Teie 08.04.2026 nr 2-5/26-00739,
Riigikantselei RIIGIKOGU/26-0412/-
[email protected] 2T
Meie 04.05.2026 nr 1.1-11/1595-2
Seisukoha esitamine diislikütuse aktsiisi
tähtajalise langetamise seaduse
eelnõu 868 SE kohta
Riigikogu Isamaa fraktsioon algatas käesoleva aasta 6. aprillil diislikütuse aktsiisi tähtajalise
langetamise seaduse eelnõu 868 SE (edaspidi eelnõu), mille eesmärk on kolmeks kuuks ehk
juuli lõpuni langetada diislikütuse aktsiis 330 eurole 1000 liitri kohta.
Aktsiisi langetamisel oleks riigieelarvele väga suur negatiivne mõju. Praeguses
julgeolekuolukorras vajavad täiendavat rahastust nii riigikaitse kui ka sotsiaalhoolekanne ning
ilma reaalsete katteallikateta ei ole vastutustundlik tulusid vähendada. Laiapõhjaline
aktsiisilangetus toetab võrdselt kõiki tarbijaid, sealhulgas neid, kes abi ei vaja. Riigi piiratud
ressursse on mõistlikum kasutada sihitud meetmeteks, et aidata just kõige haavatavamaid
leibkondi ja sektoreid.
Ei tohi unustada ka, et tegemist on kunstlikult tekitatud olukorraga, kus kütuse hinnatõus on
põhjustatud eelkõige pakkumise vähenemisest. Hinnalangetusele suunatud riigipoolsed
meetmed seda probleemi ei lahendaks; vastupidi, need suurendaksid nõudlust, mis omakorda
annaks hoogu hinnakasvule.
Eelnõu menetlemise aega arvestades on varaseim võimalik rakendamise aeg 1. juuni. Seega
kehtiks vähendatud aktsiisimäär kaks kuud. Juhime tähelepanu, et kerge kütteõli aktsiisimäär
peaks olema ühesugune diislikütusega. Seda ei ole eelnõus käsitletud.
Rahandusministeeriumi arvutused näitavad diislikütuse aktsiisilangetuse kogumõjuks 24,5
mln eurot.
Tabel: diislikütuse aktsiisilangetuse mõju (1.06 kuni 31.07, mln €)
AKTSIIS KM KOKKU
23,5 0,9 24,4
Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et „eelnõu ei põhjusta riigieelarve defitsiidi suurenemist, kuna
juba tõusnud kütusehindade tõttu laekub riigieelarvesse kavandatust rohkem käibemaksu.
Isamaa peab siiski riigieelarve defitsiidi vähendamiseks vajalikuks teha negatiivne
riigieelarve, et valitsemiskulude kärbe võimalikult kiiresti ellu viia.“
Kevadprognoosi raames koostas Rahandusministeerium riskistsenaariumi, kus arvestati
kõrgema nafta hinnaga. Käibemaksu laekumine riskistsenaariumi korral vähenes võrreldes
baasstsenaariumiga 2026. aastal 14 miljoni euro võrra. Isegi, kui kallinenud kütustelt laekub
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
käibemaksu rohkem, siis see tuleb teiste toodete ja teenuste väiksema tarbimise arvelt,
mistõttu on koondmõju eelarvele negatiivne.
Lätis on aprilli algusest saati kehtinud madalam aktsiisimäär kui Eestis, kuid diislikütuse hind
on seal endiselt kallim. Viimane ametlik statistika Balti riikide diislihinna kohta (16.04.2026
seisuga; Weekly Oil Bulletin):
Tabel: diislikütuse hinnad Balti riikides
Eesti 2,058€
Läti 2,124€
Leedu 2,150€
Lätis tehtud aktsiisimäära langetuse maksimaalne võimalik mõju koos käibemaksuga oli 8,6
senti liitri kohta, kuid sellest jõudis hinda vaid kaks kuni kolm senti. Arvestades, et
päevasisesed postihinna kõikumised on viimase kuu aja jooksul ulatunud kolmekümne
sendini liitri kohta, ei ole paari sendine hinnamuutus tarbijale isegi tajutav. Sellest tulenevalt
võib väita, et mõju piirikaubandusele on äärmiselt väike.
Meil on suurem osa tarbimisest siseriiklik, seega oleks aktsiisilangetuse mõju eelarvele igal
juhul negatiivne ja seda ei kataks vähene välisriigi isikute tarbimise kasv, eeldusel et
aktsiisilangetus jõuabki hinda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lauri Lelumees 5885 1404
[email protected]
2