Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine

NENDE TEGEVUSTE LOETELU, MILLEKS VÕIB KASUTADA VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISI VAHENDEID Planeeritud tegevused Planeeritud tegevused 2026 2026-2029 VABARIIGI VALITSUSE RESERVI SIHTOTSTARBELISED VAHENDID KOKKU 137 062 508 760 377 477 RIIGIKANTSELEI 1 104 000 1 729 606 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 1 104 000 1 729 606 JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUMI valitsemisala 9 704 005 28 838 198 Õigusaktidest tulenevad meetmed 4 569 912 16 478 782 Teadus- ja arendustegevuse projekt "Tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel ja 1 575 000 1 575 000 taristulised lahendused andmete turvaliseks haldamiseks, käitlemiseks ja väärindamiseks" Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 2 559 093 4 304 416 Euroopa digiidentiteedi kasutuselevõtt (digikukkur) 1 000 000 6 480 000 KLIIMAMINISTEERIUMI valitsemisala 3 336 245 131 608 936 Riigipoolne AS Eesti Raudtee kahjumi katmine 0 119 300 000 Jäämurdetööd ja talvine navigatsioon 2 379 000 9 516 000 Avaandmete direktiivi ülevõtmine 600 309 1 740 192 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 280 000 745 000 Õigusaktidest tulenevad meetmed 76 936 307 744 KULTUURIMINISTEERIUMI valitsemisala 1 073 000 3 946 000 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 773 000 1 546 000 Finaalturniiridel osalevad meeskonnad 200 000 2 000 000 Leiutasude väljamaksmine Muinsuskaitseametile 100 000 400 000 MAJANDUS - JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI valitsemisala 13 383 716 127 153 716 Suurtarbijale taastuvenergiatasude vähendamisest tekkiva taastuvenergia toetuse puudujäägi 8 130 000 35 850 000 kompenseerimiseks Suurinvestori toetusmeede 5 000 000 91 000 000 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 185 000 235 000 Õigusaktidest tulenevad meetmed 68 716 68 716 RAHANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 2 730 800 7 747 600 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 2 730 800 7 747 600 REGIONAAL-JA PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI valitsemisala 4 893 871 218 867 742 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023–2027 riigipoolse rahastuse 4 500 000 4 500 000 suurendamine põllumajandusettevõtjate tootlike investeeringute toetamiseks Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 393 871 787 742 Ühistranspordi lisavajadus 0 213 580 000 SISEMINISTEERIUMI valitsemisala 68 067 734 92 805 939 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 64 001 971 82 597 220 Idapiiri väljaehitamine ning taristu 2 019 000 2 019 000 Õigusaktidest tulenevad hädavajadused - rändepakett 1 700 000 6 800 000 Digitippkohtumise turvalisus 300 000 1 200 000 Õigusaktidest tulenevad meetmed 46 763 189 719 SOTSIAALMINISTEERIUMI valitsemisala 6 541 454 29 760 535 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 4 919 521 24 597 603 Tervishoiu hädaolukordadeks ja riigikaitseks valmistumise korraldamine 1 621 933 5 162 932 VÄLISMINISTEERIUMI valitsemisala 12 933 032 62 114 860 Euroopa Rahurahastu täiendav sissemakse 11 718 000 46 872 000 Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse 1 215 032 1 736 580 Ukraina ülesehituse konverentsi korraldamine 0 13 506 280 ÜLERIIGILISED 13 294 651 55 804 345 Välistoetuste rahastusperioodi sulgemise kulud, kohtuasjad, EK suunisest erineva määraga 4 000 000 18 000 000 finantskorrektsioonid IKT küberturvalisuse kulud 2 010 767 8 103 068 Välistoetuste tagastused 2 000 000 8 000 000 Rahvusvaheliste liikmemaksude suurenemise katmiseks 1 508 389 6 599 297 Siseturvalisuse fondide erimeetmete ja erakorralise abi kaarahastamiseks 1 500 000 6 000 000 Riigiasutuste rendimaksed 1 275 495 5 101 980 Välisteenistuse seadus 1 000 000 4 000 000  Riigikantselei Meie 04.05.2026 nr 1.1-10.1/1961-1 Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine Austatud riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse eelnõu nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Protokolli märgitava otsuse eelnõu 2. Protokolli märgitava otsuse eelnõu seletuskiri 3. Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (kavandatavate muudatustega) Triin Käpp 5885 1485 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Rahandusminister teeb ettepaneku muuta nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid ning avaldada muudetud loetelu Rahandusministeeriumi veebilehel. Ettepaneku aluseks on: 1) Siseministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi ning Riigikantselei taotlused planeerida neile tegevuste loetelus laia riigikaitse ja elanikkonnakaitse arendamiseks ette nähtud 2026. aasta eelarve ümber osas, kus on selgunud, et tegevuste rakendajaks ja kulu tegijaks on teine valitsemisala. Vahendite kasutamise sihtotstarve ei muutu. 2) Justiits- ja Digiministeeriumi taotluse alusel suurendada üleriigilise tegevuse IKT küberturvalisuse kuludeks eelarvet 1 777 252 euro võrra Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta eelarvet samas mahus vähendades. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna finantstalituse analüütik Triin Käpp (tel. 5885 1485, e-post: [email protected]), Kairi Jürgenson (tel. 5982 5041, e-post: [email protected]) Riigikantselei, Siseministeeriumi ning Justiits- ja Digiministeeriumi taotluste alusel. 2. Eelnõu sisu Vastavalt riigieelarve seaduse § 58 lõikele 1¹ võib Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi koosseisus ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Tegevused, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, kiidab Vabariigi Valitsus heaks istungi protokolli märgitava otsusega. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 3 lõike 3 kohaselt tuleb sihtotstarbeliselt Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevuste rahastamiseks vahendite eraldamise taotluse esitamisel viidata Vabariigi Valitsuse otsusele, millega on tegevuse rahastamine heaks kiidetud. Vabariigi Valitsus kinnitas 2026. aasta detailvaates ning perioodi 2026-2029 koondvaates loetelu nendest tegevustest, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, oma 2026. aasta 15. jaanuari istungil (protokoll nr 3, päevakorrapunkt nr 18). Kinnitatud tegevuste loetelu on Vabariigi Valitsus viimati muutnud oma 2026. aasta 22. 1 jaanuari istungil (protokoll nr 4, päevakorrapunkt nr 17), misjärel on uuendatud loetelu avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel.1 Käesoleva protokollilise otsusega tehakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistes vahendites valitsemisalade kokkuleppel järgmised sisemised muudatused, mis mõjutavad nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid: 1. Riigikantselei sihtotstarbelise tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” 2026. aasta eelarvest suunatakse 888 040 eurot Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” eelarvesse üleriigilise kriisiõppuse ILVES 2026 korraldamise kulude katteks. Täpsustunud on õppuse tegevused ja eelarve jaotus valitsemisalade vahel, sihtotstarve ei muutu. Üleriigilise kriisiõppuse ILVES 2026 eesmärk on tugevdada riigi ja ühiskonna valmisolekut erinevateks kriisiolukordadeks. Õppus lähtub laia riigikaitse põhimõttest ning toob kokku ligikaudu 130 organisatsiooni ja kuni 3000 osalejat, sh riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsate teenuste osutajad, ettevõtted, kodanikuühendused ning rahvusvahelised partnerid, sh Soome politsei üksused. Õppuse keskmes on riigi ja ühiskonna toimimise tagamine olukordades, kus igapäevane elukorraldus on häiritud. Õppus võimaldab testida ja arendada kriisijuhtimist, otsustusprotsesse ning asutuste vahelist koostööd olukordades, mis nõuavad kiiret ja koordineeritud tegutsemist. Õppus toimub üle Eesti kogu 2026. aasta vältel, hõlmates ettevalmistavaid tegevusi, koolitusi ja osaõppusi. Põhiõppus viiakse läbi 8.–12. juunil 2026, mil testitakse süsteemide ja protsesside toimimist võimalikult realistlikes tingimustes. Tegemist on kompleksõppusega, mis hõlmab lisaks staabi- ja juhtimisharjutustele ka mahukaid väliõppusi, millega kaasnevad olulised logistilised ja tehnilised kulud. Praktiliste tegevuste raames modelleeritakse realistlikke kriisiolukordi, sh plahvatuste tagajärjel tekkinud hoonete varinguid ja nende lahendamist, eriüksuste tegevust hoonete vabastamisel relvastatud diversantide kontrolli alt, ulatuslike evakuatsioonide läbiviimist ning evakuatsioonivarude logistikat üle Eesti, sh keerukamates piirkondades nagu saared ja hajus asustus. Samuti viiakse läbi äkkrünnaku stsenaariumitel põhinevaid õppusi (nt Pärnus) ning avaliku korra tõsiste häirete lahendamist massiliste korratuste tingimustes (nt Paldiski). Selliste stsenaariumite läbiviimine eeldab erivarustuse, tehnika, transpordi, ohutuse tagamise meetmete ning osalejate koordineerimisega seotud täiendavaid kulusid. Siseministeeriumile ümber suunatav rahastus võimaldab tagada õppuse realistlikkuse ja kvaliteedi, toetab eri osapoolte koostegutsemise harjutamist ning aitab tuvastada ja parandada kriisireguleerimise kitsaskohti. Selle tulemusena tugevneb Eesti kriisivalmidus tervikuna ning suureneb võimekus reageerida keerukatele ja mitmetahulistele ohtudele. 2. Siseministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” 2026. aasta eelarvest suunatakse 350 000 eurot Justiits- ja 1 2026 Riigieelarve | Rahandusministeerium 2  Digiministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” eelarvesse. Siseministeeriumi valitsemisala asutustel on sõlmitud koostöökokkulepe Justiits- ja Digiministeeriumiga, kes pakub neile enda poolt hallatavat keskkonda „Digiriigi Akadeemia“ e-koolituse „Elanikkonnakaitse koolitus“ majutamiseks ning administreerimiseks kuni 31.12.2027. Vastavalt valitsuskabineti 2024. aasta 5. septembri nõupidamisel otsustatule on laia riigikaitse investeeringuvajaduste kavas planeeritud Siseministeeriumi projekt „Digiriigi Akadeemia koolituskeskkonna kõrgkäideldavuse tagamine elanikkonnakaitse koolituste pakkumiseks“ ja selle rahastamine. Projekti eesmärk on pakkuda kõikidele Eesti elanikele tasuta elanikkonnakaitse koolitusi. Välja töötatud koolitused muutuvad hädaolukorraseaduse muudatuste jõustumise järel kõikidele avaliku sektori töötajatele kohustuslikuks. Elutähtsa teenuse pakkujad peavad hindama, milliste töötajate puhul koolituse läbimine teenuse toimepidevuse tagamiseks kõige olulisem on. Samad koolitused on tasuta kättesaadavad ka laiemale elanikkonnale, mistõttu on oluline tagada koolitusplatvormi töökindlus. Selleks vajalik 2026. aasta arendus- ja ülalpidamiskulu on 350 000 eurot. 3. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise tegevuse “Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” 2026. aasta eelarvest suunatakse 335 000 eurot Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” eelarvesse. Vastavalt valitsuskabineti 2024. aasta 5. septembri nõupidamisel otsustatule on laia riigikaitse investeeringuvajaduste kavas planeeritud Justiits- ja Digiministeeriumi projekt “Operatiivraadioside (ORS) hetkel kasutusel oleva tehnoloogia uuendamine” ja selle rahastamine. Justiits- ja Digiministeeriumi ja Siseministeeriumi kokkuleppe kohaselt on projekti tegevused ja eelarved valitsemisalade vahel täpsustunud, sihtotstarve ei muutu. Tegevused on planeeritud kaheks aastaks (2026-2027). Projekti eesmärk on suurendada operatiivraadioside toimepidevust. Justiits- ja Digiministeeriumi ning Siseministeeriumi vahelise kokkuleppe kohaselt uuendab Siseministeerium operatiivraadioside krüptolahenduse ja Justiits- ja Digiministeerium parandab operatiivraadioside tugijaamade toimepidavust. Operatiivraadioside krüptolahenduse uuendamiseks suunatakse 2026. aastal 335 000 eurot Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse” eelarvesse. Käesoleva protokollilise otsusega suurendatakse Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelise eelarve mahtu Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi eelarvet samas mahus vähendades: 4. Justiits- ja Digiministeerium, kes on vastutav üleriigilise küberturvalisuse korraldamise eest, on teinud ettepaneku suurendada sihtotstarbelise tegevuse loetelus 2026. aasta riigiülese tegevuse eelarvet “IKT küberturvalisuse kulud” 1 777 252 euro võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi arvelt, et katta meetme „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks“ rahastamine. Justiits- ja Digiministeeriumi hindamiskomisjon, mille tööd korraldab riikliku küberturvalisuse talitus, on teinud oluliste ühiskondlike häiringute ennetamise taotlusvoorus rahastamisotsuseid 1 777 252 euro ulatuses (23 projekti) ning meetme „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks“ projektide rahaline jaotus on 3 kinnitatud Justiits- ja Digiministeeriumi hindamiskomisjoni koosoleku 22.12.2025 protokolliga nr 6. Sihtotstarbelisse reservi on planeeritud vahendid üleriigiliselt “IKT küberturvalisuse kuludeks” iga-aastaselt 2 010 767 eurot, mille ulatuses 02.01.2026 kuulutas Justiits- ja Digiministeerium välja erakorraliste ja kriitiliste kübersündmuste lahendamise taotlusvooru. Justiits - ja Digiministeeriumi valitsemisala on vastutav küberturvalisuse tugevdamise eest, mistõttu on tähtis Eesti ühiskonna toimimise seisukohast oluliste erakorraliste ja kriitiliste võrgu- ja infosüsteemide küberintsidentide ja -ohtude kiire leevendamine, kahjulike mõjude minimiseerimine ning nende ennetamine. Kriisi- ja ennetusfondi olemasolu vajadust kinnitab kriitiline olukord küberruumis. Küberohtude intensiivsus ja ulatus Eestis on viimastel aastatel kiirelt kasvanud, mida näitab küberintsidentide arvu peaaegu kolmekordne tõus 2021. aastaga võrreldes, ulatudes 2024. aastal 6 515 registreeritud juhtumini. 2025.aastal kaotasid Eesti inimesed pettuste laviinis 29 miljonit eurot. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) ja McAfee hinnangul on küberkuritegevuse majanduslik mõju Euroopas ligikaudu 0,84% SKP-st. Eesti 2024.a SKP jooksevhindades on 39,5 miljardit eurot ehk küberkuritegevuse hinnanguline majandusliku mõju ulatuks ligi 332 miljoni euroni aastas. Alates 2023. aastast on rakendatud küberturvalisuse ennetusmeedet „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks“, kus on võimalik ministeeriumidel ja põhiseaduslikel institutsioonidel küberohtude ennetamiseks ning küberkriiside likvideerimiseks taotleda vahendeid oma valitsemis- ja haldusala ja valdkonna jaoks. Tänaseks on selgunud Justiits- ja Digiministeeriumile, et IKT küberturvalisuse kulud sh meetme „Toetus riikliku küberturvalisuse tugevdamiseks“ vajadused 2026. aastaks on suuremad kui sihtotstarbelisse reservi planeeritud vahendite eelarve 2 010 767 eurot. Valitsemisalad vajavad küberturvalisuseks vahendeid nii ennetuseks kui kriisidest väljatulemiseks. Ennetustegevustesse panustamine on hädavajalik, kuna küberintsidentide tagajärgede lahendamine ja hiljem tekkinud kahjude katmine võib olla oluliselt kulukam. Rahandusministeerium on ettepaneku läbi vaadanud ja toetab üleriigilise tegevuse “IKT küberturvalisuse kulud” rahastamise suurendamist 1 777 252 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite arvelt. 4  VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja aprill 2026 Päevakorrapunkt nr Nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, muutmine 1. Suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarvet 350 000 eurot Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarve arvel. 2. Suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarvet 888 040 eurot Riigikantselei tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarve arvel. 3. Suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, Siseministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarvet 335 000 eurot Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala tegevuse „Laia riigikaitse arendamine, sh elanikkonnakaitse“ 2026. aasta eelarve arvel. 4. Suurendada nende tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, üleriigilise tegevuse „IKT küberturvalisuse kulud“ 2026. aasta eelarvet 1 777 252 eurot, vähendades sama summa võrra Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservi mahtu. 5. Rahandusministeeriumil teha punktides 1-4 nimetatud muudatused nende tegevuste loetelusse, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, ning avaldada see ministeeriumi veebilehel. Kristen Michal Keit Kasemets Peaminister Riigisekretär