Puuduste kõrvaldamine

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood 12984303 Kentmanni tn 4, 10116 Tallinn 30.04.2026 Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kristiina Koll Arsi Pavelts, PhD Madis Abel Kristjan Tamm Andra Olm Allkirjastatud digitaalselt Veikko Puolakainen Liis Kikas Mari Past Kaisa Poller Indrek Niklus Karolyn Krillo ESITATUD E-POSTI TEEL Sten Tikerpe Maris Vutt, PhD Mart Parind Krete Hänman [email protected] Marika Mugur Rainis Loit Heili Püümann Laura Raadik VAIDLUSTUS (UUS TERVIKTEKST) Vaidlustusasja nr: 92-26/308190 Riigihange: „Biomassi rafineerimise piloottööstuse ehituse hange“ (viitenumber 308190) Vaidlustajad: EF Ehitus OÜ (ühispakkujad) Registrikood 17149858 Folden OÜ Registrikood 16136291 Vaidlustajate esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Aktsiaselts Metrosert Registrikood 10397748 e-post [email protected] Kolmas isik: Osaühing SAVEKATE Registrikood 10003471 e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks järgmised Aktsiaseltsi Metrosert 27.04.2026 otsused riigihankes „Biomassi rafineerimise piloottööstuse ehituse hange“ (viitenumber 308190): (i) osaühingu SAVEKATE kõrvaldamata jätmine; (ii) osaühingu SAVEKATE kvalifitseerimine; (iii) osaühingu SAVEKATE pakkumuse vastavaks tunnistamine; (iv) osaühingu SAVEKATE pakkumuse edukaks tunnistamine. 2. Mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale. I ASJAOLUD 1. Aktsiaselts Metrosert („Hankija“) on läbi viimas väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanke- menetlusega riigihanget „Biomassi rafineerimise piloottööstuse ehituse hange“ (viitenr 308190, „Hange“). Hankesse on kaasatud järgmised ettevõtjad: (i) ühispakkujad EF Ehitus OÜ ja Folden OÜ (üheskoos „Vaidlustaja“); (ii) osaühing SAVEKATE („Kolmas isik“). 2. Hankija on kehtestanud Hanke alusdokumendid, sh hindamiskriteeriumid ja -metoodika, mille järgi hinnatakse pakkumusi kahe kriteeriumi alusel: pakkumuse maksumus (osakaal 75%) ja töökorralduskava (25%). Töökorralduskava hinnatakse kolmeastmelisel skaalal 25 p – 15 p – 5 p. 3. Hankes esitatud pakkumuste maksumused on järgmised: Vaidlustaja – 2 089 703,13 eurot, Kolmas isik – 2 017 018 eurot (mõlemad km-ta). 4. 27.04.2026 teavitas Hankija pakkujaid järgmistest Hankes vastu võetud otsustest: (i) jätta mõlemad pakkujad hankemenetlusest kõrvaldamata; (ii) kvalifitseerida mõlemad pakkujad; (iii) tunnistada mõlema pakkuja pakkumused vastavaks; (iv) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus. Kolmanda isiku pakkumus pälvis 80 punkti ja Vaidlustaja pakkumus 77,39 punkti. Hankija andis mõlema pakkuja töökorralduskavale 5 punkti. 5. 28.04.2026 esitas Vaidlustaja riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste ning Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 6. Hiljem samal päeval, s.o 28.04.2026, teatas VAKO Vaidlustajale, et vaidlustuses esinevad mõned kõrvaldatavad puudused (vajaka vaidlustuse faktiline põhjendus ja menetlusliigi eelistus, riigilõiv tasumata) ning andis Vaidlustajale tähtaja kuni 30.04.2026 puuduste kõrvaldamiseks. 7. Siinsega kõrvaldab Vaidlustaja algse vaidlustuse puudused. Parema ülevaatlikkuse huvides on esitatud vaidlustuse uus, täiendatud ja korrigeeritud terviktekst. Vaidlustaja juhib eraldi tähelepanu, et võrrelduna algse vaidlustusega on uuena lisandunud nõue tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED A. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus 8. RHS ei nõua, et hankija kontrolliks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses pakkujal § 95 lg-s 4 sätestatud nn diskretsiooniliste kõrvaldamise aluste esinemist. Siiski võib hankija endale sellise kohustuse vabatahtlikult võtta, nähes selle ette riigihanke alusdokumentides. Antud juhul ongi Hankija enda vabal valikul Hankes kohalduma pannud ka RHS § 95 lg 4, kehtestades asjaomased kõrvaldamise alused hankepassis ja reguleerides kõrvaldamise aluste kontrolli Hanke alusdokumendi pealkirjaga „Hankedokumendid“ („HD“) p-des 2.1, 4.1 ja 4.2. 9. Hankija on enda koostatud riigihanke alusdokumentidega seotud. Seega, Hankijal ei ole võimalik RHS § 95 lg-s 4 sätestatud kõrvaldamise aluseid vastuolus Hanke alusdokumentidega kontrollimata jätta.1 Sealjuures, kui hankija on enda korraldatavas riigihankes vabatahtlikult otsus- tanud kohaldada mõnda RHS sätet, mis RHS-ist endast tulenevalt asjaomasele riigihankele ei kohaldu, muudab hankija endale siduvaks ka nende sätete sisu tõlgendava VAKO ja kohtu- praktika.2 1 Vrd VAKOo 220-21/243943, p 16. 2 VAKOo 97-18/197419, p 7; 177-18/194960, p 14–15; 220-21/243943, p 15. 10. Niisiis on Hankija vaidlusaluses Hankes kohustatud pakkujatel kontrollima mh RHS § 95 lg 4 p-des 8 ja 9 sätestatud kõrvaldamise aluseid, mis seonduvalt vastavalt varasemate hanke- lepingute rikkumisega ning valeandmete esitamisega. Vastav kontroll tuleb läbi viia kooskõlas nimetatud sätteid puudutava kohtupraktikaga. 11. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku suhtes esineb nii RHS § 95 lg 4 p-s 8 kui p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus. Hankija otsus Kolmas isik kõrvaldamata jätta on õigusvastane, kuna Hankija on eelnimetatud sätteid vääralt kohaldanud (on need sätted õigustamatult kohaldamata jätnud). ▪ Valeandmete esitamine 12. Pakkujatelt küsiti hankepassis mh järgmist: „Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?“ Kohtupraktikas on esiteks leidnud kinnitust, et see küsimus – seondudes RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusega (varasemate hankelepingute rikkumine) – hõlmab ka leppetrahvi- nõudeid.3 Teiseks on kohtud, sh Riigikohus, selgitanud sedagi, et tegu on faktiküsimusega, millele tuleb jaatavalt vastata ka siis, kui pakkuja suhtes on sanktsiooni või õiguskaitsevahendit kohaldatud, nt nõutud leppetrahvi, aga pakkuja ise peab seda õigustamatuks.4 13. Riigihangete registrist („RHR“) nähtub, et Osaühing Tartu Valla Haldus on riigihanke „Lähte aleviku hakkpuidu katlamaja-büroohoone projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 277695) tulemusel Kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingu juurde teinud kande, mille järgi on Kolmandale isikule seonduvalt mingi rikkumisega esitatud leppetrahvinõue (vt kuvatõmmis): 14. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmas isik ei ole oma hankepassis eelviidatud leppetrahvinõuet tunnistanud. Teisisõnu, Vaidlustaja peab võimalikuks, et Kolmas isik on eespool p-s 13 osundatud hankepassi küsimusele vastanud eitavalt. Kui see on nii, on tegu valeandmete esitamisega. Vastavalt kohtupraktikale liigitub RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses valeandmete esitamiseks ka tõese teabe varjamine.5 Sealjuures, kuivõrd asi puudutab varasema hankelepingu rikkumist, on valeandmeid sel juhul esitatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse esinemise kohta, mis on vastavalt RHS § 95 lg 4 p-le 9 üks alternatiivne põhjus pakkuja kõrvaldamiseks.6 3 TlnRnKo 3-20-80, p 26; 3-20-334, p 21; VAKOo 7-20/214965, p 14–15. 4 RKHKo 3-21-1733, p 25; TlnRnKo 3-23-2714, p 19; VAKOo 7-20/214965, p 16–17. 5 RKHKo 3-21-1733, p 25; TlnRnKo 3-20-80, p 21 ja 25; 3-20-334, p 16 ja 20; TrtRnKo 3-21-320, p 24; VAKOo 59-22/247316, p 10. 6 VAKOo 261-18/199438, p 9. 15. VAKO on leidnud, et valeandmete esitamine küsimuses, kas pakkuja suhtes on varasemate hankelepingute raames rakendatud sanktsioone, kätkeb endas juba olemuslikult märkimisväärselt rasket eksitamist ja võimalik, et ka pahatahtlikku varjamissoovi. Esiteks on igale pakkujale hästi teada, kas ja milliseid sanktsioone on tema suhtes kohaldatud. Teiseks on kõnealuse info näol tegu hankemenetluse läbiviimise seisukohast olulise teabega, hindamaks võimaliku lepingupartneri usaldusväärsust.7 16. Vaidlustajale teadaoleva info kohaselt ei ole Hankija Kolmanda isiku poolt valeandmete esitamisele tähelepanu pööranud. Hankija ei ole seda teemat adresseerinud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses ega selle juurde kuuluvas kõrvaldamise aluste kontrolli protokollis. Ka ei nähtu Vaidlustajale, et Hankija oleks valeandmete esitamise valguses hinnanud Kolmanda isiku usaldusväärsust, millise hinnangu kujundamine on RHS § 95 lg 4 p 9 kui diskretsioonilise kõrvaldamise aluse kohaldamise üle otsustamise kohustuslik osis.8 17. Kui hankija jätab diskretsioonilise kõrvaldamise aluse esinemisel hindamata pakkuja usaldusväärsuse, on tegu olulise kaalutlusveaga, mis tingib hankija otsuse õigusvastasuse ja kehtetuks tunnistamise.9 Õieti näib, et antud juhul on Hankija jätnud oma kaalutlusruumi üldse ja täielikult kasutamata, mis on omaette rikkumine, kuivõrd Riigikohtu praktikast tuleneb, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, peab viimane seda ka reaalselt kohaldama.10 ▪ Varasema hankelepingu rikkumine 18. Nagu ülal märgitud, nähtub RHR-ist, et Kolmas isik on 2025. aastal rikkunud Osaühinguga Tartu Valla Haldus sõlmitud hankelepingut. Rikkumise täpne sisu on Vaidlustajale teadmata, kuid RHR-is on välja toodud, et hankija määras Kolmandale isikule rikkumise eest leppetrahvi. 19. See on info on asjakohane RHS § 95 lg 4 p 8 valguses, mille järgi võib hankija kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.“ Kohtupraktikas on leidnud täpsustamist, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole oluline, et pakkuja oleks rikkumise eest määratud leppetrahvi reaalselt ära maksnud – piisab, kui hankija on sellise nõude esitanud.11 20. Nagu ka eelkäsitletud valeandmete teema puhul, näib siingi, et Hankija ei ole Kolmanda isiku suhtes RHR-i tehtud rikkumiskandele tähelepanu pööranud. Hankija ei ole seda rikkumiskannet maininud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses ega viimase juurde kuuluvas kõrvaldamise aluste kontrolli protokollis. Ammugi ei ole Hankija pakkunud mingeid selgitusi selle kohta, mida ta on teinud, et täita oma uurimiskohustust, ega selle kohta, millistel kaalutlustel ta jõudis järeldusele, et Kolmandat isikut ei tule kõrvaldada. Sealhulgas pole Hankija esitanud põhjendusi, miks on Kolmas isik olenemata Tartu valla hankelepingus toimunud rikkumisest jätkuvalt pakkujana usaldusväärne. 21. RHS § 95 lg 4 p 8 rajaneb EL avaliku sektori riigihangete direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p-l g. Euroopa Kohus on viimati mainitud sätte selgituseks öelnud, et hankija peab hoolikalt analüüsima iga teadaolevat pakkuja varasemat rikkumist.12 RHR-i tehtud rikkumiskanne on hõlpsasti ligipääsetav avalik teave, mis asub liiatigi samas keskkonnas, kus hankija viib läbi hankemenetluse toiminguid. Hankija ei tohi RHR-ist nähtuvaid rikkumiskandeid eirata. Teadaoleva rikkumisepisoodi meelevaldne kõrvale jätmine tähendab VAKO praktika kohaselt olulist kaalutlusviga, mis tingib pakkuja kõrvaldamata jätmise otsuse õigusvastasena kehtetuks tunnistamise.13 7 VAKOo 189-19/214746, p 15; 7-20/214965, p 19. 8 Vt üldiselt TlnRnKo 3-20-2336, p 15; VAKOo 33-19/203234, p 12 ja 21; 24-21/228731, p 14 ja 18; 77-25/282302, p 10.1. 9 M. Parind. RHS § 95 komm. 39. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025. 10 RKHKo 3-3-1-52-02, p 11. 11 TlnHKo 3-25-3248, p 12. 12 EKo C-267/18, p 25–29. 13 Vrd VAKOo 68-22/246628, p 10.3. 22. Olukorras nagu praegune, kus RHR-is leiduv rikkumiskanne on väheinformatiivne, on hankija kohustatud asjaolude selgitamiseks omal algatusel koguma täiendavat infot, konsulteerides vajadusel nii rikkumiskande teinud hankija kui asjast puudutatud ettevõtjaga.14 Vaidlustajale ei ole teada, et Hankija oleks seda teinud. Seega on Hankija jätnud Tartu valla hankelepingu rikkumiskande täpsemad põhjused välja selgitamata. 23. Kui Hankija peaks olema kaalutlenud, et kõnealuse rikkumiskande juures on märge, et rikkumine on vaidlustatud, ning see võiks anda Hankijale võimaluse loobuda omapoolse hinnangu kujundamisest, siis selline lähenemine on ebaõige. Euroopa Kohtu selgitusel ei muuda varasemate hankelepingute rikkumist puudutavat kõrvaldamise alust kohaldamatuks asjaolu, kui ettevõtja on tema suhtes õiguskaitsevahendi rakendamise vaidlustanud, sh kohtus.15 Ka ei ole riigihanget läbi viival hankijal lubatud taanduda kohustusest võtta seisukoht RHS § 95 lg 4 p 8 jaoks relevantsetes küsimustes teiste osapoolte vahelise tsiviilvaidluse kohta.16 24. Eeltoodus väljenduvad Hankija põhimõttelised eksimused seonduvalt RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusega. Hankija on jätnud tal lasuva uurimis- ja kaalutlemiskohustuse täitmata. B. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus 25. Hankija on hankepassis ja HD p-s 2.2 seadnud kvalifitseerimistingimuse pakkuja tiimi kuuluvate spetsialistide kutsetasemele ja erialasele kogemusele: „Pakkuja meeskonda peavad kuuluma spetsialistid, kes vastavad järgmistele nõuetele (üks isik võib täita mitut rolli): Projektijuhid: • diplomeeritud ehitusinsener - vähemalt tase 7 kutsetunnistus, spetsialiseerumine: üldehituslik ehitamine; kompetentsid: ehitustegevuse juhtimine või samaväärne, kellel on kogemus 5 aasta jooksul samaväärse töö teostamisega. • projekteerimistööde eest vastutav töötaja ehk projektijuht, kes vastab minimaalselt alljärgnevatele nõuetele: -diplomeeritud ehitusinsener, tase 7 kutsetunnistus, spetsialiseerumine: hoonete ehitus; kompetentsid: hoone ehitusprojekti koostamine, vastavalt EQF või samaväärsele kutsestandardite süsteemile, kellel on kogemus 5 aasta jooksul samaväärse töö teostamisega. Objektijuhid: • ehitusjuht, tase 6 (vastav kompetents: üldehituslik ehitamine) või samaväärne; • ehitusjuht, tase 6 (vastav kompetents: jahutussüsteemide ehitamine) või samaväärne; • ehitusjuht, tase 6 kompetentsiga: Hoonesisese ja selle juurde kuuluva veevarustuse või kanalisatsioonisüsteemi ehitamine; • ehitusjuht, tase 6 (vastav kompetents: küttesüsteemide ehitamine) või samaväärne; • ehitusjuht, tase 6 (vastav kompetents: ventilatsioonisüsteemide ehitamine) või samaväärne; • elektriinsener, tase 6 (vastav kompetents: ehitiste elektripaigaldised) või B-klassi pädevustunnistusega spetsialist või samaväärne; • diplomeeritud automaatikainsener, tase 7 (vastav kompetents: ehitusautomaatika) või samaväärne; • turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 või samaväärne[.]” 14 Vrd TrtHKo 3-21-2760, p 39; VAKOo 24-21/228731, p 19. 15 EKo C-41/18, p 37–42. Samamoodi TlnRnKo 3-20-80, p 24; 3-20-334, p 19; 3-22-803, p 21; TlnRnKm 21.04.2022, 3-22-803, p 12. 16 TlnRnKo 3-20-80, p 27. 26. Hankija on otsustanud, et Kolmas isik kõigiti vastab eeltoodud kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja seab selle kahtluse alla. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Kolmanda isiku personalil olemas kõiki Hankes nõutavaid kutsetunnistusi ning varasema töö kogemust. Vaidlustaja leiab, et Kolmas isik tulnuks RHS § 98 lg 51 alusel kvalifitseerimata jätta. 27. Vaidlustaja palub VAKO-l kontrollida, millised isikud on Kolmas isik kvalifitseerimise tingimusele vastamiseks nimetanud (sh kas kõik positsioonid on mehitatud) ning kas nende isikute kutsetasemed ja töökogemused vastavad Hankes nõutule. Vaidlustajal endal puudub ligipääs Kolmanda isiku pakkumuse dokumentidele. 28. Kui peaks olema, et Kolmas isik on mõne nõutava kutsetunnistuse või töökogemuse katmiseks tuginenud teise isiku vahenditele (RHS § 103), siis palub Vaidlustaja VAKO-l kontrollida, kas: (i) Kolmanda isiku pakkumuses on esitatud kõigi tuginetavate isikute hankepassid nagu nõuab RHS § 104 lg 4; (ii) Hankija on kontrollinud kõigi tuginetavate isikute kõrvaldamise aluseid ja kvalifikatsiooni vastavalt RHS § 103 lg-le 5 ning kui on, kas on jõudnud õiguspäraste otsusteni; (iii) kas Kolmas isik on RHS § 103 lg-te 1 ja 2 kohaselt Hankijale ära tõendanud, et tuginetavad isikud on nõus enda vahendite kasutamisega ning osalevad tuginetavas osas isiklikult hankelepingu täitmisel. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et Kolmas isik on soovinud tugineda teise isiku vahenditele, ent ei ole täitnud kõiki sellekohaseid RHS-ist tulenevaid kohustusi. Samuti on Vaidlustajal kahtlus, et Hankija ei ole nõuetekohaselt järginud enda kohustusi RHS § 103 kohaldamisel. 29. Täiendavalt, kui peakski leidma tuvastamist, et Kolmas isik on soovinud tugineda teise isiku vahenditele, siis on Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta kohtupraktikast tulenevalt õigusvastane ka põhjusel, et Hankija ei ole selles otsuses endas ega selle juurde kuuluvas protokollis märkinud, et Kolmas isik kasutab tuginemise võimalust.17 Nimelt oleks kvalifitseerimise otsus sel juhul läbipaistmatu ja kontrollimatu – vastuolu RHS § 3 p-ga 1 ja § 98 lg-ga 5. C. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus 30. HD p 3.5.4 näeb ette, et pakkuja peab pakkumuse koosseisus esitama nimekirja lepingu täitmisele kaasata kavandatavate alltöövõtjate kohta. See on vajalik mh põhjusel, et Hankija on HD p-s 2.3 ette näinud, et ta kontrollib kõrvaldamise aluseid ka alltöövõtjate suhtes. Hanke alusdokumentides on märgitud, et alltöövõtjad peavad esitama hankepassi. 31. Vaidlustaja peab tõenäoliseks – arvestades tellitava töö mahtu ja sisu ning laiaulatuslikke nõudeid pakkuja tiimi kutsetasemele (HD p 2.2) –, et Kolmas isik planeerib hankelepingu täitmisel kasutada (on sunnitud kasutama) ka alltöövõtjaid. Samas on Vaidlustajal kahtlus, et Kolmas isik ei ole pakkumuses neid nimetanud või kui on nimetanud, ei ole esitanud alltöövõtjate hankepasse ja Hankija ei ole alltöövõtjate kõrvaldamise aluseid kontrollinud. Vaidlustajal palub VAKO-l seda asjaolu kontrollida. Vaidlustajal endal puudub ligipääs Kolmanda isiku pakkumuse dokumentidele. 32. Kui peaks ilmnema, et Kolmandal isikul on jäänud mõned vajalikud andmed või hankepassid esitamata, on tegu mittevastava pakkumusega, mis tuleb RHS § 72 lg 5 ja § 114 lg 2 koosmõjus tagasi lükata. D. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus 33. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise vaidlustab Vaidlustaja lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. RHS § 72 lg-st 5 nimelt tuleneb, et kui hankija nõuab väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ettevõtjatelt pakkumuse esitamist, siis peab ta pakkumuste laekudes esmalt kontrollima pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentide tingimustele. Sama 17 TlnRnKo 3-09-1277, p 20; VAKOo 186-20/213197, p 39; 115-21/228896, p 41. järeldub HD p-st 4.2, vaadelduna Hanke alusdokumentide kui terviku süstemaatikas. Hindamisele jõuda ja seega edukaks osutuda saab vaid pakkumus, mis vastab riigihanke alusdokumentidele. Seega, kui peaks tuvastamist leidma, et pakkumus on vastavaks tunnistatud õigusvastaselt, on automaatselt õigusvastane ka sama pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.18 34. Vaidlustaja väide ongi, et Kolmanda isiku pakkumus on vastavaks tunnistatud ekslikult. Sellest omakorda tuleneb, et ekslik on ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED & TAOTLUSED 35. Tähtaegsus. Vaidlustus peab olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist (RHS § 189 lg 1). Hankija teavitas Vaidlustajat vaidlusalustest otsustest 27.04.2026. Kuivõrd (algne) vaidlustus esitati juba järgmisel päeval, 28.04.2026, ning selleks ajaks ei olnud Hankes sõlmitud hankelepingut, oli/on vaidlustus seega tähtaegne. 36. Tähtaegselt on esitatud ka vaidlustuse uus terviktekst. VAKO andis Vaidlustajale tähtaja algse vaidlustuse puuduste kõrvaldamiseks kuni 30.04.2026. Sel päeval on siinne dokument ka esitatud. 37. Tähtaegne ja menetluslikult lubatav on ka algses vaidlustuses mittesisaldunud nõude lisamine. Vastavalt RHS § 191 lg-le 1 võib vaidlustaja vaidlustuse nõuet täiendada, kusjuures uued taotlused tuleb esitada hiljemalt kaks tööpäeva enne istungipäeva või kirjalikus menetluses VAKO määratud täiendavate dokumentide esitamise tähtpäeva. Iga uus nõue peab olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu. Antud juhul on need tingimused täidetud. Vaidlustus- menetlus on alles algstaadiumis, VAKO pole veel jõudnud määrata istungit ega kirjalikku menetlust. Lisaks, nagu eespool märgitud, kohaldub Hankes kümnepäevane vaidlustamistähtaeg. 30.04.2026 esitatud täiendav nõue seonduvalt Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmisega on esitatud kolmandal päeval pärast asjaomasest otsusest teadasaamist. 38. Vaidlustamisõigus. RHS § 185 lg 1 järgi eeldab riigihankes vaidlustuse esitamine, et: (i) vaidlustaja on pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja; (ii) hankija tegevus rikub RHS-i; ja (iii) RHS-i rikkumine hankija poolt rikub omakorda vaidlustaja õigusi või kahjustab tema huve,19 st vaidlustuse rahuldamine peab positiivselt mõjutama vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks.20 Vaidlustaja on vaidlusaluses riigihankes osalev pakkuja, kelle pakkumus on hetkel pingerivis teisel kohal. Vaidlustuse rahuldamise korral võiks Vaidlustaja pakkumus tõusta pingerivis esimeseks (jääda ainsaks pakkumuseks) ning tal tekiks võimalus jõuda ise hankelepingu sõlmimiseni. Sellega on täidetud kõik vaidlustamisõiguse eeltingimused. 39. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles asjas esindada (RHS § 190 lg 11). 40. Riigilõiv. RHR-i andmetel ei ületa Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja RLS § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisatud maksekorraldus). 41. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). 42. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le RHR-ist vabalt kättesaadavad (RHS § 190 lg 7). 18 VAKOo 25-18/192753, p 21; 125-18/194358, p 30. 19 VAKOo 61-18/192746, p 15. 20 TrtRnKo 3-21-439, p 30. Vt ka TrtRnKo 3-18-1248, p 24; TlnHKo 3-23-1696, p 12; TrtHKm 05.12.2022, 3-22-2334, p 14; VAKOo 5-18/192791, p 20: riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve on õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus. 43. Taotlus teabe saamiseks. Vastavalt RHS § 110 lg-le 5 on pakkumus konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Et Kolmanda isiku pakkumus on Hankes edukaks tunnistatud, ei ole tema pakkumus järelikult enam konfidentsiaalsuskaitse all. Vaidlustaja kui konkureeriv pakkuja võib nõuda Kolmanda isiku pakkumuse kohta teavet ja dokumente, mis ei ole kaetud ärisaladusega. 44. Kuivõrd see on vajalik Vaidlustaja vaidlustushuvi tõhusaks realiseerimiseks, taotleb Vaidlustaja, et VAKO nõuaks Hankijalt välja ning edastaks seejärel Vaidlustajale (või alternatiivselt nõuaks Hankijalt, et too esitaks korraga Vaidlustajale) kõik Kolmanda isiku pakkumuse dokumendid, mis kooskõlas EKTÄKS § 5 lg-ga 2 ei kujuta endast Kolmanda isiku ärisaladust. Muu hulgas taotleb Vaidlustaja ligipääsu Kolmanda isiku hankepassile ja tema (võimalike) alltöövõtjate ning tuginetavate isikute hankepassidele, samuti Kolmanda isiku alltöövõtjate nimekirjale. 45. Suhtluskanal. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema lepingulise esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Maksekorraldus NR 3782 Maksja NIMI Folden OÜ ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD 16136291 KONTONUMBER EE237700771005829159 MAKSJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Saaja NIMI Rahandusministeerium ISIKUKOOD / REGISTRIKOOD KONTONUMBER EE777700771003813400 SAAJA PANGA NIMI, BIC KOOD JA AADRESS AS LHV PANK, LHVBEE22XXX, TARTU MNT 2, 10145 TALLINN, Estonia Makse KUUPÄEV 30.04.2026 SUMMA 1 280.00 EUR SUMMA SÕNADEGA üks tuhat kakssada kaheksakümmend EUR SELGITUS JA VIITENUMBER Folden OÜ ja EF Ehitus OÜ vaidlustus riigihankes nr 308190 / 2900082126 PANGA KINNITUS TEENUSTASU 2026043027656217 Vastavalt hinnakirjale AS LHV PANK TARTU MNT 2, 10145 TALLINN 6800400 [email protected] LHV.EE