dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustus

Rahandusministeerium · 6. mai 2026
Seotud ettevõtted
Livaton OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/26-98/131-1
Registreeritud
6. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Livaton OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-98
Vastutaja
Ulvi Reimets (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎VAIE_Viimsi.asice255 KB

Sisu (failidest)

VAIE Riigihangete vaidlustuskomisjonile Hange: „Viimsi mõisa pargi niitmine ning okste ja lahtise prügi koristus 2026. aastal“ Vaidlustatav otsus: Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2026 Korraldus nr 158 Vaide tähtaegsus: Vaidlustaja sai Viimsi valla korralduse nr 158 kätte 30.04.2026 (Viimsi vald saatis Korralduse vaidlustajale e-postiga 29.04.2026). Vaidlustaja: Livaton OÜ (reg nr 17407444) Aadress: Ehitajate tn 5-15, Viiratsi alevik, 70101 Viljandi vald, Viljandi maakond Telefon: 5544665 Ülle Liivat Hankija: Viimsi Vallavalitsus (registrikood: 75021250) Aadress: Nelgi tee 1, Viimsi, 74001 Harju maakond Telefon: 602 8800 Kolmas isik: RPE OÜ (registrikood: 16535223) Aadress: Ranna tee 13, Tabasalu alevik, 76901 Harku vald, Harju maakond Telefon: 5071780 1. Vaidlustuse ese Vaidlustaja vaidlustab Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2026 Korralduse nr 158 punktis 1 tehtud otsuse, millega Livaton OÜ pakkumus tunnistati põhjendamatult madalaks ja lükati tagas; punktis nr 2 tehtud otsuse, millega tunnistati edukaks RPE OÜ pakkumus ja punkti nr 3, millega volitati valdkonna abivallavanemat sõlmima RPE OÜ-ga leping Viimsi mõisa pargi niitmiseks ning okste ja lahtise prügi koristamiseks 2026. aastal. 2. Nõuded Vaidlustaja palub: 1. tunnistada õigusvastaseks ja tühistada Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2026 korralduse nr 158 punktid 1 ja 2 ja 3; 2. tunnistada kehtetuks otsuse punkt 2 (edukaks tunnistamine), kuna see tugineb õigusvastasele kõrvaldamisele; 3. keelata hankelepingu sõlmimine kuni vaidluse lahendamiseni. 3. Asjaolud Livaton OÜ esitas pakkumuse maksumusega 16 945,84 eurot (km-ga). Hankija leidis, et pakkumus on 37,7% võrra madalam keskmisest ning küsis selgitusi RHS § 115 alusel. Livaton OÜ esitas tähtaegselt põhjalikud selgitused, milles: • kirjeldas tööde korraldust; • esitas tootlikkuse näitajad; • tõi välja tööjõukulud, tehnika, transpordi ja muud kulud; • esitas hooldusklasside lõikes töömahu arvestuse; • põhjendas madalamat hinda (olemasolev tehnika, madalad üldkulud, efektiivne töökorraldus jne). Sellest hoolimata leidis hankija, et selgitused on ebapiisavad, ning lükkas pakkumuse tagasi. 4. Õiguslik hinnang 4.1. Hankija ei ole tuvastanud põhjendamatult madalat maksumust RHS § 115 tähenduses RHS § 115 lg 1 kohaselt peab hankija küsima selgitusi, kui pakkumus näib põhjendamatult madal. RHS § 115 lg 8 kohaselt võib pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul, kui selgituste põhjal on tuvastatud, et pakkumus on põhjendamatult madal. Käesoleval juhul: • hankija ei ole tõendanud, et pakkumusega ei ole võimalik lepingut täita; • otsus põhineb oletusel, mitte objektiivsel analüüsil; • puudub konkreetne arvutus või tõend, mis näitaks, et esitatud hinnaga ei ole võimalik töid teha. Seega ei ole RHS § 115 lg 8 kohaldamise eeldused täidetud. 4.2. Hankija on tõlgendanud vaidlustaja selgitusi valesti Hankija järeldab, et Livaton OÜ arvestas II hooldusklassi niitmist 100% ulatuses niidukiga. See järeldus on väär, kuna vaidlustaja: • märkis selgelt, et trimmerdamine moodustab olulise osa töödest; • tõi välja, et tööde jaotus sõltub objekti eripärast, niiskusest ja ligipääsust; • ei väitnud kordagi, et kogu II hooldusklass niidetakse masinaga. Seega on hankija rajanud otsuse ekslikule tõlgendusele. 4.3. Hanke alusdokumendid ei nõudnud trimmerdamise ja niidukiga niitmise täpset jaotust Tehniline kirjeldus: • ei määra trimmerdamise protsentuaalset osakaalu; • ei nõua pakkumuse esitamisel eraldi pindalade jaotust; • jätab töökorralduse pakkuja professionaalse otsuse teha. Hankija ei saa pärast pakkumuse esitamist kehtestada uusi hindamiskriteeriume või ootusi, mida alusdokumentides ei olnud. 4.4 Hankija nõuab andmeid, mida tehniline kirjeldus ei võimalda anda Vastuolu: • Hankija ütleb: „palus välja tuua niiduki ja trimmeri kogumahud“ • Samas tunnistab: „tehniline kirjeldus vastavaid arvulisi osakaalusid ei sisalda“ See tähendab: • hankija nõuab täpset numbrilist jaotust, • aga ei ole ise andnud selleks alusandmeid. Järeldus: Pakkuja ei saa esitada täpset jaotust, kui: • trimmerdamise osakaal sõltub ilmast, pinnasest, reljeefist ja objekti seisukorrast, • ning see ongi tehnilises kirjelduses jäetud dünaamiliseks. Hankija nõudis andmeid, mille esitamine ei ole objektiivselt võimalik ega hanke alusdokumentidest tuletatav. 4.5 Hankija süüdistab pakkujat viitamises tehnilisele kirjeldusele, kuigi see on ainus alus Vastuolu: • Hankija heidab ette: „viitas tehnilisele kirjeldusele“ • Aga samal ajal ütleb: tehniline kirjeldus määrab, kus tuleb trimmerdada Tegelik olukord: • tehniline kirjeldus ongi ainus alus tööde jaotuse hindamiseks • pakkuja ei saa välja mõelda suvalist % jaotust Järeldus: Pakkuja käitus õigesti, tuginedes: • tehnilisele kirjeldusele • oma kogemusele Hankija ootab sisuliselt: • „täpset matemaatilist jaotust“ • olukorras, kus töö on oluliselt hinnanguline ja muutuv 4.6 Hankija väidab „oluline osa“, aga ei defineeri seda Vastuolu: • Hankija ütleb: „trimmeriga tuleb niita oluline osa pargist“ • Aga ei määra: o kas see on 10%? 30%? 70%? Kui „oluline osa“ ei ole määratletud, siis: • iga pakkuja teeb oma professionaalse hinnangu • see on täiesti lubatud Järeldus: Hankija ei saa hiljem öelda, et pakkuja hinnang on vale, kui ta ise ei ole määranud: • konkreetseid mahtusid • ega hindamismetoodikat 4.7 Hankija eeldab, et pakkuja pidi ise välja arvutama midagi, mida ei ole võimalik kontrollida Vastuolu: Hankija loogika: „Sa ei esitanud täpset jaotust → järelikult pakkumus on vale“ Aga tegelikult: • täpne jaotus sõltub: o ilmast o pinnasest o ligipääsust o reaalsest olukorrast objektil See ei ole fikseeritav Excelis enne lepingu täitmist. Järeldus: Hankija asendab tõendamise kohustuse oletusega. Hankija järeldus, et vaidlustaja ei ole enne pakkumuse esitamist kogunud piisavalt teavet, põhineb üksnes asjaolul, et vaidlustaja ei esitanud trimmerdamise ja niidukiga niitmise pindalalist jaotust hankija soovitud kujul. Selline järeldus on loogiliselt põhjendamatu. Pakkumuse esitamisega kinnitas vaidlustaja, et on tutvunud objekti ja selle tingimustega. Hankija ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis selle kinnituse ümber lükkaks. Lisaks ei sätesta tehniline kirjeldus trimmerdamise ja niidukiga niitmise pindalade arvulist jaotust ega nõua selle esitamist pakkumuses. Tegemist on töökorraldusliku küsimusega, mille täpne maht sõltub objekti tegelikust seisukorrast ja ilmastikuoludest ning ei ole ette fikseeritav. Seega on hankija järeldus rajatud oletusele („võib eeldada“), mitte tõendatud asjaoludele, mis ei vasta RHS § 115 nõuetele põhjendamatult madala maksumuse tuvastamisel. Hankija järeldus, et vaidlustaja on arvestanud II hooldusklassi alade niitmist 100% ulatuses niidukiga, ei tulene vaidlustaja esitatud selgitustest. Vaidlustaja on selgesõnaliselt märkinud, et trimmerdamine moodustab märkimisväärse osa töödest, mistõttu hankija järeldus on vastuolus esitatud selgituste tegeliku sisuga. Vaidlustaja poolt esitatud 0,5 ha/h tootlikkus kajastab niidukiga töötamise tehnilist tootlikkust, mitte tööde jaotust erinevate töövõtete vahel. Hankija on ekslikult samastanud tootlikkuse näitaja tööde mahu jaotusega. Samas ei ole hankija esitanud ühtegi arvutust ega tõendit, millest nähtuks, milline peaks olema trimmerdamise tegelik osakaal või kui palju suureneks töötundide maht. Seetõttu on hankija järeldus, et töötundide maht on arvutatud valedel alustel, rajatud üksnes oletustele. Lisaks on hankija seisukoht sisemiselt vastuoluline, kuna ühelt poolt väidetakse, et vaidlustaja ei ole esitanud niiduki ja trimmeri tööde jaotust, kuid teiselt poolt tehakse järeldus justkui selline jaotus oleks esitatud ning see oleks ekslik. Hankija järeldus, et vaidlustaja on pakkumuse koostamisel lähtunud ekslikest või puudulikest alusandmetest, on sõnastatud oletuslikult („eeldatavasti“) ega põhine ühelgi tõendatud asjaolul. Hankija ei ole esitanud ühtegi arvutust ega analüüsi, millest nähtuks, milline peaks olema tööde tegelik maht või maksumus, ega ole näidanud, millised vaidlustaja poolt kasutatud alusandmed on väidetavalt ekslikud. Samuti puudub hankija otsuses loogiline ja tõendatud seos väidetavate puudulike alusandmete ning järelduse vahel, et pakkumusega ei ole võimalik lepingut täita. Tegemist on mitme oletusliku järelduse ahelaga, mis ei vasta RHS § 115 nõuetele. Asjaolu, et teine pakkuja loobus pakkumusest kütusehindade tõttu, ei ole õiguslikult relevantne tõend vaidlustaja pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse kohta, kuna pakkujate kulustruktuurid ja ärilised otsused on erinevad. Samuti ei tõenda pakkumuse madalam hind võrreldes teiste pakkumustega iseenesest põhjendamatult madalat maksumust, vaid annab üksnes aluse selgituste küsimiseks, mida hankija ka tegi. Vaidlustaja esitas selgitused tähtaegselt, kuid hankija ei ole neid sisuliselt ümber lükanud. 4.8 Hankija ei küsinud täpsustust, vaid tegi järelduse Vastuolu menetluses: Kui hankija leidis: • et info on ebapiisav siis tal oli 2 varianti: 1. küsida täpsustus 2. teha oletus ja lükata tagasi Ta valis variandi 2. See on otsene rikkumine loogikas ja praktikas. 4.9 Sisuline vastuolu: „ei ole andmeid“ vs „on vale arvestus“ Hankija ütleb korraga kahte asja: 1. „ei ole esitatud jaotust“ 2. „oled arvestanud valesti (100% niidukiga)“ See ei saa korraga tõsi olla. Kas: • andmeid EI OLE → siis ei saa teha järeldust või • andmed ON → siis tuleb neid analüüsida, mitte oletada 4.10. Hankija rikkus proportsionaalsuse põhimõtet Kui hankijal tekkis kahtlus selgituste piisavuses, oleks ta pidanud: • küsima täiendavaid selgitusi; • täpsustama trimmerdamise jaotust; • andma võimaluse ebaselgused kõrvaldada. Selle asemel tegi hankija kohe negatiivse otsuse. See on vastuolus: • proportsionaalsuse põhimõttega; • hea halduse tavaga; • RHS § 3 üldpõhimõtetega. 4.11. Madalam hind ei ole iseenesest põhjendamatult madal Hindade erinevus tuleneb objektiivsetest teguritest: • olemasolev tehnika (puuduvad rendi- ja liisingukulud); • väike ja paindlik ettevõte (madalad üldkulud); • optimeeritud töökorraldus; • madalam kasumimarginaal. Hankija ei ole neid põhjuseid ümber lükanud. 4.12. IRBOSK OÜ pakkumuse tagasivõtmine ei ole asjakohane Teise pakkuja loobumine: • ei tõenda Livaton OÜ hinna ebarealistlikkust; • ei ole õiguslik alus pakkumuse tagasilükkamiseks; • on seotud konkreetse pakkuja äriliste otsustega. 5. Kokkuvõte Hankija otsus: • põhineb eeldustel ja oletustel; • tugineb valesti tõlgendatud selgitustele; • ei arvesta hanke alusdokumente; • rikub proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Seetõttu on otsus õigusvastane. 6. Taotlus Lähtudes eeltoodust palub Livaton OÜ: 1. tühistada Viimsi Vallavalitsuse 28.04.2026 korralduse nr 158 punktid 1; 2 ja 3 2. tunnistada kehtetuks edukaks tunnistamise otsus; 3. keelata hankelepingu sõlmimine kuni vaidluse lahendamiseni. 4. vaidlustaja soovib kirjalikku menetlust.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →