Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Vandeadvokaat Anneli Aab Teie 20.04.2026 Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Meie 05.05.2026 nr 12.2-1/1752-2 [email protected]; [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud vandeadvokaat Lars Laj Eesti OÜ, registrikood 14208365, (edaspidi ka: järelevalveteate või teate esitaja) volitatud esindajana esitatud järelevalveteates juhtisite Rahandusministeeriumi tähelepanu Türi Valla- valitsuse, registrikood 75033460, (edaspidi ka: hankija) poolt ehitustööde tellimiseks korraldatavale avatud hankemenetlusega riigihankele „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, (edaspidi ka: riigihange või riigihanke menetlus). Leidsite, et riigihanke alusdokumendid (edaspidi ka: RHAD) ei vasta riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-tes 6-7 tehnilise kirjelduse koostamisele ette nähtud nõuetele, sest mänguväljaku elementidele kehtestatud tingimused on suunatud ühe konkreetse tootja ja turuosalise lahenduste eelistamisele, pärssides teiste ettevõtjate, sh järelevalveteate esitaja, võimalusi riigihankes osaleda. Lisaks märkisite, et RHAD-i koosseisus esitatud mänguväljaku lähteülesande dokument oli koostatud mitte hankija, vaid eelnimetatud turuosalise poolt, mis on käsitatav huvide konfliktina RHS § 4 p 8 tähenduses ning vastuolus RHS § 3 p-s 4 sätestatud huvide konflikti vältimise kohustusega. Järelevalveteates on rõhutatud, et hankija õigusvastane tegevus rikub järelevalveteate esitaja subjektiivseid õigusi. Olete seisukohal, et menetlustakistused järelevalvemenetluse alustamiseks teate esitaja hinnangul puuduvad, sest teates väidetud rikkumine ei ole riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) ega kohtu menetluses (RHS § 206 lg 1 p 2) ning järelevalveteate esitaja õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO- le on lõppenud (RHS § 206 lg 1 p 1). Mainisite, et järelevalveteate esitaja kasutas õigust esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le (RHS § 206 lg 2 p 1), kuid VAKO jättis 15.04.2026 laekunud vaidlustuse läbi vaatamata põhjusel, et see ei olnud esitatud RHS § 189 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaega järgides. Eelnevast tulenevalt palusite Rahandusministeeriumil algatada järelevalvemenetlus ning tunnistada riigihange kehtetuks. RHS § 207 lg 1 kohaselt on järelevalveteade pöördumine, milles on osutatud RHS-i (võimalikule) rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. RHS § 206 lg 3 sätestab, et kui järelevalvemenetluse alustamiseks oli esitatud järelevalveteade, teavitab Rahandusministeerium teate esitajat järelevalvemenetluse alustamata jätmisest või lõpetamisest. Kuna järelevalveteatele vastamiseks RHS eraldi tähtaega ei sätesta, tuleb järelevalveteate kui märgukirja puhul juhinduda MSVS §-st 6, mille järgi vastatakse märgukirjale reeglina 15 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 RHS § 207 lg 2 teise lause kohaselt on Rahandusministeeriumil õigus küsida vajadusel järelevalve- menetluse alustamise otsustamiseks hankijalt selgitusi ja koguda lähteandmeid. Olles tutvunud järelevalveteatega, selle lisatud ja selles viidatud dokumentidega, aga samuti olles analüüsinud riigihangete registris avaldatud teavet ja arvestades riigihanke eest vastutavalt isikult telefonivestluse käigus saadud informatsiooni, selgitas Rahandusministeerium välja järgmised järelevalvemenetluse alustamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud: 1. 30.12.2025 riigihangete registrile esitatud ning registris 31.12.2025 avaldatud hanketeatega alustas Türi Vallavalitsus avaliku sektori hankijana avatud hankemenetlusega ehitustööde riigihanget „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, mille eeldatav maksumus ületas ehitustööde hankelepingu riigihanke piirmäära, kuid ei küündinud rahvusvahelise piirmäärani. RHAD koosseisus oli avaldatud dokument „Mänguväljaku lähteülesanne“ (lisa 2). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli algselt määratud 26.01.2026. 2. 04.01.2026 registreerus riigihanke juurde riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtjana Lars Laj Eesti OÜ. Hankija muutis korduvalt RHAD-i koosseisus olevaid dokumente ning pikendas pakkumuste esitamise tähtaega. 3. 26.02.2026 esitas Lars Laj Eesti OÜ hankijale riigihangete registri teabevahetuse kaudu selgitustaotluse, avaldades rahuolematust 20.02.2026 avaldatud (muudetud) mänguväljaku lähteülesandega, mis olevat koostatud ühe riigihankest huvitatud ettevõtjaga seotud isiku poolt ning andvat õigusvastase eelise nimetatud ettevõtjale. Lars Laj Eesti OÜ palus hankijal muuta RHAD-i selliselt, et hangitavate toodete osas oleks tagatud läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja oleks välistatud igasugune huvide konflikt. 04.03.2026 hankija kinnitas, et RHAD-i dokumente ei ole koostanud riigihankest huvitatud ettevõtja ja selgitas asjaolusid, millest tingituna võis dokumendi- faili metaandmetesse sattuda selgitustaotluses nimetatud isiku nimi. Ühtlasi hankija lubas, et „vaatab alusdokumendid üle tulenevalt nii küsimuse püstitusest, kui ka muudel põhjuste ja teeb vajadusel seal muudatused“ (vt ID 1060308). 4. 02.04.2026 avaldas hankija registris muudetud dokumendi „Mänguväljaku lähteülesanne“ (lisa 2), mis sisaldas järgmist selgitust: „Mängukeskus “Laev“ peab toimima mänguväljaku maamärgina, luues tugeva visuaalse identiteedi ning olles keskseks atraktsiooniks järveäärses mängukeskkonnas. Mängukeskuse illustratsiooniks olev toode on Lappset Group Ltd mängukeskus „Gloria“, mille joonised ja kujundus on leitavad lehel https://www.lappset.com/en-GB/product/ship-gloria/175522M. Hankija ei eelda, et pakkujad pakuvad täpselt seda toodet, joonistelt ja kirjeldusest saavad pakkujad ettekujutuse, mis funktsioonide ja parameetritega mängukeskust peetakse silmas. Aktsepteeritav on erinevate mängukeskuste ühendamine ja nende osade kombineerimine soovitud mastaabis tulemuse saavutamiseks. Kuna mängukeskus asub järve ääres, siis on oluline, et see peab välimuselt meenutama laeva.“ Ühtlasi pikendas hankija pakkumuste esitamise tähtaega kuni 16.04.2026. 5. 02.04.2026 esitas Lars Laj Eesti OÜ selgitustaotluse mänguväljaku lähteülesande (versiooni kohta 13.02.2026 kuupäeva seisuga), paludes hankijal põhjendada muu hulgas: miks peab kasutama just PEFC-sertifikaadiga puitu; miks peab konstruktsioon olema liimpuidust jne. Hankija selgitas 09.04.2026, et mänguväljaku elementide hankimine ei ole praeguse riigihanke osa ning selle erinevate elementide materjalid ja nende omadused ei oma praeguse riigihanke juures tähtsust, projekteeritakse ainult alad vastavalt näidistoodete nõutud gabariitidele ja ehitatakse projekteeritud EPDM aladele alused – mänguväljakute elementide hankimiseks on hankija alustamas täiendavat hanget ning mänguväljakute elementide materjalid ja nende omadused saavad olema seal lahti kirjutatud (vt ID 1074810). 2 6. 15.04.2026, so pakkumuste esitamise tähtpäevale vahetult eelneval päeval, esitas Lars Laj Eesti OÜ RHAD-i peale vaidlustuse VAKO-le. VAKO jättis 15.04.2026 otsusega nr 78-26/ 303200 vaidlustuse läbi vaatamata, põhjendades seda asjaoluga, et RHAD-i peale 15.04.2026 kell 14:24 VAKO-le laekunud vaidlustus ei ole esitatud vähemalt 5 tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, nagu seda nõuab RHS § 189 lg 2 p 2. Sellest tulenevalt ei pidanud VAKO vajalikuks hakata analüüsima, kas olukorras, kus Lars Laj Eesti OÜ registreerus riigihanke juurde 04.01.2026, ning hankija on pakkumuste esitamise tähtaega korduvalt edasi lükanud, tuleks vaidlustuse tähtaegsuse arvestamisel lähtuda ka RHS § 189 lg-st 31 – see ei saaks muuta vaidlustust tähtaegselt esitatuks. 7. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga oli riigihanke juurde registreerunud kokku 23 ettevõtjat, sh järelevalveteates nimetatud ettevõtja, kellega seotud isik võis väidetavalt olla kaasatud RHAD-i koostamisse. Tähtaegselt laekus hankijale kokku 5 pakkumust erinevatelt huvitatud ettevõtjatelt. Järelevalveteates nimetatud ettevõtja pakkumust (vähemalt iseseisvalt) ei esitanud ning tema alltöövõtja rollis kaasatud vms kohta riigihangete registris info puudub. Küll aga esitas pakkumuse järelevalveteate esitaja ise. 8. 30.04.2026 tegi hankija kõigile pakkujatele, sh järelevalveteate esitajale, riigihangete registris nähtavaks Türi Vallavalitsuse 28.04.2026 korralduse nr 137, millega hankija tunnistas riigihanke tingimustele vastavaks kokku 4 pakkumust, sh teate esitaja pakkumuse. Üks pakkumus tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi, põhjusel, et pakkumuse koosseisus puudus nõutud tagatis ning (teise) ettevõtja nõusolek, kelle vahenditele soovis pakkuja tugineda. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane eeldus ajendi ja aluse olemasolu – järelevalvemenetluse läbiviimiseks peab olema minimaalselt küllaldane alus. Ajendis (järelevalveteates) toodud väited peavad olema põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel ei saa Rahandusministeerium järelevalvemenetlust alustada ja lisaks võib järelevalvemenetluse jätta alustamata ka § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel. RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt järelevalvemenetlust ei alustata, kui järelevalveteate esitajal on õigus esitada rikkumise peale vaidlustus VAKO-le. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas näiteks olukorda, kui järelevalveteate esitajaks on riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja, kes leiab, et RHAD on vastuolus RHS-iga ja rikub tema õigusi (nt tingimustele vastava pakkumuse esitamist väidetavalt põhjendamatult piirav tehniline kirjeldus) ning VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui aga sarnases olukorras on vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud, siis jäetakse järelevalvemenetlus reeglina alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel. Seda eriti siis, kui etteheidetav õigusrikkumine ei ole ilmselge või kui menetluse alustamise hetkel teadaolevatel asjaoludel ei ole rikkumine, isegi selle esinemisel, tõenäoliselt avaldanud negatiivset mõju riigihanke tulemusele, nt konkurentsile avatusele ja pakkumuste paljususele (vt selle kohta RHS § 206 lg 2 p 2). RHS § 206 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1 toodud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alused on põhjendatavad vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse (objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Kuivõrd järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle tehakse järelevalvet üksnes avalikes huvides (RHS § 203 lg 1), ei ole Rahandusministeeriumi järelevalve erinevalt riigihangete vaidlustusmenetlusest suunatud riigihankes 3 osalemisest huvitatud või riigihankes juba osalevate ettevõtjate subjektiivsete õiguste kaitsmisele. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 139). Seepärast on seadusandja lähtunud põhimõttest, et oma subjektiivsete õiguste kaitseks peaks ettevõtja pöörduma vaidlustuskomisjoni ning sama rikkumise suhtes ei peaks toimuma paralleelselt kahte teineteist dubleerivat menetlust (vt RHS § 206 komm-d 4-7 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks järelevalveorgani kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku järelevalve eesmärgi ja selle ulatusega (vt Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus haldusasjas nr 3-3-1-90-14, p 6). Jättes riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning initsieerides seeasemel Rahandusministeeriumi järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalenud või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja -rahu suhtes lubamatu. RHS § 206 lg 2 p 1 kontekstis tuleb eeldust „ei ole kasutanud õigust“ mõista selliselt, et vaidlustust ei olnud kas üldse esitatud või oli see küll formaalselt esitatud, kuid vaidlustuse esitamise tähtaega rikkudes (ületades). Mittetähtaegne vaidlustus tagastatakse läbivaatamatult, mis materiaalses plaanis tähendab seda, et sellist vaidlustust ei ole kunagi menetluses olnud – st sisuliselt ei ole seda kunagi esitatud (RHS § 192 lg 3 p 1). Vaidlustuse esitamise õiguse kui õiguskaitsevahendi menetlusõiguslikult efektiivne kasutamine tähendab lisaks RHS § 185 lg-s 1 sätestatud üldisele eeldusele (so vaidlustaja õiguste rikkumine või tema huvide kahjustamine) ka RHS §-s 189 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaegade järgimist. Seadusandja on RHS § 206 lg 2 p 1 sisu seletuskirjas vastavalt avanud, selgitades, et Rahandusministeerium võib jätta järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole seaduses ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile ning järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õiguse minetatud (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 140). See tähendab, et järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust VAKO-le. Erinevalt järelevalveteates väidetust ei ole õige sisustada RHS § 206 lg 2 p 1 selliselt, et järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks alus puudub juhul, kui teate esitaja on eelnevalt esitanud VAKO-le vaidlustuse, mis jäeti mittetähtaegsuse tõttu läbi vaatamata. Vastupidisel juhul muutuks vastav õigusnorm mõttetuks, mille eesmärgiks on tagada riigihanke menetluse teatud etappidest alates õigusrahu ja järelevalvemenetluse kaudu sisuliselt hankevaidluste (taas)avamist temporaalselt piirata. Seadust aga ei tohi tõlgendada viisil, mis muudaks seaduse või selle sätte mõttetuks (vt RKPJKo 02.11.1994, nr III-4/1-6/94, p 1). Seega on järelevalveteate esitaja praegusel juhul RHS § 206 lg 2 p-s 1 nimetatud olukorras. Rahandusministeerium möönab, et arvestades VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaja ennistamise instituudi puudumist RHS-is võib järelevalvevajadus erandlikult aktualiseeruda olukordades, kus vaidlustuse esitamise tähtaja möödalaskmine oli tingitud hankija vastuolulisest ja eksitatavast käitumisest. Näiteks, kui hankija kallutas ettevõtjat RHAD-i mitte vaidlustama, võttes teabevahetuse käigus RHAD-i õigusvastasuse kohta esitatud väited sõnaselgelt õigeks ning lubades vastavad tingimused kehtetuks tunnistada vms. Praegusel juhul Rahandusministeeriumi arvates kirjeldatud olukorraga siiski tegemist ei ole, sest erinevalt järelevalveteates väidetust ei võtnud hankija teabe- vahetuses tehnilise kirjelduse kohta esitatud RHS-i rikkumise etteheiteid õigeks ega andnud selget lubadust muuta konkreetseid tingimusi järelevalveteate esitaja poolt soovitud viisil (vt ID 1060308). 4 Sellises olukorras ei ole teate esitaja passiivsus ja seaduses ette nähtud tähtaja kestel RHAD- i vaidlustamata jätmine põhjendatud. Enamgi veel, isegi, kui hankija oleks otsesõnu lubanud RHAD-i tingimusi muuta, ilma ennast konkreetse kuupäevaga sidumata, ka siis peaks tähelepanelik ja hoolas ettevõtja jälgima RHS §-s 189 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaegasid ning kui need satuvad ohtu, siis esitama tähtaegselt vaidlustuse, mitte jääma äraootavale seisukohale, kas hankija oma lubaduse enne pakkumuste esitamise tähtpäeva täidab või mitte. Lisaks eeltoodule leiab Rahandusministeerium, et esineb ka RHS § 206 lg 2 p-s 2 sätestatud alus järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Seadusandja on soovinud rõhutada, et järelevalve- menetluse võib jätta alustamata muu hulgas siis, kui (järelevalveteates ette heidetud) rikkumise asjaolusid ja muid tegureid arvesse võttes puudub ettekirjutuse tegemiseks põhjendatud vajadus. Nõnda võib oluline avalik huvi järelevalvemenetluse läbiviimiseks puududa, kui ettenähtavalt ei tooks järelevalveteates väidetud rikkumine vastavalt RHS § 208 lg-tele 1-2 kaasa ettekirjutuse tegemist. Sisuliselt on siin mõeldud rikkumisi, millel puudus mõju riigihanke lõpptulemusele ja mille korral riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne abinõu (vt ka M. Antonov. RHS § 206 komm 15 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). RHS § 208 lg-tes 1-2 sätestatud ettekirjutuse tegemine eeldab igakordselt Rahandusministeeriumi diskretsiooni- otsustust. Õigusrikkumise esinemisel ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, ei ole tingimata vältimatu. Rikkumise asjaolude ja vastandlike huvide kaalumisel võidakse järelevalvemenetluses jõuda järeldusele, et rikkumine ei mõjutanud hankemenetluse tulemust ja seepärast ei oleks ettekirjutuse tegemine RHS-i rikkumise tuvastamisele vaatamata proportsionaalne abinõu. Kirjeldatud olukorras sätestab RHS § 206 lg 2 p 2 õigusliku aluse järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks (vt RHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. 491 SE I. Seletuskiri, lk 58). Ka Riigikohus on leidnud, et järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise ning puuduse kohta, mis järelevalve käigus avastatakse: kui õigusnormi adressaadi tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ilma ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis (vt RKHKo 20.04.2018, nr 3-15-443, p 15). Eelnevalt kirjeldatud asjaoludest ei nähtu Rahandusministeeriumile, et RHAD-is tehnilise kirjelduse väidetava õigusvastasuse tõttu oleks konkurents riigihankes olnud piiratud või et järelevalve- teates nimetatud ettevõtja, kes tegelikult pakkumust ei esitanudki, oleks saanud õigusvastase eelise teiste ettevõtjate, sh järelevalveteate esitaja ees. Samuti ei ole teates ühe ettevõtjaga seotud isiku RHAD-i koostamisse kaasatuse kohta esitatud väited, millele hankija on teabevahetuse käigus põhistatult vastanud, Rahandusministeeriumil põhjendatud RHS-i rikkumise kahtluse tekkimiseks piisavalt küllaldased. Ent, kui järelevalveteate esitaja sellegipoolest leiab, et edukaks tunnistatud pakkujal esineb RHS § 95 lg 4 p-s 7 või p-s 6 sätestatud alus hankemenetlusest kõrvaldamiseks, siis võib teate esitajal olla võimalik hankija vastavaid otsuseid vaidlustada VAKO-s, järgides seejuures RHS §-s 189 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaegasid. Lähtudes ülalmärgitust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 2 p-dest 1-2 ja lg-st 3, teavitame Teid sellest, et Rahandusministeerium ei alusta Lars Laj Eesti OÜ järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Türi Vallavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihanke „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks rekreatsiooni- alaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, õiguspärasuse kontrollimiseks. 5 Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest. Rahandusministeerium kaalub vajadust pöörduda hankija poole RHS §-s 210 ette nähtud vormis soovituskirjaga, et selgitada hankijale tehnilise kirjelduse koostamisele kohalduvaid nõudeid lisaks riigihanke eest vastutava teenistujaga toimunud telefonivestlusele täiendavalt ka kirjalikult. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond Mihhail Antonov 58851448 [email protected] 6