Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2025. aastal

KÄSKKIRI 12.05.2026 nr 37 Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 2025. aastal Riigivaraseaduse § 98 lõigete 2 ja 3 ning Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 177 „Rahandusministeeriumi põhimäärus“ § 10 lõike 1 alusel: 1. Kinnitada Rahandusministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes 2025. aastal (lisatud). 2. Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonnal avaldada aruanne ministeeriumi veebilehel. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisa(d): Lisa 1 - Rahandusministeeriumi seisukohad 2025. a kohta  RAHANDUSMINISTEERIUMI SEISUKOHAD RIIGI OSALEMISE EESMÄRKIDE TÄITMISE JA OSALUSE VALITSEMISE KOHTA 2025. AASTAL Mai 2017 Tallinn 2026 Sissejuhatus Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevat esitame seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta Rahandusministeeriumi valitsetavates äriühingutes ja riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta. Aruanne käsitleb perioodi 2025. aasta algusest kuni 30. aprillini 2026. Rahandusministeeriumi valitsemisel on neli äriühingut. Eesti Energia AS, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Aktsiaselts Eesti Loto on 100% riigi omandis, AS-ist Levira kuulub riigile 51% suurune otsustusõiguseta osalus. Riigi Äriühing Aktsiate arv (tk) Nimiväärtus osalus 1. Eesti Energia AS 846 645 750 1 EUR 100% 2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 2 798 539 100 EUR 100% 3. Aktsiaselts Eesti Loto 10 226 100 EUR 100% 4. AS Levira 76 500 nimiväärtuseta 51% Tabel 1. Rahandusministeeriumi valitsetavad osalused 30. aprill 2026. aasta seisuga Lisaks kuulus 2025. aasta lõpu seisuga Eesti Vabariigile ja oli Rahandusministeeriumi valitsemisel 2524,0656 Intuitive Machines, Inc. A-tüüpi lihtaktsiat, mis mõisteti kohtuotsusega riigi omandisse oktoobris 2025. Rahandusministri otsuse alusel võõrandas riik need aktsiad jaanuaris 2026 kokku 40 021 euro eest. Asutaja- ega liikmeõigusi ei teosta Rahandusministeerium üheski sihtasutuses ega mittetulundusühingus. Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 2 Sisukord ........................................................................................................................... 3 1. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 4 1.1. Eesti Energia AS ............................................................................................... 4 1.2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts................................................................................ 6 1.3. Aktsiaselts Eesti Loto ........................................................................................ 8 1.4. AS Levira ........................................................................................................... 9 3 Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta 1. Eesti Energia AS Eesti Energia AS (edaspidi ka EE) on 100% riigi omanduses olev energiakontsern, milles aktsionäriõigusi teostab rahandusminister ning mis ise või läbi oma tütarettevõtjate tegeleb nii elektri kui ka soojuse tootmise, müügi ja tarbijateni viimisega. EE müüb oma klientidele elektrit, võrguteenust (sh elektri- ja sidevõrk), vedelkütuseid, maagaasi ja muid nendega seotud tooteid ja teenuseid. 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. 1.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Ühingu üldkoosoleku poolt heaks kiidetud ja aruandeaastal kehtinud omaniku ootustes1 sisalduvaid strateegilisi eesmärke on EE täitnud üldiselt hästi. Ettevõte on hoolitsenud tootmise mitmekesisuse eest, kuid esines ajutisi perioode, mil nõutava tootmisvõimsuse kogumahu kättesaadavus polnud tagatud (elektrijaamade rikked). Mitu aastat järjest on vähenenud elektritootmise CO2-intensiivsus. Aruandeaastal halvenes võrguteenuse kvaliteet: rikkelisus (SAIDI) suurenes. Keskkonnamõju vähendamiseks on arendatud alternatiivsete kütuste (ehitus- ja rehvijäätmed) ning kaevandus- ja põlemisjääkide taaskasutuse võimalusi ning olemasolevate katelde efektiivsuse suurendamist. Kahjuks ei ole planeeritud mahus käivitunud vanarehvide ega plasti kasutamine toormena õlitootmises. Osaluse valitseja hindab suurimaks puuduseks Enefit 280-2 õlitehase valmimise viibimist ja üldisemalt probleeme projektijuhtimises. Omaniku ootuste järgi on omakapitali hind kontsernile kokku investeerimisotsuste tegemisel 7,0%, kuid aruandeaastale eelnenud viie aasta keskmine omakapitali hind oli 6,5%. EE omakapitali tegelik tootlus 2025. aastal oli negatiivne. Jättes erakorralise allahindluse tulemustest välja oli omakapitali tootlus 4,1% ehk ka ilma allahindluste mõjuta oli tootlus väiksem kui omakapitali hind. Madal kasumlikkus on tähendanud ka dividendieesmärkide mitte täitmist: eesmärgile 50% jääb keskmine dividendimäär (34%) alla. Efektiivsuse suurenemise ja tegevusvaldkondade sõltumatuse finantseesmärgid on hästi saavutatud. Finantseesmärkide täitmist kokku hindab osaluse valitseja heaks. Kokkuvõttes hindab osaluse valitseja Eesti Energia AS-i 2025. aasta tulemusi headeks. 1.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Riigi osaluse eesmärk on jätkuvalt omanikule tulu teenimine koos avalikust huvist kantud eesmärkidega. Eesti heaolu üks olulisi tagajaid on energiamajandus. Riik omab osalust Eesti Energia AS-is, et tagada majanduse jätkusuutlikkust toetav energiavarustus kooskõlas Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega. Osaluse valitseja peab jätkuvalt vajalikuks säilitada osalust Eesti Energia AS-is. 1 Omaniku ootused: https://fin.ee/media/7261/download 4 1.3. Läbiviidud erikontrollid Aruandeaastal erikontrolle läbi ei viidud. 09.04.2024 võttis ainuaktsionär vastu otsuse juhtimisotsuste alase erikontrolli algatamise kohta. Erikontrolli avaliku raportiga saab tutvuda Rahandusministeeriumi veebilehel2. 2 https://fin.ee/sites/default/files/documents/2024-11/L%C3%B5pparuanne.pdf 5 2. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 279,9 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga3 kinnisvara arenduse ja haldusega tegelev äriühing, milles aktsionäriõigusi teostab rahandusminister. RKAS-i põhikirjaliseks eesmärgiks on riigile kinnisvara- teenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / varad kokku; 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. 2.1. Muutused osaluses (01.01.2025-30.04.2026) Vabariigi Valitsuse 26. märtsi 2009. a ja 18. veebruari 2010. a kabinetinõupidamiste otsuste alusel annavad riigivara valitsejad nende valitsemisel olevad mittevajalikud, üld- ja eriotstarbelised hoonestatud kinnisasjad mitterahalise sissemaksena üle RKAS-ile. 2025. aastal anti emiteeritud aktsiate eest mitterahaliste sissemaksetena üle kolm kinnistut 1,1 mln euro väärtuses. Varasemate aastate otsuste tühistamisena tagastati riigile kaks kinnistut 0,1 mln euro väärtuses. Riigi kinnisvarastrateegia ja selle täitmisega seonduvad materjalid on Rahandusministeeriumi kodulehel4. Vabariigi Valitsuse korraldus või Jr riigivara valitseja Aktsiakapit k otsus Ainuaktsionä ali muutus, Äriregist Üleantava riigivara nr Nr Kuupäev ri otsus € ri kanne valitseja Sisu 1 kinnistu üle andmine, 28.05.202 2 kinnistu tagasi 1 63 13.03.2025 24.03.2025 895 000 5 Siseministeerium võtmine 01.09.202 1 kinnistu üle andmine 2 107 05.06.2025 10.06.2025 81 200 5 Kliimaministeerium 27.10.202 1 kinnistu üle andmine 3 142 08.08.2025 15.08.2025 48 000 5 Kliimaministeerium 4 20.01.2026 20 300 Rahandusministeerium 2 kinnistu üle andmine 5 02.02.2026 2 300 Siseministeerium 2 kinnistu üle andmine 6 22 05.02.2026 20.02.2026 93 300 Kultuuriministeerium 9 kinnistu üle andmine Regionaal- ja 1 kinnistu üle andmine Põllumajandus- 7 14.04.2026 12 600 ministeerium Tabel 2. Ülevaade aruandeperioodil tehtud otsustest RKAS-i aktsiakapitali osas 2.2. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Omaniku ootused kinnitati 05.03.2024. Enamus strateegilistest ja finantseesmärkidest on saavutatud või valdavalt saavutatud. Strateegilised eesmärgid on täidetud tasemel hea. Positiivsed tähelepanekud: - muudeti kapitali- ja remondikomponendi arvutamise põhimõtteid ja sellele vastavalt üürilepinguid. Asutuste kinnisvarakulud vähenesid ca 11 mln eurot aastas; - proaktiivselt tehti asutustele büroopinna optimeerimise ettepanekuid; - investeeringute plaan täideti 99,7%; 3 seisuga 30.04.2024 4 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused-kinnisvara/riigi-kinnisvara 6  - valmis RKAS-i portfellis olevate hoonete süsinikujalajälje arvutus; - panustati hoonete energiatõhususse ja energiatarbe vähendamisse; - viidi läbi esimene alliansshange. Omaniku ootustes määratletud finantseesmärgid on valdavalt saavutatud. Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud RKAS-i omakapitali hinnaks 2025. aastal 8,1%, eelmise viie aasta keskmine omakapitali hind oli 5,1%. RKAS saavutas 2025. aastal omakapitali tegelikuks tootluseks 11,9% (sihtfinantseerimise tulu mõju elimineerimisel 4,9%). Ainuaktsionäri 30.10.2024 otsusega seati RKAS-ile eesmärk, et äriühingu mõju valitsussektori eelarvepositsioonile ei oleks 2025. aastal väiksem kui -27,3 miljonit eurot. Ainuaktsionäri 28.10.2025 otsusega muudeti see -31,5 mln eurole. Tegelikuks tasemeks kujunes finantsplaani põhjal -24,9 mln eurot ja RKAS-i arvutuste põhjal -20,3 mln eurot (erinevuse põhjuseks on mitterahaliste tehingute mõju, millega finantsplaani valem ei arvesta). Kinnisvarainvesteeringute kavandatud maht oli 2025. aastal 74,4 mln eurot, tegelik teostatud investeeringute maht oli 74,2 mln eurot ehk 99,7% kavandatust. Ainuaktsionär seadis 07.01.2025 otsusega RKAS-ile eesmärgi, et äriühingu netovõlakoormus ei ületaks 2025. aasta lõpu seisuga 83% põhitegevuse tuludest. Ainuaktsionäri 28.10.2025 otsusega muudeti see 81% tasemele. Tegelikuks netovõlakoormuseks kujunes 71,4%. Seega on eesmärk täidetud. Finantseesmärgid on saavutatud heal tasemel ning ka koondhinnang ettevõtte tegevuse tulemuslikkusele on hea. 2.3. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Rahandusministeerium peab vajalikuks riigi osaluse säilitamist RKAS-is, et jätkata riigi kinnisvara tsentraliseeritud haldamist kinnisvara kompetentsikeskuse kaudu. Sellega tagab riik oma ülesannete täitmiseks vajaliku kinnisvarakeskkonna heaperemeheliku ja efektiivse valitsemise ja haldamise. Riik omab osalust RKAS-is valdavalt avalikust huvist lähtuvate teenuste osutamiseks ehk riigi põhitegevust toetava kinnisvarakeskkonna tagamiseks keskselt, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult. 2.4. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 7 3. Aktsiaselts Eesti Loto Aktsiaselts Eesti Loto (edaspidi ka Eesti Loto), mille aktsionäriõiguste teostajaks on rahandusminister, eesmärgiks on rahvastiku esmase hasart- mängunõudluse kaalutletud rahuldamine pehmete ehk madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol. Loteriid võib korraldada aktsiaselts, mille aktsiakapitali suurus on vähemalt 1 000 000 eurot ja mille kõik aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nimetatud aktsiaselts korraldab hasartmänguseaduse §-des 44–46 sätestatud korras mittetulundusühingute ja sihtasutuste 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / loteriisid (hasartmänguseaduse § 9 lg 5). Riikliku varad kokku; loteriimonopolina on Eesti Loto tegevusel ja 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; tootevalikul oluline mõju hasartmänguturule ROE = puhaskasum / keskmine omakapital. tervikuna, muuhulgas vastutustundliku hasart- mängukorralduse praktika kujundamisel. 3.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Strateegiliste eesmärkide täitmise ehk vastutustundliku hasartmänguteenuse/loteriide pakkumisega on Eesti Loto 2025. aastal väga hästi hakkama saanud, kuigi e-kiirloteriide osakaalu kasvuga võib tulevikus sattuda ohtu n.ö. aeglasemate mängude (kus panustamise ja tulemuse selgitamise vahel oleks suurem ajavahemik) eelistamise eesmärgi täitmine. 2025. aasta jooksul läbis AS Eesti Loto vaheauditi ISO/IEC 27001:2013 ja WLA SCS (2020) standardite alusel ning tunnistati auditite läbiviija Det Norske Veritas poolt jätkuvalt nimetatud standarditele vastavaks. AS Eesti Loto läbis ka osalise vastavusauditi "EL Responsible Gaming Framework" standardi alusel ning tunnistati auditi läbiviija AVAC Audit OÜ poolt jätkuvalt nimetatud standardile vastavaks. Mängijate arv vähenes viiendat aastat järjest – majanduskeskkonna üldine negatiivne foon mõjutas tarbijaid, kes olid oma ostukäitumises pigem konservatiivsed. Tulud suurenesid 2025. a peamiselt seetõttu, et 2023. a juulis lisandus müügiportfelli uus toode: e- kiirloterii, mille tooteportfell ja osakaal käibest on aastate lõikes kasvanud, muutudes aina olulisemaks tuluallikaks. Klassikaliste arvloteriide müügitulu vähenes aastaga 3,1 mln euro ehk 4,7% võrra. Kokkuvõtvalt kasvasid tulud kiiremini kui kulud, mis viitab ettevõtte tegevuses sisemisele efektiivsusele. Omakapitali tootlus püsis 81,9% ja hinnang finantseesmärkide täitmisele on väga hea. Kokkuvõttes saab Eesti Loto tegevust 2025. aastal väga heaks hinnata. 3.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta Riik on seni hoidnud osalust järgmistel kaalutlustel:  esmase hasartmängunõudluse rahuldamise tagamine sotsiaalselt vastutustundlikul viisil loteriide kui madala sõltuvusastmega hasartmängude pakkumise näol;  konkurentsi piiramine loteriide korraldamisel, välistamaks hasartmängunõudluse stimuleerimist ja sõltuvusriski kasvu;  stabiilse omanikutulu teenimine;  soodustada tasakaalustatud regionaalarengut, värvates töötajaid Eestis eelistatult väljapoole Tallinna. Rahandusministeerium peab AS Eesti Loto osaluse säilitamist vajalikuks. Ettevõte omab ühiskonnas tähtsat rolli, panustades spordi ja kultuuri arengusse ning töötades hasartmängusõltuvusega seotud kahjulike mõjude vähendamise nimel. 28.01.2026 vastu võetud uued omaniku ootused (https://adr.rik.ee/ram/dokument/18346798) täpsustavad ettevõtte ühiskondlikku rolli, asetades keskmesse vastutustundliku mängimise ja sõltuvuskäitumise ennetamise. 3.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 8 4. AS Levira AS Levira on telekommunikatsioonifirma, mille aktsionärideks on Eesti Vabariik (riigi aktsionäriõigusi teostab rahandusminister) ja Prantsuse ettevõte TDF S.A.S, osalustega vastavalt 51%5 ja 49%. 4.1. Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele Kuigi omaniku ootuste dokumenti ei ole AS-ile Levira kehtestatud, on riik ajalooliselt pidanud oluliseks maapealse tele- ja raadiosignaali edastust (sh vabalevi teleprogrammide 1 Netovara % ehk omakapitali osakaal = omakapital / maapealne edastus ja katkematu raadiosignaali varad kokku; levi). Lisaks sellele on Levira riigile oluline partner 2 ROE – Return on Equity e. omakapitali tootlus; ROE = andmemajutuses ja signaaliedastuses ning puhaskasum / keskmine omakapital. koostöös riigiga on välja arendatud kriisiaegse signaali katkematu edastamise taristu. 2025. aastal alustati Taskusireeni ohuteavituse testimisega ning raadioside võrkude toimepidevuse arendamise ja kvaliteedi parandamisega. AS-i Levira lõppenud majandusaasta puhaskasumiks kujunes 1 mln eurot, aasta varem oli kontserni kasum 0,7 mln eurot. Seoses kasumi suurenemisega saab tulususele anda väga hea hinnangu, omakapitali tootlus oli aruandeaastal 7,2% (2024: 5,3%). Dividende jaotati üldkoosoleku otsusega 0,7 mln euro ulatuses, mis on vähem kui aasta varem (1,2 mln eurot). Kokkuvõttes võib AS-i Levira tegevust 2025. majandusaastal hinnata väga heaks: strateegilised eesmärgid olid väga hästi täidetud, sh paranesid ettevõtte finantstulemused. Ettevõtte optimaalne kapitalistruktuur tagab majandustegevuse jätkusuutlikkuse ja finantsilise vastupanuvõime. See võimaldab ettevõttel efektiivselt reageerida võimalikele majanduslikele või operatiivsetele kriisidele. 4.2. Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta 22.12.2022 otsustas Vabariigi Valitsus anda Rahandusministeeriumile korralduse lõpetada tegevused AS-i Levira võõrandamise ettevalmistamiseks. Otsus tugines Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni ettepanekul, mis võttis arvesse AS-i Levira strateegilist olulisust Eesti julgeoleku struktuuris. Olukord julgeoleku valdkonnas ei ole võrreldes 2022. aastaga leevenenud, mistõttu peab Eesti riik jätkuvalt vajalikuks omada strateegilist osalust AS-is Levira. AS Leviral oluline roll täita signaali edastamisel kriisides (TV ja raadio). AS-is Levira osaluse säilitamine on oluline kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse ja julgeoleku tagamise seisukohalt. AS Levira haldab üleriigilist ringhäälingu- ja edastustaristut, mis on käsitatav kriitilise infrastruktuurina. Lisaks täidab AS Levira kriisikommunikatsiooni ja elanikkonna teavitamise rolli, sh raadio- ja teleprogrammide vabalevi läbi õhu. Ettevõtte taristu hulka kuuluvad ringhäälingu- ja edastusvõrgud on keskne kanal elanikkonna kiireks ja usaldusväärseks teavitamiseks. Seega on ettevõttel olemas väljaehitatud võrk ja tehniline võimekus, sh valmisolek kriisiolukordadeks, varuvõrkude olemasolu ning teenuste jätkusuutlikkuse tagamise võimekus katkestuste korral. 4.3. Läbiviidud erikontrollid Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud. 5 Riigil ei ole otsustusõigust, sest põhikirja kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt kaks kolmandikku (2/3) üldkoosolekul esindatud häältest. 9