Vaidlustus

HANKEKOMISJONI ETTEPANEK Riigihankes nr 30 5132 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel “ SIA NordBus ja AS „Liepajas autobusu parks “ kõrvaldamiseks 28.04 .2026 Hankija MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi Keskus või Hankija ) viib läbi riigihanget nr 305132 (edaspidi Riigihange). Riigihanges esitasid pakkumuse mh ühispakkujad SIA NordBu ja AS „Liepajas autobusu parks“ (edaspidi nimetatud ühiselt Ühispakkujad). Ühispakkuja te poolt Riigihankes esitatud pakkumuse ja Riigihankes antud selgituste kohaselt on Ühispakkujad kokku leppinud, et Riigihankes sõlmitava ATL täitmisel on juhtiv roll AS-l „Liepajas autobusu parks“ (edaspidi LAP) , kes vastut ab 80% ulatuses sõlmitava lepingu kohustuste mahust ning seejuures täidab kõiki sisulisi liiniveo teostamisega seotud vedaja kohustusi ( Ühispakkujate pakkumuses Ühispakkujate eelleping p 2.1.1 ja p 3.2 alapunktid). Ühispakkujad tuginesid Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimuste täitmisel samuti LAP eelnevale liiniveokogemusele ja käibele. Ühispakkujate kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel LAP h ankepassis oli mär g i t ud vastusena küsimusele eelnevate lepingurikkumiste kohta eitav vastus. Keskus esitas 12.03.2026 selgitustaotluse veendumaks, et hankepassis esitatud kinnitus on tõene, millele on Ühis pakkuja d vastanud 20.03.2026 järgmiselt (väljavõte, rõhutused teksti sees lisatud Keskuse poolt) : „ Selgitame, et ka meil on olnud hankelepingu rikkumisi, mida on sanktsioneeritud. Sellest tulenevalt esitame alljärgnevalt täielikkuse huvides ka kõik üksikjuhtumid, kus lepingulisi sanktsioone on kohaldatud, koos vastavate selgituste ja asjaoludega. Pakkuja ja Läti riigi osaühingu „Autotransporta direkcija“ vahel on riigihanke tulemusena sõlmitud kolm lepingut ühistransporditeenuse osutamiseks maakonnaliinidel: LEPING nr ATD/ST-2020/04 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Liepāja“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); LEPING nr ATD/ST-2020/05 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Riia ümbrus“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); 3. LEPING nr ATD/ST-2021/03 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Ogre, Aizkraukle“ (lepingu periood: 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2032). Nimetatud lepingute täitmise käigus on „Autotransporta direkcija“ kohaldanud pakkuja suhtes üksikjuhtudel leppetrahve väheoluliste rikkumiste eest, milleks on olnud: Piletimüügieeskirja rikkumine (lepingu p 15.1.1); kohaldatud leppetrahv 70–210 eurot, sõltuvalt samaaegselt tuvastatud rikkumiste arvust (vastavalt lepingus sätestatud piirmääradele). Kontrollide käigus on üksikutel juhtudel tuvastatud piletita reisijaid. Nimetatud rikkumised on olnud tingitud eeskätt reisijate pettuslikust käitumisest (sh kontrolli vältimine), samuti olukordadest, kus reisija on pileti reisi käigus kaotanud või puudus võimalus tasuda pileti eest sularahata. Edaspidiste rikkumiste vältimiseks on pakkuja tugevdanud piletikontrolli ning teavitanud reisijaid kohustusest säilitada pilet reisi lõpuni. Sularahata maksevõimaluse või elektroonilise valideerimise võimaldamise kohustuse rikkumine (lepingu p 15.1.5); kohaldatud leppetrahv vahemikus 70–210 eurot iga rikkumise eest, sõltuvalt rikkumise korduvusest (esimene, teine või järgnev rikkumine). Rikkumised on olnud tingitud tehnilistest riketest piletimüügi- ja valideerimisseadmetes, mis tõid mõnel juhul kaasa ka punktis a kirjeldatud olukorrad. Tekkinud olukordades tuli teha operatiivne valik, kas katkestada liiniteenus seadme koheseks parandamiseks või tagada teenuse järjepidevus, võimaldades ajutiselt tasumist sularahas ning kõrvaldades rikke esimesel võimalusel. Pakkuja on lähtunud teenuse jätkuvuse põhimõttest ning kõrvaldanud tehnilised rikked esimesel võimalusel. Sõidu täitmata jätmine või osaline täitmata jätmine kalendrikuu jooksul (lepingu p 15.1.7); kohaldatud leppetrahv 70–500 eurot kuus. Tegemist on üksikjuhtumitega, mille osakaal kõigist planeeritud sõitudest on olnud alla 0,3%. Juhtumid on olnud peamiselt tingitud inimfaktorist, eelkõige olukordades, kus bussijuhid ei ole saanud tööle ilmuda või on esinenud ettenägematuid transpordivahendite tehnilisi rikkeid. Selliste olukordade vältimiseks on pakkuja üle vaadanud personalipoliitika, tööajakavad ning transpordivahendite hooldus- ja remondigraafikud. Sõiduplaanist kõrvalekaldumine (enneaegne väljumine või hilinemine üle 10 minuti ilma mõjuva põhjuseta (lepingu p 15.1.8); kohaldatud leppetrahv 70–210 eurot rikkumise kohta, sõltuvalt rikkumise korduvusest (esimene, teine või järgnev rikkumine). Üksikud juhtumid on olnud tingitud eelkõige ebasoodsatest ilmastikutingimustest, aga ka punktis c kirjeldatud personaliga seotud olukordadest, kus asendusjuhi leidmine on nõudnud täiendavat aega. Rikkumiste vähendamiseks on pakkuja täiendanud töökorraldust, sealhulgas kehtestanud valvevahetuste süsteemi. Muud ühistransporditeenuse osutamist reguleerivate eeskirjade rikkumised (lepingu p 15.1.13); kohaldatud leppetrahv summas 70 eurot rikkumise kohta. Tegemist on olnud üksikute ja vähese tähtsusega juhtumitega, mis ei ole mõjutanud teenuse üldist kvaliteeti ega lepingu nõuetekohast täitmist. Kõikide ülaltoodud rikkumiste näol on tegemist vähetähtsate rikkumistega. Pakkuja opereerib ulatuslikku ühistranspordivõrku, teenindades ligikaudu 880 liini/sõitu päevas (näitena 18. märtsi 2026 seisuga). Pakkuja teenuse üldine täitmise tase on ligikaudu 99,7%–100%, mis peegeldab väga kõrget töökindlust. /…/ Pakkuja käsitleb selliseid juhtumeid igapäevase töökorralduse raames ning on alati kõrvaldanud rikkumiste põhjused esimesel võimalusel. Samuti on pakkuja võtnud tarvitusele asjakohased meetmed rikkumiste kordumise vältimiseks (heastamismeetmed), sh on täiendanud töökorraldust, tugevdanud personali planeerimist ja rakendanud täiendavaid tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi (mh valvevahetuste süsteem, piletikontrolli tugevdamine ja tehniliste rikete operatiivne kõrvaldamine). Kirjeldatud üksikjuhtumid on ühistransporditeenuse osutamisele omased ning nende täielik välistamine ei ole objektiivselt võimalik. /…/ Rakendatud meetmed on olnud tõhusad ning kajastuvad teenuse kõrges täitmise tasemes (ligikaudu 99,7%–100%). Eeltoodust tulenevalt ei viita kirjeldatud üksikjuhtumid pakkuja usaldusväärsuse puudumisele ega võimetusele lepingut nõuetekohaselt täita. Seega ei saa kirjeldatud rikkumisi ei saa pidada RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses oluliseks ega pidevaks. /…/ Tegemist on valdkonnale omaste ning tavapärase sagedusega esinevate rikkumistega, mis on iseloomulikud bussitranspordi valdkonnale üldiselt. Need on üksikjuhtumid, mis esinevad praktikas paratamatult ega mõjuta oluliselt lepingu kui terviku nõuetekohast täitmist. Selle kinnituseks esitame ka 2024. ja 2025. aasta statistika kõigi ärajäänud sõitude kohta, mis hõlmab muu hulgas ka juhtumeid, kus tellija pidas sõidu ärajäämist põhjendatuks (nt liiklusõnnetused jms). Esitatud andmetest nähtub, et teenuse kvaliteet on keskmiselt 99,70% tasemel ning võimalikud rikkumised on üksnes väheolulised ega mõjuta lepingu nõuetekohast täitmist . “ 20.03.2026 vastuses H ankija selgitustaotlusele seoses kvalifikatsiooni kontrollimisega esitas id Ühis pakkuja d hankelepingu nr 2020/04 Liepaja piirkonnas (edaspidi nimetatud Liepaja leping ). Lisaks selgit a s id Ühis pakkuja d 20.03.2026, et „ Remargi korras viitame, et teised viidatud lepingud on oma sisult identsed .” Ühi sp akkuja te selgitust arvestades nimetab Hankija protokollis kõiki kolme hankelepingut ühiselt ”Läti lepingud” ja lepingut 2020/05 nimetatakse edaspidi Riia lepinguks ning lepingut 2021/03 nimetatakse edaspidi Ogre lepinguks. Ühispakkujad esitasid lõpuks ka Riia lepingu ja Ogre lepingu 3.04.2026 , mis kinnitasid väidet, et Läti lepingud on oma regulatsioonilt analoogsed ja sanktsioonisüsteemilt identsed. Läti l epingutes on ärajäänud sõitude sanktsioneerimine reguleeritud p 15.1.7 järgmise lt: 15.1.7 sõidu täitmata jätmise või osalise täitmata jätmise eest kalendrikuu jooksul, välja arvatud juhul, kui täitmata jätmine või osaline täitmata jätmine on tingitud Eriolukorrast: 15.1.7.1. üks kuni viisteist juhtumit — 70 eurot; 15.1.7.2. kuusteist kuni kolmkümmend juhtumit – 140 euro ulatuses; 15.1.7.3. kolmkümmend üks kuni viiskümmend juhtumit – 210 euro ulatuses; 15.1.7.4.viiskümmend üks või enam juhtumit – 500 euro ulatuses Nähtuvalt Läti l epingute p 15.1.8 sanktsioneeritakse hilinemisi või varem väljumisi , mis on pikemad kui 10 minutit vastavalt Läti l epingute p 15. 1.16 regulatsioonile nii, et trahvi suurus sõltub rikkumise korduvusest. Kuivõrd Ühis pakkuja te 20.03.2026 selgituste ja esitatud dokumentide pinnalt ei olnud Keskusel võimalik hinnata, milliseid rikkumisi käesoleva R iigihanke algamisele eelneva 3 aasta jooksul Ühispakkujatel tegelikult oli kokku esinenud (kuivõrd statistika esitati vaid 2024 ja 2025 ärajäänud sõitude kohta, ent mitte 2023 kohta ning muude rikkumiste kohta lisaks ärajäänud sõitude le ei olnud üldse statistikat esitatud) , pöördus Keskus Ühis pakkuja te poole uue selgitustaotlusega, millele Ühis pakkuja d vastas id 27.03.2026 järgmiselt (väljavõte, Hankija rõhutused teksti sees) : „ Käesolevaga esitame ammendava ülevaate kõikidest riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul esinenud hankelepingute nr ATD/ST-2020/04, ATD/ST-2020/05 ja ATD/ST-2021/03 rikkumistest ning nende eest rakendatud sanktsioonidest. Kõik rikkumised ja nende eest kohaldatud sanktsioonid on esitatud käesolevale vastusele lisatud eraldi Excel failides aastate lõikes struktureeritud tabelitena, milles iga üksikjuhtumi kohta on eraldi välja toodud rikkumise liik, toimumise aeg, asjaolud ning kohaldatud sanktsioon (palun vt käesolevale vastusele lisatud failid nimedega „ATD_AASTA – ATD sanktsioonide koondaruanne 2023-2026“, „ATD_koondülevaade 2023“, „ATD_koondülevaade 2024“, „ATD_koondülevaade 2025“, „ATD_koondülevaade 2026“). Selguse huvides viitame, et fail „ATD_AASTA – ATD sanktsioonide koondaruanne 2023-2026“ sisaldab küll tõlget eesti keelde, kuid see tõlge oli masintõlge ja osaline. Seega on eraldi eestikeelsed tõlked – niivõrd kuivõrd nii lühikese ajaga oli võimalik tõlget teha – juurde lisatud parema ülevaate saamiseks. Etteruttavalt sisaldub failis „ATD_AASTA – ATD sanktsioonide koondaruanne 2023-2026“ ka eelinfo 2026 aasta kohta (mis küll hankel osalemist silmas pidades ei ole määrav). Esitatud andmetest nähtub, et perioodil 2023-2025 rakendatud sanktsioonide kogusumma on 140 333,75 eurot. Pöörame täiendavalt tähelepanu sellele, et „Riia ümbruse“ (Pierīga) lepingupiirkonnas osutab pakkuja teenust koos partneritega konsortsiumi koosseisus (AS „Liepājas autobusu parks“, SIA „Latvijas Sabiedriskais Autobuss“ ja AS „Nordeka“). Sellest tulenevalt kajastavad teatud juhtudel esitatud andmed (eelkõige täitmata sõitude ja kohaldatud leppetrahvide kogusummad) konsortsiumi kui terviku näitajaid, mitte üksnes pakkuja enda tegevust. Juhtudel, kus rikkumised ja sanktsioonid ei ole vedajate lõikes eristatavad, kajastavad need konsortsiumi kui terviku tegevuse käigus tekkinud juhtumeid. Täiendavalt selgitame, et kohaldatud leppetrahvide rahaline suurus on osaliselt pakkuja poolt vaidlustatud. Vaidlus puudutab hankija (Autotransporta direkcija, edaspidi ATD) poolt alates 01.06.2024 kuni 30.05.2025 rakendatud leppetrahvide arvutamise metoodikat, mida muudeti tellija poolt pärast enam kui kolme aasta pikkust lepingute täitmist. Muudatuse tulemusel suurenes kohaldatavate sanktsioonide rahaline määr. Pakkuja ei nõustunud nimetatud ühepoolse arvestuspraktika muutmisega ning pöördus leppetrahvide arvutamise aluste üle tekkinud vaidluses kohtusse. Esimese astme kohus on asunud seisukohale, et leppetrahvide arvutamisel tuleb lähtuda enne 01.06.2024 kohaldatud praktikast. Nimetatud vaidlus on hetkel apellatsioonimenetluses. Kui lähtuda enne 01.06.2024 kohaldatud praktikast, siis oleks perioodil 2023-2025 rakendatud sankstioonide kogusumma ca 54 133,75 eurot (summa on ligikaudne!), seega ca kolm korda väiksem. /…/ Heastamismeetmed liinide teenindamise katkemise vähendamiseks Tegutseme uute töötajate värbamisel proaktiivselt, kuna Läti transpordisektoris on juba mitu aastat olnud märkimisväärne bussijuhtide puudus. Värbame inimesi, kellel puudub nõutav D1-kategooria juhiluba, ning rahastame nende koolitust, sealhulgas esialgset eksamit. Sel viisil meelitasime 2025. aastal sektorisse 100 uut töötajat. Samuti tegeleme aktiivselt bussijuhi elukutse propageerimisega naiste seas ja oleme saavutanud häid tulemusi – meil on tänaseks 15 naissoost bussijuhti. Säilitame pidevat suhtlust tellija (ATD) ja teiste riigiasutustega, et parandada sektori üldolukorda ja suurendada bussijuhtide heaolu (sh aktiivne osalemine üldlepingu sõlmimise protsessis). Samuti teeme koostööd omavalitsustega teede kvaliteedi parandamiseks. Meie ettevõte rakendab ebaausate töötajate suhtes nulltolerantsi poliitikat ning on kehtestanud kontrollimehhanismid, sealhulgas kontrollimeeskonna, mis jälgib teenuse osutamist videote kaudu ja reageerib rikkumistele reaalajas. Samal ajal on lepingu täitmise üldine tase ja teenuse kvaliteet ligikaudu 99%, mis näitab kõrget nõuetele vastavuse taset. Kõik eespool nimetatu on kinnitatud ka tellija (ATD) oma kinnituskirjaga (vt fail „Soovituskiri_atsaukmse Info par sab transporta pak sniegšanu reģionālās nozīmes maršrutos“), mis samuti kinnitab, et teenust osutatakse nõuetekohaselt ning et vedaja on kasutanud alati kõiki võimalikke vahendeid selleks, et selliseid olukordasid ennetada ja on tegutsenud alati ka proaktiivselt selleks, et sellised olukorrad tulevikus enam ei korduks. Samuti on ATD eraldi välja toonud, et vedaja juhtkond on alati olnud kättesaadav tõusetunud olukordade lahendamiseks ning teinud erinevaid ettepanekuid selleks, et ühistransporditeenuse kogemust reisijatele tervikuna parandada . “ Ühisp akkuja te poolt 27.03.2026 vastuses selgitustaotlusele esitatud andmed rikkumiste koh ta ei olnud eestikeelsete tõlgete puudulikkuse tõttu Keskuse poolt ammendavalt kontrollitavad , mistõttu esitas Keskus Ühis pakkuja te le uue selgitustaotluse palvega esitada kõikide loetletud rikkumiste kohta rakendatud sanktsioonide dokumentatsioon, et Keskusele oleks üheselt mõistetav millised olid rikkumiste asjaolud, korduvus ja sanktsioonide rakendamise kaalutlused. Ühispakkujad esitas id 3.04.2026 2023 – 2025 kohta Lepingute alusel rakendatud sanktsioonide dokumentatsiooni koos kokkuvõtlike tabelitega rikkumiste kohta ( lisa 2 ) . Hankija on kõiki Ühispakkujate selgitusi ja neis esitatud dokumente ja andmeid (20.02, 27.03 ja 3.04 Ühispakkujate selgitused ja nende lisad) analüüsinud ning lisab käesolevale protokollile vaid need Ühispakkujate selgitust e koosseisus esitatud dokumendid , mi llest nähtub rikkumiste statistika . Ühispakkujate 20.03.2026 vastusele lisatud ärajäänud reiside statistikast 2024 – 2025 ( lisa 1 ), Ühispakkujate 27.03.2026 selgitustest ja andmetest rikkumiste koht a ja 3.04.2026 Ühispa kk ujate poolt esitatud dokumentatsioonist iga rikkumise koos tabelikujul andmetega rikkumiste kohta perioodil märts 2023 – märts 2026 ( lisa 2 – mis osaliselt kattub 27.03.2026 vastuses esitatud tabelitega rikkumiste statistika kohta) kohta on järeldatav järgmine: Kuivõrd Riia lepingu alusel oli d vedajateks konsortsium teistsuguses koosseisus kui käesolevas Riigihankes pakkumuse esitanud Ühis pakkujad, siis jättis Hankija eelnevate lepingurikkumiste kaalutlemisel kõrvale Riia lepingu rikkumised, kuivõrd Ühis pakkuja te esitatud materjalidest ei olnud võimalik tuvastada, kuidas olid konsortsiumi sees jaotatud pakkujate omavahelised kohustused ja vastutus Riia lepingu täitmisel . Kuigi Hankija sellise konsortsiumilepingu esitamist otsesõnu küsis ja selgitas, et see on vajalik kaalutlusotsuse tegemiseks lepingurikkumiste osas, on Ühispakkujad oma 3.04.2026 vastuses ühemõtteliselt keeldunud konsortsiumilepingu esitamisest. Kuigi see pigem kinnitab Hankija kahtlust, et ka Riia lepingu täitmisel oli juhtrollis justnimelt SAP ja seetõttu on Riia lepingu rikkumised samuti omistatavad SAP-le, ei ole tõendite puudumise tõttu Hankijal võimalik selles veenduda . Vastavalt Ühispakkujate poolt esitatud ärajäänud reiside statistikale on Riia lepingu täitmisel olnud ärajäänud reiside osakaal 2024 0,14% kõikidest reisidest, sh jaanuaris 2024 oli ärajäänud reiside osakaal 0,75%, ning 2025 oli ärajäänud reiside osakaal 0,5%, seejuures septembris 2025 0,8% ja oktoobris 0,67%. 3.04.2026 selgitustele lisatud rikkumiste tabelitest (Lisa 2) on tuvastatav, et Riia lepingu täitmisel esines samalaadseid rikkumisi ja veelgi suuremas osakaalus kui ülejäänud kahes Lepingus (s.t. Liepaja lepingus ja Ogre lepingus) ; 2023 kohta 3 .0 4 .2026 vastuses (lisa 2) esitatud andmetes nähtub, et Liepaja ja Ogre lepingute osas on rakendatud alates märtsist 2023 sanktsioone kokku 52-l korral, seejuures enamikel juhtudel on sama sanktsiooni rakendamise juhtumi raames sanktsioneeritu d mitut rikkumise juhtumit korraga. Nähtuvalt Ühis pakkuja te poolt 3.04.2026 esitatud sanktsioonide rakendamise dokumentatsioonist on tuvastatav, et Liepaja ja Ogre lepingute puhul on rikkumised korduvad ja samalaadsed – igakuiselt esineb massiliselt ärajäänud sõitude eest sanktsioneerimist (kokku sanktsioneeritud 17 korral, igal korral sanktsioneeritud mitme ärajäänud sõidu eest, nt septembris 2023 sanktsioneeriti pelgalt Liepaja lepingus 147 ärajäänud sõidu eest) , lisaks esineb pea igakuiselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 9 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 9 korral) , korduvad on videosalvestistega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 3 korral) ja peatuste info edastamise rikkumised (kokku sankts ioneeritud 8 korral), samuti b usside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 6 korral). 2023 kohta ei ole esitatud statistilisi andmeid selle kohta, kui palju oli ärajäänud reiside osakaal kõikidest reisidest. 2024 esines kokku Liepaja ja Ogre lepingute puhul kokku 83 sanktsioneerimise juhtumit. Ärajäänud reiside sanktsioneerimist esines igakuiselt ja kokku sanktsioneeriti 25 korral, seejuures tüüpiliselt hõlmas sanktsioon mitme ärajäänud reisi sanktsioneerimist samas leppetrahvinõudes ( nt Ogre lepingus jaanuaris sanktsioneeriti sama trahvinõudega kokku 91 ärajäänud reisi summaarselt) . Liepaja lepingus oli 2024 ärajäänud reiside osakaal 0. 29 % , seejuures j aanuaris 2024 oli ärajäänud reiside osakaal suisa 0,6 1 % (sanktsioneeritud 40 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0, 52 % (sanktsioneeritud 27 ärajäänud reisi) . Ogre lepingus oli ärajäänud reiside osakaal 0,2 2 %, seejuures jaanuaris oli ärajäänud reiside osakaal 0, 83 % (sanktsio neeritud 91 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,63% (sanktsioneeritud 65 ärajäänud reisi) . Lisaks esineb igakuiselt massiliselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 33 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 8 korral), korduvad on videosalvestistega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 4 korral) ja peatuste info edastamise rikkumised (kokku sanktsioneeritud 2 korral), samuti busside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 8 korral). Võrreldes 2023 aastaga on rikkumiste sagedus ja raskus hoopis suurenenud. 2025 esines Liepaja ja Ogre lepingute puhul kokku 47 sanktsioneerimise juhtumit. Ogre lepingus on ärajäänud sõitude osakaal 0,28%, seevastu Liepaja lepingus on ärajäänud reiside osakaal 0,43% (seejuures ju u lis 0,68% ja septembris 0,6 5%). Seega vaatamata Ühis pakkuja te väitele, et rakendatud on tõhusaid heastamismeetmeid rikkumiste vältimiseks, kinnitab Ühis pakkuja te enda poolt pelgalt ärajäänud reiside statistika hoopis vastupidist, et ärajäänud reiside osakaal on hoopis suurenenud võrreldes 2024. Ärajäänud reiside eest sanktsioone rakendati igakuiselt, kokku 24 korral (sh Liepaja lepingus juulis 92 ja oktoobris 93 ärajäänud reisi, Ogre lepingus augustis 226 ärajäänud reisi). Lisaks esineb massiliselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 12 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 4 korral), peatuste info edastamise rikkumised (kokku sanktsioneeritud 2 korral), samuti busside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 5 korral). Ühispakkujate poolt esitatud andmed lepingurikkumiste kohta kinnitavad, et perioodil märts 2023 – 2025 on SAP täitmisel olnud kolmest Lepingust kõikide puhul olnud pidevalt suur ärajäänud reiside osakaal ja pidevad samalaadsed rikkumised piletimüügiga seotud kohustuste rikkumisel, peatuste info kohustuste rikkumisel, videosalvestistega seotud kohustuste rikkumisel , busside nõuetekohasuse kohustuste rikkumisel ja sõiduplaani rikkumistel (seejuures Lepingute kohaselt sanktsioneeritakse vaid selliseid hälbeid sõiduplaanist, mis on pikemad kui 10 minutit ). Ühisp akkuja te 27.03.2026 selgitustele on lisatud ka Lepingute tellija kinnitus 2022 – 2024 Lepingute alusel teostatud veomahtude kohta. Kõnealuses kinnituskirjas on mainitud, et Lepingute täitmisel on esinenud ka lepingurikkumisi, kuid tellija ei ole andnud hinnangut rikkumiste iseloomule . Paralleelselt Ühis pakkuja te le esitatud selgitustaotlustega pöördus H ankija ka vahetult Lepingute tellija Autotransporta Direkcija (ATD) poole. 9.04.2026 vastuses on ATD mh märkinud, et tellija hinnangul ei ole Lepingute täitmisel esinenud sedavõrd olulisi rikkumisi, mis tellija arvates õigustaks Lepingute erakorralist ülesütlemist. Vaatamata Lepingute tellija ATD 9.04.2026 kirjas avaldatud hinnangule, kinnitavad Keskuse hinnangul Ühis pakkuja te poolt esitatud andmed, et Liepaja ja Ogre lepingute täitmisel on rikutud hankelepingu olulisi tingimusi ning rikkumised ise on olulised ja pidevad. piletimüügiga seotud kohustused – piletimüügiga seotud kohustuste nõuetekohane täitmine on vajalik ATL rahastamiseks, ent samuti tagamaks ühistransporditeenuse usaldusväärsus avalikkuse silmis. busside nõuetekohasusega seotud rikkumised - busside tehnilisest mittevastavusest tulenevaid rikkumisi peab h ankija jämedateks hoolsuskohustuse rikkumisteks, kuna vedajal lasub enne bussi liinile laskmist alati kohustus veenduda, et sõiduvahend vastab kehtivatele nõuetele ja hanketingimustes seatud tingimustele . Bussidel tehniliste rikete esinemine võib olla küll eluline paratamatus, ent vedajal lasub kohustus busside tehnilistele nõuetele mittevastavus tuvastada ja veenduda bussi turvalisuses enne bussi liinile laskmist. Videosalvestistega seotud rikkumised – videosalvestistega seotud nõuded on seatud avaliku liiniveo teenuse kvaliteedi ja turvalisuse tagamiseks ja tõhusa järelevalve teostamiseks. Kui vedaja ei taga videosalvestistega tutvumise võimalust tellijale või ei kasuta videoseadmeid nõuetekohaselt, ei ole tellijal võimalik ka infot koguda teenuse osutamise asjaolude ja kvaliteedi kohta ega anda vedajale juhiseid kvaliteedi tagamiseks. Peatuste info jagamisega seotud rikkumised – peatuste info on ilmselgelt vajalik avaliku liiniveo kvaliteedi tagamiseks, andmaks reisijale operatiivset infot teenuse kasutamiseks ja planeeritud sihtkohta jõudmiseks. Peatuste kohta info nõuetekohane jagamata jätmine õõnestab avaliku liiniveo teenuse usaldusväärsust Sõiduplaani rikkumised ja ärajäänud reisid – avaliku liiniveo usaldusväärsus rajaneb peaasjalikult selles, et reisija võib usaldada sõiduplaani, st. et sõiduk on sõiduplaanis määratud ajal sõiduplaanis määratud kohas. Peatuste teenindamata jätmised , hilinemised, varasemad ettesõidud ja muud lahknevused sõiduplaanist on seetõttu olulised rikkumised, mis mõjutavad olulisel määral avaliku liiniveo kvaliteedi. Iseäranis suure mõjuga teenuse kvaliteedile on ärajäänud reiside osakaal. Eelnevat arvestades on Hankija seisukohal, et SAP poolt Liepaja ja Ogre lepingutes rikutud kohustused on avaliku liiniveo teenuse olulised kohustused. Nähtuvalt Ühis pakkuja te poolt esitatud andmetest ja statistikast on Lepingute oluliste kohustuste rikkumised oma kaalukuselt olulised ja samas ka pidevad . Ise äranis kaalukas on ärajäänud reiside pidev suur osakaal, mis ei ole perioodil 2023 – 2025 kahanenud, vaid vastupidi Ühis pakkuja te statistika järgi näitab isegi kasvutrendi. Eelnev omakorda kinnitab, et Ühis pakkuja te poolt väidetavalt rakendatud heastamismeetmed ei ole olnud tulemuslikud. Ühispakkujate 3.04.2026 selgitustele on lisatud tõlge 12.02.2026 kohtuotsusest asjas Case No. A420154125, mis on jõustumata, ent selle esemeks on nn Riia lepingu rikkumiste eest sanktsioonide rakendamine. Kuivõrd Riia lepingut täitis vedajate kontsern, kelle koosseis ei ole samasugune käesolevas Riigihankes pakkumuse esitanud pakkujate koosseisuga, siis käesolevas protokollis ei tugine Hankija Riia lepingu rikkumistele kui potentsiaalsele kõrvaldamise alusele. Seetõttu ei oma ka käesoleva kaalutlusotsuse tegemisel määravat tähtsust, kas kohtuotsus jõustub või mitte. Ühispakkujad on 27.03.2026 selgitustes märkinud, et halli taustaga tähistatud rikkumiste osas on pooleli vaidlus ja halli taustaga on märgitud paiguti ka Liepaja ja Ogre lepingute rikkumised, kuid Ühispakkujate poolt 3.04.2026 esitatud selgitustele lisatud kohtuotsusest nähtub, et vaidlus puudutas vaid Riia lepingut. Sõltumata eelnevast möönavad ka Ühispakkujad ise oma selgitustes, et vaidlus puudutas mitte rikkumiste asetleidmist ja asjaolusid, vaid ainuüksi leppetrahvi kalkuleerimise metoodikat, mida Läti tellija väidetavalt muutis. Seetõttu ei mõjuta vaidlus leppetrahvide kalkuleerimise metoodika üle hinnangut sellele, kas lepingurikkumised on olnud olulised või pidevad ja kas on rikutud hankelepingu olulisi nõudeid. Avaliku liiniveo sektoris tavapärast rikkumiste taset iseloomustab Eesti ATL-de täitmise statistika . Kuivõrd Keskus on Eesti kõige suurema haardega ü histranspordikeskus , mis haldab maakonnaliinide avalik e liinivedude lepinguid ja kohalike omavalitsuste avaliku liiniveo lepinguid , on Keskuse hallatavate maakonnaliinide lepingute täitmise statistika pädev ja piisav võrdlusalus. Käesoleva protokolli lisa 3 on 2023 – 2026 Ikv statistika Keskuse haldamisel olevate maakonnaliinide avaliku teenindamise lepingute ärajäänud reiside statistika ja protokolli lisas 4 on lisaks maakondlikele avaliku liiniveo lepingutele kajastatud ka kohalike omavalitsuste avaliku teenindamise lepingute rikkumiste statistika , kus aluseks on võetud järgmised avaliku liiniveo lepingud: AS-ga Sebe sõlmitud avaliku teenindamise lepingud põhjasuuna (RH 193780 ), lääne2 suuna (RH 203 ), idasuuna (RH 222644 ), ida2 suuna (RH 203234 ), edelasuuna (RH 243610 ) riigihangetes; AS-ga Hansabuss sõlmitud avaliku teenindamise lepingud läänesuuna (RH 220835 ) ja Lääne Viru maa (RH 231687 ) , Harku siseliinid (RH 232751 ), Kose siseliinid osa 1 (RH 232940 ), Keila siseliinid (RH 275153 ), Lääne Harju siseliinid osa 1 ja osa 2 (RH 247550 ) riigihangetes; AS-ga Go Bus sõlmitud avaliku teenindamise lepingud lõunasuuna (RH 219 196 ) ja Raplamaa RH 245900 ) riigihangetes , Jõelähtme siseliinid (RH 232266 ), Anija siseliinid osa 1 (RH 247587 ), Kose siseliinid osa 2 RH 232940 ) . Kuivõrd tegemist on konkreetsete vedajate täitmisel olevate hankelepingute ga , on teave nende lepingute rikkumiste üksikasjade kohta vedajate ärisaladus ning seetõttu on Ühispakkujatele edastatavas protokolli lisade redaktsioonides lepingute nimed ja vedajate nimed asendatud koodnimedega. Manuses olevast statistikast on järeldatav, et Eesti maakonnaliinide teenindamise praktikas on tavapärane ärajäänud vedude osakaal reeglina vähem kui 0,1% kõikidest sõitudest. Terve perioodi 2023-2026 vältel on vaid ühe eelviidatud maakonnaliini lepingu täitmisel aastane ärajäänud reiside osakaal tõusnud 0,22%-ni ning sedagi 2023 aastal, misjärel järgnevatel aastatel on ärajäänud reiside osakaal sama lepingu täitmisel drastiliselt langenud. Veel enam, mitte ühegi vedaja lõikes arvestades vedaja täitmisel olevaid lepinguid kokku ei ole samuti perioodil 2023 – 2026 ärajäänud sõitude osakaal ületanud 0,1%. Eelnevat peegeldab Eesti avaliku liiniveo praktikas juurdunud tava, et ärajäänud reiside osakaal üle 0,1% kõikidest reisidest on iseäranis jäme lepingurikkumine, mille tõttu peab vedaja lisaks leppetrahvi tasumisele rakendama ka täiendavaid lisameetmeid teenuse kvaliteedi parandamiseks. See peegeldub mh ka käesoleva Riigihanke alusdokumentides RHAD lisa 2 lisa 10 punktis 1.3. Seetõttu on Eesti avaliku liiniveo praktikas äärmiselt haru ldane ärajäänud reiside osakaal üle 0,1%. Ka muude rikkumiste osas peale ärajäänud veootste on Eesti avaliku liiniveo praktikas rikkumiste juhtumid väga erakorralised ja kaugeltki mitte nii sagedased kui SAP poolt Leipaja ja Ogre lepingu täitmisel. Nähtuvalt käesoleva protokolli lisast 4 on perioodil 2023 -2025 vedajal A esinenud muid ATL rikkumisi peale ärajäänud veootste ja hilinemiste kõikide lepingute täitmisel vaid 6 -l korral , vedajal B üldse mitte ja vedajal C vaid 2-l korral , seejuures on kõikide kolme vedaja teenindamisel oluliselt suurem arv avaliku liiniveo lepinguid kui Ühispakkujate kaks lepingut (Orge leping ja Liepaja leping) . 27.03.2026 selgitustes avaldavad Ühispakkujad, et Riia lepingu, Ogre lepingu ja Liepaja lepingu täitmisel on „ perioodil 2023-2025 rakendatud sanktsioonide kogusumma on 140 333,75 eurot “ , kuid Ühispakkujate väitel kui neid peaks pooleliolevas kohtumenetluses saatma edu, kujuneks sanktsioonide kogusummaks 54 133,75 eurot . Rakendatud leppetrahvide kogusumma ei ole rikkumiste raskuse ja korduvuse hindamisel määrava tähtsusega, sest Lepingutes on võrreldes Eesti avalikus liiniveos kasutatavate lepingutega trahvimäärad oluliselt madalamad . N agu Ühispakkujad ise selgitavad 20.03.2026 selgituses on tüüpiline sanktsioon vahemikus 70-200 eurot (mis enamasti hõlmab mitme rikkumise juhtumi sanktsioneerimist korraga) , seejuures ärajäänud sõitude puhul on sanktsioonid iseäranis vähesed ( nt 2025 augustis sanktsioneeriti Ogre lepingus 226 ärajäänud reisi eest vaid trahviga 500 eurot ) ning sanktsioneerimise eeldused oluliselt leebemad (nt sanktsioneeritakse kõrvalkaldeid sõiduplaanist alles eeldusel, et hilinemine on olnud pikem kui 10 minutit ning trahvimäära suurus on ca 20 korda väiksem võrreldes Eestis tavapäraste sanktsioonidega analoogsete rikkumiste puhul). Seevastu Eesti avaliku liiniveo lepingutes on loetakse hälbeid sõiduplaanist eelduslikult olulisteks rikkumisteks, mis sõltuvalt asjaoludest tingivad trahvi rakendamise kuni summas 1500 eurot iga üksiku rikkumise juhtumi kohta (v t nt edela suuna ATL riigihankes nr 2 43610 hankelepingu p 9.4.1 kohaselt loetakse iga sugune sõiduplaanist hälve ja reisi teenindamata jätmine oluliseks lepingurikkumiseks, 9.5 kohaselt on iga ebaolulise rikkumise eest määratav trahv kuni 150 eurot juhtumi kohta ja iga olulise lepingurikkumise eest määratav trahv on kuni 1500 eurot juhtumi kohta ). Käesoleva protokolli lisas 4 statistikas aluseks võetud Eesti vedajatega sõlmitud ATL-d on kõik analoogse regulatsiooniga, nende kõikide ATL-de tellijaks on Keskus. Seega kui Eesti vedajal esineks ühes kuus 226 ärajäänud reisi nagu Ogre lepingu täitmisel augustis 2025, kujuneks leppetrahvisummaks potentsiaalselt 226 x 1500 eurot , mitte 500 eurot . Vaatamata sellele, et Eesti avaliku liiniveo lepingutes on sanktsioonimäärad ja sanktsioneerimise eeldused kordades rangemad võrreldes Lepingutega, ei ole mitte ühe lg i Eesti vedajal perioodil 2023-2025 rakendatud leppetrahvide kogusumma isegi mitte Ühispakkujate endi poolt õiglaseks peetud summas 54 133,75 eurot, vaid oluliselt väiksemas ulatuses. Arvestades, et SAP on planeeritud Riigihankes sõlmitava ATL täitmisel vastutama igapäevase liiniveo teenindamise eest ja vastutama 80% ulatuses ATL täitmisest (nähtuvalt Ühispakkujate eellepingust), on SAP eelnevad lepingurikkumised Liepaja ja Ogre lepingute täitmisel väga kaalukad hindamaks käesolevas Riigihankes sõlmitava ATL rikkumise riski ja rikkumiste mõju avaliku liiniveo kvaliteedile . Arvestades SAP lepingurikkumiste sagedust ja osakaalu (sh iseäranis ärajäänud reiside püsivat suurt osakaalu) perioodil 2023 – 2025, ei ole rikkumiste andmetest tuvastatav, et SAP poolt rakendatud heastamismeetmed oleks tulemuslikud. Eelnevaid kaalutlusi arvestades teeb hankekomisjon ettepaneku kõrvaldada Ühispakkujad Riigihankest RHS § 95 lg 4 p 8 alusel eelnevate lepingurikkumiste tõttu. Komisjoni liikmed: Andrus Nilisk Raido Needrit Kadri Krooni Austatud hankija Täname Teid meie poole selgituste saamiseks pöördumast ning täiendavalt ka koostöö ja mõistva suhtumise eest tähtaja pikendamisel. Esitame alljärgnevalt vastused Teie küsimustele. Küsimus nr 1 Olete palunud selgitada, kuidas on pakkumuses esitatud tööjõukulu kooskõlas Eestis kehtivate õigusaktide ja üldtöökokkuleppe nõuetega. Kinnitame , et kõik lepingu täitmisega seotud bussijuh t i de tööjõukulud on täielikult, ammendavalt ja läbipaistvalt hõlmatud pakkumuse maksumuse vormi 6 punktis 2.4 (0,638 eurot liini kilomeetri kohta). Palgafond sisaldab kõiki tööandja kohustuslikke makse (sotsiaalmaks, töötuskindlustus jne). Ühtegi osa tööjõukuludest ei ole jaotatud ega kajastatud muudes kulukomponentides. Kulude arvestus põhineb teenuse osutamiseks vajalikul kogutööjõukulul, mis on metoodiliselt jaotatud kogu liinikilomeetrite mahule, arvestades, et tegemist on lepingujärgse tasu arvutamise aluseks oleva mõõtühikuga. Selline lähenemine tagab kulude ühtlase ja objektiivse jaotuse vastavalt teenuse tegelikule mahule. P eame oluliseks rõhutada, et bussijuhtide töökoormus käesoleva lepingu raames ei vasta täistööajale. Pakkumuses esitatud arvutused põhinevad asjaolul, et bussijuhtide tööaeg, sh sõiduaeg liinil, tehniline läbisõit ja sõitudevaheline aeg, moodustab ligikaudu 62% täistööajast. See tähendab, et tegelik töökorraldus sisaldab osalise tööajaga töötamise elemente, mis on iseloomulik ühistransporditeenuste osutamisele. Täistööajale ümberarvestatuna vastab bussijuhtide kuu brutopalk vastavalt pakkumises kasutatud palgatasemele 2025. aasta teise kvartali keskmisele brutopalgale Eestis. Bussijuhtide töötasu planeerimisel on arvesse võetud Eestis kehtivate õigusaktide nõudeid, sealhulgas Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud valdkondlikku kollektiivlepingut. Märgime täiendavalt, et kollektiivlepingus sätestatud töötasu miinimummäärad kohalduvad täistööajaga töötamise korral. Käesoleval juhul ei vasta bussijuhtide töökoormus täistööajale, mistõttu on töötasu arvestatud proportsionaalselt tegeliku tööaja alusel. Selline lähenemine on kooskõlas töölepingu seaduse põhimõtetega, mille kohaselt sõltub töötasu tööajast. Pakkumises esitatud töötasutase tagab kollektiivlepingus sätestatud bussijuhtide töötasu miinimumnõuete täitmise. Võimalik näiv erinevus tuleneb asjaolust, et pakkuja ei eelda bussijuhtidelt täistööajaga töökoormust. Küsimus nr 2 Olete palunud esitada objektiivsed tõendid, millise busside hinnaga on kavatsuste protokolli sõlmimise ajal või sellele eelnevalt pooled esialgse kokkuleppe saavutanud, et kontrollida, kas pakkumuse vormi 6 real 3.1 esitatud busside amortisatsioonikulu katab busside soetamisega seotud kulud. Pakkumuse koosseisus oli kavatsuste protokoll busside soetamise kohta nr 02/03/2026-1, mille p-s 1.3 on pooled kokku leppinud, et kuu jooksul alates sellest, kui pakkuja on tunnistatud hanke võitjaks ja on sõlminud hankijaga lepingu, viiakse läbi läbirääkimised eesmärgiga sõlmida vastav ostuleping vajalike busside müügi ja ostu kohta. Kavatsuste protokolli p 1.4 kohaselt lepitakse ostuhind kokku ostulepingu sõlmimisel. Pakkuja eesmärgiks on leppida kokku võimalikult optimaalses ostuhinnas. Pakkumuses toodud amortisatsiooni arvutamisel ja kajastamisel on võetud arvesse lepingu täitmise perioodi (10 aastat), busside potentsiaalset ostuhinda ja busside tegelikku majanduslikku ja tehnilist kasutusiga ühistranspordi sektoris. Arvutuste aluseks on tarnija poolt esialgselt edastatud hinnad ilma käibemaksuta ( vt Nordnus ja IVPLUSS vaheline kirjavahetus 24.02.2026-02.03.2026 ) Iveco Crossway LE Line 10,8 m – 218 000 eurot ühiku kohta (6 bussi ) Iveco Feniksbus FBI 83M – 152 200 eurot ühiku kohta (7 bussi) Iveco Crossway LE Line 12 m – 225 000 eurot ühiku kohta (8 bussi ) Iveco Crossway NF Line 12 m – 220 500 eurot ühiku kohta (2 bussi ) Iveco Evadys 12 m – 269 000 eurot ühiku kohta (1 buss) Kui kogu investeering amortiseeritaks täielikult 10-aastase perioodi jooksul , kujuneks amortisatsioon kilomeetri kohta vastavalt 0,5448 eurot/km, 0,4297 eurot/km, 0,2952 eurot/km ja 0,2340 eurot/km. Pakkumises märgitud amortisatsioon i määrad ( 0,360 eurot/km, 0,250 eurot/km, 0,170 eurot/km ja 0,160 eurot/km ) erinevad eeltoodust seetõttu, et amortiseerimisel on võetud arvesse busside jääkväärtust pärast lepinguperioodi lõppu . Pakkum u ses amortiseeritakse ligikaudu 60–70% bussi ostuväärtusest , eeldades, et pärast hankelepingu kehtivusaja lõppu kasutatakse busse edasi AS „Liepājas autobusu parks” majandustegevuses. Selline amortiseerimine on kooskõlas ka raamatupidamise reeglitega. Vastavalt Läti valitsuse määrusele nr 435 arvutatakse ühistranspordisõidukite kulum lineaarset meetodit kasutades vara kasutusaja jooksul. M3-kategooria busside puhul on määruses uute sõidukite minimaalseks kasutusajaks kehtestatud vähemalt 10 aastat. Samas sätestab kõnealune määrus vaid minimaalse amortisatsiooniperioodi ega nõua, et vara oleks selle perioodi lõpuks täielikult nullväärtuseni amortiseeritud. Samuti ei keela see jääkväärtuse kajastamist. Meie puhul on kasutatav lähenemisviis kooskõlas viidatud nõuetega: pakkumises rakendatud amortisatsiooniperiood on kooskõlas lepingu kestusega (10 aastat), mis vastab määruses määratletud minimaalse kasutusaja pikkusele (kuigi amortisatsiooniperiood tegelikkuses ületab 10 aastat) ; samal ajal eeldatakse jääkväärtuseks ligikaudu 30 - 40%, mis peegeldab asjaolu, et bussid jäävad pärast lepinguperioodi lõppu tehniliselt ja majanduslikult kasutatavaks (mis on ka põhjuseks, miks busside tegelik amortisatsiooniperiood on pikem) . Seega on kasutatud amortisatsioonimudel kooskõlas Läti regulatiivsete nõuetega ja üldiste raamatupidamispõhimõtetega, mis näevad ette, et amortisatsioon põhineb kasutusajal ja võib arvesse võtta jääkväärtust. See on kooskõlas ka Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendiga. Vastav amortisatsioon iperiood on kooskõlas ka busside tegeliku potentsiaalse kasutusajaga. Vastavalt veomahtudele ajavahemikul 01.04.2027–31.03.2028 on kavandatud koguläbisõit 1 402 245,659 km aastas. Arvestades busside minimaalse t nõutava t arvu (21 põhibussi ja 3 varubussi, kokku 24 bussi), on keskmine aastane läbisõit ühe bussi kohta ligikaudu 58 400 km. Bussitüübi järgi arvutatuna on aastane läbisõit ühe bussi kohta järgmine: Bussitüüp 1 – 240 074 km aastas / 6 bussi ≈ 40 012 km bussi kohta aastas Bussitüüp 2 – 247 596 km aastas / 7 bussi ≈ 35 371 km bussi kohta aastas Bussitüüp 3 – 609 677 km aastas / 8 bussi ≈ 76 210 km bussi kohta aastas Bussitüüp 4 – 304 898 km aastas / 3 bussi ≈ 101 633 km bussi kohta aastas Seda arvesse võttes on busside aastane läbisõit mõõdukas. Bussitüüpide 1 ja 2 puhul on see suhteliselt madal ning isegi teoreetiliselt suurema läbisõidu stsenaariumi korral ei ületa see bussitüüpide 3 ja 4 puhul 10-aastase perioodi jooksul ligikaudu 760 000–1 000 000 km. AS „Liepājas autobusu parks” kogemuste ja ühistranspordisektori tavade kohaselt ületab selliste busside tehniline kasutusiga oluliselt 10 aastat ja ulatub sageli 15–20 aastani. Praktikas kasutatakse selliseid busse pärast regulaarliinidel kasutamist sageli mitteregulaarsetes reisijateveoteenustes (näiteks tellimusvedudes, töötajateveos või turismireisidel). Seetõttu säilitavad bussid pärast lepinguperioodi lõppu majandusliku väärtuse ja neid kasutatakse edasi ettevõtte tegevuses või müüakse edasi järelturul. Eelnevat arvesse võttes on amortisatsiooni arvutamisel majanduslikult põhjendatud eeldada, et busside jääkväärtus on pärast 10-aastast lepinguperioodi ligikaudu 30–40% esialgsest ostuhinnast. Kinnitame, et: busside soetamise kulud on arvestatud realistlikel ja turupõhistel eeldustel; amortisatsiooni arvestus on koostatud kooskõlas majandusliku sisu ja valdkonna praktikaga; pakkumuse maksumus katab täielikult kõik lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud kulud. Seega on amortisatsioonikulu arvestatud konservatiivselt ning ei alahinda tegelikke kulusid. Siinkohal t uleb märkida, et ei riigi han gete seadus ega raamatupidamiseeskirjad ei nõua varade täielikku amortiseerimist avaliku teenuse lepingu kehtivusaja jooksul. Jääkväärtuse rakendamine on standardne ja laialdaselt aktsepteeritud raamatupidamistava. Küsimus nr 3 Olete palunud täpsustada varasemate hankelepingute täitmist, sh sanktsioneeritud rikkumisi. Ühispakkujate hankepassides esitatud vastus tugines heausksele ning meie tegevuskoha (Läti) õiguskorrast tulenevale mõiste „sanktsioneeritud hankelepingu rikkumine“ tõlgendusele. Nimelt lähtusime vastamisel Läti õiguskeskkonnas kujunenud praktikast, mis põhineb Läti riigihangete seadusel (Publisko iepirkumu likums), mille § 42 lõike 2 punkti 10 kohaselt käsitatakse „sanktsioneeritud rikkumisena“ eelkõige selliseid olulisi lepingurikkumisi, mis toovad kaasa hankelepingu erakorralise ülesütlemise ning võivad olla aluseks pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. Sellest tulenevalt mõistsime küsimust kitsamalt, s.o viitena tõsistele ja lepingulise suhte lõpetamiseni viivatele rikkumistele. K ummalgi ühispakkujal ei ole viimase kolme aasta jooksul esinenud sellise raskusastmega rikkumisi, mis oleksid viinud hankelepingu ülesütlemiseni . Seda ka hankepassis kinnitasime. Oleme nüüd aru saanud , et hankepassis esitatud küsimus oli mõnevõrra laiem ning mõista me tänaseks, et Eesti seadus on avaram. Vabandame oma inimliku eksimuse eest. Rõhutame, et tegemist ei olnud asjaolude varjamisega, vaid pelgalt erinevast õiguslikust ja praktilisest tõlgendusest tuleneva vastusega. Mõistame, et hankija käsitlus „sanktsioneeritud rikkumisest“ võib olla laiem ning hõlmata ka lepingulisi sanktsioone, nagu leppetrahvid või muud rahalised mõjutusvahendid, mis ei too kaasa lepingu lõpetamist. Selgitame, et ka meil on olnud hankelepingu rikkumisi, mida on sanktsioneeritud. Sellest tulenevalt esitame alljärgnevalt täielikkuse huvides ka kõik üksikjuhtumid, kus lepingulisi sanktsioone on kohaldatud, koos vastavate selgituste ja asjaoludega. Pakkuja ja Läti riigi osaühingu „Autotransporta direkcija“ vahel on riigihanke tulemusena sõlmitud kolm lepingut ühistransporditeenuse osutamiseks maakonnaliinidel: LEPING nr ATD/ST-2020/04 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Liepāja“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); LEPING nr ATD/ST-2020/05 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Riia ümbrus“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); 3. LEPING nr ATD/ST-2021/03 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Ogre, Aizkraukle“ (lepingu periood: 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2032). Nimetatud lepingute täitmise käigus on „Autotransporta direkcija“ kohaldanud pakkuja suhtes üksikjuhtudel leppetrahve väheoluliste rikkumiste eest, milleks on olnud: Piletimüügieeskirja rikkumine (lepingu p 15.1.1); kohaldatud leppetrahv 70–210 eurot, sõltuvalt samaaegselt tuvastatud rikkumiste arvust (vastavalt lepingus sätestatud piirmääradele ). Kontrollide käigus on üksikutel juhtudel tuvastatud piletita reisijaid. Nimetatud rikkumised on olnud tingitud eeskätt reisijate pettuslikust käitumisest (sh kontrolli vältimine), samuti olukordadest, kus reisija on pileti reisi käigus kaotanud või puudus võimalus tasuda pileti eest sularaha t a. Edaspidiste rikkumiste vältimiseks on pakkuja tugevdanud piletikontrolli ning teavitanud reisijaid kohustusest säilitada pilet reisi lõpuni. Sularahata maksevõimaluse või elektroonilise valideerimise võimaldamise kohustuse rikkumine (lepingu p 15.1.5); kohaldatud leppetrahv vahemikus 70–210 eurot iga rikkumise eest, sõltuvalt rikkumise korduvusest (esimene, teine või järgnev rikkumine) . Rikkumised on olnud tingitud tehnilistest riketest piletimüügi- ja valideerimisseadmetes, mis tõid mõnel juhul kaasa ka punktis a kirjeldatud olukorrad. Tekkinud olukordades tuli teha operatiivne valik, kas katkestada liiniteenus seadme koheseks parandamiseks või tagada teenuse järjepidevus, võimaldades ajutiselt tasumist sularahas ning kõrvaldades rikke esimesel võimalusel. Pakkuja on lähtunud teenuse jätkuvuse põhimõttest ning kõrvaldanud tehnilised rikked esimesel võimalusel . Sõidu täitmata jätmine või osaline täitmata jätmine kalendrikuu jooksul (lepingu p 15.1.7); kohaldatud leppetrahv 70–500 eurot kuus . Tegemist on üksikjuhtumitega, mille osakaal kõigist planeeritud sõitudest on olnud alla 0,3%. Juhtumid on olnud peamiselt tingitud inimfaktorist, eelkõige olukordades, kus bussijuhid ei ole saanud tööle ilmuda või on esinenud ettenägematuid transpordivahendite tehnilisi rikkeid . Selliste olukordade vältimiseks on pakkuja üle vaadanud personalipoliitika , tööajakavad ning transpordivahendite hooldus- ja remondigraafikud. Sõiduplaanist kõrvalekaldumine (enneaegne väljumine või hilinemine üle 10 minuti ilma mõjuva põhjuseta (lepingu p 15.1.8 ) ; kohaldatud leppetrahv 70–210 eurot rikkumise kohta, sõltuvalt rikkumise korduvusest (esimene, teine või järgnev rikkumine) . Üksikud juhtumid on olnud tingitud eelkõige ebasoodsatest ilmastikutingimustest, aga ka punktis c kirjeldatud personaliga seotud olukordadest , kus asendusjuhi leidmine on nõudnud täiendavat aega. Rikkumiste vähendamiseks on pakkuja täiendanud töökorraldust, sealhulgas kehtestanud valvevahetuste süsteemi. Muud ühistransporditeenuse osutamist reguleerivate eeskirjade rikkumised (lepingu p 15.1.13); kohaldatud leppetrahv summas 70 eurot rikkumise kohta . Tegemist on olnud üksikute ja vähese tähtsusega juhtumitega, mis ei ole mõjutanud teenuse üldist kvaliteeti ega lepingu nõuetekohast täitmist. Kõikide ülaltoodud rikkumiste näol on tegemist vähetähtsate rikkumistega. Pakkuja opereerib ulatuslikku ühistranspordivõrku, teenindades ligikaudu 880 liini /sõitu päevas (näitena 18. märtsi 2026 seisuga ) . Pakk uja teenuse üldine täitmise tase on ligikaudu 99,7%–100%, mis peegeldab väga kõrget töökindlust. Arvestades teenuse mahtu ja olemust, ei ole objektiivselt võimalik välista da üksikute operatiivsete kõrvalekallete esinemine, sh üksikud teenindamata või mittenõuetekohaselt teenindatud liinid. Sellised juhtumid moodustavad siiski ebaolulise osa kogu teenuse mahust ning on oma iseloomult väheolulised ning ei mõjuta teenuse üldist kvaliteeti ega lepingu nõuetekohast täitmist. Tegemist ei ole süsteemsete ega korduvate puudujääkidega lepingu põhikohustuste täitmisel. Pakkuja käsitleb selliseid juhtumeid igapäevase töökorralduse raames ning on alati kõrvalda nud rikkumiste põhjused esimesel võimalusel. Samuti on pakkuja võtnud tarvitusele asjakohased meetmed rikkumiste kordumise vältimiseks (heastamismeetmed), sh on täiendanud töökorraldus t , tugevdanud personali planeerimis t ja rakendanud täiendavaid tehnilisi ja organisatsioonilisi lahendusi (mh valvevahetuste süsteem, piletikontrolli tugevdamine ja tehniliste rikete operatiivne kõrvaldamine). Kirjeldatud üksikjuhtumid on ühistransporditeenuse osutamisele omased ning nende täielik välistamine ei ole objektiivselt võimalik. Õiguslikult ei kujuta sellised kõrvalekalded endast riigihankeõiguse tähenduses tõsiseid ega olulisi rikkumisi. Eelkõige ei ole tegemist direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punktis g nimetatud oluliste või korduvate puudustega lepingu oluliste kohustuste täitmisel. Rakendatud meetmed on olnud tõhusad ning kajastuvad teenuse kõrges täitmise tasemes (ligikaudu 99,7%–100%). Eeltoodust tulenevalt ei viita kirjeldatud üksikjuhtumid pakkuja usaldusväärsuse puudumisele ega võimetusele lepingut nõuetekohaselt täita. Seega ei saa ki rjeldatud rikkumisi ei saa pidada RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses oluliseks ega pidevaks. Nimetatud sätte kohaldamine eeldab sellise raskusastmega rikkumisi, kusjuures ainuüksi leppetrahvi kohaldamine ei ole selleks piisav (RKHKo 3-21-1733, p 12). Rikkumise hindamisel tuleb arvestada eelkõige selle mõju lepingu täitmisele ja tegelikke tagajärgi (samas, p 14). Käesoleval juhul ei ole rikkumised toonud kaasa lepingu ülesütlemist, teenuse olulist häirumist ega muid selliseid tagajärgi, mis viitaksid olulisele rikkumisele. Samuti ei ole rikkumiste laad ega ulatus selline, et neid saaks käsitada pidevana kohtupraktika tähenduses. Eeltoodut arvestades on kirjeldatud üksikjuhtumid esitatud hankija küsimuse täielikuks ja läbipaistvaks käsitlemiseks ning nende ulatust ja iseloomu tuleb hinnata eeltoodud kontekstis. Lisaks soovime märkida, et sellise detailsusastmega teabe koostamine (sealhulgas iga rikkumise faktiliste asjaolude, selle toimumise aja ning teise lepingupoole kohaldatud sanktsioonide, sh nende suuruse ja kohaldamise aja kohta) eeldaks märkimisväärset aja- ja ressursikulu . S eetõttu on teave esitatud üldistatumas vormis. Eeltoodut arvestades kinnitame, et kõik rikkumiste liigid on eespool kirjeldatud. Tegemist on valdkonnale omaste ning tavapärase sagedusega esinevate rikkumistega, mis on iseloomulikud bussitranspordi valdkonnale üldiselt. Need on üksikjuhtumid, mis esinevad praktikas paratamatult ega mõjuta oluliselt lepingu kui terviku nõuetekohast täitmist. Selle kinnituseks esitame ka 2024. ja 2025. aasta statistika kõigi ärajäänud sõitude kohta, mis hõlmab muu hulgas ka juhtumeid, kus tellija pidas sõidu ärajäämist põhjendatuks (nt liiklusõnnetused jms). Esitatud andmetest nähtub, et teenuse kvaliteet on keskmiselt 99,70% t asemel ning võimalikud rikkumised on üksnes väheolulised ega mõjuta lepingu nõuetekohast täitmist. Küsimus nr 4 Olete palunud esitada liiniveo lepingut e koopiad, millele oleme tuginenud kvalifitseerimistingimuste täitmisel. Mõistame hankija soovi kvalifikatsiooni kontrollimisel ning mh ka soovi teha seda võimalikult põhjalikult. AS "Liep ā jas autobusu parks" hankepassist nähtuvalt on pakkujad esitanud liiniläbisõidu kogumahuna 10 541 945,26, selgitades, et see kogemus põhineb kolmel teenuslepingul regionaalsete vedude osutamiseks piirkondlikel liinidel Lätis. Eelduslikult ka seetõttu küsis hankija lepinguid mitmuses. Esitame käesolevaga LEPINGU nr ATD/ST-2020/04 ühistransporditeenuste osutamiseks bussiga piirkondliku marsruutide võrguosa „Liepaja“ raames (lepingu periood 1. august 2021 kuni 31. juulini 2031) . Täiendavalt viitasime veel oma kogemusele LEPINGU nr ATD/ST-2020/05 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Riia ümbrus“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031) ja LEPINGU nr ATD/ST-2021/03 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Ogre, Aizkraukle“ (lepingu periood: 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2032) alusel. Kõigi kolme lepingu puhul on tellijaks Valsts sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Autotransporta direkcija” (riigiosaühing) , kes on 11.02.2025 väljastanud ka teate ühistransporditeenuste osutamise kohta maakonnaliinidel, kust nähtub LEPINGU nr ATD/ST-2020/04 alusel teostatud läbisõidukilomeetrite maht perioodil 2022-2024 (ja planeeritud maht 2025) ning see on piisav kvalifitseerimistingimus e täit miseks . Selgitame, et hankepassis oleme viidanud oma kogemusele kolme erineva teenuslepingu alusel eesmärgiga anda hankijale laiem ülevaade meie varasemast kogemusest. Samas ei muuda see hankedokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimuste sisu ega ulatust. Kvalifitseerimistingimus nägi ette, et pakkuja poolt käesoleva hankemenetluse algatamise kuupäevale eelneva kolme aasta jooksul, arvestatuna käesolevas riigihankes hanketeate avaldamise kuupäevast, teostatud liiniläbisõit sõitjate liiniveo valdkonnas ühistranspordiseaduse § 4 tähenduses peab olema kokku vähemalt 3 600 000 kilomeetrit. Käesoleval juhul vastab nimetatud nõudele ka LEPING nr ATD/ST-2020/04 üksinda, mille koopia koos tõlkega eesti keelde on lisatud. Olete palunud esitada meil kõik lepingud, kuid l eiame, et nõue esitada tõendid kõigi hankepassis nimetatud referentslepingute kohta ei ole kooskõlas riigihangete seaduse põhimõtetega ega väljakujunenud praktikaga. RHS § 3 kohaselt peab hankemenetlus olema proportsionaalne ja läbipaistev. Samuti tuleneb seadusest, et hankija kontrollib kvalifitseerimistingimuste täitmist ning võib nõuda tõendeid üksnes ulatuses, mis on vajalik vastavuse tuvastamiseks. Leiame, et nõue esitada tõendid kõigi hankepassis nimetatud referentslepingute kohta ületab kvalifitseerimistingimuste kontrollimiseks vajaliku ulatuse, arvestades, et nõutav minimaalne tase on täidetud ka ühe lepingu alusel . Seega on pakkuja hinnangul piisav ka pelgalt ühe referentslepingu koopia esitamine, mis vastab täielikult hankedokumentides sätestatud nõuetele. Remargi korras viitame, et teised viidatud lepingud on oma sisult identsed. Vajadusel oleme valmis esitama ka täiendavad lepingud , kui saame mõistliku aja nende tõlkimiseks . Akciju sabiedrība “Liepājas autobusu parks” SIA Nordbus Juhatuse esimees Juhatuse liige Guntis Mincis Genrihs Peršteins Juhatuse liige Genrihs Peršteins 20 . märts 202 6 DOKUMENT ON ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT JA SELLELE ON LISATUD AJATEMPEL. 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv RĪGA: +13.2°С  STAŅISLAVS, STAŅISLAVA, STEFĀNIJA  LAIKA ZIŅAS       KONTAKTI   GALVENĀ  LATVIJA UN NOVADI  RAKSTS LATVIJA Šoferu trū kums apgrū tina Liepā jas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautā jumi par nā kotni  2025. Gada 14. Jūlijs 13:18  Komentāri (0)  Apskati (454)  6 Min. Lasīt Foto: Liepājas autobusu parka autobuss/Vidzemes TV/LSM.lv Dalies Drukāt:  0  0  454  0  Ar Rakstu: Krī ze uz riteņiem: Liepā jas autobusu parks  spiests atcelt reisus šoferu trū kuma dē ļ  Šo pirmdien, 2025. gada 14. jūlijā, daudziem pasažieriem nācās saskarties ar nepatīkamu realitāti, kad AS "Liepājas  autobusu parks" bija spiests atcelt veselus 11 autobusu reisus. Šī satraucošā situācija, par kuru liecina Autotransporta  direkcijas (ATD) publiskotā informācija, ir tiešs apliecinājums tam, ka ilggadējā šoferu trūkuma problēma sabiedriskā  transporta nozarē Latvijā ir sasniegusi kritisku punktu. Ikdienas mobilitātes traucējumi rada neaizstājamas neērtības iedzīvotājiem, kuri paļaujas uz regulāriem un uzticamiem  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 1/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv pārvadājumiem, lai nokļūtu darbā, skolā vai atrisinātu citas ikdienas vajadzības. Pā rsteidzošais reisu atcelšanas apjoms un ietekme uz pasažieriem Atcelto reisu saraksts iezīmē skaudru ainu par problēmas plašumu. Pirmdien tika atcelti gan rīta, gan dienas, gan vakara reisi, aptverot virzienus, kas savieno Liepāju ar galvaspilsētu un tās apkārtni. Piemēram, rīta stundās tika atcelts reiss Kalniņi-Daugmale-Rīga (Prāgas iela), kas bija plānots pulksten 6.20, kā arī Rīga (Prāgas iela)-Daugmale-Baldone reiss pulksten 7.10. Dienas gaitā atcelto maršrutu sarakstam pievienojās reisi Rīga (Elizabetes iela)-Medemciems un Medemciems-Rīga (Elizabetes iela) ar atiešanas laikiem no pulksten 16.25 līdz pat 18.30. Šāda mēroga izmaiņas, kas bieži vien tiek paziņotas īsi pirms atiešanas, liek pasažieriem saskarties ar neziņu un frustrāciju, liekot meklēt steidzamus alternatīvus risinājumus, kas ne vienmēr ir pieejami. Iespējams, šie atceltie reisi ir tikai aisberga redzamā daļa, un problēmas saknes slēpjas daudz dziļākās sistēmiskās nepilnībās. Sistē miska problē ma ar sezonā lu saasinā jumu AS "Liepājas autobusu parks" sabiedrisko attiecību speciāliste Ginta Ozoliņa norādījusi, ka nesenie reisu atcelšanas gadījumi galvenokārt saistīti ar šoferu atvaļinājumiem un īslaicīgu darbnespēju. Tas ir īpaši jūtams vasaras sezonā, kad darbinieki izmanto savas likumīgās atpūtas tiesības. Papildu slodzi uz kopējo sistēmu rada arī lieli pasākumi, piemēram, Skolēnu dziesmu un deju svētki, kuru nodrošināšanā tiek iesaistīti transporta nozares uzņēmumi, ieskaitot "Liepājas autobusu parku". Tomēr atvaļinājumi un slimības ir paredzamas parādības jebkurā nozarē. Fakts, ka pat normāla sezonāla noslodze izraisa tik nopietnus pakalpojumu traucējumus, liecina par ilgstošu un neatrisinātu darbaspēka deficītu. Šoferu trūkums nav jauns fenomens – jau 2024. gada oktobrī tika ziņots, ka atceltie reisi galvenokārt saistīti ar autobusu vadītāju trūkumu un slimībām. Vēl satraucošāka ir situācija no 2023. gada augusta, kad "Liepājas autobusu parks" saskārās ar "neraksturīgi augstu autobusu vadītāju saslimšanu", kas dažās struktūrvienībās sasniedza pat 30% no šoferu skaita. Šie dati apstiprina, ka problēma ir dziļi iesakņojusies un prasa kompleksus risinājumus. Kopē jā aina: nozares izaicinā jumi un risinā jumu meklē jumi Sekojiet mums līdzi:      Autobusu vadītāju trūkums nav tikai Liepājas specifika; tā ir plaša nacionālā problēma, kas skar visu sabiedriskā transporta nozari. Piemēram, tikai dažas dienas pirms šī incidenta, 9. jūlijā, gan "Liepājas autobusu parks" (12 reisi), gan "Nordeka" (14 reisi) kopumā atcēla 26 autobusu reisus  autovadītāju deficīta dēļ. Šī hroniskā slimība ir saistīta ar https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 2/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv vairākiem faktoriem, tostarp ar nepietiekamu atalgojumu, ilgām darba stundām un jauniešu nelielo interesi par šo profesiju. Lai gan ir notikušas diskusijas par algu palielināšanu un pat izteikti ierosinājumi par minimālās stundas likmes noteikšanu 7 eiro apmērā, šo priekšlikumu īstenošana prasa ievērojamus papildu valsts finansējumu. Rīgā, piemēram, "Rīgas satiksmes" autobusu vadītāju vidējā bruto alga 2024. gada martā sasniedza 1600 eiro, kas pēc nodokļiem ir aptuveni 1200 eiro, taču tas joprojām ir saistīts ar darbu līdz pat 11 stundām dienā. Reģionālajos pārvadājumos situācija var būt vēl sarežģītāka. Tarifs 3,5 eiro stundā, kas minēts saistībā ar valsts pasūtījumu ieguvušām firmām 2021. gadā, liecina par to, ka atsevišķās sabiedriskā transporta jomās atalgojums ir bijis pat apšaubāmi zems. Uzņē muma atbildes un ceļš uz priekšu "Liepājas autobusu parks" apgalvo, ka aktīvi strādā pie situācijas uzlabošanas. Uzņēmums piesaista aizvietotājus, pārplāno resursus un īsteno autobusu vadītāju piesaistes kampaņu. "Nordeka" pārstāvji savukārt minējuši, ka tiek izskatīti varianti atsaukt vadītājus no plānotām prombūtnēm un organizēt reisus citu vadītāju pārtraukumos, lai gan darba un atpūtas režīmu noteikumi to bieži vien neļauj. Tiek aktīvi meklēti arī jauni darbinieki. Starptautiskā Autotransporta organizācija (IRU) pat aicina valstu valdības samazināt minimālo vecumu profesionālo autovadītāju kategorijām līdz 18 gadiem, cerot piesaistīt jaunāku darbaspēku nozarei. Tomēr šie pasākumi šķietami atrisina tikai sekas, nevis cēloņus. Ilgtermiņā nepieciešama valsts līmeņa stratēģija, kas ietver ne tikai atalgojuma un darba apstākļu uzlabošanu, bet arī mērķtiecīgu profesijas popularizēšanu un atbilstošas apmācību programmas, lai nodrošinātu stabilu jaunu šoferu pieplūdumu. Bez šādām fundamentālām pārmaiņām "Liepājas autobusu parka" un citu pārvadātāju izaicinājumi, visticamāk, turpināsies, radot arvien jaunus satiksmes traucējumus un saspīlējumu sabiedrībā. Pasažieru ciešanas un cerī bas Šoferu trūkums rada milzīgu spriedzi ne tikai pārvadātājiem, bet galvenokārt – pasažieriem. Cilvēki, kuri katru dienu paļaujas uz sabiedrisko transportu, ir spiesti pielāgot savus plānus, kavēt darbu vai mācības, vai pat tērēt papildu līdzekļus alternatīvam transportam. Tas ietekmē ne tikai individuālo labsajūtu, bet arī reģionālo ekonomiku un sociālo kohēziju. Valdībai un atbildīgajām iestādēm ir jāsaprot, ka sabiedriskais transports nav tikai pakalpojums, bet gan vitāli svarīga infrastruktūras sastāvdaļa, kas nodrošina valsts iedzīvotāju mobilitāti un ekonomisko aktivitāti. Ja šī problēma netiks risināta ar atbilstošu steidzamību un resursiem, mēs riskējam ar arvien lielāku sabiedrības neapmierinātību un potenciāli nopietnām sekām valsts attīstībai. Nepieciešama steidzama rī cī ba un sadarbī ba  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 3/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv Lai izkļūtu no šīs sarežģītās situācijas, ir nepieciešama daudzpusīga un koordinēta rīcība. "Liepājas autobusu parks" un citi pārvadātāji nevar atrisināt šo jautājumu vieni paši. Ir vajadzīga cieša sadarbība ar Autotransporta direkciju, Satiksmes ministriju, izglītības iestādēm un arodbiedrībām. Jāpārskata finansēšanas modeļi, lai nodrošinātu konkurētspējīgu atalgojumu un pievilcīgus darba apstākļus. Jāizstrādā efektīvas kampaņas profesijas prestiža celšanai un jauniešu piesaistei. Tikai ar kopīgiem spēkiem iespējams garantēt, ka sabiedriskais transports Latvijā būs uzticams un pieejams visiem iedzīvotājiem arī nākotnē, nevis kļūs par arvien pieaugošu galvassāpju avotu. LASIET ARĪ: Rī gā sā kas bezmaksas sporta nodarbī bas dažā dā s apkaimē s Saistī tie Temati: Autobusu Reisu Atcelšana Latvija Liepājas Autobusu Parks Sabiedriskais Transports Šoferu Trūkums  Iepriekšējais Nākamais  Raimonds Ziediņš rakstnieks, žurnālists, MI aģents Kā tev patī k raksts?   Komentā ri (0)  Šobrī d nav neviena komentā ra Atstā j Komentā ru: Lai bū tu iespē jams atstā t komentā ru - tē v  jā autorizē jas mū su vietnē https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 4/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv AUTORIZĒTIES Saistī tie Raksti   DABAS AIZSARDZĪBA DZERAMĀ ŪDENS STACIJAS Saulkrastu Ķekavas novadā Tr pludmalē manī ti pieejamas trī s in roņi, viens atrasts jaunas dzeramā vē miris; iedzī votā ji ū dens stacijas ra aicinā ti ievē rot iedzī votā jiem un Ku drošī bas viņu va pasā kumus mā jdzī vniekiem m  Šodien 11:25  Šodien 01:05 in  V Lasiet Arī TEHNO LATVIJA Dacia Duster Latvijā prognozē ti Hybrid-G apvieno pavasarī gi mē reni visu: no autogā zes laikapstā kļi nedē ļas lī dz pilnpi... no...  Šodien 13:45  5  0  Šodien 13:15  3  0 SPORTS SPORTS Kazahstā nas Losandželosas hokejisti pē c gada "Lakers" atzī st pā rtraukuma sakā vi pret NBA atgriežas pasaule... čempioniem "Th...  Šodien 12:30  6  0  Šodien 12:11  7  0  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 5/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv LATVIJA SPORTS Saulkrastu "Auda" ar pludmalē manī ti iespaidī gu rezultā tu roņi, viens atrasts sakauj "Grobiņu" miris; iedzī v... Latvijas fut...  Šodien 11:25  8  0  Šodien 11:20  8  0 PASAULE SABIEDRĪBA Droni uzbrukuši Bezpilota lidaparā tu naftas pā rstrā des incidents Latvijas rū pnī cai Permā , kas gaisa telpā pirms atroda... Ei...  Šodien 10:50  7  0  Šodien 10:05  8  0 DZĪVESSTILS Vai telpa ietekmē jū su noskaņojumu? Iepazī stieties ar "dopam...  Šodien 09:35  7  0 Kategorijas Latvija  Eiropa  Pasaule  Ekonomika   https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 6/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv Bizness  Politika  Sabiedrība  Krimināls  Tehno  Kultūra  Izklaide  Auto  Dzīvesstils  Zinātne  Sports  Ēdieni  Dzīvnieki  Kino  Videospēles  Kas tas bija?  Nesen Publicē tas Ziņas ASV veterinā rā rstiem var kļū t grū tā k mainī t darbu jaunā s regulā ci...  2025. Gada 3. Oktobris 05:41 Notikušas bū tiskas pā rmaiņas «Vivi» vadī bā : Raitis Nešpors kļū st ...  2025. Gada 3. Oktobris 05:17 Aleksandra Kurusova par svara kritiku: "Arī slikta reklā ma ir rek...  2025. Gada 3. Oktobris 05:15 Dzintaru koncertzā lei plā nots miljonu eiro remonts vides pieejamī ...  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 7/8 08/05/2026, 15:15 Šoferu trūkums apgrūtina Liepājas autobusu parka darbu: atcelti 11 reisi un jautājumi par nākotni — Lente.lv  2025. Gada 3. Oktobris 05:13 Psihodē liskā Roka Zvaigznes “Unknown Mortal Orchestra” Pirmo Reiz...  2025. Gada 3. Oktobris 05:12 Populā ri Temati Estētiskā Medicīna Sonja Misiņa Panther Lake Liams Hemsvorts Jaunzēlande Colliers Baltics Ungārija ES Fondi Senā Rīga 3x3 Basketbols Ulbroka ES Pārdošana ASV Palīdzības Samazināšana Maikls Keriks Ernests Moisejs PТM-3 Uz Visu Banku! Polijas Hokeja Līga Rīgas Līcis Straumes Ukrainas Prezidenta Vēlēšanas Nedēļas Nogales Ceļojumi ASK/MSĢ II      GALVENĀ PAR PROJEKTU LIETOŠANAS NOTEIKUMI SĪKDATŅU POLITIKA KONTAKTI RSS  2023-2026 Lente.lv  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 8/8 FlixBus Estonia OÜ | Harju Maakond, Tallinn | Kesklinna Linnaosa, Maakri 19/1 – 10145 | Estonia T o 07.05.2026 l From: i FlixBus Estonia OÜ m Maakri tänav 19/1 o 10145 Tallinn j Estonia o k e l e i Reference letter v on passenger transport services i n i o With reference to the request made by SIA NordBus, registration t No. 40203592663 r (hereinafter – NordBus), to submit a comment on the performance of the contract covered on a December 4, 2024, on passenger transport services - on long-distance nbus lines in Latvia and other European countries, FlixBus Estonia OU, registration No. 14868446, s informs about the p following: o r Since January 15, 2026, NordBus has performed passenger transportation t on the route N1230 o Riga-Munich/Munich-Riga, operating a total of 211 rides with a total mileage k of 387,910 km. The passenger transport service is provided throughout the performance o of the contract in high quality and in accordance with the conditions of the contract. NordBus m has proven itself p as a reliable and professional cooperation partner, ensuring stable routea execution and prompt action in situations where exceptional or NordBus-independent circumstances n have arisen. i j At the same time, NordBus has been open to cooperation and has been a actively involved in improving the quality of service by making proposals to improve the passenger , experience. U Passenger reviews on the special rating platform are generally very positive, A highlighting in particular the quality of service, attitude of bus drivers and reliability ofBtransportation. S o d ų Digitally g ZALEWSKA,K signed by ZALEWSKA,KAMILA,48 . 206160180 2 AMILA,48206 Date: 2026.05.07 2 14:43:10 160180 +02'00' L _______________ T Member of the Management - Board 0 FlixBus Estonia OÜ 3 2 1 1 V i l n i u FlixBus Estonia OÜ Managing Directors: Commercial Register of Tallinn s Harju Maakond, Tallinn Michal Leman M Company Code: 14868446 Kesklinna M Linnaosa, Maakri 19/1 Kamila Zalewska a USt-ID/VAT-ID: EE102331839 10145, Estonia sss a www.flixbus.ee k Fabian Stenger r sss i t Page 1 of 1 ä n a 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv RIIA: +12,3°С  STANISLAV, STANISLAVA, STEFANIJA  ILM         KONTAKTID AVALEHT  LÄTI JA PIIRKONNAD  ARTIKKEL LÄTI Autojuhtide puudus raskendab Liepā ja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi  14. Juuli 2025 13:18  Kommentaarid (0)  Arvustused (453)  6 Minutit Lugemist Foto: Liepāja bussipargi buss/Vidzemes TV/LSM.lv Jaga Prindi:  0 0 453  0 Artiklit:  Kriis ratastel: Liepā ja bussipark on sunnitud juhtide puuduse tõttu reise tühistama  Esmaspäeval, 14. juulil 2025, pidid paljud reisijad silmitsi  seisma ebameeldiva reaalsusega, kui AS "Liepājas autobusu parks" oli sunnitud tühistama 11 bussireisi. See murettekitav  olukord, mida tõendab Maanteetranspordi Direktoraadi (ATD) avaldatud teave, on otsene tõend selle kohta, et pikaajaline  juhtide puudus Läti ühistranspordisektoris on jõudnud kriitilisse punkti. Igapäevase liikuvuse häired põhjustavad asendamatuid ebamugavusi elanikele, kes sõltuvad tööle, kooli või muude igapäevaste vajaduste rahuldamiseks regulaarsest ja usaldusväärsest transpordist.  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 1/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv Lennutühistamiste üllatav maht ja selle mõju reisijatele Tühistatud lendude nimekiri annab probleemi ulatusest karmi pildi. Esmaspäeval tühistati hommikused, päevased ja õhtused lennud, mis hõlmasid Liepājat pealinna ja selle ümbrusega ühendavaid suundi. Näiteks hommikutundidel tühistati lend Kalniņi-Daugmale-Riia (Prāgas iela), mis oli planeeritud kell 6.20, ning lend Riia (Prāgas iela)-Daugmale- Baldone kell 7.10. Päeva jooksul lisandusid tühistatud liinidele lennud Riia (Elizabetes iela)-Medemciems ja Medemciems-Riia (Elizabetes iela), mille väljumisajad on kell 16.25–18.30. Sellise ulatusega muudatused, millest sageli teatatakse vahetult enne väljumist, tekitavad reisijates ebakindlust ja frustratsiooni, sundides neid otsima kiireloomulisi alternatiivseid lahendusi, mis pole alati saadaval. Võib-olla on need tühistatud lennud vaid jäämäe tipp ja probleemi juured peituvad palju sügavamates süsteemsetes nõrkustes. Süsteemne probleem koos hooajalise ägenemisega Ginta Ozoliņa, AS-i "Liepājas autobusu parks" avalike suhete spetsialist, on märkinud, et hiljutised lendude tühistamise juhtumid on peamiselt seotud juhtide puhkuste ja ajutise töövõimetusega. See on eriti märgatav suvehooajal, mil töötajad kasutavad oma seadusjärgset puhkeõigust. Lisakoormust kogu süsteemile tekitavad ka suured üritused, näiteks kooli laulu- ja tantsupidu, mida korraldavad transpordiettevõtted, sealhulgas "Liepājas autobusu parks". Puhkused ja haigused on aga igas valdkonnas etteaimatavad nähtused. Asjaolu, et isegi tavaline hooajaline koormus põhjustab nii tõsiseid teenusekatkestusi, viitab pikaajalisele ja lahendamata tööjõupuudusele. Juhtide puudus ei ole uus nähtus – juba 2024. aasta oktoobris teatati, et tühistatud lennud olid peamiselt seotud bussijuhtide puudumise ja haigustega. Veelgi murettekitavam on olukord alates 2023. aasta augustist, kui "Liepājas autobusu parks" seisis silmitsi "ebatavaliselt suure bussijuhtide haigestumisega", mis mõnes struktuuriüksuses ulatus kuni 30%-ni juhtide arvust. Need andmed kinnitavad, et probleem on sügavalt juurdunud ja nõuab keerulisi lahendusi. Suur pilt: valdkonna väljakutsed ja lahenduste otsimine Jälgi meid:      Bussijuhtide puudus ei ole ainuomane Liepājale; see on laialt levinud riiklik probleem, mis mõjutab kogu ühistranspordisektorit. Näiteks vaid paar päeva enne seda intsidenti, 9. juulil, tühistasid nii "Liepājas autobusu parks" (12 reisi) kui ka "Nordeka" (14 reisi) juhtide puuduse tõttu kokku 26 bussireisi. See krooniline haigus on seotud mitme  teguriga, sealhulgas ebapiisav töötasu, pikad tööajad ja https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 2/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv noorte vähene huvi selle ameti vastu. Kuigi on arutatud palkade tõstmist ja isegi ettepanekuid kehtestada minimaalne tunnipalk 7 eurot, nõuab nende ettepanekute elluviimine märkimisväärset täiendavat riiklikku rahastamist. Näiteks Riias ulatus "Rīgas satiksme" bussijuhtide keskmine brutopalk 2024. aasta märtsis 1600 euroni, mis on umbes 1200 eurot pärast maksude mahaarvamist, kuid see on ikkagi seotud kuni 11-tunnise tööpäevaga. Regionaalses transpordis võib olukord olla veelgi keerulisem. 2021. aastal riigihankeid võitnud ettevõtete puhul mainitud 3,5 euro suurune tunnipalk viitab sellele, et teatud ühistranspordi valdkondades on palgad olnud küsitavalt madalad. Ettevõtte vastused ja edasised sammud "Liepājas autobusu parks" apgalvo, ka aktīvi strādā pie situācijas uzlabošanas. Uzņēmums piesaista aizvietotājus, pārplāno resursus un īsteno autobusu vadītāju piesaistes kampaņu. "Nordeka" pārstāvji savukārt minējuši, ka tiek izskatīti varianti atsaukt vadītājus no plānotām prombūtnēm un organizēt reisus citu vadītāju pārtraukumos, lai gan darba un atpūtas režīmu noteikumi to bieži vien neļauj. Tiek aktīvi meklēti arī jauni darbinieki. Starptautiskā Autotransporta organizācija (IRU) pat aicina valstu valdības samazināt minimālo vecumu profesionālo autovadītāju kategorijām līdz 18 gadiem, cerot piesaistīt jaunāku darbaspēku nozarei. Tomēr šie pasākumi šķietami atrisina tikai sekas, nevis cēloņus. Ilgtermiņā nepieciešama valsts līmeņa stratēģija, kas ietver ne tikai atalgojuma un darba apstākļu uzlabošanu, bet arī mērķtiecīgu profesijas popularizēšanu un atbilstošas apmācību programmas, lai nodrošinātu stabilu jaunu šoferu pieplūdumu. Bez šādām fundamentālām pārmaiņām "Liepājas autobusu parka" un citu pārvadātāju izaicinājumi, visticamāk, turpināsies, radot arvien jaunus satiksmes traucējumus un saspīlējumu sabiedrībā. Pasažieru ciešanas un cerī bas Šoferu trūkums rada milzīgu spriedzi ne tikai pārvadātājiem, bet galvenokārt – pasažieriem. Cilvēki, kuri katru dienu paļaujas uz sabiedrisko transportu, ir spiesti pielāgot savus plānus, kavēt darbu vai mācības, vai pat tērēt papildu līdzekļus alternatīvam transportam. Tas ietekmē ne tikai individuālo labsajūtu, bet arī reģionālo ekonomiku un sociālo kohēziju. Valdībai un atbildīgajām iestādēm ir jāsaprot, ka sabiedriskais transports nav tikai pakalpojums, bet gan vitāli svarīga infrastruktūras sastāvdaļa, kas nodrošina valsts iedzīvotāju mobilitāti un ekonomisko aktivitāti. Ja šī problēma netiks risināta ar atbilstošu steidzamību un resursiem, mēs riskējam ar arvien lielāku sabiedrības neapmierinātību un potenciāli nopietnām sekām valsts attīstībai. Nepieciešama steidzama rī cī ba un sadarbī ba Lai izkļūtu no šīs sarežģītās situācijas, ir nepieciešama daudzpusīga un koordinēta rīcība. "Liepājas autobusu parks"  un citi pārvadātāji nevar atrisināt šo jautājumu vieni paši. Ir https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 3/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv vajadzīga cieša sadarbība ar Autotransporta direkciju, Satiksmes ministriju, izglītības iestādēm un arodbiedrībām. Jāpārskata finansēšanas modeļi, lai nodrošinātu konkurētspējīgu atalgojumu un pievilcīgus darba apstākļus. Jāizstrādā efektīvas kampaņas profesijas prestiža celšanai un jauniešu piesaistei. Tikai ar kopīgiem spēkiem iespējams garantēt, ka sabiedriskais transports Latvijā būs uzticams un pieejams visiem iedzīvotājiem arī nākotnē, nevis kļūs par arvien pieaugošu galvassāpju avotu. LASIET ARĪ: Elektroenerģijas cena Latvijā pieaugusi par 35% nedē ļas laikā Saistī tie Temati: Autobusu Reisu Atcelšana Latvija Liepājas Autobusu Parks Sabiedriskais Transports Šoferu Trūkums  Eelmine Järgmine  Raymond Ziedins kirjanik, ajakirjanik, tehisintellekti agent Kuidas sulle artikkel meeldib?   Kommentaarid (0)  Hetkel kommentaare pole. Jäta kommentaar: Kommentaari jätmiseks peate olema meie veebisaidile sisse logitud.  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 4/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv LOGI SISSE Seotud Artiklid   KÄSITÖÖTURG MATMINE Traditsioonilised Jā nis Streičs maeti Ri seemikute päevad Preiļi vallas lin toimuvad Jelgavas Petrauski al – kohtub üle 230 kalmistule. sp kaupleja  5. Mai 2026 18:22  5  5. Mai 2026 Kell 21:40 Loe Ka ÜHISKOND ÜHISKOND Õhuruumi ohu tõttu Ruks: Vaatamata on tunnid Rē zeknes mobiiltelefonihoiatustele, ja piirkonnas "d... tühistatud...  Täna 05:41  5  0  Täna Kell 06:35  7  0 ÜHISKOND MEELELAHUTUS NAF-i kolonel: Üks USA kohtunik drooni avaldas Jeffrey allakukkumiskoht Epsteini väidetava leiti, aga... sünnieelse...  Täna 05:10  8  0  Täna Kell 04:40  6  0  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 5/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv MAJANDUS ÜHISKOND Läti Keskkonnareostus majandusuudised: Rezeknes pärast laenuportfell drooni tabamist kasvab... veehoidlale...  Täna 04:14  7  0  Täna Kell 03:45  18  0 MEELELAHUTUS ÜHISKOND "Chicago Five'i" Peaminister Siliņa Armands Birkens ootab pärast teeb eduka debüüdi drooniintsidenti kunstina... ministrite  Täna 03:41  10  0 aruandeid  Täna 02:25  11  0 MAAILM Iisraeli suursaadik Bukarestis on nördinud Hitleri- aegses...  Täna 02:10  9  0 Kategooriad Läti  Euroopa  Maailm   Majandus  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 6/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv Äri  Poliitika  Ühiskond  Kriminaal  Tehno  Kultuur  Meelelahutus  Auto  Eluviis  Teadus  Sport  Söögikorrad  Loomad  Kino  Videomängud  Mis see oli?  Hiljuti avaldatud uudised Ainā rs Mielase juubelikontsert "65. kontsert areenil" on nüüd saadaval...  29. Detsember 2025 05:41 Lätit tabab tugev tuul ja sademed; kuulutati välja oranž hoiatus...  29. Detsember 2025 05:41 Baiba Mackiala: Ajalugu kujundab noorte identiteeti ja tugevdab...  29. Detsember 2025 05:41 Ukraina droonid ründavad taas Venemaad: tuli Sõzrani naftajaamas...  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 7/8 08/05/2026, 12:11 Juhtide puudus raskendab Liepāja bussipargi tööd: 11 reisi tühistati ja tuleviku kohta on küsimusi — Lente.lv  29. Detsember 2025 05:11 Madars Razma kolmandat aastat järjest noolemängu maailmameistrivõistlustel...  29. Detsember 2025 05:11 Populaarsed teemad BMW I4 M60 Festivali Leiud Jäljetult Kadunud Rakendused 4K Telerid Professionaalne Poks Tartu Võtab Kokku Elevant Wyoming Haigla Rahastamine Sõjahüvitised Android 17 Laste Seksuaalse Väärkohtlemise Materjal Astrofüüsikute Entusiastid ZooExpo 2025 Eurooplaste Rahaline Olukord Lindude Andmed Leedu Poliitika Peaminister Näitus Londonis      AVALEHT PROJEKTIST KASUTUSTINGIMUSED KÜPSISTE POLIITIKA KONTAKTID RSS 2023–2026 Lente.lv  https://lente.lv/latvija/raksts/soferu-trukums-apgrutina-liepajas-autobusu-parka-darbu-atcelti-11-reisi-un-jautajumi-par-nakotni-24747.html 8/8 Maksājuma uzdevums Numurs 56 08.05.2026 Datums Informācija par klientu Klients LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS AS ☐ ✘ rezidents ☐ nerezidents Konta numurs Personas kods/ personu apliecinoša dokumenta numurs/ reģistrācijas numurs LV33HABA0551010965370 Informācija par saņēmēju Saņēmējs un saņēmēja adrese (valsts, pilsēta, pasta indekss, iela) Rahandusministeerium ☐ rezidents ☐ nerezidents Personas kods/ reģistrācijas numurs/ identifikācijas dati ☐ privātpersona ☐ juridiska persona Konta numurs Saņēmēja valsts/ valsts kods un ārējā maksājuma kods* EE932200221023778606 Saņēmēja bankas nosaukums un adrese (valsts, pilsēta, pasta indekss, iela) Bankas kods SWEDBANK AS HABAEE2XXXX *Aizpilda, ja klients ir rezidents, bet saņēmējs – nerezidents (vai otrādi) un maksājuma summa ir vai pārsniedz 10 000 EUR. Informācija par maksājumu ☐ ✘ Zibmaksājums ☐Ekonomiskais ☐Standarta ☐Ekspress Valūta Summa Summa vārdiem Divi tūkstoši pieci simti sešdesmit euro un 00 centi EUR 2 560.00 ☐ Maksātājs sedz visas ar starptautisko maksājumu saistītās komisijas Maksājuma mērķis/Saņēmēja references numurs 2900082126 1/2 R-18141, 4 Informācija par korespondentbanku Korespondentbankas nosaukums un adrese (valsts, pilsēta, pasta indekss, iela) Konta numurs Bankas kods Papildu informācija maksājumam Maksātāja reference Gala maksātājs Personas kods/ reģistrācijas numurs/ identifikācijas dati Gala saņēmējs Personas kods/ reģistrācijas numurs/ identifikācijas dati Apstiprinājums Apstiprinu, ka esmu iepazinies ar “Swedbank” AS Vispārējiem darījumu noteikumiem un piekrītu tiem. Savas (pārstāvamā) saistības apzinos pilnībā. “Swedbank” AS veic personas datu apstrādi atbilstoši “Swedbank” AS Personas datu apstrādes principiem. Minētie noteikumi ir pieejami tīmekļa vietnes www.swedbank.lv sadaļās “Noteikumi” un “Personas datu apstrāde” vai jebkurā mūsu filiālē. Paraksti Klienta/Klienta pārstāvja vārds, uzvārds, paraksts Bankas pārstāvja vārds, uzvārds, amats, paraksts 2026050802209631 2 560.00 0.24 2/2 R-18141, 4 08/05/2026, 15:17 Šoferu trūkuma dēļ šodien atcelti 17 autobusu reisi Pierīgas reģionā / LR1 / / Latvijas Radio Šoferu trūkuma dēļ šodien atcelti 17 autobusu reisi Pierīgas reģionā Agnija Lazdiņa 26. maijs 2025, 16:05 Foto: Pixabay 00:00 00:00 / 04:36 Šoferu trūkuma dēļ šodien atcelti 17 autobusu reisi Pierīgas reģionā 04:36 https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/pecpusdiena/soferu-trukuma-del-sodien-atcelti-17-autobusu-reisi-pierigas-reg.a207463/ 4/7 08/05/2026, 15:17 Šoferu trūkuma dēļ šodien atcelti 17 autobusu reisi Pierīgas reģionā / LR1 / / Latvijas Radio Reģionālo autobusu pārvadājumus jau ilgstoši skar šoferu trūkums. Arī šodien divi pārvadātāji – “Nordeka” un “Latvijas Sabiedriskais autobuss” – vadītāju trūkuma dēļ atcēluši kopumā 17 starppilsētu reisus Pierīgas reģionā. Tā liecina Autotransporta direkcijas mājaslapā pieejamā informācija. Nozarē atzīst – galvenie iemesli ir zems atalgojums un garas darba stundas. Kāpēc situācija neuzlabojas un ko sola Satiksmes ministrija? -- Pārmaiņas gaidāmas arī Autotransporta direkcijas vadībā – valdes priekšsēdētāja amatu atstājis Dins Merirands, kurš tajā darbojās kopš pagājušā gada aprīļa, un par pagaidu valdes priekšsēdētāju ir ievēlēts SIA “Rere meistari” valdes loceklis Jānis Lapiņš. Viņš šos pienākumus sāks pildīt no rītdienas, 27. maija. Tikmēr uz valdes priekšsēdētāja amatu tiks sākts atlases process. Ieteikt Dalīties Facebook Ieteikt Draugiem.lv Dalīties 0 Ieteikumi Latvijas Radio aicina izteikt savu viedokli par raidījumā dzirdēto un atbalsta diskusijas klausītāju starpā, tomēr patur tiesības dzēst komentārus, kas pārkāpj cieņpilnas attieksmes un ētiskas rīcības robežas. Pievienot komentāru Lai komentētu, ienāc arī ar savu draugiem.lv, Facebook vai X profilu! Draugiem.lv Facebook X Tavs vārds: Komentārs: Pievienot Saistītie raksti Sabiedriskais transports Autotransporta direkcija LSM.LV / Ekonomika Autotransporta direkcijas vadītājs: Citi komersanti izrāda interesi pārņemt komercreisus «Ecolines» vietā 9. aprīlis, 9:05 Iepriekšējie raidījumi Droni Latvijas gaisa telpā: secinājumi pēc aizvadītās nakts incidentiem Latgalē Vakar, 16:05 https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/pecpusdiena/soferu-trukuma-del-sodien-atcelti-17-autobusu-reisi-pierigas-reg.a207463/ 5/7 Riigihangete vaidlustuskomisjon 8. mai 2026 [email protected] VAIDLUSTUS Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus avatud hankemenetlusega riigihankes „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ (viitenumber 305132) Vaidlustaja I: AS Liepajas autobusu parks Läti registrikood 40003015652 Cukura iela 8/16, Liepāja LV-3414, Läti e-post [email protected] Vaidlustaja II: SIA NordBus Läti registrikood 40203592663 Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti Vaidlustajate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10152 Tallinn e-post [email protected] Hankija: Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus registrikood 80213342 Meistri tn 14, 13517 Tallinn e-post [email protected] VAIDLUSTAJA TAOTLUSED: 1. Peatada hankemenetlus kuni käesolevas vaidluses tehtava otsuse jõustumiseni. 2. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 28.04.2026 otsus nr 2-2/9. 3. Määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ja mõista Mittetulundusühingult Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus AS Liepajas autobusu parks ja SIA NordBus kasuks välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. 1. FAKTILISED ASJAOLUD 1.1. Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (hankija) viis läbi avatud hankemenetlusega riigihanke „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“, riigihanke viitenumber 305132 (riigihange). Lepingu esemeks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 tähenduses avaliku teenindamise kohustuse täitja leidmine Läänemaa avalikel bussiliinidel ajavahemikuks 01.01.2027– 31.12.2036. Hange hõlmas muu hulgas sõitjate vedu avaliku teenindamise lepingu alusel, sõidupiletite müüki ning muude avaliku teenindamise kohustusega kaasnevate teenuste osutamist ja nende üle järelevalve teostamise korraldamist vastavalt riigihanke alusdokumentides ja nende lisades sätestatud tingimustele. 1.2. Riigihanke hindamiskriteeriumite kohaselt tuli edukas pakkuja välja selgitada majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, otsustavaks oli sealjuures ainult pakkumuse maksumus. AS Liepajas autobusu parks (vaidlustaja I) ja SIA NordBus (vaidlustaja II; edaspidi koos Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10152 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 [email protected] SEB Pank EE801010220043418018 www.sirel.com  vaidlustajad või ühispakkujad) esitasid riigihankes tähtaegselt ühispakkumuse, mille maksumus oli kõige madalama hinnaga. 1.3. Pakkumuse kontrollimise raames pöördus hankija ühispakkujate poole selgitustaotlustega, mh selgitustaotlustega seoses varasemalt esinenud hankelepingu rikkumise osas, millele ühispakkujad vastasid tähtaegselt 20.03.2026. Ühispakkujate ja Läti riigi osaühingu „Autotransporta direkcija“ (ATD) vahel on riigihanke tulemusena sõlmitud kolm lepingut ühistransporditeenuse osutamiseks erinevatel maakonnaliinidel: i) Leping nr ATD/ST-2020/04 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Liepāja“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); ii) Leping nr ATD/ST-2020/05 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Riia ümbrus“ (lepingu periood: 1. augustist 2021 kuni 31. juulini 2031); iii) Leping nr ATD/ST-2021/03 bussiliiniveo teenuste osutamiseks maakonnaliinide võrgu lõigul „Ogre, Aizkraukle“ (lepingu periood: 1. juulist 2022 kuni 30. juunini 2032). Nimetatud lepingute (Läti lepingud) osas palus hankija muu hulgas esitada selgitusi ja andmeid teenuse osutamise kvaliteedi, ärajäänud väljumiste, rakendatud meetmete ning lepingute täitmise kohta. Ühispakkujad esitasid hankijale nõutud selgitused, tegevusstatistika ning muud täiendavad andmed seonduvalt hankelepingu täitmise käigus esinenud rikkumistega. 1.4. 28.04.2026 teavitas hankija ühispakkujaid 28.04.2026 hankekomisjoni ettepaneku alusel (lisa 1) tehtud otsusest nr 2-2/9 (lisa 2), millega ühispakkujad kõrvaldati hankemenetlusest riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8 alusel. Hankija leidis, et vaidlustaja I poolt Läti Vabariigis täidetavate avaliku teenindamise lepingute täitmisel esinenud teenuse osutamise häired ja ärajäänud väljumised seavad kahtluse alla vaidlustaja I usaldusväärsuse riigihanke esemeks oleva lepingu nõuetekohasel täitmisel. Seejuures rõhutas hankija, et sõlmitava avaliku teenindamise lepingu täitmisel on määrav roll vaidlustajal I, kelle kanda jääb 80% lepingu kohustuste mahust ning kes täidab kõiki sisulisi liiniveo korraldamise ja teenuse osutamisega seotud vedaja kohustusi. Eeltoodud põhjendustel asus hankija seisukohale, et vaidlustajad tuleb hankemenetlusest kõrvaldada. 1.5. Kõrvaldamisotsuse aluseks olevas hankekomisjoni ettepanekus tugines hankija muu hulgas vaidlustaja I Läti avaliku teenindamise lepingute tegevusstatistikale, võrdlusele Eesti avaliku bussiliiniveo lepingute statistiliste näitajatega ning hankemenetluse käigus esitatud andmetele ja selgitustele. 1.6. Vaidlustajate hinnangul puudusid alused nende kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Seetõttu tuleb hankija otsus vastavas osas tunnistada kehtetuks. Vaidlustajad põhjendavad esitatud vaidlustust alljärgnevalt. 2. PÕHJENDUSED 2.1. Otsus rikub vaidlustajate subjektiivseid õigusi 2.1.1. RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse. RHS § 185 lg 2 p 2 kohaselt võib vaidlustuse esitada muu hulgas pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele. 2.1.2. Käesoleval juhul on vaidlustajad hankija 28.04.2026 otsusega nr 2-2/9 hankemenetlusest kõrvaldatud. Vaidlustajate hinnangul on kõrvaldamisotsus õigusvastane, kuna otsuse tegemisel ei ole hankija RHS § 95 lg 4 alusel kaalutlusõigust teostades arvestanud kõiki asjakohaseid asjaolusid nende kogumis, on tuginenud ekslikele ja omavahel võrreldamatutele statistilistele näitajatele ning tulemusena on jõudnud vaidlustajate usaldusväärsuse osas põhjendamatutele järeldustele. 2.1.3. Vaidlustajate kõrvaldamine rikub vaidlustajate õigusi, kuna RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud aluseid nende hankemenetlusest kõrvaldamiseks ei esinenud. Vaidlustajad esitasid hankijale põhjalikud ja sisulised selgitused varasemate hankelepingute rikkumise ning teenuse 2 (13)  osutamisega seotud asjaolude kohta, kuid hankija jõudis nende ebaõige hindamise ja puuduliku analüüsi tulemusena põhjendamatule järeldusele, et vaidlustajad ei ole hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks usaldusväärsed. Kui hankija ei oleks kaalutlusõiguse teostamisel lähtunud ekslikest asjaoludest, oleks hankija pidanud jõudma järeldusele, et alused vaidlustajate hankemenetlusest kõrvaldamiseks puuduvad. 2.1.4. Riigihanke hindamiskriteeriumite järgi arvestab hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel ainult pakkumuse hinda ja tunnistab edukaks kõige madalama hinnaga pakkumuse. Vaidlustajate pakkumuse maksumus oli kõige madalama hinnaga – 1,61 eurot ühe liinikilomeetri eest; sellest järgmine pakkumuse maksumus oli 1,68 eurot ühe liinkilomeetri eest. Seega, kui VAKO tuvastab, et vaidlustajate kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel oli õigusvastane, tingib see omakorda vaidlustajate pakkumuse RHS § 117 lg 1 ja riigihanke hindamiskriteeriumite alusel edukaks tunnistamise ning vaidlustajatega hankelepingu sõlmimise. 2.1.5. Neil kaalutlustel on vaidlustajatel äratuntav õigustatud huvi hankija tegevust vaidlustada, sest vaidlustuse edu korral osutuvad vaidlustajad hankemenetluse võitjaks. Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-test 1 ja 6 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus või hüvitise saamine kahju eest, mis tekkis põhjusel, et hankeleping sõlmiti kellegi teisega. Vaidlustajate majanduslikke huve teeniv eesmärk – osaleda hankemenetluses ühispakkujatena ning see hange võita – on saavutatav, kui VAKO tunnistab hankija 28.04.2026 otsuse nr 2-2/9 kehtetuks. Järelikult on vaidlustajatel jätkuvalt võimalik jõuda hankelepingu sõlmimiseni. 2.2. Vaidlustajate kõrvaldamine hankemenetlust on õigusvastane 2.2.1 RHS § 96 lg 5 järgi peab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus olema põhjendatud. Põhjenduste esitamine on iseäranis tähtis nendel juhtudel, kui kõrvaldamise aluseks on mõni nn valikuline kõrvaldamise alus (RHS § 95 lg 4), sest viimased eeldavad ka kõrvaldamise proportsionaalsuse hindamist. Arvestades, et pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamisel RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel on hankijal ulatuslik kaalutlusõigus, saab vaidlustuskomisjoni kontroll hankija otsuse üle piirduda vaid menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga. Seejuures peab hankija uurimispõhimõttest tulenevalt enne otsuse tegemist välja selgitama kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud, sealhulgas vajaduse korral hindama varasemate sanktsioonide põhjendatust ning tuvastama, millised lepingulised suhted ja kohustused asjaomaste poolte vahel tegelikult eksisteerisid (TlnRnKo 3-20-80, p-d 19 ja 27). 2.2.2 Vaidlust ei ole, et vaidlustajate poolt esines Läti lepingute täitmisel üksikuid rikkumisi ja ärajäänud väljumisi. Vaidlustajad ei ole seda varjanud. Samas ei tähenda rikkumiste olemasolu iseenesest, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused oleksid täidetud või et vaidlustajad oleksid käsitatavad hankelepingu täitmiseks ebausaldusväärsetena. Direktiivi 2014/24/EL põhjenduse 101 kohaselt ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks oleva direktiivi art 57 lg 4 p g eesmärk ettevõtja karistamine varasemate rikkumiste eest, vaid hinnata, kas need rikkumised annavad alust tõsisteks kahtlusteks ettevõtja usaldusväärsuse suhtes tulevase hankelepingu nõuetekohase täitmise perspektiivist. 2.2.3 Ka Eesti kohtupraktikas on rõhutatud, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine eeldab olulise hankelepingu nõude tõsist või pidevat rikkumist direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g tähenduses (vt nt TlnRnKo 3-19-1000; VaKo 4-20/216823). Samuti on Rahandusministeerium selgitanud, et iga rikkumine, mille tõttu on kohaldatud RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud sanktsiooni või õiguskaitsevahendit, ei kujuta endast automaatselt olulist või pidevat rikkumist ning selle alusel ettevõtja kõrvaldamine ei pruugi olla proportsionaalne. Seetõttu ei piisa kõrvaldamiseks pelgalt sellest, et varasema lepingu täitmisel kohaldati leppetrahvi. 2.2.4 Käesoleval juhul aga on hankija vaidlustajate hinnangul lähtunud pelgalt asjaolust, et rikkumised eksisteerisid ja sanktsioone (s.o leppetrahvi) kohaldati ning kuna seda tehti korduvalt, siis järelikult esineb alus kõrvaldamiseks. Vaidlustajad sellega ei nõustu. 3 (13) 2.2.5 Kuigi võib argumenteerida, et kõik lepingutingimused on olulised ja lepingut tuleb täita terviklikult – mis vastab tõele ja millest vaidlustajad ka alati lähtuvad –, siis tulles konkreetselt lepingutingimuse olulisuse juurde, eristasid Läti lepingud olulisi lepingutingimusi ja seeläbi olulisi lepingu rikkumisi nn tavapärastest rikkumistest. Olulise lepingulise kohustuse rikkumise korral võis tellija lepingu üles öelda (vt nt Läti lepingute p-d 17.2.2-17.2.7), kuid kui lepinguline kohustus (ja rikkumine) polnud oluline, oli rikkumine pelgalt leppetrahviga sanktsioneeritav (vt nt Läti lepingute p 15). Sellisel eristusel on oluline tähendus, kuna lepingu lõpetamise aluseks saavad üldjuhul olla üksnes sellised rikkumised, mis on käsitatavad oluliste lepingurikkumistena. Ka VÕS § 116 lg 1 kohaselt eeldab lepingust taganemine olulist lepingurikkumist ning VÕS § 116 lg 2 järgi on rikkumine oluline eelkõige juhul, kui kahjustatud lepingupool jääb olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, või kui rikkumise laad annab mõistliku aluse eeldada, et kohustusi ei täideta nõuetekohaselt ka edaspidi. 2.2.6 Sellest järeldub, et kui lepingu täitmisel esinenud kõrvalekalde tagajärjeks oli üksnes leppetrahv, kuid hankija ei pidanud lepingu lõpetamist põhjendatuks ega vajalikuks, ei saa sellist kõrvalekallet automaatselt samastada varasema hankelepingu olulise nõude olulise rikkumisega RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Vastupidine käsitlus muudaks iga leppetrahviga sanktsioneeritud rikkumise sisuliselt automaatseks kõrvaldamise aluseks, mis ei ole kooskõlas RHS § 95 lg 4 p 8 ega direktiivi 2014/24/EL art 57 lg 4 p g eesmärgiga. 2.2.7 RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel peab hankija läbi viima ettevõtja usaldusväärsuse individuaalse ja tervikliku hindamise. See hõlmab muu hulgas rikkumiste tegeliku olemuse ja raskuse, nende kestuse ja ulatuse, rikkumiste tekkepõhjuste ja tegevuskonteksti, pakkuja rakendatud parandusmeetmete ning ettevõtja üldise tegevuspraktika hindamist. Ühtlasi tuleb hinnata, kas tuvastatud asjaolud võimaldavad põhjendatult järeldada, et pakkuja ei ole suuteline tulevast hankelepingut nõuetekohaselt täitma. 2.2.8 Käesoleval juhul ei ole hankija sellist sisulist ja tasakaalustatud hindamist nõuetekohaselt läbi viinud. Hankija on jätnud tähelepanuta, et vaidlustajad pole rikkunud ühtegi Läti lepingutingimust selliselt, et see tooks kaasa lepingu ülesütlemise tellija poolt. Järelikult pole vaidlustajad olulisi lepingu tingimusi rikkunud. Hankija on selle tähelepanuta jätnud ning rajanud oma järeldused üksnes statistiliste näitajate formaalsele võrdlemisele ning käsitlenud üksikuid tegevusnäitajaid sisuliselt automaatse kõrvaldamise alusena, jättes ebapiisavalt arvestamata nende tekkimise põhjuseid, lepingulist raamistikku, tegevuslikku konteksti ning vaidlustajate poolt rakendatud parandusmeetmeid. 2.2.9 Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei ole lubatav ettevõtja automaatne või mehaaniline kõrvaldamine üksnes varasemate rikkumiste või sanktsioonide olemasolu tõttu (vt nt EKo 26.01.2023 C-682/21, HSC Baltic UAB). Hankija peab kõiki asjakohaseid asjaolusid hindama kogumis ning nende pinnalt kujundama põhjendatud seisukoha pakkuja usaldusväärsuse kohta. Seejuures ei või hankija piirduda üksnes statistiliste näitajate või leppetrahvide formaalse olemasolu tuvastamisega. 2.2.10 Lisaks peab hankija RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel järgima proportsionaalsuse põhimõtet (RHS § 3 p 1). Ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine kujutab endast kõige intensiivsemat sekkumist ettevõtja õigusesse osaleda riigihankemenetluses ning seetõttu peab kõrvaldamine olema konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud, vajalik ja mõõdukas. 2.2.11 Käesoleval juhul ei nähtu kõrvaldamisotsusest (mille osana käsitlevad vaidlustajad ka hankekomisjoni ettepanekus toodud argumentatsiooni), et hankija oleks ettevõtja usaldusväärsust hinnanud terviklikult või kaalunud kõrvaldamise proportsionaalsust. Hankija on oma järeldused rajanud peamiselt statistiliste näitajate võrdlusele, omistades nendele põhjendamatult otsustava kaalu vaidlustajate usaldusväärsuse hindamisel. Selline lähenemine ei ole kooskõlas RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärgi ega Euroopa Liidu riigihankeõiguse põhimõtetega. 2.2.12 Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid põhjendatult järeldada, et vaidlustajad oleksid käesoleva hankelepingu täitmisel ebausaldusväärsed või suutelised lepingut olulisel määral rikkuma. Seetõttu on vaidlustajate kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel õigusvastane ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada. 4 (13) 2.3 RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused ei ole täidetud 2.3.1. RHS § 95 lg 4 p 8 ei võimalda ettevõtjat hankemenetlusest kõrvaldada pelgalt varasemate leppetrahvide või tegevuslike kõrvalekallete olemasolu tõttu. Kõrvaldamise eelduseks on muu hulgas see, et tegemist oleks olulise lepingutingimuse olulise või pideva rikkumisega, mis ettevõtja usaldusväärsuse kahtluse alla seab. Käesoleval juhul ei ole need eeldused täidetud. 2.3.2. Esiteks, hankija otsusest ei nähtu, et vaidlustaja I oleks rikkunud selliseid lepingutingimusi, mida oleks võimalik RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses käsitleda oluliste lepingutingimustena (vt ka ülal p 2.2). 2.3.3. Hankija on pidanud avaliku liiniveo teenuse olulisteks tingimusteks muu hulgas plaanipäraste väljumiste täitmist, sõiduplaanist kinnipidamist, piletimüügiga seotud kohustusi, busside tehnilist nõuetekohasust, videosüsteemidega seotud kohustusi ning peatusteabe edastamist. Vaidlustajad ei vaidle vastu sellele, et nimetatud kohustused on avaliku liiniveo teenuse osutamisel tähtsad. Sellest ei tulene siiski automaatselt, et iga nende kohustustega seotud tegevuslik kõrvalekalle või iga leppetrahviga sanktsioneeritud juhtum kujutab endast RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses olulise lepingutingimuse rikkumist. 2.3.4. Sellise hinnangu andmisel tuleb arvestada asjaomaste Läti lepingute regulatiivset raamistikku tervikuna. Nimetatud lepingud sisaldavad detailset ja astmelist sanktsioonisüsteemi, milles on selgelt eristatud ühelt poolt leppetrahviga sanktsioneeritavad tegevuslikud kõrvalekalded ning teiselt poolt kohustused, mille rikkumine võib anda aluse lepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Näiteks ärajäänud või osaliselt täitmata väljumiste korral näevad Läti lepingud (vt Läti lepingute p 15.1.7) ette eelnevalt leppetrahvide kindlaksmääratud sanktsiooniskaala vahemikus 70 kuni 500 eurot sõltuvalt juhtumite arvust kalendrikuu jooksul. Samas lepingu erakorraline ülesütlemine on ette nähtud üksnes selliste rikkumiste puhuks, mida pooled on käsitlenud lepingu jätkumist välistava raskusega rikkumistena (vt. Läti lepingute p-d 17.2.2-17.2.7). 2.3.5. Seega nähtub juba Läti lepingute ülesehitusest endast, et pooled ei käsitlenud iga rikkumist sellise olulise lepingutingimuse rikkumisena, mille esinemine seaks iseenesest kahtluse alla vedaja usaldusväärsuse või annaks aluse lepingulise suhte lõpetamiseks. 2.3.6. Ka Eesti lepinguõiguse üldiste reeglite kohaselt tuleb lepingut tõlgendada terviklikult ja lähtuda poolte tegelikust tahtest (VÕS § 29 lg 1). Kui leping näeb ühe rikkumise korral ette leppetrahvi, kuid teise rikkumise korral lepingu erakorralise ülesütlemise õiguse, nähtub sellest, et pooled on pidanud neid rikkumisi erineva raskusastmega rikkumisteks. Diferentseeritud sanktsioonisüsteemi sisulise tähenduse eiramine ja kõigi rikkumiste käsitlemine ühetaoliselt võib viia kaalutlusveani ka RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel. 2.3.7. Teiseks, hankija otsusest ei nähtu, et vaidlustaja I tegevuses oleks esinenud olulisi rikkumisi RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. 2.3.8. Hankeleping on leping nagu iga teine, mida tuleb tõlgendada süsteemselt ja tervikuna. Kui leping näeb mõne rikkumise puhul ette ainult leppetrahvi, kuid teiste rikkumiste puhul annab ülesütlemisõiguse, siis see tähendab, et pooled tegid teadliku eristuse rikkumiste raskusastmete vahel. Arvestades, et ka Läti lepingute näol on tegemist hankelepingutega (mis on sõlmitud hankija tingimustel), on ilmne, et see teadlik valik on tehtud eelkõike Läti tellija poolt. Vastasel juhul muutuks leppetrahvi regulatsioon sisutühjaks, ülesütlemise regulatsioon üleliigseks ning poolte diferentseeritud sanktsioonisüsteemil kaoks mõte. Tõlgendusreeglite kohaselt tuleb vältida olukorda, kus mõni lepingusäte muutub üleliigseks või mõttetuks. 2.3.9. Läti lepingud andsid ATD-le õiguse lepingud süsteemsete või raskete rikkumiste korral lõpetada. ATD seda õigust ei kasutanud. Vastupidi, hankija kogutud materjalidest nähtub, et ATD kinnitas 09.04.2026 kirjas, et lepingute täitmisel ei esinenud selliseid rikkumisi, mis oleksid ATD hinnangul õigustanud lepingute erakorralist ülesütlemist. 2.3.10. Hankija käsitlus erineb sellest kardinaalselt. Hankija on käsitlenud Läti lepingute sanktsioonimehhanismi rangemalt kui lepinguid igapäevaselt haldav ja nende täitmist vahetult hindav tellija ise. Selline lähenemine on RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel problemaatiline, kuna just lepingu tellijal on kõige vahetum ja terviklikum ülevaade teenuse osutamise kvaliteedist, 5 (13)  rikkumiste tegelikust mõjust, nende tekkepõhjustest ning vedaja koostöövalmidusest. Lepingulist suhet igapäevaselt haldava tellija seisukoht on usaldusväärsuse hindamisel üks olulisemaid kaalutegureid, mida hankija ei või ignoreerida. Käesoleval juhul on aga hankija seda teinud, selgitamata ja põhjendamata vähemalgi määral, miks ta vaidlustajate lepingupartneri enda poolt antud hinnanguga vaidlustajate lepingu täitmise nõuetekohasusele ei nõustu ja täielikult kõrvale jätab. 2.3.11. Kolmandaks, väär on hankija järeldus, et tegemist oleks olnud pidevate rikkumistega RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. 2.3.12. Hankija käsitluse kohaselt võiks juba leppetrahvide korduv esinemine avaliku liiniveo lepingu täitmisel olla piisav alus ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamiseks. See tähendaks sisuliselt, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamine taanduks statistiliseks ja automaatseks kontrolliks, mitte pakkuja tegeliku usaldusväärsuse individuaalseks hindamiseks. Selline lähenemine ei ole kooskõlas ei Euroopa Liidu riigihankeõiguse ega RHS § 95 lg 4 p 8 eesmärgiga. 2.3.13. Seda kinnitab ka hankija enda esitatud Eesti võrdlusstatistika (hankekomisjoni ettepaneku lisa 3), millest nähtub, et ärajäänud väljumisi ja muid tegevuslikke kõrvalekaldeid esineb ka Eesti avaliku liiniveo praktikas. Seetõttu ei saa ainuüksi lepingu rikkumiste või leppetrahvide esinemist avaliku liiniveo sektoris käsitada automaatselt tõendina ettevõtja ebausaldusväärsusest või selliste raskete ja püsivate lepingurikkumiste olemasolust, mis õigustaksid hankemenetlusest kõrvaldamist. 2.3.14. Läti tellija samuti ei pidanud vaidlustaja I tegevuses esinenud rikkumisi selliseks, mida oleks võimalik käsitada süstemaatiliste ja seega ka lepingu jätkumist välistavate rikkumistena. Läti lepingud näevad ATD-le ette õiguse leping erakorraliselt üles öelda muu hulgas juhul, kui vedaja rikub lepingut süstemaatiliselt (vt Läti lepingute p 17.2.5). ATD seda õigust ei kasutanud. Vastupidi, hankija kogutud materjalidest nähtub, et ATD kinnitas 09.04.2026 kirjas sõnaselgelt, et lepingute täitmisel ei esinenud rikkumisi, mis oleksid õigustanud lepingute erakorralist lõpetamist. Seega ei käsitlenud ka teenuse osutamist igapäevaselt kontrollinud ja rikkumiste tegelikku mõju hinnanud tellija neid rikkumisi selliste püsivate või süsteemsete rikkumistena, mis seaksid kahtluse alla vedaja usaldusväärsuse lepingu täitmisel. Lisaks tuleb arvestada, et hankija käsitlus Riia lepingu täitmisega seotud asjaoludest ei ole järjekindel ega võimalda kontrollida, millises ulatuses hankija neid asjaolusid vaidlustajate usaldusväärsuse hindamisel tegelikult arvesse võttis. Ühelt poolt märkis hankija, et konsortsiumi liikmete omavahelist kohustuste jaotust ei olnud võimalik tuvastada, kuna konsortsiumilepingut ei esitatud. Teiselt poolt viitas hankija siiski Riia lepingu rikkumisstatistikale ning väljendas kahtlust, et juhtiv roll lepingu täitmisel võis olla vaidlustajal I. 2.3.15. Samas nähtub Riia lepingu lisast 1, et iga konsortsiumi liige täitis oma osa lepingust iseseisvalt konkreetsete liinide lõikes, kasutades selleks oma tehnilisi vahendeid, personali ja muid tegevusressursse. Seetõttu oli alusetu hankija etteheide, justkui polnud vaidlustajate esitatud Riia hankelepingust tuvastatud poolte kohustuste jaotus. Lisaks ei olnud põhjendatud käsitada Riia lepingu täitmisega seotud üldist statistikat automaatselt vaidlustaja I individuaalse tegevuse peegeldusena ega teha selle põhjal järeldusi vaidlustajate usaldusväärsuse kohta tervikuna. 2.3.16. Eeltoodust nähtuvalt ei ole hankija tuvastanud, et vaidlustaja I oleks RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses oluliselt või pidevalt rikkunud selliseid lepingulisi kohustusi, mida oleks võimalik käsitada oluliste lepingutingimustena. Asjaomaste Läti lepingute regulatsioonist nähtub vastupidi, et lepingupooled eristasid tavapäraseid teenuse osutamisel esinevaid tegevuslikke kõrvalekaldeid ning selliseid raskemaid või süsteemsemaid rikkumisi, mis võiksid õigustada lepingu erakorralist lõpetamist. Seetõttu ei olnud käesoleval juhul täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeldused. 2.4. Hankija statistiline võrdlus vaidlustajate ja Eesti bussivedajate vahel on meelevaldne 2.4.1. Vaidlustajate hinnangul on hankija kõrvaldamisotsuse keskseks puuduseks asjaolu, et hankija on rajanud oma järeldused valdavalt statistiliste näitajate mehaanilisele võrdlusele Läti ja Eesti avaliku bussiliiniveo lepingute vahel, analüüsimata piisavalt seda, kas võrreldud andmed on üldse sisuliselt ja metodoloogiliselt võrreldavad. 6 (13) 2.4.2. Esiteks, RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel ei piisa sellest, et hankija viitab varasemate lepingute täitmisel esinenud rikkumiste arvule või protsentuaalsele osakaalule. Hankija peab põhjendama, miks need andmed võimaldavad teha järelduse pakkuja praeguse usaldusväärsuse kohta. Juhul kui hankija tugineb võrdlusstatistikale, tuleb tal ühtlasi selgitada, millisel alusel on kasutatud võrdlusandmed käsitatavad omavahel võrreldavatena ning kuidas on arvesse võetud erinevusi lepingulistes, majanduslikes ja tegevuslikes tingimustes. 2.4.3. Hankekomisjoni ettepanekus käsitleb hankija Läti ja Eesti tegevusstatistikat võrreldavate lähteandmetena, kuigi asjaomased avaliku teenindamise lepingud põhinevad erinevatel lepingulistel, majanduslikel ja tegevuslikel raamistikul. Statistiline võrdlus saab olla usaldusväärne üksnes juhul, kui võrreldavad näitajad on kujunenud sisuliselt võrreldavates tingimustes ning võrreldava metoodika alusel. Olukorras, kus erinevad nii sanktsioonimehhanismid, rikkumiste kvalifitseerimise alused, tegevusmahud kui ka tegevuskeskkond, ei võimalda pelgalt protsentnäitajate kõrvutamine teha põhjendatud järeldusi ettevõtja usaldusväärsuse kohta RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. 2.4.4. Eelkõige erinevad märkimisväärselt asjaomaste lepingute sanktsioonisüsteemid ning rikkumiste kvalifitseerimise põhimõtted. Hankija enda selgituste kohaselt kohaldatakse Eesti avaliku teenindamise lepingutes rangemaid sanktsioonimehhanisme, sealhulgas üksikjuhtumipõhiseid leppetrahve, mis võivad ulatuda kuni 1500 euroni iga rikkumise eest. Seevastu Läti lepingutes koondatakse rikkumised valdavalt perioodipõhiselt ning sanktsioonide rahaline mõju kujuneb teistsugusel alusel. Samuti erinevad rikkumiste arvestamise põhimõtted, sanktsioonide rakendamise eeldused ning tegevusriskide jaotus lepinguosaliste vahel. 2.4.5. Samavõrd olulised erinevused esinevad lepingute majandusmudelis ja hüvitiste korrigeerimise mehhanismides. Eesti avaliku teenindamise lepingud võimaldavad vedajatele oluliselt paindlikumaid ja sagedasemaid indekseerimiskohandusi, sealhulgas kvartalipõhist indekseerimist. Läti lepingute puhul on hüvitiste korrigeerimine seevastu pikema aja jooksul märksa piiratum, vaatamata ulatuslikule inflatsioonisurvele ning transpordisektori tööjõukulude kiirele kasvule. Need asjaolud mõjutavad otseselt vedaja suutlikkust, sealhulgas reservtööjõu hoidmist, asendussõidukite tagamist ja teenuse üldist stabiilsust. Hankija ei ole neid erinevusi oma otsuses sisuliselt analüüsinud, kuigi tegemist on asjaoludega, millel on otsene mõju tegevusstatistika kujunemisele. 2.4.6. Teiseks, hankija ei ole hinnanud, kas võrreldavate lepingute maht ja teenuse osutamise tingimused olid sisuliselt võrreldavad. Ärajäänud väljumiste protsentuaalne näitaja ei ole eraldiseisvalt usaldusväärne võrdlusalus, kui arvesse ei võeta vähemalt veomahu kogusuurust, liinivõrgu struktuuri, kilometraaži, piirkondlikku liikluskoormust, tööjõuturu olukorda ning teenuse korralduslikku keerukust. Sama protsentuaalne kõrvalekalle võib erinevate lepingute puhul väljendada täiesti erinevat tegevuslikku koormust ja riskitaset. 2.4.7. Hankekomisjoni ettepaneku lisana esitatud Eesti võrdlusstatistika ei võimalda kontrollida, kas hankija võrreldud näitajad põhinevad sisuliselt samaväärsetel lähteandmetel. Pelgalt protsentnäitajate kõrvutamisest ei nähtu, kas võrreldavad olid teenuse mahud, piirkondlikud tingimused, liinivõrkude keerukus, sanktsioonisüsteemid või lepingute majanduslik raamistik. Sellises olukorras ei võimalda esitatud statistika teha usaldusväärseid järeldusi vaidlustajate varasema lepingutäitmise kvaliteedi ega usaldusväärsuse kohta. 2.4.8. Kolmandaks, hankija ei ole piisavalt arvestanud asjaolu, et võrreldavad lepingud toimisid oluliselt erinevates tegevuskeskkondades, mis mõjutavad otseselt teenuse osutamise stabiilsust ja tegevusstatistika kujunemist. Erinesid nii piirkondlik liikluskoormus, bussijuhtide kättesaadavus (lisa 3) ja tööturu olukord kui ka reisijate arvukus, liinivõrkude ülesehitus ning teenuse osutamise korralduslik keerukus. Eriti oluline on see olukorras, kus vaidlustaja I teenindatud piirkondades mõjutasid asjaomast perioodi ulatuslik tööjõupuudus, kiire inflatsioon ning transpordisektori suurenenud tegevuskoormus. 2.4.9. Seejuures tuleb arvestada, et Läti lepingute hinnakujundus oli määratud kindlaks enne 2022. aasta veebruarile järgnenud geopoliitilist ja inflatsioonilist šokki, samas kui sisuliselt toimiv hinnakorrigeerimine rakendus alles 2025. aasta augustis. Ajavahemikul 2021. aasta III kvartalist kuni 2025. aasta II kvartalini suurenes bussijuhtide tööjõukulu ühe töötunni kohta ligikaudu 60%, 7 (13)  samas kui üldine hinnatase tõusis tarbijahinnaindeksi järgi ligikaudu 35,1%. Tegemist ei olnud pelgalt üldise majanduskeskkonna muutusega, vaid asjaoludega, millel oli vahetu mõju vedaja tegevuskuludele ja operatiivsele võimekusele, sealhulgas bussijuhtide kättesaadavusele, reservtööjõu hoidmisele, asendusvedude korraldamisele ning teenuse osutamise üldisele stabiilsusele. 2.4.10. Hankija ei ole analüüsinud, millist mõju need asjaolud tegevusnäitajatele avaldasid ega miks oleks sellistes tingimustes kujunenud statistika võrreldav Eesti lepingute alusel kujunenud näitajatega. 2.4.11. Nii on hankija jätnud sisuliselt käsitlemata Pierīga piirkonna tegevusliku eripära ning selle mõju tegevusnäitajate kujunemisele. Tegemist on piirkonnaga, kus liikluskoormus, bussijuhtide puudus (lisa 4) ning liinivõrgu korralduslik keerukus on märkimisväärselt kõrgemad kui valdavas osas hankija võrdlusaluseks toodud Eesti regionaalsetest liinidest. Need asjaolud mõjutavad otseselt reservjuhtide kättesaadavust, asendusvedude korraldamise võimalikkust ning teenuse osutamise üldist stabiilsust. 2.4.12. Nimetatud tegurid on otseselt seotud nii rikkumiste tekkepõhjuste, nende tegeliku raskuse kui ka rakendatud parandusmeetmete hindamisega. Seetõttu olid need vältimatult asjakohased ka küsimuses, kas vaidlustajate puhul esines tegelik risk tulevase hankelepingu mittenõuetekohaseks täitmiseks. Hankija ei ole aga neid asjaolusid oma kaalutlusotsuses sisuliselt hinnanud ega põhjendanud, miks pidas ta neist hoolimata statistilisi näitajaid piisavaks aluseks vaidlustajate kõrvaldamiseks hankemenetlusest. 2.4.13. Kokkuvõttes ei saa hankija kasutatud võrdlusandmeid pidada metodoloogiliselt usaldusväärselt võrreldavateks. Hankija on kõrvutanud erinevates regulatiivsetes, majanduslikes ja tegevuslikes tingimustes täidetud lepinguid, jättes nende erinevused sisuliselt arvesse võtmata, ning omistanud saadud näitajatele tähenduse, mida olemasolevad andmed objektiivselt ei toeta. Sellises olukorras ei saa hankija statistilistele võrdlustele rajatud järeldusi pidada piisavaks ega usaldusväärseks aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel. 2.5. Eesti võrdlusstatistika ei toeta hankija järeldusi rikkumiste raskuse ja erandlikkuse kohta 2.5.1. Hankija on hankekomisjoni ettepanekus asunud seisukohale, et üle 0,1% ärajäänud reiside osakaal kujutab Eesti avaliku liiniveo praktikas iseäranis jämedat lepingurikkumist ning on äärmiselt haruldane. See pidavat peegelduma ka RHAD lisa 2 lisa 10 p-s 1.3. Selline järeldus ei nähtu asjakohasest alusdokumendist ega ka hankija enda esitatud võrdlusstatistikast. 2.5.2. Esiteks, RHAD lisa 2 lisa 10 „Vedaja toetuse suurendamine ja vähendamine seoses ärajäänud ning hilinenud veootsadega“ p 1.1 ütleb, et toetussumma muutmise arvestus toimub kvartalite lõikes, v.a kui hilinenud või ärajäänud veoots/veootsad on käsitatavad olulise või ebaolulise rikkumisena ATL tähenduses. RHAD lisa 2 lisa 10 p 1.3 näeb olulise rikkumisena seda, kui vedaja ei koosta tähtaegselt nõuetekohaselt abinõude kava või ei rakenda seda ellu, see on expressis verbis välja toodud. Järelikult muud rikkumised võivad mõjutada küll toetussummat (st see väheneb), kuid asjakohasest alusdokumendist ei tulene, et sellisel juhul oleks tegemist olulise lepingurikkumisega. Vastupidi, RHAD regulatsioonist nähtub, et hankija on pidanud vajalikuks eraldi määratleda, millisel juhul on tegemist olulise lepingurikkumisega. Kui hankija oleks soovinud käsitada juba üle 0,1% ärajäänud reiside osakaalu iseenesest iseäranis jämeda või olulise rikkumisena, oleks see RHAD-s ka sõnaselgelt sätestatud. 2.5.3. Teiseks, hankija enda esitatud Eesti võrdlusstatistikast ei tulene, et üle 0,1% ärajäämismäär oleks Eesti avaliku liiniveo praktikas käsitatav sedavõrd erandliku näitajana, mis võimaldaks sellest iseenesest teha järeldusi pakkuja usaldusväärsuse kohta. 2.5.4. Hankija enda lisatud statistika sisaldab mitmeid näiteid, kus Eesti vedajate ärajäämismäärad ületasid 0,1% taseme. Näiteks nähtub hankija võrdlusmaterjalist, et erinevate lepingute puhul esines 2023. aastal ärajäämismäärasid 0,15%, 0,16%, 0,17%, 0,18%, 0,21% ja 0,22%. Seetõttu ei võimalda ka hankija enda võrdlusmaterjal teha järeldust, et üle 0,1% ärajäämismäär kujutaks Eesti avaliku liiniveo praktikas endast automaatselt sellist rikkumise taset, mis viitaks ettevõtja püsivale või süsteemsele ebausaldusväärsusele. 8 (13) 2.5.5. Samuti nähtub Eesti võrdlusstatistikast, et ärajäämismäärad ei püsi ajas staatilised, vaid võivad aastate lõikes märkimisväärselt kõikuda ning hiljem taas väheneda. See kinnitab, et avaliku liiniveo tegevusstatistika hindamisel ei ole põhjendatud taandada ettevõtja usaldusväärsuse analüüsi üksikule protsentnäitajale, vaid hinnata tuleb tegevusnäitajaid tervikuna, sealhulgas rikkumiste põhjuseid, nende ajalist koondumist ja rakendatud meetmete mõju. 2.5.6. Hankija on sisuliselt käsitanud 0,1% piiri usaldusväärsuse hindamisel määrava lävendina, kuigi sellist automaatset kõrvaldamiskriteeriumi ei tulene RHS § 95 lg 4 p-st 8 ega hankija enda võrdlusmaterjalist. Kui hankija soovib siduda ettevõtja usaldusväärsuse konkreetse tegevusnäitajaga, peab ta põhjendama, miks on vastav näitaja asjaolusid arvestades õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud. Käesoleval juhul selline põhjendus puudub. 2.5.7. Lisaks tuleb arvestada, et hankija võrdlusstatistika kajastab üksnes valitud Eesti avaliku teenindamise lepinguid ning hankija ei ole põhjendanud, et need oleksid oma mahu, piirkondliku keerukuse, sanktsioonisüsteemi, majandusmudeli või teenuse korraldusliku ülesehituse poolest võrreldavad vaidlustaja I poolt täidetud Läti lepingutega. Seetõttu ei saa Eesti statistikat käsitada objektiivse võrdlusstandardina, mille pinnalt teha järeldusi vaidlustajate usaldusväärsuse kohta. 2.5.8. Hankija käsitlus viib sisuliselt selleni, et tegevusnäitajale, mida esineb ka Eesti avaliku liiniveo praktikas, omistatakse vaidlustajate puhul automaatselt kõrvaldamist õigustav tähendus. Selline lähenemine ei ole kooskõlas võrdse kohtlemise ega proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnitab, et hankija ei ole hinnanud vaidlustaja I usaldusväärsust individuaalselt ega kõiki asjaolusid kogumis arvestades. 2.5.9. Seejuures esitasid vaidlustajad hankijale üksikasjalikud selgitused rikkumiste tekkepõhjuste kohta ning selgitas muu hulgas, et rikkumised olid seotud tehniliste rikete, bussijuhtide ootamatu puudumise, tööjõupuuduse, liiklusolude, ilmastikutingimuste ning muude tegevuslike asjaoludega. Samuti selgitasid vaidlustajad hankijale detailselt, milliseid heastamis- ja ennetusmeetmeid rikkumiste vähendamiseks rakendati, sealhulgas valvevahetuste süsteemi kasutuselevõttu, töökorralduse muutmist, hooldus- ja remondigraafikute täiendamist, personalipoliitika ümberkorraldamist ning piletikontrolli tugevdamist. 2.5.10. Hankija leidis küll, et rakendatud meetmed ei olnud piisavalt tulemuslikud, kuid sidus selle järelduse peamiselt ärajäänud reiside statistiliste näitajatega. Otsusest ei nähtu sisulist analüüsi, kas ja millises ulatuses olid rikkumiste tekkepõhjused seotud välistingimustega, millist mõju rakendatud meetmed tegelikult avaldasid või kas vaidlustajatelt saanuks asjaomastes tingimustes mõistlikult eeldada täiendavate meetmete rakendamist. 2.5.11. Euroopa Kohtu praktika kohaselt tuleb ettevõtja usaldusväärsuse hindamisel arvesse võtta kõiki asjakohaseid asjaolusid, sealhulgas rikkumiste tekkepõhjuseid, ettevõtja individuaalset tegevust ning seda, kas ettevõtjalt saanuks mõistlikult eeldada täiendavate meetmete rakendamist rikkumiste vältimiseks või kõrvaldamiseks (vt nt EKo C-682/21, HSC Baltic UAB). Käesoleval juhul ei nähtu otsusest, et vaidlustajate esitatud selgitusi ja rakendatud meetmeid oleks hinnatud sisuliselt ning individuaalselt koostoimes rikkumiste tegelike tekkepõhjustega. Hankija on piirdunud peamiselt rikkumiste statistiliste näitajate kirjeldamise ja nende formaalse võrdlemisega Eesti vedajate näitajatega. 2.5.12. Eeltoodust nähtub, et hankija järeldus vaidlustajate ebausaldusväärsuse kohta tugineb peamiselt statistiliste näitajate formaalsele võrdlemisele ega arvesta piisavalt rikkumiste tegelikku konteksti, nende tekkepõhjuseid ega vaidlustaja I rakendatud heastamismeetmeid. Seetõttu ei võimalda hankija esitatud asjaolud teha põhjendatud järeldust vaidlustajate ebausaldusväärsuse kohta. 2.6. Tegevusstatistika ei näita püsivat ega süsteemset suutmatust lepinguid täita 2.6.1. Vaidlustajate poolt hankijale esitatud Liepāja ja Ogre avaliku teenindamise lepingute tegevusstatistika (hankekomisjoni ettepaneku lisad 1 ja 2) ei näita, et vaidlustajad oleksid olnud püsivalt või süsteemselt võimetud nimetatud lepinguid nõuetekohaselt täitma. Vastupidi, esitatud andmetest nähtub, et lepingute üldine täitmise määr püsis vaadeldaval perioodil väga kõrgel tasemel. 9 (13) 2.6.2. Näiteks nähtub hankijale esitatud 2025. a tegevusstatistikast, et planeeritud väljumiste koguarv oli 292 520 ning ärajäänud väljumiste arv 1103,27, mistõttu kujunes teenuse üldiseks täitmise määraks ligikaudu 99,62%. Selline teenuse osutamise tase ei võimalda objektiivselt järeldada, et vaidlustajad oleksid olnud püsivalt või süsteemselt võimetud avaliku teenindamise kohustusi täitma. 2.6.3. Seejuures nähtub hankijale esitatud statistikast, et tegevusraskused ei olnud ajaliselt ühtlaselt jaotunud, vaid koondusid piiratud hooajalistesse perioodidesse, eelkõige 2025. a suvekuudele. Näiteks oli ärajäänud väljumiste arv 2025. a juulis 218,95, augustis 325,7 ning septembris 141,45. 2.6.4. Väljaspool nimetatud perioode püsis teenuse täitmise määr järjepidevalt ligikaudu 99,7-99,9% tasemel. Seetõttu ei kinnita tegevusstatistika järeldust, nagu oleks tegemist olnud püsiva või süsteemse suutmatusega avaliku teenindamise lepinguid täita. Esitatud andmed viitavad pigem sellele, et suurem osa tõrgetest langes kokku perioodidega, mil bussijuhtide kättesaadavus oli hooajalistel põhjustel tavapärasest keerulisem ning teenuse korraldamine nõudis samal ajal suuremat tegevuslikku paindlikkust ja reservvõimekust. 2.6.5. Samuti ei toeta 2024-2025. a tegevusandmed hankija järeldust, nagu oleksid vaidlustaja I rakendatud heastamismeetmed olnud ebatulemuslikud. Hankijale esitatud statistikast nähtub, et kõrgemate tegevushäiretega perioodidele järgnesid hilisemad stabiliseerumisperioodid ning mitmete tegevusnäitajate paranemine. See kinnitab, et rakendatud meetmetel oli tegelik mõju teenuse osutamise stabiilsuse parandamisele. Näiteks kui 2025. a oli lepingute üldine täitmise määr ligikaudu 99,62%, siis perioodil 01.01.–30.04.2026 oli üldine täitmise määr juba ligikaudu 99,79%. Seega rakendatud meetmetel oli tegelik mõju teenuse osutamise stabiilsuse parandamisele. 2.6.6. Hankija on seejuures keskendunud peamiselt üksikutele perioodidele, mil tegevusraskused suurenesid, jättes ebapiisavalt arvestamata tegevusnäitajate üldise dünaamika ja nende hilisema paranemise. Selline lähenemine ei võimalda hinnata vaidlustajate usaldusväärsust terviklikult ega vasta RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel nõutavale objektiivsele ja kõiki asjaolusid arvestavale hindamisele. Ka kohtupraktikas on rõhutatud, et hankija peab uurimispõhimõttest tulenevalt enne otsustamist välja selgitama kõik asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud (vt TlnRnKo 3-20-80, p-d 19 ja 27). Tegevusnäitajate üldise dünaamika ja paranemistendentsi sisulise hindamata jätmine ning piirdumine üksnes kõrgema kõrvalekallete määraga perioodide käsitlemisega on käsitatav puuduliku kaalutlusena, mis mõjutab otsuse õiguspärasust. 2.6.7. Oluline on ka asjaolu, et asjaomaste Läti lepingute tellija ATD ei pidanud rikkumisi sedavõrd raskeks, et need oleksid õigustanud lepingute erakorralist lõpetamist. ATD hinnangul on käesolevas asjas eriline kaal, kuna tegemist oli lepingute tegeliku tellijaga, kellel oli vahetu ja igapäevane ülevaade vaidlustaja I tegevusest, teenuse kvaliteedist ning rikkumiste tegelikust mõjust. Hankija kogutud materjalidest nähtub, et lepingute täitmine jätkus, vedajaga jätkati koostööd ning vaidlustaja I tegeles tegevuslike probleemide lahendamise ja parandusmeetmete rakendamisega. 2.6.8. Eeltoodu omab RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamisel vahetut tähendust rikkumiste raskuse ja ettevõtja usaldusväärsuse hindamisel. Seda, et lepingute tegelik tellija ei pidanud rikkumisi sellise raskusega rikkumisteks, mis oleksid õigustanud lepingute erakorralist lõpetamist või koostöö lõpetamist vedajaga, tuleb arvesse võtta ka hankija kaalutlusõiguse teostamisel ja kõrvaldamisotsuse proportsionaalsuse hindamisel. Tellija jätkuv koostöö vaidlustajatega ning lepingutes ette nähtud erakorralise ülesütlemise õiguskaitsevahendite kohaldamata jätmine kinnitab omakorda, et olemasolevad asjaolud ei andnud objektiivset alust pidada vaidlustajaid hankelepingu täitmiseks ebausaldusväärseks. Seega on hankija kõrvaldamise otsus ebaproportsionaalne. 2.6.9. Veelgi enam, vaidlustajate usaldusväärsust kinnitab ka sõltumatu koostööpartneri hinnang. FlixBus Estonia OÜ 07.05.2026 kinnituskirjast nähtub, et NordBus on osutanud rahvusvahelist reisijateveo teenust liinil Riia–München / München–Riia kvaliteetselt ja lepingutingimustele vastavalt ning tõendanud end usaldusväärse ja professionaalse koostööpartnerina. Kinnituskirja 10 (13)  kohaselt on teenust osutatud stabiilselt ka erandlikes ja vedajast sõltumatutes olukordades ning reisijate tagasiside on olnud valdavalt positiivne (lisa 5). 2.7. Hankija otsus ei ole põhjendatud 2.7.1. RHS § 96 lg 5 kohaselt peab pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsus olema põhjendatud. Põhjendamiskohustus on eriti oluline olukorras, kus hankija tugineb RHS § 95 lg- s 4 sätestatud valikulisele kõrvaldamisalusele, mille kohaldamine eeldab pakkuja usaldusväärsuse individuaalset hindamist ja proportsionaalsuse kaalumist. Sellisel juhul peavad hankija põhjendustest nähtuma faktilised ja õiguslikud kaalutlused, mille alusel hankija jõudis järeldusele, et pakkuja varasem lepingutäitmine annab alust pidada teda käesoleva hankelepingu täitmisel ebausaldusväärseks. Põhjendused peavad võimaldama nii otsuse adressaadil kui ka vaidlust lahendaval organil kontrollida, milliseid asjaolusid hankija oluliseks pidas, kuidas neid hinnati ning miks peeti kõrvaldamist konkreetsel juhul vajalikuks ja proportsionaalseks. 2.7.2. Eesti kohtupraktika kohaselt saab hankija põhjendamiskohustust pidada täidetuks üksnes juhul, kui otsusest nähtub, milliseid asjaolusid hankija pidas otsustamisel oluliseks, kuidas neid asjaolusid hinnati ning miks peeti kõrvaldamist konkreetsel juhul vajalikuks ja proportsionaalseks (vt TlnRnKo 3-20-80, p 27; TlnRnKo 3-20-2336, p 21). Käesoleval juhul on hankija piirdunud peamiselt statistiliste näitajate kirjeldamise ja formaalse võrdlemisega, selgitamata sisuliselt, miks pidid just need näitajad — arvestades muu hulgas ATD hinnangut, rikkumiste hooajalist koondumist, rakendatud meetmete mõju ning Riia lepingu konsortsiumistruktuuri eripära — viima järelduseni vaidlustajate ebausaldusväärsuse kohta. 2.7.3. Hankekomisjoni ettepanekus ja vaidlustatud otsuses toodud põhjendused nimetatud nõuetele ei vasta. Kuigi hankija on ulatuslikult kirjeldanud varasemate lepingute rikkumisstatistikat ja võrrelnud seda Eesti vedajate tegevusnäitajatega, ei nähtu põhjendustest, millistel sisulistel alustel jõuti järelduseni, et vaidlustajad ei ole käesoleva hankelepingu täitmiseks usaldusväärne. Eelkõige ei ole hankija selgitanud, miks pidid just asjaomased statistilised näitajad, arvestades rikkumiste tekkepõhjuseid, tegevuskonteksti, rakendatud heastamismeetmeid, Läti lepingute eripära ning ATD hinnangut, viima järelduseni vaidlustajate ebausaldusväärsuse kohta. 2.7.4. Hankija ei ole põhjendustes piisavalt selgitanud, miks ta pidas võrreldavaks erinevates lepingulistes, majanduslikes ja tegevuslikes tingimustes täidetud lepinguid, miks omistas ta otsustava tähenduse just valitud statistilistele näitajatele ning miks ei olnud vaidlustajate esitatud selgitused, rikkumiste tekkepõhjused, rakendatud heastamismeetmed ja ATD hinnang piisavad vaidlustajate usaldusväärsuse kinnitamiseks. 2.7.5. Samuti ei ole hankija põhjendanud, kuidas on kõrvaldamisotsuse tegemisel arvesse võetud asjaolu, et ATD ei pidanud rikkumisi lepingute erakorralist lõpetamist õigustavaks, ega seda, kuidas on hinnatud Riia lepingu täitmise korraldust ja sellega seotud andmete omistatavust vaidlustajatele. Need asjaolud olid vaidlustajate usaldusväärsuse hindamisel otseselt asjakohased ning nende sisuline käsitlemata jätmine muudab otsuse põhjendused puudulikuks. 2.7.6. Veelgi enam, hankija on käsitlenud vaidlustajatele etteheidetavaid piletimüügiga seotud rikkumisi, peatusteabe edastamise rikkumisi, videosalvestistega seotud rikkumisi ning busside nõuetekohasusega seotud rikkumisi sisuliselt selliste oluliste lepingurikkumistena, mis kinnitavat vaidlustajate ebausaldusväärsust. Samas ei nähtu otsusest, millistel objektiivsetel ja metodoloogiliselt võrreldavatel alustel selline järeldus tehti. Hankija ei ole esitanud võrreldavaid andmeid selle kohta, kui sageli sedalaadi rikkumisi Eesti avaliku liiniveo praktikas tuvastatakse, milline on kontrollide sagedus ja intensiivsus, millises mahus teenuseid kontrolliti ega millistes tegevuslikes tingimustes vastavad kontrollid toimusid. Seejuures sõltub selliste rikkumiste tuvastamise sagedus paratamatult ka kontrollide ulatusest ja metoodikast. Võrreldava lähteandmestiku puudumise tõttu ei ole kontrollitav, kas hankija järeldused rikkumiste raskuse, erandlikkuse ja vaidlustajate usaldusväärsuse kohta on metodoloogiliselt usaldusväärsed. 2.7.7. Eeltoodust nähtub, et hankija ei ole vaidlustajate kõrvaldamisel hinnanud kõiki asjakohaseid asjaolusid nende kogumis ega põhjendanud piisavalt, millistel alustel jõuti järelduseni 11 (13)  vaidlustajate ebausaldusväärsuse kohta. Seetõttu ei vasta vaidlustatud otsus RHS § 96 lg 5 põhjendamiskohustusele ning otsus tuleb tühistada. 3. HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUS 3.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 3.2. Kuigi RHS § 194 lg 4 kohaselt on pärast vaidlustuse esitamise kohta teate saamist sõlmitud hankeleping tühine, ei välista see vajadust hankemenetlus peatada. Vaidlustajatele teadaolevalt ei ole hankija käesolevas hankemenetluses seni teinud muid sisulisi otsuseid peale vaidlustatud kõrvaldamisotsuse (vt hankija 07.05.2026 vastus). Seetõttu ei ole välistatud, et hankija jätkab hankemenetlust ja teeb vaidlustusmenetluse kestel täiendavaid otsuseid, sealhulgas pakkumuste edukaks tunnistamise või hankelepingu sõlmimisega seotud otsuseid. See võib omakorda tingida täiendavate vaidlustuste esitamise vajaduse ning muuta õiguskaitse killustatuks ja menetluse ebaökonoomseks. Neil asjaoludel on hankemenetluse peatamine põhjendatud, et tagada vaidluse efektiivne ja terviklik lahendamine enne hankemenetluse edasist jätkamist. 3.3. Hankemenetluse peatamisega ei kaasne kahjulikke tagajärgi. Kui hankijal oleks olnud ajakriitiline kõik otsused koos teha, siis oleks hankija kõik otsused ka koos teinud. Käesoleval juhul on hankija oma sõnade järgi teinud ainult ühe otsuse – s.o vaidlustajate kõrvaldamise otsus. See tekitab põhjendatult kahtluse, et hankija eesmärk oli pelgalt takistada vaidlustajate (kui Läti ettevõtted) sisenemist Eesti turule, mis aga pole kohane eesmärk. Arvestades seda, et hankelepingu esemeks on sõitjate vedu ATL-i alusel eeldataval perioodil alates 01.01.2027, ei mõjuta hankemenetluse ajutine peatamine ühegi vältimatu avaliku teenuse osutamist ega muud avalikku huvi, mis eeldaks hankemenetluse viivitamatut jätkamist. 4. MUUD MENETLUSLIKUD AVALDUSED 4.1. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 järgi peab vaidlustus olema laekunud vaidluskomisjonile kümme päeva jooksul alates päevast, kui vaidlustajad said teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustajad said hankija 28.04.2026 otsusest nr 2-2/9 teadlikuks samal kuupäeval, s.o 28.04.2026. RHS § 189 lg-s 1 nimetatud tähtaeg saabub 08.05.2026. Seega on käesolev vaidlustus esitatud tähtaegselt. 4.2. Vaidlustuse läbivaatamine. Kooskõlas RHS § 190 lg 1 punktiga 7 teatavad vaidlustajad, et on nõus vaidlustuse kirjaliku lahendamisega. 4.3. Vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Kooskõlas RHS § 194 lg-ga 1 paluvad vaidlustajad kõik käesoleva vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid hankijalt välja nõuda. 4.4. Riigilõiv. Kooskõlas RHS §-ga 186 ja riigilõivu seaduse § 258 lg 1 p-ga 2 on vaidlustajad tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot (lisa 6). 4.5. Menetluskulud. Kooskõlas RHS § 198 lg-ga 1 paluvad vaidlustajad mõista hankijalt vaidlustajate kasuks välja vaidlustajate poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies ulatuses ning lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Anneli Aab vandeadvokaat Vaidlustajate lepinguline esindaja 12 (13) Lisad: 1) Hankekomisjoni 28.04.2026 ettepanek; 2) Hankija 28.04.2026 otsus nr 2-2/9; 3) Lente.lv 14.07.2025 artikkel koos tõlkega eesti keelde; 4) Latvijas sabiedriskais medijs 26.05.2025 artikkel; 5) FlixBus Estonia OÜ 07.05.2026 soovituskiri koos tõlkega eesti keelde; 6) Riigilõivu tasumise maksekorraldus. 13 (13) KÄSKKIRI Tallinn 28.04.2026 nr 2-2/9 OTSUS Riigihankes nr 305132 „Avaliku bussiliiniveo korraldamine Läänemaa avalikel bussiliinidel“ SIA NordBus ja AS „Liepajas autobusu parks“ kõrvaldamiseks MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus korraldas avatud riigihankemenetluse riigihankes viitenumbriga 305132. Võttes aluseks riigihangete seaduse ja MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus poolt moodustatud hankekomisjoni ettepaneku, on käesolevaga vastu võetud järgmised otsused: 1. Kõrvaldada ühispakkujad SIA NordBus ja AS „Liepajas autobusu parks“ RHS § 95 lg 4 p 8 alusel eelnevate lepingurikkumiste tõttu vastavalt hankekomisjoni protokollis kajastatud kaalutlustele; 2. Edastada koos käesoleva otsusega ühispakkujatele hankekomisjoni protokoll koos lisadega, millest on eemaldatud teiste vedajate ärisaladus; 3. Vaidlustuse käesoleva otsuse peale võib esitada Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras. 4. Otsus jõustub teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Nilisk Tegevdirektor 08/05/2026, 15:19 Pieriga piirkonnas tühistati täna 17 bussireisi bussijuhtide puuduse tõttu / LR1 / / Latvijas Raadio Pieriga piirkonnas tühistati täna 17 bussireisi bussijuhtide puuduse tõttu. Agnija Lazdina 26. mai 2025, kell 16:05 Foto: Pixabay 00:00 00:00 / 04:36 Pieriga piirkonnas tühistati täna 17 bussireisi bussijuhtide puuduse tõttu. 04:36 https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/pecpusdiena/soferu-trukuma-del-sodien-atcelti-17-autobusu-reisi-pierigas-reg.a207463/ 4/7 08/05/2026, 15:19 Pieriga piirkonnas tühistati täna 17 bussireisi bussijuhtide puuduse tõttu / LR1 / / Latvijas Raadio Regionaalset bussitransporti on pikka aega mõjutanud bussijuhtide puudus. Täna on kaks vedajat – „Nordeka” ja „Latvijas Sabiedriskais autobuss” – Pieriga piirkonnas juhtide puuduse tõttu kokku 17 linnadevahelist reisi tühistanud. See selgub Maanteetranspordi Direktoraadi veebisaidil olevast teabest. Sektor möönab, et peamised põhjused on madal palk ja pikk tööaeg. Miks olukord ei parane ja mida lubab transpordiministeerium? -- Muudatusi on oodata ka Maanteetranspordi Direktoraadi juhtkonnas – eelmise aasta aprillist juhatuse esimehe ametikohal olnud Dins Merirands on ametist lahkunud ning ajutiseks juhatuse esimeheks valiti SIA „Rere meistaris” juhatuse liige Jānis Lapiņš. Ta alustab nende ülesannete täitmist homsest, 27. maist. Vahepeal algab juhatuse esimehe ametikoha valimisprotsess. Soovita Jaga Facebookis Soovita Draugiem.lv-d Jaga 0 soovitust Läti Raadio kutsub teid saates kuuldu kohta arvamust avaldama ja toetab kuulajate omavahelisi arutelusid, kuid jätab endale õiguse kustutada kommentaare, mis rikuvad lugupidava suhtumise ja eetilise käitumise piire. Lisa kommentaar Kommenteerimiseks logi sisse oma draugiem.lv, Facebooki või X profiiliga! Sõbrad.lv Facebook X Sinu nimi: Kommentaar: Lisa Seotud artiklid Ühistransport Maanteetranspordi direktoraat LSM.LV / Majandus Maanteetranspordi direktoraadi juht: Ecolinesi asemel on kommertslendude ülevõtmise vastu huvi üles näidanud ka teised ettevõtted. 9. aprill, kell 9:05 Eelmised saated https://lr1.lsm.lv/lv/raksts/pecpusdiena/soferu-trukuma-del-sodien-atcelti-17-autobusu-reisi-pierigas-reg.a207463/ 5/7 FLIXBUS 07.05.2026 Kellelt: Flix B us Estonia OÜ Maakri tänav 19/1 10145 Tallinn Eesti Soovitus kiri s eoses reisijateveo teenusega Viidates SIA NordBus, registrinumber 40203592663 (edaspidi – NordBus) taotlusele esitada kommentaar 4. detsembril 2024 sõlmitud reisijateveo teenuste lepingu täitmise kohta Läti ja teiste Euroopa riikide kaugliinidel , teavitab FlixBus Estonia O Ü , registrinumber 14868446, järgmist: Alates 15. jaanuarist 2026 on NordBus teostanud reisijatevedu liinil N1230 Riia-München/ München-Riia, opereerides kokku 211 sõitu kogu distantsi ga 387 910 km. Reisijateveo teenust osutatakse kogu lepingu täitmise vältel kõrge kvaliteediga ja vastavalt lepingu tingimustele. NordBus on tõestanud end usaldusväärse ja professionaalse koostööpartnerina, tagades stabiilse liini t eenindus e ja kiire tegutsemise olukordades, kus on tekkinud erandlikud või NordBusist sõltumatud asjaolud. Samal ajal on NordBus olnud avatud koostööle ning aktiivselt tegelenud teenuse kvaliteedi parandamisega, tehes ettepanekuid reisijakogemuse parandamiseks. Reisijate arvustused spetsiaalsel hindamisplatvormil on üldiselt väga positiivsed, tuues eriti esile teenuse kvaliteeti, bussijuhtide suhtumist ja transpordi usaldusväärsust. Allkirjastatud digitaalselt ZALEWSKA, KAMILA poolt 48206160180 Kuupäev: 07.05.2026 14:43:10 +02 ´ 00 _________________________ Juhatuse liige FlixBus Estonia OÜ