Hankija vastus

IZRAKSTS LĪGUMS Nr. ATD/ST-2020/04 par sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīkla daļā “Liepāja” Rīgā 2020.gada 1.jūlijā Valsts sabiedrība ar ierobežotu atbildību „Autotransporta direkcija”, ko saskaņā ar Statūtiem pārstāv tās valdes priekšsēdētājs Kristiāns Godiņš un valdes loceklis Modris Jaunups, turpmāk tekstā – „Pasūtītājs”, no vienas puses, un Akciju sabiedrība „Liepājas autobusu parks”, tās valdes priekšsēdētāja Leonīda Krongorna personā un valdes locekļa Māra Ārberga personā, kuri darbojas uz Statūtu pamata, turpmāk tekstā – „Pārvadātājs”, no otras puses, abas kopā līguma tekstā sauktas „Puses”, ņemot vērā atklātā konkursa „Par tiesību piešķiršanu sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanai ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīklā” (identifikācijas Nr. AD 2019/7) maršruta tīkla daļas “Liepāja” rezultātus, noslēdz šādu līgumu (turpmāk - Līgums). 1. Līgumā lietotie termini un jēdzieni Līgumā lietoto jēdzienu un terminu nozīme: 1) Apakšuzņēmējs – fiziska vai juridiska persona vai personu apvienība, ko Pārvadātājs ir nolīdzis atsevišķu, šajā Līgumā noteiktu darbu veikšanai vai pakalpojumu sniegšanai vai tās nolīgtā persona; 2) Ārkārtas situācija – īslaicīgs (līdz piecām dienām) notikums (var ietvert Nepārvaramas varas gadījuma pazīmes), kas rada vai var radīt draudus cilvēku dzīvībai, veselībai vai drošībai, bojājumus kustamam un/vai nekustamam īpašumam, apkārtējās vides piesārņojumu, ko speciālie un glābšanas dienesti nespēj kontrolēt, un tādēļ ir nepieciešams pārtraukt šajā Līgumā minēto saistību pilnīgu vai daļēju izpildi; 3) Darba diena - nedēļas diena, izņemot sestdienas (ja vien tā nav Ministru kabineta „pārceltā” darba diena), svētdienas un valsts noteiktās svētku dienas; 4) Konfidenciāla informācija – a) izgudrojumi, komercnoslēpumi (Pārvadātājam ir pienākums norādīt, ka attiecīgā informācija ir komercnoslēpums), b) ziņas vai informācija, kā izpaušanu ierobežo datu aizsardzību regulējošie normatīvie akti, c) citas ziņas vai informācija, ko kāda no Pusēm rakstiski un pamatoti lūgusi neizpaust; par Konfidenciālu informāciju netiek uzskatītas ziņas vai informācija, kas Pusēm jāpublisko saskaņā ar tiesību aktiem; 5) Nepārvaramas varas gadījums – notikums, kas atbilst visu zemāk uzskaitīto pazīmju kopumam:  2 a) nav radies Pušu vai Pusēm pakļauto personu darbības vai bezdarbības dēļ, b) Puses (Pusēm pakļautās personas) iepriekš nevarēja paredzēt vai novērst, ievērojot pienācīgu piesardzību un rūpību, c) tā novēršana ir objektīvi neiespējama jebkurai citai personai, kura atrastos līdzīgos apstākļos, ne tikai kādai no Pusēm (Pusēm pakļautajām personām), un neiespējamība nav kādas no Pusēm (Pusēm pakļauto personu) darbības vai bezdarbības sekas, d) tā ilgumu nav iespējams prognozēt, e) nav aprēķināms (nosakāms, prognozējams) seku novēršanai nepieciešamais termiņš, bet, ja termiņa prognozēšana iespējama, tas pārsniegs - 3 mēnešus, f) seku novēršana nav ekonomiski pamatota salīdzinājumā ar Līguma izbeigšanu, kam iestājoties, kāda no Pusēm objektīvi nespēj vai vispār nespēs izpildīt šīs Līguma saistības; ar Nepārvaramas varas gadījumu var saprast arī karu, pilsoņu karu, bruņotu konfliktu, teroristu uzbrukumu, radioaktīvu, ķīmisku vai bioloģisku piesārņojumu; 6) Sistemātisks pārkāpums (sistemātiski pārkāpt) – Pārvadātājs vairāk kā trīs reizes kalendārā gada laikā pārkāpj Līguma saistības, līdz ar to Sabiedriskā transporta pakalpojums netiek nodrošināts tādā apjomā un/vai kvalitātē, kā Pasūtītājs to pamatoti varēja sagaidīt saskaņā ar šo Līgumu, un/vai netiek pildīti citi Līguma noteikumi. 2. Līguma priekšmets 2.1. Pārvadātājs apņemas sniegt Sabiedriskā transporta pakalpojumus ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutos maršrutu tīkla daļā “Liepāja” saskaņā ar šo Līgumu un tā pielikumiem (Līgumam tiks pievienots nolikuma 3.pielikums “Tehniskā specifikācija” un Pretendenta piedāvājuma 3., 5.pielikums un 4.pielikuma 4.1., 4.4.sadaļa), Pārvadātāja atklātā konkursā „Par tiesību piešķiršanu sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanai ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīklā” (id. Nr. AD 2019/7) iesniegto piedāvājumu, un normatīvajiem aktiem. 2.2. Maršrutu tīkla kopējais nobraukuma apjoms (kilometros) var tikt samazināts vai palielināts ne vairāk kā par +15%/-30% no Līguma 1. un 6. pielikumā minētā plānotā nobraukuma gadā. 3. Pārvadātāja un Pasūtītāja apliecinājumi 3.1. Parakstot šo Līgumu, Pārvadātājs apliecina tālāk minēto: 3.1.1. Pārvadātājs nav iesniedzis tiesā pieteikumu par tiesiskās aizsardzības procesa lietas ierosināšanu, vai tiesa nav pasludinājusi Pārvadātāja maksātnespēju, 3.1.2. nav notikušas vai uzsāktas jebkādas darbības, kas saistītas ar Pārvadātāja likvidāciju vai reorganizāciju (apvienošanos, sadalīšanu vai pārveidošanu), ja tas varētu pamatoti nelabvēlīgi ietekmēt Pārvadātāja spējas izpildīt Līgumā paredzētās saistības, 3.1.3. Pārvadātājs ir pilnībā iepazinies ar Pasūtītāja prasībām šajā Līgumā, par neskaidrajiem jautājumiem pieprasījis papildu informāciju un kā lietpratējs izvērtējis ar Līguma izpildi saistītos riskus. 3.1.4. Pārvadātājs apliecina un apņemas nodrošināt, ka Līgumā paredzētās saistības izpildīs personīgi un/vai ar Pasūtītāju saskaņotiem Apakšuzņēmējiem. Pārvadātājs ir atbildīgs par tā nolīgto apakšuzņēmēju darbību / bezdarbību tādā pašā mērā kā par savu darbību / bezdarbību. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  3 3.2. Pasūtītājs apliecina, ka šī Līguma pielikumos sniegtā informācija ir sagatavota, pamatojoties uz pienācīgu Pasūtītāja un iedzīvotāju vajadzību un prasību attiecībā uz sniedzamajiem Sabiedriskā transporta pakalpojumiem izpēti un analīzi, un tā ir patiesa. 4. Pasūtītāja un Pārvadātāja pārstāvji 4.1. Pasūtītāja pārstāvis ir valdes loceklis Modris Jaunups, tālrunis: 67686450, e-pasts: [email protected]. 4.2. Pārvadātāja pārstāvis ir valdes priekšsēdētājs Leonīds Krongorns, tālrunis: 63426778, e-pasts: [email protected]. 4.3. Pusēm ir tiesības jebkurā laikā nomainīt savu pārstāvi. Par pārstāvja maiņu Puse paziņo otrai Pusei 3 (trīs) darba dienu laikā pirms pārstāvja maiņas. Pasūtītājam ir tiesības pieprasīt Pārvadātāja pārstāvja nomaiņu, ja Pārvadātāja pārstāvis nepilda savus pienākumus, piemēram, nav sazvanāms vai neatbild uz vēstulēm un/vai e-pastiem, nesniedz prasīto informāciju, ir nekompetents vai pastāv citi objektīvu iemesli, kādēļ sadarbība ar šo Pārvadātāja pārstāvi nav iespējama vai vēlama. Pārvadātājs nomaina savu pārstāvi 10 (desmit) Darba dienu laikā pēc Pasūtītāja motivēta pieprasījuma saņemšanas. 4.4. Kādas konkrētas saistības vai uzdevuma izpildei katra Puse var nozīmēt īpašu pārstāvi, par to informējot otru Pusi. 4.5. Pasūtītāja un Pārvadātāja pārstāvis ir pilnvarots darboties šī Līguma izpildē attiecīgi Pasūtītāja vai Pārvadātāja vārdā, tai skaitā, bet ne tikai, Pārstāvji ir tiesīgi sniegt nepieciešamos saskaņojumus, izskatīt dokumentus un parakstīt vienošanās attiecīgās Puses vārdā. 5. Informācijas aprite un komunikācijas forma 5.1. Ar Līgumu saistīto informāciju paziņo rakstiski, to nosūtot pa pastu, elektronisko pastu, faksu vai citiem komunikāciju līdzekļiem, kas pēc savas būtības pilda augstākminētajiem komunikāciju līdzekļiem līdzīgas funkcijas vai nogādā personiski uz uzņēmumu juridiskām adresēm. 5.2. Puse rakstiski paziņo par juridiskās adreses vai citu rekvizītu izmaiņām otrai Pusei 5 (piecu) Darba dienu laikā pēc šādu izmaiņu veikšanas. 5.3. Jebkurš sūtījums tiek uzskatīts par saņemtu: 5.3.1. septītajā dienā no tā nodošanas pasta iestādē (skatīt pasta iestādes zīmogu uz aploksnes), ja adrese ir Latvijas teritorijā; 5.3.2. septītajā Darba dienā no tā nodošanas pasta iestādē (skatīt pasta iestādes zīmogu uz aploksnes), ja adrese ir ārpus Latvijas teritorijas; 5.3.3. ja nosūtīts ar kurjeru un adrese ir Latvijas teritorijā – faktiskajā piegādes dienā; 5.3.4. ja nosūtīts ar kurjeru un adrese ir ārpus Latvijas teritorijas – otrajā Darba dienā no sūtījuma nodošanas dienas; 5.3.5. ja pa elektronisko pastu vai faksu - nosūtīšanas dienā, ja tā ir Darba diena, vai nākamajā Darba dienā pēc nosūtīšanas dienas, ja nosūtīšanas diena nav Darba diena. 5.4. Ja citos Līguma punktos ir noteikta atšķirīga informācijas paziņošanas un apmaiņas kārtība, tad tiek piemēroti attiecīgo Līguma punktu nosacījumi. 5.5. Ja nosūtītajā dokumentā nav noteikts, cik dienu laikā otrai Pusei jāsniedz atbilde, ja tāda nepieciešama, tā jāsniedz 5 Darba dienu laikā no dokumenta saņemšanas dienas. Pasūtītājs, LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  4 pieprasot informāciju, nosaka termiņus, kas ir adekvāti informācijas sagatavošanas darbietilpībai. 6. Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas kārtība 6.1. Pārvadātājs sniedz Sabiedriskā transporta pakalpojumus 120 (viens simts divdesmit) mēnešus. 6.2. Pārvadātājam ir pienākums nekavējoties (mutiski un rakstveidā), ne ilgāk kā stundas laikā, sniegt Pasūtītāja kontaktpersonai informāciju par Ārkārtas situāciju (t.sk., ceļu satiksmes negadījumiem, pasažieru, darbinieku vai citu personu miesas bojājumiem, nāves gadījumiem u.c.), kas radušies, sniedzot Sabiedriskā transporta pakalpojumus, kā rezultātā netiek pabeigts viens vai vairāki reisi vai tiek pārtraukta viena vai vairāku reisu izpilde, kā arī par gadījumiem, kuru dēļ reisa izpilde varētu kavēties vairāk kā par 30 minūtēm, Ja Pārvadātājs nav paziņojis par Ārkārtas situāciju, tam nav tiesības prasīt līgumsoda nepiemērošanu par Līguma pārkāpumiem. 6.3. Pārvadātājam ir pienākums nodrošināt Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas nepārtrauktību, kad Pasūtītājs samazina vai palielina (atklāj/slēdz maršrutus, reisus) Sabiedriskā transporta pakalpojumu apjomu. Pasūtītājs informē Pārvadātāju par maršruta (reisa) grozījumiem ne vēlāk kā 30 dienas pirms attiecīgo grozījumu spēkā stāšanās dienas. Ja maršrutu (reisu) grozījumu rezultātā pārvadātājam reisu apkalpošanā nepieciešams iesaistīt papildus autobusu, Pasūtītājs informē Pārvadātāju par maršruta (reisa) grozījumiem ne vēlāk kā 60 dienas pirms attiecīgo grozījumu spēkā stāšanās dienas. Puses rakstveidā vienojas par maršruta (reisa) grozījumu spēkā stāšanās datumu. 7. Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas prasības 7.1. Pārvadātājs sniedz Sabiedriskā transporta pakalpojumus ar autobusiem atbilstoši Līgumam, tā pielikumiem un ievērojot visas normatīvo aktu prasības. 7.2. Pārvadātājs nodrošina Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas regularitāti, intensitāti un precizitāti saskaņā ar Pasūtītāja apstiprinātiem autobusu kustības sarakstiem un maršrutu aprakstiem (Līguma 2. un 4.pielikums). 7.3. Pārvadātājs nodrošina braukšanas biļešu un bagāžas biļešu tirdzniecību atbilstoši normatīvo aktu prasībām, un, veicot biļešu tirdzniecību, nodrošina braukšanas biļešu un bagāžas biļešu izsniegšanu pasažieriem. Pārvadātājs nodrošina, ka iekāpšanas brīdī autobusā pasažierim braukšanas biļete tiek pārdota pirms autobusa atiešanas no pieturas vai autoostas. Braukšanas biļetes pārdošana autobusa brauciena laikā tiek uzskatīta par biļešu neesamību un līguma nosacījumu pārkāpšanu. 7.4. Pārvadātājs nodrošina personu ar braukšanas maksas atvieglojumiem pārvadāšanu, atbilstoši kārtībai un nosacījumiem, kas noteikti normatīvajos aktos. 7.5. Pārvadātājs veic visus pasākumus, lai palielinātu ieņēmumus no pasažieriem, t.i., sniedz papildu pakalpojumus, kas saistīti ar Sabiedriskā transporta pakalpojumu nodrošināšanu, uzlabo pakalpojumu kvalitāti. 7.6. Pārvadātājs informē pasažieri par braukšanas maksu, kā arī par citiem būtiskiem Sabiedriskā transporta pakalpojumu izmantošanas noteikumiem (t.sk. informāciju par pasažieru un rokas bagāžas pārvadāšanas kārtību, dzīvnieku pārvadāšanas kārtību, informāciju par attiecīgā maršruta (reisa) sabiedriskā autobusa stāvēšanas laiku autoostā un pieturā, kustības sarakstiem un braukšanas tarifu) viegli uztveramā veidā, minēto informāciju novietojot pasažierim redzamā vietā. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  5 7.7. Autobusa salonā pasažieriem redzamā vietā ir informācija par Pārvadātāju - nosaukums, adrese un kontakttālruņa numurs, kā arī informācija par autobusa apkalpi (vadītāju, konduktoru). Autobusa apkalpe ir atpazīstama (piemēram, formas tērps vai nozīmīte ar logo utt.). 7.8. Autobusa apkalpes uzvedība ir korekta un atsaucīga un tā ievēro vispārpieņemtās uzvedības normas, tā pārzina normatīvo aktu prasības attiecībā par Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas kārtību, kā arī attiecīgo maršrutu un spēj sniegt informāciju par to. Tā izpilda kontroles laikā Pasūtītāja norīkoto personu prasības, izsniedz pieprasīto dokumentāciju, piemēram, kontroles atskaiti u.c. 7.9. Pārvadātājs nodrošina normatīvajos aktos noteikto prasību ievērošanu attiecībā uz pārvadājumu veikšanai nepieciešamajiem dokumentiem (piemēram, autobusa vadītāja apliecības, licences utt.). 7.10. Pārvadātāja piedāvājumā norādītajiem autobusiem, kas ir aprīkoti atbilstoši Pārvadātāja piedāvājumam (vai analogiem1) jābūt Pārvadātāja vai Apakšuzņēmuma īpašumā, valdījumā vai turējumā ne vēlāk kā 30 (trīsdesmit) dienas pirms Sabiedriskā transporta pakalpojuma uzsākšanas dienas. Ja šī punkta norādītajā termiņā Pārvadātāja īpašumā, valdījumā vai turējumā nav Pārvadātāja norādītie vai analogie autobusi, Pasūtītājam, 5 dienas iepriekš par to brīdinot, ir tiesības lauzt noslēgto līgumu. 7.11. Pārvadātājs Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā izmanto Līguma 5.pielikumā norādītos autobusus. Izņēmuma gadījumos, lai nodrošinātu Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas nepārtrauktību un efektivitāti, 2 dienu laikā (pirms vai pēc autobusu nomainās) informējot e-pakalpojumu vidē par to Pasūtītāju, Pārvadātājs Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā var izmantot citus autobusus, kas atbilst Līguma prasībām. 7.12. Pārvadātājs seko līdzi pasažieru plūsmai un pārvadājumu veikšanai izmanto atbilstošas ietilpības autobusu vai pēc saskaņošanas ar Pasūtītāju norīko papildus autobusu. K2 kategorijas autobusu Pārvadātājs ir tiesīgs izmantot arī maršrutos, kuros pasažieru plūsma atbilst K1 autobusu ietilpībai. 7.13. Pārvadātājs apņemas Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā iesaistītajos autobusos izmantot elektroniskās identifikācijas risinājumu un identifikācijas līdzekļus, atbilstoši spēkā esošajiem normatīvajiem aktiem un Pasūtītāja noteiktajam risinājumam. 7.14. Pārvadātājs uztur autobusus, lai tie būtu labā tehniskā stāvoklī un droši ekspluatācijā. 7.15. Pārvadātājam ir pienākums pēc Pasūtītāja pieprasījuma iesniegt informāciju par Sabiedriskā transporta pakalpojumu izpildi, tai skaitā informāciju par pasažieru plūsmu, reisu izpildi, normatīvajos aktos un Līgumā noteiktajiem pārskatiem, kā arī citu nepieciešamo informāciju. Nosacījumi par informācijas apmaiņu vienotas Sabiedriskā transporta pakalpojumu datubāzes un uzskaites sistēmas ietvaros tiek noteikti atsevišķā līgumā. 7.16. Pārvadātājs, sniedzot Sabiedriskā transporta pakalpojumus, ievēro autobusu kustības sarakstus. Pārvadātājs bez pamatota iemesla nedrīkst atpalikt vairāk kā par 10 minūtēm no kustību saraksta. 7.17. Pārvadātājam ir pienākums izvietot autobusu kustības sarakstos noteiktajās pieturās autobusu kustības sarakstus un aktualizēt tos ne vēlāk kā vienu darba dienu pirms izmaiņas stājas spēkā. Kustības sarakstu ieliktņus *.pdf datņu formātā būs jālejuplādē Pasūtītāja tīmekļa vietnē. To izdruka jāveic ar krāsu tehnoloģijas drukas iekārtu un izdrukas jāielaminē, izmantojot laminēšanas plēvi, kura nav plānāka par 250 mikroniem. 1 Analogi nozīmē tādi autobusi, kas ir līdzvērtīgi aprīkojuma un vecuma ziņā (iegūtu līdzvērtīgu tehniskā piedāvājuma vērtējumu) tiem autobusiem, kas tika iekļauti piedāvājumā. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  6 7.18. Pārvadātājam pēc Pasūtītāja rakstveida pieprasījuma saņemšanas, bet ne vēlāk kā desmit dienu laikā jāveic personām ar ierobežotām pārvietošanās iespējām pielāgotā autobusa novirzīšana uz tiem reisiem, kurus ir norādījis Pasūtītājs. 8. Pakalpojuma (pasūtījuma) apjoms 8.1. Pārvadātājs sniedz Sabiedriskā transporta pakalpojumus ar autobusiem tādā apjomā un intensitātē, kāda ir noteikta šim Līgumam pievienotajā maršrutu sarakstā un autobusu kustības sarakstos. 8.2. Ja Sabiedriskā transporta pakalpojumu nodrošināšanā Pārvadātājs ir paredzējis iesaistīt Apakšuzņēmējus, vismaz 50% no maršrutu skaita apkalpošanas attiecīgajā maršrutu tīkla daļā nodrošina pats Pārvadātājs. 9. Pasūtītāja pārbaudes 9.1. Pasūtītājam ir tiesības veikt Sabiedriskā transporta pakalpojumu kontroli, rīkojot pārbaudes tai skaitā attālinātās, apsekošanas u.c. veida pasākumus, kas Pasūtītājam ļauj pārliecināties par Līguma un normatīvo aktu prasību izpildi. 9.2. Pārbaudes var būt ar iepriekšēju paziņojumu un bez iepriekšēja paziņojuma. Pārbaudes Pārvadātāja uzņēmumā, kuras laikā tiek pārbaudīti grāmatvedības dokumenti, tiek veikta iepriekš brīdinot Pārvadātāju un saskaņojot pārbaudes laiku. 9.3. Autobusu apsekošanas laikā, Pasūtītāja norīkotās personas vai persona veic kontroles braucienu kā pasažieris, proti, konkrētā pieturā vispārējā kārtībā iegādājoties brauciena biļeti, izmanto Sabiedriskā transporta pakalpojumus. Brauciena laikā, Pasūtītāja norīkotās personas vai persona novēro, vai pasažieru pārvadājums tiek veikts atbilstoši normatīvo aktu un līguma prasībām. Par konstatēto autobusa apsekošanas laikā Pasūtītāja norīkotās personas vai persona aizpilda pasažieru pārvadājumu apsekošanas aktu, ar kuru autobusa vadītājs netiek iepazīstināts. Pārkāpuma konstatēšanas gadījumā pasažieru pārvadājumu apsekošanas akta kopiju Pasūtītājs nosūta Pārvadātājam. Pasūtītāja norīkotās personas vai persona ir tiesīgas jebkuru apsekošanu pārvērst par braukšanas biļešu kontroli. Braukšanas biļešu kontroles gadījumā autobusā, Pasūtītāja norīkotās personas vai persona, savas kompetences ietvaros, pārbauda pasažieru braukšanas biļetes un autobusa vadītājam pieprasa dokumentus, kādiem saskaņā ar normatīvo aktu un līguma prasībām jāatrodas autobusā. Par konstatēto braukšanas biļešu kontroles laikā, Pasūtītāja norīkotās personas vai persona aizpilda pasažieru pārvadājumu kontroles aktu. Pasažieru pārvadājumu kontroles aktu paraksta autobusa apkalpe (autobusa vadītājs, konduktors) un Pasūtītāja norīkotā persona un tā otro eksemplāru izsniedz autobusa apkalpei. 9.4. Pārvadātājs nodrošina Pasūtītāja norīkotajām personām piekļuvi jebkurai ar Sabiedriskā transporta pakalpojuma sniegšanu saistītajām vietām (piemēram, administrācijas telpām, remontdarbnīcām, autobusu depo utt.), kā arī maršrutos norīkotajiem autobusiem. 9.5. Pārvadātājs, sniedzot Sabiedriskā transporta pakalpojumus, nodrošina mehānismu, lai kontrolētu biļešu tirdzniecības noteikumu ievērošanu, Pasūtītāja prasību ievērošanu attiecībā uz Līgumā noteiktām prasībām autobusiem un to uzturēšanu. 9.6. Pārvadātājs sniedz un nodrošina Pasūtītāja pārstāvim un/vai tā norīkotajām personām vai personai jebkuru informāciju un dokumentus, kas ir Pārvadātāja un Apakšuzņēmēju rīcībā un kas Pasūtītāja pārstāvim un/vai norīkotajām personām vai personai nepieciešama saistībā ar Līguma izpildes uzraudzību. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  7 9.7. Pārvadātājs nodrošina, ka Apakšuzņēmēju līgumos tiek iekļauti noteikumi, kas paredz informācijas un dokumentācijas sniegšanu Pasūtītāja pārstāvim vai norīkotajām personām vai personai. Pasūtītājam ir tiesības pieaicināt ekspertus Pārvadātāja un Apakšuzņēmēju dokumentācijas, kas attiecas uz Līguma izpildi, pārbaudei. 10. Pārvadātāja grāmatvedība 10.1. Pārvadātājs un tā Apakšuzņēmēji Līguma darbības laikā nodrošina: 10.1.1. Sabiedriskā transporta pakalpojumu atsevišķu saimnieciskās darbības uzskaiti, ja Pārvadātājs veic arī citu saimniecisko darbību. Atsevišķu uzskaiti Pārvadātājs veic arī par katru pārvadājumu veidu (reģionālās nozīmes maršruti vai pilsētas nozīmes maršruti), un pa maršrutiem attiecīgajā pārvadājumu veidā, uzskaitot nobraukto kilometru skaitu. Ja Pārvadātājs noslēdzis vairākus Sabiedriskā transporta pakalpojuma pasūtījuma līgumus, Pārvadātājs veic atsevišķo uzskaiti par katru līgumu atsevišķi; 10.1.2. jebkuru ar Līgumu saistītu dokumentu uzglabāšanu. Visi ar Līgumu saistītie dokumenti ir uzglabājami visā Līguma darbības laikā izdrukātā vai elektroniskā veidā, nodrošinot atbilstību normatīvajos aktos noteiktām elektronisko dokumentu noformēšanas, aprites un glabāšanas prasībām; 10.1.3. pilnu grāmatvedības uzskaiti par investīcijām, Sabiedriskā transporta pakalpojuma sniegšanas izmaksām un citām izmaksām, un ieņēmumiem atbilstoši šim Līgumam un normatīvajiem aktiem, kas regulē Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā radušos zaudējumu un izdevumu kompensēšanas kārtību; 10.1.4. uzskaiti par saņemtajām sūdzībām no iedzīvotājiem (pasažieriem). 10.2. Ja Pārvadātājs un Apakšuzņēmēji papildus saistību izpildei šī Līguma ietvaros nodarbojas ar citu komercdarbību, Pārvadātājs un Apakšuzņēmējs atsevišķi nodala ar Līguma izpildi saistītās grāmatvedības uzskaiti, ņemot vērā normatīvos aktus, kas regulē Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā radušos zaudējumu un izdevumu kompensēšanas kārtību. 10.3. Iepazīstoties ar Pārvadātāja un Apakšuzņēmēju rīcībā esošo informāciju un dokumentāciju, Pasūtītājs nodrošina Līgumā noteiktās Konfidenciālās informācijas neizpaušanu. 11. Paziņošana par līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpumu gadījumiem un pušu rīcība šajos gadījumos 11.1. Pasūtītāja pārstāvis rakstiski (var nosūtīt pa pastu, e-pastu, faksu) paziņo Pārvadātājam par katru konstatēto Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpumu gadījumu. Pārvadātājam ir pienākums pēc iespējas ātrāk novērst Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpumu gadījumu. 11.2. Paziņojumā par Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpumu, Pasūtītājs norāda: 11.2.1. informāciju par Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpuma gadījumu; 11.2.2. Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpuma fakta konstatēšanas datumu un laiku, ja to ir būtiski norādīt. 11.3. Pārvadātājam ir pienākums 10 darba dienu laikā vai noteiktajā termiņā sniegt atbildi uz 11.1.punktā minēto paziņojumu, norādot: 11.3.1. Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpuma gadījuma iestāšanās iemeslus; 11.3.2. Līguma un/vai normatīvo aktu pārkāpuma gadījuma novēršanas laiku, ja to ir iespējams novērst. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  8 11.4. Pasūtītājs izvērtē Pārvadātāja atbildi uz 11.1.punktā minēto paziņojumu un ne vēlāk kā normatīvo aktu noteiktajā termiņā, lemj, vai ir piemērojami 15.1.punktā minētie līgumsodi. 12. Apakšuzņēmēju nomaiņa 12.1. Pārvadātājs nav tiesīgs bez saskaņošanas ar Pasūtītāju veikt apakšuzņēmēju nomaiņu un iesaistīt papildu apakšuzņēmējus līguma izpildē. Pasūtītājs var prasīt apakšuzņēmēja viedokli par nomaiņas iemesliem. 12.2. Pasūtītājs nepiekrīt līgumā norādītā apakšuzņēmēja nomaiņai, ja pastāv kāds no šādiem nosacījumiem: 12.2.1. piedāvātais apakšuzņēmējs neatbilst atklātā konkursa dokumentos apakšuzņēmējiem izvirzītajām prasībām; 12.2.2. tiek nomainīts apakšuzņēmējs, uz kura iespējām atklātā konkursā izraudzītais pretendents balstījies, lai apliecinātu savas kvalifikācijas atbilstību paziņojumā par līgumu un atklātā konkursa dokumentos noteiktajām prasībām, un piedāvātajam apakšuzņēmējam nav vismaz tādas pašas kvalifikācijas, uz kādu atklātā konkursā izraudzītais pretendents atsaucies, apliecinot savu atbilstību atklātā konkursā noteiktajām prasībām, vai tas atbilst Publiskā iepirkuma likuma (turpmāk-PIL) 42. panta pirmajā daļā minētajiem pretendentu izslēgšanas gadījumiem; 12.2.3. apakšuzņēmēja maiņas rezultātā tiktu izdarīti tādi grozījumi Pretendenta piedāvājumā, kuri, ja sākotnēji būtu tajā iekļauti, ietekmētu piedāvājuma izvēli atbilstoši atklātā konkursa dokumentos noteiktajiem piedāvājuma izvērtēšanas kritērijiem. 12.3. Pasūtītājs nepiekrīt jauna apakšuzņēmēja piesaistei gadījumā, kad šādas izmaiņas, ja tās tiktu veiktas sākotnējā piedāvājumā, būtu ietekmējušas piedāvājuma izvēli atbilstoši atklātā konkursa dokumentos noteiktajiem piedāvājuma izvērtēšanas kritērijiem. 12.4. Pārbaudot jaunā apakšuzņēmēja atbilstību, pasūtītājs piemēro PIL 42. panta noteikumus. PIL 42. panta trešajā daļā minētos termiņus skaita no dienas, kad lūgums par apakšuzņēmēja nomaiņu iesniegts Pasūtītājam. 12.5. Pasūtītājs pieņem lēmumu atļaut vai atteikt atklātā konkursā izraudzītā Pretendenta apakšuzņēmēju nomaiņu vai jaunu apakšuzņēmēju iesaistīšanu iepirkuma līguma izpildē iespējami īsā laikā, bet ne vēlāk kā piecu darbdienu laikā pēc tam, kad saņēmis visu informāciju un dokumentus, kas nepieciešami lēmuma pieņemšanai saskaņā ar PIL 62. panta noteikumiem. 13.Pasūtītāja maksājumi pārvadātājam 13.1. Pārvadātājam kompensācijas apmēru par Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu nosaka saskaņā ar šī līguma noteikumiem un, pamatojoties uz Pārvadātāja iesniegtajiem pārskatiem par Sabiedriskā transporta pakalpojumu peļņu vai zaudējumiem (pārskatu saturs ir noteikts normatīvajos aktos) un pasūtītāja pieprasītajiem pārskatiem saskaņā ar šo līgumu. 13.2. Pārvadātājs katru mēnesi līdz 20.datumam iesniedz Pasūtītājam iepriekšējā mēnesī veikto nobraukumu. 13.3. Kompensācijas apmēru gadam pasūtītājs nosaka, ņemot vērā Līguma 7.pielikumā noteikto pakalpojuma cenu par 1 kilometru – euro/km un sekojošu formulu: K = (Pc x N) +Mav + Iizm + PVN – Ieņ LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  9 K – kompensācijas apmērs gadam (euro); Pc - Pārvadātāja piedāvātā pakalpojuma cena par vienu kilometru (euro/km); N – Pārvadātāja faktiski veiktais nobraukums maršrutu tīklā (km); Mav – Pārvadātājam faktiski radušās izmaksas par maršrutu apkalpes vietu izmantošanu (euro); Iizm – citas izmaksas, kas Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniedzējiem rodas, ievērojot normatīvajos aktos noteiktās prasības. Ar citām izmaksām saprot izmaksas, kuras līguma darbības laikā tiktu kompensētas saistībā ar normatīvo aktu izmaiņām, ja tādas ietekmē līguma izpildi un iepriekš tādas nav bijušas zināmas, piemēram, alternatīvās degvielas izmantošanas obligāti nosacījumi (euro). PVN - par personu ar valsts noteiktajiem braukšanas maksas atvieglojumiem pārvadāšanu kompensējamais pievienotās vērtības nodokļa apmērs (euro). Ieņ – Pārvadātāja faktiski gūtie biļešu ieņēmumi no Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas, tostarp ieņēmumi no pārdotajām biļetēm, abonementa biļetēm, vienotajām biļetēm u.c. maksājumiem, kas saņemti no pasažiera (euro). 13.4.Līguma 13.3.punktā noteikto pakalpojuma cenu par vienu kilometru laika periodam 2025.- 2027.gadam un 2028.-2030.gadam Pasūtītājs pārskata Līguma 13.5.–13.8.punktā noteiktajā kārtībā, ja ir notikušas šādas izmaiņas: 13.4.1. ja vidējā degvielas (energoresursu)2 mazumtirdzniecības cena ir mainījusies (samazinājusies vai palielinājusies) vairāk par 5%3: 13.4.1.1. pirmajā līguma darbības periodā (2021.-2024.gadā) salīdzinājumā ar vidējo degvielas (energoresursu) cenu Pārvadātāja piedāvājumā periodā 2025.- 2027.gadam; 13.4.1.2. otrajā līguma darbības periodā (2025.-2027.gadā) salīdzinājumā ar vidējo degvielas (energoresursu) cenu Pārvadātāja piedāvājumā periodā 2028.- 2030.gadam; 13.4.2. ja stundas vidējā bruto darba samaksa sauszemes transporta nozarē ir palielinājusies vairāk par 8%4: 13.4.2.1. pirmajā līguma darbības periodā (2021.-2024.gadā) salīdzinājumā ar stundas vidējo bruto samaksu Pārvadātāja piedāvājumā periodā 2025.-2027.gadam; 13.4.2.2. otrajā līguma darbības periodā (2025.-2027.gadā) salīdzinājumā ar stundas vidējo bruto samaksu Pārvadātāja piedāvājumā periodā 2028.-2030.gadam; 13.4.3. ja veikti tādi grozījumi nodokļus reglamentējošajos normatīvajos aktos, kas palielina Valsts sociālās apdrošināšanas obligātās iemaksas. 13.5. Līguma 13.3.punktā noteikto pakalpojuma cenu par vienu kilometru laika periodam 2025.- 2027.gadam un 2028.-2030.gadam Pasūtītājs pārskata, ja izpildās vismaz viens no apstākļiem, kas minēts Līguma 13.4.punktā. 13.6. Pakalpojuma cenas komponenti degvielai (energoresursiem) palielina vai samazina par starpību, kas pārsniedz Līguma 13.4.1.punktā noteiktos 5%, un pakalpojuma cenas komponenti darba samaksai autobusa vadītājiem un citiem darbiniekiem palielina par starpību, kas pārsniedz Līguma 13.4.2.punktā noteiktos 8%. 2 Dīzeļdegviela, benzīns, sašķidrinātā dabas gāze vai sašķidrinātā naftas gāze u.c. 3 Degvielas palielinājuma/samazinājuma procentuālā robeža noteikta, ievērojot vidējās mazumtirdzniecības degvielas cenu izmaiņas (bez PVN) laika periodā no 2016.gada līdz 2018.gadam. 4 Stundas vidējā bruto darba samaksas sauszemes transporta nozarē procentuālā robeža noteikta, ievērojot stundas bruto darba samaksas izmaiņas laika periodā no 2016.gada līdz 2018.gadam. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  10 13.7. Pakalpojuma cenu par vienu kilometru laika periodam 2025.-2027.gadam un 2028.- 2030.gadam pārskata attiecīgi 2025.gada un 2028.gada martā. Pārskatīto pakalpojuma cenu par vienu kilometru nosaka visam laika periodam – 2025.-2027.gadam vai 2028.-2030.gadam. Ja pakalpojuma uzsākšanas termiņš neatbilst pilnam kalendāram gadam, tad pakalpojuma cenu pārskatīšanā ievēro pakalpojuma uzsākšanas termiņu. Piemēram, ja pakalpojums uzsākts 2021.gada 1.jūlijā, tad pakalpojuma cenas pārskatīšana otram līguma darbības periodam (2025.-2027.gadam) tiek veikta 2025.gada jūlijā un piemērota 2025.gada jūlijs-2028.gada jūnijs, un attiecīgi trešajam līguma darbības periodam (2028.-2030.gadam) – 2028.gada jūlijā un piemērota 2028.gada jūlijs-2031.gada jūnijs. 13.8. Līgumā noteiktās pakalpojuma cenas pārskatīšanas kārtība un piemērs pievienots Līguma 8. pielikumā. 13.9. Ja Pārvadātājs līguma darbības laikā pakalpojuma sniegšanā iesaista autobusus ar citu degvielas (energoresursu) veidu, kāds netika ietverts Pārvadātāja piedāvājumā, tad autobusa iesaistes brīdī (kalendāra gada mēnesī) pasūtītājs fiksē degvielas (energoresursu) tirgus cenu, Pārvadātāja norādīto patēriņu. Pakalpojuma cenas komponenti degvielai (energoresursiem) attiecīgajam degvielas (energoresursu) veidam pārskata līguma 13.4.-13.8.punktā noteiktajā kārtībā. 13.10. Zaudējumi, kas Pārvadātājam radušies, pārvadājot personas, kas normatīvajos aktos noteiktajā kārtībā ir tiesīgas izmantot Sabiedrisko transportu ar braukšanas maksas atvieglojumiem, atsevišķi netiek kompensēti. 13.11. Kompensācijas avansa maksājumus un gala norēķinus, par kalendāro gadu Pasūtītājs veic normatīvajos aktos noteiktajā kārtībā. Līguma 13.3.punktā noteiktajā kārtībā aprēķinātās kompensācijas par iepriekšējo periodu tiek izmaksātas viena kalendārā mēneša laikā vai Puses vienojas par citu izmaksas kārtību. 13.12. Pasūtītājs ir tiesīgs pārbaudīt Pārvadātāja pārskatos ietverto informāciju pieprasot no Pārvadātāja skaidrojumus, lietvedības un grāmatvedības dokumentu kopijas vai veikt pārbaudes pie Pārvadātāja. Pēc skaidrojumiem un pārbaudēm, ja nepieciešams, attiecīgā informācija tiek koriģēta. Pārvadātājam ir pienākums pierādīt izmaksu pamatotību un tiešu saistību ar Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu. 13.13. Pasūtītājs aptur kompensāciju apmēra aprēķināšanu un aiztur aprēķināto kompensāciju izmaksu Ministru kabineta 2015.gada 28.jūlija noteikumu Nr.435 „Kārtība, kādā nosaka un kompensē ar sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu saistītos zaudējumus un izdevumus un nosaka sabiedriskā transporta pakalpojuma tarifu” 79.punktā noteiktajos gadījumos. Pasūtītājs informē Pārvadātāju par kompensācijas izmaksas aizturēšanu ne vēlāk kā nākamajā darba dienā pēc šāda lēmuma pieņemšanas, kā arī par citiem jautājumiem, kas saistīti ar kompensāciju izmaksu. 13.14. Puses slēdz atsevišķu vienošanos, vienojoties par atsevišķu saprātīgo ieviešanas un uzturēšanas samaksu, par Pasūtītāja noteikto pasažieru ar braukšanas maksas atvieglojumiem elektroniskās identifikācijas risinājumu un Pārvadātāja autobusos izmantojamiem pasažieru ar braukšanas maksas atvieglojumiem identifikācijas līdzekļiem. 13.15. Puses ir tiesīgas pārskatīt Līguma 13.3.punktā noteikto pakalpojuma cenu, ja maršrutu tīkla kopējais nobraukuma apjoms (kilometros) tiek samazināts vai palielināts vairāk nekā par maksimāli pieļaujamo nobraukuma samazinājumu. Par šādām izmaiņām tiek slēgta atsevišķa vienošanās. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  11 13.16. Ja tiesību aktu izmaiņas (t.sk. jaunu normatīvo aktu izdošana) palielina Sabiedriskā transporta izmaksas vairāk par 10% un/vai būtiski maina Sabiedriskā transporta sniegšanas prasības, Puses vienojas par grozījumu ietekmi uz šī Līguma saistībām, piemēram, pārskata 1 kilometra izmaksas, vienojas par papildus maksājumiem, groza Pasūtītāja prasības utt. 14. Tarifi 14.1. Pārvadātājs ievēro Pasūtītāja noteiktos tarifus (braukšanas maksa vai bagāžas un dzīvnieku pārvadāšanas maksa) (Līguma 3.pielikums) un sagatavo braukšanas maksas tabulas lietošanai uzņēmumā, kā arī veic izmaiņas braukšanas maksas tabulās, ja tiek mainīts tarifs. 14.2. Pasūtītājs informē Pārvadātāju par tarifu izmaiņām ne vēlāk kā 30 (trīsdesmit) dienas pirms tarifu izmaiņu spēkā stāšanās dienas. 14.3. Pārvadātājs nodrošina Pasūtītāja noteiktu lojalitātes programmu piedāvāšanu pasažieriem. 15. Līgumsodi 15.1. Par šī Līguma pārkāpumiem Pasūtītājs Pārvadātājam piemēro šādus līgumsodus: 15.1.1. par maršruta/reisa apkalpošanai norīkotā autobusā konstatēto biļešu tirdzniecības noteikumu pārkāpumu - gadījumu (piemēram, netiek izsniegta biļete, autobusā atrodas pasažieris bez biļetes utt.): 15.1.1.1. viens līdz trīs pārkāpuma gadījumi (piemēram, autobusā atrodas divi pasažieri, kuriem nav izsniegta biļete) – 70 EUR apmērā; 15.1.1.2. četri līdz seši pārkāpuma gadījumi – 140 EUR apmērā; 15.1.1.3. septiņi un vairāk pārkāpuma gadījumi – 210 EUR apmērā. 15.1.2. par saimnieciskās darbības atsevišķās uzskaites neveikšanu – 210 EUR apmērā; 15.1.3. Pārvadātājs autobusos nelieto vai lieto nepilnīgi Pasūtītāja noteiktās elektroniskās kontroles ierīces (GPS), videonovērošanas sistēmas, Līguma izpildes kontroles nodrošināšanai – līgumsodu piemēro 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; 15.1.4. par informācijas nesniegšanu Līgumā noteiktajā veidā un termiņos – 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; 15.1.5. par iespēju norēķināties ar bezskaidras naudas norēķinu līdzekļiem vai validēties ar citiem normatīvajos aktos paredzētajiem elektroniskajiem informācijas nesējiem nenodrošināšanu autobusos- līgumsodu piemēro 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; 15.1.6. par Līguma 12.punkta „ Apakšuzņēmēju nomaiņa” nosacījumu pārkāpumiem – 300 EUR apmērā; 15.1.7. par reisa neizpildi vai daļēju izpildi kalendārā mēneša laikā, izņemot, ja tas noticis Ārkārtas situācijas rezultātā: 15.1.7.1. viens līdz piecpadsmit gadījumi – 70 EUR apmērā; 15.1.7.2. sešpadsmit līdz trīsdesmit gadījumi – 140 EUR apmērā; 15.1.7.3. trīsdesmit viens līdz piecdesmit– 210 EUR apmērā ; 15.1.7.4. piecdesmit viens un vairāk gadījumu - 500 EUR apmērā; 15.1.8. par Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas nenodrošināšanu atbilstoši Pasūtītāja apstiprinātiem autobusu kustības sarakstiem un maršruta aprakstiem, ja autobuss bez attaisnojoša iemesla atiet no pieturas (autoostas) ātrāk vai attiecīgi kavē vairāk kā 10 minūtes – līgumsodu piemēro 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; 15.1.9. par normatīvajos aktos noteikto pasažieru kategoriju ar braukšanas maksas atvieglojumiem pārvadāšanas kārtības pārkāpšanu – līgumsodu piemēro 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  12 15.1.10. par katru gadījumu, kad Pārvadātājs nav ievērojis Līgumā noteikto tarifu (braukšanas maksu vai bagāžas un dzīvnieku pārvadāšanas maksu) – 70 EUR apmērā; 15.1.11. par normatīvajiem aktiem vai Līguma prasībām neatbilstoša autobusa vai pasažieru plūsmai neatbilstošas ietilpības autobusa izmantošanu5 – līgumsodu piemēro 15.1.16.punktā noteiktajā kārtībā un apmērā; 15.1.12. par katru gadījumu, kad Pārvadātājs rada šķēršļus līguma uzraudzības vai kontroles veikšanai (pēc kontrolējošo darbinieku pieprasījuma nav apturēts autobuss pārbaudes veikšanai) – 210 EUR apmērā; 15.1.13. par katru konstatēto gadījumu, kad Pārvadātāja darbībā konstatēti citi Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas noteikumu pārkāpumi, kas ir noteikti normatīvajos aktos vai Līgumā – 70 EUR apmērā; 15.1.14. par katru gadījumu, kad Pārvadātājs nav sniedzis informāciju par Ārkārtas situāciju saskaņā ar Līguma 6.2.punktu – 210 EUR apmērā; 15.1.15. par katru gadījumu, kad Pārvadātājs nav ievērojis nolikuma 3.pielikumā (Tehniskajā specifikācijā) noteiktās prasības vai Pārvadātāja piedāvājumā iekļauto - 500 EUR apmērā; 15.1.16. par Līgumā 15.1.3., 15.1.4., 15.1.5., 15.1.8., 15.1.9., 15.1.11.punktā noteiktajiem pārkāpumiem līgumsods piemērojams sekojošā kārtībā un apmēros: 15.1.16.1. ja pārkāpums konstatēts pirmo reizi – 70 EUR apmērā; 15.1.16.2. ja pārkāpums konstatēts otro reizi – 140 EUR apmērā; 15.1.16.3. ja pārkāpums konstatēts trešo un nākamās reizes – 210 EUR apmērā. 15.2.Pārvadātājs līgumsodu 30 (trīsdesmit) dienu laikā no dienas, kad Pārvadātājs ir saņēmis lēmumu par līgumsoda piemērošanu, iemaksā Pasūtītāja norādītajā kontā. Lēmums tiek nosūtīts elektroniski un tā saņemšana tiek apstiprināta nosūtot informāciju uz Pasūtītāja norādīto e-pasta adresi. Gadījumā, ja Pārvadātājs nav apstiprinājis lēmuma saņemšanu, lēmums uzskatāms par paziņotu otrajā darba dienā pēc tā nosūtīšanas. 15.3.Ja 30 (trīsdesmit) dienu laikā nav veikta līgumsoda samaksa, līgumsods tiek ieturēts no nākamā mēneša kompensācijas maksājuma, attiecīgi samazinot gala kompensācijas apmēru. 15.4.Pasūtītājs var nepiemērot 15.1.punktā noteiktos līgumsodus, ja Līguma pārkāpumi radušies Nepārvaramas varas vai Ārkārtas situācijas rezultātā. 15.5.Pārvadātājs nedrīkst iekļaut Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas izmaksās saskaņā ar līguma 15.1.punktu maksātos līgumsodus. 15.6.Ja Pārvadātājs trīs mēnešu laikā no pēdējā Līguma pārkāpuma izdarīšanas dienas neizdara jaunus Līgumā minētos pārkāpumus, par kuriem Pasūtītājs var piemērot līgumsodu, iepriekš izdarītie Līguma pārkāpumi, par kuriem Pasūtītājs ir piemērojos līgumsodu, tiek dzēsti. 16. Zaudējumu atlīdzināšana 16.1. Pārvadātājs atlīdzina zaudējumus trešajām personām, ko tas nodarījis ar savu darbību vai bezdarbību, nodrošinot Sabiedriskā transporta pakalpojumus šī Līguma ietvaros. 16.2. Pārvadātājs nedrīkst iekļaut Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas izmaksās 16.1.punktā minēto zaudējumu atlīdzināšanas summas. 17. Līguma pirmstermiņa izbeigšana 17.1. Līgumu var izbeigt jebkurā laikā pēc Pušu rakstiskas vienošanās. 5 Pirmos sešus līguma darbības mēnešus Pārvadātājs netiks sodīts par neatbilstošas ietilpības autobusa izmantošanu, ja pakalpojuma sniegšanā izmantotā autobusa ietilpība konkrētajā maršrutā atbildīs atklāta konkursa nolikuma 9.pielikumā noradītai Pasūtītāja prognozētai autobusa maksimālai ietilpībai. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  13 17.2. Pasūtītājs var vienpusēji izbeigt Līgumu, par to rakstiski paziņojot Pārvadātājam, jebkurā no zemāk minētajiem gadījumiem: 17.2.1. Pārvadātājs ir pasludināts par maksātnespējīgu (atbilstoši Pārvadātāja reģistrācijas valsts normatīvajiem aktiem); 17.2.2. Pārvadātājs neuzsāk sniegt Sabiedriskā transporta pakalpojumus saskaņā ar šī Līguma nosacījumiem vai uzsāk sniegt Sabiedriskā transporta pakalpojumus, neievērojot Līgumā izvirzītās prasības Sabiedriskā transporta pakalpojumam un Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā iesaistītiem autobusiem; 17.2.3. Pārvadātājs Līguma darbības laikā nepamatoti un iepriekš nebrīdinot pārtrauc Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu maršrutu tīklā, atsevišķā maršrutā vai reisā; 17.2.4. Pārvadātājs nepamatoti rada šķēršļus Līgumā noteikto kontroļu un pārbaužu veikšanai; 17.2.5. Sistemātisku pārkāpumu gadījumā. 17.2.6. Pasūtītājs ir konstatējis, ka Pārvadātājs vismaz divas reizes ir izmantojis Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā normatīvajiem aktiem un Līguma prasībām neatbilstošu autobusu; 17.2.7. ja Pārvadātājs bez pamatota iemesla neparaksta vienošanos par izmaiņām reģionālās nozīmes maršrutu tīkla daļā un/vai tarifu izmaiņām Pasūtītāja noteiktajā termiņā; 17.2.8. ja Līgumu nav iespējams izpildīt tādēļ, ka Līguma izpildes laikā Pārvadātājam ir piemērotas starptautiskās vai nacionālās sankcijas vai būtiskas finanšu un kapitāla tirgus intereses ietekmējošas Eiropas Savienības vai Ziemeļatlantijas līguma organizācijas dalībvalsts noteiktās sankcijas. 17.3. Līgums ir uzskatāms par izbeigtu 30. dienā pēc Pasūtītāja rakstiska paziņojuma nosūtīšanas par Līguma izbeigšanu. 17.4. Pārvadātājs Līgumu izbeigt vienpusēji nevar, izņemot, ja Pasūtītājs vairāk par 30 (trīsdesmit) dienām kavē Līgumā noteiktos maksājumus, un attiecīgo maksājumu nav veicis 20 (divdesmit) dienu laikā pēc rakstiska paziņojuma nosūtīšanas. Pēdējā gadījumā Līgums tiek uzskatīts par izbeigtu 30.dienā pēc paziņojuma nosūtīšanas. 17.5. Ja gadskārtējā valsts budžeta likumā piešķirtie valsts budžeta līdzekļi nav pietiekami, lai norēķinātos ar Pārvadātāju pilnā apmērā par Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu, Pasūtītājs rīkojas saskaņā ar kārtību, kas noteikta Ministru kabineta 2015.gada 28.jūlija noteikumu N.435 „Kārtība, kādā nosaka un kompensē ar sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu saistītos zaudējumus un izdevumus un nosaka sabiedriskā transporta pakalpojuma tarifu” 17.un 18.punktā. 17.6. Ja arī pēc Līguma 17.5.punktā minēto darbību veikšanas tiek konstatēts, ka joprojām gadskārtējā valsts budžeta likumā piešķirtie valsts budžeta līdzekļi nav pietiekami, lai norēķinātos ar Pārvadātāju pilnā apmērā par Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu, Pasūtītājs 10 dienu laikā no dienas, kad tas uzzinājis, par pieejamo finansējumu nākamajam gadam Sabiedriskā transporta pakalpojumu kompensēšanai informē Pārvadātāju un lūdz iesniegt priekšlikumus Sabiedriskā transporta pakalpojuma optimizācijai (piemēram, pakalpojuma apjoma un/vai kvalitātes, braukšanas maksas tarifu izmaiņas). 18. Līguma izbeigšana nepārvaramas varas gadījumā 18.1. Puse, kurai kļuvis nepiespējami izpildīt Līgumā noteiktās saistības Nepārvaramas varas gadījuma dēļ, pēc iespējas ātrāk, bet ne vēlāk kā 1 dienas laikā no to iestāšanās, par to rakstiski paziņo otrai Pusei. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  14 18.2. Iestājoties Nepārvaramas varas gadījumam, Puses, cik vien drīz iespējams atbilstoši apstākļiem, dara visu iespējamo, lai, neraugoties uz Nepārvaramas varas gadījuma radītajiem šķēršļiem, īstenotu un uzturētu šo Līgumu spēkā, ja nepieciešams savstarpēji vienojoties maina šajā Līgumā ietvertās Sabiedriskā transporta pakalpojumam izvirzītās prasības, maksājumu sistēmu vai izpildes termiņus. 18.3. Ja divdesmit dienu laikā pēc sarunu uzsākšanas Puses nav vienojušās par konkrētiem pasākumiem Līguma turpmākai izpildei, katra Puse ir tiesīga nosūtīt otrai Pusei Līguma izbeigšanas brīdinājumu. Ja desmit dienu laikā pēc Līguma izbeigšanas brīdinājuma saņemšanas Puses nav vienojušās par konkrētiem pasākumiem Līguma saistību turpmākai īstenošanai, katra Puse ir tiesīga nosūtīt otrai Pusei Līguma izbeigšanas paziņojumu, kas stājas spēkā nekavējoties. 18.4. Ja Līgums ir izbeigts Nepārvaramas varas gadījuma dēļ, Puses neizvirzīs viena otrai prasības par zaudējumu atlīdzināšanu, kas Pusēm radušies Nepārvaramas varas gadījuma iestāšanās rezultātā. 19. Līguma izbeigšanas procesuālā kārtība 19.1. Puse, kura vēlas izbeigt Līgumu, Līguma izbeigšanas paziņojumu otrai Pusei nosūta pa pastu vai elektroniskā pasta adresi ar drošu elektronisko parakstu. 19.2. Ja Līguma izbeigšanai atbilstoši attiecīgās Puses statūtiem vai normatīvajiem aktiem nepieciešams pieņemt īpašu Puses institūciju vai dalībnieku lēmumu, katra Puse ir atbildīga par to, ka šāds lēmums tiek pieņemts. Puse, kuras institūcijām vai dalībniekiem jāpieņem lēmums, par Līguma izbeigšanu, lēmuma par Līguma izbeigšanu juridiskos trūkumus var novērst jebkurā laikā. 19.3. Izbeidzot Līgumu pirms termiņa, Pasūtītājam ir tiesības anulēt izsniegtos apliecinājumus. 20. Līguma iztulkošana un tā noteikumu savstarpējā hierarhija 20.1. Ja ir pretrunas starp Līguma noteikumiem, kas vispārīgi vai specifiski regulē kādu jautājumu, piemērojami noteikumi, kas specifiski regulē attiecīgo jautājumu. Ja pastāv pretrunas starp noteikumiem, kas regulē Pasūtītāja prasības, piemērojami noteikumi, kas izvirza augstākas Sabiedriskā transporta pakalpojuma sniegšanas kvalitātes prasības. Ja pretrunas saistītas ar saistību izpildes termiņiem, tiek piemērots garākais termiņš. Līguma hronoloģiski vēlākie noteikumi prevalē par hronoloģiski agrākiem noteikumiem. Gadījumā, ja Pasūtītāja prasībās atrodamas pretrunas, jāvadās pēc stingrākajām prasībām vai interpretācijām. 20.2. Punktu virsraksti Līgumā lietoti tā satura labākai pārskatāmībai un atsauču izdarīšanai, un tie nedz paplašina, nedz sašaurina Līguma saturu; tomēr domstarpību vai strīda gadījumā virsrakstus iespējams izmantot kā Līguma noteikumu jēgas noskaidrošanas līdzekli saistībā un kontekstā ar citiem Līguma noteikumiem. 21. Līguma noteikumu piemērošana tiesību aktu izmaiņu gadījumos 21.1. Ja tiesību aktu izmaiņu dēļ kādu vai vairākus Līguma noteikumus nav iespējams (nevar) piemērot, tas neietekmē visa Līguma (citu Līguma noteikumu) piemērošanu, izņemot, ja noteikums, ko nav iespējams piemērot, maina Līguma nozīmi un bez tā Līguma mērķa sasniegšana kļuvusi neiespējama. Ar Līguma mērķi jāsaprot pieejama un kvalitatīva Sabiedriskā transporta pakalpojuma ar autobusiem nodrošināšana iedzīvotājiem. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  15 21.2. Ja vien tiesību aktu izmaiņu mērķis nav tieši pretējs tam ekonomiskajam vai juridiskajam mērķim, ko Puses ar nepiemērojamo noteikumu vēlējušās sasniegt, Puses šo noteikumu, ievērojot tiesību aktu izmaiņas, groza tā, lai pēc iespējas uzturētu spēkā sākotnējā noteikuma ekonomisko vai juridisko mērķi. 22. Līgumam piemērojamā jurisdikcija un valoda 22.1. Līgumam piemērojami Latvijas Republikas tiesību akti. Līguma dokumentus un visu ar to saistīto korespondenci un dokumentus sagatavo latviešu valodā. 22.2. Ja dokuments tiek iesniegts svešvalodā, tam pievieno Puses apliecinātu tulkojumu latviešu valodā. 23. Līguma spēkā stāšanās un termiņš 23.1. Līgums stājas spēkā 2020.gada 1.jūlijā un ir spēkā 120 (viens simts divdesmit) mēnešus no Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas uzsākšanas dienas, bet attiecībā uz zaudējumu kompensācijas gala norēķinu - līdz pilnīgai saistību izpildei. 23.2. Pārvadātājs uzsāk Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu 2021.gada 1.augustā un tie jāsniedz līdz 2031.gada 31.jūlijam (ieskaitot). 24. Līguma grozījumi 24.1. Puses Līguma grozījumus veic, ja: 24.1.1. apmierinot iedzīvotāju pieprasījumu pēc Sabiedriskā transporta pakalpojumiem, ir nepieciešams veikt korekcijas maršrutu tīkla nobraukumā, kā arī autobusu kustības sarakstos, maršrutu aprakstos vai tarifu tabulās iekļautajā informācijā; 24.1.2. apmierinot iedzīvotāju pieprasījumu pēc Sabiedriskā transporta pakalpojumiem vai ņemot vērā izmaiņas normatīvajos aktos, kas Līguma slēgšanas brīdi nav bijušas zināmas, ir nepieciešams veikt grozījumus Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas kārtībā un prasībās; 24.1.3. ir saņemts Pārvadātāja iesniegums (priekšlikums) par līguma izpildē iesaistīto autobusu nomaiņu (izslēgšanu vai iekļaušanu), kā rezultātā ir nepieciešams veikt līguma 5.pielikumā (“Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā izmantojamie autobusi”) noteiktās informācijas aktualizēšanu; 24.1.4. mainās informācija par Pasūtītāja vai Pārvadātāja pārstāvja, Pasūtītāja vai Pārvadātāja kontaktinformāciju (adrese, tālrunis, e-pasts); 24.2. citos gadījumos, kad spēkā stājušās izmaiņas normatīvajos aktos, kas Līguma noslēgšanas brīdī nav bijušas zināmas. 24.3.Visi Līguma papildinājumi, labojumi un grozījumi ir spēkā, ja noformēti rakstiski un tos parakstījušas abas Puses. Izņēmums no augstākminētā ir pilnvarojumi, brīdinājumi, uzteikumi un citi dokumenti, kas saskaņā ar Līguma noteikumiem un/vai normatīvajiem aktiem ir spēkā, pat, ja tos parakstījusi tikai viena Puse. 24.4.Īslaicīgas izmaiņas (līdz vienam mēnesim) Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas kārtībā un apjomos var tikt izdarītas bez Līguma grozījumu noformēšanas, bet tās saskaņojot ar Pasūtītāju. Ja izmaiņas Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanas kārtībā un apjomos jāveic ceļu remontdarbu dēļ, Puses paraksta vienošanos par izmaiņām. 24.5.Pēc parakstīšanas attiecīgas izmaiņas, papildinājumi, labojumi, grozījumi utt. tiek pievienoti Līgumam un kļūst par tā neatņemamām sastāvdaļām. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  16 25. Vienošanās pilnīgums 25.1.Šis Līgums ir pilnīga Pušu vienošanās un saprašanās, un tas aizstāj visas iepriekšējās Pušu vienošanās un sarunas iepirkuma procedūras ietvaros saistībā ar Līguma priekšmetu. 26. Saistošs Pārvadātāja tiesību pārņēmējiem 26.1. Līgums ir saistošs Pārvadātāja tiesību pārņēmējiem Pārvadātāja reorganizācijas gadījumā (apvienošanās, sadalīšanās, komercdarbības formas maiņa). 27. Konfidencialitāte 27.1. Puses vienojas, ka šis Līgums nav uzskatāms par Konfidenciālu informāciju un ir publiskojams bez ierobežojumiem. Par Konfidenciālu informāciju ir atzīstama Līguma 5., 7., 9.pielikumā ietvertā informācija. 27.2. Puses apņemas neizpaust Konfidenciālo informāciju, ko tās būs saņēmušas no otras Puses vai trešajām personām, un nodrošina, ka Konfidenciālu informāciju neizpauž Pušu pārstāvji (pilnvarotās personas) un Apakšuzņēmēji. 27.3. Konfidenciālu informāciju var izpaust ar Puses rakstisku piekrišanu, ja tā: 27.3.1. nepieciešama Pusēm un Apakšuzņēmējiem Līgumā noteikto saistību izpildei; 27.3.2. atklājama strīdu izšķiršanas procedūras ietvaros; 27.3.3. iesniedzama valsts pārvaldes vai pašvaldības iestādēm vai citām juridiskām vai fiziskām personām tiesību aktos noteiktajā kārtībā. 27.4. Puses rakstiski var vienoties par papildus gadījumiem, kad Pusēm atļauts izpaust Konfidenciālu informāciju. 28. Sabiedriskās attiecības 28.1. Pasūtītājs var sniegt masu medijiem informāciju par šī Līguma saturu bez ierobežojumiem. Informāciju, kas saistīta ar strīdiem starp Pusēm, izņemot Konfidenciālu informāciju, kas nav pieejama publiski, Pasūtītājs masu medijiem var sniegt, iepriekš saskaņojot tās saturu ar Pārvadātāju. 28.2. Pārvadātājs var sniegt masu medijiem informāciju par šī Līguma saturu bez ierobežojumiem. Informāciju, kas saistīta ar strīdiem starp Pusēm, izņemot Konfidenciālu informāciju, kas nav pieejama publiski, Pārvadātājs masu medijiem var sniegt, iepriekš saskaņojot tās saturu ar Pasūtītāju. 29. Strīdu pakļautība un izskatīšanas procedūra 29.1. Visus strīdus, kas radušies saistībā ar šī Līguma izpildi, Puses risina sarunu ceļā Sabiedriskā transporta padomē. Sarunas tiek protokolētas. 29.2. Ja Puses nespēj vienoties 40 (četrdesmit) dienu laikā, jebkurai no Pusēm ir tiesības vērsties Latvijas Republikas tiesā, piemērojot Latvijas Republikas procesuālās un materiālās normas. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  17 30. Eksemplāru skaits un Līguma pielikumi 30.1. Līgums ir sastādīts divos eksemplāros, tā pamatteksts ir uz 17 (septiņpadsmit) lapām. Līgums parakstīts ar drošu elektronisko parakstu. 30.2. Noslēdzot Līgumu, tam tiek pievienoti sekojoši pielikumi (2.-5.pielikuma pievienošanas kārtība noteikta 30.3.punktā), kas ir tā neatņemamas sastāvdaļas: 1.pielikums – Maršrutu tīkla daļas “Liepāja” reģionālās nozīmes maršrutu saraksts6; 2.pielikums – Autobusu kustības saraksti; 3.pielikums – Braukšanas maksas (tarifu) tabulas; 4.pielikums – Reģionālās nozīmes maršrutu apraksti; 5.pielikums – Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā izmantojamie autobusi; 6.pielikums – Tehniskā specifikācija (Darba uzdevums); 7.pielikums – Pakalpojumu sniedzēja piedāvātā pakalpojumu cena par 1 kilometru; 8.pielikums – Pakalpojuma cenas pārskatīšanas kārtība; 9.pielikums – Pakalpojuma sniedzēja iesniegtais piedāvājums (līgumam tiek pievienots piedāvājuma 3.pielikums, 4.pielikuma 4.1., 4.4. sadaļa, 5. pielikums). 30.3. Līguma 2.- 4. pielikums Līgumam tiek pievienots, noslēdzot atsevišķu vienošanos divus mēnešus pirms pakalpojumu sniegšanas uzsākšanas. Sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanā izmantojamo autobusu saraksts (5.pielikums) saskaņā ar apsekošanas rezultātiem Līgumam tiks pievienots ne vēlāk kā 2021.gada 1.jūlijā, noslēdzot atsevišķu vienošanos. Pušu rekvizīti un paraksti Pasūtītājs: Pārvadātājs Valsts SIA „Autotransporta direkcija” AS „Liepājas autobusu parks” Reģ. Nr.40003429317 Reģ. Nr.40003015652 Vaļņu iela 30, Rīga, Cukura iela 8/16, Liepāja, LV-1050 LV-3414 Norēķinu konts: Norēķinu konts: LV57HABA0001408047027 LV79NDEA0000082470470 AS Swedbank, Luminor Banka Kods HABALV22 ____________________________ ______________________ K. Godiņš L.Krongorns ___________________________ ______________________ M. Jaunups M.Ārbergs 6 Uz Līguma slēgšanu pievienota informācijas saskaņā ar Konkursa nolikuma 6.pielikumu. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  18 1.pielikums 2020.gada 1.jūlija Līgumam Nr. ATD/ST-2020/04 Maršrutu tīkla daļas “Liepāja” reģionālās nozīmes maršrutu saraksts Plānotais Plānotais Plānotais Maršruta Lote Maršruta nosaukums reisu skaits nobraukums reisu skaits numurs maršrutā gadā, km gadā Liepāja 46 233 5 694 913.89 63 415 5016 Liepāja-Grāvīši 2 41 704.90 730 5112 Liepāja-Nīca-Otaņķi 14 143 389.07 4 309 5114 Liepāja-Aizpute 4 49 681.60 940 5124 Liepāja-Vērgale 7 52 771.10 1 510 5305 Priekule-Aizvīķi 2 10 582.00 520 5337 Liepāja-Cīrava 2 29 231.07 626 5340 Liepāja-Priekule-Aizvīķi 3 47 812.70 730 5343 Liepāja-Dunalka 1 13 242.20 365 5344 Liepāja-Dunalka-Aizpute 7 131 183.09 2 190 5345 Aizpute-Priekule 2 4 260.36 104 5348 Aizpute-Apriķi-Cīrava 2 13 592.80 520 5349 Aizpute-Cīrava 5 20 037.68 1 196 5350 Liepāja-Priekule-Vaiņode 10 188 984.68 2 922 5365 Liepāja-Priekule-Plūdoņi 6 73 570.19 1 043 5951 Priekule-Krote-Tadaiķi 1 1 364.48 52 5952 Vaiņode-Priekule-Krote-Tadaiķi 1 2 357.68 52 5964 Aizpute-Kazdanga-Cildi 2 8 275.72 626 5967 Priekule-Plūdoņi 2 8 023.39 313 5968 Liepāja-Durbe-Vecpils 1 11 281.40 260 5972 Priekule-Vienība 1 6 482.23 313 6300 Liepāja-Apriķi-Aizpute 4 104 763.18 1 356 6700 Liepāja-Vaiņode-Vībiņi 4 93 003.90 1 250 6768 Liepāja-Pāvilosta 12 219 075.11 3 546 6785 Liepāja-Šuķene 8 79 206.75 1 460 6801 Liepāja-Vecpils-Aizpute 2 39 466.17 626 6813 Liepāja-Cildi 5 95 867.25 1 460 6815 Liepāja-Bārta-Rucava 3 48 394.23 678 6817 Liepāja-Vībiņi-Kalni 3 69 941.30 730 6818 Liepāja-Rucava-Nida 4 71 922.10 1 250 6820 Liepāja-Rucava 6 44 791.74 940 6870 Liepāja-Bunka-Priekule 4 87 032.96 1 356 6901 Liepāja-Jūrmalciems 9 9 238.80 362 6902 Priekule-Paplaka 1 9 765.60 313 6905 Liepāja-Kalēti-Priekule 12 188 877.80 3 336 LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  19 6907 Liepāja-Otaņķi-Nīcas centrs 6 64 147.80 1 698 6908 Liepāja-Ziemupe 4 30 749.04 884 6909 Liepāja-Nīca 11 94 919.51 3 439 6910 Liepāja-Padone 4 54 111.25 1 460 6916 Liepāja-Vecpils 2 30 032.20 730 7013 Liepāja-Kuldīga 4 110 929.50 1 250 7016 Rīga - Kuldīga - Pāvilosta 2 139 291.26 626 7512 Liepāja-Talsi 2 115 905.75 730 7699 Liepāja-Ventspils 4 184 485.60 1 460 7937 Rīga-Liepāja 37 2 527 676.25 11 485 7957 Rīga-Aizpute 3 186 615.60 1 043 7958 Rīga-Vaiņode-Priekule 2 136 874.90 626 IZRAKSTS PAREIZS Guntis Mincis Valdes priekšsēdētājs Akciju sabiedrība "LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" Genrihs Peršteins Valdes loceklis Akciju sabiedrība "LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" Līguma NR. ATD/ST-2020/04, elektroniskā dokumenta, oriģināls tiek uzglabāts akciju sabiedrības “LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS” arhīvā. LĪGUMS SAGATAVOTS ELEKTRONISKI UN PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU, KAS SATUR LAIKA ZĪMOGU  VÄLJAVÕTE LEPING nr. ATD/ST-2020/04 ühistransporditeenuste osutamiseks bussiga piirkondliku marsruutide võrguosa „Liepāja" raames Riias, 1.juuli 2020 Riiklik osaühing “Autotransporta direkcija” , keda esindab põhikirja alusel juhatuse esimees Kristiāns Godiņš ja juhatuse liige Modris Jaunups, edaspidi nimetatud „Tellija" , ühelt poolt, ning Aktsiaselts “Liepājas autobusu parks” , keda esindavad juhatuse esimees Leonīds Krorngors ja juhatuse liige Māris Ārbergs, tegutsedes põhikirja alusel, edaspidi nimetatud „Vedaja“ , teiselt poolt, mõlemad koos nimetatud käesolevas lepingus „Poolteks” , arvestades avatud hankemenetluse „Bussiliinide regionaalse marsruutide võrguosa ühistransporditeenuste osutamise õiguse andmiseks" (identifitseerimisnumber AD 2019/7) tulemusi „Liepāja" marsruutide võrguosa osas, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi — „Leping"). 1. Lepingus Kasutatavad Mõisted ja Definitsioonid Lepingus kasutatavatel mõistetel ja definitsioonidel on järgmised tähendused: Alltöövõtja – füüsiline või juriidiline isik või isikute ühendus, kelle Vedaja on kaasanud käesolevas Lepingus määratletud konkreetsete tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks, või isik, kelle selline pool on omakorda kaasanud; Eriolukord – ajutine sündmus (kestusega kuni viis päeva) (millel võivad esineda Vääramatu jõu juhtumi tunnused), mis põhjustab või võib põhjustada ohtu inimeste elule, tervisele või turvalisusele, kahju vallasvarale ja/või kinnisvarale või keskkonnareostust, mida ei ole võimalik pääste- ja kiirabiteenistuste jõududega ohjeldada, ning mis seetõttu tingib käesoleva Lepinguga ettenähtud kohustuste täieliku või osalise peatamise. Tööpäev – iga nädalapäev, välja arvatud laupäevad (kui Ministrite Kabinet ei ole neid määranud „ülekantud" tööpäevadeks), pühapäevad ja riiklikud pühad; Konfidentsiaalne teave – leiutised, ärisaladused (Vedaja on kohustatud märkima, et asjakohane teave kujutab endast ärisaladust), andmed või teave, mille avalikustamine on piiratud andmekaitseõigusaktidega, mis tahes muu teave või andmed, mille kumbki Pool on mõistlikult kirjalikult nõudnud konfidentsiaalsena hoida; teavet või andmeid, mille Pooled on kohustatud avalikustama kohaldatava õiguse alusel, ei loeta Konfidentsiaalseks teabeks; Vääramatu jõu juhtum – sündmus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele kumulatiivselt: ei tekkinud Poolte ega Poolte kontrolli all olevate isikute tegevuse või tegevusetuse tagajärjel; Pooled (või Poolte kontrolli all olevad isikud) ei saanud seda mõistliku hoolsuse rakendamisel ette näha ega ära hoida; selle kõrvaldamine on objektiivselt võimatu igale teisele isikule, kes leiaks end sarnastes asjaoludes, mitte üksnes kummale Poolele (või Poolte kontrolli all olevatele isikutele), ning selline võimatus ei ole kummagi Poole (ega Poolte kontrolli all olevate isikute) tegevuse või tegevusetuse tagajärg; selle kestust ei ole võimalik ette näha; tagajärgede kõrvaldamiseks vajalikku ajavahemikku ei ole võimalik arvutada (määrata ega ette näha), kuid juhul kui selline prognoosimine on võimalik, ületaks see 3 kuud; tagajärgede kõrvaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud võrreldes Lepingu lõpetamisega; mille saabumisel on kumbki Pool objektiivselt võimetu või jääb üldse võimetuks täitma oma käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi; Vääramatu jõu juhtumitena võib käsitleda ka sõda, kodusõda, relvastatud konflikti, terrorirünnakut või radioaktiivset, keemilist või bioloogilist saastet; Süstemaatiline rikkumine (süstemaatiliselt rikkuma) – Vedaja rikub Lepingust tulenevaid kohustusi kalendriaasta jooksul rohkem kui kolmel korral, mille tagajärjel ei osutata Ühistransporditeenuseid Tellija poolt käesoleva Lepingu alusel põhjendatult eeldatavas mahus ja/või kvaliteedis ning/või muudes Lepingu sätetes ei järgita kehtestatud nõudeid. 2. Lepingu ese 2.1. Vedaja kohustub osutama bussiga ühistransporditeenuseid „Liepāja" marsruutide võrguosas vastavalt käesolevale lepingule ja selle lisadele (lepingut täiendatakse hanketingimuste lisa 3-ga — „Tehniline kirjeldus" — ning pakkuja pakkumuse lisadega 3 ja 5, samuti selle lisa 4 punktidega 4.1 ja 4.4) , avatud hankemenetluses „Õiguse andmine bussiga ühistransporditeenuste osutamiseks regionaalsel marsruutide võrgustikul" (ID nr AD 2019/7) esitatud pakkumusele ning kohaldatavatele õigusaktidele. 2.2. Marsruutide võrguosa kogumahtu (kilomeetrites) võib vähendada või suurendada kuni +15%/-30% ulatuses lepingu lisades 1 ja 6 märgitud planeeritud aastasest läbisõidust. 3. Vedaja ja Tellija kinnitused ja garantiid 3.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitab ja garanteerib Vedaja järgmist: 3.1.1. Vedaja ei ole esitanud kohtule avaldust õiguskaitsemenetluse algatamiseks ega ole kohus Vedajat maksejõuetuks tunnistanud. 3.1.2. edaja likvideerimise või ümberkorraldamisega seotud toiminguid (sealhulgas ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine) ei ole toimunud ega algatatud, kui sellised toimingud võiksid põhjendatult ja negatiivselt mõjutada Vedaja võimet täita käesolevast Lepingust tulenevaid kohustusi. 3.1.3. Vedaja on põhjalikult tutvunud käesolevas Lepingus sätestatud Tellija nõuetega, on taotlenud täiendavaid selgitusi kõigis ebaselgetes küsimustes ning on pädeva erialaspetsialistina hinnanud käesoleva Lepingu täitmisega seotud riske. 3.1.4. Vedaja kinnitab ja kohustub tagama, et käesolevas Lepingus sätestatud kohustused täidetakse isiklikult ja/või Tellija poolt heakskiidetud Alltöövõtjate kaudu. Vedaja vastutab kaasatud alltöövõtjate tegude ja tegevusetuse eest samal määral kui oma tegude ja tegevusetuse eest. 3.2. Tellija garanteerib, et lepingu lisades esitatud teave on koostatud Tellija ja avalikkuse ühistransporditeenuste vajaduste ning nõuete nõuetekohase hindamise ja analüüsi alusel ning et kõnealune teave on täpne ja tõele vastav. 4. Tellija ja Vedaja esindajad 4.1. Tellija esindaja on juhatuse liige Modris Jaunups, telefon: 67686450, e-post: [email protected] . 4.2. Vedaja esindaja on juhatuse esimees Leonīds Krongorns, telefon: 63426778, e-post: [email protected] . 4.3. Kumbki Pool võib igal ajal oma esindaja välja vahetada. Pool teavitab teist Poolt esindaja vahetamisest hiljemalt 3 (kolm) tööpäeva enne muudatuse jõustumist. Tellijal on õigus nõuda Vedaja esindaja väljavahetamist, kui esindaja ei täida oma ülesandeid — näiteks ei ole telefonitsi kättesaadav, ei vasta kirjadele ja/või e-kirjadele, ei esita nõutud teavet, on ebakompetentne või kui esinevad muud objektiivsed asjaolud, mis muudavad nimetatud esindajaga koostöö võimatuks või ebasoovitavaks. Vedaja vahetab oma esindaja välja 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates Tellijalt põhjendatud taotluse saamisest. 4.4. Konkreetse kohustuse või ülesande täitmiseks võib kumbki Pool määrata eriesindaja, teavitades sellest teist Poolt. 4.5. Tellija esindaja ja Vedaja esindaja on kumbki volitatud tegutsema käesoleva Lepingu täitmisel vastavalt Tellija või Vedaja nimel, sealhulgas, kuid mitte ainult, õigusega anda vajalikke kooskõlastusi, vaadata läbi dokumente ning sõlmida kokkuleppeid vastava Poole nimel. 5. Teabevahetus ja suhtlusvormid 5.1. Kõik Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikult posti, elektronposti, faksi või muude samalaadseid funktsioone täitvate sidevahendite kaudu või antakse üle isiklikult vastavate üksuste registreeritud aadressidel. 5.2. Pool teavitab teist Poolt kirjalikult oma registreeritud aadressi või muude andmete muutumisest 5 (viie) Tööpäeva jooksul alates sellise muudatuse jõustumisest. 5.3. Teadet loetakse kättetoimetatuks: 5.3.1. seitsmendal päeval alates selle postiasutusse üleandmise kuupäevast (tõendatuna postiastuse templiga ümbrikul), kui aadress asub Läti territooriumil; 5.3.2. seitsmendal tööpäeval alates selle postiasutusse üleandmise kuupäevast (tõendatuna postiastuse templiga ümbrikul), kui aadress asub väljaspool Läti territooriumi; 5.3.3. kui saadetakse kulleriga ja aadress asub Läti territooriumil – tegeliku kättetoimetamise kuupäeval; 5.3.4. kui saadetakse kulleriga ja aadress asub väljaspool Läti territooriumi – teisel tööpäeval alates saatmise kuupäevast; 5.3.5. kui saadetakse elektronposti või faksi teel – saatmispäeval, tingimusel et see päev on tööpäev, või saatmispäevale järgneval esimesel tööpäeval, kui saatmispäev ei ole tööpäev. 5.4. Kui lepingu muud sätted näevad teatamise ja teabevahetuse korra ette teisiti, kohaldatakse vastavate sätete tingimusi. 5.5. Kui saadetud dokumendis ei ole täpsustatud tähtaega, mille jooksul teine pool on kohustatud vastuse andma, tuleb vastus, kui see on vajalik, esitada viie tööpäeva jooksul dokumendi kättesaamise kuupäevast. Tellija, kui taotleb teavet, määrab tähtajad, mis on vastavuses sellise teabe koostamiseks vajaliku töömahuga. 6. Ühistransporditeenuste osutamise kord 6.1. Vedaja osutab ühistransporditeenuseid 120 (ükssada kakskümmend) kuu jooksul. 6.2. Vedaja on kohustatud viivitamata (nii suuliselt kui kirjalikult), kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul, teavitama Tellija kontaktisikut igast ühistransporditeenuste osutamise käigus tekkinud eriolukorrast (sealhulgas liiklusõnnetused, reisijate, töötajate või muude isikute kehavigastused, surmajuhtumid jms), mille tõttu üks või mitu väljumist jäi sooritamata või katkestati, samuti asjaoludest, mille tõttu väljumise teostamine võib hilineda rohkem kui 30 minutit. Kui Vedaja on jätnud eriolukorrast teatamata, ei ole tal õigust taotleda vabastamist Lepingu rikkumise eest kohaldatavatest leppetrahvidest. 6.3. Vedaja on kohustatud tagama ühistransporditeenuste osutamise järjepidevuse juhul, kui Tellija vähendab või suurendab ühistransporditeenuste mahtu (avab või sulgeb marsruute või väljumisi). Tellija teavitab Vedajat marsruudi (väljumise) muudatustest hiljemalt 30 päeva enne asjaomaste muudatuste jõustumise kuupäeva. Kui marsruutide (väljumiste) muudatused eeldavad Vedajalt lisaklassitatuse kasutuselevõttu nimetatud väljumiste teenindamiseks, teavitab Tellija Vedajat sellistest muudatustest hiljemalt 60 päeva enne asjaomaste muudatuste jõustumise kuupäeva. Pooled lepivad marsruudi (väljumise) muudatuste jõustumiskuupäeva üle kirjalikult kokku. 7. Ühistransporditeenuste osutamise nõuded 7.1. Vedaja osutab bussi teenust käesoleva Lepingu, selle lisade ning kõigi kohaldatavate õigusaktide nõuete kohaselt. 7.2. Vedaja tagab ühistransporditeenuste korrapärasuse, sageduse ja täpsuse vastavalt Tellija kinnitatud bussisõiduplaanidele ja marsruutide kirjeldustele (Lepingu lisad 2 ja 4). 7.3. Vedaja müüb reisijate pileteid ja pagasipileteid õigusaktides sätestatud korras ning müügi käigus väljastab need reisijatele. Vedaja tagab, et reisijale müüakse pilet pealeistumispeatuses enne bussi lahkumist peatusest või bussijaamast. Piletite müüki bussis sõidu ajal käsitatakse piletita sõiduna ning see kujutab endast Lepingu tingimuste rikkumist. 7.4. Vedaja tagab sõidusoodustusele õigustatud isikute vedamise kohaldatavates õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. 7.5. Vedaja võtab kõik vajalikud meetmed reisijatulu suurendamiseks, sealhulgas osutades ühistransporditeenuste pakkumisega seotud lisateenuseid ning parandades teenuse kvaliteeti. 7.6. Vedaja teavitab reisijaid kehtivatest piletihindadest ja muudest ühistransporditeenuste kasutamist reguleerivatest olulistest tingimustest (sealhulgas teave reisijate ja käsipagasi veoeeskirjade, loomade veo eeskirjade, asjaomase marsruudi (liini) bussi peatumisaegade bussijaamas ja peatustes, sõiduplaanide ning piletihindade kohta) selgel ja arusaadaval viisil, paigutades sellekohase teabe reisijatele nähtavasse kohta. 7.7. Bussi reisijakabiinis nähtaval kohal peab olema teave Vedaja kohta — selle nimi, aadress ja kontakttelefon — ning teave bussimeeskonna (juht ja konduktor) kohta. Bussimeeskond peab olema äratuntav (nt vormi või logomärgise vm kaudu). 7.8. Bussimeeskond peab käituma viisakalt ja abivalmilt, järgima üldtunnustatud käitumisnorme, tundma ühistransporditeenuste osutamist reguleerivaid nõudeid ning asjakohaseid marsruute ja suutma nende kohta teavet anda. Kontrollimise käigus peab meeskond täitma Tellija volitatud isikute nõudeid ning esitama nõutud dokumendid, nagu kontrollaktid jms. 7.9. Vedaja peab tagama veoteenuse osutamiseks vajalike dokumentide suhtes kehtivate õigusnormide järgimise (nt bussijuhi load, tegevusload jms). 7.10. Vedaja pakkumuses nimetatud ning pakkumuse kohaselt varustatud bussid (või samaväärsed alternatiivid ) peavad olema Vedaja või alltöövõtja omandis, valduses või kasutuses hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne ühistransporditeenuse osutamise alguskuupäeva. Kui käesolevas punktis sätestatud tähtaja jooksul ei ole Vedaja nimetatud bussid ega nende samaväärsed asendused Vedaja omandis, valduses ega kasutuses, on Tellijal õigus sõlmitud leping üles öelda, teatades sellest kirjalikult ette vähemalt 5 päeva. 7.11. Vedaja kasutab ühistransporditeenuste osutamisel lepingu lisas 5 nimetatud busse. Erandkorras, ühistransporditeenuste järjepidevuse ja tõhususe tagamiseks, võib vedaja kasutada muid lepingu nõuetele vastavaid busse, tingimusel et tellija teavitatakse sellest e-teenuste keskkonna kaudu 2 päeva jooksul (enne bussivahetus toimub või pärast seda). 7.12. Vedaja jälgib reisijatevoolu ning kasutab teenuste osutamisel sobiva mahutavusega bussi või määrab tellija nõusolekul lisabussi. Vedajal on õigus kasutada K₂-kategooria busse marsruutidel, kus reisijatevool vastab K₁-kategooria busside mahutavusele. 7.13. Vedaja kohustub rakendama ühistransporditeenuste osutamiseks kasutatavates bussides elektroonilisi tuvastamislahendusi ja tuvastamisvahendeid kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ning tellija ettenähtud lahendusega. 7.14. Vedaja hoiab busse heas tehnilises korras ja ohutuks kasutamiseks sobivas seisukorras. 7.15. Vedaja esitab Tellija nõudmisel teabe ühistransporditeenuste osutamise kohta, sealhulgas teabe reisijatevoogude, reiside täitmise ning kohaldatavate õigusaktide ja Lepingu alusel nõutavate aruannete, samuti muu vajaliku teabe kohta. Teabevahetust ühtses ühistransporditeenuste andmebaasis ja arvestussüsteemis reguleerivad tingimused kehtestatakse eraldi lepinguga. 7.16. Vedaja peab ühistransporditeenuste osutamisel järgima busside sõiduplaane. Vedajal ei ole ilma mõjuva põhjuseta lubatud kõrvale kalduda kehtestatud sõiduplaanist rohkem kui 10 minuti võrra. 7.17. Vedaja on kohustatud väljapanema busside sõiduplaanid sõiduplaanides määratud peatustes ning uuendama neid hiljemalt üks tööpäev enne muudatuste jõustumist. Sõiduplaanide lisad *.pdf-faili vormingus laaditakse alla Tellija veebilehelt. Väljatrükid valmistatakse värvitrükiseadmega ning lamineerimine toimub vähemalt 250 mikronit paksu lamineerimiskile abil. 7.18. Tellija kirjaliku nõude saamisel, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul, on Vedaja kohustatud suunama madalpõhjalise/ratastoolitõstukiga varustatud bussi Tellija poolt määratud marsruutidele. 8. Teenuste maht (korraldus) 8.1. Edaja osutab ühistransporditeenuseid bussiga käesoleva lepingu lisana esitatud marsruutide sõidugraafikus ja bussisõiduplaanides määratud mahus ja sagedusel. 8.2. Juhul kui Vedaja kavatseb kaasata ühistransporditeenuste osutamisse alltöövõtjaid, peab Vedaja ise teenindama vähemalt 50% asjaomase marsruutide võrguosa marsruutidest. 9. Tellija kontrollid 9.1. Tellijal on õigus teostada ühistransporditeenuste kontrolle, sealhulgas kaugkontrolle, kohapealseid ülevaatusi ning muid meetmeid, mis võimaldavad Tellijal kontrollida Lepingu ja kohaldatavate õigusaktide nõuete täitmist. 9.2. Kontrolle võib läbi viia ette teatamata või eelneva teatamisega. Vedaja asukohas raamatupidamisdokumentide kontrollimisega seotud kontrollid viiakse läbi Vedajat eelnevalt teavitades ja vastastikku kokkulepitud ajal. 9.3. Bussiliinide ülevaatuse käigus sooritab Tellija poolt määratud isik või isikud proovisõidu reisijana, ostes pileti tavapärasel viisil selleks ettenähtud peatuses ning kasutades ühistransporditeenuseid. Sõidu ajal jälgib määratud isik või isikud, kas reisijatevedu toimub vastavalt kohaldatavate õigusaktide ja Lepingu nõuetele. Pärast ülevaatust koostab määratud isik või isikud reisijateveo ülevaatuse akti, mida bussijuhile ei avaldata. Rikkumise tuvastamise korral edastab Tellija reisijateveo ülevaatuse akti koopia Vedajale. Tellija poolt määratud isikul või isikutel on õigus muuta iga ülevaatus piletikontrolliks. Piletikontrolli korral kontrollib määratud isik või isikud oma pädevuse piires reisijate sõidupileteid ning nõuab bussijuhilt esitamist nende dokumentide, mis peavad kohaldatavate õigusaktide ja Lepingu nõuete kohaselt bussis kaasas olema. Pärast piletikontrolli koostab määratud isik või isikud reisijateveo kontrolliakti. Reisijateveo kontrolliaktile kirjutavad alla bussi meeskond (bussijuht ja kondukter) ning Tellija määratud isik ja akti teine eksemplar väljastatakse bussi meeskonnale. 9.4. Vedaja tagab Tellija poolt määratud isikutele juurdepääsu kõikidesse ruumidesse, mis on seotud Ühistransporditeenuste osutamisega (sealhulgas, kuid mitte ainult, halduskontorid, remonditöökojad, bussidepood jms), samuti lepingujärgsetele marsruutidele määratud bussidele. 9.5. Ühistransporditeenuste osutamisel tagab Vedaja piletimüügieeskirjade täitmise ning Lepingus sätestatud Tellija nõuete järgimise kontrolli bussidele ja nende hooldusele kehtestatud standardite osas. 9.6. Vedaja esitab ja teeb Tellija esindajale ja/või Tellija poolt määratud isikutele kättesaadavaks kõik Vedaja ja tema Alltöövõtjate valduses olevad andmed ja dokumendid, mida Tellija esindaja ja/või määratud isikud võivad vajada seoses Lepingu täitmise üle teostatava järelevalvega. 9.7. Vedaja tagab, et alltöövõtulepingud sisaldavad sätteid, mis kohustavad alltöövõtjaid esitama teavet ja dokumentatsiooni Tellija esindajale või selleks määratud isikutele. Tellijal on õigus kaasata eksperte Vedaja ja alltöövõtjate Lepingu täitmisega seotud dokumentatsiooni auditeerimiseks. 10. Vedaja raamatupidamine 10.1. Vedaja ja tema alltöövõtjad tagavad lepingu kehtivuse ajal: 10.1.1. Eraldi raamatupidamisarvestuse ühistransporditeenuste kohta juhul, kui vedaja tegeleb ka muu majandustegevusega. Vedaja peab eraldi raamatupidamisarvestust iga veoteenuse liigi kohta (regionaalsed liinid või munitsipaalliinid) ning iga vastava veoteenuse liigi raames üksikute liinide kaupa, registreerides läbitud kilomeetrite arvu. Kui vedajal on sõlmitud mitu ühistransporditeenuste lepingut, peab vedaja iga lepingu kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 10.1.2. Kõigi lepinguga seotud dokumentide säilitamise. Kõiki lepinguga seotud dokumente säilitatakse kogu lepingu kehtivusaja jooksul paberkandjal või elektrooniliselt, järgides kohaldatavate õigusaktidega kehtestatud nõudeid elektrooniliste dokumentide koostamise, käitlemise ja säilitamise kohta; 10.1.3. Täielikud raamatupidamisarvestuse andmed investeeringute, ühistransporditeenuste osutamise kulude ning muude kulude ja tulude kohta kooskõlas käesoleva Lepingu ja ühistransporditeenuste osutamisel kantud kahjude ning kulude hüvitamise korda reguleerivate õigusaktidega; 10.1.4. Avalikkuselt (reisijatelt) saadud kaebuste arvestus. 10.2. Kui Vedaja ja alltöövõtjad tegelevad lisaks käesolevast Lepingust tulenevate kohustuste täitmisele muu majandustegevusega, peavad Vedaja ja alltöövõtjad Lepingu täitmisega seotud raamatupidamisarvestust eraldi, arvestades ühistransporditeenuste osutamisel kantud kahjude ning kulude hüvitamise korda reguleerivaid õigusakte. 10.3. Vedaja ja alltöövõtjate valduses oleva teabe ning dokumentatsiooniga tutvumisel tagab Tellija Lepingus määratletud konfidentsiaalse teabe mitteavaldamise. 11. Lepingust ja/või õigusaktidest tulenevate rikkumiste teatamine ja Poolte reageerimine neile 11.1. Tellija esindaja teavitab Vedajat kirjalikult (posti, e-posti või faksi teel) igast tuvastatud lepingu- ja/või õigusaktide rikkumise juhtumist. Vedaja on kohustatud lepingu- ja/või õigusaktide rikkumise kõrvaldama võimalikult kiiresti. 11.2. Lepingu- ja/või õigusaktide rikkumisest teatamisel märgib Tellija: 11.2.1. teabe lepingu- ja/või õigusaktide rikkumise juhtumi kohta; 11.2.2. Lepingu ja/või kohaldatavate õigusaktide rikkumise tuvastamise kuupäev ja kellaaeg, kui see täpsustus on oluline. 11.3. Vedaja on kohustatud 10 tööpäeva jooksul või ettenähtud tähtaja jooksul esitama vastuse punktis 11.1 nimetatud teatisele, milles märgitakse: 11.3.1. Lepingu ja/või kohaldatavate õigusaktide rikkumise tekkimise põhjused; 11.3.2. Lepingu ja/või kohaldatavate õigusaktide rikkumise kõrvaldamise tähtaeg, kui selline rikkumine on kõrvaldatav. 11.4. Tellija hindab Vedaja vastust punktis 11.1 nimetatud teatisele ning otsustab hiljemalt kohaldatava õigusega ettenähtud tähtaja jooksul, kas punktis 15.1 nimetatud leppetrahvid kuuluvad kohaldamisele. 12. Alltöövõtjate asendamine 12.1. Vedaja ei tohi asendada ühtegi alltöövõtjat ega kaasata Lepingu täitmisse lisaalltöövõtjaid ilma Tellija eelneva nõusolekuta. Tellija võib nõuda alltöövõtjalt kirjalikku selgitust asendamise põhjuste kohta. 12.2. Tellija keeldub Lepingus nimetatud alltöövõtja asendamiseks nõusoleku andmisest, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest: 12.2.1. kavandatav alltöövõtja ei vasta avatud hankemenetluse dokumentatsioonis alltöövõtjatele kehtestatud nõuetele; 12.2.2. alltöövõtja, kelle võimekusele avatud hankes valitud pakkuja tugines, et tõendada hanketeates ja avatud hankemenetluse dokumentides sätestatud kvalifitseerimistingimustele vastavust, asendatakse ning kavandatav asendusallöövõtja ei oma vähemalt samaväärset kvalifikatsiooni, millele avatud hankes valitud pakkuja tugines oma vastavuse tõendamisel, või kõnealune asendusallöövõtja vastab riigihangete seaduse (edaspidi — RHS) § 42 lõikes 1 nimetatud pakkujate kõrvaldamise alustele; 12.2.3. alltöövõtja asendamine tooks kaasa muudatused pakkuja pakkumuses, mis algse pakkumuse koosseisu kuulumisel oleksid mõjutanud pakkumuse väljavalimist avatud hankemenetluse dokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite alusel. 12.3. Tellija ei anna nõusolekut uue alltöövõtja kaasamiseks, kui sellised muudatused algse pakkumuse koosseisu kuulumisel oleksid mõjutanud pakkumuse väljavalimist avatud hankemenetluse dokumentides sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriumite alusel. 12.4. Uue alltöövõtja sobivuse kontrollimisel kohaldab Tellija RHS § 42 sätteid. RHS § 42 lõikes 3 nimetatud tähtaegu arvestatakse kuupäevast, mil alltöövõtja asendamist käsitlev kokkulepe esitatakse Tellijale. 12.5. Tellija teeb otsuse eduka pakkuja poolt avatud hankemenetluses valitud alltöövõtjate asendamise heakskiitmise või tagasilükkamise kohta, või uute alltöövõtjate kaasamise kohta hankelepingu täitmisesse, nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pärast kõigi sellise otsuse tegemiseks vajalike andmete ja dokumentide laekumist, kooskõlas riigihangete seaduse § 62 sätetega. 13. Tellija maksed Vedajale 13.1. Vedajale ühistransporditeenuste osutamise eest makstava hüvitise suurus määratakse kindlaks käesoleva Lepingu tingimuste kohaselt ning lähtudes Vedaja esitatud ühistransporditeenuste kasumi- ja kahjumiaruannetest (mille sisu on ette nähtud kohaldatavate õigusaktidega) ja Tellija poolt käesoleva Lepingu alusel nõutud aruannetest. 13.2. Vedaja esitab Tellijale igakuiselt, hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks, aruande eelmise kuu jooksul läbitud kilomeetrite kohta. 13.3. Tellija määrab iga-aastase hüvitise suuruse, võttes arvesse Lepingu lisas 7 sätestatud teenuse hinda 1 kilomeetri kohta — eurot /km — ja kohaldades järgmist valemit: K = (Pc x N) + Mav + Iizm + PVN + Ieņ K – aasta hüvitise summa (eurot); Pc – Vedaja pakutud teenuse hind kilomeetri kohta (e urot/km); N – Vedaja tegelik läbis õit marsruutide võrguosas (km); Mav – Vedaja tegelikud kulud marsruuditeeninduspunktide kasutamise eest (eurot); I izm – muud kulud, mis tekivad ühistransporditeenuste osutajatel seadusega ettenähtud nõuete täitmisel. „Muude kulude" all mõeldakse kulusid, mida lepingu kehtivusajal hüvitataks seoses õigusaktide muutumisega, kui sellised muudatused mõjutavad lepingu täitmist ja ei olnud eelnevalt ettenähtavad, nagu näiteks alternatiivsete kütuste kasutamise kohustuslikud nõude d (eurot). PVN – riiklikult kehtestatud sõidusoodustuste õigustatud isikute veol tagast atava käibemaksu summa (eurot); I eņ – Vedaja tegelik piletitulu ühistransporditeenuste osutamisest, sealhulgas müüdud üksikpiletite, perioodipiletite, ühendpiletite ning reisijatelt laekunud muude maksete tulu (eurot). 13.4. Tellija vaatab lepingu punktis 13.3 kehtestatud teenuse hinna kilomeetri kohta perioodideks 2025–2027 ja 2028–2030 üle lepingu punktides 13.5–13.8 sätestatud korras, kui on toimunud mõni järgmistest muudatustest: 13.4.1. kui kütuse (energiaressursside) keskmine jaehind on muutunud (lang enud või tõusnud) rohkem kui 5% võrra: 13.4.1.1. esimeses lepingu täitmise perioodis (2021–2024) võrreldes Vedaja pakkumuses sisalduva kütuse (energiaressursside) keskmise hinnaga perioodiks 2025–2027; 13.4.1.2 eises lepingu täitmise perioodis (2025–2027) võrreldes Vedaja pakkumuses sisalduva kütuse (energiaressursside) keskmise hinnaga perioodiks 2028–2030; 13.4.2. kui maanteetranspordi sektoris on keskmine brutotunni töötasu tõusnud rohkem kui 8% võrra: 13.4.2.1. esimese lepingu täitmise perioodi (2021–2024) jooksul võrreldes Vedaja pakkumuses sätestatud keskmise tunnibrutotasuga perioodiks 2025–2027; 13.4.2.2. teise lepingu täitmise perioodi (2025–2027) jooksul võrreldes Vedaja pakkumuses sätestatud keskmise tunnibrutotasuga perioodiks 2028–2030; 13.4.3. kui maksustamist reguleerivates õigusaktides on tehtud muudatusi, mis suurendavad kohustuslikke riiklikke sotsiaalkindlustusmakseid. 13.5. ellija vaatab läbi teenuse kilomeetrihinnad ajavahemikeks 2025–2027 ja 2028–2030, nagu on sätestatud Lepingu punktis 13.3, kui on täidetud vähemalt üks Lepingu punktis 13.4 nimetatud asjaoludest. 13.6. Teenuse hinna kütuse (energiaressursi) komponenti suurendatakse või vähendatakse Lepingu punktis 13.4.1 sätestatud 5% künnist ületava vahe võrra ning bussijuhtide ja muude töötajate töötasu komponenti suurendatakse Lepingu punktis 13.4.2 sätestatud 8% künnist ületava vahe võrra. 1 3.7. Teenuse kilomeetrihindu perioodideks 2025–2027 ja 2028–2030 vaadatakse läbi vastavalt 2025. aasta märtsis ja 2028. aasta märtsis. Läbivaadatud kilomeetrihind kehtestatakse kogu perioodiks — vastavalt kas 2025–2027 või 2028–2030. Kui teenuse osutamise alguskuupäev ei lange kokku täiskalendriaastat algusega, võetakse hinna läbivaatamisel arvesse teenuse tegelikku alguskuupäeva. Näiteks kui teenuse osutamine algas 1. juulil 2021, viiakse teise lepinguperioodi (2025–2027) hinna läbivaatamine läbi 2025. aasta juulis ning seda kohaldatakse perioodil juuli 2025 – juuni 2028; kolmanda lepinguperioodi (2028–2030) hinna läbivaatamine viiakse läbi 2028. aasta juulis ning seda kohaldatakse perioodil juuli 2028 – juuni 2031. 13.8. Lepinguga kehtestatud teenushindade läbivaatamise kord koos näitliku näitega on lisatud Lepingu lisana 8. 13.9. Kui Lepingu kehtivusajal kasutab Vedaja busse, mille kütuse (energiaressursi) liik erineb Vedaja pakkumuses märgitust, fikseerib Tellija bussile rakendamise hetkel (vastava kalendrikuu jooksul) sellise kütuse (energiaressursi) turuhinna ning Vedaja poolt näidatud tarbimise andmed. Vastava kütuse (energiaressursi) liigi teenuse hinna kütuse (energiaressursi) komponenti vaadatakse läbi Lepingu punktides 13.4–13.8 sätestatud korras. 13.10. Kahjusid, mida Vedaja kannab seoses nende isikute veoga, kellel on seadusega ettenähtud korras õigus kasutada ühistransporditeenuseid soodustariifiga, ei hüvitata eraldi. 13.11. Ettemaksed ja kalendriaasta lõplikud arveldused hüvitise osas tehakse Tellija poolt seadusega ettenähtud korras. Eelneva perioodi eest Lepingu punktis 13.3 sätestatud korras arvutatud hüvitis tasutakse ühe kalendrikuu jooksul, või võivad Pooled kokku leppida alternatiivses maksmise korras. 13.12. Tellijal on õigus kontrollida Vedaja aruannetes sisalduvat teavet, nõudes Vedajalt selgitusi, haldus- ja raamatupidamisdokumentide koopiaid või tehes paikvaatlusi Vedaja asukohas. Pärast selliste selgituste ja kontrollimiste läbiviimist korrigeeritakse asjakohast teavet vastavalt vajadusele. Vedaja kannab tõendamiskoormist kulude põhjendatuse ja nende otsese seose tõendamisel ühistransporditeenuste osutamisega. 13.13. Tellija peatab hüvitise summa arvestamise ja jätab arvutatud hüvitise väljamaksmise kinni 28. juuli 2015. aasta ministrite kabineti määruse nr 435 „Ühistransporditeenuste osutamisega seotud kahjude ja kulude kindlaksmääramise ning hüvitamise ja ühistransporditeenuste tariifide kehtestamise kord" paragrahvis 79 sätestatud juhtudel. Tellija teatab Vedajale hüvitise väljamaksmise kinnipidamisest hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast vastava otsuse vastuvõtmist, samuti kõigist muudest hüvitise väljamaksmisega seotud asjaoludest. 13.14. Pooled sõlmivad eraldi lepingu, millega kehtestatakse mõistlik rakendus- ja hooldustasu Tellija poolt määratud soodusõigusega reisijate elektroonilise tuvastamise lahenduse ning Vedaja bussides kasutatavate soodusõigusega reisijate tuvastamisvahendite eest. 13.15. Pooltel on õigus vaadata üle lepingu punktis 13.3 sätestatud teenuse hind, kui marsruutide võrguosa kogusõidupikkus (kilomeetrites) väheneb või suureneb rohkem kui lubatud maksimaalne sõidupikkuse vähendamine. Sellised muudatused tehakse eraldi lepinguga. 13.16. Kui õigusaktide muudatused (sealhulgas uute normatiivaktide jõustumine) suurendavad ühistransporditeenuste osutamise kulusid rohkem kui 10% võrra ja/või muudavad oluliselt ühistransporditeenuste osutamise nõudeid, lepivad Pooled kokku selliste muudatuste mõjus käesolevast Lepingust tulenevatele kohustustele, sealhulgas muu hulgas kilomeetrikulu ülevaatamise, täiendavate maksete kokkuleppimise ning Tellija nõuete muutmise osas jne. 14. Piletid 14.1. Vedaja on kohustatud järgima Tellija kehtestatud piletihindade tariife (reisijate piletid või pagasi ja loomade veo tasud) (Lepingu lisa 3) ning koostama ettevõttesiseseks kasutuseks tariifsed hinnakirjad, samuti rakendama hinnakirjades vastavaid muudatusi iga kord, kui tariife muudetakse. 14.2. Tellija teatab Vedajale tariifimuudatustest hiljemalt 30 (kolmkümmend) päeva enne nende jõustumise kuupäeva. 14.3. Vedaja tagab, et Tellija kehtestatud soodusprogrammid on reisijatele kättesaadavad. 15. Trahvid 15.1. Käesoleva Lepingu rikkumiste eest kohaldab Tellija Vedajale järgmisi leppetrahve: 15.1.1. iga piletimüügieeskirja rikkumise eest, mis on tuvastatud marsruudi/sõidu teenindamiseks määratud bussis (nt pilet ei ole väljastatud, bussis on avastatud piletita reisija vms) : 15.1.1.1. üks kuni kolm rikkumisjuhtu (nt kaks bussis avastatud reisijat, kellele ei ole piletit väljastatud) – 70 eurot; 15.1.1.2. neli kuni kuus rikkumisjuhtu – 140 eurot; 15.1.1.3. seitse või enam rikkumist — 210 eurot. 15.1.2. äritegevuse eraldi raamatupidamisarvestuse pidamata jätmise eest — 210 eurot; 15.1.3. kui Vedaja ei kasuta või kasutab mittetäielikult Tellija poolt lepingu täitmise järelevalve tagamiseks nõutavaid elektroonilisi seirevahendeid (GPS) ja videovalvesüsteeme busside pardal — kohaldatakse leppetrahvi punktis 15.1.16 sätestatud korras ja ulatuses; 15.1.4. teabe esitamata jätmise eest Lepingus ettenähtud vormis ja tähtaegade jooksul — punktis 15.1.16 sätestatud korras ja ulatuses; 15.1.5. bussides sularahata maksmise võimaldamise kohustuse täitmata jätmise või õigusaktides ettenähtud muude elektrooniliste andmekandjate abil valideerimise võimaldamata jätmise eest — kohaldatakse leppetrahvi punktis 15.1.16 sätestatud korras ja ulatuses; 15.1.6. Lepingu punktis 12 „Alltöövõtjate asendamine" sätestatud tingimuste rikkumise eest — 300 eurot; 15.1.7. sõidu täitmata jätmise või osalise täitmata jätmise eest kalendrikuu jooksul, välja arvatud juhul, kui täitmata jätmine või osaline täitmata jätmine on tingitud Eriolukorrast: 15.1.7.1. üks kuni viisteist juhtumit — 70 eurot; 15.1.7.2. kuusteist kuni kolmkümmend juhtumit – 140 euro ulatuses; 15.1.7.3. kolmkümmend üks kuni viiskümmend juhtumit – 210 euro ulatuses; 15.1.7.4. viiskümmend üks või enam juhtumit – 500 euro ulatuses; 15.1.8. ühistransporditeenuste osutamata jätmise eest vastavalt Tellija kinnitatud bussisõiduplaanidele ja marsruutide kirjeldustele, kui buss väljub peatusest (bussijaamast) enne ettenähtud aega või hilineb ilma mõjuva põhjuseta rohkem kui 10 minutit – kohaldatakse leppetrahvi punktis 15.1.16 sätestatud korras ja ulatuses; 15.1.9. sooduspiletile õigustatud reisijate kategooriate veo kehtestatud korra rikkumise eest vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele — kohaldatakse leppetrahvi käesolevas lepingus punktis 15.1.16 sätestatud korras ja ulatuses; 15.1.10. iga juhtumi eest, mil Vedaja ei ole järginud Lepingus sätestatud tariifi (sõidutasu või pagasi ja loomade veo tasu) — summas 70 eurot; 15.1.11. bussi kasutamise eest, mis ei vasta õigusaktide nõuetele või Lepingu tingimustele, või bussi kasutamise eest, mille reisijate mahu tavus ei vasta reisijatevoolule – leppetrahvi kohaldatakse punktis 15.1.16 sätestatud viisil ja ulatuses; 15.1.12. iga juhtumi eest, mil Vedaja takistab lepingu täitmise üle teostatavat järelevalvet või kontrolli (bussi peatamata jätmine kontrolli teostamiseks järelevalveametniku nõudmisel) – 210 eurot; 15.1.13. iga tuvastatud juhtumi eest, mil Vedaja tegevus kujutab endast muud Ühistransporditeenuste osutamist reguleerivate eeskirjade rikkumist, mis on kehtestatud õigusaktide või Lepinguga – 70 eurot; 15.1.14. iga juhtumi eest, mil Vedaja on jätnud Eriolukorrast teatamata vastavalt Lepingu punktile 6.2 – 210 eurot; 15.1.15. iga juhtumi eest, mil Vedaja ei ole täitnud Hankedokumentide Lisa 3-s (Tehniline kirjeldus) sätestatud või Vedaja pakkumuses sisalduvaid nõudeid — 500 euro ulatuses; 15.1.16. Lepingu punktides 15.1.3., 15.1.4., 15.1.5., 15.1.8., 15.1.9. ja 15.1.11. sätestatud rikkumiste eest kohaldatakse leppetrahvi järgmises järjekorras ja järgmistes summades: 15.1.16.1. kui rikkumine tuvastatakse esmakordselt — 70 euro ulatuses; 15.1.16.2. kui rikkumine tuvastatakse teist korda — 140 euro ulatuses; 15.1.16.3. kolmanda ja iga järgneva rikkumise tuvastamise korral — 210 eurot. 15.2. Vedaja tasub leppetrahvi Tellija poolt määratud arveldusarvele 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates päevast, mil Vedaja sai kätte leppetrahvi määramise otsuse. Otsus edastatakse elektrooniliselt ning selle kättesaamist kinnitatakse teate saatmisega Tellija poolt määratud e-posti aadressile. Juhul kui Vedaja ei ole otsuse kättesaamist kinnitanud, loetakse otsus kättetoimetatuks otsuse väljasaatmisele järgneval teisel tööpäeval. 15.3. Kui leppetrahvi ei ole tasutud 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvatakse see maha järgmise kuu hüvitismaksest, vähendades vastavalt hüvitise lõppsummat. 15.4. Tellija võib jätta Lepingu punktis 15.1 sätestatud leppetrahvid kohaldamata, kui Lepingu rikkumised on tingitud vääramatu jõu juhtumist või eriolukorrast. 15.5. Vedaja ei tohi arvata ühistransporditeenuste osutamise kuludesse lepingu punkti 15.1 alusel tasutud leppetrahve. 15.6. Kui Vedaja ei pane kolme kuu jooksul alates viimase lepingurikkumise kuupäevast toime uusi lepingurikkumisi, mille eest Tellija võib määrata leppetrahvi, loetakse varasemad lepingurikkumised, mille eest Tellija on leppetrahvi määranud, kustunuks. 16. Kahju hüvitamine 16.1. Vedaja hüvitab kolmandatele isikutele kahju, mis on tekkinud Vedaja tegevuse või tegevusetuse tulemusena käesoleva Lepingu alusel Ühistransporditeenuste osutamisel. 16.2 edaja ei arvesta käesoleva Lepingu punktis 16.1 nimetatud kahjuhüvitisena makstavaid summasid Ühistransporditeenuste osutamise kulude hulka. 17. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine 17.1. Lepingut võib igal ajal lõpetada Poolte vastastikusel kirjalikul kokkuleppel. 17.2. Tellija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, esitades Vedajale kirjaliku teatise, kui esineb mõni järgmistest asjaoludest: 17.2.1. Vedaja on tunnistatud maksejõuetuks (kooskõlas selle riigi õigusaktidega, kus Vedaja on registreeritud); 17.2.2. Vedaja ei alusta ühistransporditeenuste osutamist käesoleva lepingu tingimuste kohaselt või alustab ühistransporditeenuste osutamist, järgimata lepingus ühistransporditeenustele ning ühistransporditeenuste osutamiseks kasutatavale bussipargile kehtestatud nõudeid; 17.2.3. Lepingu kehtivuse ajal katkestab Vedaja põhjendamatult ja ette teatamata ühistransporditeenuste osutamise marsruutide võrguosas, üksikul marsruudil või konkreetsel väljumisel; 17.2.4. Vedaja takistab põhjendamatult Lepingus ettenähtud kontrollide ja auditite läbiviimist; 17.2.5. Süstemaatilise rikkumise korral. 17.2.6. Tellija on tuvastanud, et Vedaja on ühistransporditeenuste osutamisel vähemalt kahel korral kasutanud busse, mis ei vasta kohaldatavate õigusaktide ja Lepingu nõuetele; 17.2.7. Kui Vedaja ei sõlmi mõjuva põhjuseta Tellija poolt määratud tähtaja jooksul kokkulepet marsruutide võrguosa muudatuste ja/või piletihinna muudatuste kohta; 17.2.8. Kui Lepingut ei ole võimalik täita seetõttu, et Lepingu kehtivusajal on Vedajale kehtestatud rahvusvahelised või riiklikud sanktsioonid või Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi poolt kehtestatud sanktsioonid, mis oluliselt mõjutavad finants- ja kapitaliturgude huve. 17.3. Leping loetakse lõpetatuks Tellija kirjaliku lepingu ülesütlemise teate lähetamisele järgneval 30. päeval. 17.4. Vedajal ei ole õigust Lepingut ühepoolselt üles öelda, välja arvatud juhul, kui Tellija on Lepingu alusel tasumisele kuuluvate maksetega viivituses rohkem kui 30 (kolmkümmend) päeva ning ei ole tasunud vastavat makse 20 (kahekümne) päeva jooksul kirjaliku teate lähetamisest. Viimasel juhul loetakse Leping lõpetatuks sellise teate lähetamisele järgneval 30. päeval. 17.5. Kui riigi eelarveseadusega eraldatud riigieelarvelised vahendid ei ole piisavad Vedajale ühistransporditeenuste osutamise eest tasumisele kuuluvate maksete täielikuks tasumiseks, tegutseb Tellija vastavalt Ministrite Kabineti 28. juuli 2015. aasta määruse nr 435 „Ühistransporditeenuste osutamisega seotud kahjude ja kulude määramise ja hüvitamise ning ühistransporditeenuste tariifide kehtestamise kord" punktides 17 ja 18 sätestatud korrale. 17.6. Kui pärast lepingu punktis 17.5 nimetatud meetmete rakendamist tehakse kindlaks, et riigi eelarveseaduse alusel eraldatud riigieelarve vahendid ei ole piisavad vedajale ühistransporditeenuste osutamise eest täielikuks tasumiseks, teatab tellija vedajale sellest 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai teada järgmise aasta ühistransporditeenuste hüvitamiseks kättesaadavatest vahenditest, ning palub esitada ettepanekud ühistransporditeenuste optimeerimiseks (nt muudatused teenuste mahu ja/või kvaliteedi ning/või piletihindade osas). 18. Lepingu lõpetamine vääramatu jõu juhtumi korral 18.1. Pool, kellel on vääramatu jõu juhtumi tõttu muutunud võimatuks lepingust tulenevate kohustuste täitmine, teatab sellest teisele poolele kirjalikult esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 1 päeva jooksul alates sellise juhtumi toimumisest. 18.2. Vääramatu jõu juhtumi korral peavad Pooled niipea, kui asjaolusid arvestades on mõistlikult võimalik, tegema kõik endast oleneva, et käesolevat Lepingut rakendada ja jõus hoida vaatamata vääramatu jõu juhtumist tulenevatele takistustele, ning vajaduse korral leppima vastastikku kokku käesolevas Lepingus sätestatud ühistransporditeenuse nõuete, maksestruktuuri või täitmistähtaegade muutmises. 18.3. Kui Pooled ei ole läbirääkimiste alustamisest arvates kahekümne päeva jooksul jõudnud kokkuleppele Lepingu täitmise jätkamise konkreetsetes meetmetes, on kumbki Pool õigustatud esitama teisele Poolele Lepingu lõpetamise teate. Kui Pooled ei ole sellise lõpetamisteate kättesaamisest arvates kümne päeva jooksul jõudnud kokkuleppele Lepingust tulenevate kohustuste täitmise jätkamise konkreetsetes meetmetes, on kumbki Pool õigustatud esitama teisele Poolele lõpetamisteate, mis jõustub viivitamata. 18.4. Kui Leping lõpetatakse vääramatu jõu juhtumi tõttu, ei ole kumbki Pool õigustatud esitama teise Poole vastu nõuet hüvitada kahju, mida Pooled on kandnud vääramatu jõu juhtumi tagajärjel. 19. Lepingu lõpetamise menetluskord 19.1. Lepingu lõpetamisest huvitatud Pool saadab teisele Poolele lepingu lõpetamise teate posti teel või elektrooniliselt turvalise digitaalallkirjaga. 19.2. Kui Lepingu lõpetamine eeldab vastavalt Poole põhikirjale või kohaldatavatele õigusaktidele Poole juhtorganite või liikmete erilise otsuse vastuvõtmist, vastutab kumbki Pool selle eest, et selline otsus võetaks nõuetekohaselt vastu. Pool, kelle juhtorganid või liikmed peavad Lepingu lõpetamise kohta otsuse vastu võtma, võib kõrvaldada sellise otsusega seotud õiguslikud puudused igal ajal. 19.3. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral on Tellijal õigus tunnistada kehtetuks kõik varem väljastatud tõendid. 20. Lepingu tõlgendamine ja sätete hierarhia 20.1. Juhul kui Lepingu sätted, mis reguleerivad sama küsimust üldiselt ja erikohaselt, on omavahel vastuolus, kohaldatakse erikohaseid sätteid. Kui vastuolu esineb Tellija nõudeid reguleerivate sätete vahel, kohaldatakse neid sätteid, mis kehtestavad ühistransporditeenuste osutamisele kõrgemad kvaliteedinõuded. Kui vastuolu puudutab kohustuste täitmise tähtaegu, kohaldatakse pikemat tähtaega. Ajas hilisemad Lepingu sätted on ülimuslikud ajas varasemate sätete suhtes. Kui vastuolu ilmneb Tellija nõuete siseselt, kohaldatakse rangemaid nõudeid või tõlgendusi. 20.2. Lepingu jaotiste pealkirjad on kasutusel üksnes orienteerumise ja viitamise hõlbustamiseks ega laienda ega piira Lepingu sisu; vaidluse või erimeelsuse korral võib pealkirju siiski kasutada abistavana Lepingu sätete tähenduse väljaselgitamisel, lugedes neid koosmõjus Lepingu teiste sätetega ja nende kontekstis. 21. Lepingutingimuste kohaldamine seadusandluse muutumise korral 21.1. Kui seadusandluse muudatuste tõttu ei ole võimalik kohaldada ühte või mitut Lepingu sätet, ei mõjuta see Lepingu kui terviku (st selle ülejäänud sätete) kohaldamist, välja arvatud juhul, kui kohaldamatu säte muudab Lepingu sisu ning ilma selleta on Lepingu eesmärgi saavutamine muutunud võimatuks. Lepingu eesmärgina mõistetakse kättesaadavate ja kvaliteetsete ühistransporditeenuste osutamist elanikkonnale bussiliikluses. 21.2. Kui seadusandliku muudatuse eesmärk ei ole otseselt vastuolus majandusliku või õigusliku eesmärgiga, mida Pooled kohaldamatu sättega saavutada püüdsid, muudavad Pooled kõnealust sätet kooskõlas seadusandliku muudatusega viisil, mis säilitab võimalikult suures ulatuses esialgse sätte majandusliku või õigusliku eesmärgi. 22. Kohaldatav õigus ja keel 22.1. Käesolevale Lepingule kohaldatakse Läti Vabariigi õigust. Kõik Lepingu dokumendid ning nendega seotud kirjavahetus ja dokumentatsioon koostatakse läti keeles. 22.2. Võõrkeeles esitatud dokumentidele lisatakse Poole kinnitatud tõlge läti keelde. 23. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg 23.1. Leping jõustub 1. juulil 2020 ning kehtib 120 (ükssada kakskümmend) kuud ühistransporditeenuste osutamise alguskuupäevast arvates, kahjuhüvitise lõpliku arveldamise osas aga kuni kohustuste täieliku täitmiseni. 23.2. Vedaja alustab ühistransporditeenuste osutamist 1. augustil 2021 ning osutab neid teenuseid kuni 31. juulini 2031 (kaasa arvatud). 24. Lepingu muutmine 24.1. Pooled muudavad Lepingut järgmistel juhtudel: 24.1.1. kui ühistransporditeenuste nõudlusele vastamiseks on vajalik kohandada marsruutide võrguosa läbisõitu ning bussisõiduplaanides, marsruutide kirjeldustes või tariifitabelites sisalduvat teavet; 24.1.2. kui ühistransporditeenuste nõudlusele vastamiseks või Lepingu sõlmimise ajal teadmata olnud õigusaktide muudatuste tõttu on vajalik muuta ühistransporditeenuste osutamise korda ja nõudeid; 24.1.3. Vedajalt on laekunud avaldus (pakkumus) Lepingu täitmisel kasutatavate busside asendamise (väljaarvamise või lisamisega) kohta, mille tulemusena on vajalik ajakohastada Lepingu lisas 5 („Ühistransporditeenuste osutamisel kasutatavad bussid") sätestatud andmeid; 24.1.4. muutuvad Tellija või Vedaja esindaja andmed või Tellija või Vedaja kontaktandmed (aadress, telefoninumber, e-posti aadress); 24.2. muudel juhtudel, kui jõustuvad õigusnormide muudatused, mis ei olnud Lepingu sõlmimise ajal teada. 24.3. Kõik Lepingu täiendused, parandused ja muudatused on kehtivad, kui need on tehtud kirjalikult ja allkirjastatud mõlema Poole poolt. Erandiks on volikirjad, teated, ülesütlemisavaldused ja muud dokumendid, mis vastavalt Lepingu tingimustele ja/või kehtivatele õigusnormidele on kehtivad ka ühe Poole allkirja korral. 24.4. Ajutisi muudatusi (kuni üks kuu) ühistransporditeenuste osutamise korra ja mahu osas võib rakendada ilma Lepingule ametlikke muudatusi vormistamata, tingimusel et need on Tellijaga kooskõlastatud. Juhul kui ühistransporditeenuste osutamise korra ja mahu muutmine on vajalik teedeehitustööde tõttu, vormistavad Pooled selliste muudatuste kohta kirjaliku kokkuleppe. 24.5. Pärast vormistamist lisatakse asjakohased muudatused, täiendused, parandused, muutused jms Lepingule ning need moodustavad selle lahutamatu osa. 25. Terviklik kokkulepe 25.1. Käesolev Leping moodustab Poolte vahel täieliku kokkuleppe ning asendab kõik varasemad kokkulepped ja hanke menetluse käigus Poolte vahel peetud läbirääkimised Lepingu eseme osas. 26. Vedaja õigusjärglastele siduv 26.1. Leping on siduv Vedaja õigusjärglastele Vedaja ümberkorraldamise (ühinemise, jagunemise või õigusliku vormi muutmise) korral. 27. Konfidentsiaalsus 27.1. Pooled lepivad kokku, et käesolevat Lepingut ei käsitata Konfidentsiaalse teabena ning seda võib piiranguteta avalikustada. Lepingu lisades 5, 7 ja 9 sisalduvat teavet käsitatakse Konfidentsiaalse teabena. 27.2. Pooled kohustuvad mitte avalikustama teiselt Poolelt või kolmandatelt isikutelt saadud Konfidentsiaalset teavet ning tagama, et sellist Konfidentsiaalset teavet ei avalikusta ka Poolte esindajad (volitatud isikud) ega Alltöövõtjad. 27.3. Konfidentsiaalset teavet võib avalikustada Poole kirjalikul nõusolekul, tingimusel et see: 27.3.1. vajalik Poolte ja alltöövõtjate poolt Lepingust tu lenevate kohustuste täitmiseks; 27.3.2. nõutav avalikustamiseks vaidluste l ahendamise menetluse raames; 27.3.3. nõutav esitamiseks riigihaldusvõimudele või kohaliku omavalitsuse organitele või muudele juriidilistele või füüsilistele isikutele vastavalt kohaldatava õigusega kehtestatud korrale. 27.4. Pooled võivad kirjalikult kokku leppida täiendavates asjaoludes, mille korral on Pooltel lubatud Konfidentsiaalset teavet avalikustada. 28. Avalikud suhted 28.1. Tellijal on õigus avaldada meediaväljaannetele käesoleva Lepingu sisu kohta teavet piiranguteta. Poolte vahelisi vaidlusi käsitlevat teavet, välja arvatud avalikult kättesaamatu Konfidentsiaalne teave, võib Tellija meediaväljaannetele avaldada üksnes pärast selle sisu eelnevat kooskõlastamist Vedajaga. 28.2. Vedajal on õigus avaldada meediaväljaannetele käesoleva Lepingu sisu kohta teavet piiranguteta. Poolte vahelisi vaidlusi käsitlevat teavet, välja arvatud avalikult kättesaamatu Konfidentsiaalne teave, võib Vedaja meediaväljaannetele avaldada üksnes pärast selle sisu eelnevat kooskõlastamist Tellijaga. 29. Vaidluste alluvus ja lahendamise kord 29.1. Kõik käesoleva Lepingu täitmisega seotud vaidlused lahendavad Pooled läbirääkimiste teel Ühistranspordi Nõukogu raames. Läbirääkimised protokollitakse. 29.2. Kui Pooled ei suuda 40 (nelikümmend) päeva jooksul kokkuleppele jõuda, on kummalgi Poolel õigus pöörduda Läti Vabariigi kohtusse, kohaldades Läti Vabariigi menetlusõigust ja materiaalõigust. 30. Eksemplaride arv ja lepingu lisad 30.1. Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris, lepingu põhitekst hõlmab 17 (seitseteist) lehekülge. Leping on allkirjastatud turvalise elektroonilise allkirjaga. 30.2. Lepingu sõlmimisel lisatakse sellele järgmised lisad (lisade 2–5 lisamise kord on sätestatud punktis 30.3), millest igaüks moodustab lepingu lahutamatu osa: Lisa 1 – piirkondlike marsruutide loetelu „Liepāja" marsruutide võrguosas ; Lisa 2 – bussiliinide sõiduplaanid; Lisa 3 – tariifikaardid; Lisa 4 – piirko ndlike marsruutide kirjeldused; Lisa 5 – ühistransporditeenuste osutamisel kasutatavad bussid; Lisa 6 – tehniline kir jeldus (tööülesande kirjeldus); Lisa 7 – teenusepakkuja pakutud teenuse hind 1 kilomeetri kohta; Lisa 8 – te enuse hinna läbivaatamise kord; Lisa 9 – teenusepakkuja esitatud pakkumus (lepingusse on inkorporeeritud: pakkumuse lisa 3, lisa 4 punktid 4.1 ja 4.4 ning lisa 5). 30.3. Lepingu lisad 2 kuni 4 lisatakse Lepingule eraldi lisalepinguga, mis sõlmitakse kaks kuud enne teenuse osutamise algust. Ühistransporditeenuste osutamisel kasutatavate busside nimekiri (Lisa 5) lisatakse Lepingule hiljemalt 1. juuliks 2021 eraldi lisalepinguga vastavalt kontrolli tulemustele. Poolte andmed ja allkirjad Tellija: Vedaja Riiklik LLC “Autotransportadirekcija” Reg. nr 40003429317 Valņu iela 30, Riia, LV-1050 Arvelduskonto: LV57HABA0001408047027 AS Swedbank, Kood HABALV22 AS “Liepājas autobusu parks” Reg. nr 40003015652 Cukura iela 8/16, Liepāja, LV-3414 Arvelduskonto: LV79NDEA0000082470470 Luminor Banka K. Godiņš L. Krongorns M. Jaunups M. Ārbergs Lisa 1 Lepingule nr. ATD/ST-2020/04 1. juuli 2020 Piirkondlike marsruutide loetelu „Liepāja" marsruutide võrguosas Partii Marsruudi nr. Marsruudi nimetus Planeeritud reiside arv marsruudil Planeeritud aastane läbisõit, km Planeeritud aastane reiside arv Liepāja 46 233 5 694 913,89 63 415 5016 Liepāja–Grāvīši 2 41 704,90 730 5112 Liepāja–Nīca–Otaņķi 14 143 389,07 4 309 5114 Liepāja–Aizpute 4 49 681,60 940 5124 Liepāja–Vērgale 7 52 771,10 1 510 5305 Priekule–Aizvīķi 2 10 582,00 520 5337 Liepāja–Cīrava 2 29 231,07 626 5340 Liepāja–Priekule–Aizvīķi 3 47 812,70 730 5343 Liepāja–Dunalka 1 13 242,20 365 5344 Liepāja–Dunalka–Aizpute 7 131 183,09 2 190 5345 Aizpute–Priekule 2 4 260,36 104 5348 Aizpute–Apriķi–Cīrava 2 13 592,80 520 5349 Aizpute–Cīrava 5 20 037,68 1 196 5350 Liepāja–Priekule–Vaiņode 10 188 984,68 2 922 5365 Liepāja–Priekule–Plūdoņi 6 73 570,19 1 043 5951 Priekule–Krote–Tadaiķi 1 1 364,48 52 5952 Vaiņode–Priekule–Krote–Tadaiķi 1 2 357,68 52 5964 Aizpute–Kazdanga–Cildi 2 8 275,72 626 5967 Priekule–Plūdoņi 2 8 023,39 313 5968 Liepāja–Durbe–Vecpils 1 11 281,40 260 5972 Priekule–Vienība 1 6 482,23 313 6300 Liepāja–Apriķi–Aizpute 4 104 763,18 1 356 6700 Liepāja–Vaiņode–Vībiņi 4 93 003,90 1 250 6768 Liepāja–Pāvilosta 12 219 075,11 3 546 6785 Liepāja–Šuķene 8 79 206,75 1 460 6801 Liepāja–Vecpils–Aizpute 2 39 466,17 626 6813 Liepāja–Cildi 5 95 867,25 1 460 6815 Liepāja–Bārta–Rucava 3 48 394,23 678 6817 Liepāja–Vībiņi–Kalni 3 69 941,30 730 6818 Liepāja–Rucava–Nida 4 71 922,10 1 250 6820 Liepāja–Rucava 6 44 791,74 940 6870 Liepāja–Bunka–Priekule 4 87 032,96 1 356 6901 Liepāja–Jūrmalciems 9 9 238,80 362 6902 Priekule–Paplaka 1 9 765,60 313 6905 Liepāja–Kalēti–Priekule 12 188 877,80 3 336 6907 Liepāja-Otaņķi-Nīcas centrs 6 64 147.80 1 698 6908 Liepāja-Ziemupe 4 30 749.04 884 6909 Liepāja-Nīca 11 94 919.51 3 439 6910 Liepāja-Padone 4 54 111.25 1 460 6916 Liepāja-Vecpils 2 30 032.20 730 7013 Liepāja-Kuldīga 4 110 929.50 1 250 7016 Rīga - Kuldīga - Pāvilosta 2 139 291.26 626 7512 Liepāja-Talsi 2 115 905.75 730 7699 Liepāja-Ventspils 4 184 485.60 1 460 7937 Rīga-Liepāja 37 2 527 676.25 11 485 7957 Rīga-Aizpute 3 186 615.60 1 043 7958 Rīga-Vaiņode-Priekule 2 136 874.90 626 TÕESTATUD VÄLJAVÕTE Guntis Mincis Juhatuse esimees Aktsiaseltsi „LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" Genrihs Peršteins Juhatuse liige Aktsiaseltsi „LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" Lepingu nr ATD/ST-2020/04 originaal elektroonilise dokumendina on hoiul aktsiaseltsi „LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" arhiivis. TRANSLATION IS CORRECT Certified in Riga, on March 17, 2026 Translated by Līga Purmalniece , identity number: 050180-10120 TÕLGE ÕIGE Kinnitatud Riias, 1 7 . märtsil 202 6 . aastal Tõlkis Līga Purmalniece , isikukood: 050180-10120 Elektroniskais parsksts / Elektrooniline allkiri At 9/11 Perses Street, Riga, on March 17, 2026 . I, Sworn Notary of the Regional Court of Riga Ilze Pilsētniece , do hereby certify that : the citizen of Latvia Līga Purmalniece , born on January 5, 1980, identity number: 050180-10120, residing at 19 Balta Street, Peterupe , Saulkrasti Parish, Saulkrasti Region, whose identity has been verified according to Passport LV5516937 , issued at OCMA Riga 1 st Division, personal data have been verified according to information included in the Population Register and the Register of Natural Persons, signed the document prepared and presented to me in my presence, and the signature is true . Pursuant to Section 116 of the Notariate Law: A sworn notary is not responsible for the contents of a document. Documents on which only the authenticity of signatures has been certified shall be recognized as private documents. Registered under No. 1259. Office remuneration 16.50 (sixteen euros and 50 cents) Fee for verification of data in public registers and actual expenses related thereto, including: for looking into the Register of Natural Persons database EUR 3.00 (three euros) for looking into the Register of Invalid Documents database EUR 3.00 (three euro) VAT 21 % EUR 4.73 (four euros and 73 cents) State fee collected EUR 0.71 (seventy-one cents) Total EUR 27.94 (twenty-seven euros and 94 cents) Sworn Notary Ilze Pilsētniece Riias, Pērse s 9/11, 1 7 . märtsil 2025. aastal . Mina , Riia ringkonnakohtu vandenotar Ilze Pilsētniece, kinnitan, et : Läti kodanik Līga Purmalniece, sündinud 5. jaanuaril 1980. aastal, isikukood: 050180-10120, elukoht Baltā 19, Pēterupe , Saulkrasti vald, Saulkrasti kihelkond, kelle isikusamasus on tuvastatud passi LV5516937 (välja antud Kodakondsus-ja migratsioonivalitsuse Riia 1. osakonna poolt) järgi, isikuandmed on kontrollitud Rahvastikuregistri andmebaasi ja Kehtetute dokumentide registri andmebaasi seisu järgi, andis allkirja koostatud ning mulle esitatud dokumendil minu juuresolekul, ning see on ehtne. Notariaadiseaduse § 116 kohaselt: Vandenotar ei vastuta dokumendi sisu eest. Dokument, kus on kinnitatud allkirja ehtsus, loetakse eradokumendiks. Kantud kandenumbriga Nr. 1259. Ametitasu EUR 16,50 (kuusteist eurot ja 50 eurosenti) Tasu andmete kontrollimise eest avalikes registrites ja sellega seotud tegelikud kulud, seal hulgas: Füüsiliste isikute registris EUR 3,00 (kolm eurot) Kehtetute dokumentide registris EUR 3,00 (kolm eurot) Käibemaks 21 % EUR 4,73 (neli eurot ja 73 eurosenti) Sissekasseeritud riigilõiv EUR 0,71 (71 eurosenti) Kokku EUR 27,94 (kakskümmend seitse eurot ja 94 eurosenti) Vandenotar Ilze Pilsētniece Elektroniskais parsksts / Elektrooniline allkiri 2700655 -36195 0 0 Valsts SIA “Autotransporta direkcija” tālr. 67280485 Reģ. nr. 40003429317 fakss 67821107 Vaļņu iela 30, www.atd.lv Rīga, LV-1050, Latvija [email protected] Riias, Dokumendi kuupäev on viimase lisatud turvalise elektroonilise allkirja ja selle ajatempliga kuupäev Nr. 6.21/93/2026/NOS Aktsiaselts "LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS" teatamiseks e-aadressil Teave ühistransporditeenuse kohta osutamise kohta regionaalse tähtsusega marsruutidel Riigi piiratud vastutusega ettevõte „Autotransporta direkcija“ (edaspidi – ATD) annab teavet vedaja kogemuse kohta ajavahemikul 2022. aastast kuni 2024. aastani (k.a.), samuti 2025. aastaks kavandatud tellimuse mahu kohta seoses lepingute täitmisega. Vedajale on 2025. aastal ja varem antud õigused osutada ühistransporditeenuseid järgmiste ühistransporditeenuse tellimislepingute alusel: Leping nr ATD/ST-2020/04 ühistransporditeenuse osutamiseks bussidega regionaalse tähtsusega liinivõrgu osas „ Liepāja“ ( Lepingu täitmise aeg: 1. august 2021 kuni 31. juuli 2031 ); Leping nr ATD/ST-2020/05 ühistransporditeenuse osutamiseks bussidega regionaalse tähtsusega liinivõrgu osas „ Pierīga“ ( Lepingu täitmise aeg: 1. august 2021 kuni 31. juuli 2031 ); Leping nr ATD/ST-2021/03 ühistransporditeenuse osutamiseks bussidega regionaalse tähtsusega liinivõrgu osas „Ogre, Aizkraukle“ ( Lepingu täitmise aeg: 1. juuli 2022 kuni 30. juuni 2032). Teostatud läbisõidu mahud kilomeetrites vastavalt ühistransporditeenuse osutamise õigustele on toodud tabelis nr 1. Tabel nr 1 Antud õiguste ja kogemuse selgitus teostatud läbisõidu mahu kohta (kilomeetrites) Lepingu nr. 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta ATD/ST-2020/05 2 233 892,29 2 339 264,89 2 203 461,38 2 131 755.24 ATD/ST-2020/04 6 054 068,65 6 043 797,98 5 191 506,36 4 855 676.28 ATD/ST-2021/03- Ogre, Aizkraukle 1 564 989,29 3 152 723,03 3 146 977,52 3 140 737.17 KOKKU igal aastal 9 852 950,23 11 535 785,90 10 541 945,26 10 128 168.69 Lisaks teatab ATD, et reiside teostamisel on olnud juhtumeid, kus ei ole olnud võimalik reise täita vastavalt kinnitatud reiside arvule; peamiselt on need olnud erakorralised teeolud, liiklusõnnetusse sattunud buss või halbade teeolude tõttu tühistatud reis. Samuti on olnud juhtumeid, kus bussijuhtide haiguste või äraoleku tõttu ei olnud võimalik üksikuid reise teostada, kuid vedaja on konkreetses olukorras kasutanud kõiki võimalikke vahendeid, et selliseid olukordi ennetada ja on proaktiivselt tegutsenud, et sellised olukorrad tulevikus ei korduks. ATD-l on olnud otsene kommunikatsioon ettevõtte juhtkonnaga, kes on olnud kättesaadav igal ajal, et tekkinud olukorrad lahendada. Samal ajal on aktsiaseltsi „LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS“ juhtkond teinud ettepanekuid, et parandada ühistransporditeenuse kogemust reisijatele tervikuna. Juhatuse esimees J. Lapiņš DOKUMENT ON ALLKIRJASTATUD TURVALISE ELEKTROONILISE ALLKIRJAGA JA SISALDAB AJATEMPELT Beikulis 27138151 [email protected] Rīgā, Dokumenta datums ir pēdējā pievienotā droša Nr. 6.21/93/2026/NOS elektroniskā paraksta un tā laika zīmoga datums Akciju sabiedrība “LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS” paziņošanai e-adresē Informācija par sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu reģionālās nozīmes maršrutos Valsts sabiedrība ar ierobežotu atbildību “Autotransporta direkcija” (turpmāk – ATD) snie dz informāciju par Pārvadātāja pieredzi laika posmā no 2022. gada līdz 2024. gadam (ieskaitot), kā arī par plānoto pasūtījuma apjomu 2025. gadā attiecībā uz līgumu izpildi. Pārvadātājam 2025. gadā un iepriekš ir piešķirtas tiesības sniegt sabiedriskā transporta pakalpojumus saskaņā ar šādiem sabiedriskā transporta pakalpojumu pasūtījuma līgumiem: Līgums Nr. ATD/ST-2020/04 par sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīkla daļā “ Liepāja ” (Līguma izpildes laiks: no 2021. gada 1. augusta līdz 2031. gada 31. jūlijam); Līgums Nr. ATD/ST-2020/05 par sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīkla daļā “ Pierīga ” (Līguma izpildes laiks: no 2021. gada 1. augusta līdz 2031. gada 31. jūlijam); Līgums Nr. ATD/ST-2021/03 par sabiedriskā transporta pakalpojumu sniegšanu ar autobusiem reģionālās nozīmes maršrutu tīkla daļā “ Ogre, Aizkraukle ” (Līguma izpildes laiks: no 2022. gada 1. jūlija līdz 2032. gada 30. jūnijam). Veiktā nobraukuma apjomi kilometros, atbilstoši piešķirtajām tiesībām sniegt sabiedriskā transporta pakalpojumus, norādīti tabulā Nr. 1. Tabula Nr.1 Piešķirto tiesību un pieredzes atšifrējums veiktā nobraukuma apjomā (kilometros) Līguma Nr. 2022.gads 2023.gads 2024.gads 2025.gad s ATD/ST-2020/05 2 233 892,29 2 339 264,89 2 203 461,38 2 131 755.24 ATD/ST-2020/04 6 054 068,65 6 043 797,98 5 191 506,36 4 855 676.28 ATD/ST-2021/03- Ogre, Aizkraukle 1 564 989,29 3 152 723,03 3 146 977,52 3 140 737.17 KOPĀ katrā gadā 9 852 950,23 11 535 785,90 10 541 945,26 10 128 168.69 KOPĀ laika periodā 2022.-2024.gadā 31 930 681,39 Papildus ATD informē, ka reisu izpildē ir bijuši gadījumi, kad nav bijis iespējams izpildīt reisus atbilstoši apstiprinātajam reisu skaitam, galvenokārt tie ir bijuši ārkārtas apstākļi uz ceļa, satiksmes negadījumā iesaistīts autobu ss , slikto ceļu apstākļu dēļ atcelts reiss, vienlaikus ir bijuši gadījumu, kad autobusu vadītāju slimības vai prombūtnes laikā atsevišķu reisa izpildi nav bijusi iespējama, taču pārvadātājs konkrētajā situācija ir pielietojis visus iespējamos līdzekļus, lai šādas situācijas novērstu un proaktīvi veicis darbības, lai šādas situācijas nākotnē neatkārtotos . ATD ir bijusi tieša komunikācija ar uzņēmuma vadību, kuri ir bijuši sasniedzami jebkurā laikā, lai novērstu apstākļus kādi ir iestājušies . V ienlaikus Akciju sabiedrība “LIEPĀJAS AUTOBUSU PARKS” vadība ir devusi ierosinājumus, lai kopumā uzlabotu sabiedriskā transporta pakalpojuma pieredzi pasažieriem. Valdes priekšsēdētājs J. Lapiņš DOKUMENTS PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU UN SATUR LAIKA ZĪMOGU Beikulis 27138151 [email protected] Riigihangete vaidlustuskomisjon 1 5 .0 5 .2026 Edastatud e-posti aadressil [email protected] Riigihange nr 30 5132 Vaidlustaja I: AS Liepajas autobusu parks registrikood 40003015652 aadress: Cukura iela 8/16, Liepāja LV-3414, Läti e-post [email protected] Vaidlustaja II: SIA NordBus registrikood 40203592663 aadress: Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti Vaidlustajate esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid e-post [email protected] Hankija: MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Registrikood 80213342 Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE I Asjaolud MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus (edaspidi Hankija) viib läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget viitenumbriga 30 5 132 (edaspidi Riigihange) avaliku liiniveo teostamiseks Läänemaa avalikel bussiliinidel . Riigihankes esitasid ühispakkumuse Vaidlustaja I ja Vaidlustaja II , seejuures vastavalt Vaidlustajate selgitustele on Vaidlustajad planeerinud Riigihankes sõlmitava ATL täitmise nii, et igapäevast reaalset liinivedu teostab Vaidlustaja I (hankekomisjoni protokollis ja edaspidi nimetatud ka kui SAP) , ke lle eelnevale liiniveokogemusele ja käibele ühispakkujad toetused ka Riigihankes seatud kvalifitseerimistingimuste täitmisel. Hankija on Riigihankes teinud 28.04.2026 otsuse Vaidlustajad kõrvaldada RHS § 95 lg 4 p 8 alusel (vaidlustuse lisa 2 Hankija 28.04.2026 otsus ja vaidlustuse lisa 1 Hankija hankekomisjoni protokoll, mis on otsuse lahutamatu lisa). Nähtuvalt hankekomisjoni protokolli st on protokolli juures olevad lisad 3 ja 4 esitatud Vaidlustajatele kujul, mis Eesti vedajate ärisaladust EI sisalda („ Kuivõrd tegemist on konkreetsete vedajate täitmisel olevate hankelepingutega, on teave nende lepingute rikkumiste üksikasjade kohta vedajate ärisaladus ning seetõttu on Ühispakkujatele edastatavas protokolli lisade redaktsioonides lepingute nimed ja vedajate nimed asendatud koodnimedega. “). Hankija on samal päeval ehk 28.04.2026 allkirjastanud hankekomisjoni protokolli, milles sisalduvad lisad 3 ja 4 KOOS ärisaladusega ning nimetatud protokoll koos lisadega on üles laetud riigihangete registris tulem dokum entide sektsioonis juurdepääsuga vaid hankemeeskonnale . Ärisaladust sisaldavad protokolli lisad 3 ja 4 kajastavad mh Eesti vedajate ATL-de veomahte, sõiduotste arvu ja ärajäänud reiside arvu (protokolli lisa 3) ja samuti muus kui hilinemi ses ja ärajäänud reisides seisnevate lepingurikkumiste detaile (protokolli lisa 4 – sisaldab kõikide rikkumiste eest rakendatud sanktsioone ning muus kui hilinemises või ärajäämises seisnenud rikkumiste üksikasju ). Seetõttu ei saa olla kahtlust, et Hankija on vaidlusaluse otsuse tegemisel lähtunud kõikidest kaalutlustest ja asjaoludest, mis sisalduvad protokolli lisades 3 ja 4 kujul, milles kajastub Eesti vedajate ärisaladus. Käesolevale menetlusdokumendile on lisatud hankekomisjoni protokoll koos ärisaladust sisaldavate lisadega (protokolli lisad 3 ja 4) käesoleva menetlusdokumendi lisas 1 – kuivõrd see sisaldab Eesti vedajate ärisaladust (milliste hankelepingute täitmisel esinesid täpselt millised rikkumised ja millises summas sanktsiooni iga konkreetse rikkumise eest on rakendatud), siis palun käesoleva menetlusdokumendi lisaks 1 olevat hankekomisjoni protokolli ja selle lisasid Vaidlustajatele mitte esitada. Nagu nähtub hankekomisjoni protokollist olid Vaidlustajad oma hankepassis märkinud, et neil hankelepingute sanktsioneeritud rikkumisi üldse ei olegi. Hankija küsis sellele vaatamata Vaidlustajatelt üle, kas see hankepassi kinnitus vastab tõele, mistõttu alles Vaidlustajate selgitustest ilmnes, et Vaidlustajatel esineb tegelikult palju hankelepingute rikkumisi. Hankija on Vaidlustajatelt küsinud selgitusi hankelepingute eelnevate rikkumiste kohta kolmel korral ning Vaidlustajad on vastanud 20.03.2026 (hankekomisjoni protokolli lisa 1) , 27.03.2026 ja 3.04.2026 (hankekomisjoni protokolli lisa 2 sisaldab Vaidlustajate selgituses esitatud summaarse id tabel eid lepingurikkumiste kohta perioodil 2023 – 2026) . Nähtuvalt hankekomisjoni protokollist on Hankija arvestanud kõiki Vaidlustaja poolt vastusena selgitustaotlustele esitatud tõendeid ja materjale, kuid suure mahu tõttu ei olnud Vaidlustajate esitatud kõikide tõendite ja selgituste lisamine protokolli juurde lihtsalt võimalik ega ka vajalik . Seetõttu piirdus Hankija protokolli lisades 1 Vaidlustaja poolt vastavalt 20.03.2026 vastusele lisatud ärajäänud reiside statistika ga 2024 – 2025 ja protokolli lisas 2 3.04.2026 Vaidlustajate poolt esitatud tabelikujul andmetega rikkumiste kohta perioodil märts 2023 – märts 2026 , mis peegeldasid kokkuvõtlikult nii ärajäänud reiside kui ka kõikide ülejäänud lepingurikkumiste sagedust , rikutud kohustuste sisu (viitega rikutud lepingupunktidele) ja sanktsioneerimist aastate vältel. Hankija too nitab, et Hankija nõudis Vaidlustajatelt välja kõikide lepingurikkumiste kohta esitatud pretensioonid, mille Vaidlustajad ka esitasid 3.04.2026 ning millest kõikidega on Hankija vaidlusaluse otsuse koostamisel põhjalikult tutvunud ja otsuse tegemisel ka lähtunud. Vastavad zip -failid sisalduvad Vaidlustajate enda poolt Hankijale antud vastuses 3.04.2026 riigihangete registris. 2023 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 96 pretensiooni -leppetrahvinõuet , 2024 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 131 pretensiooni -leppetrahvinõuet ja 2025 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 97 pretensiooni -leppetrahvinõuet . Kuivõrd Vaidlustajate poolt Hankijale 20.03.2026, 27.03.2026 ja 3.04.2026 esitatud selgitused ja tõendid on riigihangete registris kättesaadavad ka VAKO-le , siis ei pea Hankija vajalikuks vaidlustusmenetluses kõikide kõnealuste materjalide lisamist käesolevale menetlusdokumendile. Hankija jääb vaidlusaluses Hankija otsuses esitatud kõikide kaalutluste ja põhjenduste juurde neid siinkohal täismahus kordamata . Hankija kaalutlusotsus Vaidlustajate kõrvaldamiseks on põhjalik ja õiguspärane , Hankija on kaalutlusõigust teostanud nõuetekohaselt ja Vaidlustaja etteheited on paljasõnalised. Hankija esitab lisaks hankekomisjoni protokollis esitatule täiendavad vastuväited vaidlustusele alljärgnevalt. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Hankija on Vaidlustajate kõrvaldamise otsuse tegemisel tuginenud vaid kahele hankelepingule – nn Ogre lepingule ja Liepaja lepingule Vaidlustajad on Riigihankes avaldanud, et neil esineb eelnevalt kolme hankelepingu rikkumisi – nn O gr e leping, nn Liepaja leping ja nn Pieriga ehk Riia leping. Kuivõrd Vaidlustajad ise on 20.03.2026 selgituses Hankijale avaldanud, et kõik Läti kolm lepingut on sisult identsed ja Vaidlustajad on esitanud eestikeelse tõlke vaid Liepaja lepingu kohta 20.03.2026 selgitusega, siis lisab Hankija käesolevale menetlusdokumendile tõendina vaid Liepaja lepingu ( lisa 2 ), millele viidates esitab Hankija põhjendused rikutud kohustuste sisu ja rikkumiste raskuse ja pidevuse kohta. Vaidlustajad esitasid 20.03.2026 ärajäänud reiside statistika (hankekomisjoni protokolli lisa 1) kõigi kolme lepingu kohta , samuti esitasid Vaidlustajad 27.03.2026 selgitustes ja 3.04.2026 selgitustes ka kõikide kolme lepingu alusel perioodil 2023 – 2025 tehtud pretensioonid ja sanktsiooniotsused. Nähtuvalt hankekomisjoni protokolli lk 4 märgitust, rajaneb vaidlusalune Hankija otsus Vaidlustajate kõrvaldamiseks vaid nn O gr e lepingul ja nn Liepaja lepingul, kus Vaidlustajate koosseisu kuuluv AS Liepajas autobusu parks (hankekomisjoni protokollis nimetatud lühendiga SAP) oli ainus vedaja – nimelt on hankekomisjoni protokollis sedastatud järgmist: „ Kuivõrd Riia lepingu alusel olid vedajateks konsortsium teistsuguses koosseisus kui käesolevas Riigihankes pakkumuse esitanud Ühispakkujad, siis jättis Hankija eelnevate lepingurikkumiste kaalutlemisel kõrvale Riia lepingu rikkumised, kuivõrd Ühispakkujate esitatud materjalidest ei olnud võimalik tuvastada, kuidas olid konsortsiumi sees jaotatud pakkujate omavahelised kohustused ja vastutus Riia lepingu täitmisel. Kuigi Hankija sellise konsortsiumilepingu esitamist otsesõnu küsis ja selgitas, et see on vajalik kaalutlusotsuse tegemiseks lepingurikkumiste osas, on Ühispakkujad oma 3.04.2026 vastuses ühemõtteliselt keeldunud konsortsiumilepingu esitamisest. Kuigi see pigem kinnitab Hankija kahtlust, et ka Riia lepingu täitmisel oli juhtrollis justnimelt SAP ja seetõttu on Riia lepingu rikkumised samuti omistatavad SAP-le, ei ole tõendite puudumise tõttu Hankijal võimalik selles veenduda. Vastavalt Ühispakkujate poolt esitatud ärajäänud reiside statistikale on Riia lepingu täitmisel olnud ärajäänud reiside osakaal 2024 0,14% kõikidest reisidest, sh jaanuaris 2024 oli ärajäänud reiside osakaal 0,75%, ning 2025 oli ärajäänud reiside osakaal 0,5%, seejuures septembris 2025 0,8% ja oktoobris 0,67%. 3.04.2026 selgitustele lisatud rikkumiste tabelitest (Lisa 2) on tuvastatav, et Riia lepingu täitmisel esines samalaadseid rikkumisi ja veelgi suuremas osakaalus kui ülejäänud kahes Lepingus (s.t. Liepaja lepingus ja Ogre lepingus) “ Ka hankekomisjoni protokolli lk 7 on sõnaselgelt öeldud: „ Kuivõrd Riia lepingut täitis vedajate kontsern, kelle koosseis ei ole samasugune käesolevas Riigihankes pakkumuse esitanud pakkujate koosseisuga, siis käesolevas protokollis ei tugine Hankija Riia lepingu rikkumistele kui potentsiaalsele kõrvaldamise alusele .“ Seetõttu on hankekomisjoni protokollis lk 4 ja lk 7 üheselt ümber lükatud vaidlustuse etteheide, et Hankija oleks pidanud kaaluma, et Riia lepingu lepingurikkumiste puhul esinesid erakordsed asjaolud, mille tõttu Vaidlustajate meelest Riia lepingu lepingurikkumised ei saa olla kõrvaldamise aluseks (vt vaidlustuse p 2.3.14 – 2.3.15 , p 2.7.5 , 2.4.11. ) . Samamoodi on ümber lükatud vaidlustuse etteheide, et Vaidlustajatele ei ole arusaadav kuidas on Riia lepingu lepingurikkumisi arvestatud . H an kija on protokollis otsesõnu selgitanud, et Vaidlustajate poolt konsortsiumilepingu avaldamisest keeldumise tõttu ei olnud üheselt tuvastatav SAP roll Riia lepingu täitmisel ja just seetõttu ei ole kõrvaldamise otsuse tegemisel Riia lepingu lepingurikkumistele tuginetud. Riia lepingu lisast 1 nähtuvad küll SAP poolt teenindatavad liinid, kuid sellest ei saa järeldada, et SAP vastutus ka piirdus üksnes nende liinide teenindamisel esinenud rikkumistega (sest tellija ees vastutasid kõik konsortsiumiliikmed solidaarselt, mitte ei olnud tegemist osavastutusega üksnes konkreetse vedaja poolt teenindatud liinide järgi) ja teiseks ei olnud Vaidlustaja poolt esitatud Riia lepingu rikkumiste andmetest eristatav, mi llised rikkumised puudutasid SAP poolt teenindatud liine ja millised teiste vedajate teenindatud liine. Eelnevat arvestades tuleb tähelepanuta jätta kõik vaidlustuse etteheited (vaidlustuse p 2.3.14 – 2.3.15, p 2.7.5, p 2.4.11.) , mis on seotud Riia lepingu rikkumiste osas kaalutlusõiguse teostamisega, sest Riia lepingu rikkumised ei olnud aluseks Vaidlustajate kõrvaldamisele. 2.2.Hankelepingu ülesütlemine ei ole RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise vältimatu eeldus ega defineeri olulise kohustuse olulist või pidevat rikkumist Vaidlustajate peamine vastuväide Hankija otsusele näib olevat see , et Vaidlustajate arvates ei ole Liepaja lepingus ja Ogre lepingus rikutud avaliku teenindamise olulisi kohustusi (vaidlustuse p 2.3.2 – 2.3.6) ning rikkumised ise ei ole olnud olulised ega pidevad (vaidlustuse p 2.3.7 – 2.3.15) ning seda sellepärast, et Ogre ega Liepaja lepingut ei ole üles öeldud (vaidlustuse p 2.2.5, p 2.2.8, p 2.3.4 – 2.3.5 , p 2.3. 8 – 2.3.9, p 2.3.14, p 2.6.8 ) . Vaidlustajad leiavad, et kui rikkumine on sanktsioneeritud leppetrahviga ja mitte ülesütlemisega, siis ei saa see rikkumine põhimõtteliselt olla kõrvaldamise aluseks RHS § 95 lg 4 p 8 mõttes. Vaidlustaja seisukoht on ilmselgelt ekslik. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab kõrvaldamise alusena järgmist: „ kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi “. Vaidlustajate keskne argumentatsioon on see, et kui rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv ja tellija ei ole rikkumise tõttu lepingut üles öelnud, siis järelikult ei saa olla tegemist olulise lepingulise kohustusega ega olulise rikkumisega ning seetõttu ei saa sellise rikkumise tõttu pakkujat kõrvaldada. RHS § 95 lg 4 p 8 sõnastus ja ka ulatuslik kohtupraktika selle sätte rakendamisel kinnitavad veenvalt, et kõrvaldamise aluseks saab olla ka selline rikkumine, mida on sanktsioneeritud leppetrahviga. Sama järeldus tuleneb üheselt ka RHS § 95 lg 4 p 8 aluseks olevast direktiivist 2014/24 art 57 lg 4 p -st g . Ülesütlemise aluseks olevad rikkumised (Läti lepingute p 17.2 alapunktid) ja leppetrahviga sanktsioneeritavad lepingurikkumised (Läti lepingute p 15.1 alapunktid) ei ole mitte mingil moel üksteist välistavad ega tulene mitte kuskilt Läti lepingust, et p 15.1 alapunktides loetletud lepingurikkumised on ebaolulised. Vastupidi – sama rikkumine võib olla sanktsioneeritav nii leppetrahviga p 15.1 alapunkti alusel kui ka samaaegselt olla alus lepingu ülesütlemiseks p 17. 2 alapunkti alusel. Vaidlustaja te suhtes on rakendatud Läti lepingute alusel leppetrahve järgmiste kohustuste rikkumise tõttu: piletimüügikohustuste rikkumine (Läti lepingu p 15.1.1), videovalvekaameratega seotud rikkumised (Läti lepingu p 15.1.2), sularahata maksevõimaluste kohustuste rikkumine (p 15.1 .5), ärajäänud reisid ja hilinemised (Läti lepingu p 15.1.7 ja p 15.1.8) , mittenõuetekohaste busside kasutamine (Läti lepingu p 15.1.11 ) . Samas on needsamad rikkumised põhimõtteliselt ka aluseks lepingu ülesütlemiseks Läti lepingu p 17.2. 3 ja p 17.2.5- 17.2.6 järgi, mis sätestavad ülesütlemise alusena järgmist : 17.2.3. Lepingu kehtivuse ajal katkestab Vedaja põhjendamatult ja ette teatamata ühistransporditeenuste osutamise marsruutide võrguosas, üksikul marsruudil või konkreetsel väljumisel; 17.2.5. Süstemaatilise rikkumise korral. 17.2.6. Tellija on tuvastanud, et Vedaja on ühistransporditeenuste osutamisel vähemalt kahel korral kasutanud busse, mis ei vasta kohaldatavate õigusaktide ja Lepingu nõuetele; Seega vastupidiselt Vaidlustaja väidetele ei ole Läti lepingutes üksteist välistavalt loetletud olulisi lepingurikkumisi üksnes Läti lepingu punktis 17.2 (seejuures Vaidlustajate lepingurikkumised täidavad vähemalt p 17.2.3, 17.2.5 ja 17.2.6 koosseisud lepingu ülesütlemiseks) ega ole oluliste lepingurikkumiste ainus võimalik sanktsioon ülesütlemine. 2.3. Vaidlustajad on Liepaja ja Ogre lepingutes rikkunud olulisi lepingulisi kohustusi ning rikkumised on olnud olulised ja pidevad Vaidlustajad heidavad Hankija otsusele ette, et Vaidlustajad ei ole rikkunud olulisi lepingulisi kohustusi ning et rikkumised ei ole olnud olulised ega pidevad. Vaidlustaja seisukohad jäävad paljasõnaliseks . Hankija on hankekomisjoni protokollis üksikasjali k ult põhjendanud nii rikutud kohustuste olulisust kui ka seda, et rikkumised ise on olnud olulised ja samas ka pidevad. Hankekomisjoni protokollis on rikutud kohustuste olulisust põhjendatud järgmiselt: „ Vaatamata Lepingute tellija ATD 9.04.2026 kirjas avaldatud hinnangule, kinnitavad Keskuse hinnangul Ühispakkujate poolt esitatud andmed, et Liepaja ja Ogre lepingute täitmisel on rikutud hankelepingu olulisi tingimusi ning rikkumised ise on olulised ja pidevad. piletimüügiga seotud kohustused – piletimüügiga seotud kohustuste nõuetekohane täitmine on vajalik ATL rahastamiseks, ent samuti tagamaks ühistransporditeenuse usaldusväärsus avalikkuse silmis. busside nõuetekohasusega seotud rikkumised - busside tehnilisest mittevastavusest tulenevaid rikkumisi peab hankija jämedateks hoolsuskohustuse rikkumisteks, kuna vedajal lasub enne bussi liinile laskmist alati kohustus veenduda, et sõiduvahend vastab kehtivatele nõuetele ja hanketingimustes seatud tingimustele. Bussidel tehniliste rikete esinemine võib olla küll eluline paratamatus, ent vedajal lasub kohustus busside tehnilistele nõuetele mittevastavus tuvastada ja veenduda bussi turvalisuses enne bussi liinile laskmist. Videosalvestistega seotud rikkumised – videosalvestistega seotud nõuded on seatud avaliku liiniveo teenuse kvaliteedi ja turvalisuse tagamiseks ja tõhusa järelevalve teostamiseks. Kui vedaja ei taga videosalvestistega tutvumise võimalust tellijale või ei kasuta videoseadmeid nõuetekohaselt, ei ole tellijal võimalik ka infot koguda teenuse osutamise asjaolude ja kvaliteedi kohta ega anda vedajale juhiseid kvaliteedi tagamiseks. Peatuste info jagamisega seotud rikkumised – peatuste info on ilmselgelt vajalik avaliku liiniveo kvaliteedi tagamiseks, andmaks reisijale operatiivset infot teenuse kasutamiseks ja planeeritud sihtkohta jõudmiseks. Peatuste kohta info nõuetekohane jagamata jätmine õõnestab avaliku liiniveo teenuse usaldusväärsust Sõiduplaani rikkumised ja ärajäänud reisid– avaliku liiniveo usaldusväärsus rajaneb peaasjalikult selles, et reisija võib usaldada sõiduplaani, st. et sõiduk on sõiduplaanis määratud ajal sõiduplaanis määratud kohas. Peatuste teenindamata jätmised, hilinemised, varasemad ettesõidud ja muud lahknevused sõiduplaanist on seetõttu olulised rikkumised, mis mõjutavad olulisel määral avaliku liiniveo kvaliteedi. Iseäranis suure mõjuga teenuse kvaliteedile on ärajäänud reiside osakaal. Eelnevat arvestades on Hankija seisukohal, et SAP poolt Liepaja ja Ogre lepingutes rikutud kohustused on avaliku liiniveo teenuse olulised kohustused .” Hankija jääb ka vaidlustusmenetluses selle juurde, et kõik eelloetletud rikutud kohustused on vedaja olulised kohustused avaliku liiniveo teostamisel, seejuures iseäranis oluliseks peab Hankija sõiduplaani järgimist. Avaliku liiniveo kui teenuse kvaliteedi keskne element on see, et bussid väljuvad ettenähtud ajal ja kohas alati . Liinivedu määratletaksegi ühistranspordiseaduses läbi selle, et transport toimub ettenähtavalt vastavalt kindlaksmääratud sõiduplaanile . Avalik liinivedu teenib olulist avalikku huvi pakkuda elanikele ettenähtud sõiduplaani alusel usaldusväärset ja alati toimivat ning turvalist transpordilahendust . Laialdasem ühistranspordi kasutamine on ühiskonnale ressursisäästlik, aitab vältida ummikuid tipptundidel ja säästab keskkonda . Kui hilinemised ja ärajäämised on sagedasemad kui valdkonnas tavapärane, siis see õõnestab oluliselt avaliku liiniveo usaldusväärsust ja kvaliteeti. See omakorda tingib reisijate soovimatuse avalikku transporti kasutada, sest selle toimimise peale ei saa kindel olla. Seejuures peab avaliku liiniveo teenus olema turvaline ja vastama hankes seatud kvaliteedinõuetele, millise eesmärgi täitmiseks on vajalik kasutada teenuse osutamisel hanketingimustele vastavaid busse ning tagada nõuetekohane piletimüük. Piletimüügiga seotud kohustuste nõuetekohane täitmine on ilmselgelt oluline ka riigieelarve jaoks ning pidev ja usaldusväärne piletimüügiga seotud kohustuste täitmine on oluline ka reisijate distsipliini tagamiseks ja tarbimisharjumuste suunamiseks. Hankija on hankekomisjoni protokollis ka veenvalt põhjendanud, miks Liepaja ja Ogre lepingute rikkumised on olulised ja pidevad , seejuures pidevust näitabki samalaadsete kohustuste rikkumise sagedus ehk rikkumiste statistika . Hankekomisjoni protokollist nähtuvalt: „ 2023 kohta 3.04.2026 vastuses (lisa 2) esitatud andmetes nähtub, et Liepaja ja Ogre lepingute osas on rakendatud alates märtsist 2023 sanktsioone kokku 52-l korral , seejuures enamikel juhtudel on sama sanktsiooni rakendamise juhtumi raames sanktsioneeritud mitut rikkumise juhtumit korraga. Nähtuvalt Ühispakkujate poolt 3.04.2026 esitatud sanktsioonide rakendamise dokumentatsioonist on tuvastatav, et Liepaja ja Ogre lepingute puhul on rikkumised korduvad ja samalaadsed – igakuiselt esineb massiliselt ärajäänud sõitude eest sanktsioneerimist (kokku sanktsioneeritud 17 korral, igal korral sanktsioneeritud mitme ärajäänud sõidu eest, nt septembris 2023 sanktsioneeriti pelgalt Liepaja lepingus 147 ärajäänud sõidu eest), lisaks esineb pea igakuiselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 9 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 9 korral), korduvad on videosalvestistega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 3 korral) ja peatuste info edastamise rikkumised (kokku sanktsioneeritud 8 korral), samuti busside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 6 korral). 2023 kohta ei ole esitatud statistilisi andmeid selle kohta, kui palju oli ärajäänud reiside osakaal kõikidest reisidest. 2024 esines kokku Liepaja ja Ogre lepingute puhul kokku 83 sanktsioneerimise juhtumit . Ärajäänud reiside sanktsioneerimist esines igakuiselt ja kokku sanktsioneeriti 25 korral, seejuures tüüpiliselt hõlmas sanktsioon mitme ärajäänud reisi sanktsioneerimist samas leppetrahvinõudes (nt Ogre lepingus jaanuaris sanktsioneeriti sama trahvinõudega kokku 91 ärajäänud reisi summaarselt). Liepaja lepingus oli 2024 ärajäänud reiside osakaal 0.29%, seejuures jaanuaris 2024 oli ärajäänud reiside osakaal suisa 0,61% (sanktsioneeritud 40 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,52% (sanktsioneeritud 27 ärajäänud reisi). Ogre lepingus oli ärajäänud reiside osakaal 0,22%, seejuures jaanuaris oli ärajäänud reiside osakaal 0,83% (sanktsioneeritud 91 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,63% (sanktsioneeritud 65 ärajäänud reisi). Lisaks esineb igakuiselt massiliselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 33 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 8 korral), korduvad on videosalvestistega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 4 korral) ja peatuste info edastamise rikkumised (kokku sanktsioneeritud 2 korral), samuti busside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 8 korral). Võrreldes 2023 aastaga on rikkumiste sagedus ja raskus hoopis suurenenud. 2025 esines Liepaja ja Ogre lepingute puhul kokku 47 sanktsioneerimise juhtumit. Ogre lepingus on ärajäänud sõitude osakaal 0,28%, seevastu Liepaja lepingus on ärajäänud reiside osakaal 0,43% (seejuures juulis 0,68% ja septembris 0,65%). Seega vaatamata Ühispakkujate väitele, et rakendatud on tõhusaid heastamismeetmeid rikkumiste vältimiseks, kinnitab Ühispakkujate enda poolt pelgalt ärajäänud reiside statistika hoopis vastupidist, et ärajäänud reiside osakaal on hoopis suurenenud võrreldes 2024. Ärajäänud reiside eest sanktsioone rakendati igakuiselt, kokku 24 korral (sh Liepaja lepingus juulis 92 ja oktoobris 93 ärajäänud reisi, Ogre lepingus augustis 226 ärajäänud reisi). Lisaks esineb massiliselt piletimüügi reeglite rikkumisi (kokku sanktsioneeritud 12 korral) ja sõiduplaanist olulisi kõrvalekaldeid (kokku sanktsioneeritud 4 korral), peatuste info edastamise rikkumised (kokku sanktsioneeritud 2 korral), samuti busside mittenõuetekohasusega seotud rikkumised (kokku sanktsioneeritud 5 korral) . “ Hankija hinnangul kinnitavad Vaidlustajate enda poolt esitatud andmed seda, et Liepaja ja Ogre lepingute rikkumised on olnud pidevad ja olulised ning rikkumiste sagedus ja raskus ei ole perioodil 2023 – 2025 vähenenud, ehkki Vaidlustajad väidavad olevat rakendanud heastamismeetmeid. Vale on vaidlustuse etteheide, et Hankija on kuidagi „automaatselt“ Vaidlustajad kõrvaldanud pelgalt seetõttu, et on tuvastatud korduvad lepingurikkumised. Vaidlustajate etteheide on ümber lükatud hankekomisjoni protokolli kaalutlustega, kus Hankija on põhjalikult põhjendanud, et Vaidlustajate lepingurikkumiste sagedus ja olulisus (ning seejuures iseäranis ärajäänud reiside suur osakaal) on oluliselt suurem võrreldes Eesti avaliku liiniveo sektori näitajatega. Hankija peab hea seisma avaliku huvi eest tagada avaliku liiniveo kvaliteet sellisena nagu see Eestis tavapärane on, mistõttu on kohane võrrelda Vaidlustajate eelnevat praktikat hankelepingute täitmisel sellega, mis on Eesti kontekstis tavapärane rikkumiste sagedus ja määr. Ka ei saa Eesti hankijale olla siduv Läti hankija seisukoht selle kohta, kas ärajäänud reiside osakaal ja muud Vaidlustajate lepingurikkumised on Läti lepingute täitmisel on sellised, mis tingivad kõrvaldamise Eestis läbiviidavast avaliku liiniveo hankest või mida Läti tellija ise on pidanud taluvuspiiri ületavaks, et leping üles öelda . 2.4. Hankija on kohaselt võrrelnud Läti lepingute täitmise praktikat Eesti avaliku liiniveo praktikaga Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et Läti lepingute täitmisel esinenud rikkumiste kaalumisel Vaidlustajate usaldusväärsuse hindamiseks on kohane võrrelda Läti lepingute rikkumiste olulisust ja sagedust sellega, mis on tavapärane Eesti avalikus liiniveos. Hankija ei ole teinud kaalutlusvigu, vaid on erakordse põhjalikkusega analüüsinud millised avaliku liiniveo lepingud on Läti lepingutega piisavalt sarnased , et olla kohaseks võrdlusaluseks. Hankekomisjoni protokolli lk 7 nähtuvalt on Hankija selgitanud, millised avaliku teenindamise lepingud on Hankija võtnud võrdlusaluseks (seejuures Hankija on kõikide allolevalt loetletud lepingute tellija ja seetõttu üksikasjalikult kursis lepingute täitmise käiguga) : AS-ga Sebe sõlmitud avaliku teenindamise lepingud põhjasuuna (RH 193780), lääne2 suuna (RH 203), idasuuna (RH 222644), ida2 suuna (RH 203234), edelasuuna (RH243610) riigihangetes; AS-ga Hansabuss sõlmitud avaliku teenindamise lepingud läänesuuna (RH 220835) ja Lääne Virumaa (RH 231687), Harku siseliinid (RH 232751 ), Kose siseliinid osa 1 (RH 232940 ), Keila siseliinid (RH 275153 ), Lääne Harju siseliinid osa 1 ja osa 2 (RH 247550 ) riigihangetes; AS-ga GoBus sõlmitud avaliku teenindamise lepingud lõunasuuna (RH 219196) ja Raplamaa RH 245900) riigihangetes, Jõelähtme siseliinid (RH 232266 ), Anija siseliinid osa 1 (RH 247587 ), Kose siseliinid osa 2 RH232940). Hankija on iga lepingu juures märkinud vastava riigihanke viitenumbri ja kuna kõik lepingud on sõlmitud avatud hankemenetlus t e tulemusena, on kõikide nende lepingute tingimused avalikult kättesaadavad ja kontrollitavad . Seega puudusid mistahes takistused Vaidlustajate jaoks veendumaks, et võrdlusaluseks võetud avaliku liiniveo lepingud on oma regulatsioonilt Läti lepingutega võrreldavad ja rikkumiste sanktsioneerimise osas on Eesti lepingud seejuures märksa rangemad nii rikkumise koosseisude kui ka sanktsioonide suuruse poolest . H ankekomisjoni protokolli lk 8 on selgitatud järgmist: „ Nagu Ühispakkujad ise selgitavad 20.03.2026 selgituses on tüüpiline sanktsioon vahemikus 70-200 eurot (mis enamasti hõlmab mitme rikkumise juhtumi sanktsioneerimist korraga), seejuures ärajäänud sõitude puhul on sanktsioonid iseäranis vähesed (nt 2025 augustis sanktsioneeriti Ogre lepingus 226 ärajäänud reisi eest vaid trahviga 500 eurot) ning sanktsioneerimise eeldused oluliselt leebemad (nt sanktsioneeritakse kõrvalkaldeid sõiduplaanist alles eeldusel, et hilinemine on olnud pikem kui 10 minutit ning trahvimäära suurus on ca 20 korda väiksem võrreldes Eestis tavapäraste sanktsioonidega analoogsete rikkumiste puhul). Seevastu Eesti avaliku liiniveo lepingutes on loetakse hälbeid sõiduplaanist eelduslikult olulisteks rikkumisteks, mis sõltuvalt asjaoludest tingivad trahvi rakendamise kuni summas 1500 eurot iga üksiku rikkumise juhtumi kohta (vt nt edelasuuna ATL riigihankes nr 243610 hankelepingu p 9.4.1 kohaselt loetakse igasugune sõiduplaanist hälve ja reisi teenindamata jätmine oluliseks lepingurikkumiseks, 9.5 kohaselt on iga ebaolulise rikkumise eest määratav trahv kuni 150 eurot juhtumi kohta ja iga olulise lepingurikkumise eest määratav trahv on kuni 1500 eurot juhtumi kohta). /…/ Vaatamata sellele, et Eesti avaliku liiniveo lepingutes on sanktsioonimäärad ja sanktsioneerimise eeldused kordades rangemad võrreldes Lepingutega, ei ole mitte ühelgi Eesti vedajal perioodil 2023-2025 rakendatud leppetrahvide kogusumma isegi mitte Ühispakkujate endi poolt õiglaseks peetud summas 54 133,75 eurot, vaid oluliselt väiksemas ulatuses.“ Eelnevat arvestades on kummutatud vaidlustuse etteheited, et Hankija ei ole arvestanud Läti lepingute ja Eesti ATL-de sanktsioonisüsteemi erinevusi – Hankija on tuvastanud, et Eesti ATL-des on samasisuliste rikkumiste sanktsioneerimise eeldused palju rangemad ja sanktsioonimäärad palju kõrgemad kui Läti lepingutes, ent sellele vaatamata on Vaidlustajate suhtes kõnealuste Läti hankelepingu täitmisel rakendatud leppetrahvide summa 140 333,75 eurot (ja isegi Vaidlustajate endi poolt põhjendatud peetud leppetrahvide kogusumma 54 133,75 eurot ) kordades suurem kui ühegi Eesti vedaja suhtes rakendatud leppetrahvide summa samal perioodil ja seejuures teenindavad võrdlusena aluseks võetud 3 Eesti vedajat palju suuremal arvul hankelepinguid . Hankija on võrdlusaluseks võtnud maakondlikud ja kohalike liinide ATL-d , sest ka Liepaja ka Ogre lepingud on justnimelt regionaalsed liiniveolepingud . Lisaks on Hankija arvestanud ärajäänud reiside osakaalu arvutamisega, et võrdlusaluseks olevad Eesti ATL-d oleksid võrreldavad Liepaja ja Ogre lepingutega nii veomahu kui ka planeeritud reiside arvu poolest – vastav info on üksikasjalikult välja toodud hankekomisjoni protokolli lisas 3, mis sisaldab ärisaladust (sest seostab iga konkreetse vedaja ja tema teenindatava lepingu , vastava lepingu veomahu ja planeeritud reiside arvu ning ärajäänud reiside arvu, mille suhtest kujunebki ärajäänud reiside protsentuaalne osakaal). Seetõ ttu ei ole Hankija ärajäänud reiside osakaalu arvestamisel võtnud hankekomisjoni protokolli lisas 3 aluseks neid protokollis loetletud Eesti ATL-e , kus veomahud ja planeeritud reiside arvud olid kordades väiksemad kui Liepaja ja Ogre lepingutes. Nimelt nähtub Vaidlustajate poolt 27.03.2026 selgitusele lisatud ATD soovituskirjast ( lisa 3 ), et veomahud kilomeetrites olid Liepaja ja Ogre lepingutes järgmised: Lepingu nr. 2022. aasta 2023. aasta 2024. aasta 2025. aasta ATD/ST-2020/04 Liepaja 6 054 068,65 6 043 797,98 5 191 506,36 4 855 676.28 ATD/ST-2021/03- Ogre , Aizkraukle 1 564 989,29 3 152 723,03 3 146 977,52 3 140 737.17 Vaidlustajate 20.03.2026 selgituste koosseisus esitatud tabelitest ärajäänud reiside statistika kohta (hankekomisjoni protokolli lisa 1) nähtub Ogre lepingus ja Liepaja lepingus veomahu piires planeeritud veootste ehk reiside arv ning ärajäänud sõitude arv, mille suhtest kujunebki ärajäänud reiside osakaal. Hankija võttis hankekomisjoni protokolli lisas 3 ärajäänud reiside osakaalu arvestamiseks aluseks just need Eesti ATL-d , mis olid nii veomahtude kui ka veootste ehk reiside arvu poolest võrreldavas suurusjärgus Ogre lepingu ja Liepaja lepinguga – see väide on kontrollitav hankekomisjoni protokolli lisast 3, mis sisaldab ärisaladust (käesoleva menetlusdokumendi lisa 1), ja milles on ära näidatud iga lepingu puhul nii veomaht, planeeritud veootste arv kui ka ärajäänud reiside arv. Seega on kohatu Vaidlustajate etteheide, et ärajäänud reiside osakaalud ei ole võrreldavad , sest Läti lepingute ja Eesti lepingute täitmise asjaolud on võrreldamatud (vaidlustuse p 2.4.6) . Vastupidi, tegemist on regionaalliinide lepingute täitmisega , mille veomahud ja planeeritud veootste koguarv on võrreldavad. Seejuures Eesti ATL-de puhul kontrollitakse läbitud vedusid ja vastavust sõiduplaanile elektroonilise süsteemiga automaatselt, mistõttu pole põhjendatud Vaidlustaja kahtlus, et Eestis lihtsalt ei kontrollita samavõrd hoolsalt ATL-de täitmisel ärajäänud reise (vaidlustuse p 2.7.6) . Vastupidi, Eesti ATL-de täitmisel ei jää elektroonilise süsteemi kasutuse tõttu tähelepanuta mitte ükski hilinemine ega ärajäänud veoots . Vaidlustaja püüab väita, et Liepaja ja Ogre lepingute rikkumised tekkisid seepärast, et Liepaja ja Ogre lepingutes olid hinnapakkumised tehtud enne 2022 veebruari „geopoliitilist ja inflatsioonilist shokki “ (vaidlustuse p 2.4.9) . Vaidlustajad püüavad väita, et lepingute täitmise kulukuse tõttu ongi lepingute rikkumised olnud sedavõrd massilised ja et Vaidlustajad seetõttu nende rikkumiste eest ei vastuta. Ühtegi tõendit oma väidete toestamiseks Vaidlustajad ei esita. Vaidlustajate argumendid on üldsõnalised ja asjakohatud. Läti lepingud on sõlmitud riigihangete tulemusena, mistõttu on Läti lepingute teenindamiseks sobiva hinnataseme määranud Vaidlustaja I ise, arvestades seejuures Läti lepingus sätestatud vedaja tasu indekseerimise mudelit ja majanduslike riskide jaotust. Teisisõnu pidi Vaidlustaja I ise määrama sellise hinnataseme, mille juures Vaidlustaja I pidas võimalikuks täita Liepaja ja Ogre lepinguid nõuetekohaselt, arvestades mh lepingute ajalist kestust ja seda, et majanduskeskkond võib vahepeal muutuda ning samuti arvestades Läti lepingutes ettenähtud majanduslike riskide jaotust tellija ja vedaja vahel. Vedaja tasu indekseerimise mudel Läti lepingutes on oma sisult sarnane Eesti ATL- dele , sest vastavalt Euroopa Kohtu kohtupraktikale ei peagi avaliku liiniveo riigihangetes olema tagatud vedajale tema reaalsete kulude hüvitamine ning vedaja peab ise oma majanduslikke riske kaaluma pakkumuse hinnastamisel. Kui vedaja on oma pakkumuse hinnastanud nii, et see ei võimalda lepingut kasumlikult täita (nagu Vaidlustajad tunduvad avaldavat vaidlustuses), siis sellise lepingu rikkumiste eest jääb vedaja ikkagi ise vastutavaks . Seetõttu on põhimõtteliselt asjakohatu Vaidlustajate arutluskäik sellest, et Läti lepingute rikkumised on vabandatavad majanduskeskkonna muutumise tõttu ega tohi sellised rikkumised olla kõrvaldamise aluseks seetõttu, et Vaidlustajal I oli enda väitel majanduslikult raske lepinguid täita. 2022 veebruaris seoses Ukraina sõjaga toimunud geopoliitilised muudatused ja hinnatõus mõjutasid samavõrd palju ka Eesti vedajaid . Hankija poolt võrdlusaluseks võetud ATL-de hulgas on valdav osa Eesti lepinguid sõlmitud ja hinnastatud enne 2022, ent sellegipoolest ei ole Eesti vedajad neid ATL-uid rikkunud sedavõrd massiliselt nagu Vaidlustaja I on rikkunud Ogre ja Liepaja lepinguid . Vastavad andmed ATL-de sõlmimise aja ja kehtivuse kohta lisas 4. Eelnev kinnitab, et Hankija on hoolsalt ja kohaselt valinud võrdlusaluseks Eesti ATL- d , milles osutatakse teenust regionaalsetel liinidel, milles veomahud ja planeeritud veootste arvud on võrreldavad Läti lepingutega, milles rikkumiste sanktsioneerimissüsteem on Läti lepingutega võrreldes palju rangem ja milles lepingute majanduslik loogika (vedaja enda poolt lkm hinna pakkumine hankes, vedaja tasu perioodiline indekseerimine ja majanduslike riskide jaotus lepingus ettenähtud tingimustel ) on võrreldav. H ankekomisjoni protokollide lisade 3 ja 4 andmetega on üheselt tõendatud, et Vaidlustajate lepingurikkumised Ogre ja Liepaja lepingute täitmisel on olnud püsivalt 2023 – 2025 sagedasemad (seejuures iseäranis on püsivalt kõrge olnud ärajäänud reiside osakaal) Eesti vedajatega võrreldes: Hankekomisjoni protokolli lk 8 on märgitud: „ Manuses olevast statistikast on järeldatav, et Eesti maakonnaliinide teenindamise praktikas on tavapärane ärajäänud vedude osakaal reeglina vähem kui 0,1% kõikidest sõitudest. Terve perioodi 2023-2026 vältel on vaid ühe eelviidatud maakonnaliini lepingu täitmisel aastane ärajäänud reiside osakaal tõusnud 0,22%- ni ning sedagi 2023 aastal, misjärel järgnevatel aastatel on ärajäänud reiside osakaal sama lepingu täitmisel drastiliselt langenud. Veel enam, mitte ühegi vedaja lõikes arvestades vedaja täitmisel olevaid lepinguid kokku ei ole samuti perioodil 2023 – 2026 ärajäänud sõitude osakaal ületanud 0,1%. Eelnevat peegeldab Eesti avaliku liiniveo praktikas juurdunud tava, et ärajäänud reiside osakaal üle 0,1% kõikidest reisidest on iseäranis jäme lepingurikkumine, mille tõttu peab vedaja lisaks leppetrahvi tasumisele rakendama ka täiendavaid lisameetmeid teenuse kvaliteedi parandamiseks. See peegeldub mh ka käesoleva Riigihanke alusdokumentides RHAD lisa 2 lisa 10 punktis 1.3. Seetõttu on Eesti avaliku liiniveo praktikas äärmiselt haruldane ärajäänud reiside osakaal üle 0,1%. Ka muude rikkumiste osas peale ärajäänud veootste on Eesti avaliku liiniveo praktikas rikkumiste juhtumid väga erakorralised ja kaugeltki mitte nii sagedased kui SAP poolt Leipaja ja Ogre lepingu täitmisel. Nähtuvalt käesoleva protokolli lisast 4 on perioodil 2023-2025 vedajal A esinenud muid ATL rikkumisi peale ärajäänud veootste ja hilinemiste kõikide lepingute täitmisel vaid 6-l korral, vedajal B üldse mitte ja vedajal C vaid 2-l korral, seejuures on kõikide kolme vedaja teenindamisel oluliselt suurem arv avaliku liiniveo lepinguid kui Ühispakkujate kaks lepingut (Orge leping ja Liepaja leping) . “ Vaidlustaja eksitab VAKOt vaidlustuse p 2.5.4 väites, et hankekomisjoni protokolli lisa 3 andmete kohaselt on ka Eesti vedajatel pidevalt ärajäänud reiside osakaal üle 0,1% - nii see ilmselgelt ei ole ja selles on lihtne veenduda hankekomisjoni protokolli lisast 3. Nagu hankekomisjoni protokollist nähtub on vaid ühe lepingu puhul 2023 aastal esinenud aastane ärajäänud reiside osakaal 0,22%, ent 202 5 on sama lepingu täitmisel ärajäänud reiside osakaal vaid 0,05% ehk vedaja on oma teenuse kvaliteeti oluliselt parandanud. Seevastu Vaidlustajal I Oge ja Leipaja lepingute täitmisel ei ole ärajäänud reiside osakaal aastate lõikes vähenenud, vaid vastupidi suurenenud – kui 2024 oli Liepaja lepingus ärajäänud reiside osakaal 0,29%, siis 2025 oli ärajäänud reise juba 0,43% , Ogre lepingus oli 2024 ärajäänud reiside osakaal 0,22%, kuid 2025 juba 0,28%. Hankija toonitab, et Eesti vedajate keskmine ärajäänud reiside osakaal nii perioodi 2023 – 2025 kohta kokku kui ka iga aasta kaupa eraldivõttes jääb alla 0,1% ja trend on selgelt ajas kahanev. Seevastu Vaidlustajatel on teenuse täitmise määraks keskmiselt pelgalt 99,62% (vaidlustuse p 2.6.2) ja ärajäänud reiside osakaal keskmiselt 0,3%, seejuures teatud kuudel on ärajäämiste protsent veel mitmekordselt kõrgem Ehkki erinevused ärajäänud reiside osakaaludes Läti lepingute ja Eesti vedajate täidetud ATL-de vahel on juba aastate lõikes erinevad, on olulised siiski ka Vaidlustajate eriti drastilised lepingurikkumised teatud kuude kaupa . Nt 2024 jaanuaris oli ärajäänud reiside osakaal Liepaja lepingus suisa 0,61% (sanktsioneeritud 40 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,52% (sanktsioneeritud 27 ärajäänud reisi). Ogre lepingus oli jaanuaris 2024 ärajäänud reiside osakaal 0,83% (sanktsioneeritud 91 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,63% (sanktsioneeritud 65 ärajäänud reisi). 2025 juulis oli Liepaja lepingus ärajäänud reiside osakaal 0,68% ja septembris 0,65%) . Sellised olulised kõikumised avaliku liiniveo järjepidevuses ja sõiduplaani järgimisel on Hankija arvates väga olulisel määral teenuse kvaliteeti halvendavad, sest mõjutavad vahetult avaliku teenindamise teenuse usaldusväärsust – reisijal pole võimalik ette näha, kas mingil kalendrikuul juhtub vedajal olema nö raske kuu, mil oluline osa reisidest jääb lihtsalt ära. Seepärast vastupidiselt Vaidlustajate väidetele on kohane arvestada mitte üksnes ärajäänud reiside osakaalu aastate lõikes, vaid asjakohane on arvestada ka igakuiseid ja igakvartaalseid olulisi kõikumisi teenus e tasemes. Ka muude rikkumiste (s.t rikkumised, mis seisnevad muus kui hilinemises või ärajäänud reisides) osas peale ärajäänud reiside on ilmne, et Eesti vedajatel esinevad rikkumiste juhtumid on perioodil 2023 – 2025 üksikud ja harvad (vt täpsemalt hankekomisjoni protokolli lisa 4), seevastu Vaidlustajatel esineb ka kõiki muid rikkumisi peale ärajäänud reiside igakuiselt ja massiliselt (vt täpsemalt hankekomisjoni protokolli lk 5). Seejuures väärib rõhutamist, et Eesti ATL-des on sanktsioneeritud samasuguste kohustuste rikkumised, mida Vaidlustaja I on Läti lepingute täitmisel toime pannud – Eesti ATL-des on samamoodi vedajatel ulatuslikud kohustused piletimüügi ja valvekaameratega seoses, kohustus tagada busside nõuetekohasus ja peatuste info. Selles on lihtne veenduda tutvudes hankekomisjoni protokollis nimetatud mistahes Eesti ATL- ga . Seetõttu on ilmselgelt alusetu vaidlustuse p 2.7.6 väide, et Eesti vedajate poolt selliste muude kohustuste rikkumised ei ole dokumenteeritud. Vastupidi – hankekomisjoni protokollis 4 on kajastatud absoluutselt kõik lepingurikkumised ning nende hulgas leidub ka selliste kohustuste rikkumisi, mis seisnevad muus kui hilinemises või ärajäänud reisis. Kuid oluline on see, et Eesti vedajatel esineb selliseid rikkumiste juhtumeid perioodil 2023 – 2025 üksikuid, seevastu Vaidlustajal I esineb muude kohustuste rikkumisi igakuiselt nii Liepaja kui Ogre lepingu täitmisel. Võrreldes Vaidlustajate lepingurikkumiste raskust, korduvust ja seda, et lepingurikkumiste profiil ei ole 2023 – 2025 paranenud, vaid pigem on lepingurikkumiste sagedus ja ärajäänud reiside osakaal süvenenud, ühelt poolt ning teiselt poolt Eesti vedajate lepingutäitmise distsipliini (sh iseäranis ärajäänud reiside osakaalu), on ilmne, et Vaidlustajate lepingurikkumised on oluliselt sagedasemad ja raskemad kui Eesti avaliku liiniveo sektoris tavapärane. Vaidlustajate eelnev praktika Liepaja ja Ogre lepingute täitmisel on tekitanud Hankijas põhjendatult usaldamatuse Vaidlustajate võimekuses täita Riigihankes sõlmitavat ATL-t kvaliteedis ja tasemel nagu see Eesti avaliku liiniveo sektoris tavapärane on. Just selleks ongi RHS § 95 lg 4 p 8 ellu kutsutud, et hankijal oleks võimalik seeläbi vältida avaliku huvi kahjustamist ja seista hea sõlmitava hankelepingu täitmise kõrge kvaliteedi eest . III Menetluslikud küsimused Eesti vedajate ärisaladuse kaitse. Ärisaladust sisaldavad käesolevale menetlusdokumendile lisatud hankekomisjoni protokolli lisad 3 ja 4 , mis kajastavad mh Eesti vedajate ATL-de veomahte, sõiduotste arvu ja ärajäänud reiside arvu (protokolli lisa 3) ja samuti muus kui hilinemises ja ärajäänud reisides seisnevate lepingurikkumiste detaile (protokolli lisa 4 – sisaldab kõikide rikkumiste eest rakendatud sanktsioone ning muus kui hilinemises või ärajäämises seisnenud rikkumiste üksikasju). Iga konkreetse lepingu täitmisel esinenud rikkumiste üksikasjad ja rakendatud sanktsioonid ei ole avaliku infona kättesaadav ning vedajatel on äratuntav huvi sellise teabe mitte avaldamiseks, kuivõrd teave konkurentide lepingurikkumiste kohta annab konkurentsieelise riigihangetel osalemiseks. Eelnevat arvestades palun käesoleva menetlusdokumendi lisas 1 esitatud hankekomisjoni protokolli koos ärisaladust sisaldavate lisadega Vaidlustajatele mitte edastada. Hankekomisjoni protokoll ilma ärisaladuseta on juba Vaidlustajatel olemas ja see on vaidlustuse lisas 1. Esindusõiguse kinnitus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil [email protected] . Vaidlustuse läbivaatamine kirjalikus menetluses. Hankija esindaja leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik istungit pidamata kirjalikus menetluses, kuivõrd asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik tuvastada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Juhindudes eeltoodust palun: Mitte avaldada Vaidlustajatele käesoleva menetlusdokumendi lisa 1 hankekomisjoni protokoll koos ärisaladusega (ärisaladust sisaldavad protokolli lisad 3 ja 4, ilma ärisaladuseta versioon hankekomisjoni protokollist ja lisadest on Vaidlustajatele juba kättesaadavaks tehtud ja see on vaidlustuse lisa 2); jätta vaidlustus rahuldamata mõista vaidlustusmenetlusega seotud hankija menetluskulud välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus volitatud esindaja Lisa 1 – 28.04.2026 hankekomisjoni protokoll KOOS ÄRISALADUSEGA, vaidlustajale palun mitte edastada Lisa 2 – Liepaja leping Lisa 3 – ATD soovituskiri, vaidlustajate 27.03.2026 selgitustele lisatud dokument Lisa 4 – hankekomisjoni protokollis võrdlusaluseks võetud Eesti ATL-de sõlmimise kuupäevad ja kehtivusajad