Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon Vaidlustusasi nr 104-26/307402 19.05.2026 TÄIENDAV SEISUKOHT Vaidlustajad: Osaühing SIRKEL&MALL Registrikood 11124774 INDUSTRIA PROJECT Sp. z o.o. Registrikood 0000295936 Vaidlustajate esindajad: Vandeadvokaat Piret Kergandberg Vandeadvokaadi abi Pilleriin Peedosk Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia tn 36, 10132 Tallinn Tel 611 0915 E-post [email protected] E-post [email protected] Hankija: Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum Registrikood 90001478 Hankija esindaja: Indrek Essenson E-post [email protected] Kolmas isik: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Kolmanda isiku esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE E-post [email protected] MENETLUSE SEIS 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on ühispakkujate osaühing SIRKEL&MALL ja INDUSTRIA PROJECTS Sp. z.o.o. (edaspidi vaidlustajad) 08.05.2026 vaidlustus Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi hankija) riigihankes nr 307402. 2. 14.05.2026 esitasid vastused vaidlustusele nii hankija kui ka Innopolis Insenerid OÜ (edaspidi kolmas isik). Samal päeval määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 19.05.2026 täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesolevaga vastavad vaidlustajad kolmanda isiku ja hankija seisukohtadele. TÄIENDAVAD SEISUKOHAD (I) Kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimine ja vaidlustatav otsus  Vaidlustatud otsus 3. Kolmas isik on oma vastuses selgitanud, et hankija ei ole veel sisulist otsust riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 104 lg 8 alusel teinud, seega on vaidlustus esitatud ennatlikult. Vaidlustaja ei ole eeltooduga nõus. 4. Hankija on pakkujatele edastatud otsuses viidanud selgelt, et hankija hinnangul on tegemist lõpliku otsusega, millele täiendavat sisulise kontrolli otsust ei järgne. Hankija tõi pakkujatele edastatud otsuses välja, et lepingu võib kolmanda isikuga sõlmida alates 14.05, st 15. päeval pärast otsuse pakkujatele edastamist. RHS § 120 lg 2 kohaselt võetakse ooteaja arvestamisel aluseks viimane otsus enne hankelepingu sõlmimist. Üldjuhul oleks see tõesti RHS § 104 lg 8 alusel tehtud sisulise kontrolli otsus, kuid antud juhul nähtus, et hankija ei ole sellist otsust teinud, ega kavatsenud ka teha. Hankija oli enda hinnangul juba lõpliku otsuse teinud. Kuna hankija käsitles 27.04.2026 kvalifitseerimisotsust lõpliku otsusena, tuli vaidlustada just see otsus. Seetõttu on vaidlustus esitatud õigel ajal ning õigele otsusele. Kolmanda isiku seisukoha p-des 8-13 toodud põhjendused tuleb jätta tähelepanuta.  Hankija kontrollikohustus 5. Hankija on oma seisukohaga esitanud käesolevas hankemenetluses tehtud otsuste originaalid. Teiste hulgas esitas hankija 27.04.2026 otsuse, millega kvalifitseeriti pakkujad hankepassi alusel (RHS § 104 lg 6).1 Pärast eduka pakkuja otsuse tegemist on hankija teinud edukal pakkujal ka kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli otsuse RHS § 104 lg 8 alusel.2 Otsuses puuduvad viited kvalifikatsioonitingimuste sisulise kontrolli otsuste tegemise kohta. 6. Siiski nähtub hankija selgitustest, et hankija ei piirdunud referentside kontrollimisega üksnes kinnituste alusel. Hankija selgitas, et kolmas isik esitas pakkumusega tellija (PERH) kinnituse tööde teostamise kohta, millega hankija tutvus. Lisaks kontrollis hankija ehitisregistrist teostatud töödega hõlmatud ehitise netopinda, mis vastas nõutule ning riigihangete registrist ka riigihangete nr 196030 (edaspidi RH 196030) ja 212908 (edaspidi RH 212908) alusel teostatud lepingute nõuetekohast täitmist. Hankija selgitas, et tal ei tekkinud kahtlust pakkumuse koosseisus esitatud kinnituskirja õiguses, mistõttu ei olnud tal kohustust RHS § 104 lg 8 alusel täiendavaid selgitusi ja dokumente küsida ning täiendavat otsust teha. 7. Selguse huvides märgivad vaidlustajad, et ei saa täielikult nõustuda seaduse selliselt tõlgendamisega. Kuigi inimlikult on mõistetav, et hankijale on menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt mugavam teha nii kvalifitseerimistingimuste formaalne kui ka sisuline kontroll üheaegselt, ei näe seadus hetkesõnastuses sellist võimalust ette. 8. RHS § 104 lg 8 kohaselt peab hankija kontrollima hankepassis märgitud andmeid sisuliselt enne hankelepingu sõlmist ning kontrollima ka kvalifitseerimistingimustele vastavust sisuliselt. Sätte teine pool sätestab hankija kohustuse teha otsus eduka pakkuja kõrvaldamise või kõrvaldamata jätmise, ja kui ta on seadnud pakkujatele ka kvalifitseerimise tingimused, 1 Hankija vastus, lisa 1 2 Hankija vastus, lisa 5. 2/7  ka otsuse kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta. Seega oli hankija kohustus teha ka otsus, et eduka pakkuja vastab sisuliselt kvalifitseerimise tingimustele. 9. Seejuures ei ole vaidlustajad ka lõpuni nõus väitega, et hankijal ei pidanud tekkima täiendavaid küsimusi või kahtlusi selle kohta, kas kolmanda isiku esitatud referentsleping vastab hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimusele. Hankija on selgitanud, et kontrollis riigihangete registrist nii RH 196030 kui ka RH212908 osas lepingu nõuetekohast täitmist. Vaidlustajate hinnangul pidi hankijas tekitama küsimusi asjaolu, et riigihangete registrisse kantud hankelepingu täitmise tähtajad ning kinnituskirjas viidatud tähtaeg 22.09.2023 on vastuolulised. Seejuures on RH 196030 tulemusel sõlmitud lepingu täitmise tähtajaks märgitud kuupäev, mis on kolm aastat varasem hankija kehtestatud referentsperioodi algusest. Samuti oleks hankija pidanud kontrollima ka sisuliselt seda, kas kolmas isik on tööd teostanud isiklikult või kasutanud omakorda alltöövõtjat, kes on spetsialiseerinud konkreetselt sellise osa projekteerimisele. Otsustest ei nähtu, et hankija oleks seda kontrollinud. 10. Teiseks oli avalikest andmetest nähtav, et tegelikult algas referentsina kasutatud objektil ravitöö juba 06.03.2023, s.t enne referentsperioodi algust. Hooneosa kasutamise ja ravitööga alustamise eelduseks on see, et projekteerimis- ja ehitustööd on selleks hetkeks lõppenud. Vaidlustajad eeldavad siinkohal, et objekti asuti kasutama alles pärast (osalise) kasutusloa väljastamist siis, kui tööd olid nõuetekohaselt valminud ning ravitööga (sh ravigaasi süsteemide kasutamisega) oli võimalik alustada. Eelduslikult võisid üles jääda küll mõned kõrvalkohustused ja jätkutegevused. See ei oma aga antud juhul tähendust (vt täpsemalt all). 11. Kõige hiljemalt pidi hankijal tekkima aga kahtlus referentsi vastavuses kvalifitseerimise tingimusele vaidlustajate vaidlustusega tutvumisel. RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija kogu riigihankemenetluse vältel nõuda kvalifitseerimistingimuste kontrolliks täiendavaid dokumente. Arvestades, et hankemenetlus veel käib, on hankijal võimalik puudused kõrvaldada. 12. Selguse huvides märgivad vaidlustajad siinkohal, et hankija ega kolmas isik ei ole esitatud tõendite hulgas edastanud kolmanda isiku pakkumuse koosseisus sisaldunud kinnituskirja, mistõttu ei ole vaidlustajatel võimalik veenduda selle nõuetekohasuses ega sõnastuses (kuigi vaidlustajate hinnangul ei tohiks selline kinnitus olla ärisaladusega kaetud). Samuti ei ole vaidlustajatele teada, millises sõnastuses kolmas isik kinnituskirja palus, mistõttu võib ka kinnitus ise olla eksitav või suunav, vähemalt kvalifitseerimistingimusele vastavuse kontekstis. 13. Vaidlustajad ei saa välistada, et kinnituskiri on sõnastatud üldise kinnitusena, mille kohaselt on kolmas isik teostanud ravigaaside projekteerimistöid ning et lepingu täitmise periood kattus osaliselt ette nähtud referentsperioodiga. Seega võib olla juhtunud, et kinnituskirja pealiskaudsel tutvumisel ei tuvastanud hankija kohe probleemi. See aga ei tähenda, et olukorras, kus nüüd on probleem selge, ei peaks hankija kontrollima referentsi sisuliselt. 14. Vaidlustajad rõhutavad, et kvalifitseerimistingimuse kohaselt oli nõue, et pakkuja peab olema teostanud hanketeate avaldamisest tagasiulatuvalt 36 kuu jooksul nõuetekohaselt ravigaaside süsteemide projekteerimistöid vähemalt ühel 10 000 m2 objektil. Seega ei piisa üksnes kinnitusest, et referentsina esitatud lepingu täitmise periood kattub osaliselt nõutud referentsperioodiga (eeldusel, et kinnituskiri on sellise sisuga) ja et selle lepingu raames on väljaspool referentsperioodi teostatud nimetatud töid. Tingimuse kohaselt tuli ette nähtud referentsperioodi jooksul teostada tingimuses konkreetselt nimetatud. (II) Ravigaasi süsteemide projekteerimistöid ei teostatud ettenähtud referentsperioodil  Tingimuse sisu 15. Nagu vaidlustajad on selgitanud ülal, on hankija käesolevas riigihankes kehtestanud tingimuse, et pakkuja peab olema teostanud referentsperioodi jooksul nõuetekohaselt ravigaaside süsteemide projekteerimistöid objektil, mille netopind on vähemalt 10 000 m2. Hankija on seotud enda kehtestatud kvalifitseerimistingimustega ega või 3/7  kvalifitseerimise tingimusi hiljem muuta või teisiti hakata sisustada. Hankija ei ole sõnastanud tingimust selliselt, et võimalik on esitada leping, mille puhul kattub (osaliselt) referentsperioodiga referentsina esitatud lepingu täitmise tähtaeg, omamata seejuures tähtsust, kas ravigaaside süsteemide projekteerimise eriosa tööd on teostatud referentsperioodi sees või mitte. 16. Vaidlustajad rõhutavad, et hankijal oli RHS § 101 lg 2 kohaselt õigus põhjendatud juhul näha ette ka pikem referentsperiood, nt kui hankijale tundub, et konkurentsi tagamiseks on see vajalik, kuid hankija ei ole seda teinud. Ükski pakkuja või hankest huvitatud isik, sh kolmas isik, ei ole viidatud kvalifitseerimistingimust ka vaidlustanud. Seega on hankija seotud kvalifitseerimistingimuse sõnastusega sellisel kujul ja hankijal tuleb kontrollida, kas viidatud töid on nõutud mahus referentsperioodi jooksul teostatud. Muu tõlgendus ei ole antud juhul võimalik.  Autorijärelevalve ja konsultatsiooniteenuste osutamist ei saa pidada ravigaaside süsteemide projekteerimistöödeks 17. Hankija on võtnud kolmandal isikul kvalifitseerimistingimuse kontrollimisel aluseks nii RH 196030 alusel sõlmitud lepingu kui ka RH 212908 alusel sõlmitud lepingu. Vaidlustajate hinnangul ei ole see korrektne. Hankija sai kontrollida üksnes RH 212908 alusel sõlmitud lepingut, kuid a see ei vasta kvalifitseerimistingimuse sisulistele nõuetele. 18. Vaidlustajate hinnangul ei saa autorijärelevalve ja konsultatsiooniteenuste osutamist pidada samaväärseks. Näiteks on hankija RH 307402 riigihanke alusdokumentide osaks oleva tehnilises kirjelduse p-s 13.12 sätestanud, mida saab pidada ravigaasi süsteemide projekteerimistöödeks: 19. Eeltoodust nähtub, et tegemist on väga spetsiifiliste ja konkreetsetele tunnustele vastavate töödega. 20. Täiendavalt tuleneb see, mida saab pidada projekteerimistöödeks, vaidlustajate hinnangul ehitusseadustikust (edaspidi EhS) ja majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusest nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ (edaspidi nõuded ehitusprojektile). 21. Projekteerimistööde teostamise raames valmib ehitusprojekt ehk dokumentide kogum, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet (EhS § 5). Koostatav ehitusprojekt peab vastama ehitusprojektile kehtestatud nõuetele. Ehitusprojekt on eelduseks mh kasutusloa taotluse esitamiseks (nõuded ehitusprojektile § 3 lg 3 p 2). Ehitusprojekti koostamise etappideks on üldjuhul (eskiisprojekt), eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt (nõuded ehitusprojektile § 5 lg 1). Seejuures on tavapärane, et tööprojektiga täpsustatakse eelprojekti ja põhiprojekti lahendusi, kui see on vajalik ja nõutud (nõuded ehitusprojektile § 10 lg 3). Need tööd kuuluvad seega tööprojekti tööde teostamise skoopi. 4/7 22. Ka PERH on tellijana määratlenud projekteerimistöid selgelt nende projekteerimistöödega, mis on vajalikud ehitusprojekti valmimiseks (riigihanke nr 196030 lepingu projekti p 6.1). RH 196030 tulemusel sõlmitud hankelepingu projekti p 6.4 kohaselt on PERH eristanud projekteerimistöid muudest teenustest ja tegevustest, mis on vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 23. Vaidlustaja hinnangul ei kuulu projekteerimistööde hulka autorijärelevalve ega muud konsultatsiooniteenused. Seda kinnitavad ka nt arhitektuurilistele projekteerimisteenustele ja nõuandeteenustele ette nähtud erinevad CPV-koodid, vastavalt 71210000-3 ja 71220000-6 (täiendavalt on erinevad CPV-koodid ette nähtud ka eriosade projekteerimisele). Hankija ei ole ka RHAD-s täpsustanud, et projekteerimistööde mõistet tuleb sisustada laiemalt, sh koos autorijärelevalve ja konsultatsiooniteenustega. 24. RH 196030 tulemusel sõlmiti hankeleping põhikohustusena eel- ja põhiprojekti koostamiseks ning need kohustused täideti lepingu põhikohustuste raames eelduslikult hiljemalt 2020. Lepingu projekti p-s 6.3 on märgitud, et tööprojekti koostamise kohustus jääb ehitustööde peatöövõtjale. Tööprojekti teostamise kohustuse täitmine sai toimuda seega üksnes RH 212908 tulemusel sõlmitud lepingu raames. Kolmas isik ja hankija on seda ka kinnitanud, et kolmas isik teostas tööprojektiga seotud töid alltöövõtu raames RH 212908 peatöövõtjale. 25. Asjaolu, et tööprojekti koostamise käigus täpsustatakse ja muudetakse ka eel- ja põhiprojekti lahendusi, ei anna aga alust väita, et selle raames täitis kolmas isik RH 196030 tulemusel sõlmitud hankelepingut edasi (vt ka käesoleva seisukoha p 22). Juhul kui RH 212908 peatöövõtja oleks otsustanud tööprojekti koostamiseks valida mõne teise turuosalise, oleks neid muudatusi ja täpsustusi teinud teine alltöövõtja. Neid kaht lepingut tuleb vaadata eraldi. 26. Teistsugusele seisukohale ei anna alust jõuda asjaolu, et RH 196030 raames jäi üles kohustus teostada ka ehitusperioodil autorijärelevalvet. Tegemist on konsulteerimis- ja nõustamisteenusega, mille raames tuli kolmandal isikul teha vajadusel muudatus- ja parandustöid, mitte teostada iseseisvaid projekteerimistöid. Analoogselt, ka ehitustööde omanikujärelevalve teostamist ei saa samastada ehitustööde teostamisega. Tegemist on kahe erineva teenusega.  Tööde teostamise ajaline mõõde 27. Hankija ja kolmas isik on selgitanud, et referentsperioodiga kattuval ajal on kolmas isik osutanud referentsperioodi jooksul ehitusperioodiaegset autorijärelevalve teenust ning jätkuvaid konsultatsioone kuni hoone valmis ehitamise ja kasutusloa väljastamiseni. Seejuures on kolmas isik rõhutanud, et muudatusi ja täiendavaid projekteerimistöid on tulnud teha kuni projekti lõpliku valmimiseni. Hankija ja kolmas isik on selgitanud, et töid ei pea olema täidetud referentsperioodi kestel täies mahus. 28. Isegi kui lugeda projekteerimistöödeks ka muudatusi, mida tehakse autorijärelevalve raames juba olemasolevatesse projektidesse, lõppes teenuse osutamine tööprojekti valmimise ja ehitustööde lõppemise seisuga. Nagu vaidlustajad on eelpool juba viidanud, pidi tööprojekt olema valmis hiljemalt raviga alustamise hetkeks, s.t 06.03.2023. Nõuetekohaselt teostatud tööprojekt (ehitusprojekti osana) on kasutusloa taotlemise ja saamise eelduseks. Raviga alustamisel pidid ravigaaside süsteemide projekteerimistööd olema mõistlikult lõpetatud. Muud üldised projekteerimistööd või muude eriosade projekteerimistööd võisid veel piiratud ulatuses kesta, kuid pole usutav, et ravi alustamise järgselt, oleks teostatud veel täiendavalt ka ravigaaside süsteemide projekteerimis- ja ehitustöid. 29. Selguse huvides rõhutavad vaidlustajad, et nad ei väida, et kolmas isik pole kunagi ravigaasi süsteemide projekteerimistöid teostanud. Küll aga ei ole kolmas isik teostanud neid töid ettenähtud referentsperioodi jooksul. 30. Vaidlustajad on nõus, et kõik kvalifitseerimistingimuses nõutud tööd ei pea tingimata olema teostatud täies mahus referentsperioodi sees. Selles ei ole poolte vahel vaidlust. Vaidlustajate hinnangul võib olla aktsepteeritav, et näiteks eel- ja põhiprojekti koostamisega 5/7  seotud projekteerimistööd on põhimahus teostatud enne referentsperioodi, s.t neid ei ole võimalik arvesse võtta, kuid nt tööprojektiga seonduvad tööd teostatud referentsperioodi sees. See tähendaks, et referentsperioodi sees on teostatud siiski oluline osa projekteerimistöödest. Küll aga ei tähenda see, et tingimuse täitmiseks piisab üksnes sellest, kui referentsperioodi jooksul on täidetud projekteerimistööde teostamisega seotud üldisi lepingu kõrvalkohustusi või jätkutegevusi. Selline tõlgendus oleks ka ebamõistlik. 31. Ravigaaside süsteemid kuuluvad haiglas kahtlemata kriitiliste tehnosüsteemide hulka. Kui haiglas on raviga alustatud, (osaline) kasutusluba väljastatud, siis ei ole mõistlikult usutav, et pärast seda on teostatud veel ravigaaside süsteemidega seotud projekteerimis- või ehitustöid. Muud jätkutegevused, mis on küll seotud Y-korpuse projekteerimise- ja ehitamisega, nt ametkondade puuduste või vaegtööde kõrvaldamisega, ei ole antud juhul asjakohased ning neid ei ole võimalik hankijal arvestada. 32. Näiteks ei saa ka ehitustööde riigihankes esitatavaks nõuetekohaseks referentsiks pidada spetsiifilise hoone ehitustööde lepingut, mille põhikohustused on täidetud enne referentsperioodi algust, kuid referentsperioodiga kattub mõne kuu osas ehitustööde garantiiperiood või on jäänud üles mitteolulised vaegtööd, mis ei takistanud ka kasutusloa väljastamist. Tõenäoliselt garantiiperioodi jooksul tehakse mõningasi puuduste kõrvaldamisi ja täiendavaid töid, kuid seda ei saa pidada võrdväärseks põhikohustuse täitmisega. Selline tõlgendus viiks ka olukorrani, kus nt järelevalve tegevuste, vaegtööde üleval hoidmise või garantiiaegsete kohustuste pikendamisega on võimalik kunstlikult tekitada referentse, mis ei aegu. 33. Analoogselt, kui hankija aktsepteerib veel täitmisel olevaid lepinguid nõuetekohaste referentslepingutena, peab hankija kontrollima, kas lepinguid on referentsperioodi jooksul täidetud nõutud osas ja mahus.3 Sama põhimõte peab võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt kehtima ka juhul, kui referentsina esitatavad lepingud on sõlmitud enne referentsperioodi algust, kuid täitmine lõppeb referentsperioodi ajal. Määrav on see, et nõutud töid oleks teostatud ettenähtud referentsperioodi jooksul. 34. Eeltoodust ja vaidlustuses esitatust tulenevalt paluvad vaidlustajad taotluse rahuldada. MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 35. Vaidlustajad esitasid 08.05.2026 vaidlustusega koos taotluse jätta vaidlustajate menetluskulud hankija kanda ning mõista need hankijalt välja. 36. Vaidlustajate menetluskulud koosnevad lepinguliste esindajate kuludest summas 3915 eurot ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust 2560 eurot, seega on vaidlustajate menetluskulud kokku 6475 eurot (käibemaksuta).4 Vaidlustajatele on osutatud õigusabi 14 h ja 30 min tunnihinnaga 270 eurot. Lepinguliste esindajate kulude nimekiri on järgmine: Kuupäev Kirjeldus Teenuse Aeg Summa osutaja (h) 04.05.2026 suhtlus kliendiga, materjalidega tutvumine P. Peedosk 0,75 202,5 05.05.2026 vaidlustuse koostamine P. Peedosk 3 810 07.05.2026 vaidlustuse koostamine, sh tõendite P. Peedosk 2,25 607,5 kogumine, õiguslik analüüs 08.05.2026 vaidlustuse täiendamine ja esitamine P. Peedosk 0,75 202,5 14.05.2026 hankija ja kolmanda isiku seisukohtade P. Peedosk 1,25 337,5 esialgne analüüs ning kliendile edastamine 18.05.2026 täiendava seisukoha koostamine ja P. Peedosk 1,75 472,5 nõupidamine kliendiga 3 TlnHKo 07.10.2021 otsus asjas nr 3-21-1930/16, p 12. 4 Vaidlustaja on käibemaksukohuslane. 6/7  19.05.2026 täiendava seisukoha koostamine ja P. Peedosk 4,75 1282,50 esitamine; menetluskulude nimekirja koostamine Kokku: 14,5 h 3915,00 37. Vaidlustajad kinnitavad, et kõik kulude nimekirjast nähtuvad tegevused on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Kergandberg Pilleriin Peedosk 7/7