Teie 27.04.2026 nr 2601
MTÜ Eesti Maksumaksjate Liit Meie 29.05.2026 nr 5-1/1862-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Austatud härra Huberg
Soovite käibemaksuseaduse § 16 lõike 1 punktis 6 toodud mõiste „ärilisel eesmärgil“ selgitust
ning seda üksnes huvikoolide poolt osutatavate koolitusteenuste kontekstis. Olete arvamusel,
et mittetulundusühingute poolt pakutav koolitus on alati maksuvaba, kuna
mittetulundusühingute seaduse kohaselt mittetulundusühing kasumit ei jaota.
Rahandusministeerium ei nõustu seisukohaga, et mittetulundusühingu koolitusteenus on alati
maksuvaba.
Liikmesriigil on kaalutlusõigus otsustamaks, kelle poolt osutav koolitusteenus on maksuvaba.
Enne 1. jaanuari 2006 oli maksuvaba „muu koolitus, välja arvatud äriühingu või füüsilisest
isikust ettevõtja poolt osutatav koolitusteenus“. Mittetulundusühingu vormi kasutati selleks,
et saada maksuvabastus sisult ärilisel eesmärgil osutatavale teenusele ning rikuti konkurentsi
koolitusturul. Seetõttu lähtuvalt käibemaksudirektiivi artiklitest 133 ja 134 sätestati, et muu
koolitusteenus on maksuvaba, välja arvatud ärilisel eesmärgil osutatav koolitusteenus.
Käibemaksudirektiivi artikli 134 kohaselt ei tohi liikmesriik anda maksuvabastust juhul, kui
selle eesmärk on teenida organisatsioonile lisatulu tehingute kaudu, mis otseselt
konkureerivad käibemaksuga maksustatavate äriühingute tehingutega. Käibemaksu
neutraalsuse printsiibi kohaselt tuleb omavahel konkureerivaid teenuseid maksustada
ühtmoodi. Eeltoodust tulenevalt sätestati käibemaksuseaduses, et teenuse mittemaksustamine
ei sõltu teenuse osutaja vormist, vaid sellest, mis eesmärgil teenust osutatakse. Seega
käsitatakse mittetulundusühinguid ja äriühinguid võrdselt, kui nad tegutsevad sarnaselt ehk
ärilisel eesmärgil.
Kirjas märgite, et kuna mittetulundusühingute puhul on kasumi jaotamine välistatud juba
mittetulundusühingute seadusest tulenevalt, siis lähtuvalt kohtupraktikast on igasugune
mittetulundusühingute poolt pakutav koolitus, kui see on avalikes huvides, maksuvaba
sõltumata sellest, kas teenitakse kasumit, tingimusel, et seda ei jaotata, vaid kasutatakse
osutatavate teenuste jätkamiseks ja paremaks muutmiseks.
Mittetulundusühingute seaduse kohaselt võib kasumit jaotada liikmete vahel
mittetulundusühingu lõpetamisel. Mitteettevõtlusena saab käsitada mittetulundusühingu
tegevust, kes kasumit ei jaota oma liikmetele mitte üheski etapis, sealhulgas lõpetamisel.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Nimetatud seisukoht on antud ka Teie kirjas viidatud käibemaksudirektiivi artiklis 132 lõikes
1 punktis m toodud mittetulundusühingute käsitluse kohta. Euroopa Kohus kohtuasja C-
488/18 punktis 50 märkis, et ühingute tulundusliku eesmärgi puudumine eeldab, et ei teenita
oma liikmetele tulu kogu oma tegevuse vältel, sealhulgas nende lõpetamise ajal. Vastupidisel
juhul võiks niisugune ühing sellest nõudest kõrvale hoida, jagades oma liikmetele pärast
lõpetamist oma tegevusest saadud tulu, olles samal ajal saanud maksusoodustusi just tänu
„mittetulundusühingu“ staatusele.
Kasumi jaotamise piirangut – nii tegutsemisel kui ühingu lõpetamisel – peaksid toetama nii
ühingu põhikiri kui faktilised asjaolud.
Nõustume seisukohaga, et käibemaksudirektiivi artikli 132 lõike 1 punktis i nimetatud
teenuseid on liikmesriigil võimalik teatud tingimustel käibemaksust vabastada ka juhul, kui
teenusel on äriline eesmärk. Käibemaksuseaduse kohaselt on maksuvaba alus-, põhi-, kutse-,
kesk- või kõrghariduskoolitus ja üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmine
sõltumata sellest, kes seda teenust osutab. Seega on selline teenus maksuvaba ka juhul, kui
seda osutatakse ärilisel eesmärgil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erle Kõomets
maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja
Sirje Pulk 58851469,
[email protected]
2