dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lennuamet
TaotlusAvalik

A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering

Lennuamet · 9. november 2018
Viit
4.6-8/18/5949-1
Registreeritud
9. november 2018
Dokumendi liik
Taotlus
Funktsioon
4.6 Lennuväljade tegevuse korraldamine
Sari
4.6-8 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine
Toimik
4.6-8/2018
Vastutaja
Andres Lainoja (Juhtkond, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond)

Failid

  • 📎3-2_556_7_08112018_236828.bdoc
  • 📎E-kiri.pdf64 KB
  • 📎põhijoonis.pdf960 KB
  • 📎seletuskiri.pdf476 KB

Sisu (failidest)

Asutus: Tallinna Linnaplaneerimise Amet Osakond: Kantselei Saatja: Nael, Annamari Dokumendi liik: Kiri Reg. kpv.: 08.11.2018 Reg. nr.: 3-2/556 Pealkiri: A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering TINGMÄRGID Planeeritud ala piir vastavalt algatamise korraldusele Planeeritud ala piiri muutmisettepanek Katastriüksuse piir 10 Moodustatava krundi piir 25 Säilitatav hoone / naaberhoone 9 24 26 55 7 Olemasolev autoliikluse ala 28 L 9 3, 2, _ _ 0 8 23 29 - Olemasolev kergliikluse ala _ _ 7 21 22 31 - 27 104 m² - Planeeritud autoliikluse ala 19 20 2 6 18 30 Planeeritud kergliikluse ala 16 17 L 6 32 5 _ _ 3, 5 14 _ _ - Segaliikluse ala (õueala) 34 - L _ _ - 4 15 46 m² - 3 4 Olemasolev haljasala _ _ 13 33 - L L Planeeritud haljasala 561 m² - _ _ _ _ 3 - - _ _ _ _ 35 0 36 - Planeeritud maapealne hoonestusala kuni 5 korrust 4, - 44 m² - 42 m² - 2 37 5K Planeeritud maapealne hoonestusala kuni 30 korrust 12 5 /a bs 1 38 39 Planeeritud maa-alune hoonestusala 82 .7 29 28 67 L 11 = _ _ Võimalik tagasiaste esimese korruse ulatuses .0 h 40 - 5 s. 3 _ _ 3, 4. 0 ab 3 41 - ta s = 53 m² - 1 Krundi positsiooni number l s .h bs 14 2, ä Rä ia 0 m r SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES ha ,i 42 43 se KÕRGUS HOONEALUNE HOONETE 12 MEETRITES PIND MAAPEAL tu ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus 44 SUURIM HOONEALUNE ,5 Ka 3 KORRUSELISUS PIND MAA-ALL % 2, P - hoones KRUNDI SUURUS P - õues % ,5 81 Ä Bürood ja kaubanduspinnad 30 12 45 2K K/ 66 ,i EK Vähemalt kolmekorruseline mitme korteriga elamu /a 56 m ab 80 48 Ka bs 30 s tu Rä L s ol 57 Tee, tänav 11 eh ä l 20 65 st ar as ol 46 5. .5 i 47 ab ab ev Autode võimalik juurdepääs krundile 00 0 s. s. h= h= 4K 79 36 30 Autode võimalik sissepääs hoonesse 3, .7 N /a . 6 5 58 bs 78 Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse 36 W E SJ .7 77 P-0 Parkimiskohtade arv S 49 Planeeritud tõstetud ülekäik 0 3,5 3, 76 50 Allalastud äärekivi (min kõrgus 2 cm) Planeeritud pandus 1 75 54 59 61 Planeeritud tugimüür Ä 5-10%/EK 40-60%/Üh 30-55% 104 m 5225 2 0 30/-2 5580 74 2, 53 Teekattemärgistus 281 9, 52 6915 m² - 7 51 60 73 Planeeritud laste mänguväljak ja rekreatsiooniala hoone madalama osa katusel, täpne lahendus antakse hoone projektis 72 0 Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 1 2, 71 70 0 Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 0 Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga 64 0 Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga Planeeritud võimalik kõrghaljastus 83 69 Parkimiskohtade kontrollarvutus Madalhaljastuse võimalik asukoht SJ Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik 68 Varem likvideeritud objekt Likvideeritav objekt Likvideeritav haljastus Arheoloogiamälestis nr 2594 (Asulakoht, 13. - 16. saj.) Arheoloogiamälestise kaitsevööndi piir 50 m Avalikuks kasutamiseks määratud ala Juurdepääsuservituudi vajadusega ala Tehnovõrguservituudi vajadusega ala Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Lennuki tänav // Maakri tänav kinnistule planeeritud: Planeeritud alajaama võimalik asukoht ·· kesk- ja madalpinge kaablikoridoridele 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole; ·· perspektiivsele sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 4 m; ·· ühisvoolsele kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 4 m; ·· gaasitorustikule välimisest mõõtmest 1 m mõlemale poole. · Lennuki tn 5b // Maakri tn 30a ja Lennuki tn 9 kinnistutele planeeritud perspektiivsele sademevee kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 4 m. · Kuke tänav kinnistule planeeritud gaasitorustikule välimisest mõõtmest 1 m mõlemale poole. · Ants Lauteri tänav // Kauka tänav // Kaupmehe tänav // Lembitu tänav // Vambola tänav kinnistule planeeritud veetorudele ja ühisvoolse kanalisatsioonitorule koridori laiusega kuni 7,5 m. Märkused: 1. Planeeritud ala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI kloorilao ohualas. 2. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas dendroloog Olev Abner veebruaris 2015. 3. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 4. Hoone maapealse osa suletud brutopinnaks on vastavalt teemaplaneeringule "Kõrghoonete paiknemine Tallinnas" kinniste (soojapidavate) välispiiretega piiratud hoone osa jagatud kvartaliosa pinnaga, mis hõlmab planeeritud krundi ning sellega piirneva ala kuni piirneva tänava teljeni. Arvestatud ei ole hoones paiknevate parkimiskorruste pinda. 5. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused 1977.a Balti süsteemis. Asendiplaanilise ja võimaliku KOKO arhitektid OÜ mahulise lahenduse autor: Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus Geoalus: Koostaja: K-Projekt Aktsiaselts Töö nr: 14165 Mõõdistatud: 2014 K-Projekt Aktsiaselts Projekti nimi: Ahtri tn 6a Tallinn 10151 Eesti A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering tel +372 626 4100 [email protected] Tegevjuht M. Rannu /allkirjastatud digitaalselt/ Objekti asukoht: Tallinn, Kesklinn Konsultant Ü. Kadak /allkirjastatud digitaalselt/ Arhitekt I. Orav /allkirjastatud digitaalselt/ Joonise nimi: Põhijoonis Planeerija M. Mustkivi /allkirjastatud digitaalselt/ Faili nimi: Koostatud: 19.09.2018 Töö nr: Joonise tähis [nr - leht (lehti)]: Staadium: Mõõtkava: 14138-DP.dwg 14138 DP-2 DP 1:500 KÖITE SISUKORD I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 1 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS ................................................... 1 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ............................ 1 3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 1 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus...................................................................................... 1 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted .............. 2 3.3 Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ja maaksuste koormusnäitajad ............................ 2 3.4 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted ...................................................... 3 3.4.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................... 3 3.4.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus ................................ 3 3.5 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted ................................................ 5 3.6 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted .......................................................................... 6 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .................................................. 6 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................... 6 4.1.1 Üldosa......................................................................................................................... 6 4.1.2 Veevarustus ................................................................................................................ 7 4.1.3 Tuletõrjeveevarustus .................................................................................................. 7 4.1.4 Kanalisatsioon ............................................................................................................ 7 4.1.5 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht ........................ 8 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................... 8 4.3 Sidevarustus ...................................................................................................................... 9 4.4 Soojusvarustus .................................................................................................................. 9 4.4.1 Kaugküte .................................................................................................................... 9 4.4.2 Gaasivarustus ........................................................................................................... 10 4.4.3 Alternatiivsed soojusvarustuse võimalused ............................................................. 11 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ........................................................ 11 5.1 Kehtivad kitsendused ...................................................................................................... 11 5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid ................................................ 11 5.1.2 Muud kehtivad kitsendused ...................................................................................... 11 5.2 Kavandatud kitsendused ................................................................................................. 11 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus .............................................................................. 11 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks...................... 11 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ..................... 12 6.1 Nõuded täiendavateks kooskõlastusteks ......................................................................... 13 6.2 Olulisemad arhitektuurinõuded....................................................................................... 13 6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ............................................. 13 6.4 Arheoloogilise eeluuringu tulemustest tulenevad nõuded. ............................................. 14 6.4.1 Keskkonnakaitsealased nõuded projekteerimiseks, ehitamiseks ja haljastuse hooldamiseks ......................................................................................................................... 14 6.4.2 Tuleohutusnõuded .................................................................................................... 16 6.4.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas ............. 17 6.4.4 Eeltingimused hoonetele kasutusloa väljastamiseks ................................................ 18 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ............................................................ 18 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele ........................................................................ 18 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele .............. 19 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele .................................................... 19 7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule ................................................................................ 19 7.5 Vastavus teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“............................. 19 7.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele .................................................. 21 7.7 Vastavus KSH järeldustele ............................................................................................. 24 7.7.1 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ..................................................................................................................... 25 7.7.2 Vastavus majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ................................................................................................ 25 7.7.3 Vastavus Eesti Standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ ............................................. 25 7.7.4 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ..................................... 25 7.8 Muudatused võrreldes eskiislahendusega ....................................................................... 25 7.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine ............................... 26 II JOONISED 1 Asukoha skeem DP-1 2 Põhijoonis DP-2 3 Tehnovõrkude koondplaan DP-3 4 Liikluskorraldus DP-4 5 KP kaablivõrgu skeem ja plaan EV-1 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 1 I SELETUSKIRI 1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Kuke tänava Lennuki tänava Maakri tänava ja A. Lauteri tänava vahelises kvartalis. Planeeritud maa-ala suurus on 1,23 ha. 2 PLANEERITUD MAA-ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid on: • kavandada kesklinna väärikas hoonestus lähtudes kõrghoonete teemaplaneeringu tingimustest, • ülikooli õppe, teadustöö- ja olmetingimuste parandamiseks, suurendamaks ülikooli võimalusi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks määrata A. Lauteri tn 3 krundile ehitusõigus koolihoonele juurdeehitise tegemiseks, • piirkonna liikluskorralduse parandamiseks korrastada Lennuki tänava maa-ala, • autoliikluse hajutamiseks kavandada 2 parklasse sisse- ja väljasõitu, • jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks s avada liikumiseks seni kooli territooriumil aiaga piiratud olnud kõnnitee, • muuta sujuvamaks jalakäijate liikumisvõimalused A. Lauteri tänava ja Kuke-Lennuki tänava ristmiku suunal, • säilitada A. Lauteri tänava ja Kuke tänava äärne puuderida, • avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks rajada Lennuki tänava äärde uus haljastus. 3 PLANEERINGUS KAVANDATU 3.1 Planeeritud maa-ala krundijaotus Kavandatud on 1 hoonestatav krunt (pos 1) ning 5 tänavarajatiste jaoks mõeldud krunti, neist pos 6 on kavandatud magistraalkanalisatsioonitorustiku rajamiseks Kuke tänava ääres, ülejäänud (pos 2; pos 3; pos 4; pos 5 ja pos 7) on vajalikud Lennuki tänava rajatise jaoks Lennuki tänava äärsete kruntide pos 2, 3, 4, 5 ja 7 piire ei ole ette nähtud muuta, kruntide kavandatud sihtotstarve on transpordimaa ning krundid on mõeldud tänavarajatiste ehitamise jaoks. krundid pos 2, 3, 4, 5 ja 7 võib vajadusel liita Lennuki tänav // Maakri tänav krundiga. A. Lauteri tn 3 kinnistu jagamise teel moodustatavate kruntide summaarne suurus on 6 m2 võrra väiksem maakatastris registreeritud A. Lauteri tn 3 krundi suurusest. A. Lauteri tn 3 krunt on moodustatud plaanimaterjali alusel. Katastriandmete alusel geodeetilisele alusplaanile kantud piiride alusel arvutatud krundi pindala on 6 m2 väiksem, kui registrisse kantud pindala. Vastavalt maakatastriseaduse §20 lg 12 on erinevus piisavalt väike ning looduses tähistatud piire pole vaja muuta. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 2 3.2 Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse kavandamise põhimõtted Hoonestusalade piiride määramisel oli eesmärk kavandada piirkonnale iseloomulik perimetraalne hoonestus. Olemasolev A. Lauteri tn 3 hoone, kus asub Estonian Business School, säilitatakse. Uushoonestus on kavandatud Lennuki tänava poole olemasoleva parkla asemele. Lennuki tänava poolne hoonestusala piir on määratud samale joonele Lennuki tn 14 ja Lennuki tn 16 hoonetega. Kuke tänava ääres on hoonestusala piir määratud A. Lauteri tn 3 hoone järgi. Vahetult A. Lauteri tn 3 olemasoleva hoone kõrvale on kavandatud kuni 2-korruseline hooneosa (abs kõrgus 20.50). Kuke ja Lennuki tänava nurgale on kavandatud kuni 5-korruseline hooneosa (abs kõrgus 29.00), mille kõrgus on tuletatud olemasolevate hoonete (A. Lauteri tn 1 ja 3) räästa kõrgusest. Planeeritud ala idaossa on kavandatud kuni 30-korruseline hooneosa (abs kõrgus 115.00), mille hoonestusala on kavandatud Tornimäe ja Vambola tänava pikenduste sihile, jäädes nii ühtlasi markeerima perspektiivset olulist kergliiklejate kulgemise suunda. Hoonete suuruse kavandamisel on arvestatud teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ Maakri kvartali kohta määratud tingimustega. Võrdlus teemaplaneeringuga on seletuskirja punktis 7.4. 3.3 Ehitusõigus ja hoonete kasutusotstarbed Pos 1 A. Lauteri tn 3 Krundi kasutamise sihtotstarve: Ärimaa 5-10%; elamumaa 40-60%, ühiskondlike hoonete maa 30-55% Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2 Hoone suurim lubatud ehitusalune pindala: 5225 m2 (maapealne) 5580 m2 (maa-alune) Hoone suurim lubatud kõrgus: 115 m (abs) Võimalikud kasutusotstarbed: ülikooli ruumid, äriruumid (bürood, teenindus, majutus, toitlustus) ja kuni 210 korterit. kavandatud hoonestustohedus, lähtudes kõrghoonete teemaplaneeringus määratud arvutusmetoodikast, on Pos 2, 3, 4, 5, 6, 7 Krundi kasutamise sihtotstarve: Transpordimaa Hoonete suurim lubatud arv krundil: - Hoone suurim lubatud ehitusalune pindala: - Hoone suurim lubatud kõrgus maapinnast: - K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 3 3.4 Haljastuse rajamise ja heakorra tagamise põhimõtted 3.4.1 Haljastus ja heakord Kavandatud on säilitada olemasolevad puuderead A. Lauteri ja Kuke tänava ääres. Kaaluda võib puuderidade vahel olevatesse tühikutesse, kust puud on välja langenud, uute puude istutamist. Lennuki tänava ääres kasvavad puud on kavandatud likvideerida. Kuigi puud on osaliselt hinnatud II väärtusklassi, ei ole neil väga suurt visuaalset efekti. Puuderida on olnud tihe, mistõttu pole puudel olnud piisavalt ruumi kasvamiseks. Osa puid on juba murdunud, või tervisliku seisukorra tõttu maha võetud. Puud kasvavad väga erinevate vahedega reas, samuti on puud erinevatest liikidest. Praegu kasvab puuderida Lennuki tänava tasapinnast ca 1,2 m kõrgemal. Planeeringulahenduses on ette nähtud krundi õueala viia samasse tasapinda Lennuki tänavaga, mis ei võimalda säilitada olemasolevatele puudele kasvutingimusi. Seetõttu on otsustatud puuderida likvideerida ning selle asemele rajada Lennuki tänava äärde uus ühtlase vanusega ning üheliigilistest puudest koosnev puuderida. Lisaks tänavahaljastusele on ette nähtud madalhaljastus rajamine A. Lauteri tn 3 ja Lennuki tn 14 kruntide vahele kavandatud haljasalale. Teataval määral rajatakse konteinerhaljastust ka madalama hooneosa katusele rajatava puhkeala kujundamiseks. 3.4.2 Likvideeritavate üksikpuude esialgne asendusistutuste arvutus Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude selgitamiseks vajalik haljastuse ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrusele nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“. Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist: k1 + k 2 + k 3 D* = haljastuse ühik 3 kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm; k1 – raiutava puuliigi koefitsient; k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient; k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,7). Pos Jrk likv. liigi väärtus- haljastuse Likvideeri- nr nr puu nr puu liik koefitsient D (cm) klass k2 ühik mise põhjus 1 1 20 harilik vaher ei asendata V - tehnovõrgud 2 25 pooppuu 1 80 III 1 72 tee 3 26 harilik vaher ei asendata V - tee 4 27 harilik vaher 1 35 IV 0,3 23 tehnovõrgud 5 28 harilik vaher 1 32 III 1 29 tehnovõrgud 6 29 harilik vaher 1 40 III 1 36 tehnovõrgud 7 30 harilik vaher 1 35 IV 0,3 23 tehnovõrgud K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 4 8 31 pooppuu 1 81 III 1 73 tee 9 32 harilik vaher 1 40 III 1 36 tee 10 33 euroopa lehis 2,5 39 II 2,5 74 tee 11 34 harilik vaher ei asendata V - tee 35 harilik 42 III 12 hobukastan 2 1 52 tee 13 36 tatari vaher 1 13 IV 0,3 9 tee 37 harilik 65 III 14 hobukastan 2 1 80 tee 15 38 harilik tamm 2,5 53 II 2,5 101 tee 16 39 sookask 0,5 37 IV 0,3 19 tee 40 harilik 70 II 17 jalakas 1 2,5 98 tee 41 harilik 43 IV 18 hobukastan 1 0,3 29 tee 19 42 suurelehine 78 III tee ja pärn 2 1 96 hoonestusala 20 43 suurelehine 38 III tee ja pärn 2 1 47 hoonestusala 21 44 suurelehine 54 III tee ja pärn 2 1 67 hoonestusala 22 45 tatari vaher 1 96 II 2,5 134 hoonestusala 23 46 tatari vaher 1 34 II 2,5 48 hoonestusala 24 47 tatari vaher 1 29 II 2,5 41 hoonestusala 25 48 harilik jalakas ei asendata V - hoonestusala 54 harilik III 26 kibuvits ei asendata 1 - tee 27 65 harilik sirel ei asendata III 1 - hoonestusala 28 66 harilik sirel ei asendata III 1 - hoonestusala 29 67 verev viirpuu 1 23 IV 0,3 15 hoonestusala Pos 1 kokku 1202 KOKKU: 1202 Planeeringus kavandatud hoonete ja teede ehitamiseks tuleb likvideerida 29 puud ja põõsast, millest 6 on II väärtusklassi, 13 III väärtusklassi, 6 IV väärtusklassi ning 4 V väärtusklassi hinnatud objekti. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 1202. Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib projekteerimise käigus muutuda (väheneda). Lõplik istikute arvu määramiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 5 3.5 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas A. Lauteri, Kuke ja Lennuki tänava vahelisel alal. Piirkond on väga hästi varustatud ühistranspordiga, samas on planeeringuala ka jalgsikäigu kaugusel linnakeskusest. A. Lauteri tänav on Tallinna tänavate liigituse järgi jaotustänav. A. Lauteri tänaval kulgeb ka ühistransport. Kuke tänav ja Lennuki tänav on kõrvaltänavad. Kui Maakri kvartali kõrghooned valmis ehitatakse, suureneb oluliselt ka kvartali liikluskoormus. Selleks, et oleks võimalik suurenevat autode ja jalakäijate hulka teenindada, on vaja parandada piirkonna liikluskorraldust. Detailplaneeringus on kavandatud korraldada Lennuki tänaval liiklus ühesuunalisena ja tagada jalakäijatele turvalisemad liikumistingimused. Maakri tn 40a, 40b ja 40c ja Lennuki tn 2c kinnistute sihtotstarbeks määratakse transpordimaa ning neile kinnistutele saab ehitada Lennuki tänava rajatisi ühe tänavapoole ulatuses. Lennuki tn 5a kinnistu sihtotstarbeks määratakse transpordimaa ning ka sellele kinnistule saab rajada tänavarajatisi. Kuna Lennuki tänavast kirdesse jäävas Maakri kvartali 3. ehituspiirkonnas on korraldamisel arhitektuurikonkursi II etapp, ei ole käesolevas planeeringus Lennuki tänava vastaspoolele lõplikku lahendust antud. Autode juurdepääs A. Lauteri tn 3 parklasse on kavandatud Kuke tänavalt ja A. Lauteri tänavalt. Arvestades sellega, et kõik autod ei osale igapäevaselt liikluses, kuna töö- ja elukohad asuvad lähestikku ning asjaoluga, et läbivat autoliiklust püütakse kesklinnast eemale suunata, ei suurene liikluskoormus A. Lauteri tänaval märkimisväärselt. Jalakäijatele turvalise liikluse tagamiseks on krundile kavandatud kõnniteed. Kuna juurdepääsud parklatesse on kavandatud A. Lauteri tänavalt ja Kuke tänavalt, ei too A. Lauteri tn 3 arendus Lennuki tänavale otseselt täiendavat liikluskoormust ning ei ole otseselt vajalik selle arenduse raames Lennuki tänava liikluskorraldust muuta. Samas on korrektsete normikohaste sõiduradade ehitamine praeguse tänava maa-ala puhul võimatu, seetõttu on otsustatud korraldada Lennuki tänaval liiklus ühesuunalisena. Jalakäijatele ohutute liikumistingimuste loomiseks on A. Lauteri tn 3 poolne kõnnitee kavandatud hooneesisele alale ning ehitatakse välja koos kavandatud hoone ehitusega. Detailplaneeringus on kavandatud taksode peatuskoht A. Lauteri tn 3 Lennuki tänava poolse fassaadi ette. Krundile on kavandatud 2 jalgrattaparklat: üks A. Lauteri tänava poole, olemasoleva koolihoone peasissepääsu vahetusse lähedusse ning teine Lennuki tänava poole. Parkimiskohtade kontrollarvutus Pos Ehitise otstarve Norm. arvutus Normatiivne Planeeringus nr alal, kus normi Parkimis- ettenähtud rakendatakse kohtade arv parkimiskohtade arv krundil 1 a)1 ülikool 17589:180=97,7 98+44=142 71 K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 6 b) Suure külastajate arvuga 3518:80=43,9 142x0,5=71 asutus 210 100x1,0=100 210x1=210 c) 210 korterit 110x1,2=132 Planeeritud maa-alal kokku: 281 281 Planeeritud ala asub linna keskuses. Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Tallinna parkimise korralduse arengukavale aastateks 2006-2014, arvestades linnakeskuses praegu rakendatavaid piiranguid: igale korterile on ette nähtud 1 parkimiskoht ning äri- ja ühiskondlike ruumide parkimisnormi arvutamisel on kasutatud koefitsienti 0,5. Parkimiskohtade arv täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel vastavalt kasutusotstarbele ja see ei tohi ületada lubatavat. 3.6 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted Detailplaneeringus on kavandatud laiendada Lennuki tänava maa-ala, mis võimaldab paremini korraldada autoliiklust kogu arenevas Maakri kvartalis . A. Lauteri tn 3 poolne avar kõnnitee on kavandatud Lennuki tänava äärsete äriruumide ette ning on nii esteetilistel kaalutlustel kui ka liiklusohutuse (eelkõige jalakäijate) tagamiseks sõiduteest eraldatud puudereaga. Uuelt kavandatud juurdepääsuteelt A. Lauteri tänavalt on jalakäijatele kavandatud kõnnitee, mis loogiliselt seob omavahel Vambola tänava ja Tornimäe tänava pikenduse, muutudes ühenduslüliks Maakri kõrghoonete piirkonna ja Sibulaküla vahel ning võimaldab õgvendada liikumisteed A. Lauteri tänavalt Viru keskuse suunas, kus paikneb ühistranspordi terminal. Kompaktse tervikuna säilitatakse Kuke tänava äärne haljastus, mis tagab omalaadse rohke kõrghaljastusega miljöö säilimise. A. Lauteri tn 3 krundist on moodustatud transpordimaa sihtotstarbega krunt, mis avab liikumiseks seni kooli territooriumile aiaga piiratud alale jäänud kõnnitee. 4 TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. 4.1 Veevarustus ja kanalisatsioon 4.1.1 Üldosa Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega: • Eesti Standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk • Eesti Standard EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk • Eesti Standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 7 • Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad Planeerimisel on aluseks võetud: AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 14.11.2014 väljastatud tehnilised tingimused PR/1454247-1. 4.1.2 Veevarustus Olemasolev olukord A. Lauteri tänaval paiknevad ühisveevärgi torustikud läbimõõduga Ø200 mm ja Ø1000 mm. Koolihoone saab vett Ø200 mm veetorustikust A. Lauteri tänaval. Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 350 kPa. Planeeritud veevarustus Planeeritud hoone veevarustuse allikad on Ø200 mm ja Ø1000 mm ühisveetorustikud A. Lauteri tänaval. Kinnistu olme- ja sisetulekustutuse veevarustuse tagamiseks on ette nähtud A. Lauteri tänava ühisveetorustikud ühendada. Kinnistul jääb kasutusele olemasolev Ø100 mm veeühendus Ø200 mm ühisveetorustikust (koolihoone veega varustamiseks) ning täiendavalt on planeeritud dubleeritud Ø200 mm veeühendus Ø200 mm ja Ø1000 mm ühisveetorustikest (uue hoone olme- ja sisetulekustutusvee tagamiseks). Liitumispunktid ühisveevõrguga paiknevad kinnistu piiri taga, A. Lauteri tänaval. Olemasoleva koolihoone veetarbimine on Q=1588 m3/aastas (2013. a andmed). Kavandatud hoone ööpäevane tarbevee vooluhulk on: Majandus-joogi vesi 120 m3/d Ehitisesisese tuletõrjevesi: • Automaatne süsteem (sprinkler) 35 l/s • Voolikusüsteem 40 l/s 4.1.3 Tuletõrjeveevarustus Välistulekustutusvee vajadus on 40 l/s kolme tunni jooksul, mis saadakse olemasolevatest tuletõrjehüdrantidest A. Lauteri tänava Ø1000 mm ühisveetorustikul. 4.1.4 Kanalisatsioon Olemasolev olukord Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on ühisvoolne. Koolihoone kanalisatsiooni eelvooluks on kinnistut läbiv Ø475 mm ühisvoolne ühiskanalisatsioonitorustik. Planeeritud kanalisatsioon Planeeritud ala kanalisatsiooni eelvooluks on Ø475 mm ühisvoolne kanalisatsioonitorustik. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 8 A. Lauteri tn 3 kinnistut läbiv Ø475 mm ühisvoolne kanalisatsioonitorustik tõstetakse osaliselt ümber tänavamaa-alale, kaevust K1-1(OK-9) kaevuni K1-4(OK-13). Kinnistule on planeeritud liitumispunktid A. Lauteri tänava poolt ja Kuke tänava poolt. A. Lauteri tänavalt on planeeritud Ø200 mm kanalisatsiooniühendus Ø300 mm ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni torustikku ning Kuke tänavalt on planeeritud Ø250 mm kanalisatsiooniühendus Ø475-500 mm ühisvoolsesse ühiskanalisatsiooni torustikku. Liitumispunktid ühiskanalisatsioonivõrguga paiknevad kinnistu piiri taga, tänavamaa-alal. Ühiskanalisatsiooni süsteemi on lubatud sademevett juhtida maksimaalselt 10 l/s. Ehitusprojektis täpsustatakse kinnistusisene sademeveelahendus ning konkreetne sademevee koormuste vähendamise viis. Avalikuks kasutamiseks määratavalt kõnniteelt tulevad sademeveed immutatakse tänava äärde rajataval haljasalal. Lennuki tänava sademevee kanalisatsiooni lahendus on perspektiivne ning see ehitatakse välja koos Lennuki tänava täies mahus rekonstrueerimisega. Krundisisese kanalisatsioonivõrgu ümberehitus lahendatakse ehitusprojektis. Planeeritud kinnistu ööpäevane reovee arvutusäravool on Q =120 m3/d. Kinnistu sademevee kanalisatsiooni arvutusäravool on 53 l/s. 4.1.5 Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht (Olemasolevast torustikust kuni liitumispunktini) Veevarustus PE plasttoru Ø 200 mm PN10 30 m Reovee kanalisatsioon PVC või PE plasttoru Ø 500 mm SN8 62 m PVC või PE plasttoru Ø 250 mm SN8 3m PVC või PE plasttoru Ø 200 mm SN8 9m 4.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni 19.12.2014 välja antud tehnilised tingimused nr 226053. Elektrikoormuste tabel Pos Arvutuslik elektrikoormus planeeritava Nimetus Planeeritav liitumine nr. alajaama nr 1 baasil, Pa/Ia (kW/A) Äri-, 1 ühiskondlikud- ja 1400 / 2130 Keskpingel eluhooned K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 9 Objekti 0.4 kV elektrivarustus on ette nähtud planeeritud hoonesisese tarbija alajaama baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1000 kVA). Tarbija 10/0.4 kV alajaama elektriliitumine on ette nähtud keskpingel. Vastavalt tehnilistele tingimustele projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ Tarbija alajaama toiteks hoonesisese alajaama 24 kV keskpinge seadmega 4+4 (VL+KOL+KOL+KOL mõlemas sektsioonis) ning lisaks keskpinge mõõtekambritega. Elektrilevi OÜ planeeritud keskpinge jaotla 10 kV toide on ette nähtud jaotusalajaamast nr 5908 kahe kiire süsteemis 24 kV kaablitega. Planeeritud liitumispunkt Elektrilevi OÜ-ga on Tarbija toitekaabli kingadel mõõtepunkti 10 kV jaotusseadmes. Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Planeeritud objektide alla jäävad kesk- ja madalpinge kaabelliinid likvideeritakse ja asendatakse planeeritud kaabelliinidega. Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud naatrium- või LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. 4.3 Sidevarustus Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud ASi Eesti Telekom (kehtiv ärinimi Telia Eesti AS) 14.09.2018 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 30874324. Detailplaneeringus on ette nähtud olemasolevad sidekanalisatsiooni liitumispunktid alles jätta. Olemasolevad sidesisestused asuvad hoone ees A. Lauteri tänava poolt sidekaevust nr 363 ja A. Lauteri 5 poolsest küljest. Sidekanalisatsiooni normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on min 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0.7 m. 4.4 Soojusvarustus Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” järgi jääb planeeringuala kaugküttepiirkonda. Detailplaneeringus on esitatud alternatiivsed kütteviiside lahendused. Alternatiivse kütteviisi kasutamisel toimub võrgust eraldumine lähtudes määruse § 3 kinnitatud korrast. 4.4.1 Kaugküte Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Tallinna Küte 14.11.2014 väljastatud tehnilised tingimused nr 21300-01-14/55. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 10 Planeeritud ala soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil. Planeeritud alale on kavandatud kaks varianti soojusvarustuse lahendamiseks. Variant 1 Ehitatakse välja maa-alune kaugküttetorustik vastavalt HeatConsult OÜ tööle nr 15-159, millele on väljastatud ehitusluba nr 1812271/07884. Projektis on lisaks A. Lauteri tänava soojustorustiku rekonstrueerimisele projekteeritud ka uued autonoomsed ühendused A. Lauteri tn 3, A. Lauteri tn 5, Lennuki tn 14 ja Maakri tn 44 hoonetele. Variant 2 Uuele hoonele on planeeritud soojusühendus DN150 mm soojustorustikult Kuke tänaval. Kui planeeringut asutakse realiseerima enne soojustorustiku rekonstrueerimist, tuleb tagada soojusvarustus läbi A. Lauteri tn 3 hoone soojust saavates A. Lauteri tn 5, Lennuki tn 14 ning Maakri tn 44 kinnistutel paiknevad hoonetes. Nimetatud transiit-soojustorustik tuleb tõsta hoonest väljapoole ning teha vajalikud ümberühendused A. Lauteri tn 5, Lennuki tn 14, Maakri tn 44 kinnistutele soojusvarustuse tagamiseks. Planeeritud soojustorustikud on ette nähtud ehitada maa-alustena eelisoleeritud II isolatsiooniklassiga terastorudest, isolatsiooniklass täpsustatakse ehitusprojektis. Planeeritava ala soojuskoormus on ca 3,200 MW. 4.4.2 Gaasivarustus Gaasivarustuse lahenduse aluseks on aktsiaseltsi Eesti Gaas 05.11.2014 väljastatud tehnilised tingimused nr 5-1/205. A. Lauteri tn 3 kavandatud hoone gaasiga varustamiseks on kavandatud 2 võimalikku lahendust. Variant 1 Kinnistu soojus- ja soojaveevarustuseks on võimalik gaasivõrguga liitumine Kuke tänaval paiknevalt B-kategooria gaasitorustikult. Kinnistule on planeeritud maa-alune gaasitorustik mööda Kuke tänavat kuni planeeritava kinnistuni. Liitumispunkt gaasivõrguga on planeeritud kinnistu piirile Lennuki tänaval. Gaasirõhu redutseerimine kavandatud lahendada kinnistu sees. Variant 2 Gaasi kasutamisel ainult tehnoloogilisteks vajadusteks (köögiseadmed) on ette nähtud gaasivõrguga liitumine A. Lauteri tänaval paiknevalt A-kategooria gaasitorustikult. Kinnistusisene olemasolev A-kategooria gaasitorustik rekonstrueerida (vajadusel suurendada läbimõõtu), A. Lauteri tn 5 gaasiühendus säilitada. Liitumispunkt gaasivõrguga on planeeritud kinnistu piirile A. Lauteri tänaval. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 11 4.4.3 Alternatiivsed soojusvarustuse võimalused Ehitusprojekti koostamisel võib kaaluda ka soojuse- ja elektri koostootmist, mis on üks populaarsust koguvatest energiasäästu meetoditest. Koostootmist kasutatakse peamiselt tööstus- ja kommertssektoris, aga ka suure energiavajadusega avaliku sektori asutustes, sh ülikoolid. Kombineeritud soojuse ja elektri tootmine on märkimisväärselt efektiivsem, kui kasutades ainult võrguenergiat. Eraldades soojust elektrienergia tootmisprotsessist ja vältides trassi kadusid, on koostootmisjaamad võimelised säästma arvestatavaid summasid kütuse kokkuhoiult. 5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED 5.1 Kehtivad kitsendused 5.1.1 Riiklike mälestiste kaitsevööndid ja vaatekoridorid Kõigile planeeritud kruntidele ulatub arheoloogiamälestise 2594 (Asulakoht, 13.- 16. saj "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a. määrus nr 10, (RTL 1997, 5, 27)) kaitsevöönd (50 m mälestise välispiirist). 5.1.2 Muud kehtivad kitsendused • Lauteri tn 3 hoone A. Lauteri tänava poolses välisseinas paikneb 4. klassi geodeetiline märk nr 938. Reeperi kaitsevöönd on 3 m. Geodeetiline märk tuleb säilitada või vajadusel ümber tõsta kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistusega. • Kogu planeeringuala asub AKTSIASELTSi TALLINNA VESI kloorilao ohualas. 5.2 Kavandatud kitsendused Vajalik on näha ette isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks pos 1 kinnistul jalakäijate liikumise tagamiseks. 5.2.1 Juurdepääsuservituutide vajadus Pos 1: • Alajaama ruumidele juurdepääsuks on vaja seada servituut võrgu valdaja kasuks. Koridori laius 3 m. 5.2.2 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning kasutamiseks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 12 Pos 1 • Planeeritud hoonesisese alajaama ruumid ,pindalaga ca 20 m2, võrgu valdaja kasuks, • Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid, võrgu valdaja kasuks. Koridoride laius kuni 2,5 m, • Olemasolevad kesk- ja madalpinge kaablid, võrgu valdaja kasuks. Koridoride laius kuni 2,8 m, • Rekonstrueeritav gaasitoru, võrgu valdaja kasuks. Koridori laius 2 m, • Planeeritud soojustorustik, võrgu valdaja kasuks. Koridori laius 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole. Pos 2, 3, 4, 5 • Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid, võrgu valdaja kasuks. Koridoride laius 1 m äärmistest kaablitest väljapoole kuni 2,5 m, • planeeritud veetorustik, võrgu valdaja kasuks, koridori laiusega 4 m Pos 6 • Olemasolevad kesk- ja madalpinge kaablid, võrgu valdaja kasuks, 1m äärmistest kaablitest mõlemale poole, • Planeeritud gaasitoru, pos 1 igakordse omaniku kasuks, koridori laiusega 2 m, • Planeeritud soojustorustik pos 1 igakordse omaniku kasuks, koridori laius 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole, • Olemasolev ja planeeritud ühisvoolse kanalisatsiooni toru, võrgu valdaja kasuks, koridori laiusega 4 m. Pos 7: • perspektiivne sademevee kanalisatsioonitoru võrgu valdaja kasuks, koridori laiusega 4 m Lennuki tänav//Maakri tänav kinnistu: • Planeeritud kesk- ja madalpinge kaablikoridorid, võrgu valdaja kasuks. Koridoride laius 1 m • perspektiivne sademevee kanalisatsioonitoru võrgu valdaja kasuks, koridori laiusega 4 m • ühisvoolse kanalisatsiooni toru, võrgu valdaja kasuks, koridori laiusega 4 m. • gaasitorustik välimisest mõõtmest 1 m mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks Lennuki tn 5b//Maakri tn 30a ja Lennuki tn 9 kinnistud: • perspektiivne sademevee kanalistasioonitoru, koridori laiusega kuni 4 m, võrgu valdaja kasuks Kuke tänav kinnistu: • planeeritud gaasitoru , välimisest mõõtmest 1 m mõlemale poole, võrgu valdaja kasuks Ants Lauteri tänav//Kauka tänav//Kaupmehe tänav//Lembitu tänav//Vambola tänav kinnistu: • planeeritud veetorud ja ühisvoolne kanalisatsioonitori koridori laiusega kuni 7,5 m, võrgu valdaja kasuks 6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel sõlmitud halduslepingus määratud tähtajaks täitnud halduslepinguga K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 13 planeerimisseaduse § 131 lõike 2 kohaselt võetud kohustusi. Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.“ 6.1 Nõuded täiendavateks kooskõlastusteks Hoone projekteerimistingimused ja ehitusprojekt kooskõlastada vastavalt lennundusseaduse § 35 lõikele 3 ja lõikele 4 täiendavalt Lennuametiga. 6.2 Olulisemad arhitektuurinõuded Olulisemad arhitektuurinõuded: • Olemasoleval hoonel säilitada viilkatus. Uue hoone katuse osas piirangud puuduvad: võib ette näha nii lame- kui ka kaldkatuse. • Fassaadimaterjalina kasutada tänapäevaseid materjale, mis moodustaksid olemasolevate hoonetega tervikliku, vaheldusrikka koosluse. • Tehnoruumid- ja seadmed (ventilatsiooni- ja jahutusagregaadid) projekteerida selliselt, et nende kõrgus ei ületaks hoone parapeti kõrgust (kõrgemal hooneosal absoluutkõrgust 115 m, madalamal hooneosal 29,00). • Uue hoone madalamatele korrustele planeeritud parkla projekteerida ilmekate, mitte tööstuslikult mõjuvate fassaadidega. • 5-korruselise hooneosa katusele rajada katuseaed, mis toimiks hoones paiknevate korterite ja bürooruumide rekreatsioonialana. • Uue hooneosa esimesele korrusele, Kuke ja Lennuki tänava äärde näha ette äriruumid, millel on palju külastajaid: kauplused, toitlustus- ja teenindusruumid. • Hoonet ümbritsevad väikevormid: pingid, prügikastid, suunaviidad jms kavandada hoone arhitektuurse lahendusega sobivad. • Rakendada suuremate klaasipindade projekteerimisel meetmeid vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonega. • Säilitada A. Lauteri tn 3 ja A. Lauteri tn 5 kruntide vaheline piire. • Mujal planeeritud alal piirdeid mitte rajada. 6.3 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks • Pärast Lennuki tn 14 hoonega plokistatud garaažihoone lammutamist A. Lauteri tn 3 krundil korrastada A. Lauteri tn 3 omanikul Lennuki tn 14 otsasein sarnaselt ülejäänud hoonega. • Ventilatsioonisüsteeme ja muid müratekitavaid seadmeid mitte paigutada Lennuki 14 elamu, ega lasteaia mänguruumide vahetusse lähedusse. • Hoone projekteerimisel kaaluda tehnoloogilise võimalusena katustelt kogutud vihmavee suunamist tualettidesse. • Hoone projekteerida vähemalt C tasemele vastava energiatõhususe klassiga. • Parkimiskorruste projekteerimisel järgida EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid. • A. Lauteri tn 3 hoone A. Lauteri tänava poolses välisseinas paiknev 4. klassi geodeetiline märk nr 938 tuleb säilitada või vajadusel ümber tõsta kooskõlastatult Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geomaatika teenistusega. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 14 • olmejäätmete kogumiskoha kavandamine tänava tasapinnast erinevale kõrgusele on võimalik üksnes Tallinna Keskkonnaameti poolt aktsepteeritud erilahenduse olemasolul. • Olemasolevate hoonete lammutusprojektid ja uue hoone ehitusprojekt kooskõlastada Tallinna Keskkonnaametiga. • Lennuki tänava ehitusprojekti koostamisel täpsustada tänava ning liikluskorralduse lahendust (sh tänava ühesuunaliseks muutmise ulatus ning vastavate liikluskorraldusvahendite paigaldamine). • Lennuki tänava ühesuunalise tee sõiduraja laiuseks näha ette 3,5 m 6.4 Arheoloogilise eeluuringu tulemustest tulenevad nõuded. • ehitustööde käigus teostatavatel kaevetöödel on vajalik arheoloogiline järelevalve, kus arheoloog viibib kogu kaevetööde aja kohapeal, et väärtusliku arheoloogilise substantsi ilmnemisel oleks võimalik see vajalikul määral dokumenteerida või peatada kaevetööd põhjalikumate uuringute läbiviimiseks. Erilist rõhku tuleb pöörata 40-50 cm kõrgemale jäävatele pinnasekihtidele. 6.4.1 Keskkonnakaitsealased nõuded projekteerimiseks, ehitamiseks ja haljastuse hooldamiseks Haljastus: • Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha planeeringualal, rajada linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonnaameti poolt määratud kohta. Avalikele haljasaladele ja tänavamaale tehtavad istutustööd peavad vastama Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad” ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määruse nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ nõuetele. • Aeg-ajalt (umbes 3 aasta järel) teha säilivatel puudel võrahooldust. • A. Lauteri tn 3 Lennuki tänava äärne puuderida asendada üheliigilise ja üheealise puudereaga. • A. Lauteri tn 3 loodeserva istutatud harilike vahtrate rida harvendada järk-järgult. • Pikemas perspektiivis asendada A. Lauteri tn 3 koolihoone ees tänava ääres kasvavad nõrgestunud olekus kased. Uued puud istutada tugevdatud kasvualusele ja puid vigastuste eest kaitsta. Istutamisel eelistada arukaske, mis talub põuaperioode paremini kui teised levinumad kaseliigid. • Tulevikus hoovialal muutuvad valgusolud juurdeehituste tõttu halvemaks muutuvate valgusolude tõttu eelistada uute puude valikul varjutaluvaid puuliike – suurte puude puhul eelkõige pärnasid (läänepärn, suurelehine pärn), madalamate puude puhul harilikku toomingat ja ilupihlakaid. Ka põõsarinde puhul on soovitav kasutada varjutaluvaid liike (näiteks hariliku lumimarja teisend laevigatus, harilik pihlenelas, villane lodjapuu, mage sõstar, harilik kikkapuu, harilik ebajasmiin, harilik sarapuu, okaspõõsastest jugapuude sordid). • Kui kaevetöid puude juurestiku kaitsealal ei ole võimalik vältida, näha ette kaevetööde tegemine käsitsi vahetult enne tehnovõrgu või ehituselemendi paigaldamist, et vältida puujuurte läbiraiumist ja kuivamist. Kui kaevetööd tehakse puude juurestiku kaitsealas, näha ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest, kuival perioodil ka puude kastmine. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 15 • Raietöid tuleb teha väljaspool lindude pesitsusaega (01.04-31.07).Hoonete kasutusloa saamise eeltingimuseks on detailplaneeringu I ehitusetapis määratud avaliku haljastuse väljaehitamine arendaja poolt. Liiklusmüra hinnangust tulenevad nõuded: • Hoone välispiirete õhumüraisolatsioonivõime projekteerimisel tuleb arvestada transpordist põhjustatud müratasemega välisterritooriumil. • Eluruumides sotsiaalministri 4.03. 2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kohaste müratasemete saavutamiseks kasutada müraleevendavaid meetmeid vastavalt Eesti standardile EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ nõudeid, sh: • eluhoone välisfassaadi ja akende materjali valikul panustada heade helipidavusomadustega materjalidele, • materjalide valikul tugineda Eesti standardis EVS 842:2003 sätestatud õhumüra isolatsiooni indeksile R´tr,s,w – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (ehitiste välispiirde ja selle elementide heliisolatsioon), kui müraallikaks on transport, • välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel jälgida, et ventileerimiseks ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks heliisolatsioonitaset sel määral, et ruumides ületatakse lubatud müratasemed, • akende valikul pöörata tähelepanu akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Aknaklaaside valikul tuleb eelistada müra summutavaid klaase, akende heliisolatsiooniomadusi saab parandada muutes näiteks klaasi paksust või klaasidevahelist kaugust, • parkimismaja ja esimeste korruste vahelagi projekteerida helikindel, • tehnoseadmete valikul arvestada, et tehnoseadmete müra ei tohi hoonete välisterritooriumil ületada päevasel ajal 50 dB ja öösel 40 dB. Nõuded heitgaaside levimise takistamiseks: • Ennetamaks sõidukite heitgaaside levimist akendeni projekteerida hoonesisesed parkimiskorrused kinnistena. Parkimiskorruste projekteerimisel järgida EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõudeid. Hüdrogeoloogilisest tingimustest tulenevad nõuded: Arvestades keerulisi hüdrogeoloogilisi tingimusi ümbruskonnas, tuleb: • ulatusliku veetaseme langetamise vältimiseks kasutada keldrikorruste ehitamisel vähemalt möllikihi all levivasse 19 m paksusesse saviliiva ja liivsavide kompleksi ulatuvat veekindlat sulundseina. • Sulundseina ehitamiseks valida ehitusviis, mis ei põhjusta naaberhoonete madalvundamentidele kahjustusi. Pinnase radoonisisaldusest tulenevad nõuded: • Hoonete projekteerimisel rakendada Eesti standardi EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid Naaberhoonete insolatsioonitingimustest tulenevad nõuded: • Hoone projekteerida nii, et kõigis naaberhoonetes paiknevates korterites ning A. Lauteri tn 1 // Rävala pst 7 asuva lasteaia rühmaruumides oleks tagatud normikohane isolatsiooni kestus K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 16 vastavalt Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ Nõuded vertikaalplaneerimiseks: • Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademeveekanalisatsiooni. • Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse. • Kõvakattega krundiosal koguda sademevesi restkaevudesse. • Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada ehitusprojektis. Nõuded jäätmekäitluse korraldamiseks: • Jäätmehooldus korraldada vastavalt Tallinna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. • Elanikele ja äriühingutele kavandada olmejäätmete kogumiskohad eraldi ruumides. • Äri- ja elamuhoones, kuhu suure tõenäosusega kavandatakse ka söögikoht, tekivad paber-, toidu- (bio-), pakendijäätmed, sortimisjäägid (segaolmejäätmed) ja muud olmejäätmed. Hoone ekspluateerimisel tekkinud jäätmed koguda liigiti ja anda vastavat jäätmeluba omavale ettevõttele üle käitlemiseks. • Olmejäätmete (paber, papp, muud olmejäätmed) kogumiskoha asukoht hoones valida selliselt, et oleks tagatud jäätmeveoki juurdepääs, eelistatavalt hoone esimesele korrusele, jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 meetri kaugusele. • Ehitusjäätmete käitlemist käsitleda ehitusprojektis. Üldised nõuded ehitustööde korraldamiseks: • Enne planeeritud hoone ehitamise alustamist tuleb teha ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele. • Ümbritsevad hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitustööde algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. • Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. • ehitustööde korraldamisel arvestada lisaks sademevee hulgale ka seinast sissepoole jääva ärakaevatava pinnase pooridest eralduva vee ärajuhtimise vajadusega. • Viia enne mistahes kaevetöid kinnistul tööde tellija kulul läbi arheoloogilised eeluuringud arheoloogilise kultuurikihi olemasolu või puudumise selgitamiseks ja nende tulemuste põhjal otsustatakse põhjalikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel kaevetöödel. 6.4.2 Tuleohutusnõuded • Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad. • Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks juurdepääs ettenähtud päästevahenditega. • Erinevate hooneosade liitumisel tagada tulemüür (8m) horisontaalsuunas vastavalt Eesti standardile EVS 812-8:2011 „Ehitiste tuleohutus. Osa 8: Kõrghoonete tuleohutus“ • Äriruumide projekteerimisel tuleb rajada sprinklersüsteem , kui tuleohutussektsiooni pindala ületab 2400 m2. • Kahekorruseline maa-alune parkla tuleb varustada sprinkleriga ja mehhaanilise suitsueemaldussüsteemiga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 17 6.4.3 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas Projekteerimiseks tuleb taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. Nõuded projekteerimiseks: Veevarustus ja kanalisatsioon: • Hoonete vee- ja kanalisatsiooniprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused. • Sademevee koormuse vähendamiseks kaaluda sademevee kogumist katustel ja selle kasutamist tualettides • Kasutusest väljajäävad kanalisatsioonitorud tuleb likvideerida ja torude otsad sulgeda kaevudes. • Sademevee koormuste vähendamiseks suurte vihmade korral tuleb kasutada ühtlusmahuteid või/ja suurema läbimõõduga kinnistusiseseid sademevee torusid. Kinnistusisese sademevee torustiku dimensioneerimisel tuleb arvestada vähemalt 20 minutit kestva vihmahooga. • Ehitusprojekti koostamisel selgitada välja vajadus Lennuki tn 5a kinnistuni viiva veetoru ümbertõstmiseks. Elektrivarustus: • Tööprojekti koostamiseks (ka 10/0.4 kV alajaamade projekteerimiseks) taotleda võrgu valdajalt uued tehnilised tingimused täpsustatud võimsusega. • Tööprojektis täpsustada planeeritavate hoonete sisestus- liitumiskilpide asukohad, arvestades objektide arhitektuuriga • Tööjoonised kooskõlastada võrgu valdajaga. Sidevarustus: • Projekteerimiseks on vajalik tellida võrgu valdajalt täiendavad tehnilised tingimused. • Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja võrgu valdajale täiendavalt esitada tööjoonised. Tänavavalgustus: • Tänavavalgustuse projekteerimiseks küsida võrguvaldajalt tehnilised tingimused. • Tööprojekt võrgu valdajaga täiendavalt kooskõlastada. Soojusvarustus: • Üksikute objektide soojusvarustuse või olemasolevate soojustorustike ümbertõstmise projekteerimiseks taotleda võrgu valdajalt konkreetsed tehnilised tingimused. Gaasivarustus: • Gaasitorustike ehitamise tööprojektide koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused võrgu valdajalt. Tehnilised tingimused väljastatakse kehtestatud detailplaneeringu, tellija avalduse ja eelnevalt sõlmitava liitumislepingu alusel. • Ehitusprojektid kooskõlastada võrgu valdajaga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 18 Nõuded ehitamiseks: Kõigi hoonestusalast ümbertõstetavate tehnorajatiste ümberühendamine peab olema lahendatud enne ehitustööde alustamist. tagada tarbijatele toimiv ühendus tehnovõrkudega ka nende ümbertõstmise ajaks Veevarustus: • Olemasolevale hoonele on võimalik juurdeehitust teha pärast olemasoleva ühiskanalisatsioonitorustiku ümber tõstmist. Sidevarustus: • Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. • Töid võib teostada ainult võrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. • Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja täiendavalt esitada tööjoonised. • Tööde teostamine sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult võrgu valdaja kaablijärelvalve allüksusega. Soojusvarustus: • Planeeringus ette nähtud soojustorustike ümbertõstmiseks on vaja sõlmida võrgu valdajaga kokkulepe. Soojustorustike ümbertõstmine toimub kinnistu omaniku/ huvitatud isiku kulul. • Planeeringus likvideeritavatena näidatud olemasolevate soojustorustike demonteerimine on lubatud alles pärast uute torustike väljaehitamist ja ümberühendamist. 6.4.4 Eeltingimused hoonetele kasutusloa väljastamiseks Hoonetele kasutusloa saamise eeltingimuseks on detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatava kergliiklustee, haljastuse ja tänavavalgustuse väljaehitamine arendaja poolt. 7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE 7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele Ülikooli õppe, teadustöö- ja olmetingimuste parandamiseks, suurendamaks ülikooli võimalusi rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks on A. Lauteri tn 3 krundile määratud ehitusõigus koolihoone laiendamiseks ning äri- ja eluruumidega kõrghooneosa juurdeehitamiseks. Korterite müügist saadud tuluga finantseeritakse koolihoone laiendust. Kesklinna on kavandatud väärikas hoonestus lähtudes teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ tingimustest. Avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks on kavandatud Lennuki tänava poole korrastatud tänavasein. Esteetilistel kaalutlustel ning liiklusohutuse tagamiseks on Lennuki tänava äärse kergliiklusala ja sõidutee vahele kavandatud puuderida. Autoliikluse hajutamiseks on kavandatud A. Lauteri tn 3 parklasse 2 sisse- ja väljasõitu. Kavandatud on korrastada Lennuki tänava maa-ala. Muutmaks jalakäijate liikumist sujuvamaks on kavandatud avar kergliiklusala A. Lauteri tn 3 krundile A. Lauteri tänavalt Lennuki ja Kuke tänava ristmikuni. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 19 Jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks on ette nähtud avada avalikuks liikumiseks seni kooli territooriumil aiaga piiratud olnud kõnnitee. Kavandatud on säilitada A. Lauteri tänava ja Kuke tänava äärne puuderida. 7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle arenguvõimalustele Üks etapp Maakri kõrghoonete kvartalist saab planeeringu realiseerimisel välja arendatud. See on samm edasi tervikliku kõrghoonete kvartali väljakujunemisel. 7.3 Kavandatu vastavus avalikele huvidele ja väärtustele Kavandatud hoone väljaehitamisel saab ärikõrgkool laiendada üliõpilaste vastuvõttu ning võimaldada neile paremaid õppimis- ja elamistingimusi. Kavandatud korterites on võimalik pakkuda elamispinda nii õppejõududele kui üliõpilastele. Lahendatakse ülikooli ja kavandatud elamu ning büroohoone parkimiskohtade vajadus, mis oluliselt vähendab ümbritsevate tänavate koormamist parkivate autodega. Koos uue hoone ehitamisega kujundatakse jalakäijatele organiseeritud ja ohutu kergliiklusala A. Lauteri tänava ja Lennuki-Kuke tänava ristmikusuunal. Kuke tänava ääres säilitatakse olemasolev haljastus. Avaliku ruumi kvaliteedi parandamiseks ning jalakäijatele meeldivama miljöö loomiseks on Lennuki tänava äärde kavandatud uus haljastus. 7.4 Vastavus Tallinna üldplaneeringule Planeeritud ala Tallinna üldplaneeringu kohane juhtotstarve on kesklinna segahoonestusala, kuhu võib ehitada kõiki hooneid, v.a keskkonna saastavaid ettevõtteid. Kesklinna tihendamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele, detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. 7.5 Vastavus teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ Teemaplaneeringu järgi asub planeeritud ala Maakri kõrghoonete piirkonna kvartalis nr 4. Kvartal paikneb Lennuki, Maakri, A. Lauteri ja Kuke tänava vahelisel alal. Teemaplaneeringus on määratud kvartali ehitustingimused. Kvartali pindala on TLPA peaarhitekti büroo andmetel: 18600 m2. Kvartalis lubatud maksimaalne hoonestustihedus on 2,7 Maksimaalne võimalik brutopind kvartalis on 50220 m2. Teemaplaneeringu järgi on Kuke, Lennuki, Maakri ja A. Lauteri tänavaga piiratud kvartalis Maakri tänava poolne kvartaliosa juba terviklikult välja ehitatud. Sinna ei ole võimalik arhitektuursest aspektist lisada hoonemahte, mistõttu tervikliku planeeringuala määramisel võib see osa välja jääda, kuid tiheduse arvutamisel seda siiski arvestatakse. Ehitusõiguse kavandamisel K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 20 on siiski lähtutud sellest, et kõikidel kvartalis asuvatel kruntidel oleks võimalik kasutada teemaplaneeringu tingimustele vastavat ehitusõigust, mille nad kokkuleppe saavutamisel võivad loovutada A. Lauteri tn 3 kinnistu hoonestamiseks. Tabelis 7.5.1 on esitatud info, millised on teemaplaneeringu järgi ehitusvõimalused kvartalis paiknevatel kruntidel ning kokkulepete teel loovutatud ehitusõiguse ulatus. Tabel 7.5.1 kvartali linnaehituslikud võimalused Aadress Olemas- Perspek- Arvutuslik Juurde- Juurde- Alus olev maa- tiivne kvartaliosa ehitamise ehitamise pealne maapealne pindala võimalus võimalus pärast bruto- brutopind (m2) kokkulepete pind (m2) sõlmimist (m2) (m2) Lennuki tn 16 2622 4279,5 1585 1657,5 457,5 27.05.2018 Lennuki tn 16 korteriühistu üldkoosoleku protokolli alusel loovutatud ca 1200 m2 vabast ehitusõigusest A. Lauteri tn 3 kasuks. tingimusel, et Lennuki tn 16 hoonele jääb kasutada vähemalt 457 m2 ulatuses ehitusõigust Lennuki tn 14 894 1339,2 496 445,2 0 Kasutamata ehitusmaht loovutatud A. Lauteri tn 3 kinnistule korteri- omanike hääletus- protokolli alusel A. Lauteri tn 5 5700 9828 3640 4128 0 Eften SPV2 OÜ 05.04.2018 kinnituskiri täiendavast ehitus- õigusest loobumise kohta A. Lauteri tn 3 kasuks. Maakri tn 44 3910,5 7155 2650 3244,5 1244,5 2000 m2 loovutatud A. Lauteri tn 3 kinnistule KÜ Maakri 05.04.2018 üldkoosoleku otsusega A. Lauteri tn 52 213,3 79 161,3 161,3 Olemasolev alajaam 5E kvartali keskel Kokku: 13178,5 22815 8450 9636,5 1863,3 Perspek- Arvutuslik Juurde- Juurde- Alus Olemasolev tiivne kvartaliosa ehitamise ehitamise maapealne maapealne pindala võimalus võimalus pärast brutopind brutopind (m2) kokkulepete 2 (m ) 2 (m ) sõlmimist (m2) A. Lauteri tn 3 6180 27405 10150 21225 28998,2 Teemaplaneeringu järgi võimalik hoonestus- tihedus + naabrite K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 21 loovutatud võimalikud ehitusmahud Kokku: 19358,5 50220 18600 30861,5 30861,5 Suletud brutopinnad on arvutatud TLPA arhiivist saadud korruste plaanide ning projektide alusel. Tabel 7.5.2 annab infot selle kohta, missuguseks kujunevad kvartali vastavad näitajad pärast detailplaneeringu realiseerimist. Tabel 7.5.2 Võrdlus teemaplaneeringu näitajatega Näitaja Teemaplaneering Detailplaneeringus kavandatu Kvartal 4 realiseerimisel 2 Pindala m 18600 18600 Olemasolev säiliv hoonestus 19358,5 19358,5 (brutopind m2) Uushoonestus (brutopind m2) 30861,5 28998,2* Maksimaalne hoonestustihedus 2,7 2,6 Maksimaalne võimalik 50220 48356,7* hoonestuse brutopind m2* ehitiste absoluutkõrgus meetrites 130 115 Haljastatud pinna ja avaliku 10 Vähemalt 10% ruumi osakaal % * hoone maapealse osa suletud brutopind on vastavalt teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kinniste (soojapidavate) välispiiretega piiratud hoone osa jagatud kvartaliosa pinnaga, mis hõlmab planeeritud krundi ning sellega piirneva ala kuni piirneva tänava teljeni. Arvestatud ei ole hoones paiknevate parkimiskorruste pinda. 7.6 Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad lisanõuded: 1 Teha komplekssed mürauuringud ja detailne müra modelleerimine, et määrata mürataseme alusel objekti sobivus keskkonda ja meetmed müra mõju vähendamiseks. Esitada mürakaardid, mis peavad sisaldama ka müra hoone fassaadidel. Modelleerimisel peab kajastuma liiklusmüra, parklate müra, tehnoseadmete müra. Müra hindamisel lähtuda sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel esitada müraleevendusmeetmed lähtuvalt Eesti standardist EVS 842:2003 ,,Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“; Täidetud. Nõutud tingimustele vastav uuring koostati KSH raames ning on lisatud KSH aruandele. Uuringust tulenevad nõuded projekteerimiseks on esitatud seletuskirja punktis 6.4. Liiklusmüra hinnati Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ alusel. Praegu kehtivas keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed“ sätestatud liiklusmüra normtasme väärtused III kategooria, s. o keskuse maa- ala jaoks on analoogsed varasemas sotsiaalministri määruses sätestatuga. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 22 2 Pärast detailplaneeringu algatamist viia koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga läbi arhitektuurivõistlus A. Lauteri tn 3 krundi ehitusõiguse ulatuse ja hoonestusala kuju täpsustamiseks ning planeeritava hoone projekteerimiseks arhitektuurinõuete määramiseks; Vastavalt korraldusele viis arendaja koostöös TLPA-ga läbi arhitektuurivõistluse krundi ehitusõiguse ulatuse ja hoonestusala kuju täpsustamiseks. Arhitektuurivõistluse tulemusena võitjat ei valitud, kuna ükski esitatud töödest ei vastanud täielikult võistlustingimustele. Žürii leidis, et põhjendatud on kõrghoone nihutamine olemasoleva koolihoone sümmeetrilise telje suhtes ning saavutamaks kõrghoonele sobiv saledus, võib kavandada hoone kõrgemana, kui algataud detailplaneeringu lahendus ette nägi. Pärast võistlust tellis EBS Campus OÜ arhitektuurse kontseptsiooni KOKO Arhitektid OÜ-lt. Esitatud kontseptsioon kiideti märkustega TLPA komisjonis heaks (13.06.2014 kiri nr 3-2/960). 3 Analüüsida hoone kütte- ja energiakulu, energiatarbimise efektiivsust ja määrata heitmete vähendamise meetmed; Analüüs sisaldub KSH aruandes. Detailplaneeringusse on lisatud nõue projekteerida hoone vähemalt C tasemele vastava energiatõhususe klassiga. Vt ptk 6.4.Lisaks on määratud meetmed parkimiskorruste ehitamiseks ning sademevee kasutamisvõimaluste avardamiseks. 4 Prognoosida liikluse kasvuga kaasnevat õhusaastet, seejuures arvestades õhu liikuvust analüüsitavas piirkonnas. Välisõhu saastatuse taseme modelleerimisel arvestada autotranspordist lähtuvat saastet kui ka kesklinnas asuvaid ettevõtteid ning katlamaju, mis mõjutavad detailplaneeritavat piirkonda. Saastetaseme modelleerimise programm peab vastama keskkonnaministri 22. septembri 2004 määruse nr 120 „Välisõhu saastatuse taseme määramise kord“ paragrahvile 8. Välisõhu saastatuse taseme hindamisel lähtuda keskkonnaministri 7. septembri 2004 määrusest nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase“; Täidetud. Hinnag koos KSH aruandega planeeringule lisatud, välisõhu saaste norme ei ületata. 5 Teha radooniuuringud ja esitada radooni mõõtmise protokoll, mis peab sisaldama mõõtepunktide asukoha skeemi, mõõtmiste metoodikat, mõõtmiste aega, mõõtmisteks kasutatud aparaadi nimetust ja märget kalibreerimise kohta ning mõõtja pädevust. Vajadusel lähtuda Eesti standardist EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”; Täidetud.Nõuetele vastav radoonihinnang koostati KSH raames ning on lisatud KSH aruandele. Uuringust tulenevad nõuded on lisatud seletuskirja punkti 6.4.1. 6 Lisada detailplaneeringule hüdrogeoloogiline hinnang vundamendikaevisest väljapumbatava vee koguste ja pumpamisest tingitud põhjaveekihi alanduslehtri sügavuse ja ulatuse kohta. Käsitleda vundamendisüvendist väljapumbatava vee ärajuhtimise võimalusi kooskõlas AKTSIASELTSi TALLINNA VESI tingimustega. Anda hinnang ehitustööde ja põhjaveealanduse võimalikest mõjudest naaberhoonetele ja kõrghaljastusele ning määrata meetmed hoonete püsivuse tagamiseks; Täidetud. Hinnang koos KSH aruandega planeeringule lisatud, meetmed hoonete püsivuse tagamiseks on seletuskirja punktis 6.4. 7 Aktualiseerida geodeetiline alusplaan Lennuki tänav ja Maakri tänav kinnistu ja sellega külgnevate kinnistute osas; Alusplaan on aktualiseeritud 2014.aastal. 8 Teha ettepanekud Lennuki tänava laiendamise ehitusjärjekordade kohta; Lennukui tänav ehitakase DP realiseerimisel välja ühesuunalisena rajades A. Lauteri tn 3 poole kõnnitee ning puudera. kõnnitee rajatakse kinnistu maa-alale ning määratakse avalikult kasutatavaks. Lennuki tänava lõplik kuju selgub pärast kvartali 3 arhitektuurivõistluse tulemusi. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 23 9 Lauteri tn 3 kinnistu omanikul sõlmida enne detailplaneeringu kehtestamist kinnistute, millel asuvad garaažid, omanikega kinnistute võõrandamise võlaõiguslikud lepingud ja Tallinna linnaga nimetatud kinnistute tasuta võõrandamise võlaõiguslik leping, mille kohaselt Lauteri tn 3 kinnistu omanik võõrandab tasuta Tallinna linnale nimetatud kinnistud ja sõlmib kinnistute omandi üleandmiseks Tallinna linnaga asjaõiguslepingu pärast kinnistutel asuvate garaažide lammutamist ja Lennuki tänava valmis ehitamist; A. Lauteri tn 3 kinnistu omanik on omandanud kinnistud Maakri tn 40a; 40b ja 40c. Nimetatud leping sõlmitakse enne detailplaneeringu kehtestamist. 10 Lähtuda planeeritava krundi ehitusõiguse ulatuse määramisel Eesti standardist EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”; Täidetud. Insolatsioonianalüüs on lisas 5.2. Detailplaneeringule lisatud insolatsioonianalüüs on koostatud lähtudes kehtivast Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides”; 11 Määrata Lauteri tn 3 kinnistule kavandatava hoone absoluutkõrguseks mitte enam kui 100 m ja kavandada võimalusel kõrghooneosa kahest osast koosnev; Arhitektuurivõistluse töid hinnates osutus linnaehituslikult sobivamaks ja kaugvaadetes paremini mõjuvaks hoone, millel on üks väiksema ehitusaluse pinnaga ja kõrgem kõrghooneosa, sellest lähtuvalt on kavandatud kõrghooneosa ühes osas ning absoluutkõrgusega 115 m (varasemas versioonis 110 m abs). 12 Lisada detailplaneeringule planeeritava ala kontaktvööndi makett mõõtkavas 1:1000; Makett lisatakse enne planeeringu vastuvõtmist. 13 Arvutada likvideeritavate puude asendusistutuste rajamise vajadus Tallinna Linnavolikogu 19. mai 2011 määruse nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“ alusel; Täidetud, vt ptk 3.4.2. 14 Lahendada soojusvarustus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 27. mai 2004 määrusega nr 19 kinnitatud lisale „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ning eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojuse piirhinna kooskõlastamine ja soojusettevõtja arenduskohustus”; Planeeritud ala ei jäänud nimetatud määruse alusel kaugküttepiirkonda. Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusega nr 9 kinnitatud „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus” järgi jääb planeeringuala kaugküttepiirkonda. Detailplaneeringus on esitatud soojusvarustuseks erinevad võimalikud lahendused. 15 Määrata parkimiskohtade vajadus kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006 otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavaga aastateks 2006-2014”; Täidetud,vt ptk 3.5. Planeeringus on kasutatud linnakeskuses rakendatavaid piiranguid: ette on nähtud üks parkimiskoht korteri kohta ning äri- ja ühiskondlike ruumide parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on kasutatud koefitsienti 0,5. 16 Kooskõlastada detailplaneering Maa-ametiga, Terviseameti Põhja talitusega ja Lennuametiga; Detailplaneeringu koostamisel on nimetatud ametiga koostööd tehtud. Koostöö tulemus on esitatud lisades 2 ja 3. Esitatud nõuded on kajastatud seletuskirja punktides 6.2 ja 6.4.1. 17 Määrata ehitamiseks tingimus viia enne mistahes kaevetöid kinnistul tööde tellija kulul läbi arheoloogilised eeluuringud arheoloogilise kultuurikihi olemasolu või puudumise selgitamiseks ja nende tulemuste põhjal otsustatakse põhjalikumate arheoloogiliste kaevamiste või arheoloogilise järelevalve vajadus edasistel kaevetöödel. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 24 Määratud, vt ptk 6.1. 7.7 Vastavus KSH järeldustele KSH käigus hinnati, kas planeeritav tegevus ületab keskkonna taluvusvõimet, või mitte. Hindamise tulemusena leiti, et ükski kaalutud alternatiiv planeeritud mahus ei oma olulist negatiivset keskkonnamõju ja ei ületa keskkonna taluvusvõimet, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Mõju välisõhule: Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Kesklabori koostatud hinnangu lausel ei põhjusta A. Lauteri tn 3 hoone ehitusega kaasnev liiklustiheduse ja parkimiskohtade arvu kasv olukorda, mis võiks tekitada tavapärases olukorras välisõhu saasteainete piirväärtuste ületamisi. Kuna kavandatud on kaugküte, ei lisandu õhusaastet ka kütteallikatest. Hinnang koostati tuginedes keskkonnaministri 07.09.2004 määrusele nr 115 „Välisõhu saastatuse taseme piir-, sihtväärtused ja saastetaluvuse piirmäärad, saasteainete sisalduse häiretasemed ja kaugemad eesmärgid ning saasteainete sisaldusest teavitamise tase“. Samad arvulised näitajad on piirväärtustel keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Hinnang on KSH lisas 6. Täiendavaid meetmeid ei ole määratud. Mõju müratasemetele: Müratasemete hindamisel lähtus Ramboll Eesti AS sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 esitatud piirtasemetest III kategooria, ehk segakasutusega olemasoleval alal (müra piirtase 65 dB päevasel ajal/55 dB öisel ajal, või vastavalt 70/60 dB müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil). III kategooriasse (keskuse ala) liigitub planeeritud ala ka keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” alusel. Müra piirväärtus päeval 65 dB/öisel ajal 55 dB, müratundlike hoonete tänavapoolsel seinal vastavalt 70/60 dB, sihtväärtus päevasel ajal 60 dB/öisel ajal 50 dB. Ramboll Eesti AS koostatud mürauuringust selgub, et koolihoone A. Lauteri tänava poolsel fassaadil on müratasemed päevasel ajal 65-66 dB ja öisel ajal 59-60 dB, 2030.a prognoosi alusel maksimaalselt kuni 63,4 dB päevasel ajal ja 58,7 dB öisel ajal. Kuna A. Lauteri tn 3 on olemasolev hoone, on hinnangu aluseks võetud piirväärtus, mida päevane müratase ei ületa. Lennuki tänava poolse hoone fassaadile prognoositav müratase on maksimaalne 1. ja 2. korrusel, ulatudes päevasel ajal 60,6 dB ja öisel ajal 55,8 dB-ni, mis ületab väga minimaalselt sihtväärtust. Kuna esimesele viiele korrusele ei kavandata eluruume, võib eeldada, et elamuosa fassaadile ulatuv müra on ei ületa sihtväärtust. Kuna planeeringuala on südalinnas tiheda liiklusega alal, ei ole võimalik välismüra efektiivselt leevendada. Hea akustilise keskkonna loomiseks on määratud meetmed seletuskirja punktis 6.4, mürahinnang on KSH Lisas 4. Mõju pinnasele: kui järgitakse head ehitustava, ei ole negatiivset mõju pinnasele ette näha. Mõju taimkattele: sulundseina kasutamisel ei teki põhjaveerežiimi muutusi, mis võiksid kahjustada säilivate puude juurestikku ja tüvesid. Sotsiaalmajanduslik mõju: positiivseks sotsiaalmajanduslikuks mõjuks on kompleksse ja kompaktse õppehoone ehitamine tihedalt asustatud kesklinna piirkonda krundil lahendatud parkimisega. Kuna hoonesse on ühtlasi plaanitud rajada eluruumid nii õpilastele kui õppejõududele, võib eeldada, et see vähendab pendelliikumist (ning seega igapäevaselt sõitvate autode hulka) kodu ja töö- või õppekoha vahel. Kavandatud tegevuse realiseerimisel tekib piirkonda juurde töökohti ja kooli laienemine annab paremad võimalused inimestele kõrghariduse omandamiseks. K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 25 Radoonirisk: planeeritud ala kuulub kõrge Rn-sisaldusega maa-alade kategooriasse, tuleb kasutada meetmeid radooniriski vältimiseks. Nõuded on seletuskirja punktis 6.4 Uuring on KSH lisas 5 7.7.1 Vastavus Eesti standardile EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ Kavandatud hoone mõju naaberhoonete insolatsioonitingimustele hindas ekspert Peep Soopere lähtuvalt Eesti standardist EVS 894:2008+A2:2015. Insolatsioonitingimuste muutumist on vaadeldud koosmõjus Tallinna Linnavolikogu 11.06.2015.a otsusega nr 120 kehtestatud Maakri tn 28 ja 30 kruntide detailplaneeringus kavandatud hoonetega. Kõigi naaberhoonete eluruumides, mis on mõjutatud kavandatud hoonetest, sh A. Lauteri tn 3 lasteaia rühmaruumides, säilib piisav insolatsioonikestus. Eksperthinnang on lisas 5.2. 7.7.2 Vastavus majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt majandus ja taristuministri 02.06.2015 määrusele nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Hooned on kavandatud enam kui 8 m kaugusele külgnevatel kinnistutel asuvatest hoonetest. Tingimused hoonete projekteerimises on määratud seletuskirja punktis 6.3. 7.7.3 Vastavus Eesti Standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud soovitusi: • Kavandatud linnaehituslikud muudatused säilitavad lähiala sotsiaalse keskkonna ja võrgustiku; • Planeeringus käsitletud hoonestus on mitmefunktsiooniline ning planeeritud otstarbega hoone ei muuda piirkonna üldist funktsionaalset tasakaalu. Elu- ja äriruumide olemasolu samal kinnistul tagab turvalisuse aspektist vajaliku elavuse piirkonnas ja suurendab kontrolli avaliku ruumi üle. 7.7.4 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ • Uus hooneosa on kavandatud vähemalt 10 m kaugusele naaberhoonete akendega seintest. • Tänavahaljastuse kavandamisel on arvestatud, et puude istutamisel oleks võimalik tagada nende kaugus hoone seinast vastavalt standardi nõuetele 7.8 Muudatused võrreldes eskiislahendusega • Võrreldes eskiislahendusega on muutunud planeeritud kõrghoone asukoht ja kõrgus. (Põhjendust vt p 7.5.11) K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 26 • Vastavalt läbiviidud arhitektuurikonkursi tulemustele ja sellele järgnenud KOKO arhitektid OÜ poolt koostatud arhitektuursele kontseptsioonile on kõrghoone osa kavandatud planeeritava ala idanurka. • Vähendatud on maa-aluste korruste arvu: eskiisis oli kavandatud 3 maa-alust korrust, praegu 2 maa-alust korrust. • Autoliikluse hajutamiseks on kavandatud eraldi juurdepääsud maa-alusesse parklasse (Kuke tänavalt) ja hoonesisestele parkimiskorrustele (A. Lauteri tänavalt). • Jalakäijate liiklemise ohutumaks muutmiseks on Lennuki tänava äärne kõnnitee kavandatud planeeritud hoone ette, jättes nii sõidutee ja kõnnitee vahele haljasala. • Võrreldes eskiislahendusega on kavandatud paindlikum hoonete kasutusotstarvete vahekord. • Kõrghoone osa kõrgust on suurendatud 115 meetrini. Kavandatud hoonestustihedus on kooskõlas teemaplaneeringus „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kavandatuga. • Kavandatud on likvideerida Lennuki tänava ääres paiknev puuderida ning asendada see A. Lauteri tn 3 kinnistu piiri ulatuses ühtlase puudereaga. • Muutunud on krundijaotuse põhimõtted. Kavandatud on 7 krunti. • Algatatud lahenduses oli lisaks A. Lauteri tn 3 krundile, mille piire ei muudetud, kavandatud moodustada transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 2 garaažikruntidest ning ajutised krundid Lennuki tänava vastasküljel asuvate garaažide kruntidest tänava maa-ala laiendamiseks vajalike äralõigete tegemiseks. Esitatud lahenduses ei ole garaažikruntide piire muudetud, uueks kasutusotstarbeks on määratud transpordimaa. Kuna on otsustatud esialgu ehitada Lennuki tänav välja ühesuunalisena, ei ole vajalik teha äralõikeid tänava vastaspoolel asuvatest kruntidest. • Milliseks kujuneb Lennuki tänava lõplik lahendus ja liikluskorraldus selgub pärast Maakri kõrghoonete piirkonna 3.kvartali arhitektuurikonkursi tulemusi, seetõttu on detailplaneeringus kavandatud ehitada Lennuki tänav välja ühesuunalise liikluskorraldusega, seejuures rajatakse A. Lauteri tn 3 kinnistupoolsesse serva uus puuderida. Ehitatakse välja ka kõnnitee, mis jääb A. Lauteri tn 3 kinnistule ning määratakse avalikult kasutatavaks. • Kuna ühesuunalise liikluse puhul puudub vajadus kaasata Maakri 3. kvartalisse jäävate kinnistute maa-ala, on tehtud ettepanek vähendada planeeringuala, jättes sellest välja Kuke tn 7, Lennuki tn 5, Lennuki tn 5b//Maakri tn 30a ja Lennuki tn 9 kinnistute osad. • Esitatud lahenduses on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krunt Kuke tänava ja A. Lauteri tn 3 kinnistu vahele. Lennuki tn 2c, Maakri tn 40a; 40b ja 40c kruntide piire ei ole kavandatud muuta. Nende kavandatud sihtotstarve on transpordimaa. • Tulenevalt kokkulepetest naaberkinnistute omanikega, kes on loovutanud kas osaliselt või täielikult, enda arvutusliku võimaliku ehitusõiguse A. Lauteri tn 3 kinnistu kasuks, on suurenenud pos 1 kavandatud brutopind. 7.9 Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute arvestamine Eskiislahenduse kohta esitati 7 vastuväidet või ettepanekut. Vastuväidete arvestamiseks on planeeringut täiendatud järgmiselt: • Arvestades Korteriühistu Lennuki 14 ettepanekut on detailplaneeringusse määratud tingimus pärast A. Lauteri tn 3 Lennuki tn 14 hoonega plokistatud abihoone lammutamist korrastada Lennuki tn 14 hoone otsasein sarnaseks ülejäänud fassaadiga. (vt ptk 6.4.). • Arvestades Korteriühistu Lennuki 14, Mittetulundusühing KORTERIÜHISTU LAUTERI 1 / RÄVALA 7 ettepanekut on detailplaneeringus määratud nõue, et enne planeeritud hoone ehitamise alustamist tuleb teha ehitusekspertiis lähialal asuvatele hoonetele. Ümbritsevad K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27 27 hooned tuleb võtta geotehnilise kontrolli alla juba enne ehitustööde algust. Hoonete olemasolevad praod ja tehniline seisund tuleb dokumenteerida ja konstruktsioonidesse paigaldada reeperid. Reeperite deformatsioone tuleb mõõta kaks korda kuus. (vt ptk 6.4.1.). • Arvestades korteriühistu Lennuki 14 ettepanekut on hoonete projekteerimiseks määratud nõue ventilatsioonisüsteeme ja muid müratekitavaid seadmeid mitte paigutada Lennuki 14 elamu vahetusse lähedusse. (Vt ptk 6.4.). • Arvestades Mittetulundusühing KORTERIÜHISTU LAUTERI 1 / RÄVALA 7 ettepanekut on kaalutud täiendava rekreatsiooniala kavandamise võimalusi. Kavandatud kõrghoone ja Lennuki tn 14 hoone vahele on kavandatud täiendav haljasala. Detailplaneeringule on lisatud illustreeriva materjalina kavandatud 5 korruselise hooneosa katusele rajatava rekreatsiooniala võimalik lahendus. Täpne rekreatsiooniala kujundus lahendatakse ehitusprojektis. Avarat rekreatsiooniala saavad kasutada nii üliõpilased kui ka elanikud. • Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut arvestades on täpsustatud kavandatava hoone kasutusotstarvet. • Eesti Arhitektide Liidu ettepanekut arvestades on detailplaneeringu lisana esitatud detailplaneeringu elluviimise kava. • Avalikul arutelul märkis Lennuki tn 14 elanik Argo Põldots, et kavandatud kergliiklustee kulgeb läbi Lennuki tn 14 krundi, kus on praegu majaelanike parkla. Lahendust on korrigeeritud nii, et kergliiklusteed naaberkinnistutele ei kavandata. Jalakäijatele on loodud avar liikumisruum kavandatud hoone konsooli all. Konsultant Ülle Kadak K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 14138 Tallinn, Kesklinn A. Lauteri tn 3 kinnistu ja lähiala detailplaneering U:\OBJEKTID\14138 Lauteri tn 3 DP\14138 Seletuskiri 23.08.18.doc/19.09.2018 11:27
Allikas: Lennuamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel