Madis Päts Teie 12.10.2018 nr 045
OÜ Advokaadibüroo Luberg ja Päts Meie 07.11.2018 nr 2-2/18/5146-4
Vastus selgitustaotlusele
Austatud hr Päts
Lennuamet edastab Teie 12.10.2018 selgitustaotlusele nr 045 vastused:
a) kas ameti vaatlusalune kooskõlastus omab ameti hinnangul õiguslikus mõttes
kohustuslikku või soovituslikku tähendust detailplaneeringu menetluses?
Lennuamet selgitas vaide tagastamisel, et lennundusseaduse § 35 lõigetest lähtudes on
Lennuameti ülesanne, õigus ja kohustus kooskõlastada vastavates menetlustes
detailplaneeringud – (2) Lennuvälja, kopteriväljakut, selle lähiümbrust ja maapinnast üle
45 m kõrgust ehitist hõlmavad detailplaneeringud peab kohalik omavalitsus
kooskõlastama Lennuametiga. Lennuametil on õigus enne detailplaneeringu
kooskõlastamist teha detailplaneeringule aeronavigatsiooni, lennuliikluse ja lennuohutuse
ekspertiis. (21) Lennuametil on õigus detailplaneeringu kooskõlastamisel väljastada
lennuohutusnõuetest lähtuvaid tehnilisi tingimusi ja seada kitsendusi või lubada
lähiümbruse piirangupinda läbiva takistuse püstitamist tulenevalt detailplaneeringule
tehtud ekspertiisi tulemustest. (22) Detailplaneeringu kooskõlastusega väljastatud
lennuohutusnõuetele vastavad tehnilised tingimused, kitsendused ja lähiümbruse
piirangupinda läbiva takistuse püstitamise lubamise otsus kehtivad kaks aastat. Kui kahe
aasta jooksul ei ole alustatud ehitiste projekteerimist, tuleb taotleda uus kooskõlastus.
Vaide tagastamise teate punktis 2.1.8 on viidatud, et teise haldusorgani seisukoht, olgu
see siis kooskõlastuse, nõusoleku, heakskiidu või arvamuse vormis, ei ole iseseisvaks
haldusaktiks; ta ei evi väljapoole suunatud mõju ega too vahetult kaasa õigusi või
kohustusi väljapool seisvatele isikutele. HMS § 16 lg 1 eesmärk on käsitleda
kooskõlastusi kui asutustevahelist asjaajamist, mitte kui menetlusosalistele suunatud (eel-
)haldusakte. Planeerimismenetlus on avatud menetlus, mille käigus tuleb järgida
haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse sätteid, sealhulgas kooskõlastamise
kohustust. Kooskõlastamine igasuguses haldusmenetluses on menetlustoiming ning see ei
ole vaidlustatav (eel)haldusaktina
Riigikohus on leidnud, et kooskõlastus või selle andmata jätmine on menetlustoiming
planeerimismenetluses (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-1-10, p-d 11–12), mitte iseseisev
haldusakt. Seega ei saa vastava kirjaga piirata isikute subjektiivseid õigusi, vaid üksnes
teha ettepanekuid planeeringu sisu kohta (3-3-1-15-14). Ka asjaolu, et Lennuamet on
nentinud, et vaide esitaja ei pruukinud saada täielikku ülevaadet kooskõlastuse alustele
Lõõtsa 5 / 11415 Tallinn / 610 3500 /
[email protected] / www.ecaa.ee
Registrikood 70000800
(puudusid paragrahvid), ei tähenda, et vaide esitaja ei saanud aru, et tegemist oli
kooskõlastusega/kooskõlastuse muutmisega, sest just nii oli kooskõlastuses kirjas.
b) millega konkreetsemalt on põhjendatud kõrghoonete teemaplaneeringu ala nr 10
maksimaalset lubatavat hoonestuse kõrguse vähendamine 89 meetrile olukorras,
kus ICAO piirangutele vastavust hindav analüüs peab võimalikuks alale kuni 217
meetri kõrguse hoonestuse rajamist.
25.04.2014. a antud kooskõlastus nr 4.6-8/14/1182 tugines kõrguspiirangute määramisel
Lennuliiklusteeninduse AS-i poolt 2005. aastal koostatud aeronavigatsiooni, lennuliikluse
ja lennuohutuse ekspertiisile. Nimetatud ekspertiisi andmetel oli ala piiravaks kõrguseks
ICAO Annex 14 kohane lähenemissektori piirangupind (177 meetrit maapinnast). 2017.
aastal toimunud Lennart Meri Tallinna lennuvälja liiklusala rekonstrueerimise tõttu
muutusid lennuraja parameetrid ja lähenemisprotseduurid. Sellega seoses koostas
Lennuliiklusteeninduse AS 2017. aastal kokkuleppel Lennuameti ja Tallinna
Linnaplaneerimise Ametiga uue aeronavigatsioonilise ekspertiisi (avaldatud
Linnaplaneerimise Ameti kodulehel), milles täpsustati uutest lennuprotseduuridest
lähtuvaid ohutuskõrgusi. Uue ekspertiisi kohaselt on ala piirkõrgust mõjutavaks teguriks
LOC 08 instrumentaallähenemise protseduur, mis seab kõnealuses piirkonnas suurimaks
lubatavaks ehituskõrguseks 89 meetrit arvestatuna merepinnast.
Eeltoodust lähtuvalt on Lennuamet jätkuvalt seisukohal, et kooskõlastus ei oma haldusakti mõju
ning seda tuleb käsitleda kooskõlastusena ainult haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse
kontekstis. Samuti on Lennuamet kooskõlastuse muutmisel tuginenud olemasolevatele
ekspertiisidele ning olenemata seaduse viidete puudumisest, on kooskõlastus antud adekvaatsetel
ja seaduslikel alustel. See, et vaide esitaja ei ole tutvunud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
informatsiooniga, ei anna alust väita, et aluseid ei ole.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Toodu
lennutegevuse osakonna juhataja peadirektori ülesannetes
Mari Reinfeldt
610 3587
[email protected]