Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel

Türi Vallavalitsus Meie 18.05.2026 nr 12.2-1/1752-3 [email protected] Soovitused riigihangete seaduse järgimiseks tehnilise kirjelduse koostamisel Austatud hankija Türi Vallavalitsus, registrikood 75033460, (edaspidi ka: hankija) viib riigihangete registris läbi avatud hankemenetlust „Türi linna avaliku ruumi kujundamise I etapp - Türi järve arendamine atraktiivseks rekreatsioonialaks projekteerimis- ja ehitustööd“, viitenumber 303200, (edaspidi ka: riigihange või hankemenetlus), milles pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 16.04.2026 ning milles hankija on kinnitanud edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrolli tulemused (vt Türi Vallavalitsuse 05.05.2026 korraldus nr 149). Rahandusministeeriumile oli laekunud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka: RHAD) kohta järelevalveteade, milles väideti, et RHAD ei vasta riigihangete seaduse (RHS) § 88 lg-tes 6-7 tehnilise kirjelduse (edaspidi ka: TK) koostamisele ette nähtud nõuetele, sest mänguväljaku elementidele kehtestatud tingimused on suunatud ühe konkreetse tootja ja turuosalise lahenduste eelistamisele, pärssides teiste ettevõtjate võimalusi riigihankes osaleda. Rahandusministeerium kõnealuse järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust ei alustanud. Järelevalvemenetluse mittealustamise tingisid RHS § 206 lg 2 p-des 1-2 sätestatud asjaolud. Esiteks jättis järelevalveteate esitanud ettevõtja kasutamata seaduses ette nähtud võimaluse vaidlustada RHAD-i, sh TK, tingimusi tähtaegselt riigihangete vaidlustuskomisjonis. Üldjuhul ei saa seaduses ette nähtud tähtaja möödudes RHAD-i peale vaidlustuse esitamist lugeda piisavaks, et õigustada ja võimaldada pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva RHAD-i õiguspärasuse üle õigusvaidluste pidamist järelevalvemenetluse kaudu. Isegi juhul, kui vaidlustus formaalselt küll esitati, kuid vaidlustus jäi mittetähtaegsuse tõttu sisuliselt läbi vaatamata, siis õiguslikult on tegemist vaidlustuse esitamata jätmisega RHS § 206 lg 2 p 1 tähenduses. Möönsime, et erandlikel juhtudel, nt kui vaidlustus jäi tähtaegselt esitamata mõjuval põhjusel, mis oli tingitud hankija sõnamurdlikust ja eksitavast käitumisest, võib vaidlustuse esitamise tähtaja mitteennistatvust arvestades olla järelevalvemenetluse läbiviimine avaliku huvi kaitseks siiski vajalik. Kuigi riigihangete registris vahetasid ettevõtjad ja hankija teabevahetuse rubriigis erinevaid RHAD- i muutmise ettepanekutega seotud teateid, leidis Rahandusministeerium, et praegusel juhul kirjeldatud erandliku olukorraga siiski tegemist ei ole. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Teiseks, võtmata seisukohta järelevalveteates väidetud TK koostamise nõuete rikkumise osas, leidis Rahandusministeerium, et kõigile RHAD-i tingimustele vastavaks tunnistatud pakkumuste paljusust arvestades ei kinnita teadaolevad asjaolud, et TK väidetava õigusvastasuse tõttu oleks konkurents hankemenetluses olnud piiratud ja et järelevalveteates nimetatud riigihankest huvitatud ettevõtja, kes lõppkokkuvõttes ise pakkumust ei esitanudki, oleks saanud teiste ettevõtjate ees õigusvastase eelise. Isegi õigusrikkumise esinemisel ei ole hankijale ettekirjutuse tegemine, eriti ettekirjutuse tegemine hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, tingimata vältimatu. Hankijale ettekirjutuse tegemine RHS § 208 alusel eeldab alati Rahandusministeeriumi diskretsiooniotsustust. Seepärast võidakse isegi järelevalvemenetluses RHS-i rikkumise tuvastamisel rikkumise asjaolude ja vastandlike huvide kaalumisel jõuda järeldusele, et õigusrikkumine ei mõjutanud hankemenetluse tulemust oluliselt ning seepärast ei oleks ettekirjutuse tegemine RHS-i rikkumise tuvastamisele vaatamata proportsionaalne ja vajalik abinõu. Kui negatiivsete mõjutuste puudumine ja võimaliku ettekirjutuse ebaproportsionaalsus on Rahandusministeeriumile selged või ette prognoositavad juba järelevalvemenetluse alustamise otsustamise faasis, siis kirjeldatud olukorras sätestab RHS § 206 lg 2 p 2 õigusliku aluse järelevalvemenetluse alustamata jätmiseks. Ka Riigikohus on leidnud, et järelevalvemenetluse eesmärgiks ei ole ettekirjutuse tegemine iga õigusrikkumise või puuduse kohta: kui õigusnormi adressaadi tähelepanu on preventiivselt tarvis juhtida tema tegevusalal kehtivatele õigusnormidele, on seda sageli võimalik teha ilma ettekirjutuseta ja sunniraha hoiatuseta, nt selgituse, ettepaneku või soovituse vormis (vt RKHKo 20.04.2018, nr 3-15-443, p 15). Ülaltoodud asjaoludel otsustas Rahandusministeerium mitte alustada riigihanke üle juhtumipõhist järelevalvemenetlust (RHS § 205 lg 1 p 1, § 206 lg 2 p-d 1-2). Riigihanke eest vastutava isiku selgituste kohaselt ei hangita mänguväljaku elemente poolelioleva riigihankega (viitenumbriga 303200), mis hõlmab üksnes alade projekteerimist ja maa-ala ettevalmistamist mänguväljaku elementide jaoks. Mänguväljaku rajamiseks kavatseb hankija viia lähiajal läbi eraldiseisva avatud hankemenetluse (vt ka hankija 09.04.2026 vastus küsimusele ID 1074810). Eelnevat arvestades peame tulevikku vaatavalt tarvilikuks selgitada hankijale tehnilise kirjelduse koostamisele RHS- ist tulenevaid nõudeid. Rahandusministeeriumi ülesanneteks riigihangete valdkonnas on lisaks poliitikakujundamisele ja õigusloomele ning riikliku ja haldusjärelevalve teostamisele ka soovituste, juhiste ja suuniste andmine (vt RHS § 180 p-d 1, 2 ja 6). Ka juhul, kui ad hoc juhtumipõhist järelevalvemenetlust ei alustatud, on Rahandusministeeriumil võimalik pärast hankemenetluse lõppemist kontrollida hankija tegevuse õiguspärasust ex post valimipõhise kontrollina nn inspektsioonilise järelevalve vormis (vt RHS § 205 lg 1 p 2, § 206 lg 4). Ühtlasi sätestab RHS § 210 lg 1, et Rahandus- ministeeriumil on õigus anda soovitusi ja juhiseid RHS-i paremaks järgimiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks. Selline avalik-õiguslik võimuvolitus on käsitatav informatiivse korrakaitselise teabetoiminguna, so avaliku halduse kandja mitteregulatiivse, adressaadi õigusi ja kohustusi mittekujundava tegevusena (vt RKHKo 26.01.2011, nr 3-3-1-70-10, p 25). Seadusandja on lähtunud eeldusest, et Rahandusministeerium võib anda soovitusi ning juhiseid nii juhtumipõhises kui ka valimipõhises järelevalvemenetluses, aga ka väljaspool RHS § 205 lg 1 p-des 1-2 sätestatud korras alustatud järelevalvemenetlust (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Seletuskiri, lk 146). Riigihangete registris riigihanke kohta avaldatud dokumentide ning hankija ja riigihankes pakkumuse esitamisest huvitatud ettevõtja vahel toiminud teabevahetuse põhjal võib Rahandusministeeriumi arvates tekkida põhjendatult küsimus sellest, kas hankija arvestas vähemalt enne 02.04.2026 riigihangete registris avaldatud TK versioonide koostamisel piisavalt kõiki asjassepuutuvaid riigihanke korraldamise põhimõtteid ning RHS § 88 lg-tes 6-7 sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise nõudeid. Nimelt nähtub TK algsest versioonist, et selles oli kasutatud tootenimetusi ja hüperlinke, mis viitasid konkreetse tootja toodangule (vt ⁠30.12.2025 lisatud „Mänguväljaku lähteülesanne“ tingimused: 2 p-d 4.3 ja 4.6 „sild üle tagasivoolu ala (nt https://fixman.ee/tooted/moomin-sild-kumerusega või samaväärne) [...] interaktiivse tsooni „ankruelemendiks“ on Memo, Sona või analoog (https://fixman.ee/tooted/memo-interaktiivne-maenguvaeljakuseade, https://fixman.ee/tooted/ sona- interaktiivne-maenguvaeljakuseade)“). Ka hilisemad TK versioonid sisaldasid eelnevaga sarnaseid viiteid (nt 13.02.2026 lisatud „13.02.2026 UUS Mänguväljaku lähteülesanne“ p 2 „Interaktiivne mänguseade MEMO“ jt detailsed tingimused materjalidele ja mõõtudele koos visualiseeritud pildimaterjaliga; sama tingimus sisaldus 20.02.2026 lisatud dokumendis „Muudetud 20.02.2026 Mänguväljaku lähteülesanne“, milles oli küll mitmete mänguelementide mõõtude vastavuse parameetreid laiendatud; 02.04.2026 lisatud dokumendis „Lisa 2 Mänguväljaku lähteülesanne ja väikevormid 02.04.2026“ on sõnaselgelt öeldud, et: „Mängukeskuse illustratsiooniks olev toode on Lappset Group Ltd mängukeskus „Gloria“, mille joonised ja kujundus on leitavad lehel https:// www.lappset.com/en-GB/product/ship-gloria/175522M. Hankija ei eelda, et pakkujad pakuvad täpselt seda toodet, joonistelt ja kirjeldusest saavad pakkujad ettekujutuse, mis funktsioonide ja parameetritega mängukeskust peetakse silmas“). Riigihangete registri teabevahetuse töölehelt ilmneb, et hankija on riigihankest huvitatud ettevõtja selgitustaotlusele vastates leidnud, et on täiesti tavapärane, et hankija koostab TK temale sobivate olemasolevate toodete ja disaini alusel. Lisaks leidis hankija, et mõne konkreetse toote tooteleht TK-sse ümber kirjutada on lubatud ka seepärast, et paljud Euroopa välimööbli tootjad pakuvad vajadusel erilahendusi vastavalt tellijate soovidele – pakkujatel ei puudu võimalus pakkuda TK-s kirjeldatule analoogseid tooteid (vt hankija 04.03.2026 vastus küsimusele ID 1060308). Eelnevaga seoses peame vajalikuks hankijale selgitada, et riigihanke menetluses koostatud TK ei tohi olla konkurentsi põhjendamatult piirav. Eriti kehtib taoline nõue avatud hankemenetluses, mis peaks olema konkurentsile enim avatud hankemenetluse liik ning milles peaks reeglina rohkem kui ühel kõrvaldamisalusteta ja kvalifitseerimistingimustele vastaval ettevõtjal olema põhimõtteliselt võimalik esitada konkurentsivõimeline pakkumus. Vastavalt RHS §-le 51 võib avatud hankemenetluses esitada pakkumuse iga ettevõtja, kelle osalemine riigihankes ei ole välistatud võimalike RHS § 7 lg 3 alusel kehtestatud piirangute alusel. Vastavalt § 2 lg-le 1 on RHS-i eesmärgiks tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted, mis on sätestatud RHS-i 1. ptk-is paiknevas §-s 3, kohalduvad maksumusest sõltumata kõigile riigihanke menetlustele. Seega peab mistahes riigihanke menetluses koostatav riigihanke tehniline kirjeldus arvestama RHS § 3 p-des 1-3 ette nähtud selliste riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, nagu proportsionaalsus, ettevõtjate võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine. Avatud hankemenetluses ei piisa üksnes riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimisest, vaid hankija peab järgima ka kõiki RHS-i 2. ptk sätteid (vt RHS § 15 lg 2). Muu hulgas tuleb järgida RHS § 77 lg 4 p-s 1 sätestatut, mille kohaselt peavad riigihanke alusdokumendid sisaldama vastavalt RHS §-des 87-89 sätestatule koostatud hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Vastavalt RHS § 88 lg-le 6 ei tohi tehnilistes kirjeldustes nimetada kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti, tüüpi, päritolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti ainult juhul, kui see on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine RHS § 88 lg-tes 1-2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”. 3 Eeltoodut on kohtupraktikas sisustatud selliselt, et hankija ei tohi riigihanke kavandamisel lähtuda eesmärgist konkurentsi kunstlikult piirata (vt RKHKo 05.11.2020, nr 3-20-718, p 15.1). Tehniline kirjeldus peab olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, nii, et kõik piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikud riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad mõistaksid täpselt selle ulatust ning saaksid sellest ühtemoodi aru (vrd EK C-171/15 , p 40; C-368/10, p 88). Üldjuhul tähendab see seda, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, peab hankija koostama tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib sisaldada mh keskkonnahoidlikkuse kriteeriume, puuetega inimeste kasutusvajadusi või kohustuslikke ligipääsetavuse nõudeid ning mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks, või võttes aluseks asjaomase standardi või neid kahte omavahel kombineerides. Tehnilise kirjelduse koostamise kaudu ei tohi moonutada konkurentsi. Tehniline kirjeldus peaks tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Seepärast tuleks hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel reeglina vältida kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi, patendi, tüübi, päritolu või tootmisviisi nimetamist, mis võiks anda mõnele ettevõtjale või tootele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. Nimetatud keelust on võimalik teha erandeid juhtudel, kui kindla ostuallika, protsessi, kaubamärgi jms nimetamine on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse koostamine muul viisil ei võimalda hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Kui vastava erandi tegemine on põhjendatud, siis sellisele viitele tuleb lisada märge „või sellega samaväärne”. Kokkuvõtvalt: kui hankelepingu eset on ilma kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetamata võimalik kirjeldada, siis ei tohiks tehnilises kirjelduses ostuallikat, protsessi, kaubamärki jms nimetada, ka siis mitte, kui selline viide on varustatud reservatsiooniga „või sellega samaväärne“ (vt RM 08.04.2025 nr 12.2-1/1333-4 „Järelevalvemenetluse lõpetamine ja soovitus hankijale riigihangete seaduse paremaks järgimiseks“; vt sama seisukohta on väljendatud ka VAKO 15.05.2023, nr 49-23/259711, p 7.3). Euroopa Kohus on asjas nr C-413/17 Roche Lietuva märkinud, et üksnes erandjuhul, kui hankelepingu reguleerimiseset ei ole võimalik piisavalt täpselt ja arusaadavalt kirjeldada, lubatakse viidata kindlale margile, päritolule, kaubamärgile vms-le, lisades alusdokumentides märke „või samaväärne“. Tingimusi, millal hankija võib sellist võimalust kasutada, tuleb tõlgendada kitsalt. Kohtuasjas nr C-424/23 DYKA Plastics on Euroopa Kohus selgitanud, et riigihangete direktiivis osutatud tehnilise kirjelduse sõnastamise loetelu on ammendav ning hankija peab sõnastama tehnilise kirjelduse ühel direktiivis nimetatud viisil, välja arvatud vastavates sätetes kindlaks määratud erandite korral. Seejuures aitab kõige paremini konkurentsile avatuse eesmärki saavutada funktsionaalsete nõuete või kasutusomaduste kirjeldamisest lähtuv tehnilise kirjelduse sõnastamine, mida tuleks kasutada võimalikult laiaulatuslikult. Õiguskirjanduses on täheldatud, et hankepraktikas on märgata samavääruse klausli laiendavat väärtõlgendamist ning vääriti kohaldamist hankijate poolt. Hankijad kasutavad kergekäeliselt ja läbimõtlematult viiteid keelatud alustele, lisades juurde trafaretse märke „või sellega samaväärne“, olenemata sellest, kas tegelikult on võimalik hankelepingu eset piisavalt täpselt kirjeldada. Selline praktika on vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega ning RHS §-ga 88. Kui hankelepingu eset on võimalik piisavalt täpselt ja üheselt mõistetavalt kirjeldada, on keelatud aluse nimetamine RHAD-s õigusvastane ka siis, kui sellele on lisatud märge „või sellega samaväärne“ (VAKO 15.05. 2023, nr 49-23/259711, p 7.3) (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 38 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). 4 Teisalt ei pruugi keelatud alustele viidete puudumine (sh koos samaväärsete toodete lubatavuse klausliga) veel tähendada, et tehniline kirjeldus on koostatud konkurentsile avatult ja kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täpne ümberkopeerimine on üldjuhul keelatud, ka siis, kui sellelt on eemaldatud viide keelatud alusele. Konkreetse toote spetsifikatsiooni täielik kopeerimine annab eelise just sellele konkreetsele tootele ja välistab suure tõenäosusega alternatiivid (vt lähemalt E. Pallo, E. Fels. RHS § 88 komm 30 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Riigihangete vaidlustuskomisjon on pidanud õigusvastaseks tehnilise kirjelduse koostamist viisil, kus hankija on kirjeldanud konkreetse kaubamärgiga kaetud toodete tingimusi ja märkinud, et tunnistab samaväärseks tooted, kus kõik koostisosad ja lisaained ning nende osakaalud on samad. Samaväärse toote pakkumise võimaldamine on illusoorne ja näiline, kui sellist toodet tegelikult ei ole või pakkuda ei saa (vt VAKO 06.07.2016, nr 134-16/173967, p 8). Konkreetselt ettevõtjalt konkreetse toote hankimine võib olla õigustatud väga erandlikel juhtudel, nt unikaalse hankeeseme korral väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kaudu, kui selleks esineb seaduses kitsalt määratletud alus (vt RHS § 125 lg 3 ja § 49 lg 1 p 2). Sealjuures ebameeldivused, raskused ega hankijale kaasnevad lisatööd ei õigusta konkreetse toote hankimist (vt TlnHKo 13.12.2011, nr 3-11-2614, lk 6). Samuti tuleks hankijal pidada silmas, et mida detailsem on tehniline kirjeldus, seda suurem on oht, et teatava tootja tooteid on eelistatud (vt EKo C-413/17: Roche Lietuva, p 37). Tehnilise kirjelduse üksikasjalikkuse määr peab alati järgima proportsionaalsuse põhimõtet, mis eeldab selle kontrollimist, kas üksikasjalikkuse määr on soovitavate eesmärkide saavutamiseks vajalik (Ibid, p 41). Eelnevast tulenevalt on järeldatud, et hankija ei tohi seada hankelepingu esemele hankija tegelike vajaduste täitmiseks mittevajalikke ja tarbetuid tehnilisi tingimusi, millega kunstlikult eelistatakse teatud ettevõtjat ja välistatakse teised. Konkurentsi piiravad, kindlat ettevõtjat silmas pidavad nn tailor-made hankelepingu eseme tehnilised tingimused on RHS-ga vastuolus ning ühtlasi on hankijal keelatud seada ebevajalikke hanketingimusi, millega põhjendamatult kitsendatakse konkurentsi. Konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõte (RHS § 3 p 3) hõlmab ka tootepõhist konkurentsi: kui turul on mitmeid (hankija tegelikele vajadustele vastavaid) samaväärseid või samaliigilisi tooteid, ei ole konkurents efektiivselt ära kasutatud, kui hankija kehtestab põhjendamatult tingimused, millele vastab vaid üks toode, millega saab eelise asjaomast toodet valmistav või seda müüv ettevõtja (vt koos rohkete viidetega VAKO ning kohtute praktikale T. Kuusmann. RHS § 3 komm-d 20 ja 59 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025). Praktikas on osa hankijaid läinud sageli nö kergemat vastupanu teed, nimetanud tehnilises kirjelduses lepingu esemeks olevate asjade kirjeldamisel konkreetse kaubamärgiga tooteid (sh varustades sellise viite trafaretselt klausliga „või sellega samaväärne“) või kirjutanud tehnilise kirjelduse nõuded maha mõne konkreetse (nende hinnangul hankija vajadustele sobiva) toote tehnilisi parameetreid kirjeldavast tootelehest. Isegi siis, kui hankija ei sea oma eesmärgiks seeläbi mõne ettevõtja eelistamist, ei ole kirjeldatud toimimisviis kindlasti hea praktika ega vasta RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetele. Isegi siis, kui ka teistel ettevõtjatel on võimalik pakkuda mõne olemasoleva toote järgi koostatud TK-le vastavaid samaväärseid tooteid, võib turul juba olemasoleva toote tarnija ikkagi saada riigihankes osalemisel eelise teiste ettevõtjate ees – erilahenduste väljatöötamine ja valmistamine võib nõuda lisaaega ja tuua kaasa lisakulusid, mida olemasoleva toote pakkumisega ei kaasne. Seepärast ei ole lubatud TK koostamine mitte hankija objektiivselt kontrollitavate vajaduste põhiselt, vaid mõne konkreetse toote põhiselt. 5 Kui hankija ei oska või ei suuda seaduse nõuetele vastavalt tehnilist kirjeldust ise koostada, on tal seaduse nõuete täitmiseks sellegipoolest mitmeid õiguspäraseid võimalusi. Näiteks on hankijal lubatud tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi saamiseks turu-uuringu tegemine (RHS § 10 lg 1). Lisaks on võimalik tehnilise kirjelduse koostamiseks vajaliku sisendi tellimine väljastpoolt hankija organisatsiooni, mõnelt vastava valdkonna erialateadmistega isikult. Seejuures on aga oluline järgida turu-uuringuga seotud regulatsioone, sh RHS § 10 lg 3 p-des 1-2 sätestatud meetmeid konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, ning tagada, et riigihanke ettevalmistamisesse kaasatud isikule ei tekiks riigihankes osalemisel eelist teiste riigihankes osalejate ees (vt ka RHS § 95 lg 4 p 7). Eelnevaga seoses ja RHS § 210 lg-te 1-2 alusel palume hankijal tehnilise kirjelduse koostamisel tagada riigihanke alusdokumentide koostamisele kehtestatud nõuete ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete järgimine, sh hoiduda hankelepingu eseme kirjeldamisel vältimatu vajaduseta konkreetse kaubamärgiga toodete nimetamisest (isegi koos samaväärsuse klausliga varustatult) ning mitte ümber kirjutada tehnilise kirjelduse nõudeid mõne olemasoleva toote parameetreid kirjeldavast tootelehest. Tehnilise kirjelduse koostamisel tuleks hankijal olla tähelepanelik ja hoolas ka seepärast, et riigihanke menetluse nõuete rikkumine (mõnele) menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, võib vastavalt karistusseadustiku (KarS) § 300 lg-le 1 olla karistatav kuriteona. Karistusõiguslikus praktikas on kohtud vastava kuriteokoosseisu tunnuseid mitmel korral sisustanud just tehnilise kirjelduse koostamise nõuete rikkumise kaudu (nt TMKo 18.08.2022, nr 1-22-4036; PMKo 27.09.2019, nr 1-19-2108; TlnRnKo 19.12.2019, nr 1-19-2108). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu riigihangete valdkonna juht Mihhail Antonov 5885 1448 [email protected] 6