Saatja: Erki Lõhmuste - RAM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=C9DC5B49402B4BFB8D3902D5545632C8-F23060DF-AC>
Saaja:
[email protected]
Teema: RE: Ettepanek
Lugupeetud Jaanus Silla
Minuni jõudis teie pöördumine Film Estonia tagasimakse toetusskeemi osas. Mõistame, et tegemist on olulise toetusmeetmega filmitööstuse jaoks, kuid toetuse määra tõstmisega kaugeneb see oma algsest ideest anda tootjatele osaliselt tagasi nende poolt tasutud maksud ning see on riigieelarve jaoks muutunud kulureaks. See, mis kujul ja mis mahus tagasimaksefond jätkab 2027. aastal, ei ole hetkel veel selge – need otsused tehakse sügisel järgmise aasta eelarve koostamise käigus.
Toon järgnevalt mõned selgitused tänaseks kujunenud olukorrast.
Käesoleva aasta alguses pöördus kultuuriministeerium meie poole murega, et senine tagasimaksefondi meede enam ei tööta ning selles on vaja teha muudatusi. Arutelude tulemusena jõudsime lahenduseni, mille ka valitsus kinnitas, et tagasimakse toetuse määra tõstmisega 30%lt 40%ni vähendatakse samaaegselt toetuse baasrahastust 2026. aasta eelarves 6 miljonilt 5,2 miljonini. Selliselt on tagatud, et toetuse määra tõstmisest ei teki eelarvele lisakoormust. Samuti oli lahenduse osaks kokkulepe, et 2027. ja järgnevate aastate tagasimaksefondi rahastuse ja parameetrite arutelu toimub sel sügisel 2027. aasta riigieelarve koostamise protsessi käigus. Seega on hetkel vara öelda, kuidas järgnevatel aastatel tagasimaksefondiga edasi minnakse.
Toote oma kirjas välja, et Film Estonia meede ei tekita eelarvesse auku, vaid toidab iseennast. Selline oli tõesti tagasimaksefondi algne idee ning varasema 30 protsendilise toetuse määraga pidas see peaaegu isegi paika. Peaaegu sellepärast, et kuigi toetusmeetmel võib olla positiivne mõju Eesti tuntusele ja selle kaudu majandusele laiemalt, siis sellist tinglikku mõju on väga raske numbriliselt tõestada. Otsese mõju hindamisel leiti Film Estonia poolt tellitud Olsberg SPI analüüsis (https://filmi.ee/tegijale/statistika/olsberg-spi-analuus-film-estonia-tagasimaksefondi-majandusmoju/), et tagasimaksefond annab küll märkimisväärset majandusmõju, kuid 2021. aasta näitel tehtud arvutustest selgus, et 3 miljoni toetuseuro vastu tekkis riigile täiendavat maksutulu mahus 2,7 miljonit eurot – ehk meetme kulud said peaaegu kaetud maksutuluga. Hinnang arvestab nii filmitootmisel tekkiva otsese majandustegevusega kui ka kaudsema mõjuga. Kui nüüd toetuse määr tõusis 40%ni, siis on selge, et väheneb ka majanduslik võimendus ehk ühe toetuse euro kohta tekib vähem filmitootmise kulusid ja majandustegevust ning seega väheneb ka riigile laekuv maksutulu. 40% toetuse määra puhul ei ole enam tegemist nn isetasuva meetmega.
Mõistame tagasimaksefondi olulisust filmitööstuse jaoks ning loodame, et sügisese eelarve koostamise käigus tehakse vajalikud otsused toetusmeetmega jätkamiseks. Samas peame ka arvestama, et toetuse määra tõstmisega 40%ni on kaugenetud tagasimaksefondi algsest ideest maksta välismaistele filmitootjatele osaliselt tagasi nende poolt riigile tasutud maksud ning see meede on muutumas tavaliseks kulumeetmeks.
Kõike head,
Erki Lõhmuste
Talituse juhataja
Makromajanduse talitus
Rahandusministeerium
58851334
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Tuesday, May 5, 2026 7:59 PM
To: Info - RAM <
[email protected]>
Subject: Ettepanek
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Austatud rahandusminister Ligi,
Film Estonia tagasimaksesüsteemi 40% peale tõstmine on hädavajalik samm Eesti filmitööstuse ja laiemalt teenussektori konkurentsivõime säilitamiseks. Kuid nõue vähendada samal ajal fondi baasmahtu 6 miljonilt 5,2 miljonile eurole töötab risti vastu eelarveneutraalsuse ja majanduskasvu põhimõtetele.
Tegemist on isetasuva välisinvesteeringuga. Film Estonia ei jaga raha ette, vaid maksab tagantjärele tagasi osa summast, mille välismaised filmitootjad on juba Eesti majandusse jätnud. Praktika näitab, et tagasimakstud summad laekuvad suures osas riigieelarvesse tagasi maksutuludena (käibemaks, tööjõumaksud) ning elavdavad kohalikke ettevõtteid (majutus, transport, toitlustus, ehitus).
Fondi vähendamine peletab investorid. Kui fondi baaseelarve kahaneb 5,2 miljonile eurole, ammendub see 40% tagasimaksemäära juures veelgi kiiremini (piisab vaid ühest-kahest keskmisest välisprojektist). Välisstuudiod vajavad planeerimiskindlust. Kui fond kuivab kokku juba aasta esimeses pooles, jäävad Eestil saamata kümned miljonid eurod välisinvesteeringuid, mis lähevad Leetu või mujale Ida-Euroopasse.
Reaalne majanduskahju. Lõigates fondist maha 0,8 miljonit eurot, ei säästa riik raha, vaid loobub ligikaudu 2 miljoni euro suurusest garanteeritud välisrahast, mis tulnuks Eesti majandusse, et see 0,8 miljonit lahti lukustada. See omakorda tähendab saamata jäänud maksutulu.
Ettepanek: Jätta baasrahastus vähemalt 6 miljoni euro tasemele. See ei tekita eelarvesse auku, sest meede toidab iseennast. Meie eesmärk peab olema tuua riiki rohkem uut raha, mitte piirata ainsat tööriista, mis meil selleks filmitööstuses on.
Heade soovidega,
Jaanus
<https://quicksummer.com/>