Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 18.05.2026 VAIDLUSTUS Riigihanke alusdokumentidele riigihankes nr 304721 „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 ehitus“ Vaidlustaja: Nordlin Ehitus OÜ Registrikood: 11966711 Keemia 15, Tallinn 10616 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Ahtri 6, 10151 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Sihtasutus Narva Haigla Registrikood: 900003217 Haigla tn 1, 20104 Narva Hankija kontaktisik Tom Annikvee, e-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 193 lg 1 alusel peatada avatud hankemenetlus nr 304721 „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 ehitus“ kuni riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni; 2. RHS § 185 lg 2 p 1 alusel kohustada Hankijat viima avatud hankemenetluse nr 304721 „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 ehitus“ järgmiste alusdokumentide osad kooskõlla õigusaktidega; 2.1. „B1_HANKE_HD_LISA_1_TEHNILINE_KIRJELDUS_29012026.docx“ punkt 5.5; 2.2. „B1_HANKE_HD_LISA_1_TEHNILINE_KIRJELDUS_29012026.docx“ punkt 5.6; 2.3. „B1_HANKE_HD_LISA_1_TEHNILINE_KIRJELDUS_29012026.docx“ punkt 5.16; 2.4. „B1_PAKKUMUSE_ESITAMISE_ETTEPANEK_29012026.docx“ punkt 8.2; 1/13  2.5. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 8.1; 2.6. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punktid 7.1-7.3; 2.7. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_150512026.docx“ punkt 15.1; 2.8. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 10.1 ja selle alapunktid 10.1.3 ja 10.1.4; 2.9. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 10.3; 2.10. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 9.1; 2.11. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 9.7; 2.12. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 9.8; 2.13. „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_15052026.docx“ punkt 5.6; 3. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Sihtasutus Narva Haigla menetluskulud tema enda kanda ning mõista Sihtasutuselt Narva Haigla Nordlin Ehitus OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1. ASJAOLUD 1.1. Sihtasutus Narva Haigla (edaspidi „hankija“) avaldas 15.04.2026 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 ehitus“ viitenumbriga 304721 (edaspidi „riigihange“). Nimetatud kuupäeval avaldatud hanketeate kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtajaks määratud 01.06.2026 kell 15:00. 1.2. Nordlin Ehitus OÜ („vaidlustaja“) on riigihanke alusdokumentidega („alusdokumendid“ tutvunud ning tuvastanud, et need sisaldavad mitmeid riigihangete seaduse („RHS") nõuetega vastuolus olevaid tingimusi. Alusdokumentides esinevad puudused rikuvad läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid ning takistavad majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamist. 1.3. Vaidlustaja on seisukohal, et alusdokumentides esinevad mitmed olulised vastuolud ja õiguslikud puudused, sealhulgas paigaldusprojekti hindamiskriteeriumite subjektiivsus, lisateenuste maksumuse arvestamata jätmine pakkumuste hindamisel ning siduva kinnituse nõudmine kehtestamata õigusraamistikule. Need puudused rikuvad RHS-ist tulenevaid läbipaistvuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ega võimalda objektiivselt tuvastada majanduslikult soodsaimat pakkumust. 1.4. Riigihangete registrist nähtub, et hankest huvitatud isikud on pöördunud Hankija poole teabepäringu vahendusel, kuid Hankija on teavitanud, et ei kavatse hankedokumente muuta. Sellest johtuvalt peab vaidlustaja vajalikuks esitada vaidlustus alusdokumentide suhtes. 1.5. RHS § 189 lg 2 p 5 kohaselt vaidlustus riigihanke alusdokumentide peale peab olema laekunud vaidlustuskomisjonile hiljemalt viis tööpäeva enne hankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessioonilepingu sõlmimise menetluses osalemise taotluste, pakkumuste või ideekonkursil ideekavandite esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on vähemalt võrdne riigihanke piirmääraga. Lähtudes eeltoodust, et käesoleva vaidlustuse ning esialgse pakkumuste esitamise tähtaja vahele jääb rohkem, kui 5 tööpäeva, on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 2. TAOTLUS MENETLUSE PEATAMISEKS 2.1. RHS § 193 lg 1 kohaselt võib vaidlustuskomisjon vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. 2.2. Vaidlustaja on käesoleva vaidlustusega vaidlustanud riigihanke nr 304721 avaldatud alusdokumendid ning taotleb vaidlustusega nende kooskõlla viimist õigusaktidega. Avaldatud menetluses nr 304721 saabub pakkumuste esitamise tähtaeg 12.06.2026, pärast millise hetke saabumist ei ole hankijal 2/13  võimalik enam menetluses avaldatud alusdokumente muuta ega vaidlustajal pakkumust esitada. Seega saabub pakkumuste esitamise tähtaeg käesoleva vaidluse ajal. 2.3. Praktikas on korduvalt rõhutatud, et kui hankereeglite rikkumise kõrvaldamine on veel võimalik, siis tuleb pakkujale selline õigus taotlemiseks anda. Seega, et tagada vaidlustaja õiguste kaitse ning huvi hankemenetluses osalemiseks, milles on kehtestatud õiguspärased tingimused, ning võttes arvesse, et ei VAKO ega kohtud ei saa kohustada hankijat pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist alusdokumente muutma, on vajalik menetlus nr 304721 menetluse ajaks peatada. 2.4. Sellest johtuvalt palub vaidlustaja käesolevaga hankemenetluse nr 304721 peatada kuni vaidlustuskomisjoni otsuse jõustumiseni. 3. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 3.1. Riigihanke eesmärgiks on Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi - uue palatikorpuse B1 ehitustööd, mille täpsemad tingimused sätestatud alusdokumentides. A. Tehnilise kirjelduse punktide 5.16, 5.5 ja 5.6 vaidlustamine 3.2. RHS § 87 lg 1 p 2 sätestab, et tehniline kirjeldus seaduse tähenduses on hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet kasutades kehtestatud ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum. Lg 3 kohaselt ehitustöödele esitatavate tehniliste nõuete kogum peab kirjeldama nõudeid materjalidele, toodetele või asjadele viisil, mis võimaldab hinnata nende vastavust hankija seatud objekti kasutusotstarbega. RHS § 88 lg 1 sätestab sealjuures, et kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena. Nordlini hinnangul mitmed hankija poolt koostatud tehnilise kirjelduse tingimused sellistele nõuetele ei vasta. 3.3. Esiteks, tuleb Tehnilise kirjelduse1 punkt 5.16 kohaselt on pakkujal (selguse ja vaidluse järgitavuse huvides on vaidlustaja eraldanud punkti alapunktideks, tehnilises kirjelduses on need esitatud kõik ühe punkti all lõikudena): (i) pakkumuses arvestada kõikide tööde teostamisega, mis on vajalikud riigihanke alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud eesmärgi täitmiseks kuni ehitusobjekti ja riigihanke alusdokumentides kavandatud tööde täieliku valmimiseni ja üleandmiseni Tellijale. Kõik konstruktsioonide ja süsteemide eesmärgipäraseks tõrgeteta töötamiseks vajalikud tööd või tooted, mis ei ole kajastatud pakkumuses, kuid milleta ei ole võimalik tagada lõppeesmärki, loeb tellija Tööde koostisosaks, mille eest täiendavalt maksma ei pea; (ii) pakkumuses arvestada ka nende töödega, mis ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid on vajalikud teha tulenevalt ehitusobjekti tegelikust olukorrast ja seisundist. Tellija eeldab, et ehitustöövõtja on kinnistu olukorraga tutvunud ning oma pakkumuses arvestanud kõikide vajalike töödega, tuginedes tööde vajaduse ja hinna määramisel oma professionaalsusele ja sarnaste tööde kogemusele. Pakutu suhe tegelikkusesse on töövõtja risk; (iii) pakkumuses tuleb arvestada nende tööde teostamisega, mis ei ole riigihanke alusdokumentides otseselt kirjeldatud, kuid tulenevad kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest, standarditest ja vastavate ametkondade nõuetest (sh Päästeamet, Elektrikontrollikeskus, Tervisekaitsetalitus, Tööinspektsioon, Keskkonnainspektsioon). Ehitustöövõtja peab arvestama, et eelnimetatud ametkonnad või teenusepakkujad (küte, side, elektrivarustus) võivad tööde eel, käigus või tööde vastuvõtmisel esitada täiendavaid nõudeid; (iv) mitmeti tõlgendatavate lahenduste/formuleeringute/tööde suhtes, kui nende kohta ei ole esitatud hankemenetluse ajal täpsustavaid küsimusi, loetakse hankelepingu täitmise ajal prioriteetseks Tellija tõlgendus. 3.4. Eeltoodust nähtub seega, et hankija on mitmel erineval viisil sedastanud ühte ja sama mõtet - pakkuja peab tööde teostamisel arvestama kõigega ja kandma kõige eest riski, s.h arvestama töödega, mis on vajalikud törgeteta toimeks, lõppeesmärgi saavutamiseks ja seisundist tulenevalt, samuit kui neid 1 „B1_HANKE_HD_LISA_1_TEHNILINE_KIRJELDUS_29012026.docx“ 3/13  nõuavad ametkonnas ning mistahes selliste tööde eest ei või pakkuja nõuda täiendavaid vahendeid. Sealjuures ka kõikide tõlgenduste korral prioritiseerib hankija sisemine soov. 3.5. Riigikohus on lahendis nr 2-15-15662 p 21 selgitanud, et: „tulenevalt riigihanke tulemusel lepingu sõlmimise menetluse eripärast, on sel viisil leping üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes, kui lepingupooled ei ole lepingutingimusi eraldi läbi rääkinud ja hankija kasutab tingimusi teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustega on tegemist ka hankedokumentides viidatud tingimuste osas, nt hankedokumentide lisaks olev tehniline kirjeldus või ka ETÜ 2013 tingimused. Sealhulgas on tüüptingimuseks kohtute viidatud tehnilise kirjelduse p 8, mille kohaselt pakutu suhe tegelikkusesse on töövõtja risk, ning tehnilise kirjelduse p 3, mille järgi tõlgendatakse kõik ebaselgused hankija kasuks [autori rõhutus]. Kohtul tuleb omal algatusel kontrollida (Riigikohtu 15. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1- 156-13, p 10; 22. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-26-15, p 9), ega lepingutingimused, millele pooled ja kohus tuginevad, ole ebamõistlikult kahjustavad ja seega tühised (VÕS §-d 42 ja 44). Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest (VÕS § 42 lg 1 teine lause). Selliselt võib olla ebamõistlikult kahjustav ka see, kui tingimus sätestab seadusega vastupidise riskide jaotuse. Lisaks tuleb tüüptingimuste tõlgendamiseks kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. See on aga vastuolus praegusel juhul tehnilise kirjelduse p-s 3 märgituga.“ 3.6. Tehnilise kirjelduse punkt 5.16 ei ole kooskõlas Riigikohtu poolt sedastatud pikaajalise kohtupraktikaga, ega ka võlaõigusseaduses ja riigihangete seaduses sätestatuga. Tehniline kirjeldus määratleb endas nii hankelepingu eseme ebaselguse, põhjendamatu ja ebapropotsionaalse riskijaotuse, kui ka ebakohase tõlgendusklausli hankija kasuks. See ei ole aga õigusaktide kohaselt lubatav. 3.7. Vaidlustuskomisjon on 03.03.2026 lahendis nr 18-26/296610 kinnitanud, et olukorras kus hankija paneb täitja kandma riski selle eest, et riigihanke eesmärk saaks täidetud ka siis, kui riigihanke alusdokumentides pole kõiki töid selle jaoks ette nähtud ei ole kooskõlas õigusaktidega. Lisaks, nõudes pakkujatelt, et nad peavad pakkumuse hinnastamisel arvesse võtma ka töid, mida ei ole riigihanke alusdokumentides otsesõnu mainitud, annab hankija sisuliselt mõista, et tellitava teenuse sisu on tegelikult laiem (või ka kitsam), kui tehnilise kirjeldusena käsitatavates riigihanke alusdokumentide sätetes otsesõnu välja toodud. See ei ole aga kooskõlas VÕS § 39 ja VÕS § 42 sätestatuga. Veel enam, ka mõistet „oma professionaalsusele ja sarnaste tööde kogemusele“ võib sisustada erinevalt, mis tähendab, et pakkumused võidakse koostada ja hinnastada erinevatel ning võrreldamatutel alustel. Ka puudub igasugune kindlus, mida hankija võib „oma professionaalsuse“ all silmas pidada. See ei ole aga kooskõlas RHS § 77 lg 4 p-des 1, 4 ja 5 sätestatuga, kuivõrd on oma sisult ebaselge ning kahjustab pakkujate võimalust esitada võistlevaid pakkumusi. 3.8. Lisaks ei saa hankija jätta tingimust pakkumuste esitamise ajaks mitmeti mõistetavaks ja reserveerida endale õigust anda sellele alles lepingu täitmise etapis siduv sisu (VAKO 6-26/301685, p 14). Selline klausel jätab tõlgendusriski pakkujale ja võimaldab sisuliselt tagantjärele muuta alusdokumentide tähendust ilma RHS §-des 46, 81 ja 82 ette nähtud menetlust järgimata. See ei ole aga kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-ga 18 ning on ka vastuolus VÕS § 39, mille kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Nimetatud vastuolude hulka ilmestab lisaks ka see, et pakkumuse ettepaneku punktis 9.2 loetakse riigihanke alusdokumentide ja hanketeate vastuolu korral õigeks hanketeates esitatud andmeid, lepingu punktis 2.2 lepingu ja lisade vastuolu korral prevaleerib leping, seejärel alusdokumendid ja alles seejärel pakkumus, samas muus osas on hankija soovinud endale jätta aga otsustusõiguse, kuidas tingimusi tõlgendada. Seetõttu ei ole võimalik üheselt aru saada, milline dokumentide prioriteedireegel tegelikult kohaldub. Tingimus annab hankijale sisuliselt ühepoolse õiguse määrata dokumentide vastuolu korral kehtiv lepingusäte ning on seetõttu vähemalt VÕS § 42 lg 3 p 18 mõttes ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 39 vastuolus. Samuti on hankija hanketingimuste loomisel ja ülesse ehitamisel selgesti olnud hooletu, sest tingimuste ülesehitus, milles iga dokument annab erineva sisu on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 ning hankija ei ole sellisel juhul tegutsenud riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt (VAKO 33-25/286368, p 7.4). 3.9. Teiseks, tuleneb tehnilise kirjelduse punktist 5.5 täitja kohustus paigaldada Haigla 5 hoone katusele jäiga ilmastikukindla võrguühendusega Time Laps kaamera enne ehitustööde algust ja demonteerima kaamera peale kasutusloa saamist kohalikust omavalitsusest. Kaamera tuleb programmeerida selliselt, et iga 30 sekundi tagant teostatakse salvestis. Time Laps kaameta pilt peab otse jõudma ka Tellija 4/13  meeskonna võrku. Ehitustöövõtja monteerib Time Laps kaameraga salvestatud pildid üheks slaidiks ja laeb selle Tellija poolt ette nähtud kohta Tellija serveris. 3.10. Eeltoodud nõude kasutuseesmärk ei ole alusdokumentidest praegu üheselt arusaadav. Nõue kirjeldab üksnes tehnilist lahendust, s.o kaamera paigaldamist, 30-sekundilise intervalliga salvestamist, otsepildi jõudmist tellija võrku ning piltidest slaidi koostamist ja Tellija serverisse laadimist, kuid ei määra selgelt, kas ja mis eesmärgil isikuandmeid töödeldakse, kas ehituse edenemise dokumenteerimiseks, turvalisuse tagamiseks, vaidluste tõendamiseks, avalikuks kommunikatsiooniks või töötajate töö jälgimiseks. 3.11. See ei vasta praegu läbipaistvuse ja eesmärgipärasuse nõuetele GDPR artikli 5 tähenduses ega RHS § 3 tähenduses. AKI on selgitanud, et videovalve puhul tuleb enne kasutuselevõttu selgelt määrata eesmärk ja õiguslik alus ning hinnata, kas sama eesmärki on võimalik saavutada vähem riivavate vahenditega.2 Lisaks tuleb enne videovalve alasse jõudmist teavitada, kes on videovalve korraldaja, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel videovalvet tehakse ning kust leiab täpsema info andmetöötluse kohta. AKI on rõhutanud, et videovalve andmekaitsetingimused peavad kajastama vähemalt töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, vastuvõtjaid, säilitamisaega ning andmesubjekti õigusi (GDPR artikkel 13), ja et kaamerate kasutamine töökohal on väga riivav meede, mille puhul peab läbipaistvus olema eriti suur. Töösuhte kontekstis on nõue veelgi probleemsem, sest hankija poolt ebamäärane õiguste ja kohustuste määratlus võib viia töövõtja poolelt paratamatu õigusrikkumine tema enda töötajate ees. 3.12. TLS § 41 lg 2 järgi peab tööandja tagama töötaja isikuandmete töötlemise vastavuse õigusaktidele. AKI selgituste järgi on valvekaamerad töökohal mõeldud eelkõige vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks ning neid ei või kasutada näiteks töötajate töö kvaliteedi või hulga kontrollimiseks. Samuti tuleb vältida töötajate jälgimist terve tööaja jooksul ja suunata kaamerad üksnes konkreetsetele turvariskidele. Kui kaamera eesmärk on tegelikult anda tellijale reaalajas ülevaade ehituse käigust või tööde tegemisest, siis liigub see juba töötajate ja alltöövõtjate pideva jälgimise suunas, mis ei ole kooskõlas GDPR artiklitega 5 ja 6. AKI on kinnitanud, et hankija ei saa endale omistada õigusi riigihanke menetluse kaudu, mida ei ole ka tööandjal.3 3.13. Lisaks ei ole alusdokumentidest tuvastatav ka selge rollijaotus. Kui otsepilt peab jõudma tellija võrku ja salvestatud materjal tellija serverisse, siis ei ole tegemist pelgalt töövõtja sisemise töökorraldusega, vaid vähemalt isikuandmete edastamisega tellijale kui andmesaajale. Sellest tulenevalt peavad olema üheselt määratletud vastutav töötleja, võimalikud vastuvõtjad ning andmetöötluse tingimused. Lepingu projektis andmekaitse tingimused puuduvad. GDPR põhjenduspunkti 78 järgi tuleb lõimitud andmekaitset arvestada ka avalikes hangetes. 3.14. Kolmandaks, tuleneb tehnilise kirjelduse punktist 5.6, et hankijal on täitedokumentatsiooni kontrollimiseks ja vastuvõtmiseks õigus kinni pidada kuni 5% lepingu hinnast kuni täitedokumentatsiooni heakskiitmiseni. (s.o ca 650 000 eurot). Vaidlustaja hinnangul on sellises ulatuses tasu kinnipidamine lepingu hinnast täitedokumentatsiooni heakskiitmiseni ebaproportsionaalne, samuti puuduvad alusdokumentidest selged tingimused, millistel tingimustel vahendite vabastamine toimub. Alusdokumentidest ei nähtu üheselt, millised on selle heakskiidu täpsed kriteeriumid, tähtajad ega menetluskord. Leping sellist klauslit, s.h kinnipidamise õiguse osas üldse ei sisalda. 3.15. Arvestada tuleb RHS § 77 lg 4 p 4 sättega, mille kohaselt peavad alusdokumendid sisaldama kõiki tulevase lepingu tingimusi. Selle eesmärk on võimaldada pakkujatel hinnata kõiki lepingu täitmisega kaasnevaid riske ja kohustusi juba pakkumuse esitamisel (VAKOo otsus nr 229-25/295835, p 13.1). 3.16. Käesoleval juhul ei ole aga alusdokumentides määratletud kinni pidamise asjaolusid – millised on heakskiidu täpsed kriteeriumid, tähtajad ja menetluskord. Tegemist on märkimisväärses ulatuses kinnipidamisega, mille puhul on pakkujatel huvi, et hankija sellist õigust ei asuks pahauskselt modifitseerima. Selleks peavad aga rakendamise tingimused olema selged. Leping ei ole sealjuures sellist tingimust määratletud üldse. Tegemist on seega olukorraga, kus oluline lepingutingimus jäetakse määratlemata, mis ei ole kooskõlas RHS § 77 lg 4 p-ga 4. 2 https://www.aki.ee/isikuandmed/abimaterjalid/videovalve-korraldajale 3 Andmekaitse Inspektsiooni 12.11.2025 vastus selgitustaotlusele nr 2.2-9/25/3571-3. Kättesaadav: https://adr.rik.ee/aki/dokument/18137689 5/13  3.17. Eeltoodust tulenevalt on tehnilise kirjelduse punktid 5.16, 5.5 ja 5.6 vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 4 p-ga 1, 4 aj 5, RHS § 87 ja § 88, VÕS § 39, § 42, TLS § 41 lg 2 ja GPDR artikkel 5 ja artikkel 13. Praegused tingimused on ebaselged ning ei võimalda ettevõtjatel üheselt aru saada, milliseks võib kujuneda hankelepingu lõplik maksumus ja teostatav tööde hulk, millistel tingimustel tehakse lepingu tasust kinnipidamiseni ning niisamuti on ebaselge, millistel tingimustel toimub kaamera kasutus objektil. Seega tuleb tingimus viia kooskõlla õigusaktidega. B. Lepingu ja pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud hinnakujunduse tingimused on omavahel vastuolus ning ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 p-ga 2 3.18. RHS § 3 p 1 sätestab, et riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Nimetatud sätte osas on selgitatud, et läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemise kohast ning võimaluse koostada sellest lähtudes oma pakkumus.4 Vaidlustaja hinnangul hinnakujundust reguleerivad sätted eeltoodud põhimõttega kooskõlas ei ole. 3.19. Pakkumuse esitamise ettepaneku5 punkt 8.2 sätestab järgmist: 8.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 13 000 000,00 € + km. Sõlmitava hankelepinguga ei tulene Hankijale kohustust tellida ehitustöid nimetatud mahus ning hankija võib neid tellida ka väiksemas mahus. 3.20. Lepingu6 punkt 8.1 sätestab järgmist: 8.1. Lepingu hind (eespool ja edaspidi Hind) on ___________________ eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud määras. Hind sisaldab endas Töövõtja tasu, samuti Töövõtja ja võimalike alltöövõtjate kõik kulutused Tööde tegemisel Lepingu raames. Hind ei ole seatud sõltuvusse inflatsioonist ega muudest teguritest ning seda Lepingu kehtivuse tähtaja jooksul ei korrigeerita. Töövõtja kinnitab, et on arvestanud oma pakkumuse mahtu ka need Tööd, mis ei ole lähteülesandes kirjeldatud, kui mis on tuginedes heale ehitustavale ja pakkuja professionaalsusele vajalikud Lepingus kirjeldatud Tööde nõuetekohaseks teostamiseks. 3.21. Lepingu7 punktides 7.1-7.3 on sätestatud järgmine: 7.1. Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt muudatuste (lisatööde) teostamist. Muudatus Lepingu tähenduses on muuhulgas mistahes muudatus Tellija nõuetes või Töödes, mille kohta Tellija on andnud korralduse või mille Tellija on muudatusena heaks kiitnud. 7.2. Töövõtja on kohustatud teostama kõik Tellija poolt esitatud muudatused, välja arvatud kui Töövõtja teatab Tellijale viivitamatult pärast vastava muudatuse korralduse saamist (koos täiendavate üksikasjadega), et: 7.2.1. muudatuse teostamine pikendab oluliselt Objekti valmimise tähtaega; 7.2.2. muudatuse teostamine suurendab oluliselt Objekti Hinda ja muudatus ei anna Objektile lisaväärtust; 7.3. Punktis 7.2 nimetatud teate saamisel tühistab, kinnitab või muudab Tellija oma muudatuse korraldust. 3.22. Kõik eeltoodud punktid on kogumis omavahel vastuolus, mistõttu ei võimalda see tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru, et luua endale konkreetne ettekujutus tehtavatest töödest ja nende tegemise mahus ning võimalust koostada sellest lähtudes oma pakkumus. 4 M. A. Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne, § 3 p 26. 5 „B1_PAKKUMUSE_ESITAMISE_ETTEPANEK_29012026.docx“ 6 „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_29012026.docx“ 7 „B1_HANKE_HD_LISA_3_HANKELEPING_29012026.docx“ 6/13 3.23. Esiteks, on omavahel otseses vastuolu pakkumuse esitamise ettepaneku punkt 8.2 ja lepingu punkti 8.1. 3.24. Nimelt sätestab pakkumuse esitamise ettepaneku punkt 8.2, et hankelepingu eeldatav maksumus on 13 000 000 eurot + km, kuid sõlmitava hankelepinguga ei tulene hankijale kohustust tellida ehitustöid nimetatud mahus ning hankija võib neid tellida ka väiksemas mahus. Kuigi tingimus ei sätesta üheselt ja täpselt seda, millises mahus võib hankija töid ära jätta, siis on sellest üheselt mõistetav aga see, et hankelepingu maht oma sisult ja maksumusel võib muutuda. 3.25. Lepingu punkt 8.1 seevastu sätestab endas fikseeritud hinda, viidates sellele, et lepingu hind peab sisaldama kõiki töövõtja ja alltöövõtjate kulusid, mida lepingu kehtivuse ajal ei korrigeerita ning arvestada tuleb ka nende töödega, mida lähteülesandes otseselt kirjeldatud ei ole, kuid mis on hea ehitustava järgi vajalikud tööde nõuetekohaseks teostamiseks. Seega leping sedastab justkui seda, et lepingu maksumuse korrigeerimist ei toimu ning lepingu hind tuleb hankijal igakülgselt täita. 3.26. Seega eeldab leping ühelt poolt, et töövõtja hinnastab täismahuga ja ka dokumentides kirjeldamata vajalikud tööd, kuid teiselt poolt reserveerib hankija endale õiguse tellida töid väiksemas mahus. 3.27. Alusdokumentidest ei nähtu seejuures üheselt, kuidas väiksema mahu korral kujuneb lepingu hind, millises ulatuses vähenevad töövõtja kohustused, kuidas eristatakse algses hinnas sisalduvaid üldkulusid ja fikseeritud kulusid ja mismoodi mõjutab see näiteks leppetrahve. Samuti ei vasta tingimus RHS § 123 lg 1 punkti 2 detailsusastmele, mistõttu ei saa sellisel sõnastatud klauslit pidada lubatavaks muudatuseks RHS-i mõttes. Riigihanke alusdokumentidest ei ole selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt mõistetav see, millised tööd ja millises mahus võivad muutuda, s.o ära jääda või lisanduda. Selline teave mõjutab aga otseselt pakkujate hinnakujundust. 3.28. Teiseks, on lepingu punkt 8.1 vastuolus ka lepingu punktidega 7.1-7.3. 3.29. Lepingu punktis 7.1–7.3 annavad hankijale väga laia õiguse nõuda töövõtjalt muudatusi ja lisatöid ning kohustavad töövõtjat need üldreeglina teostama, samas kui p 8.1 näeb ette fikseeritud hinna, mida lepingu kehtivuse ajal ei korrigeerita, ning mille sisse loetakse juba ette ka dokumentides kirjeldamata, kuid lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud tööd. 3.30. Alusdokumentidest ei nähtu üheselt, millal hankija nõutud muudatus kujutab endast hinnas sisalduvat tööd ja millal annab see töövõtjale õiguse lepingu hinna või tähtaja muutmisele. Selline ebaselgus mõjutab otseselt pakkumuse kujundamist. Vasturääkivust süvendab asjaolu, et hankelepingu eeldatav maksumus on 13 000 000 eurot + km ning hankija on selgitanud, et täiendav reserv puudub. 3.31. Eeltoodust tulenevalt on pakkumuse esitamise ettepaneku punkt 8.2, lepingu punktis 7.1-7.3 ja lepingu punkt 8.1 omavahel vastuolus ja vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 4, RHS § 123 lg 1 p 2. Praegused tingimused on ebaselged ning ei võimalda ettevõtjatel üheselt aru saada, milliseks võib kujuneda hankelepingu lõplik maksumus ja teostatav tööde hulk või maht. Seega tuleb tingimused viia kooskõlla õigusaktidega. C. Muude lepingu tingimuste õigusvastasus 3.32. Vaidlustaja hinnangul on õigusvastased ka mitmed muud hankija poolt kehtestatud lepingutingimused, millised tuleb viia kooskõlla õigusaktidega. - lepingu sõlmimise fakt ja selle tingimused ei saa olla konfidentsiaalsed 3.33. Lepingu punkt 15.1 on sõnastatud järgmiselt: „Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei või Töövõtja Lepingu kehtivusaja jooksul ega mistahes ajal pärast selle lõppemist avaldada mistahes isikule, institutsioonile, äriühingule ega asutusele mistahes konfidentsiaalset informatsiooni, mille ta on saanud käesoleva Lepinguga seoses. Pooled loevad konfidentsiaalseks informatsiooniks kogu Lepingu alusel üleantud teabe, selle täitmise raames vahendatud ja loodud teabe, Lepingu sõlmimise fakti ja selle tingimused. 7/13  Konfidentsiaalseks informatsiooniks ei loe pooled informatsiooni, mis oli avalik vastava teabe üleandmise või loomise ajal ning mis oli avalikuks saanud muul alusel kui lepingu rikkumine.“ 3.34. RHS sedastab, et juurdepääs riigihangete andmetele ning nende avalikustamine toimub avaliku teabe seaduse (AvTS ) järgi (§ 1 lg 2), kui RHS ei sätesta teisiti. 3.35. AvTS § 5 lg 1 p 3 ja l g 2 ning lg 3 p 2 kohaselt on hankija teabevaldaja. AvTS § 28 lg 1 p-de 20 ja 21 kohaselt kuuluvad avalikustamisele andmed riigihangete ning eelarveraha kasutamise kohta. Lisaks on lepingu projekt käesolevas hankes juba avaldatud alusdokumendi koosseisus ning RHS § 77 lg 1 järgi tulebki alusdokumendid teha ettevõtjatele elektrooniliselt piiranguteta ja tasuta kättesaadavaks. RHS § 83 kohaselt tuleb hankijal registris avaldada ka hankelepingu sõlmimise ja täitmise andmed. Seetõttu ei saa lepingu sõlmimise fakt, lepingu tingimused ega riigihankega seotud eelarvevahendite kasutamise teave olla konfidentsiaalne. 3.36. Eeltoodust tulenevalt on lepingu punkt 15.1 vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 1 lg 2, RHS § 77 lg 1, RHS § 83 ja AvTS § 28 lg 1 p-d 20 ja 21. Seega tuleb tingimus viia kooskõlla õigusaktidega. - hankija absoluutne õigus lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks ei ole õiguspärane ega proportsionaalne 3.37. Lepingu punkt 10.1 sätestab järgmist: „Tellijal on õigus Leping igal ajal mistahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetada, kusjuures pooled ei kohalda VÕS § 655 lg 1 kui Tellija on Lepingu ülesöelnud öelnud seetõttu, et lähteülesandes nimetatud Töid ei ole Lepingut muutmata võimalik teostada, samas Lepingu muutmist riigihangete seadus ja/või rakendusüksus ei luba. Ühtlasi on Tellijal on õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada, kui Töövõtja rikub oluliselt käesoleva Lepingu sätteid ja ei kõrvalda rikkumist Tellija poolt antud tähtpäevaks. Muuhulgas on Tellijal õigus Leping ennetähtaegselt lõpetada kui: 10.1.3 Töövõtja ei täida põhjendamatult tema ja alltöövõtjate vahel sõlmitud Objektiga seotud (alltöövõtu)lepinguid, mis tingivad või võivad tingida alltöövõtjate õiguse (alltöövõtu)lepingu täitmine peatada, nendest taganeda või need üles öelda või muul moel seavad ohtu käesoleva Lepingu kohase täitmise Töövõtja poolt; 10.1.4 Tellija muudel olulistel põhjustel. 3.38. Lepingu punkt 10.3 sätestab järgmist: „Käesoleva Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tasub Tellija Töövõtjale Lepingu kohaselt teostatud ja Tellija poolt vastu võetud Tööde eest, välja arvatud kui Tellija on Lepingu üles öelnud seetõttu, et Töövõtja rikkus Lepingut.“ 3.39. Eeltoodud lepingu punktid on vastuolus riigihankeõiguse üldpõhimõtetega ja seega ka tühised tüüptingimused. Pärast hankelepingu sõlmimist muutub õigussuhe eraõiguslikuks ning lepingut reguleerivad VÕS-i sätted. Hankelepingu tingimused on tüüptingimused VÕS § 35 lg 1 tähenduses (RKTKo 2-15-15662), mida tuleb tõlgendada tsiviilõiguslike tõlgendusreeglite alusel. Sellisel juhul tuleb lepingu tingimusi tõlgendada poolte tegelikku tahet arvestades ning kahtluse korral tingimuse kasutaja, s.t tellija kahjuks. Samuti on tühised tüüptingimused, mis on ebamõistlikult kahjustavad (VÕS § 42 lg 1). 3.40. VÕS § 42 lg 1 kohaselt tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. 3.41. Nagu on märkinud Riigikohus lahendis nr 2-17-284/42, p 45.2, siis tuleb ebamõistlikku kahjustamist tüüptingimuste puhul eeldada eelkõige siis, kui nendega kaldutakse kõrvale seaduses sätestatud olulistest normidest. Lepingu lõpetamise normid kuuluvad kahtlemata selliste normide hulka. 3.42. VÕS § 42 lg 3 p 14 alusel eeldatakse, et tingimus on ebamõistlikult kahjustav, kui nähakse ette tingimuse kasutaja õigus seaduses sätestamata või lepingus nimetamata põhjusel või viisil muuta 8/13  ühepoolselt lepingutingimusi ja p 14, kui antakse tingimuse kasutajale õigus lõpetada leping põhjust avaldamata, kui samasugust õigust ei anta teisele lepingupoolele. 3.43. Lepingu ülesütlemise avaldus on ühepoolne tehing ja kujundusõigus, mille formaalsete ja materiaalsete eelduste täitmise korral kaasneb ülesütlemisega automaatselt lepingu lõppemine (RKo 2-21-3552, p 23). Kuigi töövõtulepingu puhul ei tulene seadusest kohustust, et korraline ülesütlemisavaldus peaks sisaldama sisulist põhjendust, siis sellised erisused tulenevad aga hankeõiguses ettenähtud lepingu lõpetamise ja muutmise regulatsioonist, milliste eiramine on üldpõhimõtetega vastuolus. Nimelt sätestavad üldpõhimõtted RHS §-s 3, et hankija peab tegutsema läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 3.44. Eeltoodud põhimõtted lepingu täitmise vaates on väga sarnased VÕS §-s 6 tuleneva hea usu põhimõttega, millest tulenevalt peavad pooled üksteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. See eeldab muuhulgas, et teine pool peab saama aru, miks leping lõpetatakse ning see arusaam peaks talle esmajoones nähtuma ülesütlemisavaldusest või olema arusaadav poolte varasemast kirjavahetusest või lepingu lõpetamise kontekstist (TlnRnKo 2-20-12595/43, p 10.2; HMKo 2-22- 15888/28, p 57). Samuti peab teisel poolel olema võimalik hinnata seda, kas selline ülesütlemine on põhjendatud ja õiguspärane ja kooskõlas õigusaktidega. Praegusel juhul see seda ei ole, kuna lepingu punkt 10.1 võimaldab ülesütlemist ilma igasuguse põhjendamiskohustuseta, mis tähendab, et töövõtjal ei ole võimalik hinnata, kas ülesütlemine on põhjendatud ja õiguspärane. Märkimisväärne on seegi, et töövõtjale selliseid õiguseid lepingut ilma põhjust avaldamata ei võimaldata. 3.45. Esiteks, saab hankelepingu ülesütlemine toimuda üksnes kooskõlas riigihangete seadusega. RHS § 8 lg 2 kohaselt võib hankija sõlmida hankelepingu üksnes riigihangete seaduses sätestatud korras. Riigihangete seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta hankelepingu kehtivust, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hankelepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses ja teistes õigusaktides asjaomase lepinguliigi kohta sätestatut, kui riigihangete seaduses ei ole sätestatud teisiti. 3.46. Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaandes on nimetatud osas selgitatud, et üldjuhul alluvad hankelepingud eraõiguse reeglistikule – seda nii lepingu sõlmimise, täitmise, lõpetamise kui õiguskaitse osas omades teatavaid erandeid. Esimeseks oluliseks erandiks on hankelepingu muutmise vabadus, mida piirab range eriregulatsioon – RHS § 123. Teiseks erandiks on RHS hankelepingute ennetähtaegse lõpetamise eriregulatsiooni – RHS § 124. Kolmandaks erandiks nagu eespool selgitatud – sisaldab RHS hankelepingu tühisust puudutavaid erinorme. Neljandaks mõjutavad riigihankeõiguse eripära ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtted hankelepingu tingimuste sisustamist.8 3.47. Viimast on rõhutanud ka Riigikohus lahendis nr 3-18-1946 punktis 30 milles kolleegium rõhutas, et hankelepingu muutmine võib olla vaid erandlik, võib toimuda vaid ranges kooskõlas seaduses sätestatud tingimustega ning ei tohi kahjustada riigihangete läbipaistvust ega ettevõtjate võrdset kohtlemist. 3.48. Käesoleval juhul soovib hankija reserveerida endale võimaluse lõpetada leping igal ajal, sealhulgas siis, kui ta on ise teostanud lähteülesande puudulikult. Selline ülesütlemise alus ei ole aga kooskõlas ei RHS § 124 ega ka RHS 123 sätestatuga. Hankija ei saa kehtestada iseseisvaid aluseid hankelepingu lõpetamisele või muutmisele, kusjuures juhul, kui hankeleping ennetähtaegselt lõpetada, toob see kaasa hankelepingu mahu vähenemise ja sellega hankelepingu muutmise, milline peab olema kooskõlas RHS §-s 123 sätestatuga. Käesoleval juhul lepingu tingimused sellistele nõuetele ei vasta ja on sel põhjusel tühised tüüptingimused. 3.49. Siinkohal ei saa vastuargumendina tugineda ka VÕS § 27 lõikes 2 sätestatud mehhanismile, mille kohaselt asendatakse tühine lepingutingimus seadusjärgse dispositiivnormiga. Nimelt tuleneb riigihankelepingute muutmise keeld Euroopa Liidu õigusest, mistõttu on VÕS § 27 lõike 2 kohaldamine välistatud olukorras, kus selline asendamine tooks kaasa hankelepingu olulise muutmise RHS § 123 tähenduses (C. Ginter, M. Kelve-Liivsoo, Tüüptingimuste direktiivi kohaldamine hankelepingutele, 8 M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne. § 8, p 23 9/13  Juridica JURIDICA 6–7/2025, lk 429; TlnRnKo 3-21-933/45, p 20]). Käesoleval juhul tähendaks lepingu punktide 10.1 ja 10.3 asendamine VÕS § 655 lõikega 1 hankelepingus sätestatud riskijaotuse sisulist ümbervaatamist, mis kvalifitseeruks hankelepingu olulise muutmisena RHS § 123 tähenduses. Seega ei ole võimalik tugineda tühiste tüüptingimuste tagantjärgsele seadusjärgse normiga asendamisele ning hankija peab õigusvastasuse kõrvaldama alusdokumentide tasandil juba enne hankelepingu sõlmimist. 3.50. Teiseks, ei saa hankija seada lepingu kehtivust sõltuvusse sellest, kas ja millistel tingimustel toimub töövõtja ja alltöövõtjate vaheline lepingu täitmine ega ka sellest, kas hankijal esineb mingeid muid määratlemata olulisi põhjuseid. Kusjuures ei ole hankija avanud, mida tähendab nimetatud kontekstis oluline, mistõttu on tegemist täiesti määratlemata sisuga sättega. 3.51. Lisaks, kui töövõtjal ja alltöövõtjal esineb omavahel tsiviilõiguslik konflikt, siis lahendab seda kohus, mitte hankija. Hankija ei saa võtta hinnangut sellest, kas töövõtja on alltöövõtjate vahelisi lepinguid rikkunud. Samuti kui töövõtja töös tekib puuduseid, siis saab hankija kasutada seadusjärgseid õiguskaitsevahendeid töövõtja vastu ja nõuda lepingu täitmist vms, kuid ei saa omistada iseendale õigust lepingu lõpetamiseks läbi kolmanda õigussuhte, mille puhul ta näeb arvavat ohtu lepingu täitmisele, kuid milline faktiline asjaolu ei ole töövõtja ja hankija vaheliste lepinguliste kohustustega seotud või tuvastatav. Töölepingu nõuetekohane täitmine on töövõtja kohustus, millise osas on töövõtjal õigus ka konfliktsed suhted, sh alltöövõtjatega lõpetada ning need välja vahetada. Kui töövõtja kasutab alltöövõtjat, kes ei ole tööde teostamiseks sobiv, siis on hankijal võimalik seda samuti nõuda, lisaks kasutada RHS § 122 lg-t 9 ja 10, kuid hankija ei saa seada lepingu lõpetamist kehtivusse eeltoodud asjaoludest. 3.52. Kolmandaks, nimelt kui VÕS § 655 lg 1 näeb lepingu ülesütlemise tõttu töövõtja õiguse nõuda tasu teostatud tööde eest ja ka hüvitist saamata jäänud kasu eest, siis lepingu punktidega 10.1 ja 10.3 on hankija seda püüdnud välistada. See ei ole aga proportsionaalne. Hankijal ei ole õigust jätta töövõtjale tasumata nõuetekohaselt teostatud tööde eest isegi olukorras, kus töövõtja on lepingut rikkunud. Töövõtja on selleks igati õigustatud ja vastupidiste nõuete kehtestamine on ebaproportsionaalne. 3.53. Lisaks ei saa pidada põhjendatuks ka hankija poolt kehtestatud klauslit, milles töövõtja kaotab saamata jäänud kasumi nõude lepingu lõpetamisel ja seda eriti olukorras, kus ta ei ole ise süüdi ega vastutav selliste rikkumiste eest. Hankija poolt kehtestatud soov on põhjendamatu risk, mida hankija soovib seada töövõtjale. Lähteülesande puudulikkus või töömahu muutumine on hankija risk ja selle üleandmine töövõtjale on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega (VAKO 18-26/296610; VAKO 229-25/295835, p 13)). Samuti kahjustab see konkurentsi, kuna suunab ettevõtjaid esitama ka pakkumust väga suure riskiisuga, milleks kõik turul olevat ettevõtjad aga ei ole võimelised. 3.54. Eeltoodust tulenevalt on lepingu punktid 10.1 ja 10.3 vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 ja 5, RHS § 123, RHS § 124, VÕS § 6, VÕS § 42 lg 1, lg 3 p 1, 2, 3 ja 14, VÕS § 655 lg 1. Seega tuleb tingimused viia kooskõlla õigusaktidega. - lepingus sätestatud leppetrahvid on ebaproportsionaalsed ning ebamõistlikult suured 3.55. Lepingu punkt 9.4 sätestab järgmist: „Tööde käesoleva lepingu punktiga 4.1 kooskõlas üleandmise viibimise korral on Tellijal õigus Töövõtjalt nõuda: 9.4.1. esimese päeva leppetrahv summas kuni 0,5 % Lepingu Hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest; ja 9.4.2 leppetrahv summas kuni 0,5 % Lepingu Hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast.“ 3.56. Lepingu punkt 9.7 sätestab järgmist: „Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi iga avastatud lepingutingimuste rikkumise korral kuni 0,5 (% Lepingu hinnast juhul, kui Leping ei sätesta konkreetse rikkumise korral teistsugust leppetrahvi. Selguse huvides lepivad Pooled kokku, et töövõtja koguvastutus Lepingu rikkumise eest on piiratud ja on maksimaalselt 0,5% Lepingu hinnast.“ 3.57. Lepingu punkt 9.8 sätestab järgmist: „Kui töövõtja rikub alltöövõtja(te)ga sõlmitud Lepingut, näiteks jätab alltöövõtjale kohaselt teostatud Tööde eest tasumata, siis loetakse Töövõtja sellist käitumist käesoleva Lepingu rikkumiseks ning Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5 % Lepingu Hinnast iga rikkumises oldud päeva eest.“ 10/13 3.58. Vaidlustaja juhib tähelepanu asjaolule, et hankija on muutnud käesolevaid lepingutingimusi 19.05.2026 ja 20.05.2026, s.o vahetult enne vaidlustuse esitamist. Konkreetselt alandas hankija lepingu punktis 9.1 sätestatud viivituse esimese päeva leppetrahvi 5%-lt 0,1%-le ning järgnevate päevade leppetrahvi 0,5%-lt 0,1%-le lepingu hinnast, ning seejärel kergitas need 0,5%-le, lepingu punktis 9.7 sätestatud üldist rikkumisleppetrahvi 1%-lt 0,1%-le ja koguvastutuse ülempiiri 10%-lt 0,1%- le ning kergitas needki 0,5%-le, ning lepingu punktis 9.8 sätestatud alltöövõtjaga seotud rikkumise leppetrahvi 1%-lt 0,1%-le lepingu hinnast päevas ning kerhitas ka selle 0,5%-le. Tingimuste muutmine kinnitab, et hankija ise on teadlik algse sõnastuse problemaatilisusest. Kuid tehtud muudatused ei ole piisavad rikkumise kõrvaldamiseks. Tingimused on endiselt ebaproportsionaalsed ja vastuolus RHS §- s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, võlaõiguses sätestatuga ning kehtiva kohtupraktikaga, nagu on allpool selgitatud. 3.59. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingutingimus ebamõistlikult kahjustav, kui nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi suuruse hindamisel tuleb seda võrrelda lepingu sõlmimise ajal ettenähtava kahjuga ning arvestada ka leppetrahvi funktsiooni, st kas leppetrahvil on survefunktsioon või kahju hüvitamise funktsioon TlnRnKo 2-18-9672/284, p 53.3; RKo 2-15-3965, p 32.). Vaidlustaja hinnangul on hankija poolt kehtestatud tingimused, mis sätestavad leppetrahvi suurused ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused. 3.60. Esiteks, on Riigikohus lahendis 3-2-1-25-16 juba 2016 aastal sedastanud, et leppetrahv suuruses 0,5% tähtajaks tasumata summast iga viivitatud kalendripäeva ees tüüptingimustel sõlmitud lepingu korral ebamõistlikult suur, ületades seadusjärgset määra üle 20 korra. Aastases arvestuses vastab see ca 182,5%-lisele intressimäärale, mis ületab oluliselt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär on poolaasta kaupa muutuv baasintress pluss 8 protsendipunkti, mis jääb praegu ca 11–12% aastase määra juurde, s.o ca 0,03% päevas. Seega ületab kokkulepitud leppetrahvimäär seadusjärgset viivisemäära märkimisväärselt. 3.61. Ülemäärane ja teist lepingu poolt ebamõistlikult kahjustav viivisemäär on tühine. Käesoleval juhul soovib hankija saada leppetrahvi esimese viivitatud päeva eest 0,5%, ehk ca 65 000 eurot ning iga järgneva päeva eest 0,5%, ehk ca 65 000 eurot. Eeltoodu tähendab seda, et mõne nädalase viivituse korral „teeniks“ hankija enda lepingu maksumusest tagasi juba ca miljon eurot, milline on äärmiselt ebaproportsionaalne risk. Seda oleks see ka siis, kui viivisemäär oleks 0,1%, Kogumis muudab tingimus lepingu tasakaalu hankija kasuks kaldu ja seda eriti olukorras, kus hankija ise on soovinud jätta endale õiguse igal ajal lepingut suvaliselt lõpetada ja selle mahtu vähendada. Sanktsioneerimine sealjuures toimub aga siiski lepingu hinna alusel. 3.62. Ebamõistlikkuse hindamine toimub alati konkreetse lepingu asjaolude alusel ja kõigi tingimuste kogumis. Arvestades, et leppetrahv on seotud kogu lepingu hinnaga, mitte viivituses oleva tööosa tegeliku väärtusega ega hankijale tegelikult tekkiva kahjuga, on nii 0,5%, line, kui ka 0,1%-line päevamäär antud kontekstis ebaproportsionaalne. Hankijapoolsed trahvimäärad peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed (VAKO 68-26/307376, p 15.2) ning käesoleval juhul nad seda ei ole. Käesoleval juhul puudub lepingu punktis 9.4 leppetrahvi kogusumma ülempiir, mistõttu võib hankija teoreetiliselt nõuda leppetrahvi piiranguteta ja olenemata sellest, mis on üleandmise viibimise põhjus. Juba 30-päevase viivituse korral tähendaks see 1 950 000 eurot, 90-päevase viivituse korral 5 850 000 eurot ning 180-päevase viivituse korral juba 11 700 000 eurot, s.o ligi 90% kogu lepingu hinnast. Tegeliku kahju seotuseta trahvisummas sellises ulatuses kujutab endast sisuliselt karistuslikku sanktsiooni, mis ületab igasuguse mõistliku kahju hüvitamise funktsiooni ning mis on seetõttu vastuolus leppetrahvi õigusliku olemusega VÕS § 158 tähenduses. 3.63. Teiseks, sisaldab lepingu punkt 9.7 sisemist vastuolu, mis muudab tingimuse iseseisvalt õigusvastaseks. Nimetatud punkt sätestab ühelt poolt, et iga avastatud rikkumise eest on leppetrahv kuni 0,5% lepingu hinnast (s.o kuni 65 000 eurot rikkumise kohta), kuid sätestab samal ajal, et töövõtja koguvastutus lepingu rikkumise eest on piiratud maksimaalselt 0,5%-ga lepingu hinnast. See tähendab, et juba ühe rikkumise eest nõutav leppetrahv ammendab potentsiaalselt kogu maksimaalpiirangu, muutes sellega hilisemad leppetrahvinõuded formaalselt tühjaks. Selline sõnastus on oma sisus ebamäärane ja arusaamatu. Ebamäärane ja sisemiselt vastuoluline lepingutingimus ei ole kooskõlas RHS § 3 läbipaistvuspõhimõttega. Lisaks ei ole kohtupraktika kohaselt üldpõhimõtetega kooskõlas kõigi rikkumiste eest ühesuguse trahvimäära kehtestamine, sõltumata rikkumise raskusastmest (VAKO 214- 11/13  14/154639), olgu selleks siis mitteoluline rikkumine tuulega ringi lendleva prügi näol või tõsine täitmisjärgne rikkumine, näiteks omavoliline projektijärgse materjali muutmine. 3.64. Kolmandaks, tuleb ebaproportsionaalseks pidada ka lepingu punkti 9.8, milles hankija soovib saada töövõtjalt leppetrahvi 0,5% iga päeva eest, mil töövõtja ei tasu alltöövõtjale kohaselt teostatud tööde eest. Selline tingimus kujutab endast hankija rikastumist kolmanda õigussuhte, s.o töövõtja ja alltöövõtja vahelise lepingu, arvelt. Hankijal puudub ülevaade, millistel põhjustel on töövõtja ja alltöövõtja vaheline maksevaidlus tekkinud. Välja maksmata jätmine võib olla põhjendatud näiteks töövõtja legitiimse tasaarvestusõigusega või alltöövõtja poolse kohustuste rikkumisega. Lisaks sellele sätestab RHS § 122 lg-d 9 ja 10 hankijale juba eraldi võimaluse peatada töövõtjale rahalised maksed juhul, kui töövõtja jätab alltöövõtjale põhjendamatult tasu välja maksmata. Seetõttu puudub põhjendatud ja proportsionaalne vajadus täiendava leppetrahvimehhanismi kehtestamiseks sama olukorra puhuks. Ebaproportsionaalsust suurendab veel seegi, et leppetrahv arvutatakse kogu lepingu hinnast, mitte alltöövõtjale tasumata summast. Kui näiteks alltöövõtja arve on 10 000 eurot, soovib hankija nõuda siiski 65 000 eurot leppetrahvi juba esimese vaidluses oldud päeva eest. Selline tulemus ei ole seotud hankijale tegeliku kahju tekkimisega (ega puutu üldse hankijasse) ega vasta leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonile VÕS § 158 tähenduses. 3.65. Sanktsioonid on seotud kogu lepingu hinnaga, mitte viivituses oleva tööosa väärtuse või hankija tellitava mahu ega hankijale tegelikult tekkiva kahjuga, mis tähendab, et töövõtja ei saa kohaselt tõendada leppetrahvi ebaproportsionaalsust lähtudes tegelikust kahjust, ning samal ajal on hankija enda makseviivituse sanktsioon on seotud üksnes viivitatud summaga. Seetõttu on tegemist VÕS § 42 lg 1, § 42 lg 3 p 5 ja § 44 mõttes eelduslikult ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega ja ebaproportsionaalsete tingimustega RHS § 3 tähenduses. 3.66. Eeltoodust tulenevalt on lepingu punktid 9.1, 9.7 ja 9.8 vastuolus järgmiste sätetega: RHS § 3, RHS § 77 lg 1, VÕS § 42. Seega tuleb tingimused viia kooskõlla õigusaktidega. - tööde peatamise keelamine ei ole õiguspärane 3.67. Lepingu punkt 5.6 sätestab järgmist: „Töövõtja ei katkesta ilma Tellija sellekohase korralduseta Tööde ühegi osa teostamist, isegi kui on käimas Lepingu või Töödega seotud vaidlus Tellija või muu isikuga“ 3.68. Nimetatud tingimus on sõnastatud absoluutsena, see ei näe ette ühtegi erandit ega seo tööde peatamise keeldu ühegi objektiivse asjaoluga. Selline keeld ei arvesta, et VÕS §-d 110 ja 111 annavad vastastikuse lepingu poolele teatud juhtudel õiguse oma kohustuse täitmisest keelduda, ning näiteks TTOS kohustab või lubab otsese elu- või terviseohu korral töö peatama (TTOS § 14 lg 5 p 3, § 15 lg 2 p 5, § 16 lg 5 ja § 25 lg 5 p 4). Seetõttu piirab p 5.6 ebamõistlikult vaidlustaja õiguskaitsevahendeid ja seadusest tulenevate kohustuste täitmist. 3.69. VÕS § 42 lg 3 p 2 kohaselt on tingimus ebamõistlikult kahjustav, kui välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega, samuti p 3 kohaselt kui välistatakse teise lepingupoole seadusest tulenev õigus keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest ja oma kohustuse täitmisest vastastikuse lepingu puhul või piiratakse seda ebamõistlikult, eelkõige kui keeldumise õigus tehakse sõltuvaks puuduse tunnistamisest tingimuse kasutaja poolt. Käesoleval juhul on need eeldused täidetud, mis jätab vaidlustaja ilma igasugusest kaitsemehhanismist olukorras, kus hankija ise oma kohustusi ei täida. 3.70. Vaidlustaja hinnangul on eeltoodut arvestades tegemist potentsiaalselt tühise tüüptingimustega võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-i 42 tähenduses, milliste osas on vaidlustuskomisjon jaatanud, et kuigi üldreeglina ei saa vaidlustaja nõuda endale paremini sobivaid või leebemaid lepingutingimusi, ei välista RHS § 3 p-is 1 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted lepingutingimuste vaidlustamist põhjusel, et need kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult või nendega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu oluliselt teise lepingupoole kahjuks (VAKO 249- 25/296756, p 6). Lepingu punkt 5.6 on täpselt selline tingimus, nihutades kogu riski ühepoolselt vaidlustajale, kes on kohustatud töid jätkama ka siis, kui hankija rikkumised on ilmselged ja vaidlustaja seadusest tulenevad kaitsemehhanismid on täielikult välistatud. 12/13  3.71. Eeltoodust tulenevalt on hankija poolt kehtestatud lepingutingimused vastuolus RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtetega, kuna õiguste tasakaal lepingus on oluliselt paigast ära ja tuleb viia üldpõhimõtetega kooskõlla. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo 3-11-2403, p 16). Vaidlustaja hinnangul on hankija seadnud avaldatud avatud hankemenetluse alusdokumentidesse tingimused, mis on vastuolus õigusaktidega ning milliseid hankija peaks muutma. Sellise vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 4.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 2 p 2 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 5 tööpäeva enne hankemenetluses osalemise pakkumuste esitamise tähtpäeva, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda. Riigihankes nr 304721 oli pakkumuste esitamise esialgne tähtpäev määratud 01.06.2026, mistõttu on viimane päev vaidlustuse esitamiseks 25.05.2025. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 4.3. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 2560 eurot. 4.4. Esindusõigus. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv vandeadvokaat Nordlin Ehitus OÜ lepinguline esindaja 13/13 Maksekorraldus Number __________________ 54346 Makse kuupäev _______________________ 20.05.2026 Maksja nimi, isikukood või registrikood OÜ NORDLIN EHITUS 11966711 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN EE062200221050112374 Maksja pank Swedbank AS Saaja nimi, ID ja aadress RAHANDUSMINISTEERIUM, Ehitajate tee 5,Tallinn,19086 Saaja konto IBAN EE932200221023778606 Saaja pank Swedbank AS Makse summa ja valuuta EUR 2 560.00 Makse selgitus Riigilõiv vaidlustuselt Viitenumber 2900082126 Teenustasu ja makse tüüp 0.00 Maksekorralduse lisainfo Makse unikaalne tunnus V-3352 Tegeliku maksja nimi, ID ja aadress Tegeliku saaja nimi, ID ja aadress Kinnitus • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. Allkirjad Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri 2026052002281658 Swedbank AS Liivalaia 34, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee