Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 82-26/306414 Otsuse kuupäev 20.05.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus Kohila Vallavalitsuse riigihankes „Kohila valla haljasalade niitmine 2026-2028“ (viitenumber 306414) Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, esindaja Ülle Liivat Hankija, Kohila Vallavalitsus, esindaja Rando Lai Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel: 1. Rahuldada Kavepro Kinnisvarateenused OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Kohila Vallavalitsuse otsus Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest kõrvaldamise kohta (Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korraldus nr 2-2/120). 2. Mõista Kohila Vallavalitsuselt Kavepro Kinnisvarateenused OÜ kasuks välja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 05.03.2026 avaldas Kohila Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Kohila valla haljasalade niitmine 2026-2028“ (viitenumber 306414) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 19 pakkumust, teiste seas esitas pakkumuse ka Kavepro Kinnisvarateenused OÜ. 2. Kohila Vallavalitsuse 06.04.2026 korraldusega nr 2-2/120 kõrvaldati Kavepro Kinnisvarateenused OÜ hankemenetlusest (edaspidi Otsus). 3. 17.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Kavepro Kinnisvarateenused OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele kõrvaldada Vaidlustaja hankemenetlusest. 4. Vaidlustuskomisjon andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.04.2026 ja neile vastamiseks 05.05.2026. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendava seisukoha Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Kavepro Kinnisvarateenused OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Otsuse põhjenduste kohaselt tugines Hankija eelkõige sellele, et RHR-ist nähtuvat hankelepingute täitmisel esinenud olulisi rikkumisi ning Tori Vallavalitsuse lepingu nr 1121.3/20 puhul olevat hankeleping lõpetatud ennetähtaegselt hankija algatusel. Samuti märgitakse, et Hankija võttis ühendust Tori valla ja Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et rikkumised olid korduvad ja piisavalt olulised. Vaidlustajale ei ole enne kõrvaldamise otsuse tegemist antud võimalust nende asjaolude kohta vastuväiteid jatõendeid esitada ega selgitada väidetavate rikkumiste tegelikke asjaolusid, põhjuseid, vaidlustatust, vabandatavust või hilisemaid heastamismeetmeid. 5.2. Hankija otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Otsusest ei nähtu: • millist konkreetset lepingu tingimust varasema lepingu täitmisel rikuti; • miks see tingimus oli „oluline“ RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses; • kas rikkumine oli oluline või pidev; • millal väidetavad rikkumised aset leidsid; • milline õiguskaitsevahend täpselt ja millal kohaldati; • kas asjaolud jäävad RHS § 95 lg 5 kolmeaastase ajavahemiku sisse; • milliste konkreetsete dokumentide või muude tõendite alusel Hankija oma järelduseni jõudis. Pelgalt viitest RHR-ile ning sellele, et teiste omavalitsuste esindajad „kinnitasid“ rikkumiste olemasolu, ei piisa. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine eeldab sisulist ja individualiseeritud hinnangut, mitte üldsõnalist viidet varasematele probleemidele. 5.3. Hankija ei tuvastanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu elemente nõuetekohaselt. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks ei piisa üksnes varasema hankelepingu lõppemisest või probleemide esinemisest. Tuleb kontrollida, kas rikkumine oli oluline või pidev, kas see puudutas lepingu olulist tingimust ning kas ettevõtja vastutas rikkumise eest. Samuti tuleb hinnata ka vabandatavaid asjaolusid ja proportsionaalsust. Käesolevas asjas seda tehtud ei ole. 2 (9) 5.4. Hankija viitab Tori Vallavalitsusega sõlmitud lepingu nr 11-21.3/20 ennetähtaegsele lõpetamisele ja väidab, et tegelik täitmine oli 0 eurot. Sellest ei saa automaatselt järeldada RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohast olulist või pidevat rikkumist. Lepingu lõpetamise alused võivad olla erinevad ning need tuleb välja selgitada. Ennetähtaegse lõpetamise fakt ei asenda rikkumise olulise iseloomu sisulist analüüsi. Samuti ei selgu otsusest, kas lõpetamine oli vaidlustamata ning millistel asjaoludel see toimus. . 5.5. Hankija rikkus uurimispõhimõtet ja ärakuulamisõigust. Hankija tugines RHR-ile ja teiste hankijate selgitustele, kuid Vaidlustajalt selgitusi ei küsitud. See on oluline menetlusviga. 5.6. Otsus rikub proportsionaalsuse põhimõtet RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale õiguse, mitte kohustuse, ettevõtja kõrvaldada. Sätet kohaldades tuleb teha kaalutlusotsus ning järgida proportsionaalsuse põhimõtet. Oluline on hinnata rikkumise raskust, ettevõtja vastutust ning ka võimalikke vabandatavaid asjaolusid. Samuti ei ole proportsionaalne lugeda oluliseks rikkumist, mis on vabandatav võlaõigusseaduse §-i 103 mõttes. Hankija piirdus üldise väitega, et ta ei saa võtta „põhjendatud riski“. Üldsõnaline viide avalikule huvile ja teenuse olulisusele ei asenda individuaalset ja tõenduspõhist kaalumist. 5.7. Hankija tugines ebamäärastele ja kontrollimatutele väidetele. Hankija märgib, et „võttis ühendust Tori valla ning Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et lepingute rikkumised antud ettevõtja osas olid korduvad“. Samas ei ole otsusest võimalik aru saada: • kes konkreetselt sellise info andis; • millal info anti; • kas see oli kirjalik või suuline; • millistele dokumentidele või lepingutingimustele see tugines; • kas Vaidlustajale anti võimalus selle info õigsust kontrollida või sellele vastu vaielda. Selliselt kujunenud tõendikogum ei ole piisav Vaidlustaja kõrvaldamiseks. 5.8. Väidetav lepingurikkumine on vaidlustatud ning ei saa olla kõrvaldamise aluseks Hankija on oma otsuses tuginenud mh Kehtna vallaga sõlmitud lepingu väidetavale rikkumisele. Nimetatud lepingu lõpetamise õiguspärasus on kohtus vaidlustatud. Seega ei ole tegemist lõplikult tuvastatud rikkumisega, vaid vaieldava õigussuhtega, mille osas puudub jõustunud kohtulahend. Sellises olukorras ei ole Hankijal lubatav käsitada väidetavat rikkumist kui tuvastatud fakti RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. 5.9. Hankija on rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet, kuna on käsitlenud erinevaid pakkujaid põhjendamatult erinevalt. Hankija on kõrvaldanud Vaidlustaja RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel, tuginedes väidetavale varasemate hankelepingute rikkumisele ning usaldusväärsuse kahtlusele. Samas on Hankija jätnud kõrvaldamata ja kvalifitseerinud mh Andiamo OÜ, kelle puhul esinevad samuti viited varasemate hankelepingute olulistele rikkumistele. Vaidlustaja ei vaidlusta Andiamo OÜ hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsust. 5.10. 29.04.2026 esitas Vaidlustaja täiendava seisukoha 5.10.1. Hankija on vaidlustusmenetluses laiendanud kõrvaldamise põhjendusi Otsusest nähtub, et Hankija tugines otsuse tegemisel sisuliselt üksnes üldisele viitele RHR-ile ning Tori ja Kehtna valla esindajate kinnitustele. Hankija vastuses vaidlustusele on aga esitatud rida uusi asjaolusid ja uusi väidetavaid lepingurikkumisi, mida Otsuses ei olnud välja toodud. Selline tagantjärele põhjenduste lisamine ei paranda algse haldusakti puudulikku põhjendamist. 3 (9) 5.10.2. Kõrvaldamise otsuse õiguspärasust tuleb hinnata nende põhjenduste ja tõendite alusel, mis sisaldusid Otsuses selle tegemise ajal. 5.10.3. Hankija tunnistab sisuliselt, et Vaidlustajat ei kuulatud ära (Hankija väidab, et ebaproportsionaalne oleks kulutada maksumaksja rahalisi vahendeid sellele, et välja selgitada sellist rikkumiste pagasit omava pakkuja seisukoht). Ärakuulamine ei ole formaalsus. Vaidlustaja oleks saanud selgitada seda, kas väidetavad rikkumised olid vaidlustatud, millised olid tegelikud asjaolud, kas rikkumine oli ettevõtjale omistatav, kas esines vabandatavaid asjaolusid ning milliseid meetmeid on ettevõtja rakendanud edasiste probleemide vältimiseks. 5.10.4. Hankija käsitleb vaieldavaid asjaolusid ekslikult tõendatud faktidena Hankija vastuses esitatud väited tuginevad suures osas teiste hankijate hinnangutele. Asjaolu, et mõni hankija on lepingu üles öelnud, hinda alandanud või leppetrahvi nõudnud, ei tähenda automaatselt, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseis on täidetud. Hankija on lähtunud eeldusest, et varasemate hankijate etteheited on tõesed ja lõplikult tuvastatud. Selline eeldus ei ole piisav Vaidlustaja Riigihankest kõrvaldamiseks. Avalik huvi ei vabasta Hankijat menetlusreeglite järgimisest. 5.10.5. Rikkumiste arv ei anna Hankijale õigust meelevaldseks otsustamiseks. RHS § 95 lg 4 p 8 ei sätesta automaatset kõrvaldamise alust ega võimalda Hankijal lähtuda abstraktsest „üldmuljest“ ettevõtja usaldusväärsuse kohta. Tegemist on kaalutlusotsusega, mille tegemisel peab Hankija tuvastama iga juhtumi puhul konkreetsed ja kontrollitavad asjaolud ning andma neile õigusliku hinnangu. Hankija vastusest nähtub, et ta ei pidanud vajalikuks asjaolusid põhjalikult välja selgitada ega Vaidlustajat ära kuulata. 5.10.6. Kehtna valla lepingu ülesütlemine on kohtuvaidluse esemeks. Vaidlustaja on esitanud hagi Kehtna Vallavalitsuse vastu, milles taotletakse 01.07.2025 töövõtulepingu ülesütlemise tunnistamist õigusvastaseks. Menetlus toimub Pärnu Maakohus Pärnu kohtumajas (toimik nr 2-25-18027) ning asja menetlemine on pooleli. Seega ei ole tegemist tuvastatud ega lõplikult selge rikkumisega ja Hankijal ei ole lubatav käsitada lepingu ülesütlemist kui faktiliselt ja õiguslikult kindlakstehtud rikkumist RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses. Kehtna lepingu näide ei pruugi olla erandlik ja on võimalik, et ka mitmed teised Hankija viidatud ülesöeldud lepingud on vaidlustatud või kohtumenetluse esemeks. 6. Hankija, Kohila Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Oluliselt ja pidevalt lepingut rikkunud ettevõtjat ei saa pidada usaldusväärseks. 6.1.1. Riigihange „Viimsi valla lillede ja puude kastmis- ja väetamisteenus 2024“ (viitenumber 274071) Viimsi Vallavalitsuse poolt on õiguskaitsevahendina kasutatud hinna alandamist põhjusel, et Vaidlustaja ei täitnud lepingulisi kohustusi vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Viimsi Vallavalitsus on märkinud selgituseks, et esines korduvaid probleeme kastmisega, mille tõttu taimed olid pidevalt alakastetud ja halvas seisukorras. Suhtlus töövõtjaga oli keeruline ning tööde aktide esitamine hilines märgatavalt – viie kuu jooksul esitati vaid kaks koondakti 5 kuu kohta. Töövõtja vältis mahaarvamiste rakendamist, leides põhjendusi ka olukorras, kus taimed olid selgelt elujõuetud. Lõpuks tuvastati nelja puu hukkumine ning tehti ametlik mahaarvamine. Hankeperioodi iseloomustas rohke vaidlus ja õigustamine tööde sisulise teostamise asemel. 4 (9) 6.1.2. Riigihange „Reidi tee haljastuse rohimisteenus“ (viitenumber 276570) Vaidlustajaga 06.05.2024 sõlmitud hankeleping on 02.08. 2024 üles öeldud põhjusel, et töövõtja tehtud töö oli oluliselt mittevastavuses lepingutingimustele, sh ei kõrvaldanud töövõtja puudusid tellija antud täiendavaks tähtpäevaks. 6.1.3. Riigihange „Kehtna valla Kaerepere piirkonna haljasalade hooldus 2024- 2025“ (viitenumber 276101) (edaspidi Kehtna leping) Vaidlustajaga 04.05.2024 sõlmitud hankeleping on 01.07.2025 Kehtna Vallavalitsuse poolt üles öeldud põhjusel, et Vaidlustaja ei täitnud 2025. aastal oma lepingulisi kohustusi ja jättis haljasalade niitmisteenuse osutamata. Samuti on nõutud töövõtjalt leppetrahvi. 6.1.4. Riigihange „Sanitaarsoojakute hoolduskoristuse ja avariihoolduse teenuse tellimine“ (viitenumber 279451) Vaidlustajaga 05.11.2024 sõlmitud hankeleping öeldi üles 18.07.2025 põhjusel, et esinesid korduvad rikkumised – puhastuskoristuse nõuetekohaselt tegemata jätmine. Lisaks kohaldati leppetrahvi. 6.1.5. Riigihange „Tori valla haljasalade hooldus 2025-2026“ (viitenumber 289316) Vaidlustajaga 27.04.2025 sõlmitud hankeleping öeldi Tori Vallavalitsuse poolt üles 21.06.2025 põhjusel, et enamik haljasalasid oli niitmata ja aladel, mis olid niidetud, olid tööd tehtud ebakvaliteetselt. Töövõtja suhtes rakendati ka leppetrahvi. 6.1.6. Riigihange „Heakorratööd riigimaal (Maa- ja Ruumiamet)“ (viitenumber 289592) Vaidlustajaga 28.04.2025 sõlmitud hankeleping öeldi erakorraliselt üles 08.08.2025 raamlepingu nr 4-2/25/79 p-ide 6.3 (korduvalt puudustega tööde üleandmise korral või tööde teostamisega korduvalt hilinemisel või mistahes muu lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral võib tellija ühepoolselt raamlepingu üles öelda) ja 8.5 (poolel on õigus erakorraliselt raamleping üles öelda, kui teine pool rikub oluliselt raamlepingust tulenevaid kohustusi ning poolel ei ole kõiki asjaolusid arvestades mõistlik raamlepingu täitmist jätkata) alusel. 6.1.7. Riigihange „Karuputke võõrliikide tõrje tellimine Eestis 2025.a (Keskkonnaamet)“ (viitenumber 290850) Vaidlustajaga 16.05.2025 sõlmitud hankelepingust taganeti ning nõuti leppetrahvi summas 5400 eurot (Keskkonnaameti DHS-is nõudekiri nr 7-9/25/15330-7), lisaks telliti kolmandalt isikult töö summas 1574 eurot. 6.1.8. Riigihange „Riigimaadel paiknevate ehitiste lammutustööd ja ohutustamine (I piiratud hankemenetlus)“ (viitenumber 292517) Vaidlustajaga 02.07.2025 sõlmitud hankelepingud hanke erinevate osade osas öeldi üles põhjusel, et Vaidlustaja ei viinud töid lõpuni hoolimata puuduste kõrvaldamiseks antud täiendavast tähtajast ning lepingus toodud eesmärk jäi töövõtja poolt saavutamata, mida Riigi Tugiteenuste Keskus pidas oluliseks lepingurikkumiseks. 6.2. Vaidlustaja on oma lepinguliste kohustuste täitmisel rikkunud olulisi lepingutingimusi, mida hankijad on pidanud piisavalt oluliseks, et sõlmitud lepingud erakorraliselt üles öelda ning lisaks on nõutud Vaidlustajalt ka vähemalt 5 korral leppetrahvi. Hankelepingute nõuetekohane täitmata jätmine on Vaidlustaja puhul tavapärane. 6.3. RHS § 95 lg 4 p-is 8 kasutatud sõna „pidevalt“ tuleb kooskõlas direktiivi 2014/24/EL sissejuhatuse p-i 101 kolmanda lõiguga mõista nii, et lepingute rikkumise korral saab püsivat või pidevat rikkumist näidata ka lepingu(te) korduv rikkumine. Rikkumine on korduv, kui seda on tehtud rohkem kui üks kord. Hankija hinnangul on kõigil isikutel võimalik tuvastad 5 (9) Vaidlustaja samasisulise korduva rikkumise olemasolu hankelepingulistes suhetes. 6.4. Iga hankija vastutab riigihanke eesmärkide saavutamise eest ning peab samas tagama riigihangete korraldamise üldpõhimõtete järgimise, sh proportsionaalsuse põhimõtte järgimise. Vastavust proportsionaalsuse põhimõttele tuleb Riigikohtu pikaajalise praktika järgi hinnata kolmeastmeliselt – kõigepealt abinõu sobivust, siis vajalikkust ja vajadusel ka proportsionaalsust kitsamas tähenduses ehk mõõdukust. Abinõu on sobiv juhul, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Vaidlustajat ei saa pidada usaldusväärseks lepingupooleks, kelle tegevusetus hankelepingu raames toob maksumaksjale kaasa täiendava kulu ametnike töötundide näol, et tegeleda oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt mitte täitva töövõtja tööle sundimisega. 6.5. Hankijale ei saa ette heita, et ta on justkui pimesi tuginenud teiste hankijate rikkumiskannetele. Hankija suhtles eelnevalt Kehtna valla ning Tori valla ametiasutustega, kes kinnitasid ning selgitasid rikkumiste olemasolu ning nende olemust. Vaidlustaja on suutnud rikkuda vähemalt 8 hankelepingut – sellises määras rikkumiste kogumit saab pidada avalikkuse silmis ebausaldusväärseks näitajaks, millele tuginedes ei saa Hankija nõustuda etteheitega, et Hankija ei ole andnud Vaidlustajale võimalust esitada omapoolseid selgitusi. Ebaproportsionaalne oleks kulutada maksumaksja rahalisi vahendeid sellele, et välja selgitada sellist rikkumiste pagasit omava pakkuja seisukoht temapoolsete rikkumiste põhjuste kohta. 6.6. Hankija huvi saada kvaliteetne teenus on kaalukam, kui eelevaid hankelepinguid oluliselt ja pidevalt rikkunud Vaidlustaja soov tema kõrvaldamata jätmiseks või temale võimaluse andmiseks tõendada veelkordselt ebausaldusväärsust. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Kokkuvõtlikult on Vaidlustaja seisukohal, et Otsus on õigusvastane, kuna Hankija: • ei kuulanud Vaidlustajat enne kõrvaldamist ära; • ei tuvastanud nõuetekohaselt RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu, sh proportsionaalsust; • arvestas lubamatult lepingu rikkumist, mille üle käib kohtus vaidlus (Kehtna leping, tsiviilasi 2-25-18027). Lisaks väidab Vaidlustaja, et Hankija laiendas lubamatult kõrvaldamise põhjendusi vaidlustusmenetluses. 8. RHS § 95 lg 4 p-ist 8 nähtub selgesõnaliselt, et pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise või lepingu ennetähtaegse lõpetamise faktist tulenevalt ja selle sätte kohaldamise esmane eeldus on varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine. Sättega ülevõetava direktiivi 2014/24 art 57 lg 4 p g järgi on kõnealuse meetme rakendamise eelduseks tõsised või pidevad puudujäägid varasema lepingu olulise nõude täitmisel (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-267/18: Delta Antrepriză, p 28). Seega kontrollimaks, kas Hankija on kohaldanud RHS § 95 lg 4 p-i 8 õigesti, peab olema Otsusest kontrollitav, kas Vaidlustaja on rikkunud varasemalt sõlmitud hankelepingu(te) olulist tingimust oluliselt või pidevalt ning kas sellise rikkumisega kaasnes vähemalt üks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud tagajärg. Kuna tegemist on diskretsioonilise kõrvaldamise alusega, siis peavad konkreetsel juhul nähtuma vastavad Hankija põhjendused ja kaalutlused Otsusest. 9. Hankija on esitanud Otsuses kolm täpiga tähistatud punkti põhjendusi: 1) esimene punkt selgitab RHS § 95 lg 4 p 8 sisu (säte näeb ette, et rikutud peab olema lepingu olulist tingimust ning ka rikkumine ise peab olema oluline või pidev. Teise rakendamise alusena peab olema lepingu rikkumisele järgnenud ühe järgmistest õiguskaitsevahenditest 6 (9) kohaldamine: lepingu ennetähtaegne lõpetamine, hinna alandamine, kahju hüvitamine, leppetrahv); 2) teine punkt selgitab sätte eesmärki (Hankijal ei lasu kohustust valida tehingu teiseks pooleks pakkujat, kes ei ole usaldusväärne); 3) kolmas punkt kirjeldab konkreetseid Vaidlustaja kõrvaldamise kaasa toonud asjaolusid. Seega Otsuse sisulist kontrolli, mis põhjendaks Hankija jaoks usalduse kaotust, võimaldavad vaid kolmanda punkti põhjendused järgmises sõnastuses: Kavepro Kinnisvarateenused OÜ puhul nähtub riigihangete registrist, et avaliku sektori hankelepingute täitmisel on ettevõtjal esinenud olulisi hankelepingute rikkumisi, mis on kaasa toonud hankelepingute ennetähtaegse lõpetamise. Näitena saab välja tuua Tori Vallavalitsusega sõlmitud lepingu nr 11-21.3/20 (summa 44 877 eurot), mis on ennetähtaegselt lõpetatud hankija algatusel ning lepingu tegelik täitmine on 0 eurot, mis viitab RHS § 95 lg 1 p 4 tähenduses olulisele või korduvatele puudustele. Hankija võttis ühendust Tori valla ning Kehtna valla esindajatega, kes kinnitasid, et lepingute rikkumised antud ettevõtja osas olid korduvad ning hankijate hinnangul piisavalt olulised, et kohaldada õiguskaitsevahendina lepingu ennetähtaegset lõpetamist. Eeltoodust tulenevalt ei saa Kohila vald pidada pakkujat Kavepro Kinnisvarateenused OÜ usaldusväärseks ning arvestades, et riigihange on korraldatud Kohila valla haljasalade niitmiseks, mis on avalikku huvi arvestades oluline teenus, siis ei saa hankija võtta põhjendatud riski, et ettevõtja ei täida võimalikku tulevast hankelepingut nõuetekohaselt ning peab põhjendatuks kõrvaldada antud pakkuja hankemenetlusest. 10. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija on tuginenud Otsuse kolmandas punktis vaid kahe lepingu rikkumisele (Kehtna lepingule ja riigihanke „Tori valla haljasalade hooldus 2025-2026“ (viitenumber 289316) tulemusena sõlmitud lepingule, edaspidi Tori leping), st mis tahes muudele lepingutele ei ole Hankija Otsuses viidanud ja muude lepingute rikkumised ei ole Vaidlustaja kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel kaasa toonud, vähemalt ei ole kontrollitav nendest lähtumine Otsuse tegemisel. Seega isegi kui kõik muud Hankija poolt vaidlustusmenetluses üles loetletud lepingurikkumised on ka aset leidnud, ei ole Hankija Otsust nendega põhjendanud ega saa nendega täiendavalt põhjendada Otsust vaidlustusmenetluses. Vaidlustuskomisjon ei välista täielikult täiendavate põhjenduste esitamist vaidlustusmenetluses, kuid sellisel juhul peab olema vaidlustuskomisjon veendunud, et Hankija on nendest lähtunud ka Otsuse tegemisel, kuid praegusel juhul see nii ei ole – isegi kui Otsuses on esitatud loetelu rikutud lepingutest näitlikuna (tegelikult on näitena viidatud vaid ühele, Tori lepingule), millest võiks justkui aru saada, et loetelu rikutud lepingutest on pikem kui need kaks Otsuses nimetatut, ei ole ühestki vaidlustusmenetluses esitatud ega RHR-is Riigihanke juurest olevast dokumendist nähtav, et Hankija oleks RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks süvenenud muudesse lepingutesse (nende rikkumistega seotud asjaoludesse) peale Otsuses nimetatute. 11. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et teda pole ühegi rikkumisega seoses ära kuulatud, mis on kaasa toonud põhjendamatu otsuse. Puudub vaidlus, et Hankija Vaidlustajalt RHR-ist tuvastatud ja Otsuses nimetatud lepingute rikkumiste ega ka ühegi teise lepingu rikkumise kohta selgitusi ei küsinud. Seda, et pakkuja kõrvaldamine ei saa piirduda üksnes RHR-i kandega rikkumise kohta, pakkujat ära kuulamata, on kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus haldusasja nr 3-20-80, p-is 23: pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine ei saa tugineda pelgalt riigihangete registri kandele, vaid hankijal tuleb enne kõrvaldamise otsustamist vähemasti anda pakkujale võimalus esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal polnuks vaja Vaidlustaja seisukohti rikkumisega seoses välja selgitada vaid juhul, kui rikutud lepingud oleksid olnud sõlmitud Hankija endaga, kuna sellisel juhul olnuks Hankijale kõik lepingu rikkumisega seotud asjas tähtsust omavad asjaolud teada. Teiste hankijatega sõlmitud lepingute rikkumiste korral ei saanud Hankija 7 (9) kaalutletud ja põhjendatud otsuse tegemiseks piirduda vaid RHR-i kandega rikkumise kohta ja teiste hankijate selgitustega. Lisaks on Riigikohus kohtuasja nr 3-21-1733 p-is 16 märkinud, et tõendamiskoormus võlausaldaja poolt rikkumise põhjustamise ja rikkumist vabandatavate asjaolude osas on üldjuhul varasemat lepingut rikkunud pakkujal. Hankija omakorda peab ettevõtja tegevust hoolikalt ja erapooletult analüüsima, võttes arvesse kõiki asjakohaseid tõendeid, mh sanktsiooni kohaldamise otsust, ja otsustama proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes, kas tema arvates on ettevõtja vastutav puudujääkide eest (Delta Antrepriză, p 29). Pakkuja ei saa aga midagi tõendada, kui seda temalt ei küsita. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija Otsus tuleb tunnistada kehtetuks juba ainuüksi põhjusel, et Vaidlustajat pole Otsuses nimetatud lepingute rikkumiste osas ära kuulatud. 12. Vaidlustuskomisjon möönab ka seda, et nende kahe lepingu osas, millele Otsuses viidatakse, puudub Otsuses ka RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu täitmist näitav käsitlus. 12.1. Otsusest nähtuvalt on Tori leping ennetähtaegselt lõpetatud hankija algatusel, kuna lepingut pole täidetud (lepingu tegelik täitmine on 0 eurot), mis viitab Hankija arvates olulisele või korduvatele puudustele. Tori lepingu kohta vaidlustusmenetluses esitatut peab vaidlustuskomisjon võimalikuks arvestada ka Otsuse täiendavate põhjendustena ja Hankija on selgitanud järgmist: Vaidlustajaga 27.04.2025 sõlmitud hankeleping öeldi Tori Vallavalitsuse poolt üles 21.06.2025 põhjusel, et enamik haljasalasid oli niitmata ja aladel, mis olid niidetud, olid tööd tehtud ebakvaliteetselt. Töövõtja suhtes rakendati ka leppetrahvi. Kehtna lepingu kohta nähtub Otsusest vaid fakt, et räägiti valla esindajaga, kes kinnitas rikkumiste korduvust ja olulisust. Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendavalt selgitanud: Vaidlustajaga 04.05.2024 sõlmitud hankeleping on 01.07.2025 Kehtna Vallavalitsuse poolt üles öeldud põhjusel, et Vaidlustaja ei täitnud 2025. aastal oma lepingulisi kohustusi ja jättis haljasalade niitmisteenuse osutamata. Samuti on nõutud töövõtjalt leppetrahvi. Otsuses ja lisatud põhjendustes on märgitud küll rikkumiste korduvus (tähtaja probleemid, kvaliteedi probleemid) ja tagajärg (lepingu ennetähtaeg lõpetamine, väidetavalt rakendati ka lepptrahvi), st äratuntav on põhjuslik seos rikkumis(t)e (ja kohaldatud sanktsiooni(de) (lepingu ennetähtaegse lõpetamise) vahel, aga põhjendus on sedavõrd üldsõnaline, et jälgitav ei ole rikkumiste täpne sisu ja ulatus ega seegi, millist konkreetset lepingu tingimust (korduvalt) rikuti ja milline oli Hankija hinnang sellele (nendele) tingimustele ja rikkumis(te)le. 12.2. Riigikohus on kohtuasja nr 3-21-1733 p-is 14 märkinud, et [---] Rikkumise olulisust ei saa hankest kõrvaldamisel hinnata vaid selle kaudu, kui tähtsaks pidas tellija varasemas lepingus rikutud kohustust, millises ulatuses erines lepingu täitmine kokkulepitust ja millised on rikkumise tagajärjed, kuigi neid asjaolusid tuleb hindamisel arvestada. Seega asjaolu, et need rikkumised olid ilmselgelt lepingu sõlminud hankijale (tellijale) teada ja tema pidas neid oluliste tingimuste oluliseks rikkumiseks, ei võta Hankijalt kohustust ise neid asjaolusid pakkuja kõrvaldamise otsuse tegemisel hinnata. 12.3. Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja eksib väites, et vaieldavate lepingurikkumistega ei saaks Hankija üldse arvestada. Isegi kui pooled lepingu rikkumiste üle vaidlevad, ei saa Vaidlustaja nõuda et Hankija distantseeriks ennast rikkumise hindamisest, kuna selline seisukoht oleks vastuolus Euroopa Kohtu otsusega C-41/18 ja Riigikohtu otsuses 3-21-1733 väljendatud seisukohaga. Riigikohus on viidatud otsuse p-is 18 märkinud, et Hinnanguline otsus on pakkuja usaldusväärsuse suhtes seisukoha kujundamine. Kaalutlusotsus on hankija otsus ebausaldusväärne pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada (Meca, p 28; Delta Antrepriză, p 25). Nende otsustuste aluseks olevad asjaolud, sh lepingu oluline rikkumine, aga tuleb kohtul üle kontrollida täies mahus oma siseveendumuse kohaselt (Riigikohtu otsus nr 3-20-1198/58, p 15). 8 (9) 13. Tulenevalt eespooltoodust tunnistab vaidlustuskomisjon Otsuse kehtetuks. Vaidlustuskomisjon ei väida, et Vaidlustaja suhtes RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud alust Otsuses nimetatud lepingute rikkumisi arvestades ei esineks, vaid vaidlustuskomisjon tunnistab Otsuse kehtetuks põhjusel, et see pole põhjendatud, kontrollitav ja läbipaistev (vastuolu RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ja § 3 p-iga 1). 14. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel, kuulub vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg 1. Vaidlustaja ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks. Vaidlustuskomisjon mõistab Hankijalt Vaidlustajale välja tema poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 9 (9)