dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 27. mai 2026
Viit
12.2-10/26-115/154-3
Registreeritud
27. mai 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/26-115
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Hankija vastus vaidlustusele.asice162 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Teie: 22.05.2026 12.2-10/114 Meie: 27.05.2026 nr 6-7/26/3294-1 Edastatakse elektrooniliselt e-posti aadressile [email protected] Ligipääs: riigihangete vaidlustuskomisjon, vaidlustaja VASTUS VAIDLUSTUSELE RIIGIHANKES “ E-residentsuse programmi turundusteenus 2026-2029“ (RHR viitenumber 308490) Vaidlustajad: Division OÜ (registrikood 12887422) ja Trendmark OÜ (registrikood 10711512) edaspidi Vaidlustajad Vaidlustajate esindaja: Marit Toom, vandeadvokaat (Kaevando & Partnerid) e-post: [email protected] Hankija: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood: 90006012) Hankija esindaja: Siret Suurväli (jurist) e-post: [email protected] 1. ASJAOLUD 1.1. 29.04.2026 avaldas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS või Hankija) avatud hankemenetluse hanketeate viitenumbriga 308490 „E- residentsuse programmi turundusteenus 2026-2029“, pakkumuste esitamise tähtajaga 01.06.2026 kl 12:00. 1.2. Hankija muutis hanketeadet 11.05.2026.1 Muudatuse tingis hankest huvitatud isiku (kes ei ole vaidlustajad) ettepanek riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) lisa 1 punkt 6.4.3 kas eemaldada või muuta seda selliselt, et sobiks ka podcasti koordineerimise kogemus, mis ei ole ilmtingimata rahvusvaheline. Hankest huvitatud isiku hinnangul annab tingimus põhjendamatult suure eelise 1 Muudeti järgmisi punkte/dokumente: 1) eemaldati RHAD lisa 1 punktist 6.4.3 sõna „rahvusvaheline“; 2) lisati RHAD Lisa 1 punkt 1.8; 3) eemaldati mõiste 2.1.19 „rahvusvaheline taskuhääling“ ning 4) korrigeeriti punkti 6.4.3 muudatusest tulenevalt RHAD lisa 3 vormi „CV vormid- projektijuht“. väga väikesele hulgale pakkujatele, kuna selliseid podcaste, mis on suunatud välisriikide kuulajaskonnale, on Eestis väga vähe. Hankija hinnangul oli huvitatud isiku selgitus asjakohane ning tagamaks riigihankes pakkujate paljususe, muutis hankija tingimust selliselt, et eemaldas RHAD lisa 1 punktist 6.4.3 sõna „rahvusvaheline“. 1.3. 22.05.26 laekus hankijale riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) poolt vaidlustuse teade. Vaidlustajad taotlevad RHAD lisa 1 punkti 6.4.3 ja selle nõude tõendamiseks esitatava andmevormi RHAD Lisa 3 „CV vormid -projektijuht“ eemaldamist RHADist. Vaidlustajate hinnangul ei ole hankija riigihanke alusdokumendid vastavuses õigusaktidega ettenähtud nõuetele. 2. HANKIJA SEISUKOHAD 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Hankija riigihanke „E-residentsuse programmi turundusteenus 2026-2029“ alusdokumendid (mh RHAD lisa 1 p 6.4.3) on korrektsed ja õigusaktidega kooskõlas. 2.2. Hankija peab esmalt vajalikuks selgitada Vaidlustajatele kvalifitseerimise -ja vastavustingimuste erinevust RHSis. Nimelt leiavad vaidlustajad, et hankija projektijuhile esitatavad nõuded on määratletud vastavustingimustena, kuigi vaidlustajate hinnangul on nõuded oma olemuselt kvalifitseerimistingimused. Selgitame, et RHSi § 101 lg 1 p 6 loetelu ei sisalda sõna „kogemus“, mistõttu kvalifitseerimistingimust isiku kogemusele ei ole lubatud kehtestada. Kogemuse nõuet ei või spetsialistile esitada ka RHS § 101 lg 1 p 3 alusel. Kui hankija soovib hankelepingut täitma asuvale meeskonnale esitada miinimumnõuded, sh nõudeid meeskonna liikmete isiklikule kogemusele (mida podcasti projekti koordineerimise kogemus on), siis on need pakkumusele esitatavad nõuded, ehk vastavusnõuded. Sellised suunised on andnud nii Rahandusministeerium2, kui VAKO.3 2.3. Vastab tõele, et E-residentsuse programmi turundusteenust on hankija hankinud ka eelnevalt, mh aastateks 2024-2026 (rhr-i viitenumbriga 275876). Kas aga tegemist on täpselt sama või siiski erineva teenusega, ei oma antud juhul tähtsust. Isegi, kui tegemist on suuresti samalaadse teenusega, ei kohusta see hankijat uues hankemenetluses sätestama eelmisega identseid tingimusi. Hankijal on õigus ise määratleda hanke ese ning kujundada selle nõuded ja tingimused vastavalt oma vajadustele ja eesmärkidele, seejuures silmas pidades kehtestatud tingimuste vajalikkust, proportsionaalsust ja asjakohasust. Lisaks võivad hankija vajadused ja ootused ajas muutuda, mistõttu on põhjendatud ka hanketingimuste vastav kohandamine. Asjaolu, et projektijuhile esitatavad nõuded erinevad varasemast hankest, ei ole käsitatav õigusvastase kõrvalekaldumisena, vaid peegeldab hankija teadlikku ja põhjendatud valikut oma vajaduste paremaks täitmiseks. 2.4. Vaidlustajad viitavad RHSi §-le 88 lg 7, mille kohaselt peab tehniline kirjeldus tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Kuigi vastav põhimõte tuleneb seadusest, ei saa seda tõlgendada absoluutse kohustusena kujundada hanketingimused selliselt, et kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad oleksid võimelised pakkumust esitama.4 Tehniline kirjeldus peab lähtuma hankija tegelikust vajadusest ega saa sundida hankijat kujundama 2 Korduma Kippuvad Küsimused, lk 36 (kättesaadav riigihangete registrist) 3 30.05.2024, 87-24/264580, p 8. 4 RHS kommenteeritud väljaanne 2025, lk 554 p 39. 2 hanketingimusi konkreetsete või kõikide pakkujate võimekuse järgi. Asjaolu, et kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei pruugi olla võimelised nimetatud tingimustele vastavat pakkumust esitama, ei tähenda, et tegemist oleks põhjendamatu konkurentsipiiranguga. 2.5. Vaidlustajad leiavad, et vaidlustatud tingimus ei ole objektiivselt vajalik, sest varasemalt telliti sama teenust ilma sellise täiendava vastavustingimuseta. 2.5.1. Vaidlustajate järeldus on ekslik. Varasemas riigihankes ei olnud podcasti tegemine algselt eesmärgiks, mistõttu ei sisaldanud ka RHAD mitte sõnagi podcasti tootmise ega vastavasisulise kogemuse kohta. Vajadus podcasti järele tõusetus raamlepingu täitmise käigus, tulenevalt hankija uutest e- residentsuse turundusstrateegilistest eesmärkidest. Podcasti „Winning Friends“ eesmärk oli kujundada täiendav ja mõjus turunduskanal, mis toetaks programmi teadlikkuse suurendamist ning aitaks kaasa kogukonna väärtuse esiletõstmisele ja tugevdamisele. 2.5.2. Podcasti tootmist ja arendamist plaanitakse RHAD punkti 1.8 kohaselt jätkata. Seetõttu on oluline, et pakkuja meeskonda kuuluks vastavat kogemust omav projektijuht, kes suudab tagada podcasti järjepideva arendamise, kvaliteedi hoidmise ning formaadi eesmärgipärase edasiarendamise. 2.6. Vaidlustajad leiavad, et hankija poolt kehtestatud vastavustingimus, mille kohaselt peab pakkuja meeskonda kuuluval projektijuhil olema spetsiifiline taskuhäälingu projekti koordineerimise kogemus, on objektiivselt põhjendamatu ning takistab konkurentsi. 2.6.1. Vaidlustajate seisukoht ei ole põhjendatud. Hankijal on õigus kehtestada hankelepingu esemega seotud ja selle nõuetekohaseks täitmiseks vajalikud nõuded. Arvestades, et lepingu täitmine hõlmab ka podcasti projektide koordineerimist, on nõue vastavasisulise kogemuse olemasoluks otseselt seotud hankelepingu esemega ning vajalik selle kvaliteetseks ja riskivabaks täitmiseks. Seega ei ole tegemist konkurentsi põhjendamatu piiramisega, vaid proportsionaalse ja eesmärgipärase tingimusega, võimaldades hankijal saada teenust, mis on vajalik tema turundusstrateegiliste eesmärkide täitmiseks. 2.6.2. Hankija eesmärk ei ole pelgalt „toota podcast“, vaid toota kvaliteetne ja mõjus audio- ja videosisu sari. Seetõttu on põhjendatud nõuda projektijuhilt varasemat podcast’i projekti koordineerimise kogemust. Podcasti tootmine ja elluviimine erineb sisuliselt tavapärastest turundustegevustest. Tegemist on kompleksse sisuloome- ja produktsiooniprotsessiga, mis eeldab mitme osapoole koordineerimist ning spetsiifilisi teadmisi nii formaadi loogikast, tootmise etappidest kui ka sisu levitamise praktikast. 2.6.3. Podcasti projektijuhtimise kogemus ei ole ammu enam erandlik või üksnes piiratud hulgal pakkujatel olemasolev kompetents. Turul tegutseb arvukalt ettevõtteid ja spetsialiste, kellel on vastav praktiline kogemus podcastide planeerimise, tootmise, levitamise ja arendamisega. Ka Eesti podcasti maastik on viimastel aastatel kiiresti kasvanud ning muutunud tavapäraseks turundus- ja kommunikatsioonitegevuse osaks (nt kajastab seda lehekülg https://podcastid.ee/, kust nähtub, et nii agentuurides, kui ka ettevõtetes on selle kogemusega inimesi). Järelikult ei sea nõue põhjendamatult kitsaid piiranguid. 3 2.7. Vaidlustajad leiavad, et praeguses hankes on projektijuhi ülesanded isegi lihtsamad, kui varem, kuna podcast on „käima lükatud“ ning tegevusi ei pea kõiki nullist looma. Vaidlustajate hinnangul ei ole tingimus vajalik ega proportsionaalne, sest projektijuhi kogemus on tagatud RHAD lisa 1 punktidega 6.4.1 ja 6.4.2. 2.7.1. Selline järeldus on samuti ekslik ja pinnapealne - podcasti kui turunduskanali väärtus seisneb selle pidevas arendamises ja sisulises juhtimises, mitte pelgalt olemasoleva formaadi säilitamises ja „käimas hoidmises“. Suur osa tegevustest tuleb siiski alustada nullist - salvestus/tehniline partner, stuudio, külaliste ja saatejuhtide leidmine ning nendega suhtlemine, uue hooaja kampaania ülesehitus jne. Lisaks vajab podcast muutusi, mis on plaanis ellu viia just tulevase raamlepingu partneriga. 2.7.2. Kuigi podcasti projekti juhtimisel esineb mitmeid üldiseid sisuloome projektijuhtimise elemente, on sellel siiski spetsiifilised eripärad, mis eeldavad valdkondlikku kogemust. Nende hulka kuuluvad saate struktuuri ja kuulamiskogemuse mõistmine, platvormide eripära ja nendel sisu levitamine (Spotify, Apple Podcasts, YouTube), heli formaatide tehnilised ja sisulised nõuded, järjepidevus avaldamises, taskuhäälingutele omaste mõõdikute ja kaasatuse analüüs ja episoodipõhiste formaatide arendus ja analüüs tervikliku seriaalina. Seetõttu ei ole podcasti projektijuhtimise kogemus täiel määral võrreldav ükskõik millise muu sisuloome projektiga. 2.8. Vaidlustajate hinnangul piirab vaidlustatud tingimus konkurentsi õigusvastaselt ning loob alusetu eelise praegusele lepingupartnerile. 2.8.1. Vaidlustajate väide ei ole asjakohane. Tõsiasi, et varasema riigihanke tulemusel sõlmitud lepingupartneril on nõutav kogemus olemas, ei tähenda iseenesest konkurentsieelise loomist ega seda, et tingimus oleks kujundatud konkreetse pakkuja eelistamiseks. Tingimus on seotud hankelepingu eesmärgiga ning tuleneb vajadusest tagada teenuse nõuetekohane ja kvaliteetne osutamine. 2.8.2. Vaidlustajate seisukoht, et nõutava kogemuse olemasolu on vähestel ning sõltub peamiselt sellest, kas kliendid on varasemalt vastavat teenust tellinud, ei ole samuti põhjendatud ega asjakohane. Nimetatud väide kirjeldab üksnes vaidlustajate enda tegevuspraktikat ega kajasta turu üldist olukorda ega hankija vajadusi. Hankija ei ole kohustatud kujundama nõudeid lähtudes sellest, milliseid teenuseid konkreetselt vaidlustajalt on varasemalt tellitud või milline on tema senine ärifookus. 2.8.3. Nõustuda ei saa ka väitega, et podcasti kui turundus- ja kommunikatsioonivormi kasutus on Eestis marginaalne või harvaesinev. Nagu eelnevalt selgitatud, on tegemist laialt levinud ja kasvava sisuloome formaadiga, mida kasutavad nii avaliku kui erasektori ettevõtted. Asjaolu, et osa ettevõtteid haldab podcasti sisemiselt, ei välista ega vähenda vajadust vastava teenuse hankimiseks ega turupõhise pädevuse olemasolu. 2.8.4. Asjaolu, et kõik valdkonnas tegutsevad ettevõtjad ei ole varasemalt podcastide loomise teenust pakkunud, ei muuda nõuet õigusvastaseks ega ebaproportsionaalseks. See viitab üksnes konkreetsete ettevõtjate varasematele ärivalikutele ja fookusele, mitte nõude põhjendamatusele. 2.9. Kokkuvõtvalt on vaidlustajate etteheited alusetud. Hankija RHAD lisa 1 punktis 6.4.3 seatud nõue on objektiivne, proportsionaalne ja asjakohane ning riigihanke 4 eesmärgi saavutamiseks otseselt vajalik. Nõue ei piira konkurentsi, sest vastav pädevus ei ole turul erandlik ega piiratud üksikute pakkujatega. 3. TAOTLUSED 3.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 3.2. Jätta vaidlustajate tasutud riigilõiv ja menetluskulud (sh lepingulise esindaja õigusabikulud) vaidlustajate kanda. 4. MENETLUSLIK TEAVE 4.1. Käesolevale hankija seisukohale on lisatud kinnitus esindaja Siret Suurväli esindusõiguse kohta (Lisa 1); 4.2. Lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Siret Suurväli jurist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse volitatud esindaja Lisa 1. Digiallkirjastatud volikiri. 5 VOLIKIRI (kuupäev digiallkirjas) nr 1-14/22/5 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikoodiga 90006012), mida esindab juhatuse liige Sigrid Harjo, volitab hankeüksuse juristi Siret Suurvälja (Suurväli, isikukood 47904306522), edaspidi volitatu, esindama Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutust: 1. vaidlustusmenetluses Riigihangete Vaidlustuskomisjonis; 2. kohtumenetluses esimeses ja apellatsiooniastmes haldusasjades; 3. Riigikohtus haldusasjades. Volitus on antud edasivolitamise õiguseta. Esindusõigus kehtib alates allkirjastamisest kuni volitatu töösuhte lõppemiseni Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega või kui täitub vähemalt üks tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 125 lõikes 2 sätestatud alustest, sõltuvalt kumb tingimus saabub varem. (allkirjastatud digitaalselt) Sigrid Harjo juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →