Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 86-26/304572 Otsuse kuupäev 27.05.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Aktsiaseltsi Emor vaidlustus Eesti Energia AS-i riigihankes „Brändiuuringu läbiviimise ost“ (viitenumber 304572) hankija otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate Norstat Eesti AS-i ja Osaühingu Initiative pakkumus Menetlusosalised Vaidlustaja, Aktsiaselts Emor, esindaja vandeadvokaat Yulia Zaitseva Hankija, Eesti Energia AS, esindaja Meri-Ly Sõitja Kolmas isik, ühispakkujad Norstat Eesti AS ja Osaühing Initiative Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi Emor vaidlustus Eesti Energia AS-i riigihankes „Brändiuuringu läbiviimise ost“ (viitenumber 304572). 2. Jätta Aktsiaseltsi Emor vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 18.02.2026 avaldas Eesti Energia AS (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi RHR) lihthankemenetluse „Brändiuuringu läbiviimise ost“ (viitenumber 304572) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Tehniline kirjeldus (edaspidi TK), Juhised pakkujatele (edaspidi Juhised), Vastavustingimused ning Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad. Riigihange on korraldatud raamlepingu sõlmimiseks. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 11.03.2026, esitasid pakkumused 5 pakkujat, sh Aktsiaselts Emor, Turu-uuringute AS, OÜ PE Konsult ning ühispakkujad Norstat Eesti AS ja Osaühing Initiative. 2. 16.04.2026 otsusega tunnistas Hankija edukaks ühispakkujate Norstat Eesti AS-i ja Osaühingu Initiative pakkumuse. 3. 21.04.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Aktsiaseltsi Emor (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada edukaks ühispakkujate Norstat Eesti AS ja Osaühingu Initiative (edaspidi ka Kolmas isik või Ühispakkujad) pakkumus (ebaõige hindamise põhjusel). 4. Vaidlustuskomisjon teatas 27.04.2026 kirjaga nr 12.2-10/86 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 30.04.2026 ja neile vastamiseks 06.05.2026. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Vaidlustaja 06.05.2026 esitatud seisukohad vastuseks Hankija 06.05.2026 seisukohtadele. Pooltele oli antud tähtpäev (06.05.2026) menetlusosaliste 30.04.2026 esitatud seisukohtadele vastamiseks. 30.04.2026 esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ning neile Vaidlustaja ise 06.05.2026 vastata ei saanud. 06.05.2026 Hankija seisukohtade esitamisega olid vaidlustuskomisjoni määratud tähtajad menetlusdokumentide esitamiseks lõppenud ning Hankija 06.05.2026 seisukohtadele vastamise võimalust Vaidlustajal enam ei olnud. Vaidlustaja ei pea olema võimalust esitada vaidlustusmenetluses oma seisukohti viimasena. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Aktsiaselts Emor, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. TK p-i 4 alapunktid 4.1–4.14 sisaldasid teavet, millist Hankija pidas oluliseks pakkumustes avaldada. RHAD-de osa „Uuringute kirjelduse hindamine Brändiuuringu hankes“1 sisaldas hindamismetoodikat – millistele Hankija ootustele vastav uuringu kirjeldus koos näidisaruandega väärib 40 punkti, milline 25 punkti ja milline 10 punkti. 5.2. 16.04.2026 avaldas Hankija pakkumuste hindamistulemused, mille kohaselt tunnistati edukaks Ühispakkujate pakkumus kui hindamisel enim punkte saanud pakkumus. Edukaks tunnistamise otsuse kohaselt sai Ühispakkujate pakkumus 97,18 punkti, Turu-uuringute AS-i pakkumus 85 punkti, Vaidlustaja pakkumus 83,44 punkti ning OÜ PE Konsult pakkumus 19,57 punkti. Hankija hindas pakkumusi vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja RHAD-iga. 1Erinevalt Vaidlustaja väidetust ei ole dokument Uuringute kirjelduse hindamine Brändiuuringu hankes_304572 osa RHAD-ist (RHAD-i dokument), vaid pakkumuste hindamist kajastav dokument. RHAD-is on uuringute kirjelduse hindamise metoodika esitatud Juhiste p-is 6.2. Tõsi, Juhiste p 6.2 ja Uuringute kirjelduse hindamine Brändiuuringu hankes_304572 osa I Hindamismetoodika on identsed. 2 (22) 5.3. Hankija peab hindama pakkumusi RHAD-is eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumide ja nende suhtelise osakaalu alusel. Vaidlustuse lisaks on võrdlev tabel RHAD-is sisaldunud pakkumuste hindamisnõuetest ning Hankija põhjendustest Ühispakkujate, Vaidlustaja, Turu-uuringute AS-i ja OÜ PE Konsult pakkumustele antud hindamispunktidele (edaspidi Lisa 12). 5.4. Lisast 1 nähtuvalt on Hankija jätnud hindamata Vaidlustaja pakkumuse hindamismetoodika alusel osas, kus pakkuja toob näiteid, kuidas uuringutulemusi on kasutatud soovituste ja ettepanekute tegemiseks brändi ja maine arendamisel lähtuvalt brändi võimalustest ja riskidest. Samuti ei ole Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust hindamismetoodika alusel osas, kus pakkuja kirjeldab, kuidas varasemate uuringute tulemusi kasutatakse uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel. Hankija on neid aspekte hinnanud teistes pakkumustes. 5.5. Kuna Hankija ei ole hinnanud Vaidlustaja pakkumust tervikuna ning hindamismetoodikat järgides, ei ole hindamistulemused, sh Vaidlustaja pakkumusele omistatud punktisummades, õiguspärased. 5.6. Hankija on mitmel puhul ekslikult järeldanud, et Vaidlustaja pakkumus Hankija soovitud ootusi ei käsitle. Nii on Hankija Vaidlustaja pakkumust hinnates märkinud: 1) [---] ei ole otseselt välja toodud, kuidas valitud metoodika arvestab erisustega turgudel. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 2) Metoodika rakendamise kogemus on esitatud üldisel tasemel; metoodika edukus varasemates projektides või selle rakendusviisid ei ole välja toodud. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 3) Näidisküsimustiku kohta on esitatud riikide põhiselt tinglikud ehk mittekonkreetsed ettepanekud. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 4) Valimi suurused on esitatud ning pakkuja põhjendab valimi suurendamist, kuid näiteks ärikliendi valimi moodustamise põhimõtted ei ole kirjeldatud. Lisast 1 nähtuvalt ei ole Vaidlustaja pakkumuses esitanud valimi suurendamise ettepanekut ega selle põhjendust, sest Vaidlustaja ei pea valimi suurendamist otstarbekaks. Seega ei vasta Hankija hinnang Vaidlustaja pakkumusele. Vaidlustaja ei ole põhjendanud seda, mida ei ole pakkunud; 5) Aja- ja tegevuskava on selge ja paindlik, kuid ei püsi hankija 6-nädalases ajaraamis. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 6) Analüüs ei kirjelda selgelt sihtrühmapõhist järelduste tegemise loogikat. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 7) Näidisaruanne näitab head visualiseerimisoskust, kuid ei demonstreeri piisavalt selgelt rakendatavate järelduste ja ettepanekute tegemist. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud; 8) Pole välja toodud, kuidas varasemate uuringute tulemusi arvestatakse järgmiste uuringute planeerimisel ja läbiviimisel. Lisast 1 nähtuvalt on Vaidlustaja seda elementi oma pakkumuses käsitlenud. 5.7. Eeltoodud ja Lisas 1 esitatud asjaolud näitavad, et Hankija hinnangud Vaidlustaja pakkumusele ei ole kooskõlas RHAD-iga ja Vaidlustaja pakkumusega. Arvestades uuringu kirjeldusele omistatavat suurt kaalu (40%), on Vaidlustaja pakkumuse hindamine Hankija poolt vastuolus RHAD-iga toonud kaasa ebaõige tulemi. 2 Suure mahu tõttu ei esita vaidlustuskomisjon Lisa 1 käesoleva otsuse osana. 3 (22) 5.8. 30.04.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti. 5.8.1. Hankija vastus ei kõrvalda vaidlustuses välja toodud puudusi, vaid piirdub üldiste väidetega pakkumuse väidetava „üldsõnalisuse“ kohta. Tegemist on hindamisprotsessi puudustega, mis mõjutavad otseselt hanketulemust. Hankija ei ole ümber lükanud Vaidlustaja konkreetseid viiteid pakkumuse osadele, millest nähtub, et mitmed puudulikuks hinnatud aspektid on pakkumuses tegelikult käsitletud. Hankija hinnang tugineb mitmel juhul faktiliselt ebaõigetele eeldustele, mida Hankija ei ole oma vastuses korrigeerinud ega põhjendanud. 5.8.2. Hankija väidab, et pakkumusi hinnati tervikuna ning üksikute kriteeriumide lõikes hindepunkte ei antud. Selline lähenemine ei võimalda kontrollida, millised konkreetsed kriteeriumid jäid väidetavalt täitmata ning millisel alusel järeldati, et pakkumus ei vasta maksimaalse punktisumma tingimustele. Vaidlustaja on esitanud Lisas 1 detailse analüüsi koos viidetega pakkumuse konkreetsetele osadele, mis vastavad hindamiskriteeriumidele. Hankija ei ole neid viiteid ümber lükanud. 5.8.3. Hankija on oma vastuses käsitlenud vaid osa Vaidlustaja argumentidest ning jätnud mitmed etteheited kommenteerimata. Eelkõige ei ole Hankija ümber lükanud Vaidlustaja viiteid pakkumuse osadele, millest nähtub, et mitmed puudulikuks hinnatud aspektid on tegelikult käsitletud. Vaidlustaja tõi välja mitmed konkreetsed faktilised eksimused (väide valimi suurendamise kohta, mida pakkumuses ei esitatud; väited analüüsi ja järelduste puudumise kohta; väited varasemate uuringute kasutamise puudumise kohta), kuid Hankija ei ole oma vastuses selgitanud, millel need järeldused põhinevad, ega ole viidanud pakkumuse osadele, mis neid toetaksid. Faktiliselt ebaõigetele eeldustele tuginev hindamine ei ole õiguspärane. 5.8.4. Hankija on oma vastuses välja toonud, et kriteeriumide täitmiseks ei piisa nende üldisest kirjeldamisest, vaid vajalik on meetodite praktilise väärtuse tõendamine ja seostamine otsustusvajadustega. Selline nõue ei tulene RHAD-ist. Hankija ei või kohaldada hindamise kriteeriumide suhtes niisuguseid alakriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei teinud (Eko C-532/06 p 38, 42; C-252/10 P, p 31; RKHKo 3-20-1198, p 19). Hindamise kriteeriumide suhtelise osakaalu muutmine pärast pakkumuste avamist on üldjuhul võrdse kohtlemise ning läbipaistvuse põhimõtete rikkumine (Eko C 226/09, p 62). Hankija ei ole esitanud kontrollitavat selgitust selle kohta, millised konkreetsed hindamiskriteeriumid jäid Vaidlustaja pakkumuse puhul täitmata. Pakkumuste hindamine tervikuna, ilma konkreetsete puuduste selge tuvastamiseta, ei võimalda kontrollida hindamise vastavust. 5.8.5. Hankija viitab, et Vaidlustaja pakkumus ei loonud piisavat lisandväärtust võrreldes edukaks tunnistatud pakkumusega. Selline põhjendus ei tulene RHS-ist ega RHAD-ist. Objektiivne hindamine peab põhinema kriteeriumide täitmisel, mitte subjektiivsel võrdlusel teiste pakkumustega. Seega ei toimunud hindamine kehtestatud metoodika alusel. 5.8.6. Vaidlustaja pakkumuse lahutamatuks osaks oli interaktiivne Power BI aruandlus, mille eesmärk oli demonstreerida analüütilise väljundi rakendatavust ja kasutatavust tellija otsustusprotsessides viisil, mida staatiline aruanne ei võimalda samal tasemel hinnata. Hankijale anti nimetatud keskkonda personaalne ligipääs. Power BI kasutuslogid näitavad, et Hankija ei ole antud keskkonda sisenenud ega sealset aruandlust hindamisperioodi jooksul avanud. Samas nähtub Hankija vastusest, et Hankija on teinud Power BI aruandluse kohta sisulisi järeldusi, käsitledes seda üksnes visualiseerimise vahendina. Olukord on vastuoluline, kuna ühelt poolt ei ole Hankija interaktiivset aruandlust tegelikult kasutanud ega hinnanud, teiselt poolt on selle kohta tehtud sisulisi järeldusi, ilma et vastavat lahendust oleks vaadeldud selle tegelikus funktsionaalsuses ja kasutusloogikas. Seega ei ole hinnatud pakkumuse osa, mis oli otseselt seotud hindamiskriteeriumiga „näidisaruanne“. 4 (22) 5.8.7. Hankija on jätnud enda poolt koostatud võrdlustabelist välja need kriteeriumid, millede hindamistulemuste osas poolte vahel vaidlus puudub. Vaidlustaja hinnangul ei ole selline lähenemine põhjendatud. Vaidlustaja esitas vaidlustuses tervikliku analüüsi, milles näidati konkreetsete viidetega, et mitmed Hankija poolt puudulikuks hinnatud aspektid on pakkumuses tegelikult käsitletud. Ainuüksi see, et Hankija ei pea neid küsimusi vaidluse esemeks, ei tähenda, et Vaidlustaja väited oleksid sisuliselt ümber lükatud. Vastupidi, Hankija vastusest ei nähtu, et ta oleks neid argumente kontrollinud või sisuliselt analüüsinud. Seega on mitmed Vaidlustaja seisukohad jäänud sisuliselt käsitlemata, mistõttu ei ole Hankija vastus terviklik ega võimalda kontrollida hindamise põhjendatust. Selline selektiivne käsitlus ei ole kooskõlas RHS § 3 p-i 1 nõudega. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hinnata, kas Hankija on kõiki Vaidlustaja esitatud asjaolusid arvesse võtnud, mis seab kahtluse alla kogu hindamisprotsessi õiguspärasuse. 5.8.8. Kommentaarid Hankija võrdlustabeli kohta 5.8.8.1. Vaidlustaja pakkumuse hindamisel ei ole tuvastatud kriteeriumide sisulist mittetäitmist, vaid läbivalt on järeldatud, et esitatud lahendused ei ole Hankija hinnangul olnud piisavalt detailsed, konkreetsed või selgelt lahti kirjutatud. Selline põhjenduste muster kordub sisuliselt kõigis käsitletud punktides. Eelkõige ilmneb see metoodika, analüüsi, näidisküsimustiku ning varasemate uuringute kasutamise käsitluse osas, kus Hankija ei vaidle, et vastavad elemendid on Vaidlustaja pakkumuses olemas, vaid peab neid ebapiisavaks. Samas ei ole Hankija selgitanud, milline oleks olnud nõutav detailitase ega millised konkreetsed aspektid jäid Emoril täitmata. 5.8.8.2. Mitmes punktis on Hankija hinnangud ebajärjekindlad, samuti esineb olukordi, kus ühes punktis peetakse teemat käsitlemata jäetuks, teises aga käsitletuks, kuid ebapiisavaks. Selline lähenemine ei võimalda üheselt aru saada, millistel alustel hinnang tegelikult kujunes. Samuti ilmneb vastuolu analüüsi ja järelduste käsitluses. Nt p-is 8 (näidisaruanne) leiab Hankija, et järeldused ei ole piisavalt rakendatavad, samas kui p-is 9 (uuringutulemuste kasutamine soovituste tegemisel) käsitleb Hankija sama teemat juba hinnatuna ning viitab sellele, et vastav käsitlus on hõlmatud varasema punktiga. See tähendab, et eraldiseisev hindamiskriteerium ei ole saanud iseseisvat hinnangut, vaid on sisuliselt liidetud p-iga 8. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hindamiskriteeriumide eraldiseisva rakendamisega ning ei võimalda kontrollida, kas ja kuidas iga kriteeriumi täitmist eraldi hinnati. Seega näitab see, et hindamine ei ole olnud järjepidev ning kriteeriume on osaliselt käsitletud tagantjärele liidetuna, mitte algselt kehtestatud struktuuri alusel. 5.8.8.3. Eraldi tuleb esile tuua valimi moodustamisega seotud hinnang (punkt 5 – valimi moodustamine), kus Hankija väidab, et vastavad põhimõtted puuduvad. Samas viitab Hankija pakkumuses toodud elementidele, nagu äriregistrite kasutamine ning ettevõtete suurusel (käibel) põhinev valimi modelleerimine. Need elemendid moodustavad valimi moodustamise põhimõtted. Seetõttu ei ole põhjendatud järeldada, et vastavad põhimõtted puuduvad, vaid tegemist on olukorraga, kus hankija peab esitatud kirjeldust ebapiisavaks, kuid on seda ekslikult käsitlenud kui puudumist. Seega on selles osas tegemist faktilise eksimusega, mitte hinnangulise erimeelsusega. Sarnane ebajärjekindlus ilmneb ka punktide 10 ja 11 (varasemate uuringute kasutamine ja sellest tulenevad soovitused) käsitluses, kus ühes punktis väidab hankija, et vastav loogika ei ole kirjeldatud, samas kui teises tunnistab selle olemasolu, kuid peab seda ebapiisavaks. 5.8.8.4. Hankija vastusest nähtub, et mitmes punktis on hindamine seotud Vaidlustaja pakkumuse väidetava ebapiisava lisandväärtusega, mitte kriteeriumide täitmisega. Nt p-ides 7 ja 8 (analüüsi loogika ja näidisaruanne) leiab Hankija, et lahendused ei ole piisavalt selged või piisavalt rakendatavad, kuigi samas ei vaidlustata nende olemasolu. Selline piisavuse 5 (22) hindamine eeldab sisuliselt võrdlust kas ideaalse lahenduse või teiste pakkujatega, mitte üksnes kriteeriumi täitmise kontrolli. Seda kinnitab ka Hankija üldine põhjendus, mille kohaselt vaidlustaja pakkumus ei loonud piisavat lisandväärtust võrreldes edukaks tunnistatud pakkujaga. Seega on Hankija sidunud hindamise suhtelise võrdlusega teiste pakkumustega, mitte hinnanud üksnes kriteeriumide täitmist. Selline lähenemine ei tulene hindamiskriteeriumidest, mille kohaselt tuleb hinnata pakkumuse vastavust kriteeriumidele, mitte selle suhtelist positsiooni teiste pakkumuste suhtes. 6. Hankija, Eesti Energia AS, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. 6.1. RHAD-i kohaselt võis pakkumuse eest saada maksimaalselt 100 väärtuspunkti, millest 60 väärtuspunkti oli võimalik saada pakkumuse kogumaksumuse eest ja 40 punkti pakkumuse sisuks oleva uuringu kirjelduse eest. Seoses uuringu kirjeldusega sätestas Hankija TK p-is 4 Hankija jaoks olulise teabe, mille pakkuja kohustus pakkumuses välja tooma. Juhiste p-is 6 toodud hindamismetoodika kohaselt võis uuringu kirjelduse eest saada 10, 25 või 40 punkti lähtuvalt sellest, kas pakkuja uuringu kirjeldus koos näidisaruandega vastas Hankija ootustele ning sisaldas kõiki Hankija nõutud ja hindamismetoodikas välja toodud elemente. 6.2. 16.04.2026 avaldas Hankija hindamistulemused, mille kohaselt tunnistas edukaks Ühispakkujate pakkumuse, mis sai hindamisel enim punkte (kokku 97,18 punkti, sh 40 punkti uuringu kirjelduse eest). Vaidlustaja pakkumus jäi kolmandaks (kokku 83,44 punkti, sh 25 punkti uuringu kirjelduse eest). 6.3. Hankija on Vaidlustaja pakkumust õigesti hinnanud ning andnud sellele punkte õigesti. Hankija antud punktide põhjendused on asjakohased, vastavad RHAD-is toodud hindamiskriteeriumidele ja Vaidlustaja pakkumusele ning on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1. 6.4. Hankija esitab tabeli (edaspidi Lisa 23), milles on toodud RHAD-is sisaldunud hinnatav kriteerium, Hankija hinnang Vaidlustaja pakkumuses sisalduva uuringu kirjelduse kriteeriumidele vastavuse kohta, Vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud seisukoht ning Hankija vastus viimasele seisukohale. Hankija on jätnud tabelist välja need kriteeriumid, mille hindamistulemuste osas poolte vahel vaidlus puudub. 6.5. Ekslikud on Lisa 1 rohelisel ja punasel taustal toodud pakkumustele iga kriteeriumi osas väidetavalt antud hindamispunktid (st 0 ja 1). Hankija ei hinnanud pakkumustele vastavust iga Juhiste p-is 6 toodud kriteeriumi kohta eraldi ehk Hankija ei andnud igale üksikule kriteeriumile vastavuse eest pakkumusele ühte punkti. Hankija hindas pakkumuste vastavust kriteeriumidele tervikuna ning hindamise tulemusel oli pakkujatel võimalik saada pakkumuse eest kas 40, 25 või 10 punkti. See tähendab, et 40 punkti saamiseks pidid kõik 40 punkti saamise kriteeriumid olema täidetud. Kui kas või üks oli täitmata, siis oligi maksimaalselt võimalik saada 25 punkti. Vahepealseid punkte ei jagatud. See nähtub uuringute kirjelduste hindamise tulemustest4. Seega asjaolu, et Hankija ei ole iga kriteeriumi osas eraldi hinnangut välja toonud ei tähenda, et Hankija on jätnud mõnele kriteeriumile vastavuse Vaidlustaja pakkumuse puhul hindamata. Hankija hindas Vaidlustaja pakkumuse vastavust kõikidele kriteeriumidele. 6.6. Maksimaalsed punktid (40 punkti) sai pakkumus, milles sisalduv uuringu kirjeldus koos näidisaruandega vastas täielikult Hankija ootustele ning kõigile Juhisted p-is 6 toodud 3 Suure mahu tõttu ei esita vaidlustuskomisjon Lisa 2 käesoleva otsuse osana. 4 Hankija peab silmas dokumendi Uuringute kirjelduse hindamine Brändiuuringu hankes_304572 osa II Hindamise tulemused ja põhjendused. 6 (22) maksimaalse arvu punktide kriteeriumitele. Kuivõrd hindamise tulemusena selgus, et Vaidlustaja pakkumus vastas Hankija ootustele üksnes osaliselt ega vastanud kõikidele maksimum punktide saamiseks nõutavatele kriteeriumidele, hindas Hankija Vaidlustaja pakkumust 25 punktiga. 6.7. Kriteeriumi täitmiseks ei piisa, kui pakkumuses mainitakse kriteeriumit või kirjeldatakse metoodikat väga üldisel tasandil. Hindamiskriteeriumid eeldasid, et pakkuja seob konkreetsed meetodid konkreetsete otsustusvajadustega, demonstreerib meetodite praktilist rakendatavust ning näitab võrdlevalt ja tõendatult, miks pakkuja lähenemine on Hankija eesmärkide saavutamiseks parim. Isegi kui peaks leitama, et Vaidlustaja pakkumus vastas enamikule hindamiskriteeriumidele formaalselt, siis mitme hindamiskriteeriumi puhul jäi pakkumuse sisu üldsõnaliseks ja eristamatuks. Vaidlustaja pakkumusest ei nähtunud Hankijale suuremat või samaväärset lisandväärtust võrreldes Ühispakkujate pakkumusega. 6.8. Eeltoodut arvestades on põhjendamatud Vaidlustaja väited riigihangete korraldamise üldpõhimõtete (sh pakkujate võrdne kohtlemine) ning RHAD-i rikkumise kohta. Hankija on hinnanud pakkumusi kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega ning RHAD-iga. 6.9. 06.05.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad. 6.9.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja etteheidetega, et Hankija ei ole kõrvaldanud vaidlustuses välja toodud puuduseid. Puuduseid hindamisotsuses ei sisaldu. Samuti on Hankija 24.04.2026 vastuses (sh Lisa 2) selgitanud, miks hindas Hankija Vaidlustaja pakkumust 25 punktiga ja mitte maksimaalse arvu ehk 40 punktiga. Isegi kui peaks leitama, et Hankija hinnang ja selgitused on mõnes osas veidi üldised, on see tingitud asjaolust, et Vaidlustaja pakkumus ei sisaldanud vastavas osas hindamiskriteeriumides maksimumpunktide saamiseks nõutud ja Hankija oodatud detailsust. 6.9.2. Ekslik on Vaidlustaja väide, et pakkumuste terviklik hindamine ei võimalda kontrollida, millised konkreetsed kriteeriumid jäid maksimumpunktide saamiseks täitmata. Juhiste p-is 6 on toodud iga võimaliku punktisumma (st 40, 25 ja 10) omistamise aluseks olevad kriteeriumid. Võrreldes neid kriteeriume hindamistulemustega (vt Lisa 2) on selge ja kontrollitav, miks hindas Hankija Vaidlustaja pakkumust 25 punktiga. Seda kinnitab muu hulgas asjaolu, et Vaidlustaja on ise Lisas 1 vastava kontrolli teostanud, st toonud esile hindamiskriteeriumid ja Hankija hinnangu ning neid kommenteerinud. 6.9.3. Alusetud on väited, et Hankija ei ole Lisas 1 esitatud analüüsi sisuliselt käsitlenud, on jätnud osad väited täiesti tähelepanuta ning on tuginenud hindamisel ebaõigetele eeldustel. Lisas 2 on Hankija käsitlenud kõiki vaidlusaluseid hindamiskriteeriume ja Vaidlustaja seisukohti ning esitanud omapoolsed selgitused koos asjakohaste viidetega. 6.9.4. Hankija ei ole kehtestanud hindamisprotsessis täiendavaid nõudeid vaid lähtus pakkumuste hindamisel RHAD-is sätestatud hindamiskriteeriumidest. Vastuses vaidlustusele Hankija üksnes selgitas, kuidas RHAD-is sätestatud kriteeriume kohaldati ning millist detailsusastet Hankija maksimaalsete punktide andmiseks ootas. Hankija ei ole nõudnud pakkujatelt detailseid juhtumipõhiseid näiteid ega näinud ette kvantifitseeritud tõendamiskohustust või võrdlevat analüüsi teiste pakkujatega. Hindamisel ei ole pakkumusi omavahel võrrelnud ka Hankija. Ainsa võrdluse on Hankija teinud alles vastuses vaidlustusele, mis hindamistulemusi ei mõjutanud. 6.9.5. Pakkumuste hindamine lähtuvalt kehtestatud kriteeriumidest kuulub Hankija diskretsiooniõiguse alla. Kvaliteedikriteeriumide puhul ei ole alati võimalik RHAD-is sõnaselgelt ja ammendavalt ette näha kõiki Hankija ootusi ning kriteeriumide sisustamine 7 (22) eeldab hindamiskomisjoni kaalutlust. Nt on Juhiste p-is 6 toodud 40 punkti andmise kriteeriumides kasutatud väljendit tugev arusaam brändistrateegia kujunemisest. Sellise kriteeriumi sisu ei saa Hankija pakkujatele ammendavalt ette kirjutada, vaid selle hindamine toimub pakkumuste alusel. See ei tähenda aga, et Hankija oleks hindamiskriteeriume lubamatult muutnud või täiendanud. 6.9.6. Seoses Vaidlustaja väidetega Power BI aruandluse kohta selgitab Hankija, et pakkumuste esitamine peab toimuma vastavalt RHS §-is 45 sätestatud nõuetele ehk kasutades elektroonilist seadet. Antud juhul oli selleks elektrooniliseks seadmeks RHR. Hankija sätestas Vastavustingimuste alajaotuses Uuringu kirjeldus nõude, et pakkuja esitab uuringu kirjelduse, lähtudes tehnilise kirjelduse punktist 4 ning eraldi failina ja näidisaruande vastavalt tehnilise kirjelduse punktile 4.11. Samuti ootas Hankija pakkujatelt Vastavustingimuste kohaselt vabas vormis dokumendina uuringu kirjeldust ja näidisaruannet. Vaidlustaja esitas koos pakkumusega näidisaruande ning väljavõtte Power BI raportist lisades, et jagab Hankijale pakkumuse jaoks loodud näidis-tööruumi linki, millele Hankija pääseb ligi oma ametialase e-posti aadressi kaudu. Seejuures pidi (Vaidlustaja selgituste kohaselt) Hankija nimetatud ligipääsu pakkujalt ise taotlema (Vaidlustaja pakkumuse p 3.2, lk 13). Euroopa Üldkohus on otsuses nr EÜKo T-376/21 (p-d 139-142) rõhutanud, et hankijal ei ole kohustust võtta arvesse dokumente või teavet, mis ei ole esitatud pakkumuses endas, vaid on tehtud kättesaadavaks üksnes hüperlinkide kaudu. Kohus selgitas, et kui pakkumus tuli riigihanke alusdokumentide kohaselt esitada e-platvormi kaudu, siis ei saanud pakkumuse osaks lugeda dokumente, mis olid tehtud kättesaadavaks hüperlinkide kaudu ega olnud laetud üles e-platvormile. Seda seetõttu, et hüperlinkide kaudu viidatud sisu asub pakkuja kontrolli all ning on teoreetiliselt muudetav pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Seetõttu ei kujuta hüperlinkide kaudu esitatud teabe arvestamata jätmine endast hindamisviga. Analoogseid seisukohti on seejuures väljendanud ka vaidlustuskomisjon oma otsustes. Seega pidi Hankija lähtuma hindamisel üksnes pakkuja poolt RHR-i lisatud dokumentides sisalduvast teabest. Hankijal puudus kohustus siseneda pakkuja Power BI näidis tööruumi keskkonda ja sealt leiduva teabega pakkumuste hindamisel arvestada. 6.9.7. Eelnevast olenemata püüdis Hankija nimetatud näidis-tööruumi sisuga tutvuda. Selleks saatis Hankija 20.03.2026 RHR-i kaudu Vaidlustajale ligipääsutaotluse, kuid Vaidlustaja edastatud ligipääsulink ei toiminud. Lisaks eeldas tööruumile ligipääsu saamine Hankija poolt täiendavate rakenduste allalaadimist. Tegemist ei ole tavapärase ja proportsionaalse pingutusega pakkumuses sisalduvate materjalidega tutvumiseks, mida võib Hankijalt mõistlikult oodata. Kuivõrd viidatud materjal ei olnud pakkumuste hindamise ajal Hankijale tegelikult vabalt kättesaadav, ei olnud nimetatud näidis-tööruum käsitletav pakkumuse osana ning Hankijal puudus kohustus selle sisu hindamisel arvesse võtta. 6.9.8. Arusaamatu on Vaidlustaja etteheide, et Hankija ei ole võtnud seisukohta nende kriteeriumide osas, mille hindamistulemuste osas poolte vahel vaidlus puudub (st mida ei ole vaidlustatud). 6.9.9. Eksitav on Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole pakkumuse hindamisel tuvastanud kriteeriumide sisulist mittetäitmist, vaid ette on heidetud lahenduste vähest detailsust. Käesoleval juhul ei tähendanud maksimaalsete punktide (40 punkti) mittesaamine seda, et hindamiskriteeriumid oleksid täielikult täitmata, vaid seda, et maksimaalsete punktide saamiseks nõutud kriteeriumid olid täidetud üksnes osaliselt. Vastavalt RHAD-is kirjeldatud hindamismetoodikale ei olnud Hankijal sellisel juhul võimalik anda Vaidlustaja pakkumusele maksimaalset arvu punkte. 6.9.10. Etteheited, mille kohaselt on teatud teemad (nt analüüs, järeldused, soovitused või varasemate uuringute kasutamine) käsitletud „liidetult“ või korduva hinnanguna eri punktides, põhinevad Vaidlustaja ekslikul eeldusel, et iga hindamisaspekt pidi saama eraldiseisva 8 (22) hinnangu. Hankija hindas pakkumuste vastavust hindamiskriteeriumidele tervikuna, mitte ei andnud punkte iga üksiku kriteeriumi täitmise eest eraldi. Asjaolu, et samasisulist elementi on käsitletud mitme hindamispunkti kontekstis, ei tähenda, et mõni kriteerium oleks jäänud hindamata. Vastupidiselt peegeldab see tervikhindamise loogikat. 6.9.11. Vaidlustaja väited väidetavate faktiliste eksimuste kohta (nt valimi moodustamine, varasemate uuringute kasutamine) põhinevad suures osas selgitustel ja täpsustustel, mis on toodud esmakordselt vaidlustuses, mitte pakkumuses. Hankija hindab pakkumusi üksnes nende esitamise tähtajaks esitatud sisu alusel. Pärast pakkumuste esitamist, sh vaidlustusmenetluses antud selgitused võivad küll selgitada Vaidlustaja õiguslikku positsiooni, kuid neid selgitusi ei saa käsitleda pakkumuse osana ega kasutada pakkumuse hindamisel. 7. Kolmanda isikuna vaidlustusmenetlusse kaasatud ühispakkujad Norstat Eesti AS ja Osaühing Initiative oma seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja taotleb Hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, millega Hankija tunnistas edukaks Ühispakkujate pakkumuse põhjusel, et Vaidlustaja arvates on Hankija hinnanud Vaidlustaja pakkumust hindamiskriteeriumi Uuringu kirjeldus (edaspidi Hindamiskriteerium) alusel põhjendamatult madalalt – 25 punktiga maksimaalselt võimaliku 40 punkti asemel. Vaidlustus ei puuduta teiste pakkujate pakkumuste hindamist, sh Hindamiskriteeriumi alusel. 9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Uuringu kirjelduse ja näidisaruande (edaspidi Uuring) hindamine sarnaneb olemuslikult nn loovtöö hindamisega ning Uuringu hindamine Hindamiskriteeriumi alusel on selle kriteeriumi olemusest tulenevalt valdavalt Hankija kaalutlusotsus, mis oma hinnangulise iseloomu tõttu on vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt kontrollitav üksnes piiratud ulatuses. 10. Seoses loovtöö hindamisega on Riigikohus oma 11.12.2020 otsuse 3-20-1198 p-is 17 leidnud, et vaidlustuskomisjonil ja kohtul tuleb hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata hinnata, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-is teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka kolleegiumi otsus nr 3-20-718/28, p 18). Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused. Riigikohus selgitas oma eelnimetatud otsuse p-is 20 ka järgmist: [---] Hindamiskomisjonile peab jääma vabadus oma tööd korraldada, muutmata hindamiskriteeriume ega nende osakaale. Üldjuhul tuleks lisaks sisulistele hindamiskriteeriumidele RHAD-s määrata kindlaks hindamismetoodika (sh punktiskaala), kuid see ei pea olema ammendav, teisisõnu võib seda pärast pakkumuste avamist kohandada konkreetsetele pakkumustele. Hankijatel ei ole kvalitatiivse hindamise kriteeriumidesse võimalik kirja panna kõiki detaile, mis võivad hindamisel oluliseks osutuda. Vajaduse korral võib aga jätta metoodika ka ette kindlaks määramata ja kujundada see tervikuna alles pärast pakkumuste avamist (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-6/15: Dimarso, p-d 27-31; C-252/10 P:Evropaïki Dynamiki, p 35). Hindamismetoodika kohandamise õigus annab hankijale pakkumuste hindamisel suurema otsustusruumi kui pakkumuste vastavuse kontrollimisel (vrd kolleegiumi otsus nr 3-19-1464/41, p 13). Hindamismetoodika võib põhineda nii absoluutskaalal kui ka samas hankes esitatud pakkumuste suhtelisel võrdlusel. Suhtelise hindamismetoodika puhul peab võrdlemine olema dokumenteeritud. Ka absoluutse hindamisskaala puhul peab hankija vajaduse korral selgitama sarnaste pakkumuste erinevat hindamist. 9 (22) 11. Kuigi osana pakkumuse hindamisest on Uuringute hindamine Hindamiskriteeriumi alusel Hankija ainupädevuses ning nagu eespool märgitud, annab see kriteerium juba olemuslikult hindajale suure hinnanguruumi, põhinedes võrdlemisi subjektiivsetel elementidel (vt Riigikohtu 09.08.2016 otsuse nr 3-3-1-51-16 p 16), peab vaidlustuskomisjon Riigikohtu otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt, käesoleval juhul kontrollima, kas pakkumuste hindamisel Hankija: 1) lähtus RHAD-is kehtestatud hindamiskriteeriumidest, nende alakriteeriumidest ning hindamise korrast; 2) arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte. Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-20-1198 p-ist 21 [---] Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (kolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-45-12, p 29). Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3, vaidluse korral saab aga hankija otsuse põhjendusi kohtumenetluses täpsustada. [---] arvestab vaidlustuskomisjon Hankija otsuse põhjendatuse kontrollimisel ka Hankija poolt vaidlustusmenetluses esitatud põhjendusi, eelkõige neid, mis on esitatud Lisas 2 (vastuseks Vaidlustaja väidetele Lisas 1). 12. Hankija vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks tuleb vaidlustuskomisjonil võtta esmalt seisukoht selles, millise hindamismetoodika Hankija RHAD-is Hindamiskriteeriumi rakendamiseks kehtestas. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusest, eelkõige aga Lisast 1, nähtuvalt on Vaidlustaja saanud Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikast aru põhimõtteliselt valesti. Lisast 1 nähtub, et Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija pidi hindama Uuringuid lähtudes Juhendi p-is 6.2 kehtestatud 40 punkti andmise kriteeriumidest (18 kriteeriumi), käsitledes/hinnates Uuringuid eraldi iga kriteeriumi (18) alusel. Sellist Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat, millest lähtuvalt on Vaidlustaja koostanud tabeli kujul Lisa 1, RHAD-is kehtestatud ei ole ning Hankija ei ole seda pakkumuste hindamisel Hindamiskriteeriumi alusel rakendanud ega pidanudki rakendama. 12.1. Vastavalt RHAD-i dokumendile Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad on hindamiskriteeriumi Uuringu kirjeldus hindamismetoodika kirjeldatud dokumendis Juhised pakkujatele punktis 6.2. Juhendi p-is 6.2 on toodud alused, millest lähtuvalt hinnatakse pakkumusi: 1) 40 punktiga - uuringu kirjeldus koos näidisaruandega vastab täielikult hankija ootustele ning sisaldab alljärgnevaid elemente: (järgneb 18 punktist (kriteeriumist) koosnev loetelu); 2) 25 punktiga - uuringu kirjeldus koos näidisaruandega vastab osaliselt hankija ootustele ning sisaldab järgmisi elemente: (järgneb 17 punktist (kriteeriumist) koosnev loetelu); 3) 10 punktiga - uuringu kirjeldus koos näidisaruandega vastab vähesel määral hankija ootustele ning esineb olulisi puudujääke: (järgneb 17 punktist (kriteeriumist) koosnev loetelu). Mujal RHAD-is Hindamiskriteeriumi rakendamise metoodikat ei käsitleta. Nõuded, millele Uuring peab vastama ning milliseid asjaolusid selle hindamisel täiendavalt arvestatakse, on kehtestatud TK-s. Lähtudes eeltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Juhiste p-ist 6.2 tulenevalt tuli pakkumustes esitatud Uuringu hindamisel käsitleda Hindamiskriteeriumi tervikuna ning hindamise tulemusel oli võimalik pakkumusele (konkreetsemalt Uuringule) anda 40, 25 või 10 punkti. Maksimumpunktide ehk 40 punkti saamiseks pidid olema täidetud kõik Juhiste p-is 6.2 toodud 40 punkti saamise kriteeriumid. Kui Uuring ei vastanud ühele või rohkemale 40 punkti andmise kriteeriumile, oli võimalik maksimaalselt saada 25 punkti. 12.2. Vastuses vaidlustusele selgitas Hankija mh, et ei hinnanud pakkumusi iga Juhiste p-is 6.2 toodud kriteeriumi (aluse) kohaselt eraldi, vaid hindas Uuringu vastavust kriteeriumidele tervikuna ning hindamise tulemusel oli võimalik pakkumusele anda 40, 25 või 10 punkti. 10 (22) Maksimumpunktide ehk 40 punkti saamiseks pidid olema täidetud kõik 40 punkti saamise kriteeriumid, mis on toodud Juhiste p-is 6.2. Kui kas või üks oli täitmata oli võimalik saada maksimaalselt 25 punkti. 30.04.2026 esitatud täiendavates seisukohtades väidab Vaidlustaja, et Hankija lähenemine ei võimalda kontrollida, millised konkreetsed kriteeriumid jäid täitmata ning millisel alusel järeldati, et pakkumus ei vasta maksimaalse punktisumma saamise tingimustele. See Vaidlustaja etteheide on suunatud RHAD-ile. Hankemenetluse praeguses etapis ei ole pakkujal enam võimalik vaidlustada RHAD-i tingimusi või nõuda, et neid rakendataks nii, nagu pakkuja arvab talle kasulik olevat. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses ja täiendavates seisukohtades isegi püüdnud põhjendada, millistel RHAD-ist tulenevatel alustel oleks Hankija pidanud kohaldama Hindamiskriteeriumi rakendamisel Lisas 1 välja toodud metoodikat. 12.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et vaidlustusele lisatud Lisa 1 näol oleks tegemist Uuringute hindamise detailse ja võrdleva analüüsiga, mis omab vaidluses määravat tähendust, sest eelnevalt esitatud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei pidanud kasutama ning ka ei kasutanud pakkumuse hindamisel Hindamiskriteeriumi alusel sellist metoodikat, nagu on välja toodud Lisas 1, ehk pakkumuste hindamist 40 punkti andmise kriteeriumidest (18) lähtudes, hinnates Uuringuid iga kriteeriumi puhul eraldi. Seda, et metoodika, millele Lisa 1 tugineb, on ekslik, näitavad ka vastuolud Lisas 1. 12.4. Põhjendamatu ning isegi Vaidlustaja enda tõlgenduse kontekstis arusaamatu on Vaidlustaja poolt Lisa 1 veergudes 2-5 välja toodud punktide näitamine nelja pakkuja Uuringute kohta (1 punkt, 0 punkti või mitte midagi), lähtudes eraldi igast kriteeriumist (18). Vaidlustuskomisjonile pole mõistetav, millisest loogikast lähtudes on Vaidlustaja need veerud Lisas 1 esitanud, kuna isegi juhul, kui lähtuda sellest, et Uuringuid oleks tulnuks hinnata eraldi kõigi 40 punkti andmise kriteeriumide (18) kohaselt punktidega 1, 0 või mitte midagi (millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), jääb arusaamatuks, kuidas eelnevast tulenevad (või mis põhjusel ei tulene) tabeli alumisel real esitatud punktide summad: Ühispakkujate pakkumusel 40, Vaidlustaja pakkumusel 16, Turu-uuringute AS-i pakkumusel 27 ja OÜ PE Konsult pakkumusel 0 punkti. 12.4.1. Ühispakkujate pakkumuse puhul on summaks märgitud 40, ehk punktisumma, millega Hankija Kolmanda isiku pakkumust Hindamiskriteeriumi alusel tõesti hindas, mis ei ole aga matemaatiliselt 18 kriteeriumi alusel saadud punktide (iga kriteerium 1 punkt) liitmisel saadud tulemus (Lisas 1 on Vaidlustaja märkinud Kolmanda isiku pakkumusele iga kriteeriumi puhul 1 punkti), mis peaks olema kokku 18 punkti. 12.4.2. Vaidlustaja pakkumuse puhul on summaks märgitud 16, mis ei ole 18 kriteeriumi alusel saadud punktide liitmisel saadud summa (arvestades Lisas 1 samas veerus toodud punkte 1 ja 0 peaks see olema 8) ega ka Hankija poolt Vaidlustaja pakkumusele Hindamiskriteeriumi alusel tegelikult omistatud punktisumma (25). 12.4.3. Turu-uuringute AS-i pakkumuse puhul on punktide summana märgitud 27 ehk punktisumma, mis ei ole 18 kriteeriumi alusel omistatud punktide liitmisel saadud summa (arvestades Lisas 1 samas veerus toodud punkte 1 ja 0 peaks see olema 12, kusjuures hinnates 18 positsiooni maksimaalselt 1 punktiga kriteerium, ei saa tulemuseks kuidagi olla 27) ega ka Turu-uuringute AS-i pakkumusele Hankija poolt Hindamiskriteeriumi alusel tegelikult omistatud punktisumma (25). 12.4.4. OÜ PE Konsult pakkumuse puhul on punktide summana märgitud 0 vastavalt sellele, et Vaidlustaja on märkinud kõigi 18 kriteeriumi puhul punktideks 0 (või hindamata).Tegelikult on Hankija omistanud OÜ PE Konsult pakkumusele Hindamiskriteeriumi alusel 10 punkti. 12.4.5. Seega ei ole Lisas 1 välja toodud punktid erinevate pakkumuste puhul Vaidlustaja poolt 11 (22) leitud isegi mitte mingit ühesugust süsteemi kasutades ning pole ka omavahel võrreldavad. 12.5. Lisaks sellele, et Lisa 1 tabeli veerud 2-5 sisaldavad arusaamatut punktiarvestust, puudub vaidlustuse mõttes igasugune tõendamisväärtus ka tabeli veergudel 8-10, milles Vaidlustaja on korranud Hankija koostatud dokumendis Uuringute kirjelduste hindamine Brändiuuringu hankes Viitenumber:304572 esitatud põhjendusi Turu-uuringute AS-i, Kolmanda isiku ja OÜ PE Konsult pakkumustele Hindamiskriteeriumi alusel vastavalt 40 punkti (Kolmanda isiku pakkumus), 25 punkti (Turu-uuringute AS-i pakkumus) või 10 punkti (OÜ PE Konsult pakkumus) andmiseks. Kuna vaidlus eelnimetatud pakkumuste hindamise õiguspärasuse üle puudub, ei ole see, millistel põhjendustel on Hankija neile pakkumustele punkte omistas, käesolevas vaidluses asjassepuutuv. 13. Jäädes seisukohale, et tulenevalt Hindamismetoodikast ei pidanud Hankija andma pakkujate Uuringutele punkte eraldi iga Juhiste p-is 6.2 kehtestatud 40 punkti andmise kriteeriumi alusel (see ei olekski võimalik, sest eeldades, et 18 kriteeriumi puhul tuleks iga maksimumpunkte vääriva kriteeriumi puhul anda täisarv punkte, ei saaks omistada ühelegi Uuringule 40 või 25 punkti), kontrollib vaidlustuskomisjon siiski hinnanguid, mis Hankija on andnud Vaidlustaja Uuringule, lähtudes seejuures Lisast 2, milles Hankija on välja toonud Juhiste p-is 6.2 40 punkti andmise kriteeriumi, enda hinnangu Vaidlustaja Uuringule5, Vaidlustaja poolt Lisas 1 esitatud vastuväite ning enda seisukoha Vaidlustaja vastuväitele. 13.1. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Pakkuja kirjeldab, kuidas ta mõtestab tellija brändi positsiooni eri riikides ning kuidas neid erisusi arvestatakse uuringute planeerimisel, läbiviimisel, analüüsimisel ja järelduste koostamisel. Hankija seisukoht - Pakkuja on hästi mõistnud tellija brändi positsiooni, kuid puudub selgitus, kuidas arvestatakse iga turu brändipositsiooniga - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja on Uuringus esitatud Enefit brändi positsioonid kõigis uuritavates riikides (p 2.1) ja on antud analüütiline lähtekoht uuringute plaanimiseks. Pakkumuses on selgitatud kuidas Emor teeb riikidevaheliste erinevuste analüüsi (p 3.1). P-is 2.5 on kirjeldatud vajadust lisada ankeeti turgudepõhiseid küsimusi, mis keskenduksid riigiti Enefit’i brändi valukohtadele. Vaidlustaja on esitanud tervikliku lähenemise kirjelduse, kuidas uuringu planeerimisel arvestatakse iga turu brändipositsiooniga. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et Vaidlustaja on esitanud kirjelduse Enefit’i brändipositsioonidest igal turul, kuid ei ole kirjeldanud, kuidas nende positsioonidega arvestatakse iga turu uuringu etappides. Vaidlustaja on kirjeldanud brändipositsiooniga arvestamist Poola ärikliendi uuringus, kuid puuduvad kirjeldused, kuidas arvestatakse positsioonidega Eesti ja Läti turgude uuringutes. Leedu puhul on see osaliselt kirjeldatud Uuringu p-is 2.1 (Leedu turg on stabiilne ning kasvupotentsiaali realiseerimiseks on vajalik täpsem arusaam kaalumise barjääridest), kuid puuduvad konkreetsed ettepanekud uuringu sisu vaates ning täielikult on puudu positsiooniga arvestamine uuringu kohta järelduste tegemisel ja analüüsimisel. Vaidlustaja kirjeldused on väärtushinnangulised (nt turg on stabiilne), selgelt ei ole lahti kirjutatud, kuidas need erinevused konkreetselt muudavad uuringu läbiviimist (nt küsimuste sõnastus, mõõdikute kaalud). Vaidlustuskomisjon märgib, et Poola kohta on Vaidlustaja Uuringu p-is 2.1 lühidalt välja toonud, millised võiksid olla erisused Enefit’i brändi positsiooni arvestamisel uuringute planeerimisel ja läbiviimisel, kuid Läti ja Leedu kohta ei ole Uuringus (p 2.1) midagi välja toodud, rääkimata kirjeldamisest, kuidas kavatseb pakkuja arvestada Enefit’i brändi positsiooni erisusi neis riikides uuringute planeerimise ja läbiviimise etapis. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring 5 Esitatud dokumendis Uuringute kirjelduste hindamine Brändiuuringu hankes Viitenumber: 304572. 12 (22) ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Pakkuja kirjeldab, kuidas ta mõtestab tellija brändi positsiooni eri riikides ning kuidas neid erisusi arvestatakse uuringute planeerimisel, läbiviimisel, analüüsimisel ja järelduste koostamisel. 13.2. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Metoodika valik ja kasutus on selgelt põhjendatud ning kooskõlas tehnilises kirjelduses seatud eesmärkidega. Välja on toodud, kuidas valitud metoodika tagab tulemuste võrreldavuse eri riikide ja sihtrühmade lõikes. Hankija seisukoht - Metoodika valik on põhjendatud, kuid ei ole otseselt välja toodud, kuidas valitud metoodika arvestab erisustega turgudel (näiteks erinevused elatustasemetes) - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja Uuringus on pakkumuse metoodikas välja toodud sihtrühm ja seatud kvoodid gruppidena, mis on sobivad kõigis riikides (p 2.3). Riikide elatustase ei ole erakliendi segmendi uuringus Eestis, Lätis ja Leedus oluliselt erinev ning seda asjaolu ei ole ka hanketingimustes välja toodud. Kuigi Eesti, Läti ja Leedu vahel teatav erinevus elatustasemes esineb, ei ole see selline, mis eeldaks erinevate andmekorje meetodite kasutamist. Kõigis kolmes riigis on internetikasutus kõrge ning veebipõhine andmekorje (CAWI) on standardne ja laialdaselt kasutatav meetod. Seetõttu ei ole metoodiliselt põhjendatud järeldada, et elatustaseme erinevused peaksid kaasa tooma erinevad andmekorje kanalid, ning sellise ootuse alusel pakkumuse hindamine ei ole põhjendatud. Elatustaseme erinevused on asjakohased analüüsi ja tulemuste tõlgendamise kontekstis, kuid ei mõjuta valitud andmekogumismeetodi sobivust. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et TK p-i 4.3 alampunkti 1 kohaselt on pakkumuses oluline esitada kirjeldus kasutatavast uuringumeetodist ja valiku põhjendus koos selgitusega, kuidas meetod tagab eri turgudel sama sihtrühma puhul tulemuste võrreldavuse. Käsitletavast Juhiste p-is 6.2 kehtestatud 40 punkti andmise kriteeriumist [---] Välja on toodud, kuidas valitud metoodika tagab tulemuste võrreldavuse eri riikide ja sihtrühmade lõikes, nähtub, et Hankija on soovinud Uuringus eraldi väljatoomist, kuidas tagatakse metoodika kasutamisega tulemuste võrreldavus eri riikide ja sihtrühmade lõikes. Vaidlustaja Uuringu p-ides 2.3 “Eraklientide uuringute metoodika” ja 2.4 “Äriklientide uuringute metoodika” on kirjeldatud era- ja ärikliendi segmendi metoodikat ning selle valiku põhjendusi, kuid pole kirjeldatud, kuidas arvestab metoodika erisustega turgudel ja tagab tulemuste võrreldavuse. Vaidlustaja käsitleb turgude võrreldavust pigem põhimõtte kui kontrollmehhanismina. Uuringu metoodika ei ole ainult Vaidlustaja poolt näitena toodud küsitluse läbiviimise viis vaid uuringu läbiviimise terviklik lähenemine, mis hõlmab nii andmekogumist, analüüsi kui ka tulemuste tõlgendamist ning selles vaates ei ole Vaidlustaja kirjeldanud, kuidas tema poolt välja toodud metoodika arvestab erisustega turgude sihtrühmade lõikes. Vaidlustuskomisjon märgib, et TK p 4.3 alampunktist 1 tulenevalt tuli Uuringus mh kirjeldada ka seda, kuidas valitud meetod tagab eri turgudel sama sihtrühma puhul tulemuste võrreldavuse. Sisuliselt sama nõuab käsitletav Juhiste p-is 6.2 kehtestatud 40 punkti andmise kriteerium. Vaidlustuskomisjon leiab, et jättes kõrvale Hankija poolt näitena toodud konkreetselt elatustaseme erinevustega arvestamise, mida vaidlustuskomisjoni arvates sellisel kujul pakkujatelt nõuda ei saa, kuna sellega arvestamise nõuet RHAD-is pole, puudub Vaidlustaja Uuringu p-ides 2.3 ja 2.4 kirjeldus, kuidas Uuring arvestab metoodika erisustega turgudel ja tagab tulemuste võrreldavuse. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Metoodika valik ja kasutus on selgelt põhjendatud ning kooskõlas tehnilises kirjelduses seatud eesmärkidega. Välja on toodud, kuidas valitud metoodika tagab tulemuste võrreldavuse eri riikide ja sihtrühmade lõikes. 13.3. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Pakkuja kirjeldab kogemusi metoodika rakendamisel ja selle edukust. Hankija seisukoht - Metoodika rakendamise kogemus on esitatud üldisel tasemel; metoodika edukus varasemates projektides või selle rakendusviisid ei ole välja toodud - ei ole Vaidlustaja 13 (22) hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: metoodika all tuleb mõista uuringu läbiviimise terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii andmekogumist kui ka analüüsi ja tulemuste tõlgendamist. Vaidlustaja on Uuringus kõiki neid aspekte käsitlenud. Hankija hinnang viitab ootusele esitada konkreetseid varasemate projektide edulugusid, kuid sellist nõuet hanketingimustes polnud. Vaidlustaja kirjeldab metoodika rakendamise kogemust, tuues välja varasemad brändiuuringute projektid, kasutatud analüütilised lähenemised ja metoodika praktilise kasutuse erinevates uuringutes ja turgudel. Metoodika rakendamise kogemust on Vaidlustaja Uuringus käsitletud. Hankija hinnang põhineb asjaolul, et vastavat infot ei ole esitatud eraldi või detailse loeteluna konkreetsete projektide kaupa. Hindamiskriteerium ei nõudnud konkreetsete projektipõhiste edulugude või metoodika tulemuslikkuse eraldi kvantifitseeritud esitust, mistõttu ei ole põhjendatud hinnata pakkumust madalamalt vaid esitlusviisi või detailsusastme alusel. Vaidlustaja Uuringu p-ides 2.3 ja 2.4 on kirjeldatud loogikat, kuidas Vaidlustaja läheneb uuringu planeerimisele, toetudes seejuures varasematele Enefit uuringute kogemustele. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et TK p-i 4.3 alampunkt 4 sätestab, et pakkumuses on oluline esitada eelnev kogemus sama metoodika kasutamisel ja kirjeldus selle edukusest. Vaidlustaja pakkumuses on välja toodud varasemalt läbiviidud uuringud (p 4 „Meeskond ja eelnev kogemus“), kuid pole täpsustatud kasutatud metoodikat ning seda, kas see on sama, mida kavatsetakse kasutada Hankija uuringus. Seega ei saa seda lugeda eelneva kogemuse kirjelduseks metoodika rakendamisel. Lisaks on kirjeldatud Vaidlustaja eelnevat koostööd Hankijaga (p 2.1), kuid pole kirjeldatud varasemaid kogemusi metoodika rakendamisel ega vastavalt kirjeldatud selle edukust. Üksnes asjaolu, et Vaidlustaja on varem olnud Hankija brändiuuringute partner ei tähenda, et piisab viitest sellele varasemale koostööle. Vaidlustaja ei ole toonud välja konkreetseid näiteid, kas ja kuidas on varasemate uuringute tulemusi Hankija otsustes kasutatud. Esitatud andmete põhjal saab Hankija järeldada, et Vaidlustaja omab kogemust uuringute läbiviimisel, kuid nende uuringute edukus jääb Vaidlustaja üldsõnalise väite tasemele. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p 4.3 alampunktist 4 tulenevalt pidi Uuringus sisalduma eelnev kogemus sama metoodika kasutamisel ja kirjeldus selle edukusest. Sellist teavet Vaidlustaja Uuringus ei ole. Kui Vaidlustaja hinnangul tähendab nõue sama metoodika edukuse kirjeldamise kohta „projektipõhiste edulugude“ esitamist, siis selline nõue TK p-i 4.3 alampunktist 4 ka tuleneb. Vaidlustaja on üldsõnaliselt väitnud metoodika rakendamise kogemuse kirjeldamist, kuid ei ole konkreetselt näidanud, millises Uurimuse osas selline kirjeldus on. Ainus konkreetne viide varasemale Enefit’i uuringu kogemusele on Uuringu p-is 2.4 „Äriklientide uuringute metoodika“, milles põhjendatakse valimi suurust Poola puhul (500 äriklienti) samas suurusjärgus valimi kasutamisega varasemalt Enefit’i brändiuuringus Poolas, mis on tõestanud end optimaalse suurusjärguna, kuid see ei ole käsitletav kirjeldusena metoodika edukusest. Vaidlustaja ise on rõhutanud, et metoodika all tuleb mõista uuringu läbiviimise terviklikku lähenemist, mis hõlmab nii andmekogumist kui ka analüüsi ja tulemuste tõlgendamist. TK p 4.3 alampunktist 4 tuleneva nõude täitmisena ei saa vaidlustuskomisjoni arvates käsitleda ka Uuringu p-is 4 „Meeskond ja eelnev kogemus“ toodud andmeid, millest ei nähtu seal nimetatud projektide puhul kasutatud metoodika ning edukus. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Pakkuja kirjeldab kogemusi metoodika rakendamisel ja selle edukust. 13.4. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Pakkuja kirjeldab ette antud näidisküsimustiku rakendamise ja vajadusel kohandamise põhimõtteid. Hankija seisukoht - Näidisküsimustiku kohta on esitatud riikide põhiselt tinglikud ehk mittekonkreetsed ettepanekud - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja esitas Uuringus näidisküsimustiku kohta parendusettepanekud, mis arvestavad erinevate turgude ja segmentide eripärasid ning toovad välja, millistes olukordades 14 (22) ja tingimustel oleks otstarbekas küsimustikku kohandada. Selline lähenemine on metoodiliselt põhjendatud, kuna küsimustiku lõplik kohandamine sõltub uuringu täpsest sihtrühmast, kontekstist ja turuspetsiifilistest nüanssidest, mis täpsustuvad projekti elluviimise käigus. Tingimuslikkus ei ole puudus, vaid peegeldab professionaalset lähenemist, mis väldib põhjendamatult jäika ja universaalset lahendust erinevatele turgudele. Liiga konkreetsete ja ühtsete lahenduste pakkumine erinevate turgude jaoks ei oleks metoodiliselt põhjendatud, kuna ei arvestaks sihtrühmade ja turuolukordade eripäradega. Uuring (p 2.5) toob soovitused küsimustike täiendamiseks. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et TK p-i 3.3 kohaselt hinnatakse pakkujate initsiatiivikust ja sisulisi ettepanekuid uuringu erinevates etappides. Eksitav on väide, et Vaidlustaja esitas näidisküsimustiku kohta parandusettepanekuid. Ettepanekutes kasutatud tingimuslik lähenemine (p 2.5) näitab, et Vaidlustaja ei ole oma ettepanekutes kindel ega nende tulemuslikkuses veendunud. Selgete ja konkreetsete ettepanekute tegemine näidanuks Hankijale kaasamõtlemist ja arusaamist uuringu eesmärgist ning Vaidlustaja analüüsivõimet. Vaidlustaja on märkinud, et küsimustikku kohandatakse „vajadusel“, kuid puuduvad konkreetsed näited, milliseid küsimusi muudetaks ja millistel alustel. Vaidlustaja on jätnud liiga palju otsuseid tulevikku, mis vähendab võrreldavust ning prognoositavust. Põhjendamatu on etteheide, et liigselt konkreetsete ja ühtsete lahenduste pakkumine erinevate turgude jaoks ei ole metoodiliselt põhjendatud. Hankija ei ole RHAD-is uuringu kirjelduse tingimusena sätestanud, et pakkujatel tuleb ettepanekute vaates esitada ühtseid lahendusi erinevate turgude jaoks. Vaidlustuskomisjon möönab, et TK p 3.3 sätestab: Hindame pakkuja initsiatiivikust ja sisulisi ettepanekuid uuringu ettevalmistamisel, läbiviimisel ja tulemuste kokkuvõtete koostamisel, seega on Uuringute hindamisel ette nähtud ka pakkuja nö aktiivse koostöö arvestamine. Samas ei ole arusaadav, kas „hindamine“ tähendab seda, et Hankija peab initsiatiivikust jms automaatselt positiivseks või seda, et initsiatiivikust hinnatakse mingil positiivne-negatiivne skaalal. Vaidlustaja leiab, et ta esitas oma Uuringu p-is 2.5 parendusettepanekud. Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja Uuringu p-is 2.5 toodud soovitused võrdlemise ebakonkreetsed ja „pehmed“, millest on raske välja lugeda, kas nende sisseviimine on Vaidlustaja arvates tegelikult vajalik või mitte. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Pakkuja kirjeldab ette antud näidisküsimustiku rakendamise ja vajadusel kohandamise põhimõtteid. 13.5. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Valimi moodustamise ja kvaliteedi tagamise põhimõtted on selgelt kirjeldatud, sh selgitus, kuidas tagatakse esinduslikkus ja andmete kvaliteet. Hankija seisukoht - Valimi suurused on esitatud ning pakkuja põhjendab valimi suurendamist, kuid näiteks ärikliendi valimi moodustamise põhimõtteid ei ole kirjeldatud - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja ei ole esitanud valimi suurendamise ettepanekut ega selle põhjendust, sest ei pea valimi suurendamist otstarbekaks. Seega ei vasta Hankija väide Vaidlustaja pakkumuse sisule. Vaidlustaja kirjeldab ärikliendi valimi aluseid, tuues välja, et valimi moodustamisel lähtutakse riikide äriregistritest ning valim modelleeritakse arvestades ettevõtete tegevusvaldkonda ja suurust (nt käivet). Tegemist on standardse lähenemisega ärikliendi uuringutes, kus valimi aluseks on struktureeritud valik ettevõtete baasist, mis tagab sihtrühma esinduslikkuse. Hankija hinnang sisaldab faktilist eksimust nii valimi suurendamise väite kui ka valimi moodustamise põhimõtete osas. Vaidlustaja on kirjeldanud valimi aluse ja kujundamise loogika, mis vastab valimi moodustamise põhimõtete sisule (p 2.4). Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et Vaidlustaja on küll põhjendanud, miks on nende poolt pakutud Poola ärikliendi valimi suurus suurem teistest turgudest, kuid ei ole kirjeldanud ärikliendi valimi moodustamise põhimõtteid – välja on toodud vaid see, et valimi jaotus võetakse äriregistrist. TK p-i 4.3 viimase alampunkti valimi moodustamise ja kvaliteedi 15 (22) tagamise põhimõtted, sh kuidas tagatakse valimi esinduslikkus ja andmete kvaliteet kohaselt oli Hankija nõue, et pakkumuses esitatakse valimi moodustamise põhimõtete kirjeldus. Vaidlustaja toob Uuringu p-is 2.4 välja, et valimi esinduslikkus moodustatakse riigiti vastavalt ettevõtete käivetele. Samas ei too Vaidlustaja välja, et representatiivse valimi loomisel on arvestatud, kuidas jaotuvad ettevõtted riigiti tegevusvaldkondade vahel, kuigi Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et arvestavad tegevusvaldkondadega valimi loomisel. Seetõttu on Vaidlustaja välja toodud ärikliendi valimi moodustamine Hankija hinnangul puudulik ärikliendi uuringu tegemiseks. Vaidlustuskomisjonile arusaadavalt ei seisne vaidlus Hankija hinnangu esimeses pooles: Valimi suurused on esitatud ning pakkuja põhjendab valimi suurendamist [---]. Ükskõik, kas Vaidlustaja soovib valimit suurendada või mitte, ei ole Hankija seda Vaidlustaja Uuringule ette heidtnud, küll aga toob Hankija puudusena välja, et Vaidlustaja Uuringus ei ole kirjeldatud nt ärikliendi valimi moodustamise põhimõtteid. TK p 4.3 alampunkti 6 kohaselt tuleb Uuringus esitada valimi moodustamise ja kvaliteedi tagamise põhimõtted, sh kuidas tagatakse valimi esinduslikkus ja andmete kvaliteet. Sama nõuet käsitleb ka käsitletav Juhiste p-i 6.2 40 punkti andmise kriteerium - Valimi moodustamise ja kvaliteedi tagamise põhimõtted on selgelt kirjeldatud, sh selgitus, kuidas tagatakse esinduslikkus ja andmete kvaliteet. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Uuringu p-is 2.4 „Äriklientide uuringute metoodika“ ei ole selgelt kirjeldanud ärikliendi valimi moodustamise põhimõtteid – välja on toodud vaid see, et valimi jaotus võetakse äriregistrist. See ei ole aga põhimõte. Vaidlustaja väide, et [---] Igas riigis luuakse valimismudel, mis on esinduslik väljavõte riigi ärisektorit ja ettevõtete käivete lõikes [---] on üldsõnaline ega selgita kuidas kavatseb Vaidlustaja tagada esinduslikkust ja andmete kvaliteeti. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Valimi moodustamise ja kvaliteedi tagamise põhimõtted on selgelt kirjeldatud, sh selgitus, kuidas tagatakse esinduslikkus ja andmete kvaliteet. 13.6. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Esialgne aja- ja tegevuskava on selgelt struktureeritud, sisaldab kõiki uuringu etappe, eeldatavat ajakulu ja osapoolte rolle; arvestab tellija vajadusega saada tulemuste ülevaade kord kvartalis või poole aasta jooksul; on realistlik ja paindlik ning võimaldab vajadusel kiiret tagasisidestamist. Hankija seisukoht - Aja- ja tegevuskava on selge ja paindlik, kuid ei püsi hankija 6-nädalases ajaraamis - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja esitas Uuringus ühe uuringulaine indikatiivse ajakuluna 1,5-2 kuud, mis kajastab konservatiivset ja kvaliteeti tagavat ajaplaneerimist kõikide uuringuetappide lõikes. Samas on Uuringus märgitud, et ajakava on paindlik ning konkreetse tähtaja olemasolul on Vaidlustaja valmis uuringu läbi viima ka lühema ajaraamiga. Esitatud ajakava ei ole käsitatav fikseeritud maksimaalse kestusena, vaid indikatiivse ja kohandatava planeeringuna. Hankija hinnang põhineb ajakava liiga kitsal tõlgendamisel ega arvesta Uuringus väljendatud paindlikkust. Paindlikkus võimaldab tegevusi ajaliselt optimeerida, sh uuringuetappide osalist paralleelset läbiviimist, et vastata Hankija nõutud ajaraamile. Hanketingimused ei välistanud paindliku ajakava esitamist ega nõudnud üheainsa fikseeritud ajagraafiku esitamist. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et TK p-i 6 eri alampunktidest on mõistetav, et Hankija poolt on etteantud maksimaalne ajaraam (uuringu algandmed antakse tellijale üle e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui nelja nädala jooksul peale tellimuse esitamist, ning aruanne, esitlusfail ja ligipääs andmevisualiseerimise keskkonda antakse tellijale esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue nädala jooksul peale tellimuse esitamist). Vaidlustaja on Uuringu p-is 5 välja toonud aja- ja tegevuskava, millest nähtub, et Vaidlustaja hinnanguline ajakulu on 7-8 nädalat, mis ei vasta Hankija maksimaalsele ajaraamile. Hankija on võtnud arvesse Vaidlustaja lauset (p 5) [---] Kui Tellijal on konkreetne tähtaeg mida peab jälgima, siis oleme paindlikud ning saame vajadusel töödega ka kiiremini tegutseda [---]. Samas puuduvad 16 (22) Uuringus selgitused või kirjeldused, kuidas väljatoodud paindlikkus saavutatakse, et püsida Hankija etteantud maksimaalses ajaraamis (nt mis tegevused tuleb selleks teha kiiremini või teisiti). Seega kuigi Vaidlustaja ajakava on paindlik, ei muuda see asjaolu, et pakutud ajaraam ei vasta juba eos RHAD-is sätestatud tingimustele. Kui Vaidlustajal oli tegelikult võimalik arvestada Hankija etteantud ajaraamiga (6 nädalat), siis jääb arusaamatuks, miks ei arvestanud Vaidlustaja sellega aja- ja tegevuskava esitamisel. Vaidlustuskomisjon märgib, et Uuringu p-is 5 „Tegevus- ja ajakava“ on Vaidlustaja esitanud hinnangulise ajakulu iga tellimusuuringu laine läbiviimiseks 7-8 nädalat (uuringu ettevalmistus 2 nädalat, andmekorje 2-3 nädalat, analüüs 3 nädalat), mis ei vasta TK p-is 6 toodud maksimaalsele ajaraamile (nt TK p 6 alampunkt 6.2 [---] Uuringupartner annab tellijale aruande üle e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kuue (6) nädala jooksul peale tellimuse saamist.). Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja ajakava on paindlik (mida on märkinud ka Hankija), ning Vaidlustaja on aktsepteerinud võimalust vajadusel ka kiiremini tegutseda, kuid sellisel juhul on arusaamatu, miks esitas Vaidlustaja Uuringus ajakava, mis ilmselgelt ei ole kooskõlas TK p-is 6 toodud maksimaalse ajaraamiga. Vaidlustuskomisjoni arvates puudub mõistlik põhjus, miks Hankijal oleks tulnud asuda seisukohale, et Vaidlustaja Uuringus esitatud esialgne tegevus- ja ajakava, mis ei vasta TK p-is 6 sätestatule, peaks sellest kriteeriumist lähtudes hindama viisil, mille tulemusel tuleks omistada Vaidlustaja Uuringule 40 punkti. 13.7. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Analüüsi- ja koondamismetoodika on selgelt kirjeldatud; pakkuja näitab, kuidas analüüs toetab arusaadavaid, rakendatavaid ja sihtrühmapõhiseid järeldusi. Hankija seisukoht - Analüüs ei kirjelda selgelt sihtrühmapõhist järelduste tegemise loogikat - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Vaidlustaja esitas Uuringus (p 3.1) analüütilise lähenemise, mis on üles ehitatud sihtrühmapõhiselt ning sisaldab: – segmentatsioonianalüüsi; – tulemuste võrdlust erinevate sihtrühmade lõikes; – brändifunneli analüüsi; – mõjutegurite analüüsi (driver analysis); – struktureeritud loogikat „insight – tõlgendus – soovitus“. Need elemendid moodustavad tervikliku sihtrühmapõhise järelduste tegemise raamistiku, mille alusel on võimalik tuletada sisulisi ja praktilisi järeldusi erinevate segmentide kohta. Sihtrühmapõhine analüüsi ja järelduste loogika on Vaidlustaja Uuringus sisuliselt kirjeldatud. Sihtrühmapõhine järelduste tegemine ei ole eraldiseisev samm, vaid tuleneb otseselt kirjeldatud segmentatsioonist ja analüütilistest meetoditest. Hanketingimused ei nõudnud sihtrühmapõhise järelduste loogika esitamist kindlas vormis või eraldi peatükina. Uuringu p-is 3.1 on kirjeldatud riikidevaheliste erinevuste analüüs, see on sihtrühmapõhisus. Power BI interaktiivsete aruannete kirjelduses toob Vaidlustaja välja, kuidas saab süvitsi minna konkreetsete sihtrühmade tulemusteni. Uuringus (p 2.2) esitab Vaidlustaja ka varasemate uuringute võrdlemise võimalused ja piirangud: Vaidlustaja on kasutanud varasemates brändiuuringutes standardseid brändi tulemusmõõdikuid. Raamlepingu raames soovitab Vaidlustaja nende mõõdikute säilitamist, et tagada tulemuste võrreldavus ajas. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et Hankija ootas pakkujatelt lisaks analüüsi- ja metoodika kirjeldusele ka selget selgitust, kuidas analüüs viib konkreetsete järeldusteni. Vaidlustaja on oma pakkumuses kirjeldanud analüüsi teostamist ning visualiseerimisvahendi Power BI kasutamist, kuid ei ole piisavalt selgitanud, milliseid järeldusi analüüsi põhjal tehakse ning kuidas need on sihtrühmapõhised ja rakendatavad. Sihtrühmapõhisus ei tähenda üksnes riikidevahelist võrdlust, vaid eeldab ka erinevate kliendirühmade ja segmentide eristamist, nt era- ja ärikliendid ning nende alamsegmendid. Kuigi Vaidlustaja märgib, et analüüsi tehakse kliendisegmentide lõikes, ei ole Uuringus selgitatud, mida konkreetsete kliendisegmentide all mõeldakse (nt puudub äriklientide segmentide jaotus ettevõtte suuruse, tarbimismahu või muude asjakohaste tunnuste alusel). Samuti ei ole kirjeldatud, kuidas segmentide erinevus võib 17 (22) muuta seda, millistele järeldustele jõutakse. Power BI kasutamine võimaldab andmete visualiseerimist, kuid üksnes visualiseerimisvahendi olemasolu ei asenda analüüsi ega järelduste selgitamist ja nende tegemise loogikat ning puudub selgitus, kuidas andmete tõlgendamine toetab konkreetsete, arusaadavate ja rakendatavate järelduste tegemist. Seetõttu ei vasta Vaidlustaja esitatud info kriteeriumi sisulisele nõudele. Eksitav on Vaidlustaja väide, et hanketingimused ei nõudnud sihtrühma põhiste järelduste loogika esitamist kindlas vormis või eraldi peatükina, kuivõrd Hankija ei olegi seda Vaidlustajale ette heitnud. Hankija leiab, et Vaidlustaja analüüs ei kirjelda sihtrühmapõhist järelduste tegemise loogikat nii, et Hankija oleks sellest pakkumuse põhjal aru saanud. Vaidlustuskomisjon leiab, et käsitletava kriteeriumi puhul on vaidluse sisu selles, kas Vaidlustaja Uuringus on Hankija jaoks piisavalt selgelt ja ammendavalt kirjeldatud sihtrühmapõhist järelduste tegemise loogikat. Hankija hinnangul ei ole. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija hinnang sellele, kas mingi teave on toodud Hankija ootustele vastava selguse ja põhjalikkusega proovitöö hindamise selline element, mille õiguspärasuse kontrollimine vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt on võimalik üksnes piiratud ulatuses (vt käesoleva otsuse p 9). Käesoleval juhul möönab vaidlustuskomisjon, et käsitletava kriteeriumi sõnastusest tuleneb, et analüüs peab toetama arusaadavaid, rakendatavaid ja sihtrühmapõhiseid järeldusi, Vaidlustaja on sellised järeldused ka esitanud, kuid kas need vastasid ka Hankija ootustele, saab hinnata üksnes Hankija ning selles osas vaidlustuskomisjon seisukohta anda ei saa. Vaidlustaja enda pädevuses ei ole kinnitada Hankija ootustele vastamist. 13.8. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Näidisaruanne on põhjalik, selge ja professionaalselt üles ehitatud ning demonstreerib pakkuja analüüsivõimet ja tulemuste tõlgendamise oskust. Hankija seisukoht - Näidisaruanne näitab head visualiseerimisoskust, kuid ei demonstreeri piisavalt selgelt rakendatavate järelduste ja ettepanekute tegemist - ei ole Vaidlustaja hinnangul põhjendatud kokkuvõttes järgmistel põhjustel: Uuringus olevas näidisaruandes on lisaks visuaalidele esitatud ka uuringutulemuste tõlgendused ning nendest tuletatud praktilised järeldused ja ettepanekud: – strateegilised järeldused (Key Strategic Insights); – brändistrateegia implikatsioonid (Implications for Brand Strategy); – kasvuvõimalused ja arendussuunad (Key Growth Opportunities); – konkreetsed soovitused kommunikatsiooni, positsioneerimise ja kliendikogemuse parandamiseks. Need elemendid seovad uuringutulemused otseselt tellija otsustusprotsessidega ning vastavad ootusele toetada brändi juhtimist ja strateegilisi otsuseid. Näidisaruandes on rakendatavad järeldused ja ettepanekud esitatud. Uuringutulemuste rakendatavus ei väljendu üksnes eraldiseisvas soovituste loetelus, vaid eelkõige selles, kuidas järeldused on integreeritud analüüsi ja tõlgenduste sisse, mis on näidisaruandes selgelt tehtud. Hanketingimused ei nõudnud soovituste esitamist kindlas vormis ega eraldi peatükina, mistõttu ei ole põhjendatud hinnata pakkumust madalamalt esitlusviisi alusel. Vaidlustaja näidisaruandes on olemas sisulise kokkuvõtte ja rakendusliku sisuga slaidid „Summary“ ja „Main conclusions“ ning ka „Key growth opportunities“, kus on ettepanekud. Screenid on teisel Excel lehel. Hankija on kokkuvõtlikult seisukohal, et TK p 3.2 (Oluline on, et uuringu läbiviimine ning tulemuste analüüs oleksid selged, arusaadavad ja rakendatavad brändi tuntuse ja maine arendamisel nii era- kui äriklientide segmentides. Lisaks uuringu tulemustele ootame pakkujalt järelduste tegemist ning nende põhjal konkreetsete soovituste esitamist) ja TK p 4.11 (Näidisaruanne eraldi failina, mis illustreerib pakkuja analüüsivõimet, tulemuste tõlgendamise viise ja nende rakendatavust tellija brändi juhtimisel. Näited uuringutulemuste rakendamisest soovituste ja ettepanekute tegemiseks brändi ja maine arendamisel ning strateegiliste otsuste toetamisel) sõnastavad, mida Hankija ootas pakkujatelt järelduste ja ettepanekute tegemisel. Vaidlustaja on koondanud järeldused ja ettepanekud näidisaruande lehekülgedele 3-5 ning tehtud järeldused ja ettepanekud ei demonstreeri piisavalt selgelt rakendatavate ettepanekute 18 (22) tegemist, mille alusel oleks Hankijal võimalik tegevusi planeerida. Vaidlustaja on välja toonud järeldused ja võimaluskohad arenguks, kuid seda vaid pealiskaudselt ja neid ei saa ilma lisainfota rakendada. Näiteks on Vaidlustaja esimene arenguvõimalus (näidisraport slaid 5) sõnastatud Turning attention first and foremost to maintaining the current market share and keeping the clients satisfied. Selle punkti juures oleks Hankija soovinud lugeda, mis uuringu põhjal motiveerib kõige rohkem praegust kliendibaasi Enefiti jääma ja mis võiks seda potentsiaalselt takistada (seda saanuks vaadata selle järgi, et hinnata Enefiti praeguste klientide vastuseid nendega, kes on lähiminevikus Enefitist lahkunud), et nt paremini turundussõnumeid formuleerida. Vaidlustuskomisjon leiab, et käsitletava kriteeriumi puhul on vaidluse sisu selles, kas Vaidlustaja Uuringu lisaks olev näidisaruanne demonstreerib piisavalt selgelt rakendatavate järelduste ja ettepanekute tegemist või mitte. Pooled ei vaidle selle üle, et Vaidlustaja on tuletanud uuringutulemuste tõlgendustest järeldused ja ettepanekud ning esitanud need näidisaruandes (lk 3-5), kuid Hankija heidab Vaidlustajale ette, et need järeldused ja ettepanekud on pealiskaudsed ega demonstreeri piisavalt selgelt rakendatavate ettepanekute tegemist, mille alusel oleks Hankijal võimalik tegevusi planeerida. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija hinnang sellele, kas mingi teave on toodud Hankija jaoks piisava põhjalikkusega, proovitöö hindamise selline element, mille õiguspärasuse kontrollimine vaidlustuskomisjoni või kohtu poolt on võimalik üksnes piiratud ulatuses (vt käesoleva otsuse p 9). Käesoleval juhul möönab vaidlustuskomisjon, et TK p-idest 3.2 ja 4.11 tulenevalt pidid näidisaruandes sisalduma järeldused ja ettepanekud ning need Vaidlustaja näidistöös ka sisaldusid, kuid kas need vastasid Hankija ootustele (TK p 3.2), saab hinnata üksnes Hankija ning selles osas vaidlustuskomisjon seisukohta anda ei saa. Vaidlustaja enda pädevuses ei ole kinnitada Hankija ootustele vastamist. 13.9. Vaidlustaja leiab, et Hankija on jätnud andmata hinnangu, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud alusele: Pakkuja toob näiteid, kuidas uuringutulemusi on kasutatud soovituste ja ettepanekute tegemiseks brändi ja maine arendamisel lähtuvalt brändi võimalustest ja riskidest. Vaidlustaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et Vaidlustaja näidisaruandes on selgelt esitatud: - strateegilised järeldused (Key Strategic Insights); - brändi võimalused ja riskid; - nendest tuletatud soovitused (Implications for Brand Strategy); - konkreetsed ettepanekud brändi arendamiseks ja positsioneerimiseks. Need elemendid vastavad kriteeriumile, mis eeldab uuringutulemuste kasutamise näitamist brändi ja maine arendamisel. Selle kriteeriumi täitmine on pakkumuses tõendatud, kuid Hankija ei ole seda hinnanud. Hindamata jäetud kriteeriumi olemasolu korral ei ole võimalik pidada kvaliteedihindamist õiguspäraseks, kuna punktisumma ei põhine täielikul hindamisel. Hankija selgitab vastuseks kokkuvõtlikult, et Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole Vaidlustaja Uuringut selle kriteeriumi alusel hinnanud ei vasta tõele. Hankija ei hinnanud igat kirjeldavat punkti eraldi, st ei andnud iga kirjeldava punkti eest eraldi punkte, vaid pakkumuste hindamine toimus tervikuna. Väljatoodud kirjeldav punkt on kaetud teiste kirjeldavate punktide hinnangutega. Antud juhul sisaldub Hankija hinnang hinnangus kriteeriumile Näidisaruanne on põhjalik, selge ja professionaalselt üles ehitatud ning demonstreerib pakkuja analüüsivõimet ja tulemuste tõlgendamise oskust (vt käesoleva otsuse p 11.8), hõlmates ka hinnangut küsimusele, kas Vaidlustaja on näitlikustanud uuringutulemuste kasutamist soovituste ja ettepanekute tegemiseks eesmärgiga arendada brändi ja mainet lähtuvalt brändi võimalustest ja riskidest. Vaidlustaja on teinud uuringu kirjelduses vaid üldisi järeldusi, mis nõuavad lisainformatsiooni, et neid tegelikkuses brändistrateegias ja turundustegevuses rakendada saaks. Vaidlustaja ei ole selgelt näidanud, kuidas uuringutulemused on brändi ja mainega seotud otsuseid muutnud ning vaidlustaja tehtud ettepanekud on pigem metoodilised kui strateegilised. Vaidlustuskomisjon nõustub juba varem esitatud põhjustel Hankijaga, et Hindamismetoodikast tulenevalt ei pidanud Hankija andma eraldi hinnangut pakkujate Uuringute vastavuse (või mittevastavuse) kohta kõikidele Juhiste p-is 6.2 kehtestatud 40 punkti 19 (22) andmise kriteeriumidele, mistõttu Vaidlustaja etteheide, et Hankija on jätnud käsitletava kriteeriumi osas oma põhjendused andmata ning punktide andmine Vaidlustaja uuringule pole seega õiguspärane, ei ole õige ega asjakohane. Hankija väitel hõlmab käesoleva otsuse p-is 10.8 käsitletud hinnang: Näidisaruanne näitab head visualiseerimisoskust, kuid ei demonstreeri piisavalt selgelt rakendatavate järelduste ja ettepanekute tegemist ka hinnangut küsimuses, kas Vaidlustaja on näitlikustanud uuringutulemuste kasutamist soovituste ja ettepanekute tegemiseks eesmärgiga arendada brändi ja mainet lähtuvalt brändi võimalustest ja riskidest. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et näidisaruandes ei ole Vaidlustaja selgelt näidanud, kuidas uuringutulemused on brändi ja mainega seotud otsuseid muutnud ning Vaidlustaja tehtud ettepanekud on pigem metoodilised kui strateegilised. Vaidlustusmenetluses ei ole Vaidlustaja tõendanud, et tema näidisaruanne vastaks 40 punkti andmise kriteeriumile - Pakkuja toob näiteid, kuidas uuringutulemusi on kasutatud soovituste ja ettepanekute tegemiseks brändi ja maine arendamisel lähtuvalt brändi võimalustest ja riskidest. 13.10. Vaidlustaja leiab, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Pakkuja kirjeldab, kuidas varasemate uuringute tulemusi kasutatakse uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel. Vaidlustaja on Lisas 1 ekslikult leidnud, et Hankija ei ole eeltoodud kriteeriumi osas hinnangut andnud. Tegelikult on Hankija seoses käsitleva kriteeriumiga leidnud: Pole välja toodud, kuidas varasemate uuringute tulemusi arvestatakse järgmiste uuringute planeerimisel ja läbi viimisel. Kokkuvõttes on Vaidlustaja seisukohal, et on Uuringus selgelt kirjeldanud, et uuringute läbiviimisel kasutatakse varasemate uuringute tulemusi: - trendianalüüs ajas; - KPI‑de järjepidev jälgimine; - tulemuste võrdlus varasemate uuringulainetega; - varasemate tulemuste kasutamine analüüsi süvendamiseks ja järelduste tegemiseks. Need elemendid näitavad, et varasemate uuringute tulemusi kasutatakse nii uute uuringute planeerimisel kui ka analüüsimisel. Kriteeriumi täitmine on pakkumuses sisuliselt tõendatud. Varasemate uuringute kasutamine on üks keskseid elemente brändiuuringute analüütilises lahenemises, mistõttu selle aspekti hindamata jätmine mõjutab otseselt pakkumuse sisulist hindamist. Hankija väidab kokkuvõtlikult, et kuigi Vaidlustaja on kirjeldanud pakkumuses uuringute tulemuste võrdlemise analüütilisi raamistikke, puuduvad pakkumuses konkreetsed näited, kuidas kasutatakse varasemate uuringute tulemusi uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel. Ka vaidlustuses on Vaidlustaja üldiselt märkinud, et varasemate uuringute tulemusi kasutatakse nii uute uuringute planeerimisel kui analüüsimisel. Seega on tegemist üldise kirjeldusega, mille põhjal ei saa Hankija anda konkreetseid hinnanguid. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja ei ole Uuringus täpsemalt ja arusaadavalt lahti kirjutanud, kuidas varasemate uuringute tulemusi kasutatakse uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel. Vaidlustaja kinnitusel on tema Uuringus märgitud, et uuringute läbiviimisel kasutatakse varasemate uuringute tulemusi, kuid kuidas varasemate uuringute tulemuste arvestamine toimub, ei ole välja toodud. Eeltoodust tulenevalt nõustub vaidlustuskomisjon Hankija hinnanguga, et Vaidlustaja Uuring ei vasta 40 punkti omistamise kriteeriumile - Pakkuja kirjeldab, kuidas varasemate uuringute tulemusi kasutatakse uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel. 13.11. Lisas 1 on Vaidlustaja leidnud, et tema Uuring vastab 40 punkti andmiseks sätestatud kriteeriumile: Pakkuja esitab vajadusel põhjendatud soovitusi või parandusettepanekuid uurimismeetodite või küsimustike täiendamiseks, mis aitaksid uuringu eesmärke tõhusamalt saavutada, kuid ekslikult arvanud, et Hankija seisukoht Vaidlustaja Uuringule seoses selle kriteeriumiga oli - Pole välja toodud, kuidas varasemate uuringute tulemusi arvestatakse järgmiste uuringute planeerimisel ja läbi viimisel - mis tegelikult oli Hankija hinnang seoses 20 (22) kriteeriumiga Pakkuja kirjeldab, kuidas varasemate uuringute tulemusi kasutatakse uute uuringute planeerimisel ja analüüsimisel (vt käesoleva otsuse p 13.10). Sellest tulenevalt on Vaidlustaja esitanud Lisas 1 asjasse puutumatu põhjenduse. Hankija ei ole Lisas 2 märkinud, milline oli tegelikult tema hinnang seoses selle kriteeriumiga. Kuna nii Vaidlustaja seisukoht Lisas 1 kui Hankija seisukoht Lisas 2 ei ole seotud käsitletava kriteeriumiga, ei saa vaidlustuskomisjoni siin mingit hinnangut anda. 14. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija hinnangud Vaidlustaja Uuringule, lähtudes eelpool käsitletud kriteeriumidest, on põhimõtteliselt kooskõlas RHAD-i ja RHS-iga ning Vaidlustaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millest ilmneks, et Hankija on hindamisel eksinud, jätnud arvestama olulist teavet, teinud kaalutlusvea vms. Nagu eespool märgitud, on Hankijal loovtöö hindamisel lai kaalutlusruum (vt käesoleva otsuse p-id 9-11), mistõttu Hankija hinnangutel põhinevad seisukohad (nt kas midagi on esitatud piisavalt põhjalikult) sisuliselt kontrollitavad ei ole. Vaidlustusmenetluses ei ole Vaidlustaja veenvalt tõendanud, et puudusi, mis Hankija hinnangul Vaidlustaja Uuringus esinevad, seal tegelikult pole. See, et Vaidlustajal on oma argumentatsioon ja hinnangud selle kohta, miks ja millises ulatuses ta Uuringu puhul mingeid asjaolusid arvestas või arvestamata jättis, ei muuda Hankija seisukohti õigusvastaseks. Pakkujad peavad arvestama sellega, et loovtöö hindamine sisaldab igal juhul subjektiivset elementi ning maksimumpunktide saamine ei ole ette määratud. 15. Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et RHAD-is kehtestatud hindamismetoodikast tulenevalt ei kujunenud pakkumustele Hindamiskriteeriumi alusel omistatud punktisumma (40, 25 või 10) Juhiste p-is 6.2 kehtestatud 40 (või 25 või 10) punkti andmise konkreetsete kriteeriumide alusel omistatud punktide summana, vaid Hankija üldhinnanguna sellele, milliste punktide andmise kriteeriumidele (40, 25 või 10) pakkumus kokkuvõttes vastab. Hankija põhjendused Vaidlustaja Uuringu hindamiseks 25 punktiga on kogumina esitatud dokumendi Uuringute kirjelduse hindamine Brändiuuringu hankes_304572 osas II Hindamise tulemused ja põhjendused. Isegi juhul, kui Hankija hinnangud mõnele käesoleva otsuses p-i 13 alapunktides toodud kriteeriumidele võivad olla kaheldavad või pole lõpuni kontrollitavad, leiab vaidlustuskomisjon, et Hankija on hinnanud Vaidlustaja Uuringut Hindamiskriteeriumi kohaselt põhimõtteliselt õigesti 25 punktiga. Vaidlustuskomisjon ei nõustu seejuures Vaidlustaja väitega, et Hankija rikkus tema Uuringu hindamisel RHAD-is ettenähtud korda, kuna võrdles Vaidlustaja pakkumust teiste pakkumusega, mitte ei hinnanud seda hindamiskriteeriumidest lähtudes. Sellist võrdlemist pakkumuste hindamist kajastav dokument ei näita, mistõttu vaidlustuskomisjoni hinnangul on Hankija vastandanud Vaidlustaja ja Ühispakkujate uuringut alles vaidlustusmenetluse argumentatsioonis, mitte pakkumuste hindamisel. Igatahes ei tõenda miski vastupidist. 16. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija hindas Vaidlustaja Uuringut vastavalt RHAD-is kehtestatud korrale ning kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja puuduvad asjaolud, mis näitaksid, et hindamisel oleks Hankija rikkunud RHS-i või RHAD-i nõudeid või teinud olulisi kaalutlusvigu. Seega puudub alus vaidlustuses väidetud põhjustel Hankija otsuse kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati Ühispakkujate pakkumus Riigihankes edukaks. 17. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 17.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist. 17.2. Kolmas isik ei ole osales vaidlustusmenetluses faktiliselt osalenud. 21 (22) 17.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 22 (22)