Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn 10115 [email protected] 25.05.2026 Esitatud e-kirja teel ASKEND ESTONIA OÜ VAIDLUSTUS ÄRISALADUSETA VERSIOON Riigihange: „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ (viitenumber 305569) Vaidlustaja: Askend Estonia OÜ Registrikood 14133207 aadress Tartu mnt 80f, 10112 Tallinn Lepinguline esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus OÜ Maakri 30, 10145 Tallinn E-post [email protected] Hankija: Välisministeerium Registrikood 70002526 Aadress Islandi väljak 1, 15049 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik (ühispakkujad): Red Function OÜ Registrikood 12105684 Aadress Pirni tn 7/1, 10617 Tallinn E-post [email protected] Tulepaak OÜ Registrikood 12065884 Aadress Kõrre tn 12, 10412 Tallinn E-post [email protected] TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Välisministeeriumi 14.05.2026 otsused osas, millega tunnistati ühispakkujate Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ pakkumus edukaks, jäeti ühispakkuja kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. 2 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 3 Jätta menetluskulud tervikuna Välisministeeriumi kanda ja mõista Askend Estonia OÜ menetluskulud välja Välisministeeriumilt.  ASJAOLUD 1.1 Välisministeerium (hankija) avaldas 19.02.2026 riigihanke „Diplomaatide portaali ja menetluskeskkonna (VEIS) uue digilahenduse arendustööde tellimine“ (viitenumbriga 305569) (riigihange). 1.2 14.05.2026 tegi hankija kõik hanke otsused korraga, mille hulgas tunnistas edukaks ühispakkujate Red Function OÜ ja Tulepaak OÜ (kolmas isik) pakkumuse 87 hindepunktiga. Askend Estonia OÜ-le (vaidlustaja) omistas hankija hindamise tulemusel 76 hindepunkti, mistõttu oli vaidlustaja pakkumus ebaedukas. Otsusest teavitati koos hindamisprotokolli (lisa 1) avaldamisega 15.05.2026. Kolmas isik sai kvaliteedi kriteeriumi „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“ hindamisel maksimaalsed hindepunktid ehk 20 hindepunkti, vaidlustajale omistati 8 hindepunkti. Kriteeriumi „Projektiplaan ja ajakava“ eest omistati vaidlustajale 16 hindepunkti, edukale pakkujale 20. 1.3 Juhul, kui vaidlustajale omistataks 20 hindepunkti nii kriteeriumis „Projektiplaan ja ajakava“ kui ka „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“, oleks võimalik vaidlustajal osutuda edukaks pakkujaks, kuivõrd vastavalt oleks omistatav hindepunktide kogusumma oleks 92, mis on enam kui eduka pakkuja 87 hindepunkti. Seega on vaidlustajal reaalne võimalus vaidluse eduka lahenemise korral osutuda riigihankes edukaks pakkujaks. 1.4 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud riigihangete seaduse (RHS) § 117 lg 1 ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat. Õiguspärase hindamise korral tuleb riigihankes edukaks tunnistada vaidlustaja pakkumus, mistõttu on vaidlustajal ka vaidlustamise õigus RHS § 185 lg 1 mõttes. PÕHJENDUSED Ülevaade 2.1 Ülevaatlikult on hankija hinnanud vaidlustaja esitatud tehnilist ja arhitektuurset lähenemist hindamismetoodika ja RHAD-ga vastuolus olevalt liiga madalalt, mistõttu ei osutunud vaidlustaja RHS § 117 lg 1 vastuolus olevalt edukaks pakkujaks. 2.2 Hindamiskomisjon ei ole hindamisel arvestanud RHAD-s märgitut, võttes lubamatult hindepunkte maha lahenduse eest, mida RHAD tegelikult lubas, isegi soosis. Lisaks on hindamiskomisjon jäänud hindamisprotokolliga jagatud tagasisides liiga üldiseks, arvestades, et hindamismetoodika iseenesest on juba liiga üldine. Eelnevast tulenevalt on tehtud otsus vastuolus nii RHS § 117 lg 1 kui ka RHS § 3 üldpõhimõtetega, mille kohaselt peab tehtud otsus olema kontrollitav, läbipaistev ning kooskõlas sätestatud tingimustega. Hindamismetoodika 2.3 Hindamiskriteeriumite alusdokumendis on märgitud hindamismetoodika kriteeriumi „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“ juurde järgmiselt. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad esitatud tehnilist lahendust individuaalselt kolmepallisüsteemis (5, 3, 1). Kriteeriumile leitakse keskmine hinne. Maksimaalse keskmise hinde saanud pakkumus saab 20 punkti. Teiste pakkumuste punktid arvutatakse: Punktid = (Pakkumuse keskmine hinne / Kõrgeim keskmine hinne) × 20. Hindamise kriteeriumid: 2.3.1 5 punkti – Tehniline lahendus on selgelt struktureeritud ja põhjalikult kirjeldatud. Arhitektuur vastab MFN-ile ja arhitektuuri headele tavadele. Tehnoloogiavalikud on põhjendatud. Andmevood ja komponendid on selgelt kirjeldatud. Esimese tellimuse realiseerimise plaan on detailne ja realistlik. Liidestuste realiseerimine on põhjalikult käsitletud. Migratsioonistrateegia on läbimõeldud. 2.3.2 3 punkti – Tehniline lahendus on üldiselt hästi kirjeldatud. Arhitektuur vastab põhinõuetele. Tehnoloogiavalikud on mõistlikud. Põhikomponendid on kirjeldatud. Realiseerimise plaan on arusaadav. Esineb 1-3 väiksemat puudujääki. 2 2.3.3 1 punkt – Tehniline lahendus on pindine või puudulik. Arhitektuur ei ole piisavalt kirjeldatud. Tehnoloogiavalikud on ebaselged või põhjendamata. Realiseerimise plaan on ebarealistlik. Esineb 4 või enam olulist puudujääki. 2.4 Vaidlustajale on hindamiskomisjoni liikmed omistanud 3, 3, 1, 1 hindepunkti (keskmine on 2) kriteeriumi „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“, mis on vastavalt valemile andnud vaidlustajale kokku 8 hindepunkti. Õiglane hindepunktide arv RHAD kohaselt olnuks maksimaalne ehk 5, 5, 5, 5, kuna tagasisidestatud vead ei ole tegelikult RHAD kohaselt vead, mis õigustaks hindepunktide langetamist hindamismetoodika kohaselt. 2.5 Kriteeriumi „Projektiplaan ja ajakava“ hindamismetoodika on üsna sarnase loogikaga. Hindamiskomisjoni liikmed hindavad esitatud projektiplaani individuaalselt kolmepallisüsteemis (5, 3, 1). Kriteeriumile leitakse keskmine hinne. Maksimaalse keskmise hinde saanud pakkumus saab 20 punkti. Teiste pakkumuste punktid arvutatakse: Punktid = (Pakkumuse keskmine hinne / Kõrgeim keskmine hinne) × 20. Hindamise kriteeriumid: 2.5.1 5 punkti – Pakkuja on läbi mõelnud, kuidas plaanitakse oodatavad tulemid nõutud ajaraamides saavutada. Projektiplaan on detailne ja realistlik. Tööetapid on selgelt struktureeritud vaheetappide ja verstapostidega. Ajakava on kooskõlas hankedokumentides toodud ootustega või parem. Ressursside jaotus on läbimõeldud. Arendusmetoodika kirjeldus vastab hankija ootustele. Riskide analüüs on põhjalik ja sisaldab maandamismeetmeid. Hankija kaasamine on hästi planeeritud. Testimise ja kvaliteeditagamise plaan on integreeritud. 2.5.2 3 punkti – Projektiplaan on üldiselt hästi struktureeritud. Ajakava on realistlik, kuid mõningad detailid puuduvad. Ressursside jaotus on arusaadav. Riskide käsitlemine ja arendusmetoodika on olemas. Hankija kaasamine on kirjeldatud. Esineb 1-3 väiksemat puudujääki. 2.5.3 1 punkt – Projektiplaan on üldine ja puudulik. Ajakava on ebarealistlik või ebaselge. Ressursside jaotus on ebapiisav. Riskide käsitlemine puudub või on formaalne. Hankija kaasamine on ebaselgelt kirjeldatud. Esineb 4 või enam olulist puudujääki. 2.6 Vaidlustajale on hindamiskomisjoni liikmed omistanud 5, 3, 5, 3 hindepunkti (keskmine on 4) kriteeriumi „Projektiplaan ja ajakava“, mis on vastavalt valemile andnud vaidlustajale kokku 16 hindepunkti. Õiglane hindepunktide arv RHAD kohaselt olnuks maksimaalne ehk 5, 5, 5, 5, kuna tagasisidestatud vead ei ole tegelikult RHAD kohaselt vead, mis õigustaks hindepunktide langetamist hindamismetoodika kohaselt. Õiguslikud põhjendused 2.7 Mida üldisemad on hindamiskriteeriumid ja -metoodika, seda avaram on hankija hindamisruum ning seda põhjalikumad peavad läbipaistvuse tagamiseks olema hinnete põhjendused. Kui RHAD- s kehtestatud hindamismetoodika sisaldab täpseid hinnete kirjeldusi, võivad need tagada piisava läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. 1 Praegusel juhul olid hindamiskriteeriumid äärmiselt avarad, mistõttu oleks pidanud nende läbipaistvuse tagamiseks olema ka põhjendused olulisemalt põhjalikumad. Hindamismetoodika ise ei olnud niivõrd täpne, et see tagaks läbipaistvuse ka ilma hinnete hilisema põhjendamiseta. 2.8 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning VAKO peab kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). Juhul kui hindamises on vastuolusid, siis ei piisa nende ümberlükkamiseks üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest. 2 Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul 1 RKHKo 3-20-1198, p 21 2 RKHKo 3-20-1198, p 17 3  pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol. PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega.3 Olukorras, kus hindamisotsustus on tehtud avatud hankemenetluses, st konkurentsile avatud ja kõige rangemalt reguleeritud hankemenetluses, peab vaidlustuskomisjon hankija tegevuse õiguspärasuse kontrollimisel minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt hankija hinnangute põhjendatust.4 2.9 Seega kokkuvõttes peab VAKO kontrollima, kas hankija hindas vaidlustaja pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.10 Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud, et ta hindab mh pakkuja esitatud tehnilist ja arhitektuurset lähenemist 5 ja selle dokumendi sisulised (üldist laadi) nõuded on kirjeldatud omakorda tehnilise kirjelduse punktis 13.4.6 Seega on hankija teinud 14.05.2026 edukaks tunnistamise otsuse raames hindamisotsuse. Tallinna Halduskohus on otsuses 3-21-1811 selgitanud, et loovtöö hindamisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte; 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida; 3) väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1. Samas lahendis rõhutati, et hankijal on kohustus anda põhjalikud selgitused, et tagada hinnete kujunemise läbipaistvus ja kontrollitavus. Käesoleval juhul on ilmne, et hindamisel on aluseks võetud lähtepunkt, mis on vastuolus RHAD-s märgituga ehk hindamisel on lähtutud detailidest, mida ei olnud hindamise eelselt kindlaks määratud ega sätestatud kui hindepunkte vähendavad asjaolud. 2.11 Lisaks on oluline märkida, et kuivõrd RHAD-s endas sisalduvad väga minimaalselt nii tehnilise ja arhitektuurse lähenemise koostamise juhised kui ka hindamismetoodika, siis tuleb lähtuda siinkohal valdkonna mõistliku isiku arusaamast ning tõlgendada ebaselgused vaidlustaja kasuks. Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija. 7 Seega kui hankija juhised on olnud ebaselged, siis ei saa pakkujale vähem punkte omistada pelgalt seetõttu, et hankija ei kirjeldanud piisavalt selgelt oma ootusi tehnilise ja arhitektuurise lähenemise püstitamisel ja hindamismetoodika kirjeldamisel. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks 8 ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole.9 2.12 Kuivõrd edukaks tunnistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab otsus sisaldama asjakohaseid õiguslikke aluseid ja faktilisi asjaolusid, mis kaalutlusotsuseni viisid ning mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Olukord, kus hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult hindab, paneb hankijale erilise vastutuse hindamise kriteeriumi kohaldamise põhjendamisel. Antud juhul on hindamismetoodika äärmiselt napisõnaline ning sarnase napisõnalisusega on jätkanud hindamiskomisjon ka protokollis märgitud tagasisides. Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise 3 RKHKo 3-20-1198, p 12-14, VAKOo 283-20/227164, p 16 4 VAKOo 283-20/227164, p 16 5 RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9870124/documents/source- document?group=B&documentOldId=19040378 6 RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9870124/documents/source- document?group=B&documentOldId=19040380 7 Vt nt VAKOo 255-20/227269 p 14 ja RKHKo 3-3-1-24-13, p 39 8 EKo C-19/00, p 43 9 VAKOo 156-17/189268, p 20; VAKOo 188-17/191029 p 14-15; TlnHKo 3-25-2542, p 11 4  lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. 10 Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse. 2.13 Seega kokkuvõtlikult on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim ehk eduka pakkujaga ei tohiks hanketingimuste korrektsel kohaldamisel lepingut sõlmida. Hankija otsuste õigusvastasus 2.14 Kriteeriumi „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“ hindamisel on hankija põhjendanud hindepunktide andmist järgmiselt: „Arhitektuur ja komponentide jaotus on selgelt kirjeldatud ning toetab lahenduse elluviimist. Samas on pakutava skoobi defineerimisel jäetud välja olulised funktsionaalsused (sh kasutajate ja õiguste haldus) ning eeldatud nende katmist välise teenuse kaudu. Lisaks tekitab lahendus kriitilise sõltuvuse kolmanda osapoole teenusest, mis ei ole kooskõlas MFN-ist tuleneva toimepidevuse nõudega.“ 2.15 Hankija selgitas lisaks 25.05.2026 vastusena selgitustaotlusele järgmist: 2.15.1 [Ärisaladus eemaldatud]. 2.15.2 [Ärisaladus eemaldatud]. 2.15.3 [Ärisaladus eemaldatud]. 2.15.4 [Ärisaladus eemaldatud] 2.16 Vaidlustaja eeldas ja sai ka hankija selgituste kohaselt kinnituse, et hankija on pidanud puuduseks asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses [Ärisaladus eemaldatud]. 2.17 [Ärisaladus eemaldatud]. Hankija on seega hindamisel sisuliselt asendanud funktsionaalse nõude realiseerimisviisi nõudega, käsitlenud RHAD kohaselt lubatud arhitektuurilahendust põhjendamatult puudusena, tuginenud määratlemata ja sisustamata mõistetele nagu „terviklikkus“ ja „kontroll“ ning normatiivse aluseta riskihinnangutele, laiendades hindamiskriteeriume tagantjärele viisil, mis ei tulene RHAD-st. 2.17.1 Esiteks ei tulene ühestki RHAD sättest kohustust realiseerida kasutajate ja õiguste haldus tingimata arendatava infosüsteemi sees. Vastupidi, tehniline kirjeldus ja Lisa 3 – Mittefunktsionaalsed nõuded (edaspidi MFN) näevad ette, et süsteem peab olema liidestatav teiste infosüsteemidega ning andmevahetus peab toimuma eelkõige X‑tee kaudu. Eelkõige on sätestatud, et süsteem peab võimaldama luua ühe- või kahesuunalisi ühendusi riigi infosüsteemidega ning konkreetsete liidestuste vajadus lepitakse kokku tööde käigus (MFN lk 3-4 – ptk „Andmevahetus“).11 Vaidlustaja pakutud lahendus, [Ärisaladus eemaldatud], on seega täielikult kooskõlas nii tehnilise kirjelduse kui ka MFN nõuetega, kuna tegemist on riigi infosüsteemi komponendi taaskasutusega ning standardse andmevahetusmehhanismiga. Viidatud lahendus on kirjeldatud vaidlustaja pakkumuses arhitektuurse lähenemise dokumendi p-s 4.3.2, mida vaidlustaja ei lisa vaidlustusele, kuna see sisaldab vaidlustaja ärisaladust ning VAKO saab sellele ise RHR-s ligi. 2.17.2 Teiseks tuleneb riigi IT koosvõime raamistikust 12, mis on MFN lk 1 alusel tehtud selles hankes kohustuslikuks, selgesõnaline põhimõte, et uusi lahendusi ei tohi põhjendamatult nullist üles 10 K. Matteus, M. Rool in M.A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2025. RHS § 117/19. 11 MFN RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9870124/documents/source- document?group=B&documentOldId=19040381 12 Kättesaadav: https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik 5  ehitada, [Ärisaladus eemaldatud]. Viidatud raamistiku üks selgeid eesmärke on vähendada avaliku sektori (IT) kulusid vähendades taasleiutamist ja tõstes taaskasutust ning seotud teadlikkust. Raamistiku p 2.213 sätestab, et vältida samade murede uuesti lahendamist ja sellega seonduvat kallimat hinda ning ka varasemate vigade kordamist on tähtis enne uue teenuse ja tehniliste komponentide ehitamist valideerida, kas sellist lahendust ei ole juba riigis olemas? Seda saab teha vaadates teenuste kataloogi (tulevikus), X-tee kataloogi, digiriigi funktsioonide registrit (realiseeritakse 2023) ja koodivaramut ning küsides IT-majadest otse. Kui vähegi võimalik, siis tasuks kasutusele võtta olemasolevaid lahendusi ka siis, kui need pole perfektsed. Vaidlustaja on oma pakkumuses kõike seda teinud, kuid hankija on hindamisel seda hoopis puuduseks pidanud. 2.17.3 Hankija on leidnud, et kolmanda osapoole teenuse kasutamine tekitab „kriitilise sõltuvuse“ ega ole kooskõlas MFN‑ist tuleneva toimepidevuse nõudega. Hoopis hankija järeldus ei ole tegelikult kooskõlas MFN sisuga, kuna MFN ei keela kolmandate osapoolte teenuste kasutamist. Vastupidi, see eeldab, et enne nende kasutuselevõttu hinnatakse vastavust infoturbe nõuetele ning see dokumenteeritakse. Samuti on MFN-s sätestatud, et süsteem peab olema integreeritav teiste süsteemidega ning andmevahetus riigi infosüsteemidega on standardne ja oodatud lahenduse osa. Vaidlustajale ei avaldatud hankija poolt otsusega koos ehk protokollis, millist MFN-i punkti pakutud lahendus rikub. 25.05.2026 vastuses selgitas hankija, et tegemist on peatükis „Andmevaheus“ märgitud nõudega „[Ärisaladus eemaldatud], mille kasutamine ei kujuta endast lubamatut kolmanda osapoole sõltuvust, vaid on osa riiklikust arhitektuurist, mistõttu puudub ka RHAD-st tulenev alus käsitleda seda lahendust puudusena. 2.17.4 [Ärisaladus eemaldatud]. 2.17.5 Hankija hinnang põhineb mh eeldusel, et kasutajate ja õiguste haldamine peaks olema realiseeritud arendatavas süsteemis endas, kuid selline eeldus ei tulene RHAD-st. Tehniline kirjeldus sätestab üksnes, et süsteem peab toetama rollipõhist kasutusõiguste haldamist. Samasugune nõue tuleneb ka RHAD Lisast 2 – diplomaatide portaali analüüsist14, kus kirjeldatakse rollipõhist autoriseerimist funktsionaalsusena, kuid ei seata nõuet selle realiseerimise viisile ega asukohale [Ärisaladus eemaldatud]). Vaidlustaja lahendus täidab selle nõude, kuna [Ärisaladus eemaldatud]. Puuduseks saab pidada üksnes seda, kui nõutud funktsionaalsus puudub, mitte aga seda, et see on lahendatud teisiti kui hankija hilisem (hindamisel tekkinud, mitte RHAD-s väljendatud) eelistus. 2.17.6 Kasutajate haldus on kirjeldatud RHAD dokumendis MFN ja osaliselt ka RHAD Lisa 2 – diplomaatide portaali analüüsis lk 94 (Autentimine ja autoriseerimine). Vaidlustaja pakutud lahendus vastab nendele nõuetele täielikult ning on vastavalt kirjeldatud ka tehnilise ja arhitektuurse lähenemise dokumendis. Autentimine ja autoriseerimine on kirjeldatud p-s 4.3.1, integratsioonikiht p-s 4.1.1, autentimisteenus p-s 4.1.2 ja otseliidestused p-s 4.4.2. Vaidlustaja ei tuvastanud ühtki vastuolu pakutu ja nõutu vahel ning hankija ei ole ka kirjeldanud täiendavale küsimustele vastates, milles viidatud vastuolud seisnevad. Õiguste haldus on samuti kirjeldatud diplomaatide portaali analüüsis, lk 94 (Autentimine ja autoriseerimine). Kõik nõutele vastavad kirjeldused on vaidlustaja esitanud dokumendis tehniline ja arhitektuurne lähenemine, punktides 4.3.1, 4.1.1 ja 4.4.1. [Ärisaladus eemaldatud]. 2.17.7 Ehk kokkuvõttes taandub hankija sisuline etteheide ikkagi asjaolule, [Ärisaladus eemaldatud]. 2.17.8 Kuid [Ärisaladus eemaldatud] ei ole vastuolus ühegi RHAD dokumendiga ega defineeritud kui ebasoovitav lahendus, mistõttu on selle asjaolu eest punktide mahavõtmine õigustamatu. 2.18 Kriteeriumi „Projektiplaan ja ajakava“ hindamisel on hankija põhjendanud hindepunktide andmist järgmiselt: „Projektiplaan on detailne, realistlik ja hästi struktureeritud, sisaldab loogilist etappide jaotust, riskide käsitlust ning hankija kaasamist. Samas ei kata planeeritud skoop arhitektuurilises 13 https://digiriik.eesti.ee/koostoimeraamistik/2-riigi-infosusteemi-koostoime 14 RHR-is: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9870124/documents/source- document?group=B&documentOldId=19040379 6  lahenduses tuvastatud piirangute tõttu kõiki ärikriitilisi funktsionaalsusi (sh kasutajate ja õiguste haldus), mis mõjutab tööde terviklikkust ja vähendab plaani vastavust hankija ootustele.“ 2.19 Hankija selgitas lisaks 25.05.2026 vastusena selgitustaotlusele järgmist: „[Ärisaladus eemaldatud]. 2.19.1 Ehk sisuliselt võeti projektiplaani ja ajakava kriteeriumis punkte maha arhitektuurse lahenduse aspekti eest, mida hinnati hoopis teise hindamiskriteeriumi alusel. Hankija möönis, et projektiplaanis endas formaalseid puuduseid ei olnud, jättes sisustamata, mida siin formaalsuste all silmas peeti. 2.19.2 Hankija on punktide põhjendustes leidnud, et projektiplaan ei kata kõiki ärikriitilisi funktsionaalsusi ning sellest tulenevalt on lahendus ebapiisav. See järeldus ei ole kooskõlas RHAD-ga ega ka hankija enda selgitustega. Hankija on hankemenetluse käigus selgitanud 15, et esimese tellimuse skoobis ei pea realiseerima kogu analüüsis kirjeldatud funktsionaalsust maksimaalses detailsuses ning lubatud on jätta välja „nice‑to‑have“ funktsionaalsused. Vaidlustaja pakkumus lähtub sellest juhisest, [Ärisaladus eemaldatud] (tehnilise ja arhitektuurse lähenemise dokumendi p 4.3.0). Seega on pakkumus kooskõlas hankija enda antud selgitustega. Hankija ei saa hiljem hinnata puudusena asjaolu, mis oli hankemenetluse käigus sõnaselgelt lubatud. 2.19.3 Kasutajate ja õiguste halduse osas on vaidlustaja kirjeldanud eespool täpsemalt, kuidas on neid käsitletud ning hankija on sisuliselt samal põhjusel ka käesolevas kriteeriumis hindepunkte langetanud. Vaidlustaja tehnilises ja arhitektuurses lähenemises (p 6.1.1, lk 37) on kirjeldatud kõik nõutu ka projektiplaani osana, mistõttu on hankija etteheited alusetud. 2.19.4 Liiatigi ei saa nimetatud tegevuste puudumist projektiplaanis ega ajakavas käsitada puudusena. Vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud arhitektuurilahenduse kohaselt [Ärisaladus eemaldatud]. Sellest tulenevalt puudub objektiivne vajadus nende funktsionaalsuste eraldiseisvaks arendamiseks arendatavas infosüsteemis ning ka nende detailseks kajastamiseks projektiplaanis. Hankija lähtekoht, mille kohaselt peaks projektiplaan sisaldama ka selliste komponentide realiseerimist, [Ärisaladus eemaldatud], ei tulene ühestki RHAD sättest ning kujutab endast sisuliselt täiendava hindamiskriteeriumi kehtestamist tagantjärele. Lisaks on MFN ja tehnilise kirjelduse kohaselt ette nähtud, et süsteem peab olema liidestatav teiste infosüsteemidega ning kasutada võib olemasolevaid teenuseid, sealhulgas riiklikke lahendusi, mille täpne kasutus lepitakse kokku tööde käigus. Seega ei saa pidada projektiplaani puuduseks asjaolu, et [Ärisaladus eemaldatud]. 2.20 Seega kokkuvõtlikult ilmneb, et hankija käsitleb puudustena arhitektuurivalikuid ([Ärisaladus eemaldatud], konkreetset realiseerimisviisi ([Ärisaladus eemaldatud]) ja skoobi piire („[Ärisaladus eemaldatud]“), kuigi hindamiskriteerium keskendub lahenduse kvaliteedile, põhjendatusele ja vastavusele nõuetele. Hindamismetoodika kohaselt saab madalama hinde anda üksnes juhul, kui esinevad puudujäägid (nt ebaselge arhitektuur, põhjendamata tehnoloogiad või ebarealistlik plaan). Käesoleval juhul ei ole hankija tuvastanud selliseid puudujääke, vaid on hinnanud negatiivselt lahendust, mis on kooskõlas RHAD-ga, on põhjendatud ja vastavad riigi IT arhitektuuri põhimõtetele. Seega on hindamisel sisuliselt lisatud kriteeriume, mida hankedokumentides ei olnud, mis on RHS § 117 lg 1 rikkumine. 2.21 Eeltoodust tulenevalt on vaidlustaja lahendus tegelikult vastav nii tehnilisele kirjeldusele kui MFN nõuetele ning hankija on ebaõigesti käsitlenud eksimusena midagi, mida RHAD selgelt lubab. Ühtlasi on hankija sama eksimuse eest võtnud hindepunkte maha kolme erineva põhjenduse kaudu, mis on samuti selgelt lubamatu. Hankija on seejuures hindamisel tuginenud kriteeriumitele, mida RHAD ei selgita ning jätnud olulised põhjendused esitamata. Planeeritud töö skoobi osas on hankija läinud ka selgelt vastuollu enda poolt hankemenetluse jooksul antud selgitustega. Seetõttu ei ole vaidlustaja pakkumusele antud madalamad hindepunktid kriteeriumites „Tehniline ja arhitektuurne lähenemine“ ega „Projektiplaan ja ajakava“ kooskõlas hindamismetoodika ega RHS 15 RHR-is teabevahetus: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9870124/communication/message/1071769 7  § 117 lg 1 nõuetega. Vaidlustajale tuleks nendes kriteeriumites omistada maksimaalsed hindepunktid, [Ärisaladus eemaldatud], vaidlustaja pakkumuses ei esinenud. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 2560 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 2). 3.4 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 15.05.2026. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 3.5 Ärisaladus. Vaidlustus on koostatud kahes versioonis. See versioon on konfidentsiaalne ja palume seda kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandale isikule on koostatud kaetud versioon, millest on eemaldatud konfidentsiaalne informatsioon. Vaidlustaja on halliga markeerinud ja ära katnud need osad põhjendustes, millest on näha või millest on tuletatav vaidlustaja tehnilise ja arhitektuurse lähenemise ning projektiplaani sisu ehk ärisaladus. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule tehnilise ja arhitektuurse lähenemise sisu detailsemas ulatuses väljastada. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumust hindas hankija ning kolmas isik ei saa hankija kaalutlusi sisustama hakata, ei ole ka vajadust kolmandale isikule vaidlustaja pakkumuse ja ärisaladusega osade esitamiseks vaidlustusest. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Tehnilise ja arhitektuurse lähenemise sisu koos projektiplaaniga vastab kõikidele nendele eeldustele, kuivõrd tehniline ja arhitektuurne lähenemine ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav kellelegi teisele peale vaidlustaja, tehniline ja arhitektuurne lähenemine on vaidlustaja oskusteabe pinnalt koostatud intellektuaalne omand ning sellel on kaubanduslik väärtus, kuna tehnilises ja arhitektuurses lähenemises realiseeritud lahendusi võib vaidlustaja kasutada ka tulevikus. Palume ka hankijal vastuse koostamisel lähtuda vaidlustaja määratud ärisaladuse ulatusest ja kaitsest. 3.6 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat Askend Estonia OÜ lepinguline esindaja Lisad: 1) Hindamisprotokoll; 2) Maksekorraldus. 8                   ! " ! #$$!%& $               !!"#$ % % &' ( ) *+,,  ,% - &' ( % , % . ##""#"/0/$!"". 1   ! " !!'#(#%)& $     2 1 3  13 % % &' (  ,% - &' ( 4.##""##! $.0# ) 5% '67 % )    ' % 89 :% '67 % %   12 ";7 ' <  7 3= "7 >> /##7  3 , &%,: ) ?% ( ) *+,,  ,% 8 5 % &% %,:  % @( % , % "/0#-## & ,A * ,,B % -##( 1 +,   + 8 5 % +?* *+,, + C D5+ 5+ )  % +, %% &E  ( ,, +A %,  %,FF  ++% D * %,: C !#//0. E %,:    8  % - ".###4""0  %,,  6% 8  %,,% ) *+,,  6% 8 ,% % , % #-## * ##$+ " & (,'#% $#, 3:+5%3:+ :%%  /$4"$#$ "/-#/-"#"0  C".C! ' <%7 %G "7 /## ++%%7 7  ### "/" "" !/!