Hankija täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete vaidlustuskomisjon 2 5 .0 5 .2026 Edastatud e-posti aadressil [email protected] Riigihange nr 30 5132 Vaidlustaja I: AS Liepajas autobusu parks registrikood 40003015652 aadress: Cukura iela 8/16, Liepāja LV-3414, Läti e-post [email protected] Vaidlustaja II: SIA NordBus registrikood 40203592663 aadress: Dzirciema iela 121, Rīga, LV-1055, Läti Vaidlustajate esindaja: vandeadvokaat Anneli Aab Advokaadibüroo Sirel & Partnerid e-post [email protected] Hankija: MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Registrikood 80213342 Hankija esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post: [email protected] HANKIJA VASTU VÄITED VAIDLUSTAJA 20.05.2026 MENETLUSDOKUMENDILE JA TÄIENDAV TAOTLUS MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS I Vastuväited Vaidlustaja 2 0.05.2026 menetlusdokumendile Hankija jääb vastuses vaidlustusele esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt märgib Hankija vastuväiteks Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendile järgmist. Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.2.1 – 2.2.4 jätkab Vaidlustaja väidet, et Hankija on vaidlusaluses otsuses kuidagi „ automaatselt “ Vaidlustaja kõrvaldanud ilma kaalutlusteta (viide „automaatsele“ kõrvaldamisele on nii vaidlustuses kui 20.05.2026 menetlusdokumendis läbivalt kasutusel , sh 20.05 . 2026 menetlusdokumendi p 2.2.1 – 2.2.24, p 2.3.7 - 2.3. 9 ) . Selle sisutühja väite kordamine vaidlustuses mitmekümnel lehel ja uuesti 20.05.2026 menetlusdokumendis ei muuda väidet tõeseks , vaid see on demagoogiline võte pideva kordamise kaudu VAKO mõjutamisek s, et mingi „automaatne“ kõrvaldamine on tõepoolest toimunud ehkki tõendid räägivad vastupidist . Küsimus ei ole ju lepingurikkumiste ja sanktsioonide tuvastamises , vaid hinnangus nende faktiliste asjaolude tähendusele Vaidlustajate kõrvaldamise kontekstis. Pooltel ei ole mitte mingit vaidlust faktides – Vaidlustaja ise on esitanud Hankijale Ogre ja Liepaja lepingute alusel tehtud kõik leppetrahvinõuded, milles on kajastatud iga etteheidetud rikkumise faktilisi asjaolusid ja Läti tellija kaalutlusi leppetrahvide rakendamiseks. 2023 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 96 pretensiooni-leppetrahvinõuet, 2024 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 131 pretensiooni-leppetrahvinõuet ja 2025 kohta on Vaidlustajad Hankijale tutvumiseks esitanud 97 pretensiooni-leppetrahvinõuet. Hankija on vaidlustatud otsuse tegemisel tutvunud iga leppetrahvinõudega ja hankekomisjoni protokollis kajastanud kogu selle materjali kokkuvõtliku analüüsi – milliseid kohustusi on rikutud, milline on rikutud kohustuste olulisus ATL täitmise kvaliteedi jaoks, milline on rikkumiste raskus ja sagedus, millised on rakendatud sanktsioonid . Vaidlustatud hankekomisjoni protokolli s ei tuvasta Hankija mitte fakte Riigihanke algamisele eelnenud 3 aasta jooksul esinenud sanktsioneeritud lepingurikkumiste kohta, vaid hankekomisjoni protokoll koos lisadega ongi kaalutlused ja hinnangud lepingurikkumistele (sh rikutud kohustuste olulisusele, rikkumiste endi raskusele ja sagedusele , samuti heastamismeetmetele ) ja sellest tulenevalt Vaidlustaja usaldusväärsusele. Vaidlustajale lihtsalt ei meeldi Hankija kaalutlused ja järeldused , kuid sellest ei tulene, et Hankija on jätnud kaalutlusõiguse teostamata või veel enam, kuidagi „automaatselt“ Vaidlustaja kõrvaldanud Vaidlustaja väita püüab. Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.3.1 – 2.3.4 püüab Vaidlustaja väita, et Hankija ei ole tõendanud, et esinevad Ogre ja Liepaja lepingute ülesütlemise alused Läti lepingute p 17. 2 . 3 ja 17.2.5 järgi , kuid see pole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast üldse asjakohane – nagu Hankija on korduvalt selgitanud, ei ole hankelepingu ülesütlemine RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise vältimatu eeldus nagu Vaidlustajad näivad arvavat. Vastuses vaidlustusele illustreeris Hankija, et Läti lepingu punktis 15 loetletud ja leppetrahviga sanktsioneeritud lepingurikkumised ei ole oma olemuselt midagi erinevat võrreldes punktis 17.2 lepingu ülesütlemise aluseks olevate lepingurik kumistega – teisisõnu samasisuline ja sama raskuse või sagedusega lepingurikkumine võib samaaegselt olla sanktsioneeritav nii leppetrahviga Läti lepingu p 15 alusel kui ka olla lepingu ülesütlemise aluseks Läti lepingu p 17.2 sätestatud alustel . Hankija jääb selle juurde, et Vaidlustaja peamine argument vaidlustuses seisneb selles, et Vaidlustaja hinnangul on Läti lepingute lepingurikkumiste olulisus ja pidevus välistatud pelgalt seepärast, et Läti tellija EI ole lepinguid üles öelnud. Vaidlustaja jätkab sama argumentatsiooniliini ka 20.05.2026 menetlusdokumendis, väites nt p 2.3.5 kangekaelselt „ Seetõttu ei saa pelk leppetrahvi kohaldamine ilma lepingu lõpetamiseta olla automaatselt käsitatav tõendina pakkuja usaldusväärsuse kaotusest või raskest kutsealase kohustuse rikkumisest .“ Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.3.5 – 2.3.8 ongi pühendatud argumendile, et kuna Läti lepingute tellija ei ole siiamaani lepinguid üles öelnud, siis järelikult poleks Hankija tohtinud samade lepingurikkumiste tõttu Vaidlustajat kõrvaldada. Hank ija juhib esmalt tähelepanu, et Läti lepingute tellija ei ole andnud hinnangut (vt Hankija vastus vaidlustusele lisa 3) sellele, kas Vaidlustaja lepingurikkumised Ogre ja Liepaja lepingus on sellised, mis õigustaks kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel. Veel enam, vastupidiselt Vaidlustajate väitele ei saa Läti lepingute tellija hinnang lepingurikkumistele (isegi kui see oleks antud) olla ka Hankijale siduv otsustamaks, kas pakkuja kõrvaldada või mitte . Se e on kinnit ust leidnud nii Riigikoh tu lahendis 3-21-1733 punktis 14 kui ka õiguskirjanduses . Hankija on hankekomisjoni protokollis selgitanud ja põhjendanud, miks vaatamata sellele, et Läti lepingute tellija ei ole lepinguid üles öelnud, peab Hankija rikutud kohustusi olulisteks ja lepingurikkumisi sedavõrd olulisteks ja pidevateks, et Vaidlustajad kõrvaldada. Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.4 püüab Vaidlustaja argumenteerida, miks pole võrdlus Eesti vedajate ATL-de täitmise distsipliiniga kohane võrdlus ja miks peab olema aktsepteeritav Läti lepingute oluliselt suurem lepingurikkumiste määr. Vaidlustaja argumendid ei ole kohased. Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.4. 2 heidab Vaidlustaja ette , et „ jääb arusaamatuks, millise metoodika alusel on hankija jõudnud järeldusele, et just Eesti vedajate praktika kujutab endast universaalset võrdlusstandardit Läti lepingute täitmise hindamisel . ” Etteheide iseloomustab vaidlustuse pahatahtlikkust ja argumentide otsitust. Kuna Riigihankes sõlmitakse ATL teenuse osutamiseks justnimelt Eestis, siis on ilmselgelt kohane lähtuda justnimelt harjumuspärasest teenindus-standardist Eestis analoogsete ATL-de teenindamisel. Eesti avaliku liiniveo sektoris lihtsalt juhtuvad kõiki ATL-d teenindama Eesti vedajad. Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.4. 3 -2.4.4 heidab Vaidlustaja ette Hankija on võrrelnud Eesti vedajate aastaseid ärajäänud reiside osakaalusid Vaidlustaja igakuiste ärajäänud reiside osakaaludega. See etteheide on ilmselgelt vale ja üheselt ümber lükatud hankekomisjoni protokollis avaldatuga – nähtuvalt protokollist ja selle lisast 3 on Hankija võrrelnud Vaidlustajate ärajäänud reiside osakaalu iga-aastaselt (tuues välja ka teatud kuude osas iseäranis suured ärajäänud reiside juhtumid) Eesti vedajate iga-aastaste ärajäänud reiside osakaaludega (vt hankekomisjoni protokolli lisa 3). Järeldus on ilmne j a ühene – Läti lepingutes on ärajäänud reiside osakaal ka aasta lõikes nii 2024 kui ka 2025 (2023 kohta Vaidlustajad statistilisi andmeid ärajäänud reiside osakaalu kohta ei esitanud) ca 2-3 korda kõrgem kui üheski Eesti analoogses ATL-s ning ärajäänud reiside osakaal ajas EI ole Vaidlustajatel kahanenud vaatamata väidetavate heastamismeetmete rakendamisele . Nähtuvalt protokolli lk 5 Liepaja lepingus oli 2024 ärajäänud reiside osakaal aastas 0.29%, Ogre lepingus oli ärajäänud reiside osakaal aastas 0,22% ; 2025 aastal oli Ogre lepingus ärajäänud sõitude osakaal 0,28% ning Liepaja lepingus on ärajäänud reiside osakaal aastas 0,43% . Seevastu hankekomisjoni protokolli lisast 3 on üheselt tuvastatav, et võrdlusaluseks olnud Eesti ATL-de puhul on Eesti vedajate aastased ärajäänud reiside osakaalud haruharva ületanud 0,1% piiri ning veelgi olulisem on, et 0,1% ületavad ärajäänud reiside osakaalud jäävad 2023. aastasse (s.t. ajas on ärajäänud reiside osakaalud Eesti vedajatel 2024 ja 2025 drastiliselt vähenenud, jäädes püsivalt 0,1% piiresse või alla seda ). Nähtuvalt protokolli lisast 3 on ärajäänud reiside keskmine osakaal kõikide ATL-de peale keskmiselt igal aastal alla 0,1% ning ka vaadeldes iga vedaja kaupa eraldi kõiki vastava vedaja poolt teenindatavaid lepinguid jääb kõikide lepingute puhul ärajäänud reiside keskmine osakaal kõiki del vedajatel igal aastal (sh 2023) alla 0,1% aastas. Seepärast on ilmselgelt kohane järeldada, et Eesti avaliku liiniveo praktikas Läti lepingutega analoogsete ATL-de teenindamisel on ärajäänud reiside osakaal aastas 0,1% piires. Kuna ärajäänud reisid on äärmiselt oluline avaliku liiniveo usaldusväärsuse ja kvaliteedi näitaja, siis o leks kolmekordselt suurem ärajäänud reiside osakaal võrreldes Eesti tavapärase praktikaga väga olulisel määral Eesti avaliku liiniveo kvaliteeti halvendav asjaolu, mis mõju taks negatiivselt ühistranspordi kasutamise harjumust ja seeläbi transpordipoliitikat laiemalt. Eelnevale vaatamata jääb Hankija vastuses vaidlustusele avaldatu juurde, et oluline on arvestada ka suuri kõikumisi erinevate kuude lõikes Läti lepingute teenindamisel , mitte üksnes ärajäänud reiside osakaalu aastas . Vaidlustajad möönavad ka ise, et Läti lepingute täitmisel on aastased ärajäänud reiside osakaalud paisunud seetõttu, et esinevad teatud kuud, mil ärajäänud reiside osakaalud on veel kaugelt kõrgemad kui aastased näitajad (20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.5. 7 – 2.5.8) . Nt 2024 jaanuaris oli ärajäänud reiside osakaal Liepaja lepingus suisa 0,61% (sanktsioneeritud 40 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,52% (sanktsioneeritud 27 ärajäänud reisi). Ogre lepingus oli jaanuaris 2024 ärajäänud reiside osakaal 0,83% (sanktsioneeritud 91 ärajäänud reisi) ja veebruaris 0,63% (sanktsioneeritud 65 ärajäänud reisi). 2025 juulis oli Liepaja lepingus ärajäänud reiside osakaal 0,68% ja septembris 0,65%) . Hankija ei ole nõus Vaidlustaja arvamusega, et teatud kuudel pea 1% ulatuses ärajäänud reiside osakaal ei mõjuta oluliselt avaliku liiniveo kvaliteeti, kui aasta lõikes jääb ärajäänud reiside osakaal 0,3% piiresse. Sellised olulised kõikumised avaliku liiniveo järjepidevuses ja sõiduplaani järgimisel on Hankija arvates väga olulisel määral teenuse kvaliteeti halvendavad, sest mõjutavad vahetult avaliku teenindamise teenuse usaldusväärsust – reisijal pole võimalik ette näha, kas mingil kalendrikuul juhtub vedajal olema nö raske kuu, mil oluline osa reisidest jääb lihtsalt ära. Seepärast vastupidiselt Vaidlustajate väidetele on kohane arvestada mitte üksnes ärajäänud reiside osakaalu aastate lõikes, vaid asjakohane on arvestada ka igakuiseid ja igakvartaalseid olulisi kõikumisi teenuse tasemes . Eesti vedajatel selliseid suuri kõikumisi kuude ega kvartalite lõikes ei ole. Vaidlustajate 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.4.5 heidab Vaidlustaja ette, et kohane pole võrrelda Vaidlustajate suhtes rakendatud leppetrahvide kogusummat Eesti vedajate suhtes rakendatud trahvide kogusummaga, sest Eesti ATL-des on trahvimäärad suuremad. Vaidlustaja mõttekäik on loogikavaba. Kui samasuguste lepingurikkumiste (ärajäänud reisid, hilinemised, jne) puhuks näevad Eesti ATL-d ette suuremad trahvimäärad Läti lepingutega võrreldes, ent sellele vaatamata on Vaidlustajate suhtes Läti lepingute alusel rakendatud trahvide kogusummad mitu korda suuremad 2023-2025 perioodil võrreldes Eesti vedajatega , siis ilmselgelt järeldub sellest, et Eesti vedajatel esineb kordades vähem lepingurikkumisi . Vaidlustajate 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.4.6 – 2.4.10 argumenteerib Vaidlustaja sisuliselt seda, et Läti lepinguid ei tohiks võrrelda Eesti ATL-dega, sest Ukraina sõda mõjutas Lätit kardinaalselt teisiti kui Eestit , Läti lepingutes kannab vedaja oluliselt suuremat kuluriski ja justnimelt lepingute vähese kasumlikkuse ja majandusliku riskantsuse tõttu on õigustatud Läti lepingute sedavõrd suurem lepingurikkumiste osakaal. Vaidlustaja väited ei ole tõsiseltvõetavad. Esiteks, Eesti ja Läti asuvad sisuliselt samas geopoliitilises sfääris , mistõttu on tõenditegagi selge, et sõja mõjud nende riikide majandusele, sh avaliku liiniveo sektorile läbi kütusehinna tõusude, inflatsiooni jne on sisuliselt samaväärsed. Vaidlustaja ei ole mitte mingil moel oma väiteid tõendanud, et justnimelt Läti avaliku liiniveo sektoris olid sõja mõjud sedavõrd palju karmimad Eestiga võrreldes. Lepingurikkumiste vabandatavuse osas lasub tõendamiskohustus Vaidlustajatel, Vaidlustaja te väited on küll ohtrasõnalised, ent täiesti tõendamata. Riigikohus on asjas 3-21-1733 p 14-16 ja p 20 selgitanud, et tõendamiskoormis rikkumise vabandatavuse osas lasub lepingut rikkunud poolel ehk antud juhul Vaidlustajatel. Seda, et lepingurikk umised EI ole vabandatavad ja Vaidlustajad vastutavad lepingurikkumiste eest, tõendab õigupoolest juba ainuüksi see, et Vaidlustajad ei ole Läti lepingute alusel tehtud leppetrahviotsused vaidlustanud (kohtumenetlus on Vaidlustajate väitel vaid Riia lepingu osas, millest kõrvaldamisel ei olegi lähtutud ning kohtumenetlus ei puuduta mitte lepingurikkumise vabandatavust ja Vaidlustajate vastutust, vaid üksnes trahvi arvutamise metoodikat). Ka ei ilmne mitte ühtegi lepingurikkumisi vabandavat asjaolu leppetrahviotsustest endist, mille Vaidlustajad on Hankijale esitanud. Seepärast on Läti lepingute alusel tehtud leppetrahvinõuetes juba kaalutletud selle üle kas ja millist mõju võis muutunud majanduskeskkond omada Vaidlustaja lepingurikkumiste ja rakendatud sanktsioonide suhtes. Nagu Hankija on juba vastuses vaidlustusele osundanud, on mõlemad Läti lepingud sõlmitud riigihanke tulemusena ja Vaidlustajate tasustamine nende lepingute alusel toimub Vaidlustaja enda poolt riigihankes pakutud hindade alusel . Vedaja tasu indekseerimise regulatsioon Läti lepingutes oli Vaidlustajatele teada juba pakkumuse hinnastamisel. Täpselt nii on see ka kõikidest Eesti ATL-des. Ka ei ole Läti lepingutes vedajate kanda pandud mitte mingil moel suurem kulurisk kui Eesti ATL-des . Nii Läti ATL-des (Hankija vastus vaidlustusele lisa 2) kui Eesti asjaomastes ATL-des on ette nähtud vedaja tasu indekseerimine tulenevalt kütusehinna ja töö tunnitasu perioodilisest muutusest – see on üheselt tõendatud Liepaja lepingu (Hankija vastus vaidlustusele lisa 2) p 13.4 regulatsiooniga. Indekseerimise sagedus ei oma määravat tähtsust, sest kvartaalne või iga-aastane indekseerimine võib küll jooksvalt reageerida kulumuutustele kiiremalt, kuid seda mõlemas suunas – kui kulud kahanevad, siis kahaneb ka vedaja tasu . Seevastu pikema perioodiga indekseerimine arvestab hinnamuutustega pikema perioodi peale kokku ning isegi kui vahepeal kuluartikli te hinnatasemed alanevad, ei mõjuta see vedajale makstavat tasu. Kõige olulisem on aga ikkagi see, et indekseeritakse Vaidlustajate endi poolt pakutud hinda ehk algtaseme, millest lähtudes kulude muutusi indekseerimise kaudu kajastatakse, on määranud Vaidlustajad ise pakkumuse esitamisel. Ka on indekseerimise mudelid hankekomisjonis võrdlusaluseks olnud Eesti ATL-des samuti erinevad (sh esineb indekseerimist vaid THI muutuste alusel nt riigihankes 193780 , 232751 , 232940 , RH 247550 , RH 232266 kui ka erinevaid indekseerimise perioode – nt RH232751 ja RH 232940 ja RH 247550 , RH 232266 kord aastas ). Sellele vaatamata ei ole ATL-des, kus indekseerimine on harvem või piiratud THI-ga, täheldatav suurem lepingurikkumiste osakaal. Sest vedaja tasu indekseerimine ei saagi mõjutada lepingurikkumiste raskust ja osak a alu . Küll aga on oluline tähele panna, et erinevalt Eesti ATL-des sisaldab Läti ATL hoopis soodsamat regulatsiooni vedaja reaalsete kulude kompenseerimiseks – nimelt Läti lepingu p 13.16 kohaselt on vedajal õigus nõuda tasu suurendamist või täiendavaid hüvitisi, kui vedaja reaalsed kulud lepingu täitmisel suurenevad üle 10% tulenevalt lepingu täitmise nõuete muutumisest. Eesti ATL-des analoogne regulatsioon puudub ja mistahes muutused avaliku liiniveo valdkonnas või õigusaktides on täielikult vedajate endi risk. Seega puudub mistahes alus väitmaks, et Eesti ATL- d ja Läti lepingud on olemuslikult sedavõrd erinevad, et nende lepingute rikkumiste võrdlemine oleks asjakohatu. Eelnevast olulisemgi on siiski asjaolu, et lepingu täitmise kasumlikkus ei saa olla õigustus suuremaks lepingurikkumiste osakaaluks nagu Vaidlustaja näib väitvat. Seepärast ei saa ka põhimõtteliselt olla tähtsust sellel, kas vedajate tasusid indekseeritakse täpselt sama mudeli järgi, vaid oluline on see, et tegemist on samasisuliste lepingutega, mille raames osutatakse avaliku liiniveo teenust maakonnaliinidel võrreldavas liiniveomahus ja võrreldavate reiside arvuga, milles lepingurikkumiste koosseisud (ärajäämised, hilinemised jne) on samasisulised ja lepingurikkumiste sanktsioonisüsteem on samuti sisuliselt sama (ehkki Eesti ATL-des on sanktsioonid samade rikkumiste eest kordades rangemad) . Vaidlustajad olid Läti lepinguid sõlmides ja oma pakkumusi hinnastades täielikult teadlikud nii vedaja tasustamise tingimustest kui ka sanktsioonisüsteemist ning olid kohustatud pakkuma just sellist hinda, mis võimaldaks ka majanduskeskkonna muutuste korral lepingut nõuetekohaselt täita. Seejuures väärib rõhutamist, et Vaidlustajad ei ole mitte mingil moel siiamaani tõendanud enda väidet Läti lepingute tohutust kahjumlikkusest , rääkimata sellest, et tõendada sellise kahjumlikkuse ja etteheidetud lepingurikkumiste omavahelist seost. Kokkuvõtvalt ei ole Vaidlustajad esitanud mitte ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, miks Hankija poleks pidanud kaalutlusotsuse tegemisel lähtuma Eesti ATL-de täitmise praktikast ja Eestis analoogsete lepingute tavapärasest täitmise kvaliteedist. Vaidlustajatele lihtsalt ei meeldi, et võrreldes Eesti laiapõhjalise võrdlusega joonistub iseäranis teravalt välja Vaidlustajate enda kehv lepingu täitmise distsipliin Läti lepingute täitmisel. Seejuures ei piirdu lepingurikkumiste osas võrdlus sugugi ärajäänud reiside osakaaluga nagu Vaidlustajad eksitavalt oma 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.5.5 – 2.5.7). Hankekomisjoni protokollist ja selle lisadest 3 ja 4 on üheselt nähtav, et Hankija on kaalunud ka muude lepingurikkumiste osakaalu võrreldes Eesti ATL-dega . Võrdlusest on ilmne, et kui Vaidlustajatel on Läti lepingutes ka muusisulisi lepingurikkumisi igakuiselt ja püsivalt, on Eesti ATL-des selliseid muid rikkumisi vaid üksikjuhtumitel. Protokolli lk 8 seisab „ Ka muude rikkumiste osas peale ärajäänud veootste on Eesti avaliku liiniveo praktikas rikkumiste juhtumid väga erakorralised ja kaugeltki mitte nii sagedased kui SAP poolt Leipaja ja Ogre lepingu täitmisel. Nähtuvalt käesoleva protokolli lisast 4 on perioodil 2023-2025 vedajal A esinenud muid ATL rikkumisi peale ärajäänud veootste ja hilinemiste kõikide lepingute täitmisel vaid 6-l korral, vedajal B üldse mitte ja vedajal C vaid 2-l korral, seejuures on kõikide kolme vedaja teenindamisel oluliselt suurem arv avaliku liiniveo lepinguid kui Ühispakkujate kaks lepingut (Orge leping ja Liepaja leping ). “ Kaalutlemaks, kas Vaidlustajad on usaldusväärsed lepingupartnerid Riigihankes sõlmitava ATL täitmiseks Eestis on Hankija hinnangul vältimatult vajalik kõrvutada Vaidlustajate eelnevat kogemust analoogsete lepingute täitmisel Lätis Eesti sellekohase praktikaga. Vaidlustajate 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.5 heidab Vaidlustaja arusaamatult ette, et Hankija ei ole andnud „ tegelikku hinnangut vaidlustajate usaldusväärsusele tervikuna“. Vaidlustaja etteheide on kunstlik ja otsitud. Hankekomisjoni protokollis on põhjalikult analüüsitud ja selgitatud, kuidas Vaidlustajate eelnev kogemus Läti lepingute täitmisel ja rikutud kohustuste olulisus ning rikkumiste endi olulisus ja sagedus on viinud Hankija järelduseni, et Eestis tavapärase avaliku liiniveo kvaliteedistandardi tagamiseks Vaidlustajad võimelised ei ole. Hankekomisjoni protokollis protokollis on ka põhjendatud, miks Vaidlustajate eelnevate lepingurikkumiste profiil, hulk ja ajaline pidev kestus aastates Läti lepingute täitmisel annavad põhjendatud aluse eeldada, et Vaidlustaja võimekus Riigihankes sõlmitava ATL täitmisel ei ole kvalitatiivselt parem ning arvestades Eestis tavapärast avaliku liiniveo teenuse kvaliteedistandardit oleks seeläbi negatiivne mõju olulisele avalikule huvile äärmiselt suur. Seeläbi on kummutatud ka Vaidlustajate etteheited, et Hankija pole kaalunud kõrvaldamise proportsionaalsust ( Vaidlustajate 20.05.2026 menetlusdokumendi p 2.6. ). Hankija mõistab, et Vaidlustajatel on tugev äriline motivatsioon siseneda Eesti turule, kuid Hankija peab hea seisma selle eest, et Eesti avaliku liiniveo sektoris teenuse kvaliteet seeläbi ei halveneks. ATL-d sõlmitakse pikkadeks aastateks ning partneri vahetus ATL kehtivuse ajal lepingu erakorralise ülesütlemise läbi oleks äärmiselt koormav ja keeruline – uue ATL hanke läbiviimine koos ettevalmistusajaga kestakski ca 1 8-24 kuud, mistap ebakvaliteetsest teenusepakkujast vabanemine oleks ajakulukas. Teenuse kvaliteedi säilitamiseks pärast ülesütlemist nt ajutise otselepingu sõlmimisel kaasneks sellega paratamatult kõrgem lkm hind ja seeläbi avalike vahendite ebaotstarbekas kasutus. Lisaks oleks sedavõrd mahuka ATL täitmiseks ajutiselt lepingupartneri leidmine ka praktiliselt väga keeruline , sest kellelgi ei pruugi olla nö varuks seismas ATL koheseks teenindamiseks vajalikke busse . Seepärast peab Hankija äärmise hoolsusega kaaluma, kas Riigihankes lepingupartneriks valitav pakkuja on usaldusväärne, arvestades mh pakkuja eelnevaid lepingurikkumisi analoogsete lepingute täitmisel. Vaidlustajate endi poolt esitatud põhjalikud andmed eelnevate lepingurikkumiste kohta on Hankijas tekitanud veendumuse, et Vaidlustajatega ATL sõlmimise korral oleks väga suur risk, et ATL täitmise kvaliteet langeks oluliselt allapoole Eestis tavapärast teenuse standardit, sh suureneks olulisel määral ärajäänud reiside osakaal ja sageneks ka muud lepingurikkumised . Vastupidiselt Vaidlustajate väitele ei ole Hankijal võimalik rakendada mingeid „leebemaid vahendeid“ peale kõrvaldamise (Vaidlustajate 20.05 menetlusdokumendi p 2.6.2) , et tagada Riigihankes sõlmitava ATL täitmine usaldusväärse lepingupartneri poolt. Eelnevat arvestades palun jätta vaidlustus rahuldamata. II Taotlus Hankija täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks Hankija on eelnevalt taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 4847 EUR ( va käibemaks) . Seoses Vaidlustaja 20.05.2026 menetlusdokumendi analüüsiga ja käesoleva Hankija menetlusdokumendi koostamisega taotleb Hankija täiendavalt õigusabikulude väljamõistmist 12 töötunni ulatuses tunnihinnaga 185 EUR + KM, mis on käesoleva vaidlustusasja sisu ja mahukust arvestades põhjendatud kulu. Osutatud õigusabi koosseis on kajastatud advokaadibüroo Laarmaa arvel. Kokku palun seega mõista välja Hankija õigusabikulu 38,2 töötunni ulatuses tunnihinnaga 185 EUR + KM ehk kokku summas 7067 eurot ilma käibemaksuta. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat MTÜ Põhja- Eesti Ühistranspordikeskus volitatud esindaja Arve saaja Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus Arve nr 2026-1059 Meistri tn 14 Kuupäev 25.05.2026 Haabersti linnaosa, Tallinn Maksetähtpäev 04.06.2026 13517 Harju maakond Viivis 0,05% päevas Rg-kood 80213342 OÜ Advokaadibüroo Laarmaa KMKR nr EE100984864 Roosikrantsi tn 11 Tallinn 10119 Harju maakond Rg-kood 14964144 KMKR nr EE102258585 Kontaktisik Kadri Krooni Kliendileping nr. 20-001 Kirjeldus Kogus Ühik Hind Summa km-ta Õigusnõustamine perioodil 16.05.-22.05.2026, RH305132 12 tundi 185,00 2 220,00 vaidlustus Summa km-ta 24% 2 220,00 Käibemaks 24% 532,80 Arve kokku (EUR) 2 752,80 Telefon +3725216660 Swedbank SWIFT HABAEE2X E-post [email protected] IBAN EE622200221073661705 Põhja‐Eesti Ühistranspordikeskus 25.05.2026 RH305132 vaidlustus Periood: 16.05.‐22.05.2026 tunnihind maksumus kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat (KM‐ta) EUR (KM‐ta) EUR 21.05.2026 6.00 vaidlustaja 20.05 menetlusdokumendi Kristina Laarmaa 185 1,110.00 analüüs, vastuväidete koostamine, suhtlus kliendiga 22.05.2026 6.00 vaidlustaja 20.05 menetlusdokumendi Kristina Laarmaa 185 1,110.00 analüüs, vastuväidete koostamine, suhtlus kliendiga Summa: 12.00 EUR 2,220.00 *0.1 h = 6 min OÜ Advokaadibüroo Laarmaa Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 tel +3725216660 I [email protected]