Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega

EELNÕU MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 5 ja § 331 lõike 5 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruses nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 5 lõike 2 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 12 lõikes 2 asendatakse sõna „tulemusaruandes“ sõnaga „programmis“; 4) paragrahv 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 14. Aruandlus tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise kohta (1) Ministeeriumid koostavad aruande tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal, mis esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes. (2) Ministeerium esitab andmed programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal programmi eelnõus vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“.“; 5) paragrahv 15 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 16 pealkirjas asendatakse sõnad „Tulemusaruande ja“ sõnadega „Aruandlus tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise kohta ning “; 7) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ministeerium esitab aruanded Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud ajakavas ja juhistes esitatud tähtajal.“; 1 8) paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning vajaduse korral korrigeeritud andmed 31. maiks“; 9) paragrahvi 19 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 20 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) 2025. aasta riigieelarve eesmärkide saavutamise ja eelarveliste vahendite kasutamise kohta eraldiseisvat tulemusaruannet ei koostata ega esitata. Nimetatud aruandeaasta andmed esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes ning programmi osana vastavalt käesolevale määrusele. § 2. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruse nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määruses nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „tulemusvaldkonna aruandluse (edaspidi tulemusaruandlus) raames“; 2) paragrahvi 4 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõna „tulemusaruande“ sõnaga „aruandluse“; 3) paragrahvi 8 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Programmis esitatakse: 1) selle nimetus ja kestus; 2) sellega seotud valdkonna arengukava ja tulemusvaldkonna nimetus ja eesmärgid, mille elluviimisele programm kaasa aitab; 3) hetkeolukorra analüüs ja olulised tegevused; 4) kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele; 5) selle planeerimistasandite eesmärgid ja mõõdikud alg- ja sihttasemetega; 6) rahastamiskava programmi planeerimistasandite kaupa; 7) selle tegevuste kirjeldus; 8) analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta programmi ja programmi tegevuste eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta; 9) ülevaade selle juhtimiskorraldusest.“; 4) paragrahvi 9 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Programmi aruandlus esitatakse § 8 lõike 1 alusel koostatud programmis.“. (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi Rahandusminister 2 (allkirjastatud digitaalselt) Merike Saks Kantsler 3  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega“ eelnõu SELETUSKIRI Sissejuhatus Vastavalt valitsuse koalitsioonileppele on riigi üks keskseid prioriteete bürokraatia ja halduskoormuse tuntav vähendamine, et muuta riigivalitsemine tõhusamaks ja asjaajamine lihtsamaks. Selle eesmärgi täitmiseks revideerib valitsus riigi tööprotsesse, eesmärgiga kaotada dubleerivad tegevused. Sisebürokraati vähendamiseks on seatud ootus, vähendada tegevuspõhise riigieelarve programmide ja tulemusaruande dubleerimist. Ettepanek on tulemusaruande kui eraldiseisva dokumendi kaotamine. Samas on oluline, et aruandlus ja tulemuste täitmise vastutus säiliks. Sellest tulenevalt pakub Rahandusministeerium välja lahenduse käsitleda tulemusvaldkonna tasandi ülevaadet ja analüüsi, sh eelarve täitmist, edaspidi riigi majandusaasta koondaruande koosseisus ning programmi ja programmi tegevuste, sh eelarve, täitmise ülevaadet edaspidi programmi osana. Eelnõuga muudetakse kahte Vabariigi Valitsuse määrust (edaspidi koos muudetavad määrused):  Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“;  Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna strateegia talituse juhataja Kristiina Hunt (telefon 57871030; [email protected]) ja sama talituse nõunikud Tuuli Levandi (telefon 58851487; [email protected] ja Ene Rebane (telefon 53808897; [email protected]), finantstalituse juhataja Viola Mäemurd (telefon 55 99 9574, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi personali ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (telefon 58851427, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (telefon 53 032 849, [email protected]). Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 3 paragrahvist. Eelnõu §-des 1 ja 2 tehtavate muudatuste eesmärk on senise eraldiseisva dokumendi – tulemusaruande – kaotamine. Ülevaade ja analüüs tulemusvaldkonna eesmärkide täitmisest koos eelarve vahendite kasutamisega esitatakse riigi majandusaasta koondaruandes. Programmi ja programmi tegevuste eesmärkide täitmise ülevaade lisatakse programmi, et anda programmis terviklik ülevaade nii lõppenud aasta kui ka järgmise nelja aasta kohta. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrust nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ Eelnõu § 1 punkt 1 ja 2 - § 5 muutmine Rahandusministeerium koostab riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve seletuskirja programmide alusel. Seni on eelarvestrateegia protsessis otsuste tegemiseks ja materjalide ettevalmistamisel kasutatud ka tulemusaruannet. Määruste muutmise eelnõuga senine tulemusaruanne kui eraldiseisev dokument kaotatakse ning eelarvevahendite kasutamise aruandlus esitatakse edaspidi programmis ning riigi majandusaasta koondaruandes. Seetõttu jäetakse määruse § 5 lõikest 2 välja punkt 4, milles viidatakse § 16 lõikes 1 nimetatud tulemusaruandele. Samuti jäetakse määruses §-st 5 välja lõige 4, mis sätestab, et info- ja kommunikatsiooniga seotud lisataotlused esitatakse eksperthinnangu saamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Muudatus on vajalik kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotlusi käsitletakse eelarvestrateegia protsessis samadel alustel nagu teisi lisataotlusi ning need esitatakse Rahandusministeeriumile määruse § 5 lõikes 3 nimetatud korras ministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti osana. Eelnõu § 1 punkt 3 - § 12 muutmine Kuna eraldi olev tulemusaruanne kaotatakse ja selle asemel hakatakse aruandlust esitama tulemusvaldkonna ja programmi kohta eraldi erinevates dokumentides, siis määruse § 12 lõikes 2 sätestatakse, et ülevaade aruandeaasta eelarvesse üle kantud vahendite kasutamise ning ülevaade aruandeaasta eelarvest üle kantavate vahendite kohta esitatakse edaspidi programmis (programmi ja programmi tegevuste lõikes). Programmi tegevuste tasandil tehtud analüüs on ülekantavate osas kõige olulisem. Eelnõu § 1 punkt 4 – määruse § 14 muutmine Määruse eelnõu muudatusega esitavad ministeeriumid edaspidi tulemusaruande asemel andmed tulemusvaldkonna eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal riigi majandusaasta koondaruande koostamise raames. Rahandusministeerium korraldab valitsemisalade sisendi korje tegevuspõhise riigieelarve käsiraamatu juhistes toodud tähtaegadel ja vormis. Programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta esitatakse aruanne programmi osana. Selle koostamist reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus nr 117 (vastu võetud 19.12.2019, Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimis, aruandluse, hindamise ja muutmise kord) ja esitamist Vabariigi Valitsuse määrus nr 112 (vastu võetud 19.12 2019, Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord). Ministeerium esitab programmi Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia projekti osana 1. juuniks. Pärast eelarvestrateegia kinnitamist ja riigieelarve eelnõu heakskiitmist avalikustab Rahandusministeerium kõigi valitsemisalade uuendatud programmid oma veebilehel 1. oktoobril. Pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus kinnitavad valdkonna eest vastutavad ministrid programmid oma käskkirjaga ning avalikustavad need vastava valitsemisala veebilehel. Eelnõu § 1 punkt 5 – määruse § 15 kehtetuks tunnistamine Paragrahv 15, mis reguleerib tulemusaruande koostamist tunnistatakse kehtetuks. Vajalik sisend riigi majandusaasta koondaruande tegevusaruande koostamiseks esitatakse vastavalt määruse §-s 18 nimetatud juhistes toodud nõuetele. Kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele ning analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta esitatakse edaspidi programmis. Eelnõu § 1 punkt 6, 7 ja 8 – määruse § 16 muutmine Muudatusega nähakse ette, et aruandlus toimub §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal. Kehtiva määruse kohaselt pidi ministeerium esitama tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal (milleks oli 1. aprill) ning ministri kinnitatud tulemusaruande 31. maiks Rahandusministeeriumile ning Riigikontrollile. Muudatuse tulemusena ministri poolt tulemusaruande esitamise ja kinnitamise kohustust ning selle eraldiseisvat Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile esitamist enam ette ei nähta. Riigikontrollini jõuab aruandlus riigi majandusaasta koondaruande koosseisus. Paragrahvi 16 lõikest 2 jäetakse välja täiendav tähtaeg korrigeeritud andmete esitamiseks (31. mai), sest kõik andmed peavad olema esitatud §-s 18 nimetatud juhistes esitatud tähtajal ehk antud juhul 1. juuniks. Eelnõu § 1 punkt 9 - määruse § 19 muutmine Määruse § 19 lõiked 3, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. Tulemusvaldkonna aruandlus avalikustatakse riigi majandusaasta koondaruande osana Rahandusministeeriumi veebilehel. Ministeerium esitab programmi Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia projekti osana 1. juuniks. Pärast eelarvestrateegia kinnitamist ja riigieelarve eelnõu heakskiitmist avalikustab Rahandusministeerium kõigi valitsemisalade uuendatud programmid oma veebilehel 1. oktoobril. Pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus kinnitavad valdkonna eest vastutavad ministrid programmid oma käskkirjaga ning avalikustavad need vastava valitsemisala veebilehel. Lisaks on Rahandusministeerium kasutusele võtnud eelarve juhtimislaua, kus riigieelarve strateegiliste mõõdikute, saavutatud ja planeeritavatest sihttasemete ning eelarve kasutamisega seotud andmed on avalikud. Eelnõu § 1 punkt 10 – määruse § 20 muutmine Määrusesse lisatakse üleminekusäte, mille kohaselt tulemusaruandluse lihtsustamise muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt juba 2025. aasta riigieelarve eesmärkide saavutamise ja eelarveliste vahendite kasutamise aruandlusele. Muudatuse kohaselt ei pea ministeeriumid 2026. aastal (2025. aasta kohta) enam koostama ega esitama seni kehtinud määruse kohast eraldiseisvat tulemusaruannet. Kuigi kehtivas määruses oli tulemusaruande esitamise ja kinnitamise tähtaeg 31. mai, kaotatakse see kohustus üleminekusättega täielikult, et vältida tegevuspõhise riigieelarve programmide ja aruandluse dubleerimist. Aruandluskohustus ja tulemuste täitmise vastutus riigi ees säilib, kuid andmed esitatakse uues, lihtsustatud korras: tulemusvaldkonna tasandil riigi majandusaasta koondaruandes ning programmi ja selle tegevuste täitmise analüüs esitatakse edaspidi programmi osana. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrust nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ Eelnõu § 2 punkt 1 ja 2 – määruse § 4 muutmine Valdkonna arengukava aruandlus esitatakse programmides. Valdkonna arengukava juhtkomisjon annab valdkonna arengukavaga seotud soovitusi aruandluse (riigi majandusaasta koondaruandes olevate tulemusvaldkonna ülevaadete ja programmide) põhjal. Jätkuvalt on ministeeriumitel kohustus aruandlust valdkonna arengukava juhtkomisjonile regulaarselt tutvustada. Eelnõu § 2 punkt 3 – määruse § 8 muutmine Määruse § 8 lõike 1 sõnastus esitatakse uuesti terves ulatuses, et hõlmata ka seni tulemusaruande osaks olnud sisu. Uus esitus tagab programmi kui terviku loogilisema ülesehituse. Hetkeolukorra analüüsi juures tuuakse eraldi välja olulised tegevused (nt reformid, tegevused mis avaldavad või vajavad rohkem tähelepanu esialgselt planeeritust, olulise finantsmõjuga tegevused, vajalikud investeeringud vms). Edaspidi esitatakse programmis kokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele. Kõigi programmi tegevuste kohta esitatakse nende kirjeldus, mis muudatuse tulemusena koondab loogiliseks tervikuks senise programmi tegevuse täitmise analüüsi, mis esitati seni tulemusaruandes ja järgmisel perioodil tehtavad vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks. Täiendavalt esitatakse programmis varem tulemusaruande osaks olnud analüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta eelarve täitmise kohta. Eelnõu § 2 punkt 4 – määruse § 9 muutmine Programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta esitatakse aruanne programmi osana. Kirjeldatakse ja analüüsitakse programmi perioodile eelnenud aasta tegevuste täitmist ja eelarvevahendite kasutamist, andes nii programmis tervikliku ülevaate nii lõppenud aasta kui ka järgmise nelja aasta kohta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõus sätestatud muudatustel on vahetu sisebürokraatiat vähendav mõju ministeeriumide ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna tööprotsessidele strateegilise planeerimise, eelarvestamise ja finantsjuhtimise valdkondades. Muudatuse tulemusena toimuv tulemusaruande kui eraldiseisva dokumendi kaotamine kaotab tegevuspõhise riigieelarve programmide ja tulemusaruande dubleerimise, säilitades aruandluskohustuse tervikliku ja loogilisena vastavalt riigi majandusaasta koondaruandes ja programmis. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa kulusid ega tulusid riigieelarvesse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Riigikontrollile. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Märkustega kooskõlastasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium. Lisaks esitas Riigikontroll eelnõule oma arvamuse. Märkuste arvestamise tabel on toodud seletuskirja lisas.  Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega“ seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse sisu Märkuse arvestamine/mittearvestamine Haridus- ja Teadusministeerium Tervitame algatuse eesmärki vähendada riigiülest Arvestatud. bürokraatiat ning seetõttu ei saa me nõustuda määruse 1 § 14 lõigetes 1 ja 2 ministeeriumitele pandava kohustusega esitada senise ühe aruande asemel kaks aruannet. See on selgelt vastuolus seletuskirjas väljatoodud muudatuste eesmärkidega. Teeme ettepaneku sõnastada § 14 lg 2 järgmiselt: „Ministeerium kajastab info programmi eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal programmi eelnõu raames vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Alternatiivina teeme ettepaneku § 14 lg 2 kehtetuks tunnistada, kuna vastav sisuline info on juba antud eelnõu raames määruse 2 § 8 lõike 1 punktis 8, mis näeb ette programmdokumendi kohustuslikud osad. Sisuliselt on eelnõus tegemist kahe määruse omavahelise dubleerimisega, kuigi määrus 2 toob kohustuse välja detailsemalt kui määruse 1 sõnastus. Määruse 1 § 14 lõikes 1 viidatakse tegevuskavadele. Arvestatud. Juhime tähelepanu, et alates üleminekust tegevuspõhisele eelarvestamisele ei koostata enam üheski haldusalas valdkondlike arengukavade elluviimiseks rakendusplaane ja tegevuskavu, vaid nende elluviimine käib läbi programmide. Vaatamata sellele on riigi raamatupidamist reguleerivates õigusaktides (sh raamatupidamise seadus) endiselt vastav termin muutmata. Leiame, et ei ole mõistlik tuua määruses 1 sisse vananenud terminit. Teeme 2 (2) ettepaneku sõnastada § 14 lõige 1 selliselt, et lause lõpeb sõnaga „koondaruandes“ või sõnadega „koondaruande koostamise raames“. Juhime tähelepanu vastuolule määruse eelnõu ja Arvestatud. seletuskirja vahel. Eelnõus on sõnastatud määruse 1 § 14 lõige 2, kuid seletuskirja järgi tunnistatakse see säte kehtetuks. Justiits- ja Digiministeerium Kuivõrd Justiits- ja Digiministeerium on vastutav Arvestamata. ministeerium riigiülese digivaldkonna eest, teeme Rahandusministeerium nõustub, et määruse § 5 lõige ettepaneku sõnastada § 5 lõige 4 järgnevalt: 4 ei ole enam asjakohane Justiits- ja „(4) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täiendavad Digiministeeriumi viidatud põhjustel. Sestap vajadused esitatakse Justiits- ja Digiministeeriumile, tunnistatakse nimetatud säte kehtetuks. Küll aga ei saa kes analüüsib ja hindab esitatud vajadusi, valib välja nõustuda Justiits- ja Digiministeeriumi ettepanekuga täiendavat rahastust vajavad vajadused ning koostab neile volituste andmisega eelarvestrateegia koostamise koondvaate, mis esitatakse Vabariigi Valitsusele protsessis. Lisataotluse esitamise korraldus on riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia koostamise reguleeritud määruse § 5 lõike 3 punktis 4. See protsessi raames.“ korraldus hõlmab muuhulgas ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotluste Selgitame, et muudatus on vajalik, kuna esitamist. Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse Rahandusministeerium ei kogu riigi eelarvestrateegia järgsest ülesandest ei tulene nende pädevus teha raames info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valikuid teiste ministeeriumite info- ja lisataotlusi. Riigiülene digivaldkonna koordineerimine kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud lisataotluste ei ole enam Majandus- ja osas. Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas nagu Täiendavalt selgitame, et Justiits- ja kehtiv määrus viitab. Justiits- ja Digiministeeriumi Digiministeeriumi kirjeldatud koondatav sisend ei ole põhimääruse järgne ülesanne on muuhulgas osa 1. juuniks Rahandusministeeriumile esitatavast digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise valitsemisala eelarvestrateegia projektist, mistõttu ei koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise sobi see protsess antud paragrahvi reguleerimisalasse. koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, Sarnaselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale digiteadmiste arendamine, digiarengu ja tehakse valitsuskabineti eelarvearutelude raames küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja horisontaalsed ja valdkondadeülesed ülevaated, nt lai järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas riigikaitse, teadus- ja arendustegevus, kinnisvara jm andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning teemadel. Selliste riigiüleste kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordinatsiooniprotsesside detailne reguleerimine ei koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine. kuulu käesoleva määruse tasemele ega ole asjakohane. Sellest johtuvalt leiame, et paragrahv 5 lõike 4 muudetud sõnastus on vajalik ja asjakohane. Samuti on oluline, et Justiits- ja Digiministeerium omab ülevaadet valitsemisalade info- ja kommunikatsioonitehnoloogia täiendavatest vajadustest, millele soovitakse riigi eelarvestrateegia protsessis täiendavat rahastust. Justiits- ja Digiministeerium peab saama kaasa rääkida ja otsustada, et täiendavat rahastust saaksid riigi vaates kõige olulisemad ja kriitilisemad tegevused. Eesmärgiga vähendada programmide esitamisega Arvestamata. seotud halduskoormust, teeme ettepaneku muuta § 8 Puudub vajadus täiendada punkti 4 lauseosaga „kui lõike 1 punkti 4 ja 8 sõnastust järgnevalt: eelneval perioodil on tõhustamiskavasid või hindamisi „4) lühikokkuvõte perioodi jooksul lõppenud tehtud“, kuna punktis on selgelt kirjas, et see pädeb tõhustamiskavade ja hindamiste peamistest ainult perioodi jooksul lõppenud tõhustamiskavade ja soovitustest ning järeltegevustest või viide nendele, hindamiste osas. kui eelneval perioodil on tõhustamiskavasid või Mõistete „kokkuvõte“ ja „analüüs“ täpsustamine hindamisi tehtud; eesliitega „lühi“ on ebavajalik. Kokkuvõte ongi 8) lühianalüüs ja hinnang lõppenud eelarveaasta kokkuvõte ning programmis esitatava programmi ja programmi ja programmi tegevuste eesmärkide programmi tegevuste eesmärkide saavutamise ning saavutamise ning eelarve täitmise kohta;“ eelarve täitmise analüüsi puhul on oluline sisukus. Punkti 4 sõnastuse muutmine on vajalik, sest Kindlasti tervitame ministeeriumite püüdlusi esitada tõhustamiskavasid ja hindamisi ei tehta kõikides sisukas analüüs lühidalt. valdkondades ega ka iga-aastaselt. Lühianalüüs ning lühikokkuvõtte esitamine mõlema sätte puhul on oluline, et programmi maht ei kasvaks muudatuste tulemusena ülemäära suureks, mis võib kaasa tuua programmide läbipaistvuse ja arusaadavuse vähenemise ning suurema halduskoormuse kõigile osapooltele, kes programmide menetlemisega tegelevad. Muudatusettepaneku kohaselt esitatakse programmis lühianalüüsid ning lühikirjeldused, mis tuginevad eelnevalt läbi viidud analüüsidele, kuid mida ei dubleerita täies mahus programmi teksti. See lähenemine aitab hoida halduskoormuse madalamana. Leiame ka, et § 8 lõike 1 punkt 3 sõnapaar „olulised Arvestamata. tegevused“ dubleerivad punktis 7 märgitut, kus on Selgitame, miks pole tegemist dubleerimisega: samuti viidatud tegevustele, mida tuleb esitada ning - § 8 lõike 1 punkt 7 tähendab, et programm peab seetõttu tuleks § 8 lõike 1 punktis 3 toodud viide sisaldama kõigi planeerimistasandi „programmi olulistele tegevustele kustutada. Oluliste tegevuste tegevus“ kirjeldust. juures pole ka ära märgitud, millised need olulised - § 8 lõike 1 punktis 3 nimetatud „olulised tegevused“ tegevused on ja kes nende olulisust hindab. on selgitatud Rahandusministeeriumi poolt antavates juhistes. Need on olulise mõjuga tegevused, mis avaldavad või vajavad rohkem tähelepanu esialgselt planeeritust eesmärkide saavutamiseks ja/või on olulise finantsmõjuga ning vajalikud investeeringud järgneva 4 aasta vaates. Oluliste tegevustena tuuakse võimaluse korral välja koos rahalise maksumusega olulisemad reformid, suuremad investeeringud, (arendus)tegevused ja muudatused, sealjuures lähtudes Euroopa Liidu Nõukogu riigipõhistest soovitustest, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi aktuaalsetest tegevustest ja eelarvestrateegia rahastamisprioriteetidest. Tegemist on otsese sisendiga riigi eelarvestrateegiasse. Riigikontroll 1. Kuigi Riigikontroll peab Rahandusministeeriumi Eelnõus kavandatud muudatusega piiritletakse algatust vähendada bürokraatiat põhjendatuks, jääb selgemalt erinevate planeerimistasandite aruannete ebaselgeks, kuidas kavandatav muudatus seda sisu ja eesmärk lähtudes nendes esitatava teabe eesmärki toetab. Eelnõu seletuskirjast nähtub, et kasutusest riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve praegu tulemusaruannetes esitatav info esitatakse (RES/RE) planeerimisprotsessis. Muudatusega kaob edaspidi teistes aruannetes. Seetõttu ei pruugi info ära vajadus esitada tulemusvaldkonna aruandes teavet kogumisele, analüüsimisele ja aruandluse programmi tegevuste eesmärkide saavutamise kohta. koostamisele kuluv ressurss valitsemisalades See teave esitatakse 1. juuniks koostatavas programmi märkimisväärselt väheneda. 2024. aastal tehtud auditi eelnõus. Ka saab aruannetes esitatu olema „Viis aastat tegevuspõhist riigieelarvet: reformi otsekasutatav Rahandusministeeriumi poolt RES/RE tulemused ja vajalikud edasised otsused“ käigus dokumentides. selgitasid ministeeriumide esindajad Riigikontrollile, Rahandusministeerium nõustub, et eesmärkide ja et riigi rahakasutuse ning eesmärkide või ühiskonnas mõõdikute seostamine riigiasutuste rahakasutusega on toimuvate muutuste vahel on äärmiselt keeruline seost väljakutseid pakkuv, kuid see ei saa olla põhjus, miks luua. Samuti on keeruline välja töötada häid sellest loobuda. Viimasel aastal on ministeeriumid mõõdikuid ning nende kohta laekub info viitajaga. analüüsinud erinevate planeerimistasandite mõõdikuid Seda peeti üheks põhjuseks, miks on ministeeriumide ning välja pakkunud uusi senisest paremini tulemusaruanded pigem tegevuste loetelud, mitte eesmärkide saavutamist ja riigi rahakasutust mõõtvaid riigieelarve kasutamise analüüs. Ka Riigikontrolli mõõdikuid. Samuti on Rahandusministeerium hinnangul seisneb aruandluse peamine probleem uuendanud eelmise aasta eelarve jääkide ülekandmise selles, et tulemusaruannetes sisalduv info ei võimalda juhendit ning lisanud ootuse, et ministri käskkirjas hinnata, kuidas on eelneva aasta riigieelarvega esitatavad selgitused ülekandmise põhjuste kohta eraldatud raha kasutamine ja mõõdetavad tulemused peavad olema kooskõlas tulemusaruandlusega. seotud. Seetõttu ei ole sellest abi ka järgnevaid perioode puudutavate eelarveotsuste tegemisel. 2. Kavandatud muudatus ei tegele aruandluse sisulise Eelnõuga täiendati ja täpsustati nii tulemusvaldkonna kvaliteediga. Rahandusministeeriumi veebilehel on kui ka programmi tasandi aruannete sisunõudeid. märgitud, et tegevuspõhise eelarvestamise juurde Samas tuleb tõdeda, et paremate juhtimisotsuste kuulub tulemus- ja finantsjuhtimise sidumine. Juhul, tegemiseks finants- ja tulemuste andmete sidumine kui eesmärk on seostada tulemusinfo ja eelarveraha, ning analüüsimine asutuste ja valitsemisalade tasandil oleks oluline tähelepanu pöörata aruandluse sisulisele ei ole saavutatav detailsete juhiste abil. Pigem on kvaliteedile ning hinnata, kas määruses on otstarbekas tegemist juhtimis- ja analüüsivõimekuse kvalitatiivse ka aruandluse sisuga seotud nõudeid täpsustada. arendamisega riigiasutuste tasandil asutuste ja valitsemisalade tegevuspõhise juhtimise võimekuse suurendamiseks. Kindlasti aitab sellele kaasa nõudluse tekkimine loodud info tarbimiseks. Siinkohal on heaks näiteks koostöö Riigikogu rahanduskomisjoniga, kus teist kevadet järjest toimusid kohtumised kõikide ministritega, et saada ülevaade lõppenud aasta eelarve jääkidest ja nende tekkimise põhjustest. Sellel kevadel  olid fookuses mõõdikud ning nende seotus eelarvega. Arutelud olid väga sisulised ning kõik ministrid said saanud tugeva signaali, et tulemusinfo kvaliteetne ja terviklik esitamine on oluline. 3. Muudatusega lahutatakse ajaliselt ja vormiliselt Täpsem info programmi ja selle tegevuste täitmise tulemuste saavutamise teave riigieelarve ja selle kohta eelmisel aastal kajastatakse programmi kasutamise teabest. Kuigi finants- ja tulemusinfot ei projektis, mille ministeeriumid esitatavad ole seni suudetud hästi seostada, siis tulevikus, kui see Rahandusministeeriumile 1. juuniks. Programmi seos suudetakse luua, muutub tervik keerukamalt projektides sisalduv teave, sh eelmise eelarveaasta jälgitavaks. Riigi majandusaasta koondaruande tulemuste analüüs, on aluseks riigieelarve seletuskirja koosseisus esitatakse edaspidi tulemusvaldkonna koostamisele ning programmide projektid tasemel ülevaade, ent täpsem info programmi avalikustatakse Rahandusministeeriumi tegevuste kohta avaldatakse ministri kinnitatuna koduleheküljel 1. oktoobril (vt Vabariigi Valitsuse umbkaudu alles ülejärgmise aasta alguses (arvestades 19.12.2019 määrus nr 117 § 10 lg 1). Seega on eelarveaasta lõppemisest). Näiteks selguksid sel juhul eelmise aasta tulemused kättesaadavad 2025. aasta tulemused 2027. aasta alguses. Sel eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja menetlemise ajahetkel on aktuaalne pigem 2026. aasta jääkide protsessis, sh Riigikogu liikmetele ja avalikkusele. üleviimine, mitte enam 2025. aasta tulemuste hindamine. Pikk ajaline nihe suurendab muu hulgas riski, et riigi majandusaasta koondaruandes esitatud tulemusvaldkonna ülevaade ning oluliselt hiljem esitatav detailne info programmi tegevuste kohta ei ole omavahel kooskõlas. 4. Ülekantavate jääkide käskkirjad sisaldavad üksnes Riigi majandusaasta koondaruandele lisandub juba sel piirmääraga raha ja selle kohta esitatud selgitusi. aastal uuendusena lõppenud aasta eelarve analüüs – Tulemusaruanded sisaldavad infot kõigi jääkide kohta eelarveandmete juurde tuuakse selgitused lõpliku (sh tuludest sõltuvad kulud) ehk neis püütakse eelarve kujunemise ja eelarve täitmise kohta analüüsida raha ja tulemuste seoseid terviklikult. Kui tulemusvaldkonna tasemel. Ühiste tulemusaruandlust edaspidi lihtsustatakse, tuleks tulemusvaldkondade puhul tuuakse selgitused Riigikogule ja avalikkusele asja- ja ajakohase info ministeeriumide kaupa. tagamiseks riigi majandusaasta koondaruandes Programmi ja programmi tegevuse tasandi eelarve avaldada edaspidi rohkem teavet eelarve kujunemise kujunemise info, sealhulgas jääkide põhjused tuleb ja jääkide tekkimise põhjuste kohta. edaspidi esitada programmis. Analüüsi detailsus jääb samaks, mis oli varem tulemusaruandes. Lõppenud aasta eelarve jääkide ülekandmise korraldus ei hakka kunagi sisaldama kogu eelarve analüüsi, sest arvestuslike kulude ülekandmist vastavalt kehtivale õigusraamistikule ei toimu. Samas, riigi majandusaasta koondaruandes antakse ülevaade ka arvestuslike kulude prognoosi täpsusest. Nõustume, et RES/RE määruse kohaselt on vajalik ülekantavate käskkirjas käsitleda tuludest sõltuvate kulude jääke. Rahandusministeerium on võtnud selle aasta arendusülesandeks analüüsida tuludest sõltuvate kulude jääke ning välja töötada metoodika muudatus, et tuludest sõltuvate kulude kasutamata eelarvena näidatakse vaid konkreetseks aastaks planeeritud kasutamata eelarvet. Praeguse metoodika järgi arvestatakse jäägi summa sisse ka laekunud tulu jäägid, mida planeeritakse kasutada järgmistel aastatel või välisvahendite mitmeaastaste projektide avatud limiidid. Pärast analüüsi on saame otsustada, kuidas korraldada tuludest sõltuvate kulude kasutamata eelarve jääkide analüüsi protsess.  Riigikantselei istungiosakond Meie 25.05.2026 nr 1.1-10.1/2255-1 Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses tulemusaruandluse lihtsustamisega“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. eelnõu 3-l lehel; 2. eelnõu seletuskiri 5-l lehel; 3. eelnõu seletuskirja lisa 4-l lehel. Ene Rebane 5380 8897 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272