Pöördumine

Saatja: "Ida Materasu" <[email protected]> Saaja: [email protected], "Info - SOM" <[email protected]> Teema: Pöördumine: terramation / natural organic reduction võimalikkus Eestis Kuupäev: 2026-04-08 12:12 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Kliimaministeerium ja Sotsiaalministeerium, Olen hetkel UK institutsiooni "Living Well Dying Well" surmadoula õppes ning õpingute kaudu puutun järjest enam kokku küsimustega, mis puudutavad surmajärgseid valikuid, nende mõju keskkonnale ning inimväärikust elu lõpus. Sellest tulenevalt pöördun Teie poole sooviga tõstatada Eestis arutelu inimese surnukeha loomuliku orgaanilise redutseerimise (natural organic reduction, terramation) võimalikkuse üle. Tegemist on protsessiga, kus inimkeha muundatakse kontrollitud tingimustes mullaks mikroobse lagunemise kaudu. Seda nähakse rahvusvaheliselt ühe võimaliku keskkonnasäästlikuma alternatiivina matmisele ja tuhastamisele. Kuigi Euroopa Liidus ei ole see täna laialdaselt seadustatud, ei ole teema enam teoreetiline. – Saksamaa liidumaal Schleswig-Holsteinis on see lubatud pilootlahendusena – Rootsis on see õiguslikult käsitletud ja arutelus – Prantsusmaal ja Belgias käivad aktiivsed seadusloome ja kampaaniad (“humusation”) – Ühendkuningriigis on valitsuse tasandil arutelu legaliseerimise suunas Samas on Euroopa üldpilt selline, et enamikus riikides on seaduslikult lubatud vaid matmine või tuhastamine, mistõttu uued lahendused jäävad õiguslikku vahealla. Rahvusvahelised näited (nt USA osariigid alates 2019. aastast, kus see on lubatud ja kasutuses) näitavad, et selle meetodi jaoks luuakse eraldi õiguslik raamistik, mitte ei käsitleta seda olemasolevate kategooriate sees. Soovin juhtida tähelepanu ka olemasolevatele praktilistele lahendustele ja teenustele, mis on juba kasutuses: https://www.eterrna.life/ https://www.bbc.com/news/articles/cvgjgnwdjrzo Minu pöördumise eesmärk on hakata seda teemat käsitlema keskkonna, rahvatervise, eetika ja surmakorralduse vaates. Kas ja kuidas võiks selline praktika tulevikus Eesti konteksti sobituda, on küsimus, mis väärib teaduspõhist ja avalikku arutelu. Lugupidamisega Iida-Leena Materasu