Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 14.04.2026 nr 18 Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel. Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” lisad 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 16 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 3. Isikliku abistaja teenus Lisa 4. Koduteenus Lisa 6. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses Lisa 8. Sotsiaaltransporditeenus Lisa 9. Tugiisikuteenus Lisa 10. Võlanõustamisteenus Lisa 11. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses Lisa 12. Erihoolekandeteenused Lisa 16. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 7), millega on kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise kord. Määruse muudatused vähendavad halduskoormust ning jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina vähendada esitatavate aruannete mahtu. Võrreldes eelmise aastaga vähendatakse lahtrite arvu aruandevormides üle 5%, mis mõjutab positiivselt Sotsiaalkindlustusameti ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse töökoormust aruannete ettevalmistamisel ning kohalike omavalitsuste töökoormust ja asutuste halduskoormust aruannete täitmisel. Andmete esitamise mahtu vähendatakse kuues aruandevormis. Kolmes aruandevormis tehakse väiksemaid kohandusi ehk sõnastuslikke muudatusi ja täpsustusi. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna peaanalüütik Marion Rummo (e-post: [email protected]), majandusliku toimetuleku poliitika juhtivanalüütik Margit Rannamets (e-post: [email protected]) ning analüütikud Madli Jõeleht (e-post: [email protected]) ja Priit Laanoja (e-post: [email protected]). Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV) ja teenuseid osutavad asutused sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projekti raames tehtud küsitluse teel, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Birgit Siigur (e-post: [email protected]) ja laste heaolu teenuste poliitika juht Brit Tammiste ([email protected]), hoolekande osakonna hoolekandeteenuste poliitika juht Maarika Tarum ([email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku toimetuleku poliitika juht Kati Nõlvak ([email protected]), Sotsiaalkindlustusameti erivajadustega inimeste heaolu osakonna erihoolekande ja rehabilitatsiooni talituse juhataja Lagle Kalberg ([email protected]) ja arendus- ja finantsosakonna analüüsitalituse analüütik Kati Karelson ([email protected]) ning sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse projektipartner Trinidad Wiseman OÜ (edaspidi TWN). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 06.06.2025, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrusega muudetakse määruse nr 7 lisasid 3, 4, 6, 8, 9, 10, 11, 12 ja 16 ning need asendatakse uute lisadega. Määruse nr 7 lisas 2 „Eluruumi tagamise teenus“, lisas 14 „Turvakoduteenus“, lisas 15 „Varjupaigateenus“ ega lisas 17 „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“ muudatusi ei tehta. Määruse nr 7 lisa 3 ehk aruandevormi „Isikliku abistaja teenus“ tabelist 1 „Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul)“ jäetakse välja veerud 4, 8 ja 12, kuhu tuli seni märkida muu piiranguga ja/või erivajadusega tugiisikuteenuse saajad. Aruannete esitajatele ei ole olnud üheselt selge, mida nendesse veergudesse tuleb märkida ning muu piiranguga inimesed on edaspidi võimalik tuletada, kui lahutada kõigist teenusesaajatest liikumis- ja nägemispiiranguga teenusesaajad. Määruse nr 7 lisa 4 ehk aruandevormi „Koduteenus“ tabelis 3 „Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)“ täpsustatakse rea 02 nimetust. Seni tuli reale 02 märkida koduteenust osutavad isikud, kes olid läbinud erialase väljaõppe, kuid kuna vastav eriala koduteenuse osutajatele puudub, sõnastatakse rida 02 koolitusena. Rea 02 uus nimetus on „sealhulgas läbinud vastava koolituse“. Määruse nr 7 lisast 6 ehk aruandevormist „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ jäetakse välja tabel 2 „Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses“. Andmed lastekaitsetööd tegevate ametnike arvu (sh täisajaga töötavate ja osaajaga töötavate), koormuse, kõrghariduse olemasolu ja erialase ettevalmistuse (vastavus LasteKS §-le 19) kohta saadakse edaspidi regulaarselt iga aasta märtsikuu alguseks (eelmise aasta kohta) kogutava Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu, mis osaliselt dubleerib juba praegu S-veebi aruandevormi „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ tabeliga 2 kogutavaid andmeid. Rahandusministeeriumi personalistatistika vormi täiendatakse vastavate andmeväljadega, et see kataks eespool kirjeldatud andmevajadused. Andmete kogumine lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse kohta lõpetatakse. Määruse nr 7 lisast 8 ehk aruandevormist „Sotsiaaltransporditeenus“ jäetakse välja tabel 2 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine viisid kohaliku omavalitsuse üksuses (aruande aasta jooksul)“, kuna teenuse korralduse viiside esitamine senisel kujul ei ole vajalik. Tabelis 3 „Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul)“ tõstetakse kokku read 01, 02, 03 ja 04, mille uueks nimetuseks saab „Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja“, kuna nii detailne teenuse osutamise liikide eristamine ei ole vajalik. Seni ridadel 01, 02, 03 ja 04 täpsustatud teenuse osutamise liike kirjeldatakse aruande juhendis. Määruse nr 7 lisa 9 ehk aruandevormi „Tugiisikuteenus“ tabelist 1 „Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 09 ja tabelist 4 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“ jäetakse välja rida 07 ehk rahvusvahelise kaitse saajad. Rida oli vajalik, et Ukraina kriisi alguses hinnata KOV-ide lisaressursi vajadust seoses rahvusvahelise kaitse saajatega. Tabelis 3 „Tugiisikute arv“ täpsustatakse rea 04 „tugiisikute arv kokku“ märkimist. Üks tugiisik võib töötada nii pere, lapse kui täiskasvanu tugiisikuna, seega võib rida 04 olla väiksem kui ridade 01, 02 ja 03 summa. 2 Määruse nr 7 lisast 10 ehk aruandevormist „Võlanõustamisteenus“ jäetakse välja tabel nr 2 „Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul)“. Tabel jäetakse välja andmete kogumise keerukuse ja vähese kasutussageduse tõttu. Praegusel kujul andmete kogumiseks vajadus puudub. Määruse nr 7 lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)“ täpsustatakse esitatavate meditsiini- ja hügieenikulude konto numbrit. Ülemkonto 5522 „Meditsiini- ja hügieenikulud“ asemel kogutakse edaspidi andmeid alamkonto 552200 „Meditsiini- ja hügieenitarbed“ kohta, kuna pikaajalises hoolduses ei tohiks meditsiinitoodete arvestus tervishoiukulude jaoks sisaldada kindlustusmakseid, ekspertiise ega teenuseid, mis sisaldusid varem kogutud ülemkonto 5522 kulude sees. Sama täpsustus tehakse ka määruse nr 7 lisa 11 ehk aruandevormi „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ tabeli 2 „Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus“ veerus 10 ja määruse nr 7 lisa 16 ehk aruandevormi „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ tabelis 5 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“. Määruse lisa 12 ehk aruandevormi „Erihoolekandeteenused“ tabelites täpsustatakse läbivalt ka kahe teenuse sõnastusi. Igapäevaelu toetamise teenus autismispektriga täisealisele inimesele ja ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga täisealisele inimesele sõnastatakse ümber nii, et oleks arusaadav, et nende all oli varem ja on ka edaspidi mõeldud teenuseid, mida osutatakse autismispektrihäirega inimestele, kellel on pidev ja intensiivne äärmuslik kahjustav käitumine. Määruse nr 7 lisast 16 ehk aruandevormist „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ jäetakse välja tabel 2 „Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)“, kuna tabeli täitmine on teenuseosutajate jaoks suur halduskoormus ja tabelis esitatud andmete kasutussagedus väike. Tulevikus on tabelis esitatud andmeid võimalik suures osas loodetavasti saada STARi kaudu. Seoses tabeli 2 väljajätmisega lisatakse eelmise aruandeaasta ja käesoleva aruandeaasta lõpu teenusesaajate koondandmete veerud tabelisse 1 „Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)“. Määruse lisast 16 jäetakse välja ka tabelid 3 ja 7 ehk vastavalt „Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)“ ja „Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg (aruandeaasta jooksul)“. Ühe isiku teenuse saamise keskmise aja (ööpäevades) ja aasta jooksul teenust saanud isikute arvu info (seni kajastatud ka tabelis 3) saab edaspidi tabelist 5 „Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“, kuna neid andmeid on küsitud kahes tabelis seni dubleerivalt (süsteem on ühest tabelist teise info kuvanud automaatselt). Tabelist 7 lisatakse aasta jooksul päevahoiuteenust saanud isikute info tabelisse 8 „Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)“. Isikute teenuse saamise aeg kokku (päevades) sisaldub juba dubleerivalt ka tabelis 8. Tabelites 3 ja 7 seni automaatselt süsteemi poolt arvestatud näitajaid, näiteks ühe isiku teenuse saamise keskmine aeg (ööpäevades) ja ühe isiku teenuse saamise arvestuslik aeg (kuud aastas) tabelis 3 ning ühe isiku teenuse saamise aeg (päevi aastas) tabelis 7 on võimalik edaspidi andmete vajajatel ise tabelisse sisestatud andmete põhjal välja arvestada. Detailne teenuse saamise kestuse arvestus ööpäevades jäetakse välja ka tabelist 3a „Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)“. Tabelisse tekitatakse veerg, kuhu tuleb lisada vaid isikute teenuse saamise aeg kokku (ööpäevades). Teenusesaajate arvu ja teenuse saamise kordade arvu veerud jäävad tabelisse alles. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 3 Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile (edaspidi SoM), Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (edaspidi TEHIK). Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud halduskoormust. Samuti on muudatuste tegemisel arvesse võetud 2025. aastal TEHIK-u, SKA, SoM-i ja TWN-i koostöös tehtud analüüsi „Sotsiaalhoolekande andmepõhise aruandluse mudeli loomine“ tulemusi. Kokku tehakse muudatusi kaheksas aruandevormis. Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju riigiasutuste korraldusele Aruannete muudatustel on mõju SKA-le ja TEHIK-ule, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist. Mõju SKA-le ja TEHIK-ule seisneb selles, et asutused peavad tegema muudatusi aruandluskeskkonnas, et täitjatel oleks võimalik muudetud vorme täita ja neid esitada. SKA-lt eeldab see muudatuste tehnilist kirjeldamist, TEHIK-ult muudetud vormidega seotud IT- arenduste hankepartnerile edastamist ja mõlemalt nimetatud asutuselt lisaks aruandevormide testimist S- ja H-veebis. SKA-le tähendab see ka aruandeperioodil uute vormide juhendite muutmist ning asutuste ja KOV-ide nõustamise koormust. Rahandusministeeriumile võib kaasneda eelkõige esimesel aastal väike töökoormuse kasv lastekaitsetööd tegevate ametnike andmete kogumisega riigi personalistatistika kaudu. Andmete esitajad võivad vajada nõustamist ja juhendamist andmeväljade täitmisel, kuid ebasoovitavate mõjude vähendamiseks toetab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumit vastavate juhendite koostamisel. Kokkuvõttes on muudatuste mõju SKA ja TEHIK-u töökorraldusele oluline ja positiivne, kuna aruandluse maht väheneb. Ebasoovitav mõju Rahandusministeeriumile on väike. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Muudatused aruandevormides „Isikliku abistaja teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Sotsiaaltransporditeenus“, „Tugiisikuteenus“ ja „Võlanõustamisteenus“ puudutavad kõiki KOV-e, kuivõrd kõik nad on nende aruannete esitajad. Samuti on aruannete „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“, „Erihoolekandeteenused“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ muudatustest puudutatud need KOV-id, kellel endal on vastava teenuse osutamise asutus. Kuna muudatustega ühtegi vormi täiendavaid andmeid ei lisata, vaid vähendatakse esitatavate 4 andmete mahtu, on mõju KOV-ide jaoks valdavalt positiivne ja oluline töökoormuse vähenemise seisukohast. Lastekaitse aruandevormiga kogutavaid andmeid lastekaitsetööd tegevate ametnike kohta kogutakse edaspidi Rahandusministeeriumi personalistatistika kaudu ning lastekaitsetöötajate sotsiaaltööalase kõrghariduse ja muu hariduse andmete kogumine lõpetatakse. See vähendab andmete topelt esitamist ja seeläbi ka KOV-ide töökoormust andmete esitamisel. Ebasoovitavaid mõjusid KOV-idele muudatustega ei kaasne. Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele Muudatused vormis „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ on küllaltki suured ja halduskoormust vähendavad. Asutused ei pea enam märkima andmeid teenusesaajate liikumise kohta ega detailandmeid teenuse saamise kestuse kohta. Seega väheneb andmete esitamiseks kuluv aeg ja asutustel on võimalik suunata see ressurss ümber teenuse osutamiseks. Aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“ ja „Erihoolekandeteenused“ muudatused on vaid täpsustavad ega oma erilist mõju asutuste halduskoormusele. Kokkuvõttes võib hinnata muudatusi väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse pakkujate jaoks positiivseteks ja olulisteks. Ebasoovitavaid mõjusid muudatustega ei kaasne. Mõju infotehnoloogilistele arendustele Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber seadistada ja see eeldab e- keskkondade IT-arendust, mille korraldab TEHIK (arendushankega) koos SKA-ga. Vastavad e-arendused on regulaarses korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Muudatuste koondmõju riigiasutuste töökoormusele ning ettevõtete ja kodanike halduskoormusele Sotsiaalhoolekande aruandluse vorme on viimase 12 aasta jooksul vähendatud jõudsalt (joonis 1), lahtrite arv on aruannetes kokku vähenenud enam kui 14 korda (2014. aastal oli S- ja H-veebi aruannetes lahtreid enam kui 25 600, 2026. aasta aruannetes on lahtreid kokku 1896)1. Kõige enam vähendati mahtu pärast aastaid 2016–2018, kui rakendus STAR ning toimetulekutoetuse ja asendushoolduse andmekorje sai minna enam registripõhiseks, kuid ka käesoleva määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu – võrreldes eelmise aastaga on lahtrite maht vähenenud üle 5%, millel on positiivne mõju KOV-ide töökoormusele ja asutuste halduskoormusele. Selle tingisid andmete esitamise mahu vähendamine kuues aruandevormis ja väiksemate täpsustuste tegemine kolmes aruandevormis. Soov on ka järgmistel aastatel aruannete vähendamise trendi jätkata ning liikuda andmete kogumisega registripõhisemaks, mis suuresti sõltub ka STAR2 arenduste valmimisest. Joonis 1. Sotsiaalhoolekande aruannete (S- ja H-veeb) maht aastatel 2004, 2014, 2024, 2025 ja 2026 1 Sotsiaalministeerium, 2025. Sotsiaalhoolekande aruandluse vormide mahu minianalüüs. 5  160 30 000 25 643 140 143 25 000 135 120 20 000 100 80 15 000 60 64 61 10 000 6 638 55 40 5 000 20 2 220 2 003 1 896 17 22 14 13 13 0 0 2004 2014 2024 2025 2026 aruannete arv tabelite arv lahtrite arv Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks (veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas kättesaadavaks tegemine ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimine. Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust arvestades kuni 9000 eurot. Kulutused kaetakse TEHIK-u eelarvest S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast. Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga väheneb aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg ja sellega seotud halduskoormus. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ning Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametile. Eelnõu kooskõlastasid Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Statistikaamet andis teada, et on eelnõuga tutvunud ja neil kommentaare ei ole. 6  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 16 (muudetud sõnastuses) VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS 1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus) Kokku eelmise Vanuserühmad Kokku Rea Sugu aruandeaasta aruandeaasta nr 18–64 65–79 80–84 85+ lõpus lõpus A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 Naised 02 Kokku 03 neist dementsuse 04 diagnoosiga 2. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus Kokku neist Kokku neist (v2 + v3) isikud, kelle isikud, kes (v5 + v6) isikud, kelle isikud, kes hooldusteenuse tasusid oma hooldusteenuse tasusid oma eest tasus kohalik hooldus- eest tasus kohalik hooldusteenuse omavalitsus teenuse eest omavalitsus eest ise vähemalt osaliselt ise vähemalt osaliselt 1 2 3 4 5 6 3. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul) Teenuse Isikute teenuse Teenusesaajate saamise saamise aeg kokku arv (üks kord) kordade arv (ööpäevades) 1 2 3 4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus) põhitöötajate kohta. Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine ametikohtade Töötajate ametikohtade töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu Rea arv arv aasta Töötaja arv oktoobris, oktoobris oktoobris, nr (koormused lõpus (koormused taandatud kokku, eurot eurot aasta lõpus) (isikute arv) aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Abihooldustöötaja 02 Huvijuht 03 Tegevusjuhendaja 04 Sotsiaaltöötaja 05 Õde¹ 06 Muud teenusesaajatega 07 tegelevad põhitöötajad* Kokku (rida 01 + ...+ 07) / 08 keskmine ¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust. * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta. Isikute Kulutused Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused saanud saamise kohta teenusele sh meditsiini- ja isikute aeg keskmiselt kokku, hügieenitarbed, arv kokku ööpäevas, isiku kohalik eurot (v4 konto 552200 riik välisvahendid muu kokku (ööpäeva- eurot (v9 / omaosalus omavalitsus +…+ v8) des) v2) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 PÄEVAHOIUTEENUS 6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühmad Teenust saanud Rea isikud kokku nr 18–64 65–79 80–84 85+ (üks kord) (v1 +...+ v4) A B 1 2 3 4 5 Kokku 01 neist dementsuse 02 diagnoosiga 7. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused Teenust Isikute Kulutused ühe isiku saanud teenuse teenusele kohta isikud saamise kokku, isiku kohalik keskmiselt kokku aeg kokku riik välisvahendid muu eurot (v3 omaosalus omavalitsus päevas, eurot (üks (päeva- +…+ v7) (v3 / v2) kord) des) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 12 (muudetud sõnastuses) ERIHOOLEKANDETEENUSED 1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta lõpu seisuga) Kokku eelmise Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan- Rea Sugu / teenuse liik aruan- deaasta lõpul (v2 nr deaasta +…+ v5) lõpul 80 ja vane- 18–24 25–64 65–79 mad A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetamise teenus 04 igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektrihäirega inimestele (pideva ja in- 05 tensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06 või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise teenus 08 kogukonnas elamise teenus 09 töötamise toetamise teenus 10 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava 13 või püsiva kuluga psüühikahäirega inime- sele ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14 sele ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektrihäirega (pideva ja intensiivse 15 äärmusliku kahjustava käitumisega autis- tid) Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi (aruandeaasta jooksul) Kokku eel- Kokku aruan- Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Rea mise aruan- deaasta jook- Sugu / teenuse liik nr deaasta jook- sul (v2 +…+ sul v5) 80 ja vane- 18–24 25–64 65–79 mad 1  A B 1 2 3 4 5 6 Mehed 01 Naised 02 Kokku (01 + 02) 03 sh igapäevaelu toetamise teenus 04 igapäevaelu toetamise teenus autis- mispektrihäirega inimestele (pideva ja in- 05 tensiivse äärmusliku kahjustava käitumi- sega autistid) igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06 või täpsustamata intellektipuudega täisealisele inimesele igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 07 mõõduka intellektipuudega täisealisele inimesele toetatud elamise teenus 08 kogukonnas elamise teenus 09 töötamise toetamise teenus 10 päeva- ja nädalahoiuteenus 11 ööpäevaringne erihooldusteenus (ei 12 sisalda ridu 13 kuni 15) ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga raske, sügava 13 või püsiva kuluga psüühikahäirega ini- mesele ööpäevaringne erihooldusteenus äär- musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14 sele ööpäevaringne erihooldusteenus au- tismispektrihäirega inimestele (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava 15 käitumisega autistid) täisealisele inime- sele Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel. 3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu- sel) ja nende keskmine töötasu Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine ametikoh- ametikoh- Töötajate töötajate arv brutotöö- Töötaja/ amet tade arv Brutotöötasu tasu ok- Rea tade arv arv oktoobris, (koormu- oktoobris toobris, nr (koormu- aasta lõpus taandatud sed) aasta kokku, eurot eurot sed) aasta (isikute arv) täistööajale lõpus lõpus (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Hooldustöötaja 01 Tegevusjuhendaja 02 Abihooldustöötaja 03 Õde 04 Sotsiaaltöötaja 05 Huvijuht 06 Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07 Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08 2  * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot muu (v.a rii- Riigieelarvevälised gieelarvest Rea kulutused kohalik rahastatav Teenuse liik isiku välisva- nr teenusele kokku omavalit- erihoole- (v1 = v2 + v3 + v4) omaosalus hendid sus kande maksi- maalne mak- sumus) A B 1 2 3 4 5 Igapäevaelu toetamise teenus 01 Igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimestele 02 (pideva ja intensiivse äärmusliku kahjustava käitumisega autistid) Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus hooldust, järele- valvet ja kõrvalabi vajavale 03 raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektipuu- dega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus suures mahus järelevalvet ja kõr- 04 valabi vajavale mõõduka intellek- tipuudega täisealisele inimesele Toetatud elamise teenus 05 Kogukonnas elamise teenus 06 Töötamise toetamise teenus 07 Päeva- ja nädalahoiuteenus 08 Ööpäevaringne erihooldustee- 09 nus (ei sisalda ridu 10 kuni 13) Ööpäevaringne erihooldustee- nus ebastabiilse remissiooniga 10 raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus äärmusliku abi- ja toetusva- 11 jadusega inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus kohtumäärusega hoolekan- 12 deasutusse paigutatud inimesele Ööpäevaringne erihooldustee- nus autismispektrihäirega ini- mestele (pideva ja intensiivse 13 äärmusliku kahjustava käitumi- sega autistid) Kokku (01 +…+ 13) 14 4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul) Rea Kokku (olenemata rahasta- Kululiik nr misallikast), eurot A B 1 Meditsiini- ja hügieenitarbed, konto 552200 01 3  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 11 (muudetud sõnastuses) ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS ASUTUSES 1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse saamise aeg kuudes Isikute teenuse Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust saamise aeg kokku nr saanud isikud saanud isikud (kuudes) A B 1 2 3 Perekodus kokku 01 0–2-aastased 02 3–17-aastased 03 18 ja vanemad 04 Asenduskodus kokku 05 0–2-aastased 06 3–17-aastased 07 18 ja vanemad 08 Asendushooldusteenust saanud kokku (isikud üks 09 kord) Järelhooldusel 10 Asendus- ja järelhooldusteenust 11 saanud kokku (isikud üks kord) 2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus Kulutuste rahastusallikad sh Isikute Kulutused Kulutused Aasta meditsiini- teenuse ühe isiku teenusele jooksul kohalik välis- ja Rea saamise kohta isiku aruande- teenust oma- va- hügieeni- nr aeg keskmiselt oma- riik muu aastal saanud valit- hen- tarbed kokku kuus osalus kokku isikud sus did (konto (kuudes) (v9 / v2) (v4 +…+ v8) 552200) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Perekodus 01 Asenduskodus 02 Järelhooldusel 03 Asendus- ja järelhooldus- 04 teenus kokku 3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga Asendus- Teenust Järelhooldusteenust Teenust pakkunud Rea hooldusteenust pakkunud saanud isikud perevanemad/kasvata nr saanud isikud pered (aasta lõpus) jad (aasta lõpus) (aasta lõpus) (aasta lõpus) A B 1 2 3 4 Perekodus kokku 01 1 perevanemaga 02 peredes 2 perevanemaga 03 peredes  3 perevanemaga 04 peredes Asenduskodus kokku 05 kuni 3 kasvatajaga 06 peredes 4 või enama 07 kasvatajaga peredes Järelhooldusel muul 08 x viisil* Kokku (üks kord) 09 * real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse seotud kasvatajaid/perevanemaid. 4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad põhitöötajad ja nende keskmine töötasu Täitmata Täidetud ametikohtade Töötajate Keskmine Keskmine ametikohtade arv töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu Töötaja Rea arv aasta arv (koormused oktoobris, oktoobris oktoobris, nr lõpus (koormused aasta lõpus) taandatud kokku, eurot eurot (isikute arv) aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4) A B 1 2 3 4 5 6 Kasvataja 01 Kasvataja abiline 02 Perevanem 03 Perevanema abiline 04 Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05 (summeerib read 01–04) Sotsiaaltöötaja 06 Muud teenusesaajatega tegelevad 07 põhitöötajad* KOKKU/keskmine 08 * Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad: 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 10 (muudetud sõnastuses) VÕLANÕUSTAMISTEENUS 1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele (aruandeaasta jooksul) Osutatud teenuse tundide maht Pöördunud isikutest ja kulutused teenusele keskmised saanud teenust kohaliku saanud teenust kulutused kulutused Isikute arv saanud esmast omavalitsuse üksuses teenuse- kohaliku suunatud võla- ühe tee- kokku võlanõustamist vastava täiendkoolituse tundide omavalitsuse lepingulise nõustamis- nusetunni sotsiaaltööspetsialisti läbinud või maht üksuse palgal oleva võlanõustaja poole teenusele, kohta, poolt kutsetunnistusega kokku võlanõustaja poolt eurot eurot sotsiaaltööspetsialisti poolt (v7 / v6) 1 2 3 4 5 6 7 8 2. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul) neist riiklikku pensioni saav isik Isikute töövõi- arv ema- või metus- kokku õpilane registree- mitte- vana- teised vanema- pensio- muu (v1 = v2 töötav puhkusel kodune (üli- ritud registreeritud dus- när või pensio- pöördu- +...+ v11) õpilane) töötu töötu pensio- jad olev töövõime när när toetust saav isik 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 9 (muudetud sõnastuses) TUGIISIKUTEENUS 1. Tugiisikuteenuse saajad sihtrühma ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Pereliikmete/teenusesaajate arv Rea Perede Täiseali- sh vanuses Kokku Sihtrühm Lapsed nr arv sed isikuid (0–17) 18– (v4 + v5) 64 65+ (v2 + v3) A B 1 2 3 4 5 6 1. Pere tugiisikuteenuse saajad 01 1.1 suure hoolduskoormusega perede ja nendes 02 suure hooldusvajadusega laste arv 2. Laps või täisealine(v.a pere tugiisikuteenuse 03 X saajad) (r04 + r05) 2.1 suure hooldusvajadusega isikud 04 X 2.2 muu vajaduse tõttu abi vajav isik 05 X Kokku (r01 + r03) 06 X 2. Teenust saanud lapsed teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise koha ja/või eesmärgi järgi vabaaja veet- Rea misel, huvi- transpor- Sihtrühm Kokku lapse haridus- nr tegevuses, ter- dis, liiklu- kodus asutuses vishoiuasutu- ses ses A B 1 2 3 4 5 Suure hooldusvajadusega lapsed 01 nendest raske puudega lapsed 02 sügava puudega lapsed 03 Muu vajaduse tõttu abi vajavad lapsed 04 Kokku (r01 + r04) 05 3. Tugiisikute arv Kokku Rea nr aruandeaasta lõpus A B 1 Pere tugiisikud 01 Lapse tugiisikud 02 Täikasvanu tugiisikud 03 Tugiisikute arv kokku 04 sh läbinud tugiisiku koolituse 05 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmi- sed kulu- Tee- Kulutused tused nuse teenusele Rea isiku kohalik välis- ühe tee- Sihtrühm maht kokku, eurot nr oma- oma- riik vahen- muu nuse- tundi- (v3 + v4 + v5 osalus valitsus did tunni des + v6+ v7) kohta (v2 / v1) A B 1 2 3 4 5 6 7 8 Pere tugiisikuteenuse saaja 01 sh suure hoolduskoormu- 02 sega Laps 03 sh suure hooldusvajadu- 04 sega Täisealine 05 Kokku (r01 + r03 + r05) 06 2  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 8 (muudetud sõnastuses) SOTSIAALTRANSPORDITEENUS 1. Sotsiaaltransporditeenuse saajad teenuse eesmärgi järgi (aruandeaasta jooksul) neist teenuse saamise eesmärgi järgi Rea muu (sh hu- Teenusesaaja vanuse- ja sihtrühm Kokku hariduse avalike tee- nr vitegevus, omanda- töötamine nuste kasu- vaba aja mine tamine veetmine) A B 1 2 3 4 5 Teenusesaajad kokku 01 nendest lapsed (0‒17) 02 sh suure hooldusvajadusega lapsed 03 nendest raske puudega lapsed 04 sügava puudega lapsed 05 18‒64 06 65+ 07 Kõikidest teenusesaajatest need, kes ka- 08 X X X X sutasid kohandatud transpordivahendit 2. Sotsiaaltransporditeenuse korraldamine kohaliku omavalitsuse üksuses (aruandeaasta jooksul) Rea Tähistage sobiv Teenuse osutamise variandid nr numbriga "1" (valida võib mitu varianti) A B 1 Teenust osutab KOVi või allasutuse töötaja 01 Teenust osutab sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostav 02 vedaja), kellega on sõlmitud leping teenuse osutamiseks Teenust korraldab piirkondlik ühistranspordikeskus (ÜTK), kes on riigihankega leid- 03 nud sotsiaaltransporditeenuse osutaja (nt bussi- või taksovedu teostava vedaja) KOV hüvitab sotsiaaltransporditeenust saama õigustatud isikule teenuse esitatud ar- 04 vete alusel 3. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutused tee- Kulutuste rahastusallikad, eurot Teenusesaaja Rea nusele kokku, sihtrühm nr eurot isiku kohalik välis- riik muu omaosalus omavalitsus vahendid A B 1 2 3 4 5 6 Kokku 01 Täisealised 02 Lapsed 03 sh suure hooldusvaja- 04 dusega lapsed  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 6 (muudetud sõnastuses) LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES 1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul) Rea Tüdrukud Poisid Kokku nr A B 1 2 3 Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum 01 (aruandeaasta jooksul) neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu, 02 et lapse abivajadus sai rahuldatud Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03 Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks) eestkosteperre 04 hooldusperre 05 asenduskodusse või perekodusse 06 turvakodusse 07 naasid perekonda 08 muu 09 1  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 4 (muudetud sõnastuses) KODUTEENUS 1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul) Teenusesaajad neist Rea kokku nr aruandeaasta perede koosseisus üksi elavad jooksul elavad A B 1 2 3 Koduteenuse saajad kokku 01 sh kohaliku omavalitsuse üksuse poolt tagatavas eluruumis viibivad 02 teenusesaajad 2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul) Vanuserühm Rea Mehed Naised Kokku Osutatud teenuse maht nr A B 1 2 3 18–64 01 65–74 02 75–84 03 85+ 04 Kokku (r01 +...+ r04) 05 Osutatud teenuse maht 06 X X kokku (tundides) Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 07 X X teenusesaaja kohta (r06 / r05/12) 3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus) Kokku Rea aruandeaasta nr lõpus A B 1 Teenust osutavad isikud 01 sealhulgas läbinud vastava 02 koolituse 4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse maht teenusele teenusetunni kokku, kokku, eurot isiku kohalik riik välisvahendid muu kohta, eurot tundides (v3 +…+ v7) omaosalus omavalitsus (v2 / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8  Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” Lisa 3 (muudetud sõnastuses) ISIKLIKU ABISTAJA TEENUS 1. Isikliku abistaja teenuse saajad soo, vanuse, tegevuspiirangu ja osutatud teenuse mahu järgi (aasta jooksul) Mehed Naised Kokku neist neist neist Teenusesaaja vanus; osutatud Rea nr ainult ainult ainult ainult ainult ainult teenuse maht Kokku liikumis- nägemis- Kokku liikumis- nägemis- Kokku liikumis- nägemis- piiran- piiran- piiran- piiran- piiran- piiran- guga guga guga guga guga guga A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 18–49 1 50–64 2 65+ 3 Kokku teenuse- saajaid (r01 4 +...+ r03) Teenuse osutamise maht 5 X X X X X X kokku, tundides Keskmine teenusetundide arv kuus ühe 6 X X X X X X teenusesaaja kohta (r05 / r04 / 12) 2. Isikliku abistaja teenuse saamise eesmärk teenusesaaja soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul) Mehed Naised Kokku neist vanuses neist vanuses neist vanuses Teenuse saamise eesmärk Rea nr kokku kokku kokku 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ 18–49 50–64 65+ A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Õppimine ja õppimisega seotud tegevused 01 Töötamine 02 Kodu ja perega seotud tegevused 03 Avalikud teenused 04 Ühiskondlikud ja vaba aja tegevused 05 Kokku (r01 +...+ r05) 06 3. Isiklike abistajate arv Rea Kokku aruandeaasta nr lõpus A B 1 Kokku 01 sh läbinud isikliku abistaja koolituse 02 4. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul) Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised Osutatud Kulutused kulutused ühe teenuse maht teenusele isiku kohalik teenusetunni kokku, kokku, eurot riik välisvahendid muu omaosalus omavalitsus kohta, eurot tundides (v3 +…+ v7) (v2 / v1) 1 2 3 4 5 6 7 8 2