Mart Kase Teie 23.03.2026 nr 9-1.3/1207
Valga Vallavalitsus
[email protected] Meie 10.04.2026 nr 18-1/26/1055-3
Selgitus Valga valla tuulepargi eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise müra ja
tervisemõjude teemadele
Austatud Mart Kase
Täname Teid pöördumise eest.
Teavitasite Kliimaministeeriumit, et 15.03.2026 lõppes kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu
asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi avalik
väljapanek. Väljapaneku kestel esitati Valga Vallavalitsusele nii arvamusi planeeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise kohta, kui ka mitmeid küsimusi ja selgitustaotluseid.
Muuhulgas laekus vallavalitsusele märgukiri1 tuulikust lähtuva müra teemal ja Uppsala Ülikooli
teadustööst lähtuva sisuga. Seoses sellega soovisite saada Kliimaministeeriumi kommentaari ja
selgitusi järgmistele küsimustele:
1) Valga valla tuuleparkide eriplaneeringu koostamisel on müra hindamisel lähtud
Kliimaministeeriumi tellimusel 2025. aastal valminud juhendist. Kas näete vajadust MTÜ
Kodanike Teadusalgatus kirjas toodud viidete ja põhjenduste põhjal muuta müra
hindamise põhimõtteid Eestis ja Valga valla eriplaneeringu müra hindamises?
MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti kirjas viidatakse mh Uppsala Ülikooli professori Ken
Mattssoni töödele, mis käsitlevad madalsagedusliku heli ja infraheli leviku modelleerimist.
Avaliku info põhjal on nimetatud isik teadlane, kelle töö keskendub eelkõige füüsikaliste
protsesside matemaatilisele modelleerimisele ning numbriliste meetodite arendamisele. Tegemist
on isikuga, kes tegeleb ennekõike arvutusmeetodite arendamise valdkonnas, mitte keskkonnamüra
regulatiivses hindamises ega tervisemõjude määratlemises.
Ühtlasi tuleb arvesse võtta, et mistahes välja pakutud uute (arvutus)mudelite rakendamine eeldab
nende täiendavat valideerimist, korratavust ning võrdlemist olemasolevate meetoditega. See
tähendab, et sõltumatud teadlased peavad olema võimelised sama metoodikat kasutades jõudma
1 MTÜ Kodanike Teadusalgatus Eesti 12.03.2026 kiri nr 9 -1.3/1069, viide
https://atp.amphora.ee/valgavv/index.aspx?itm=780860
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
võrreldavate tulemusteni. Selleks peab meetod olema lisaks avaldamisele ka laiapõhjaliselt
valideeritud, sõltumatult korratav ning praktikas rakendatav võrreldavates hindamisolukordades.
Riiklikud müra hindamise metoodikad kujunevad laiapõhjalise teaduskirjanduse, rahvusvaheliste
standardite ning pikaajalise praktikakogemuse alusel. Eestis kasutatavad metoodikad (nt
SoundPlan ja WindPRO) on rahvusvaheliselt tunnustatud ning kooskõlas enamiku Euroopa riikide
praktikaga. Nende metoodikate alusel koostatud mürahinnangud põhinevad konservatiivsel
lähenemisel, mille käigus eeldatakse mh tuulikute töötamist maksimaalsel võimsusel ning müra
leviku seisukohalt ebasoodsaid ilmastiku- ja tuuleolusid vastuvõtjate suhtes, et vältida võimalike
mõjude alahindamist.
Eeltoodust tulenevalt ei näe Kliimaministeerium esitatud materjalide põhjal vajadust muuta
kehtivaid müra hindamise põhimõtteid Eestis ega Valga valla eriplaneeringu mürahindamises.
2) Kas lähtuvalt kirjas esitatud infost näete Valga valla eriplaneeringuga kavandatavate
tuulikute rajamises mingit ohtu elanikkonna tervisele?
Tuuleparkide mürast (ja muudest mõjudest) tulenevaid võimalikke tervisemõjusid on põhjalikult
käsitletud Tartu Ülikooli 2025. aasta ülevaateuuringus (leitav siit), mis koondab viimase 15 aasta
teaduskirjanduse. Uuring hõlmas 32 kvaliteetset teadusartiklit, sealhulgas pikaajalisi põhjuslikke
seoseid käsitlevaid uuringuid. Nende põhjal ei ole leitud tõendatud seost tuuleparkide tekitatud,
kehtivatesse normidesse jääva müra (sh infraheli) ja otseste tervisekahjustuste vahel.
Eeltoodust tulenevalt ei ole Kliimaministeeriumil alust järeldada, et Valga valla eriplaneeringuga
kavandatavad tuulikud kujutaksid nõuetekohase planeerimise ja keskkonnamõju hindamise korral
ohtu elanikkonna tervisele.
3) Kirjas on viidatud, et Eestis ei ole võimalik sagedustel alla 10 Hz infraheli mõõta. Kas
antud mõõtevõimekus on Eestis olemas?
Seoses kirjas esitatud väitega selgitame, et Terviseameti Rahvatervise labor teostab müra,
sealhulgas infraheli, mõõtmisi kooskõlas kehtivate õigusaktide ning rahvusvaheliselt tunnustatud
standarditega. Mõõtmised viiakse läbi akrediteeritud meetoditega ning kasutatakse kalibreeritud
1. täpsusklassi mõõteseadmeid. Infraheli mõõtmisi teostatakse sagedusvahemikus 0,8–20 Hz ning
tulemused esitatakse rahvusvaheliselt kasutatavate näitajate (mh G-korrigeeritud
helirõhutasemena LpG,eq,T) alusel. Mõõtmiste protsess on jälgitav ja korratav ning tulemused on
võrreldavad teiste riikide praktikaga.
4) Lisaks eelnevale soovime saada Kliimaministeeriumi selgitust 30.06.2025 kehtivuse
lõppenud taastuvenergia kiirendamise määruse (EL) 2022/2577 osas. Vallavalitsusele on
esitatud seisukohti, et määruse kehtivuse lõppemine tähendab ühtlasi Euroopa tasandil
lõppenud nõuet kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu liikmesriikides. Kuidas antud
määruse kehtivuse lõppemine mõjutab Eesti üleminekut taastuvenergia tootmisele? Milline
on mõju sellest tulenevalt Eestis kohalike omavalitsuste hajusaks elektritootmisele ja
taastuvenergia ülemineku ajale?
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise määrus (EL) 2022/2577 oli erakorraline meede, mille
eesmärk oli kiirendada taastuvenergia projektide elluviimist energiakriisi tingimustes. Määrus oli
tõepoolest ajutine, kuid selles sätestatud erandid kehtivad kõigile kuni 30.06.2025 alustatud
planeeringutele. Nimetatud määruse põhisisu viidi üle taastuvenergia direktiivi (Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/2413). Seega oli määrus kavandatud
üleminekulahendusena kuni vastavate põhimõtete integreerimiseni püsivasse õigusraamistikku ,
mis nüüdseks on ka tehtud. Eesti õigusesse on nimetatud direktiiv üle võetud energiamajanduse
korralduse seaduses.
Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine on jätkuvalt nii Eesti kui ka Euroopa Liidu prioriteet
ning kehtiv direktiiv ja uued Euroopa Liidu poolt kavandatavad õigusaktid (nt loamenetluse
direktiiv) suunavad liikmesriike energiasõltumatuse suurendamiseks taastuvenergia arendamist
edasi kiirendama. Sellest tulenevalt ei tähenda määruse kehtivuse lõppemine taastuvenergia
arendamise vajaduse vähenemist ega poliitika muutumist, vaid õigusraamistiku üleminekut
ajutiselt kriisimeetmelt püsivale regulatsioonile.
Täname Teid veelkord küsimuste eest ja loodame, et meie vastus on abiks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marten Kokk
kantsler
Koopia:Sotsiaalministeerium, Terviseamet
Rasmus Pruus, 625 3404,
[email protected]
Lilli Tamm, 626 9133,
[email protected]
Hans Markus Kalmer, 6269120,
[email protected]