Vastus pöördumisele

Saatja: Nele Labi - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=7F67FECB79B5419DB9C1B574ED8C1DB6-A41C8691-95> Saaja: [email protected], Ülle Harak - SOM Teema: Re: Esmatasandi tervishoid Lugupeetud Liina Tarum-Maisla Täname Teid pöördumise eest ning selgitamast optometristide vajadusi ja ootusi. Oleme teadlikud probleemidest, mis puudutavad optometristide võimalusi terviseandmete dokumenteerimisel ja jagamisel tervise infosüsteemis. Nõustume, et erinevate tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistide pädevuse parem rakendamine ning asjakohaste terviseandmete liikumine tervishoiusüsteemis on oluline raviteekonna sujuvuse ja süsteemi tõhususe seisukohalt. Samas eeldab optometristidele tervise infosüsteemi andmete sisestamise ja vaatamise õiguste laiendamine mitmeid eeltingimusi - kehtivas õigusruumis ei ole prillipoodide optometristid määratletud tervishoiutöötajana; puuduvad laiemalt vastavad dokumenteerimisnõuded ja andmekoosseisud, mis võimaldaksid kõikide optomeetriliste andmete ühtset edastamist tervise infosüsteemi; samuti eeldab lahendus eraldi rolli loomist registrites ning tehnilisi arendusi tervise infosüsteemis. Tervise infosüsteemi täiendavate ligipääsude temaatika on Sotsiaalministeeriumil ja TEHIKul ülevaatamisel juba varasemast - sarnaseid väljakutseid, mis vajavad nii õiguslikke kui tehnilisi lahendusi, on veel mitmete teiste spetsialistide (nt tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud, audioloogid jt) tervise infosüsteemi liidestamisel. Ühtse ja läbipaistva ligipääsusüsteemi tagamiseks käsitleme me optometristide juurdepääsu küsimust koos teiste sarnases rollis tegutsevate spetsialistidega. Meie tervise infosüsteemi nõunik Ülle Harak (koopias) võtab Teiega lähiajal ühendust, et täpsustada edasised sammud ja eeldatav ajakava: sh vajalik on teie vajadusi andmekoosseisude tasemel täpsustada, kirjeldada dokumenteerimis- ja andmevahetuslahendused, teha õigusanalüüs. Tuleb tõdeda, et lahendus ei saa olema kiire ega lihtne, sest tervise infosüsteem oma olemuselt on loodud olema ühisplatvormiks vaid tervishoiuteenuse osutajate ja patsientide vahel. Tihedas koostöös erialaorganisatsioonidega vajadusi ja võimalusi läbi rääkides, jõuame aga kindlasti lahenduseni, mis on kasulik ja turvaline. Heade soovidega Nele Labi Innovatsioonivaldkonna asekantsler Sotsiaalministeerium 5208828 [email protected] _____ Saatja: Eesti Optometristide Selts <[email protected] <mailto:[email protected]> > Saadetud: teisipäev, 20. jaanuar 2026 11:21 Adressaat: Karmen Joller - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Teema: Esmatasandi tervishoid Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller Pöördun Teie poole Eesti Optometristide Seltsi juhatusest seoses esmatasandi tervishoius tegutsevate spetsialistide, sealhulgas optometristide ja teiste meditsiinitehnikute rolli ning õigustega Eesti tervishoisüsteemis. Eesti tervishoid seisab silmitsi süveneva tööjõupuuduse ja kasvava ravivajadusega. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 rõhutab selgelt, et tervisesüsteem ei saa toimida ilma tervishoiutöötajate ja teiste tervishoiuteenuse osutamisel osalevate spetsialistideta. Samal ajal jääb praktikas süsteemselt alakasutatuks mitmete kõrgharidusega spetsialistide pädevus, kuigi just nende suurem kaasamine aitaks leevendada nii perearstide kui ka eriarstide koormust ning parandada patsientide raviteekonna sujuvust. Kehtiv määrus <https://www.riigiteataja.ee/akt/104102024020?leiaKehtiv> , mis loetleb tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud, näeb ette mitmete spetsialistide kaasamise, sealhulgas tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud, optometristid, sotsiaaltöötajad, kiirabitehnikud ja erakorralise meditsiini tehnikud. Vastavalt oma kutse- või erialasele pädevusele võivad nad tervishoiuteenuse osutamisel osaleda, kuid praktikas on nende süsteemne kaasamine raskendatud, kuna nende õigused on piiratud. Küsimus ei ole spetsialistide olemasolus ega pädevuses, vaid selles, miks ei ole neil võimalik teha tööd, milleks riik on nad koolitanud. Üheks kõige konkreetsemaks ja igapäevaselt tajutavaks takistuseks on asjaolu, et optometristidel ja teistel asjassepuutuvatel spetsialistidel puudub tänaseni õigus edastada oma töö käigus kogutud terviseandmeid tervise infosüsteemi ehk terviselukku. See katkestab raviteekonna loogika, soodustab uuringute dubleerimist ning suurendab põhjendamatult perearstide ja eriarstide haldus- ja töökoormust. Samal ajal jääb väärtuslik kliiniline info süsteemselt kasutamata. Andmete terviselukku edastamise võimaluse puudumine ei ole aga üksnes korralduslik või tehniline küsimus, vaid puudutab otseselt patsientide õigusi ja teenuse kvaliteeti. Patsiendid eeldavad põhjendatult, et nende kohta kogutud terviseandmed on neile kättesaadavad, terviklikud ning liiguvad koos nendega läbi tervishoiusüsteemi. See tekitab kasvavat rahulolematust, kahjustab usaldust tervishoiusüsteemi vastu ning on vastuolus patsiendiõiguste, andmete kättesaadavuse ja inimkeskse tervishoiu põhimõtetega. Probleemi teeb eriti murettekitavaks asjaolu, et vastavat teemat on ministeeriumis analüüsitud juba pikemat aega, kuid senini jääb meile selgusetuks konkreetne tegevuskava või ajakava. Praktikas tähendab see seda, et asjasse puutuvad spetsialistid ei selgita, millal ja milliste sammudega olukord laheneda võiks. Selline määramatus pärsib koostööd, vähendab usaldust ning jätab nii spetsialistid kui ka patsiendid teadmatusse. Soovin siinkohal rõhutada, et Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab üheks keskseks põhimõtteks koostöö, märkides, et tervisega seotud eesmärkide saavutamisel on oluline avaliku, kolmanda ja erasektori koostöö, mis hõlmaks eri valdkondi nii riigi kui ka kohalikul tasandil ning kaasaks kogukondi. Praegune olukord, kus valdkonna spetsialistid ja nende esindajad ei saa sisulist dialoogi ega ülevaadet edasistest sammudest, ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Eesti tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus eeldab, et olemasolevat kompetentsi kasutatakse maksimaalselt ja mõistlikult. Optometristide ja teiste esmatasandi spetsialistide ligipääs tervise infosüsteemile ei ole pelgalt tehniline või administratiivne küsimus, vaid oluline osa inimkeskse, tõenduspõhise ja patsiendiõigusi austava tervishoiu toimimisest. Palun Teilt selget seisukohta: * kas ja millisel kujul on kavandatud esmatasandi spetsialistidele terviseandmete edastamise õiguste laiendamine; * milline on vastavate tööde ja otsuste ajakava; * kuidas on edaspidi plaanis tagada sisuline ja läbipaistev koostöö erialaorganisatsioonide ning praktikutega. Palume võimalusel juba varajases etapis välja tuua ka need võimalikud õiguslikud, korralduslikud või sisulised kitsaskohad, mis võivad tänases vaates meie eriala jaoks rakendamist pidurdada, et saaksime erialaorganisatsioonide ja praktikutena aegsasti alustada vajalike muudatuste ja tegevuskavade kavandamisega. Pöördun Teie poole otse, kuna varasemad korduvad pöördumised ministeeriumi vastutavate ametnike poole ei ole toonud sisulisi vastuseid just ajakava ja järgmiste sammude osas. Usun, et selged otsused ja avatud suhtlus aitavad kaasa nii tervishoiutöötajate motiveeritusele, patsientide rahulolule kui ka tervishoiusüsteemi terviklikule ja jätkusuutlikule toimimisele. Lugupidamisega Eesti Optometristide Seltsi juhatus Liina Tarum-Maisla Tel: +372 55572374