Leping

-864235 -144134 Ulla Saar [email protected] Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn /*Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT { senderRegDate } */ /*nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT { senderRegNumber } */ Meie nr Aruanne eetikakomitee kontrollimenetluste kohta, mida algatas või kaas-algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Lugupeetud Ulla Saar Vastavalt koostööleppe nr 1.1-5/2670-1 punktidele 2. 4 . ja 3. 1. ja 3.2. esitan aruande kontrollmenetluste kohta, mida Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee viis 202 5 . a läbi M ajandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) t öövaldkonna poliitika kujundamise uuringute eetiliste aspektide h indami seks. MKMi algatatud menetlusi oli perioodil üks: 22. koosolek - „Tööst põhjustatud haiguste ja kutsehaiguste diagnoosimise ning tööst põhjustatud tervisekahjustuste kahjuhüvitamise süsteemi uuring“ . Koosolek toimus 19.03.2025 a. ja jätkus e-kirjade teel kuni 17.05.2025. a. (Taotleja MKM). Vastavalt koostöökokkuleppe punktile 3.1. on ühe kontrollmenetluse kulu 622 eurot (bruto). Lisaks kaas-algatasid MKM ja Sotsiaalministeerium ( S oM ) ühe kontrollmenetluse : 21. koosolek - "Eesti EUROMOD-i andmete kasutamine" . Koosolek toimus 14.03.2025. Vastavalt koostöökokkuleppe punktile 3.1. hüvitab MKM selle kontrollmenetluse kulud pooles ulatuses. MKMi võlgnevus SoMile 2025. a läbi viidud eetikakomitee kontrollmenetluste eest on koos tööjõumaksudega 1248 eurot ja 35 senti . Summa tuleb vastavalt koostööleppe punktile 3.2. hüvitada kord aastas 21 tööpäeva jooksul alates koostöökokkuleppe punktis 2.4. nimetatud aruande kinnitamisest taotleja volitatud isiku poolt. Kulude hüvitamiseks esitab SoM e-arve. Lugupidamisega Marion Pajumets Teadusnõunik (allkirjastatud digitaalselt) Civitta Eesti AS pakkumise lisa Uuringu eelarve etappide ja tegevuste kaupa: Maksumus Maksumus Etapid/tegevused km-ta KM-ga I ja II etapi tegevused sh I uurimisülesande metoodikaraport 41 118 50 986,32 III etapi tegevused, sh II uurimisülesande vahearuanne 24 920 30 900,80 IV etapi tegevused, sh III uurimisülesande vahearuanne 27 412 33 990,88 Lõpparuande ja lisade koostamine 24 920 30 900,80 Tulemuste tutvustamine 6 230 7 725,20 Kokku, ilma käbemaksuta 124 600 Käibemaks 29 904 Kokku, koos käibemaksuga 154 504  Kinnituskiri Kuupäev digiallkirjas Käesolevaga kinnitan, e t MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda ( registrikood: 80014660 , aadress: Toompuiestee 10, Tallinn 10137 ) on nõus o salema projekt „ Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 “ Civitta Eesti AS (registrikood 11092241 , Riia 24a, 51010 Tartu) partnerina ja viima ellu taotluses kirjeldatud tegevused. Kinnitan, et Eesti Puuetega Inimeste Koda : on tutvunud projekti eesmärkide, tegevuste ja oodatavate tulemuste kirjeldusega; on valmis panustama oma pädevuste ja ressurssidega projektitaotluses kirjeldatud ulatuses; kohustub tegema tihedat koostööd projekti juhtpartneri ja teiste projektipartneritega taotluses määratletud eesmärkide saavutamiseks. Lugupidamisega Maarja Krais-Leosk Tegevjuht MTÜ Eesti Puuetega Inimeste Koda Kinnituskiri Kuupäev digiallkirjas Käesolevaga kinnitan, et Lastekaitse Liit ( registrikood: 80013442, aadress: Endla 6-18, 10142 Tallinn) on nõus o salema projekt „ Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 “ Civitta Eesti AS (registrikood 11092241 , Riia 24a, 51010 Tartu) partnerina ja viima ellu taotluses kirjeldatud tegevused. Kinnitan, et Lastekaitse Liit : on tutvunud projekti eesmärkide, tegevuste ja oodatavate tulemuste kirjeldusega; on valmis panustama oma pädevuste ja ressurssidega projektitaotluses kirjeldatud ulatuses; kohustub tegema tihedat koostööd projekti juhtpartneri ja teiste projektipartneritega taotluses määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kontaktisik projekti partnerluse osas: Helen Saarnik , huvikaitsejuht E-post: [email protected] Telefon: 5201631 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Varje Ojala Juhatuse liige MTÜ Lastekaitse Liit Kinnituskiri K uupäev digiallkirjas Käesolevaga kinnitan, et Norstat Eesti AS (registrikood: 11444875 , aadress: Endla 15, Tallinn) on nõus osalema projekt „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026“ Civitta Eesti AS (registrikood 11092241, Riia 24a, 51010 Tartu) partnerina ja viima ellu taotluses kirjeldatud tegevused. Kinnitan, et Katarina Tamm: · on tutvunud projekti eesmärkide, tegevuste ja oodatavate tulemuste kirjeldusega; · on valmis panustama oma pädevuste ja ressurssidega projektitaotluses kirjeldatud ulatuses; · kohustub tegema tihedat koostööd projekti juhtpartneri ja teiste projektipartneritega taotluses määratletud eesmärkide saavutamiseks. Kontaktisik projekti partnerluse osas: K atarina Tamm Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Katarina Tamm Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Annette Schultz Mobiiltelefon: 58 143 112 E-post: [email protected] Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2024 - Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste magister, rakenduslik käitumisteadus 2017 - 2023 Eesti Kunstiakadeemia, disaini ja innovatsiooni bakalaureus, ruumikujundus 2008 – 2010 Estonian Business School, sotsiaalteaduste magister, rahvusvaheline ärijuhtimine 2004 – 2007 Tartu Ülikool, sotsiaalteaduste bakalaureus, sotsioloogia, majandus kõrval erialana 1993 – 2004 Miina Härma Gümnaasium, keskharidus Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas hea C1 Vene keel (teine emakeel) kõnes hea C1, kirjas vähene A2 Arvutioskus MS Office väga hea Galileo väga hea SPSS algaja Töökogemus 01.2024 - … Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimijuht • Meeskonna arendamine ja juhendamine • Tööde teostamise koordineerimine • Konsultatsiooniprojektides osalemine • Enda tegevuse ja kvaliteedi ning suutlikkuse tõstmine 07.2023 - … Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimi projektijuht • Uuringuprojektide juhtimine, projektitiimi juhtimine • Eelarvete jälgimine, täitmine • Pakkumuste koostamine, uuringukava ja metoodikate väljatöötamine • Andmete kogumine jm projektiga seotud ülesannete täitmine • Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 10.2022 – 06.2023 Civitta Eesti AS, hindamiste ja uuringute tiimi vanemkonsultant • Uuringuprojektide juhtimine • Pakkumuste koostamine, uuringukava ja metoodikate väljatöötamine • Andmete kogumine jm projektiga seotud ülesannete täitmine • Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 05.2015 – 09.2022 Kantar Emor, projektijuht/uuringuekspert • Uuringukava disain, uuringu pakkumiste koostamine, eelarvete tegemine • Uuringuprojektide juhtimine, sh rahvusvahelised projektid • Kliendisuhtlus ning nõustamine  • Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus • Kvalitatiivsete meetodite ekspert – fookusgruppide ja süvaintervjuude moderaator 01.2011 – 04.2015 TNS Emor, projektijuht/uuringuspetsialist • Uuringukava disain, uuringu pakkumiste koostamine, eelarvete tegemine • Uuringuprojektide juhtimine • Kliendisuhtlus ning nõustamine • Fookusgruppide ja süvaintervjuude läbi viimine • Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine ning tulemuste esitlus 11.2007 – 12.2010 TNS Emor, Uuringuassistent • Uuringuprojektide juhtimise assisteerimine • Fookusgruppide ja süvaintervjuude läbi viimine • Transkriptsioonide kirjutamine • Uuringutulemuste analüüs, aruannete koostamine • MS PowerPoint jooniste tegemine Täiendkoolitus 2025 Public Stream University. TI teemaline koolitus. Civitta International. Online 2025 Toolkit training, MS Excel, MS Word, MS PowerPoint koolitus. Civitta International. Online 2023 Project Management University, (5 päeva). Civitta International. Riia 2023 Projektijuhtide koolitus, Civitta Eesti AS, Maari Helilaid. Tallinn, Tartu. 2019 Power BI baaskoolitus, Stig Granlund, Kantar Emor. Tallinn 2018 Successful Speaking Strategies, Eric Edmeades. Tallinn 2017 Projektijuhtimise koolitus, Algis Perens ja Tiit Valm. Tallinn 2016 Kahepäevane müügikoolitus, Ekke Lainsalu. Tallinn 2016 Kvalitatiivuuringute koolitus, Kantari koolitaja Anjali Puri. Helsingi 2013 NeedScope Level 2 (Turu segmentatsioon), TNS University. Praha 2012 Osalemine Best Marketingi konverentsil „Turundamine vene sihtrühmale“. Tallinn 2011 Trusted Advisor koolitus, TNS. Tallinn 2011 Kvalitatiivuuringute koolitus, Jane Gwilliami. Helsingi 2011 Incubator training (online kvalitatiivuuringud), TNS University. Praha 2011 Advanced Analysis and Story Telling (kvalitatiivuuringud), TNS University. Praha 2011 AdEval Intro (reklaami eeltestid), TNS University. Praha 2010 MacKenzie juhtimismudel (3T süsteem), Mart Nurk Koolitus OÜ. Tallinn 2009 Turundamine venelastele, Gregory Troussov. Tallinn. Ülevaade tehtud töödest Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 1. Haridus- ja Juhendmaterjali koostamine koostöös Tallinna 08.2025-12.2025 Teadusministeerium Ülikooliga „Formaal- ja mitteformaalõppe Käimasolev Tormi Kotkas lõimingu juhendmaterjal” [email protected] Sisu: Projekti eesmärk oli töötada välja praktiline juhendmaterjal formaal- ja mitteformaalõppe lõimimiseks, toetades koolide, õpetajate ja partnerasutuste võimekust ühiselt õppimist planeerida ja ellu viia. Töö käigus kaardistati valdkondlikud praktikad, analüüsiti olemasolevaid lahendusi, viidi läbi arutelud sidusrühmadega ning koostati struktureeritud ja 2 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine kasutajasõbralik juhendmaterjal koos näidete ja rakenduspõhimõtetega. Roll: projektijuhtimine, andmete kogumise toetamine, koostöö Tallinna Ülikooliga, juhendmaterjali ülevaatamine, kvaliteedikontroll. 2. Justiits- ja Rakendusuuring “Vägivallaennetuse 09.2025-12.2025 Digiministeerium kokkuleppe (VEKO) 2021-2025 mõjuanalüüs ja Käimasolev Laidi Surva poliitikasoovitused” [email protected] Sisu: Uuringu eesmärk oli hinnata e vägivallaennetuse kokkuleppe rakendamise mõjusust, ulatust ja jätkusuutlikkust. Analüüsi fookuses oli VEKO tegevuste rakendumine erinevates valdkondades ja piirkondades, partnerluse toimimine, ennetus- ja sekkumismeetmete mõju ning uue perioodi fookusvaldkondade ja poliitikasoovituste väljatöötamine. Töö sisaldas dokumendi- ja statistikaanalüüsi, kaasamisseminare, ekspertintervjuusid, mõju hindamist ning poliitikasoovituste koostamist. Roll: projektijuhtimine, mõjuanalüüsi andmete kogumine ja analüüs (sh vestluskavade koostamine, ekspertintervjuud ja seminari läbiviimine), poliitikasoovituste koostamine, lõpparuande koostamine ja kvaliteedikontroll. 3. Rahandusministeeriu Ühtekuuluvuspoliitika fondide perioodi 2021- 08.2025-07.2026 m 2027 rakendussüsteemi ja valikukriteeriumide Käimasolev [email protected] hindamine. e Sisu: Hindamise eesmärk oli analüüsida ÜKP 2021-2027 rakendussüsteemi toimivust, tõhusust ja kulupõhisust ning hinnata lihtsustatud kulumeetmete rakendamist. Samuti hinnati projektide valikukriteeriumide ja hindamismetoodikate asjakohasust ning seoseid Eesti 2035 eesmärkidega. Töö hõlmas rakendussüsteemi tervikanalüüsi, seire- ja registriandmete kasutamist, välisriikide praktika võrdlust, intervjuusid ja küsitlust toetuse saajate seas ning kaasamisseminare parendusettepanekute koostamiseks. Väljundina koostati soovitused nii 2021-2027 perioodi tõhustamiseks kui ka 2028+ rakendussüsteemi kujundamiseks. 3 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine Roll: kaasprojektijuht, metoodika väljatöötamine, andmete analüüs. 4. Sihtasutus Eesti „Eesti teadus- ja arendustegevuse, 05.2025-01.2026 Teadusagentuur innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava Käimasolev 2021-2035 vahehindamine.“ Sisu: Vahehindamise eesmärk oli analüüsida TAIE arengukava ja fookusvaldkondade teekaartide asjakohasust muutunud tegevuskeskkonnas ning hinnata sekkumiste, juhtimismudeli, mõõdikute ja sihtrühmade toimivust. Töö hõlmas sekkumisloogika analüüsi, dokumendi-, registri- ja statistikaanalüüsi, ulatuslikke kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmekogumismeetodeid (intervjuud, küsitlus, töötoad), ettevõtliku avastusprotsessi rakendamist ning ettepanekute koostamist nii sekkumiste, juhtimismudeli, mõõdikute kui nutika spetsialiseerumise teekaartide uuendamiseks. Roll: küsitlusankeedi koostamine, analüüs. 5. Majandus- ja Rakendusuuring “Tööde väärtuse hindamise 05.2025-01.2026 Kommunikatsiooni- metoodikate võrdlusanalüüs, metoodika Käimasolev ministeerium kohandamine ja juhendmaterjali koostamine” Helen Talalaev Sisu: Projekti eesmärk oli toetada EL palkade helen.talalaev@mkm. läbipaistvuse direktiivi (EL 2023/970) ülevõtmist, ee analüüsides eri riikide sooneutraalseid tööde väärtuse hindamise metoodikaid, hinnates nende sobivust Eesti konteksti ja avaliku sektori praeguse ametikohtade hindamise süsteemi jaoks. Töö käigus viidi läbi rahvusvaheline võrdlusanalüüs (sh SWOT ja kaalutud hindamismudel), tööandjate miniuuring, Eesti avaliku teenistuse metoodika ja rakenduspraktikate analüüs ning töötati välja Eesti tööandjatele kohandatud sooneutraalne tööde väärtuse hindamise metoodika koos rakendamist toetava juhendmaterjali ja tööriistaga. Roll: projektijuhtimine, tööandjate seas intervjuude läbiviimine, avaliku sektori personalijuhtide ja spetsialistide seas intervjuude läbi viimine, analüüs, kvaliteedikontroll. 4 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 6. Tartu Ülikool Rakendusuuring “Kalatoodete brändide 01.2025-04.2025 Silver Sirp tuntuse uuring“ [email protected] Sisu: Uuringu eesmärk oli välja selgitada, miks on osade Eesti kala- ja mereannitoodete tootjate turuosa väiksem kui teistel Eesti tootjatel või välistootjatel ning mis paneb tarbijat ostma seda brändi, mida ta ostab. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, kvaliteedi kontroll (sh kvantitatiivsele osale) tulemuste esitlus. 7. Riigikantselei Venekeelse valitsuskommunikatsiooni 11.2024-03.2025 Dmitri Pastuhhov tõhususe ja vajalikkuse uuring Dmitri.Pastuhhov@rii Sisu: Uuringu eesmärk oli selgitada välja gikantselei.ee venekeelse valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks edaspidi venekeelset kommunikatsiooni sihtrühmale edastada. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 8. Justiitsministeerium Rakendusuuring „Kasutajauuring 09.2024-01.2025 Kontakt: kinnipeetavate seas“ Peter Gornischeff Sisu: Uuringu eesmärgiks oli selgitada välja ja Peter.Gornischeff@ju hinnata vanglateenistuses pakutavate teenuste st.ee sobivust, olulisust ning tõhusust kinnipeetavate vajadustele selleks, et vanglateenistus saaks teenuseid kujundada efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, süvaintervjuude läbiviimine kinnipeetavatega Tallinna ja Viru vanglas, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 9. Päästeamet Tuleohutusülevaatuse teenuse arendusuuring 06.2024-12.2024 Kontakt: Sisu: Uuringu eesmärgiks oli saada ettepanekuid Georg Kalde ja praktilisi lahendusi erasektori poolt osutatava georg.kalde@paastea tuleohutusülevaatuse nõude sihttaseme met.ee saavutamiseks ning teha järeldusi ja anda soovitusi avalike teenuste erasektorile delegeerimise teemal üldiselt. 5 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 10. SA Läänemaa Läänemaa koolikultuuri uuring 04.2024-08.2024 Kontakt: Sisu: Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Kaja Rüütel Läänemaa koolides valitsevast koolikultuurist kaja.ruutel@laanema ning seda mõjutavatest teguritest. Uuringu a.ee fookuses olid kõik Läänemaa üldhariduskoolid, v.a Nõva kool. Roll: projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 11. Tervise Arengu EUPC koolituskursuse vahehindamine 02.2024-04.2024 Instituut Sisu: Vahehindamise eesmärgiks oli uurida EUPC Kontakt: koolituskursusel osalenute koolituskursuse Karin Streimann tajutud kasu, praktilisust ja asjakohasust. karin.streimann@tai. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, ee vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 12. Sotsiaalministeerium Vaktsineerimise korraldust toetav tööriist 01.2024-12.2024 Kontakt: Sisu: Projekti raames analüüsitakse kasutatud Maia-Triin Kanarbik vaktsineerimispraktikaid nii Eestis kui Maia- rahvusvaheliselt ning arendatakse välja [email protected] tööriistakast, mis eristab igapäevase vaktsineerimise korraldust erinevatest kriisiolukordadest, võttes samas eesmärgiks, et kriisimeetmed ei takista tavapäraste vaktsineerimiste jätkumist. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 13. Rahandusministeeriu Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014- 08.2023-10.2024 m 2020 järelhindamine Sisu: Hindamise eesmärk on saada hinnang struktuurivahendite perioodi 2014–2020 rakendamise tõhususele, tulemuslikkusele ja mõjususele ning võimaldada ülevaatlikku sisendit, kuidas struktuurivahendid on aidanud kaasa konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa Liit 2020“ eesmärkide suunas liikumisele. Roll: analüütik, kvalitatiivsete intervjuude läbiviija, aruande koostamine (COVID-19 kriisi puudutav peatükk) 6 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 14. Erasektori klient Pangandusteemaline uuring 10.2023 – 12.2023 finantssektorist Sisu: Uurida Baltikumi noorte finantsharjumusi ja eelistusi. Roll: Eesti poolne projektijuht, kvalitatiivsete intervjuude läbiviimine, analüüs, aruande koostamine. 15. Kliimaministeerium Ehitussektori digitaliseerituse uuring 08.2023 – 03.2024 Kontakt: Regina Sisu: Eesti ehitussektori praeguse Viljasaar- Frenzel digitaliseerituse taseme hindamine ning Regina.Viljasaar@klii ettepanekute tegemine, kuidas toetada maministeerium.ee digitaliseerimise kaudu Eesti ehitussektori Ehituse pika vaate dokumendis kirjeldatud 2035. aasta visiooni saavutamist. Roll: vestluskava koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine (25 intervjuud), kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 16. Kultuuriministeerium Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja 06.2023 – 02.2024 Kontakt: sihtasutustes Johanna Jõekalda Sisu: Rakendusuuringu eesmärgiks oli Johanna.Joekalda@ku kaardistada disainikasutust era- ja riigi osalusega l.ee ettevõtetes ning riigi asutatud sihtasutustes ja MTÜdes ning kõrvutada tulemusi varasemalt (2013. aastal ja 2018. aastal) läbiviidud uuringutega. Roll: projektijuhtimine, suhtlemine eri osapooltega, vestluskavade ja küsitlusankeetide üle vaatamine, aruannete üle vaatamine, üldine kvaliteedi kontroll. 17. Põhjamaade Analüüs identiteedi sobitamise kohta Põhja- 04.2023-12.2023 ministrite nõukogu Balti regioonis Sisu: Analüüsi tulemuseks on aruanne, mis tuvastab ja kirjeldab praeguseid riiklikke takistusi, mis on seotud isikutuvastamise, sobitamisega, e-teenuste osutamise ja teenuste osutamisega üldiselt. Aruanne kaardistab asjakohaste andmete kättesaadavuse isikusamasuse tuvastamiseks ja annab parimate praktikate põhjal soovitusi riigiasutustele ja poliitikakujundajatele ning CBDS-programmi asjakohastele projektidele selle kohta, kuidas isikutuvastamist ja isikuandmete ühendamist Põhja- ja Baltimaades rakendada. Roll: kvalitatiivsete intervjuude läbi viimine, analüütik 7 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 18. Haridus- ja Nutikate mudelite mõju ja rakendatavus 03.2023 – 10.2023 Noorteamet Sisu: perioodil 2017-2022 noorsootöö Kontakt: kitsaskohtade lahendamiseks loodud nutikate Airi Park noorsootöö mudelite teadlikkuse, rakendamise [email protected] ja mõju kaardistamine. Roll: projektijuhtimine, ankeedi välja töötamine, kvantitatiivne andmeanalüüs, vestluskava koostamine, fookusgruppide läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, tulemuste esitlus. 19. ICF ja Haridus- ja Noorte edu toetuseks – võimekuse arendamine 09.2021 – 08.2023 teadusministeerium mitteformaalõppe lõimimiseks formaalõppega Sisu: koostöö Praxise, Tallinna Ülikooli ja ICFiga, mitteformaalõppe ja formaalõppe lõimimise rakendamiseks väljatöötatud poliitikasoovituste elluviimiseks juhiste väljatöötamine ja nende piloteerimine. Roll: projektijuhtimine, töötubade korraldamine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus. 20. Erasektori klient Suitsetamise teemaline uuring 02.2023-03.2023 Sisu: Uurida Eesti suitsetajate harjumusi ja avatust alternatiivsetele suitsetamis meetoditele Roll: Kvalitaiivsete intervjuude läbiviimine, eesti ja vene keeles, analüüs 21. Erasektori klient Veebilehekülje ja mobiilirakenduse 01.2023-02.2023 kasutajakogemuse uuring (UX/UI) Sisu: Uurida teatud sihtrühma kasutajakogemust veebis ja mobiilirakenduse puhul. Roll: Kvalitaiivsete intervjuude läbiviimine, eesti ja vene keeles, analüüs 22. Soome kultuuri-ja Riiklikud strateegiad ja põhimõtted 10.2022 – 11.2022 haridusministeerium välistudengite Eestisse meelitamiseks Sisu: anda ülevaade Eesti riikliku tasandi välistudengite värbamispõhimõtetest ning välistudengitele suunatud turundustegevustest. Roll: projektijuhtimine, dokumendianalüüs, kvalitatiivsete intervjuude läbiviimine valdkonna võtmeisikutega, kvalitatiivne analüüs, aruandlus. 23. Eesti Haigekassa Eesti elanike hinnangud oma tervisele ja 01.2020 – 12.2020 Kontakt: arstiabi kättesaadavusele 2020, 2019, 2018 01.2019 – 12.2019 Vivika Tamra Sisu: eesmärk uurida elanikkonna hinnanguid 01.2018 – 12.2018 vivika.tamra@haigeka oma tervisele ning selgitada välja kuivõrd rahul ssa.ee ollakse Eestis pakutavate meditsiiniteenuste kättesaadavuse ja kvaliteediga. Elanikkonna igakuised kvantitatiivuuringud, kvartaalsed ja aasta aruanded. Roll: projektijuhtimine ja analüüs. 8 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 24. Arenguseire Keskus Eesti elanike liikuvusprofiilide uuring 2020 03.2020 – 08.2020 Kontakt: Sisu: Eesti elanike liikumisharjumuste Uku Varblane tuvastamine ning nö tüüpilisemate profiilide uku.varblane@riigiko loomine. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete gu.ee andmete kogumine, analüüs ja aruandlus. Profiilide loomine ja visualiseerimine. Roll: projektijuhtimine, kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimine, andmete analüüs, aruandlus. 25. Arenguseire Keskus Viiruskriisi majanduslike mõjude uuring Eesti 09.2020 –10.2020 Kontakt: majandusharuliitude juhtide seas. Uku Varblane Sisu: tuvastada majandusharuliitude juhtide uku.varblane@riigiko hinnangud 2020. aastal tabanud ülemaailmse gu.ee viiruskriisi mõjude ja tagajärgede osas. Roll: projektijuhtimine, kvalitatiivsete süvaintervjuude läbiviimine. 26. Kantar Emori Ülikoolide maineuuring 2020, 2019, 2018, 2017 02.2017 – 06.2017 multikliendiuuring Sisu: selgitada välja Eesti mainekaimad ülikoolid 02.2018 – 06.2018 ning kõrgkoolid. Uurida, millised on 02.2019 – 06.2019 populaarseimad erialad elanikkonna hinnangul. 02.2020 – 06.2020 Roll: projektijuhtimine, analüüs, aruandlus. 27. Kantar Public Brussels Rahvusvaheline ärikeskkonna ja ettevõtete 07.2018 – 03.2020 EBRD/Maailmapank uuring 2019 Sisu: Eesti erineva suurusega ja erinevate valdkondade ettevõtete küsitlus Roll: projektijuhtimine, ankeetide tõlgete ülevaatamine, küsitluse progressi aruandlus jms 28. Erasektori klient Hambaarstide uuring Balti riikides 2020, 2019, 03.2020 – 07.2020 2017 01.2019 – 02.2019 Sisu: hambapasta brändide uuring hambaarstide 11.2017 – 01.2018 eelistuste kohta, kommunikatsioonisõnumite 05.2017 – 07.2017 testimine. Roll: pan-Balti projektijuhtimine, andmete analüüs, aruandlus, uuringu tulemuste presenteerimine. 29. Erasektori klient Hoiakud harvikhaigustesse meditsiinitöötajate 10.2020 – 01.2021 ja Eesti elanike seas. Sisu: tuvastada meditsiinitöötajate ja elanikkonna suhtumine harva esinevatesse haigustesse (nt harvikhaiguste ravi kompenseerimine jms) Roll: projektijuhtimine, ankeetide väljatöötamine koostöös kliendiga, analüüs. 30. Tallinna Linnavalitsus. Tallinna väliskülastajate uuring 2018, 2014 01.2018 – 03.2019 Kontakt: Sisu: kaardistada Tallinna väliskülastajate reisi 01.2014 – 03.2015 Karen Alamets, eesmärk, rahulolu Tallinna külastusega, millised karen.alamets@tallin on külastatud kohad, kust saadi infot Tallinna nlv.ee kohta jms. Roll: projektijuhtimine, analüüs, aruandlus. 9  Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 31. Siseministeerium Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika 10.2018 – 12.2018 Kontakt: Ain Peil, valge raamatu elluviimise ja asjakohasuse ain.peil@siseministeeuuring. rium.ee Sisu: saada tagasiside valge raamatu elluviimise ja asjakohasuse kohta erinevatelt osapooltelt, kes puutuvad otseselt või kaudselt kokku uimastiennetusega (ametnikud, tippspetsialistid, juhid, tippjuhid üle-Eesti) Roll: projektijuhtimine, andmete analüüs, aruandlus. 32. Maanteeamet Tallinna lähipiirkonna – Harjumaa 06.2017 – 02.2018 Kontakt: Mari Jussi (v.a Tallinna linn) ning Kohila ja Rapla valdade [email protected] elanike liikuvusuuring 2017 Sisu: kaardistada sihtrühma liikumismustrid ja liikumisviiside eelistused jne Roll: projektijuhtimine, analüüs, aruandlus. 33. Päästeamet Hoonete ja ehitiste tuleohutusnõuete tagamine 2018 Kontakt: Tagne Täht, Sisu: uuring hoonete omanike ja valdajate seas, [email protected] uurimaks nende kogemusi ja probleemkohti hoonete ja ehitiste tuleohutusnõuete tagamisel. Roll: fookusguppide läbiviimine, analüüs ja aruandlus. 34. Erasektori klient Rahvusvaheline uuring kateetrite kasutamise 2018 kohta Balti riikide meditsiinitöötajate seas Roll: pan-Balti projektijuhtimine, analüüs. Andmete esitamisega kinnitan, et olen andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitan osalemist hankelepingu täitmisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 10 Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Kadri Arrak Mobiiltelefon: (+372) 57 852 158 E-post: [email protected] Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2014 – … PhD, majandusteadus, Tartu Ülikool (ak. puhkus 2016-2023). Doktoritöö teema: „Ettevõtluse seostamine regioonide majanduslike, demograafiliste ja kultuuridevahelise psühholoogia aspektidega.“ Juhendajad: prof. Urmas Varblane, prof. Anneli Kaasa ja kaasprof. Jaan Masso. 2011 – 2013 MA, majandusteadus, Tartu Ülikool. Magistritöö teema: Globaalse ettevõtlusmonitooringu näitajate rakendamine Eesti ettevõtluspoliitika strateegilises indikatsioonis, (juh) Jaan Masso; Tõnis Mets. Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea Vene keel Kõnes keskmine, kirjas vähene Arvutioskus MS Office väga hea Stata väga hea SPSS keskmine R keskmine Töökogemus 05.2022– ... Civitta Eesti AS, uuringute ja hindamiste valdkonna projektijuht • Panustamine nii projektijuhi, metoodiku kui analüütikuna andmemahukatesse ja andmespetsiifilistesse töödesse • Andmemajanduse suuna strateegiline arendamine 07.2020 – 05.2022 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, majandus- ning töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik • Projektitaotluste ja pakkumuste kirjutamine • Uuringute ja analüüside läbiviimine • Projektijuhtimine 2012 – ... STM Consulting OÜ, juhatuse liige • Ettevõtluskoolituste korraldamine (äriplaanid Töötukassa EVAT taotlemiseks) ja läbiviimine, sh meeskonna moodustamine ja juhtimine, õppekavade, -materjalide ja koolituskavade koostamine • Konsultatsioonid alustavatele ettevõtjatele 06.2021 – 11.2021 Ruumab OÜ / Estatec OÜ, analüütik ja start-up meeskonna liige  • Kinnisvara hinnatõusu prognoosimudeli väljatöötamine tuginedes mh satelliitandmetele, ärimudeli arendamine ja hindamine, rahastajate leidmine. 3.2016 – 12.2023 Tartu Ülikool, majanduse modelleerimise nooremteadur (0,2) 3.2015 – 2.2016 Tartu Ülikool, majanduse modelleerimise nooremteadur (0,5) • Stata ja SPSS praktikumid erinevate õppeastme tudengitele, näiteks 1.a. MA tudengitele aines MJRI.02.075 Ökonomeetriline analüüs (6 EAP). Üliõpilaste lõputööde juhendamine ja tööde retsenseerimine, samuti kaitsmiskomisjonides osalemine. Lisaks ka mitmetesse rahvusvahelistesse teadusprojektidesse panustamine, näiteks STYLE - Strategic Transitions of Youth Labour in Europe 2014-2017 (Strateegilised arengud noorte tööturul Euroopas; vt publikatsioonid). 2012 – 2016 TÜ majandusteaduskond, erinevad allüksused (sh Ettevõtluskeskus, Ettevõtlus- ja Innovatsioonikeskus, ettevõtluse õppetool) ja ametinimetused (sh peaspetsialist, spetsialist, projektikoordinaator) • 2015-2016 üleriikliku ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu meeskonnas programmi tulemuslikkuse hindamise süsteemi ülesehitamine, erinevate uuringute kavandamine ja osaline läbiviimine (vt publikatsioonid). • Rahvusvahelises projektis OI-Net (European Academic Network for Open Innovation, 2013-2016, 57 partnerit) TÜ-poolne projektijuhtimine, töö- rühmades juhtumiuuringute koostamine ning avatud innovatsiooni ja intellektuaalomandi õppekava kujundamine, konverentsidel osalemine. • Rahvusvahelise seed money koostööprojekti SmartCommunity kirjutamine, juhtimine ning põhiprojekti taotluse koostamine (23.01.2014 −22.01.2015): Regionaalse identiteedi loomine ja maapiirkondade arengusse panustamine kogukonna targa spetsialiseerumise ja loovettevõtluse läbi Kesk-Balti mere maapiirkondades. • Globaalse Ettevõtlusmonitooringu Eesti (2012, 2013, 2014) raportite (vt publikatsioonid) koostamine, st erinevate sisuliste alateemade, andme- töötluse ning andmete eest vastutamine. • Mitmed jooksvad tööülesanded, nt ettevõtlus- ja innovatsiooniteemalised õppereisid, ettekanded, ürituste korraldamine, TÜ Ideelabori (sTARTUp Lab) tegevuste toetamine, ettevõtlusõppe tudengitiimide juhendamine, väiksemad uuringud ja projektid, koostööpartneritega suhtlemine. Täiendkoolitus/ -haridus 15.-16., 22.-23.05.2024 European Institute for Advanced Studies in Management (EIASM) veebipõhine seminar: "EDEN doctoral seminar on generating managerially & societally impactful research ideas" (4 EAP). 16.01.2024 International Society for Professional Innovation Management (ISPIM) veebiseminar "Boosting the impact of science in policymaking". Dr Kristian Krieger, Dr Lorenzo Melchor Fernandez (Euroopa Komisjon, JRC - Joint Research Center), 3 tundi. 9.2023-1.2024 Tartu Ülikooli majandusteaduskonna täienduskursus „Kultuurikontekst majanduses ja äris“, 78 tundi (3 EAP). 09.2022 TÜ infoturbe koolitus (andmekaitse ja küberhügieen), 4 tundi. 26.09.2022 sisekoolitus "Tips and tricks for mainstreaming diversity and equality when working with the public sector", Civitta International, 4 tundi. 10.2022 sisekoolitus „Projektijuhtimise meistriklass“, Civitta Eesti AS, koolitajad Veeli Oeselg ja Maari Helilaid. 19.01.2021 sisekoolitus „Miro kasutamine töös“, SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, 3 tundi. 18.-20.11.2020 InGRID2 EUROMODi talvekool (Winter school - Using EUROMOD in cross country microsimulation - online training course), University of Essex, Institute for Social and Economic Research (ISER). 19.10-16.11.2020 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi täienduskursus „Andmeteaduse võimalu- sed äriettevõttes“ (Data Science for Business), 78 tundi (3 EAP). 2.09.2020 SpeakSmart OÜ, Zoomi kasutamine koolituste läbiviimiseks, 3,33 tundi. 01.-03.2020 Tartu Rahvaülikool, Andragoogika, 78 tundi. 15.- 16.03.2018 SA Innove, Ettevõtlusõppe praktilise rakendamise töötuba ettevõtjatega Tartu Ülikooli näitel, 16 tundi. 8.-10.09.2016 EACES konverents (14th Biannual Conference of the European Association for Comparative Economic Studies), Regensburgis, Saksamaal. Esinesin ettekandega. 15.- 18.06.2016 University College London, Prof. Julia Korosteleva, konsultatsioon: GEM andmed ja mitmetasandiline regressioon. 9.-11.2015 Tartu Ülikooli e-kursus “Programmeerimisest maalähedaselt”, 1 EAP (26 ak t). 8.-9.01.2015 Mitmetasandiliste mudelite rakendamine teaduspoliitikas ja kõrghariduse uuringutes (Applications of multi-level models to research policy and higher education studies) projekti RISIS (Research infrastructure for research and innovation policy studies) raames; lektorid Dr. A-M.Jeannet ja Dr. B.Lepori; Università della Svizzera italiana, Luganos, Šveitsis. 17.-19.11.2014 Konverents ICERI2014 (7th International Conference of Education, Research and Innovation) Sevillas, Hispaanias. Esinesin ettevõtlusteemalise ettekandega. 17.-19.09.2014 Ettevõtlus- ja innovatsioonikonverents Baltic Dynamics 2014 - Where is the Future?, Tartus, Eestis. 12.06.2014 Konverents Open Innovation 2.0 Dublinis, Iirimaal. 27.11.2013 Kursus „Ettevõtlusõppe arendamine Eesti kõrgkoolides“ (8 ak t); TTÜ majandusteaduskond 1.11.2013 ja 8.11.2013 Koolitus "Mitmeastmeline regressioon (multilevel regression) ja alternatiivid", lektorid Mihkel Solvak, Katja Möhring; Tartus, Eestis. 18.10.2013 Küsitlusuuringute metodoloogia seminar (European Social Survey - ESS) Tartus, Eestis. 11.-13.09.2013 Ettevõtlus- ja innovatsioonikonverents Baltic Dynamics 2013 Riias, Lätis. Ülevaade töödest Civittas (Kadri on viibinud 2024 sept – 2026 jaan vanemapuhkusel) Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 1. Arenguseire Keskus Andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja 1.04.2024 – mõjude hindamine sotsiaal- ja haridusvaldkonna 7.10.2024 Tellija kontakt: Tea Danilov avalikes teenustes ja toetustes Roll: metoodik (sh kategooriad, kriteeriumid ja otsustuspuu), analüütik. 2. Tervise Arengu Instituut Euroopa ennetusõppekava (EUPC) 23.02.2024 - vahehindamine 15.04.2024 Tellija kontakt: Johanna Martsoo Roll: andragoogikaekspert (juhendamine). 3. SA Tallinna Teaduspark Uuendtoidualase teadmusüksuse mõjuanalüüs 23.01.2024 - TEHNOPOL 10.04.2024 Tellija kontakt: Alice Reisel Roll: analüütik. 4. Kliimaministeerium Ehitussektori digitaliseerituse uuring 21.08.2023 - 21.04.2024 Tellija kontakt: Regina Roll: metoodik, analüütik (valimi moodustamine, Viljasaar-Frenzel küsitlusmetoodika kujundamine, küsitluse koostamine, küsitluse andmeanalüüs, digitaliseerituse indeks, rahvusvaheline võrdlus). 5. Eurofound European Child Guarantee workforce 6.09.2023 - The European Foundation for 8.2.2024 the Improvement of Living and - ECG-ga seotud tööjõu määratlemine viies Working Conditions valdkonnas: alusharidus- ja lapsehoid (ECEC), haridus, tervishoid, tervislik toitumine ja sobiv Tellija kontakt: Daniel eluase; Molinuevo - ECG-ga seotud tööjõu kategoriseerimine EL riikides, tuginedes olemasolevatele klassifikatsioonidele; - asjakohaste EL-üleste andmekogude kaardistamine, ettepanekud ECG tulemuslikkuse mõõtmiseks. Roll: projektijuht, metoodik, analüütik. 6. Kultuuriministeerium Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja 6.06.2023- Sihtasutustes 26.03.2024 Tellija kontakt: Johanna Jõekalda Roll: analüütik, st küsimustiku ja valimi koostamine, andmeanalüüs. 7. Majandus- ja Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti 31.05.2023- Kommunikatsiooniministeerium Teadussüsteemile 1.08.2023 Tellija kontakt: Mikk Vahtrus Roll: analüütik (kvalitatiivandmed). Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 8. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Süvatehnoloogiate alternatiivsed 1.12.2022- Sihtasutus arengutrajektoorid ja nende tähendus Eestile 31.05.2023 Tellija kontakt: Vaido Mikheim - Eesti seisukohast olulisemate süvatehnoloogiate selekteerimine; - tehnoloogiliste lahenduste arengutrajektooride väljaselgitamine; - süvatehnoloogiate ettevõtluse arengut toetava tegevuskeskkonna hindamine ja poliitiliste otsustuskohtade kujundamine. Roll: metoodik (CAS – complex adaptive systems) ja analüütik, tulevikustsenaariumite koostamine. 9. Siseministeerium Algoritmi väljatöötamine elukohaandmete 20.10.2022- määramiseks ja selle rakendatavus praktikas 20.01.2023 Tellija kontakt: Krsitiina Randmäe Roll: projektijuht ja analüütik-metoodik, algoritmi kujundamine. 10. Kultuuriministeerium Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade 30.06.2022- mõju hindamine 03.02.2023 Tellija kontakt: Maria-Kristiina Soomre - loometöö rahastamise aluspõhimõtete kirjeldamine valdkondade üleselt, fookusega loometöö tasustamise praktikatel, sh sissetulekute suurusel ning hõive regulaarsusel; - valdkondlik jaotus: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst (eristatud klassikaline muusika ja rütmimuusika), kirjandus ja kunst; - kunstniku- ja kirjanikupalga mõjuanalüüs perioodil 2015-2021; - poliitikasoovituste ja ettepanekute tegemine. Roll: projektijuht ja metoodik, küsitlusuuringu läbiviimine ja registriandmete kogumine, töötlemine ja analüüs, aruande koostamine, projektijuhtimine. 11. Tartu Linnavalitsus Tartu linna ja maakonna töötleva tööstuse 1.04.2022- uuring rahvusvahelise koostööprojekti AS 30.09.2022 Tellija kontakt: Kaili Ojamets TRANSFER raames - rakendatavate soovituste kujundamine, kuidas Tartu linnavalitsus saab aidata kaasa Tartu linnas ja maakonnas tegutsevate töötleva tööstuse (EMTAK C) ettevõtete arengule, Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine pidades silmas väljakutseid seoses tööjõukriisi ning rohe- ja digipöördega kaasnevate muutustega. Roll: analüütik; agregeeritud andmepäringud, registriandmete kogumine ja töötlemine, lisandväärtuse osa analüüs. Valitud projektid enne Civittat (2020-2022) Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 1. SA Eesti Ajakohased kultuuri mõõdikud riigi ja regiooni tasandil 01.01.2019- Teadusagentuur 31.12.2023 Projekti eesmärk on luua kultuuri mõõdikud, mis 1) on ajakohased; 2) põhinevad kogu elanikkonda esindavatel andmetel; 3) on kättesaadavad nii riikide kui ka riigisiseste regioonide kohta; 4) katavad paljusid riike; 5) kirjeldavad kaasaegseid kultuurierinevusi; 6) on kättesaadavad erinevate ajahetkede jaoks. Mõõdikuid kasutatakse testimaks hüpoteese võimalike kultuurierinevuste allikate ja tagajärgede kohta, eriti regiooni tasandil. Organisatsioon: Tartu Ülikool Roll: uurija – analüüs, indikaatorite testimine, statistiline analüüs (mitmetasandiline modelleerimine), ettekanded konverentsidel, publikatsiooni (2020) peamine autor. 2. Välisministeerium Valgevene väikeettevõtjate internetiturunduse 1.09.2021- arendamine 31.03.2023 Roll: metoodikaekspert - koolitusprogrammi ja -kavade tagasisidestamine ja arendamine. 3. Rahandusministeerium Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest 1.11.2021- kavandatavate rahastamisvahendite eelhindamine 8.01.2023 Tellija kontakt: Miryam Rahandusministeeriumile Vahtra - erinevates poliitikavaldkondades esinevate turutõrgete või mitteoptimaalsete investeerimisolukordade kaardistamine ja analüüs; - investeerimisvajaduste jt meetmete väljaselgitamine probleemkohtade leevendamiseks; - võimaliku erasektori osaluse ja rahastamisvahendi kasutamisest tuleneva lisandväärtuse kirjeldamine; Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine - poliitikasoovituste ja ettepanekute tegemine. Roll: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi alla kuuluvate meetmete (tagastatavad finantsvahendid ettevõtluses ja elamumajanduses) sisuline juht ja andmeanalüütik, küsitlusuuringu ja intervjuukavade koostamine, registriandmete kogumine, töötlemine ja analüüs. 4. Sotsiaalministeerium Abi- ja toetusvajaduse hindamisinstrumendi analüüs 1.12.2021- ning hoolduskoormuse hindamise metoodika ja 30.11.2022 hindamisvahendi väljatöötamine Roll: tehniline metoodik, hooldustasemete instrumendi väljatöötamine, indikaatorite kujundamine. 5. Riigikantselei Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud 12.2021- valdkondade-vahelise koostöö tõhustamiseks 05.2022 Roll: analüütik; küsitlusuuringu koostamine, registriandmete kogumine ja töötlemine. 6. Rahandusministeerium Kultuuriministeeriumi haldusala teatrite hoonete ja 12.11.2021- eritehnika haldamise tõhustamise analüüs 11.07.2022 Tellija kontakt: Laur Kaunissaare Roll: projekti kvaliteedikontroll. 7. Kultuuriministeerium Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku 17.12.2020- toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide 1.09.2021 Tellija kontakt: Maria- kättesaadavus Kristiina Soomre - vabakutseliste loovisikute majandusliku toimetuleku mudelite ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse süvaanalüüs, - arengustsenaariumite ning poliitikasoovituste koostamine. Roll: projektijuht ja analüütik - projekti sisuline ja administratiivne juhtimine, partnerite leidmine, projektimeeskonna juhtimine, uurimismetoodika kujundamine, küsitluste (ekspertküsitlus, loovisikute küsitlus) koostamine ja tulemuste analüüs, registriandmete analüüs, aruande koostamine, tulemuste esitlemin ja teavitustegevuste koordineerimine. 8. Rahandusministeerium Ida-Virumaa majanduse ja tööturu põlevkivitööstuse 17.06.2020- vähenemisega kohandamine 31.12.2020 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine Tellija kontakt: Eedi Roll: analüütik - kvantitatiivandmete põhjal Sepp põlevkivisektori ettevõtete profileerimine, kasvuvaldkondade määratlemine, muudatuste mõju hindamine Ida-Virumaa ettevõtlusele üldiselt, aruande koostamine. 9. Eesti Teadusagentuur COVID-19 seotud majandusmõjude ning nende 10.2020- pehmendamiseks mõeldud poliitikameetmete 4.2022 Tellija kontakt: Madis tõhususe hindamine Aben Roll: analüütik - majandusmõjude makromudeli arendamine R-is. 10. OECD Enterprise training strategies to manage skills needs 09.2020 – 05.2021 Roll: analüütik – valimi moodustamine, ettevõtjatega individuaalintervjuude läbiviimine, kogutud andmetest ettevõttepõhiste kokkuvõtete koostamine. Projekti publikatsioon: OECD (2021), Training in Enterprises: New Evidence from 100 Case Studies, Getting Skills Right, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/7d63d210-en. 11. Arenguseire Keskus Eesti tervishoiutulevik – tervisekindlustuse 12.2020 – kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne 9.2021 Organisatsioon: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Roll: prognoosimudeli uuendamine ja stsenaariumanalüüs. 12. Euroopa Komisjon Study on the economic implementing framework of a 09.2020- possible EU Child Guarantee Scheme including its 11.2020 financial foundation Roll: Eesti ekspert (for FSCG2 - second Feasibility Study for a Child Guarantee); dokumendianalüüs ja päringud. 13. Euroopa Parlament Uuring Euroopa Parlamendi liikmete pensioniõiguste 07.2020 kohta (MEPs’ Pension Rights before and after the Members’ Statute in 2009) Roll: Eesti ekspert. Riikliku eksperdi ülesanneteks oli uurida korraldusi Eestis enne liikmete statuudi jõustumist 2009. aastal ning ELi tasandi pensionikorraldusi, st ajutisi pensioniskeeme, vabatahtlikku pensioniskeemi ja pensioniõigusi liikmete statuudi alusel. Lisaks esitati erinevate korralduste võrdlev analüüs. Valikut varasematest projektidest (enne 2020) on kirjeldatud töökogemuse juures. Publikatsioonid Autori(id) Publikatsiooni nimetus, selgitus Aeg Arrak, K., Helilaid, M., Konov, V., Ehitussektori digitaliseerituse uuring 2024 Reiska, K., Schultz, A., Vaarik, R. Koppel, K., Arrak, K., Konov, V. Uuendtoidu teadmusüksuse mõjuanalüüs 2024 Arrak, K., Koppel, K. The European Child Guarantee workforce. Eurofound. 2024 Viks-Binsol, P., Arrak, K., Koppel, K., Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes 2024 Schultz, A. Koppel, K., Arrak, K., Kõks, K., Kubo, Rakendusuuringute keskuse mõju Eesti 2023 K., Viks-Binsol, P. teadussüsteemile Koppel, K., Kuusik, A., Arrak, K., Raik, Süvatehnoloogiate alternatiivsed arengutrajektoorid ja 2023 J., Niidu, A., Kõks, K., Lahtvee, P. nende tähendus Eestile Koppel, K., Arrak, K., Konov, V., Parts, Loometöö tasustamine Eestis ja loomepalkade mõju 2023 R. hindamine Bondarenko, D., Urva, M-J., Arrak, K., Algoritmi väljatöötamine Rahvastikuregistri 2023 Koppel, K. elukohaandmete määramiseks ja selle rakendatavus praktikas Koppel, K.; Masso, M.; Arrak, K.; Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku 2021 Michelson, A. toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus Michelson, A., Koppel, K., Melesk, K., Ida-Virumaa majanduse ja tööturu kohandamine 2020 Arrak, K., Laurimäe, M., Murasov, põlevkivitööstuse vähenemisega M., Gerli Paat-Ahi, G., Piwek, A. Laurimäe, M., Koppel, K., Arrak, K. Eesti tervishoiutulevik – tervisekindlustuse 2020 kvantitatiivse mudeli tulemused ja metoodikaaruanne Arrak, K.; Kaasa, A.; Varblane, U. Regional Cultural Context as a Determinant of 2020 Entrepreneurial Behaviour: The Case of Germany. Journal of Entrepreneurship, pp. 1-31. Mc Namara, A., Sheehan, M., Ortlieb, Business Start-Ups & Youth Self-Employment. Case 2016 R., Weiss, S., Masso, J., Paes, K., Study Findings Synthesis Report. STYLE Working Kindsiko, E., Posztowski, A., Buchelt, Papers, 7.3. B., Pauli, U., Gonzalez Menendez, M. C., Cueto, B., Hins, R., Meager, N., Swift, S., Fohrbeck, A. Partei, M., Keskpaik, A, Raudsaar, M, Ettevõtlusprojektide koostamine tuginedes 2016 Elina K., Paes, K. õppeainete omavahelisele lõimumisele kolledžite näitel Raudsaar, M., Paes, K., Mets, T. Global Entrepreneurship Monitor (GEM) – outcomes 2015 of societal meaning in Estonia. Management of Organizations: Systematic Research, 74. Elenurm, T., Küttim, M., Masso, J., Globaalne ettevõtlusmonitooring 2014 Eesti raport. 2015 Paes, K., Raudsaar, M., Riistop, R., Tallinn: Eesti Arengufond. Varblane, U.  Autori(id) Publikatsiooni nimetus, selgitus Aeg Paes, K., Raudsaar, M., Rõigas, A., "Total entrepreneurship education“ model for 2014 Barkalaja, A. implementing entrepreneurial university concept: the case of Estonia in the field of creative industries. L. Gómez Chova, A. López Martínez, I. Candel Torres (Toim.). ICERI2014 Proceedings (3091 - 3099). Seville: IADIS Press. Paes, K., Raudsaar, M., Mets, T. Ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest – Globaalse 2014 Ettevõtlusmonitooringu uuring Eestis. Riigikogu Toimetised, 29, 97 – 115. Venesaar, U., Mets, T., Paes, K., Globaalne ettevõtlusmonitooring 2013 Eesti raport. 2014 Elenurm, T., Masso, J., Küttim, M., Tallinn: Eesti Arengufond. Konsa, P. Arro, T., Elenurm, T., Küttim, M., Ettevõtlusaktiivsus Eestis. Kristjan Rebane (Toim.). 2013 Liigus, E., Masso, J., Mets, T., Paes, Globaalne ettevõtlusmonitooring 2012 Eesti raport (15 K., Raudsaar, M., Rebane, K., Reino, - 28). Tallinn: Eesti Arengufond. A., Põder, K., Venesaar, U. Andmete esitamisega kinnitan, et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitan osalemist hankelepingu täitmisel. Kinnitan, et ma ei ole tegev EL struktuurivahendite rakendusperioodi 2014-2020 ega 2021-2027 vahendite rakendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Piia Viks-Binsol Mobiiltelefon: + 372 53 417 107 E-post: [email protected] Aadress (tööl): Valukoja 8, Tallinn 11415 Hariduskäik 2025 Tallinna Tehnikaülikool, teenusedisan, mikrokraad 2019 Tallinna Ülikool, ühiskonnateaduste instituut, sotsioloogia magistrantuur 1996 – 2001 Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond, magister Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea Vene keel Suhtlustasandil Arvutioskus MS Office väga hea R ja SPSS hea Töökogemus 01.2018 Civitta Eesti AS, uuringute ja hindamiste valdkonna juht Ettevõtte noorempartner ▪ Valdkonna juhtimine ▪ Uute teenuste arendamine ▪ Müügitegevused ▪ Meeskonna juhtimine ja arendamine ▪ Projektide koordineerimine ▪ Uuringu- ja hindamisprojektide juhtimine ning projektides osalemine 05.2012 – 12.2017 Maksu- ja Tolliamet, teabetalituse juhataja Minu juhtiva üksuse ülesanneteks olid: ▪ ameti analüüsivaldkonna (majanduse ja riigieelarve muutuste, isikute maksukäitumise muutuste, riskide jms analüüs) juhtimine ▪ rahvusvahelise koostöö (andmevahetus ja koostöö teiste riikide maksuhalduritega, EL ja OECD üksustega) koordineerimine ▪ andmebaaside (andmebaaside kvaliteet ja õigsus, andmevahetus teiste registritega) valdkonna eest vastutamine 04.2003 – 05.2012 Maksu- ja Tolliamet, kontrolliüksuse juhataja Nimetatud ajavahemikul juhtisin kolme erinevat kontrolliüksust, mille ülesandeks oli: ▪ Ettevõtete maksuriskide hindamine ja analüüs ▪ Kontrollimenetluste läbiviimine ▪ Kontrollivaldkonda puudutavates rahvusvahelistes projektides ja koostöös osalemine ▪ Koostöö erialaliitude ja teiste asutustega maksuvaldkonna teemadel 09.2009 – 05.2011 Sisekaitseakadeemia, õppejõud ▪ Maksukontrolli alaste loengute õppekava koostamine ▪ Loengute ettevalmistamine ja läbiviimine 09.2001 – 03.2003 Maksu- ja Tolliamet, maksukontrolli valdkonna revident ▪ Ettevõtete raamatupidamise ja finantsandmete analüüs  ▪ Maksumenetluste läbiviimine ja nõustamine ▪ Erinevates maksukontrolli valdkonna teelistes rahvusvahelistes projektides osalemine 04.2000 – 06.2001 Statistikaamet, andmesisestaja–analüütik ▪ Statistiliste andmete korrastamine ▪ Koondandmete analüüsimine, järelduste tegemine jne. Täiendkoolitus September 2023 Search Inside Yourself Leadership Institute (Marko Lepik) Enesejuhtimise ja -arengu koolitus juhtidele (Google SIY) Mai 2022 Metta Coaching (Natalia Zalesinska, Stephen Murphy) Leading with the coaching style Veeburar 2020 ja Coach Ruti Einpalu jaanuar 2021 Juhtimise coachingu koolitus Dets 2019 SpeakSmart (Margo Loor) Argumenteerimine Kohtumiste efektiivne juhtimine Nov - dest 2019 Coach Ruti Einpalu Arendavad vestlused. Juhtimise coaching Veebr – mai 2019 Tallinna Ülikool Uuringudisain ja tekstiloome Uuringudisaini koostamine lähtuvalt uuringu eesmärgist, uurimisküsimuste koostamine, meetodite kombineerimine. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Kvalitatiivsed uurimismeetodid Meetodite valik, kaasaegsed kvalitatiivsete andmete kogumise ja – töötlemise vahendid, tulemuste analüüs. Sept – dets 2018 Tallinna Ülikool Uurimistulemuste esitlemine ja tutvustamine Uuringute tulemuste esitlemise võimalused, kanalid ja vahendid olenevalt sihtrühmast ja esitlemise eesmärkidest. Mai 2018 Graafiline lihtsustamine Crativity Cather Sõnumite visuaalne edastamine, arutelu tulemuste ja otsuste visualiseerimine. Dets 2016 – mai 2017 Arendav juhtimine - coaching Juhtimispartner OÜ Inimeste arendamine ja juhendamine coachingu meetodite abil. Märts 2016 Juhtimiskoolitus keskastmejuhtidele Invicta Inimeste motiveerimine, tunnustamine ja tagasiside, eesmärkide püstitamine, eestvedamine. Jaan 2009 – okt 2009 Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvu programm Riigikantselei ja EBS Juhtimiskoolituse Keskus Koolituse eesmärk oli edendada juhipotentsiaaliga töötajate arengut, anda teoreetilisi ja praktilisi juhtimisteadmisi ning kujundada võimalikult lai 2  arusaam Eesti riigist. Kaheksast moodulist koosnev koolituste tsükkel hõlmas erinevaid teemasid avaliku sektori juhtimisest, strateegiatest, majanduspoliitikast, innovatsioonist, muudatuste algatamisest ja juhi rollist. Sept 2008 Juhi roll organisatsioonis ja strateegiline juhtimine IMG Organisatsiooni strateegia teadvustamine, meeskonnatöö strateegia elluviimisel. 3 Osalemine projektides ja ülevaade tehtud töödest. Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Perevägivalla 10.2025– Sotsiaal-kindlustusamet Analüüsi eesmärk on kaardistada Eestis kasutuses olevad Analüütik, ekspert toimepanijatele suunatud 01.2026 Kati Arumäe riskihindamisvahendid töös perevägivalla toimepanijaga; riskihindamis-vahendite [email protected] kaardistada Euroopas kasutatavad tõenduspõhised võrdlev analüüs – Eesti ja riskihindamisvahendid töös perevägivalla toimepanijatega; hinnata, Euroopa praktika millised kaardistatud riskihindamisvahenditest vastavad tellija esitatud kriteeriumitele; pakkuda kaardistatud riskihindamisvahendite hulgast kolm vahendit, mis vastaks tellija esitatud kriteeriumitele ja oleks rakendatavad Eestis Mõjuanalüüsid Eesti 05.2025- Riigikantselei Analüüsi eesmärk on hinnata erinevate aruandluskohustustuste, Analüütik, ekspert valitsuse efektiivsuse ja 09.2025 regulatsioonide vms muutmise ettepanekutele mõju Eesti majanduskasvu nõukojale [email protected] ettevõtjatele Meetodid: Dokumendianalüüs, statistiliste andmete analüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, tulemuste analüüs. Rakendusuuring 09.2025- Justiits- ja Digiministeerium Uuringu eesmärk oli hinnata vägivallaennetuse kokkuleppe Ekspert “Vägivallaennetuse 12.2025 Laidi Surva rakendamise mõjusust, ulatust ja jätkusuutlikkust. Analüüsi kokkuleppe (VEKO) 2021- [email protected] fookuses oli VEKO tegevuste rakendumine erinevates 2025 mõjuanalüüs ja valdkondades ja piirkondades, partnerluse toimimine, ennetus- ja poliitikasoovitused” sekkumismeetmete mõju ning uue perioodi fookusvaldkondade ja poliitikasoovituste väljatöötamine. Töö sisaldas dokumendi- ja statistikaanalüüsi, kaasamisseminare, ekspertintervjuusid, mõju hindamist ning poliitikasoovituste koostamist. Eesti ettevõtete 01.2025- Välisministeerium Uuringu eesmärk on analüüsida, millised valdkonnad on Ukrainas Projektijuht, analüütik ärivõimalused Ukrainas 05.2025 Eesti ettevõtete jaoks suurima potentsiaaliga. Sh, mis võimalused Annika Saksakulm on Eesti ettevõtetel ja MTÜdel juba täna, et panustada [email protected] olemasolevatesse rahvusvaheliste organisatsioonide ülesehitamise mehhanismidesse, ja millised toetusmeetmed ning tegevused (välisriikide näitel) soodustavad ettevõtetel Ukrainas tegutsemist. Uuringu väljundiks on praktilised soovitused Eesti ettevõtetele, kuidas siseneda Ukraina turule või arendada Ukrainas oma kaupade ja teenuste pakkumist ning Eesti riigile, kuidas meie ettevõtete turule sisenemist või seal tegutsemist tulemuslikumalt toetada.  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Meetodid: Dokumendianalüüs, statistiliste andmete analüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, tulemuste analüüs. Lühiajalise üürituru analüüs 01.2025- Majandus- ja Eesmärk on pakkuda Eestis lühiajalise üürituru kohta süsteemset ja Projektijuht, analüütik 09.2025 kommunikatsiooniministeerium andmepõhist ülevaadet, mis on vajalik teaduspõhise poliitikakujunduse toetamiseks kiiresti arenevas Aleksandr Michelson platvormimajanduses. Kuna lühiajalise üüri turu majanduslikud, [email protected] sotsiaalsed ja keskkondlikud mõjud ei ole Eestis veel põhjalikult uuritud, on uuringu keskne eesmärk täita olemasolevad teadmiste lüngad, luues tervikliku metoodika (mudeli), mille abil hinnata turu ulatust ja sotsiaalmajanduslikke mõjusid ning mõju erinevatele valdkondadele, sealhulgas elamumajandusele, turismile, tööturule ja elukeskkonnale. Meetodid: Dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud ja fookusgrupid, statistika ja andmebaaside analüüs, mudeldamine, õigusanalüüs, tulemuste analüüs. Tallinna Lennujaama 11.2024- Tallinna Lennujaam Uuringu eesmärgiks on mõõta AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Projektijuht, analüütik klientide rahulolu uuring 02.2025 Tallinn Airport GH klientide rahulolu teenustega ning uurida, millised ning protsesside ja koostöö Ilona Soitu, Kvaliteedi ja vastavuse on nende edaspidised ootused ja vajadused teenuste parandamisel. parandamiseks soovituste juhtivspetsialist Uuringu sihtgrupiks on rentnikud, maapealse käitlusteenuse välja töötamine [email protected] osutajad, lennuettevõtjad, üldlennunduse kliendid. Tegemist on teise etapiga kolme-aastaest kliendi-uuringute tsüklist. Metoodika: Ankeetküsitlus klientide hulgas. ÜRO kokkuleppe 11.2024- Riigikantselei Analüüsi eesmärk on anda hinnang säästva arengu eesmärkide Projektijuht, analüütik rakendamine Eestis 02.2025 Marten Lauri (millest 17 on ÜRO säästva arengu tegevuskava aastani 2030 [email protected] eesmärgid ja üks on Eesti säästva arengu riikliku strateegia kultuuriruumi elujõulisuse eesmärk) elluviimise seisule (sh hinnata nende senist tulemuslikkust ja teha ettepanekuid 2025+ perioodiks) ning vormistada kirjalik kokkuvõte ÜRO tegevuskava 2030 elluviimisest eesmärkide kaupa perioodil 2021-2024 (sh millised instantsid kuidas säästva arengu eesmärkide saavutamisesse panustanud on). Meetodid: Dokumendianalüüs. Venekeelse 11.2024- Riigikantselei Uuringu eesmärk oli selgitada välja venekeelse Analüütik, metoodik valituskommunikatsiooni 03.2025 valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks 5  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus tõhususe ja vajalikkuse Kristi Anniste edaspidi sihtrühmale edastada. Uuringu sihtrühma kuulusid Eesti uuring [email protected] venekeelne elanikkond, eelkõige eesti keelt vähe ja mitte oskavad inimesed, valitsusasutused ning info vahendajatena venekeelsete meediaväljaannete ajakirjanikud era- ja avalik-õiguslikust meediast. Meetodid: Dokumendianalüüs, intervjuud valitsusasutustega ja meedia esindajatega, küsitlus, tulemuste analüüs. Kalatoodete tarbijauuring 01.2025- Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskus Uuringu fookuses oli kala- ja mereannitoodete brändide tuntus ja Projektijuht 05.2025 ostueelistused Eesti elanike hulgas. Uuriti kala- ja mereannitoodete Silver Sirp brändide tuntust ning tuntuse põhjuseid eratarbijate seas brändide [email protected] lõikes ning analüüsiti, kuidas mõjutavad tootja ja jaeketi otsused tarbija ostukäitumist. Meetodid: Pesonaalintervjuud jaekettide ja kalatoodete tootjatega, kvantitatiivne esinduslik elanikkonna küsitlus, tulemuste analüüs. Hooldusperedele puhkuse 11.2024- Sotsiaalkindlustusamet Analüüsi eesmärk on kirjeldada ja analüüsida hooldusperede Projektijuht andmise kohta välisriikide 01.2025 puhkuse saamise süsteeme ja praktikaid kolmes välisriigis: Iirimaal, praktika Leedus ja Soomes. Analüüsi tulemused on sisendiks Eestis [email protected] hooldusperede puhkuse paremaks korraldamiseks. e Meetodid: Dokumendianalüüs, päringud välisriikide ekspertidele. Kasutajauuring 09.2024- Justiitsministeerium Uuringu eesmärk on hinnata vanglateenistuses pakutavate teenuste Analüütik kinnipeetavate seas 01.2025 sobivust, olulisust ning tõhusust kinnipeetavate vajadustele selleks, [email protected] et vanglateenistus saaks teenuseid kujundada efektiivsemaks ja kulutõhusamaks. Fookuses on kinnipeetavate vajaduste uurimine ja mõistmine, et disainida nende vajadustest lähtuv, professionaalne, lihtsasti tarbitav ja eesmärgistatud teenuste pakett. Keskenduti järgmistele teenustele: vaimse tervise teenused, digioskused, peretegevused, riigikeele õpe. Meetodid: silmast-silma süvaintervjuud kinnipeetavatega, dokumendianalüüs ja teenustes osalemise statistika analüüs. „Andmepõhise 04.2024- Riigikogu Kantselei (Arenguseire Analüüsi eesmärk oli pakkuda sisendit poliitilisele Projektijuht, analüütik personaliseerituse 10.2024 Keskus) otsustusprotsessile, toetades Riigikogu, avaliku sektori asutuste ja potentsiaali ja mõjude üldsuse teadmisi ning arusaamist personaalriigist. Uuringus hinnati hindamine sotsiaal- ja [email protected] andmepõhise personaliseerituse potentsiaali ja mõjusid Eesti haridusvaldkonna avalikes sotsiaal- ja haridusvaldkonna avalikes teenustes ja toetustes. teenustes ja toetustes“ Uuringus vaadeldi erinevaid haridus- ja sotsiaalvaldkonna teenuseid ja toetusi ning analüüsiti, milliseid muutusi toob kaasa nende inimese vajadusest lähtuv personaliseerimine (nt mõjud vaesusele, 6  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus toimetulekule, riigieelarvele, teenuse kvaliteedile jne). Lisaks hinnati personaliseerimisega kaasnevaid kulusid ja riske. Euroopa Majanduspiirkonna 08.2024- Kliimaministeerium „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine” (ehk Projektijuht ja analüütik programmi „Kliimamuutuste 10.2024 kliimaprogramm) on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja Norra leevendamine ja nendega Eleri Seer, peaspetsialist finantsmehhanismide toel rahastatud finantsmehhanism, mille Tööülesanded: kohanemine“ lõpphindamine [email protected] eesmärk oli aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning Meeskonna juhtimine, kliimamuutustele vastuvõtlikkuse vähendamisele Eestis. projektiplaani jälgimine, Kliimaprogrammi väljundiks on Eesti paranenud suutlikkus kõikide tulemuste eest Märksõnad: kliimamuutustega toimetulekuks. Täpsemalt oli kliimaprogramm vastutamine. Samuti sihitud keskkonna, kliima ning ringmajanduse valdkondadele. andmete kogumine ja #hindamine #kliima analüüsimine, tulemuste #programmeerimine Hindamise eesmärgiks oli hinnangu andmine programmi tegevuste koostamine. #poliitikasoovitused tulemuslikkusele, jätkusuutlikkusele ja mõjule, parimate ja mõjusamate projektide edulugude välja toomine ning soovituste ja ettepanekute koostamine järgmise programmperioodi planeerimiseks. Meetodid: Dokumendianalüüs, ekspertintervjuud, personaalintervjuud ja fookusgrupid, juhtumiuuringud, tulemuste analüüs. Aruanne on kättesaadav: chrome- extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://kliimaministeer ium.ee/sites/default/files/documents/2025- 01/EMP%20programmi%20hindamine_l%C3%B5pparuanne.pdf Ettevõtlus- ja innovatsiooni- 01.2024- Rahandusministeerium EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavast 2014–2020 Projektijuht, meetmete järelhindamine 12.2024 rahastati mitmeid meetmeid Eesti erasektori ettevõtluse ja hindamisekspert, Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik, innovatsiooni toetamiseks. Hinnatud meetmed on jagatud järgmiste analüütik. [email protected] prioriteetide alusel: Tööülesanded: Märksõnad: - Jätkusuutlik ettevõtlus ning seda toetav teadus- ja Meeskonna ja #hindamine # ELi arendustegevus kliendisuhete juhtimine, ühtekuuluvuspoliitika - Väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ning projekti tegevus- ja #ettevõtlus #innovatsioon piirkondade konkurentsivõime tugevdamine ajaplaani ning tähtaegade #programmeerimine - Tööhõive suurendamine, sh madalama töövõime ja jälgimine, kõikide #poliitikasoovitused konkurentsivõimega inimeste osalus. tulemuste eest vastutamine. Samuti Järelhindamise eesmärk on hinnata nende meetmete mõju, intervjuude tegemine ning tulemuslikkust, asjakohasust ja jätkusuutlikkust. Hindamisel andmete kogumine ja käsitletakse ettevõtlus- ja innovatsioonimeetmeid nii eraldi kui ka analüüsimine, tulemuste koos, analüüsiti protsessi sisulist mõju ja ka efektiivsust. Lisaks hindamine, aruande 7  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus keskendub projekt regionaalsele tasakaalule, soolisele koostamine, tulemuste võrdõiguslikkusele ja erinevatele sotsiaalsetele gruppidele võrdsete esitlemine. võimaluste loomisele. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, fookusgrupid, seminarid, küsitlus poliitikakujundajate ja ettevõtete seas, juhtumiuuringud, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad äriandmetel, majandusnäitajatel, statistikal jne). Uuendtoidu sotsiaal- 01.2024- Teadus- ja Äripark Tehnopol , programm Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna tarbitud olulisel Analüütik majandusliku mõju analüüs 03.2024 Accelerate Estonia määral enne 15. maid 1997. Uuendtoidu turustamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni luba, mille saamiseks on vajalik sertifitseerima Alice Reisel, Euroopa Toiduohutusametile. [email protected] Märksõnad: Projektis hinnati kas ja kuidas mõjutab uuendtoidu arendamine ja #süvatehnoloogiad #uudne tootmine Eestis traditsioonilist ja sealhulgas mahe- toit #mõjuanalüüs /mahetoidutööstust. Samuti mõõdeti uuendtoidualaste teadmiste #ettevõtlus üksuse loomise mõju Eesti avalikus sektoris. Projekti käigus lõime #sotsiaalmajanduslik mõju sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi mudeli, et tuvastada #poliitikasoovitused võimalikku mõju ja lisandväärtust ettevõtetele ja Eesti majandusele laiemalt. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaalintervjuud , kvantitatiivsed andmeanalüüsid (põhinevad ettevõtete majandusnäitajatel, statistikal jne). Vaktsineerimise tööriista 01.2024 – Sotsiaalministeerium Projekti eesmärk oli parandada vaktsineerimiskorraldust Eestis nii Analüütik ja ekspert loomine 10.2024 tavatingimustes kui ka erinevatel riskitasemetel haiguspuhangute, endeemiliste või pandeemiate ajal. Projekti käigus loodi Maia-Triin Kanarbik, nõunik, maia- vaktsineerimiste korraldust toetav tööriist, et parendada Märksõnad: [email protected] vaktsineerimise korraldust tavatingimustes ja ka erinevatel riskitasemetel. Vaktsiinide hõlmatuse suurendamist käsitletakse aga #tervis ja meditsiin laiemalt korralduse korrastamisega, mis on viimaste trendide #tööriistade ja juhiste jätkudes kujunemas üheks suurimaks rahvatervise probleemiks väljatöötamine Euroopas ja Eestis. Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, seminarid, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad äriregistri andmetel, majandusnäitajatel, statistikal jne). Tallinna Lennujaama 11.2023- Tallinna Lennujaam Uuringu eesmärgiks on mõõta AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Projektijuht, analüütik klientide rahulolu uuring 02.2024 Tallinn Airport GH klientide rahulolu teenustega ning uurida, millised ning protsesside ja koostöö on nende edaspidised ootused ja vajadused teenuste parandamisel. 8  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus parandamiseks soovituste Ilona Soitu, Kvaliteedi ja vastavuse Uuringu sihtgrupiks on rentnikud, maapealse käitlusteenuse välja töötamine juhtivspetsialist osutajad, lennuettevõtjad, üldlennunduse kliendid. [email protected] Tegemist on esimese etapiga kolme-aastaest kliendi-uuringute tsüklist. Metoodika: Ankeetküsitlus sihtgrupi hulgas, grupiintervjuud tulemuste valideerimiseks. Väline hindamis- ja 11.2023 – World Bank Group Projekti eesmärk on pakkuda tehnilist abi " Kosovo green action Hindamis- ekspert monitooringu (monitoring, 11.2026 project“ MEL-süsteemi arendamiseks ja juurutamiseks, projekti evalutiaon and learning = Global Partnership for Social tulemusel oodatava mõju ning sellega seotud tulemuste ja MEL) ekspert GPSA Accountability (GPSA) mõõdiku raamistiku koostamiseks, andmete kogumise järelevalve projektile " Kosovo green tegemiseks, valitud hindavate indikaatorite aruannete koostamiseks. action project“ Välise hindamiseksperdina koostatakse " Kosovo green action project“ vahehindamine ja projekti lõpphindamine. Märksõnad: #hindamine #seire #jätkusuutlikkus EL ühtekuuluvuspoliitika 09.2023 – Rahandusministeerium Töö eesmärk on anda hinnang struktuurivahendite perioodi 2014- Ekspert ja analüütik, fondide rakenduskava 10.2024 2020 rakendamise tõhususele, tulemuslikkusele ja mõjususele ning Civitta meeskonna ja 2014–2020 järelhindamine Kontakt: Myriam Vahtra, nõunik, ülevaatlikku sisendit, kuidas struktuurivahendid on aidanud kaasa valitud tööpakettide [email protected] konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ ja strateegia „Euroopa Liit projektijuht 2020“ eesmärkide suunas liikumisele. Analüüsiti perioodi 2014-2020 Märksõnad: struktuuritoetuste sünergiat Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merenduspoliitikaga ja #hindamine #ELi kalandusfondi (EMKF) rakenduskavaga. ühtekuuluvuspoliitika #Euroopa sotsiaalfondid Lisaks hinnati REACT-EU meetmete mõju COVID19 kriisist #Euroopa regionaalfondid väljumise plaanile. #poliitikasoovitused Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, personaalintervjuud, fookusgrupid, seminarid, küsitlus poliitikakujundajate ja ettevõtete seas , juhtumiuuringud, kvantitatiivsed analüüsid (põhinevad majandusnäitajatel, statistikal jne). Kosovo ja Lääne-Balkani 08.2023- Maailmapank (World Bank) Projekti eesmärk oli kaardistada Kosovo erasektori Ekspert, analüütik piirkonna lastehoiuteenuste 09.2024 lastehoiuteenuste turg ja teha kindlaks, millised on täiendavad turu analüüs Kontakt: Tigran Shims, programmijuht, investeerimisvõimalused lastehoiu teenuste laiendamiseks. Projekti Ülesanded: koos kohalike hariduse valdkonna ekspert käigus kaardistati piikonna senine praktika, osapool hoiakud ning ekspertidega E-mail: [email protected] vajadused ja võimalused. Töö tulemusel koostatud soovitused andmekogumise ettevalmistamine, 9  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Märksõnad: kuidas erasektori teenusepakkujad saaksid paremini turule siseneda tulemuste analüüs, ning kuidas riik saaks seda suunda paremini toetada. soovituste kujundamine #haridus #ettevõtlus #poliitikasoovitused Meetodid: Dokumendianalüüs, kirjanduse analüüs, intervjuud turu osapooltega ja teenuste pakkujatega, küsitlus lapsevanemate hulgas, fookusgrupid, tulemuste koostamine ja soovituste tegemine. Rakendusuuring “Disaini 06.2023- Kultuuriministeerium Projekti eesmärk oli kaardistada disainikasutus era- ja riigiomandis Ekspert ja analüütik kasutamine Eesti 02.2024 olevates ettevõtetes, samuti riigi asutatud sihtasutustes ja ettevõtetes ja sihtasutustes” Johanna Jõekalda, nõunik, vabaühendustes ning võrrelda tulemusi varasemate uuringutega Tööülesanded: Kirjanduse [email protected] (2013. ja 2018. aastal). Uuring andis sisendi disainipoliitika ülevaade, intervjuude kujundamiseks ja elluviimiseks vastavalt Eesti kultuuriprogrammile läbiviimine, küsitluse ja ja arengukavas "Kultuur 2030" seatud eesmärkidele. intervjuu tulemuste Märksõnad: analüüs, aruande #kultuur ja disain Meetodid: Kirjanduse ülevaade, personaalintervjuud (11 ), koostamine, tulemuste ja #ettevõtlus sihtrühmade küsitlus (ca 400 vastajat), kvalitatiivne ja kvantitatiivne soovituste väljatöötamine, #poliitikasoovitused analüüs, valideerimisseminar. tulemuste esitlemine. Lähenemiskeelu taotlemise 02.2023 - Justiitsministeerium Uuringu eesmärk on anda ülevaade lähenemiskeelu Projektijuht ja analüütik: ja kohaldamise analüüs 05.2023 rakendamise peamiste osapoolte tagasisidest, kogemustest Tööülesanneteks olid ja hinnangutest meetme üldisele korraldusele, samuti selle projekti tehniline ja eelistest ja kitsaskohtadest, ning soovitused kitsaskohtade metoodiline planeerimine, lahendamiseks. intervjuude ja dokumendianalüüsi läbiviimine, tulemuste ja aruande koostamine, tulemuste esitlemine. Rakendusuuringute 05.2023 – Eesti Majandus- ja Uuringu eesmärk on analüüsida loodava rakendusuuringute Ekspert ja analüütik keskuse mõju teadus- ja 08.2023 Kommunikatsiooniministeerium; keskuse (edaspidi RUK) võimalikku mõju Eesti teadussüsteemile. arendussüsteemile Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Teadussüsteem hõlmab TA-asutuste organisatsioonistruktuuri ja KredExi ühisasutus (endine Ettevõtluse toimimispõhimõtteid, sh riiklikku valitsemismudelit, TA-ga tegelevaid Arendamise Sihtasutus) asutusi ja inimesi, taristut ning rahastamissüsteemi. Uuringuga Märksõnad: tuvastati keskuse loomisega kaasnevad võimalused ja võimalikud Kontakt: Mikk Vahtrus, riskid TA-süsteemile ning viimaste potentsiaalsed #süvatehnoloogiad [email protected] maandamismehhanismid. #innovatsioon ja T&A #avalik poliitika Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspert- ja personaalintervjuud #poliitikasoovitused (kokku 40), valideerimisseminarid, analüüsid (majandusnäitajate, statistika jms alusel). 10  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Raport (eesti keeles) on kättesaadav: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/5f1c9baa-c514-460d- b36a-917505ebd9b2 Ida-Viru maakonna 08.2023- Ida-Viru Ettevõtluskeskus Uuringu eesmärk oli kaardistada Idu-Viru maakonna õpetajate Projektijuht ja analüütik õpetajate vajaduste analüüs 09.2023 koolitusvajadused, et planeerida ja ellu viia tegevusi vastavalt Kontakt: sihtrühmadele. Uuringu käigus koondatud info aitab Ida-Viru Märksõnad: Kerda Eiert, juhataja, Haridusklastril pakkuda erinevaid õpetajatele suunatud tegevusi läbi [email protected] strateegia, mis ühtlasi toetavad ka Ida-Viru haridusklastri püsititatud #haridus #regionaalareng eesmärke. #poliitikasoovitused Meetoditena kasutati dokumendianalüüsi, ankeetküsitlust (eraldi õpetajate ja koolijuhtide sihtgrupid) ning personaalintervjuusid. Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. Hariduslike erivajadustega 06.2023– Ida-Viru Ettevõtluskeskus Töö eesmärk oli analüüsida Ida-Virumaa piirkonna praegust Projektijuht ja analüütik õpilaste tugiteenuse mudeli 08.2023 olukorda ning tuleviku väljavaateid HEV õpilaste õppekorralduses, analüüs Ida-Virumaal Kontakt: sh kaardistada kohaliku omavalitsuse ja kõrghariduse koostöö, Kerda Eiert, juhataja, ootused ja vajadused; haridusastmete ülene koostöö. Märksõnad: [email protected] Töö tulemusel koostati HEV tugikeskuse loomise mudel, mille #haridus #regionaalareng kasutusele võtmine aitaks parandada HEV õpilaste toetamist #poliitikasoovitused piirkonnas. Meetoditena kasutatid personaalintervjuusid, fookusgruppe ja dokumendianalüüsi. Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. Uuring „Süvatehnoloogiate 12.2022- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Uuringu eesmärk on uurida süvatehnoloogiatel põhinevate Projektijuht alternatiivsed 05.2023 KredExi ühendasutus (endine tehnoloogiliste lahenduste arengutrajektoore ning hinnata, milline on arengutrajektoorid ja nende Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) süvatehnoloogiaettevõtluse arengut toetav keskkond. Töö tähendus Eestile“ tulemusena koostati potentsiaalsed stsenaariumid sõltuvalt sellest, milline tehnoloogia osutub läbimurdeliseks ning hinnati Eesti perspektiive erinevates stsenaariumites. Kontakt: Vaido Mikheim, projektijuht, Märksõnad: [email protected] Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, seminarid, #sügavad tehnoloogiad # stsenaariumite modelleerimine, andme registrite analüüs. innovatsioon ning teadus- ja Link reportaažide ja uudiste juurde (eesti keeles): arendustegevus # https://startupestonia.ee/blog/uuring-eesti-majanduse-veduriks-voib- stsenaariumide saada-kuus-tehnoloogiavaldkond modelleerimine #avalik poliitika #poliitikasoovitused 11  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Tuumaprogrammiga 11.2022- Keskkonnaministeerium Projekti eesmärk on koostada analüüs olemasolevatest tuuma- ja Projekti koordinaator alustamiseks vajaliku 09.2023 (Kliimaministeerium) kiirgusohutuse regulatsioonidest Eestis koos ülevaatega õigusraamistiku tuumaenergia kasutuselevõtuks vajaminevast õigusraamistikust ja kaardistamine ja Kontakt: Reelika Runnel, kliima- ja koostada tuumaseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, tuumaseaduse eelnõu kiirgusosakonna peaspetsialist, ajakohastada 2007. aastal koostatud Eesti tuumaseaduse eelnõu ja ajakohastamine ning [email protected] koostada eelnõu seletuskiri. seletuskirja koostamine Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspert- ja personaalintervjuud, seminarid. Märksõnad: Lingid pressiteadetele: #energeetika - https://triniti.eu/insights/triniti-launches-the-update-of-the-draft- #seadusandlus estonian-nuclear-law/ #innovatsioon #poliitikasoovitused - https://triniti.eu/insights/triniti-hands-over-draft-nuclear-energy-and- safety-act-to-the-ministery-of-climate/ Rakendusuuring "Algoritmi 10.2022- Siseministeerium Uuringu eesmärk on luua algoritm, mis aitaks määratleda inimese Analüütik väljatöötamine 02.2023 peamise elukoha aadressi analüüsikeskuse poolt konstrueeritud elukohaandmete Kristiina Randmäe, nõustaja , elukoha alusel ning analüüsida algoritmi rakendamisega seonduvaid määramiseks ja selle [email protected] juriidilisi ja tehnilisi aspekte. rakendatavus praktikas“ Meetodid: Kirjanduse ülevaade, ekspertintervjuud, seminarid, Märksõnad: stsenaariumi modelleerimine , andmeregistrid. #täiustatud andmemudelid # Projekti aruanne (eesti keeles) ei ole avalik. statistika #avalik kord #poliitikasoovitused Final Evaluation of the 04.2022- Interreg Baltic Sea programme Hindamisprojekti eesmärk on analüüsida, kuidas Interreg BSR Projektijuht Interreg Baltic Sea Region 12.2022 Managing Authority programmi projektid saavutasid oma eesmärgid ja nende 2014-2020 Programme väljakujunenud mõju; täiendada programmi laiemat konteksti ja muid Investitionsbank Schleswig-Holstein koostatud aruandeid, sealhulgas vahehindamist, ning keskenduda (IB.SH) seeläbi saadud õppetundidele; ning esitada tõendeid Euroopa Märksõnad: Komisjonile Euroopa territoriaalse koostöö tulevase poliitika kavandamisel. # hindamine # Laura.Ligazzolo , ekspert, programmeerimine [email protected] Hindamisel keskendutakse programmi kolmele esimesele #Läänemere piirkond prioriteedile – innovatsioonivõimele, loodusvarade tõhusale #poliitilised soovitused majandamisele ja säästvale transpordile. 12  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Kasutatud meetodid: kirjanduse ülevaade, küsitlus, isiklikud ja fookusgrupi intervjuud ning seminarid. Ingliskeelne aruanne: chrome- extension://efaidnbmnnnibpcajpcglclefindmkaj/https://interreg- baltic.eu/wp-content/uploads/2023/02/Final-Evaluation- Report.pdfand sustainable transport. Turu-uuring Rootsi ja Norra 11.2022- Eraettevõte Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised haagisetootjate Projektijuht sõiduautide treilerite turu 12.2022 kaubamärgid on populaarsemad Rootsi ja Norra turul ja milliseid suuruse ja tarbijate ootuste haagise mudeleid tuleks nende turgude jaoks arendada. kohta Eesti startup ökosüsteemi 06.2022- Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesmärgiks oli teostada Eesti startup ökosüsteemis osalevate Ekspert osaliste rahulolu uuring 10.2022 KredEx ühendasutus (StartUp Estonia) osapoolte rahuolu uuring, lähtudes Startup Estonia koordineeritud 2022 tegevustikust. Uuringus keskenduti osapoolte teadlikkusele Startup Estoniast, rahulolule Startup Estonia tegevuste ja teenustega, teadlikkusele ja kasutajakogemusele Eesti startup andmebaasiga seoses, teadlikkusele Startup Estonia fookusvaldkondade tegevustest, nägemusele ökosüsteemi arengu kohta lähitulevikus. Lisaks uuriti startup kogukonna hinnangut enda tegevuste kohta ja iduettevõtete rahulolu ja ootusi tugiteenustele. Innovatsiooni analüüsid 09.2022– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud energia säästule Projektijuht, analüütik 2020-2023: Energiasääst ja 11.2022 KredEx ühendasutus suunatud digilahenduste tehnoloogia senine areng ning senine digilahendused rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Innovatsiooni analüüsid 08.2022– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud plokiahela tehnoloogia Projektijuht, analüütik 2020-2023: Plokiahel 11.2022 KredEx ühendasutus senine areng, tänased kasutusvõimalused ning senine rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Rakendusuuring „Loometöö 06.2022- Kultuuriministeerium Uuringu eesmärk oli hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö Analüütik, koosloome tasustamine Eestis ja 01.2023 rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi töötubade moderaator loomepalkade mõju täiendavad sekkumised oleks vajalikud kultuuri mitmekesisuse ja hindamine“ jätkusuutlikkuse huvides; analüüsida, milline on kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ning kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arvu suurendamise võimalused perioodil 2023- 2030 ja loomepalga laiendamise vajadused teistele loomealadele. Tartu linna ja maakonna 04.2022- Tartu Linnavalitsus Uuringu eesmärgiks oli koostada soovitused, kuidas Tartu Ekspert töötleva tööstuse uuring 10.2022 linnavalitsus saab aidata kaasa Tartu linnas ja maakonnas 13  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus rahvusvahelise tegutsevate töötleva tööstuse (EMTAK C) ettevõtete arengule seoses koostööprojekti as Transfer tööjõukriisi ning rohe- ja digipöördega kaasnevate muutustega. Kaili.ojamets, [email protected] raames Uuringus kaardistati Tartu linna ja maakonna töötleva tööstuse sektori arengutrendid viimase viie aasta jooksul ja erinevate tööstusharude lõikes; tööjõukriisiga seotud väljakutsed ning rohe- ja digipöördega seonduvad investeerimisplaanid. Innovatsiooni analüüsid 06.2022– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on olnud kestlike ärimudelite Projektijuht, analüütik 2020-2023: Kestlike 08.2022 KredEx ühendasutus senine areng, üldised mõjud ja surve nende kasutamiseks ning ärimudelite analüüs senine rakendamise praktika. Analüüsi tulemused on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks kestlike ärimudelite kasutamise lähtekohti ja mõju ning julgustamaks nendele üle minema. Innovatsiooni analüüsid 04.2022– Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Analüüsi eesmärk oli uurida, milline on masinõppe tase maailmas ja Projektijuht, analüütik 2020-2023: Masinõppe 06.2022 KredEx ühendasutus Eestis ning esitada tehnoloogiaekspertide visioon lähitulevikuks. analüüs Analüüsi tulemusena valmis ülevaade masinõppe võimalustest, senistest kasutuslugudest ning turu osapooltest. Ülevaade on suunatud Eesti ettevõtetele, tutvustamaks masinõppe võimalusi ja julgustamaks neid kasutama. MTÜ kodukant Läänemaa 03.2022- MTÜ Kodukant Läänemaa Mõjuanalüüsi eesmärk on hinnata MTÜ Kodukant Läänemaa Projektijuht arengustrateegia 2014- 07.2022 strateegia aastateks 2014-2020+ elluviimist sh hinnata, kuidas on 2020 ja LEADER meemete Liis Moor, tegevjuht LEADER meetmete kaudu perioodil 2014-2021 toetatud projektid mõju ja tulemuslikkuse [email protected] aidanud kaasa strateegias seatud eesmärkide täitmisele. hindamine Evaluation of the 02.2022- Ministry of Transport and External evaluation expert The project aims to evaluate the impact of the Operational Program Operational Program 12.2022 Communications of the Republic of “Promotion of Information Lithuania “Promotion of the Information Society” on the development of the Society” in Lithuania information society in 2014–2020 by determining to what extent and how the investments of this priority contributed to the relevant strategic context indicators of the Operational Program and to evaluate the benefits and sustainability of the products developed in the draft measures of Priority 2 “Promotion of the Information Society” of the Operational Program. Analüüs lastekaitsetöö ning 01.2022- Sotsiaalkindlustusamet Analüüsi eesmärk on saada ülevaade lastekaitsetöötajate baasõppe Projektijuht lastega töötavate 04.2022 asjakohasusest ja vastavusest reaalsetele töökohustustele ning spetsialistide baasõppe lastega töötavate spetsialistide baasõppes lapse heaolu, kohta laste heaolu väärkohtlemise liikide ja abivajavast/hädaohusolevast lapsest tagamiseks, väärkohtlemise teavitamise temaatikate käsitlemist. Eriline fookus on suunatud märkamiseks ja lastekaitsetöötajate baasõppe aluseks olevate õppekavade 14  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus abivajavast lapsest asjakohasusele ning tulevikuvajaduste hindamisele ja ettepanekute teavitamiseks tegemiseks - kas väljaõpe vastab reaalsele (tuleviku)vajadusele, mida pakub baasharidus, kas lastekaitsele spetsialiseerumist oleks tarvis juba bakalaureuseõppes, kuid mida võimaldab täna magistriõpe. Uuring „Probleemse 12.2021- Justiitsministeerium Laste seksuaalne väärkohtlemine ja ärakasutamine on tõsine ning Projektijuht seksuaalkäitumisega noorte 07.2022 Brit Tammiste kasvav probleem kogu maailmas. Seksuaalvägivald on trauma, mis mõjutamine võib tuua kaasa nii negatiivseid tagajärgi kui põhjustada pöördumatut kriminaaljustiitssüsteemis” kahju lapse arengule. Uuringu eesmärk on 1) leida Eestile sobiv hindamisvahend laste ja noorte probleemse seksuaalkäitumise hindamiseks, sekkumisprogramm probleemse seksuaalkäitumisega laste ja noorte mõjutamiseks ning 2) töötada välja terviklik mudel sihtrühma kohtlemiseks, et võimalikult tõhusalt toetada nende toimetulekut, normaalset arengut, vähendada seksuaalvägivalla toimepaneku ja korduvkuritegevuse riski. Kvaliteetse huvihariduse 11.2021 – Viljandi Omavalituste Liit Arvestades rahvastiku, s.h. õpilaste ja noorte vähenemisele viitavat Projektijuht korraldamise perspektiiv 02.2022 Kaupo Kase statistikat, on vajalik tervikuna täpsustada kvaliteetse ja optimaalse Viljandimaal huvihariduse andmise võimalused Viljandimaal. Uuringu eesmärgid on 1) anda lastele ja noortele parimad võimalused munitsipaalharidusasutustes huvihariduse omandamiseks lähtudes vajadustest tulenevalt rahvastikumuutustest maakonnas ning arvestades omavalitsuste vajadust optimaalse huvihariduse mudeli loomiseks; 2) selgitada välja maakonnakeskse huvihariduse arendamise terviklik võimalus, mis seoks kõik maakonna munitsipaalhuvikoolid ühtseks terviklikuks huvikooliks; 3) töötada välja ühtne maakondlik finantsmudel huvikoolide rahastuseks, mis kataks investeeringute ja inventari vajadused, koolide haldamiskulud, arengukomponendi jätkusuutlikkuseks 2025 + Supporting young people to 11.2021- Euroopa Komisjon (DG REFROM / This project aims to support the better integration of non-formal and Tööpaketi juht, analüütik succeed - Building 06.2023 SRSS), Eesti partner Haridus- ja formal learningi in Estonia. In Estonia non-formal education is seen capacities to better integrate Teadusministeerium as serving individuals’ needs, as well as as an attractive target and non-formal and formal means to reach policy goals in the field of education and youthii as learning well as in other policy areas. The aim of better integrating non-formal and formal learning is to maximise learning in different learning environments. This contributes to a more flexible education system which prioritises learners’ unique needs, potential and motivations, promoting social cohesion and a culture of lifelong learning. The overall aim is to support individuals to succeed personally and professionally throughout their life course. The key issues this project aims to address include the low level of participation in non-formal learning opportunities in general, the limited recognition of learning 15  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus that takes place outside formal education and the lack of awareness about the value of non-formal learning in society - despite legal provision being in place to promote and facilitate its use. MTÜ Võrumaa 09.2021- MTÜ Võrumaa Partnerluskogu LEADER meetmete kaudu perioodil 2014 – 2020 toetatud projektide Projektijuht Partnerluskogu 12.2021 mõju ja tulemuslikkust lähtudes arengustrateegia 2014-2020 arengustrateegia 2014- Kerli Kanger, Tegevujuht, eesmärkidest. Hindamise eesmärk on selgitada välja kas strateegia 2020 ja LEADER meetme [email protected] rakendamine on olnud eesmärgipärane ja tulemuslik ning uurida kas tulemuslikkuse hindamine valitud ja rahastatud projektides seatud tulemused on saavutatud ning kas need on viinud projektide ja meetmete eesmärkide saavutamiseni. Rakendusuuring „Ettevõtete 06.2021- Majandus- ja Rakendusuuringu eesmärgid on: 1) analüüsida ettevõtte pikaajaliste Ekspert ja metoodik strateegilisel planeerimisel 12.2021 Kommunikatsiooniministeerium ning terviklike arendustegevuste elluviimise vajadust, et tagada põhineva rahvusvahelise koostöös Ettevõtluse Arendamise ettevõtte rahvusvahelise konkurentsivõime kasv või säilimine; 2) tuua konkurentsivõime Sihtasutusega välja peamised takistused, mis täna ettevõtete arenguplaanide suurendamine Eestis“ elluviimisel esinevad; 3) välja töötada lahendused, mis aitaksid ettevõtetel kitsaskohti ületada ning pikaajalisi strateegilisi muutusi planeerida ja ellu viia. Uuringu käigus töötatakse välja ettevõtte profiilid vastavalt nende strateegilise planeerimise vajadusele ja võimekusele. Järelduse tegemiseks viiakse läbi ankeetküsitlus ettevõtete hulgas, kvalitatiivsed töötoad valitud ettevõtjatega ning analüüsitakse välisriikide praktikaid Programmi „Valdkondliku 06.2021- Eesti Teadusagentuur RITA programmist on alates 2016. a rahastatud umbes 117 Hindamise ekspert, teadus-ja arendustegevuse 02.2022 uuringuprojekti ning teadusnõunike tegevust, et toetada analüütik tugevdamine (RITA)“ mõju- ministeeriumite teadmiste põhist poliitikakujundamist. ja tulemuslikkuse analüüs Analüüsi eesmärk on hinnata kuivõrd asjakohased on olnud RITA raames toetatavad tegevused RITA eesmärkide saavutamiseks, kuidas on täidetud RITA toetuse andmise tingimustes seatud tegevuste eesmärgid, mida võiks tulevikus muuta, mida teha samamoodi uue programmi raames. Hindamine viiakse läbi kvalitatiivsete personaalintervjuude põhjal. Uuring „Lapsevanema 04.2021- Haridus- ja Teadusministeerium Koduõppel olevate laste arv on olnud pidevas tõusutrendis kuid Projektijuht ja metoodik soovil koduõppe valik ja 11.2021 samas on koduõppel olevate laste õppetaseme kvaliteeti keeruline korraldus” Sandra Fomotškin ühtlustada – koduõppe korraldus on kooliti erinev ning vastutus ei ole osapoolte (kooli ja lapsevanemate) vahel alati selgelt jagatud. Lähtuvalt eelnevast on uuringu üldeesmärgiks selgitada välja vanema taotlusel koduõppe valinud perede valiku põhjused, koolide põhimõtted ja praktikad koduõppe korraldamisel ning anda soovitusi 16  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus koduõppe tõhusamaks rakendamiseks riigile, kohalikule omavalitsusele/ koolipidajale, koolile ja lapsevanemale. Uuringu käigus viidi läbi kvalitatiivsed personaal- ja fookusgrupiintervjuud koolipidajatega, koolijuhtidega, lapsevanematega ja lastega. Ettevõtete ressursitõhususe 04.2021- Keskkonnaministeerium Ettevõtete ressursitõhususe meetme tegevustega „Jäätmete Ekspert (hindamine) meetme tegevuste 10.2021 ringlussevõtu toetamine“ ning „Jäätmete korduskasutuseks „Jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamise toetamine“ eesmärk on Eestis tekkivate toetamine” ning „Jäätmete biolagunevate jäätmete ringlussevõtu ja selleks ettevalmistamise korduskasutuseks suurendamine keskkonna kaitsmiseks. Projekti eesmärk on hinnata ettevalmistamise nimetatud meetmetegevuste tõhusust, tulemuslikkust ja mõju. Lisaks toetamine“ tulemuslikkuse uuritakse milline on meetmetegevuste panus ÜKP Fondide ja mõju hindamine Rakenduskavas eesmärkidesse ja Riigi Jäätmekava 2014—2020 strateegilise eesmärgi II tulemusnäitajate saavutamisse. Töö tulemusel antakse soovitused, mida oleks vaja toetuste andmisel muuta, et toetuse kasutamisel saavutada maksimaalne positiivne mõju jäätmete ringlussevõtu ja korduskasutuseks ettevalmistamise edendamisel. Euroopa Komisjoni H2020 01.2021- Euroopa Komisjon Projekti üldeesmärk on toetada ja soodustada tööstuses, meditsiinis, I tööpaketi projektijuht projekt „Robotics with and 06.2021 taristute rajamises ja põllumajanduses robotiseeritud lahenduste for Society – Boosting laiaulatuslikumat kasutamist. I tööpaketi eesmärk on läbi viia uuring Widespread Adoption of robootika kogukonna ja poliitikakujundajate hulgas, et välja selgitada Robotics in Europe“ millised on tänased kitsaskohad ja turutõrked automatiseeritud H2020 ICT work lahenduste kasutamisel. Uuringuga on hõlmatud kõik liikmesriigid, programme: ICT-46-2020 läbi viiakse ankeetküsitlused ja intervjuud. International Consultancy 02.2021- Danish Refugee Council in Georgia The project targets conflict affected youth from Shida Kartli and Ekspert Service for an Analytical 06.2021 Samegrelo regions in Georgia. It has two specific objectives 1) to Review of the Estonian increase educational, employment and entrepreneurial opportunities Youth Entrepreneurship & for IDP and conflict-affected youth and 2) To strengthen state-civic Employment Support cooperation over youth education, employment, and Systems and Mechanisms entrepreneurship issues through advocacy and capacity-building of the Government of Georgia. Uuring 02.2021- Sotsiaalministeerium Töö eesmärgiks välja selgitada kuivõrd on asendushooldusel noored Projektijuht “Asendushooldusteenuselt 01.2022 valmis iseseisvasse ellu astumiseks ja selleks ettevalmistunud, kui ellu astumine” edukalt elluastumine on toimunud ning kuidas noori iseseisvumiseks toetatakse. Lisaks on töö oluliseks osaks uurida, millised on olnud võimalikud mõjud noorte sihtgrupile arvestades 2018. aastal aset leidnud asendushoolduse ümberkorralduste näol ning perioodil 2014- 2020 Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel TAT „Asendushoolduse 17  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus kvaliteedi tõstmine“ järelhoolduse arendamiseks elluviidud tegevustel. Meetodid: dokumendianalüüs, intervjuud ja fookusgrupid, mahukas küsitlus erievate sihtgruppide seas, tulemuste analüüs Ühtekuuluvuspoliitika 04.2021- Sotsiaalministeerium Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondidest on nii Sotsiaalfondi (ESF) Projektijuht hoolekandeteenuste 11.2021 [email protected] kui Regionaalfondi (ERF) rahastusest arendatud tulemuslikkuse ja mõju hoolekandevaldkonda Eestis. Erinevate meetmete ja nende hindamine tegevustega pakutakse madalama töövõimega inimestele hõives Sotsiaalministeeriumile püsimist või töö leidmist toetavaid teenuseid. Samuti pakutakse hoolekandeteenuseid, arendatakse hoolekande taristut ning pakutakse puuetega inimeste eluruumide kohendamist. Projekti eesmärgiks on hinnata valitud meetmetegevuste asjakohasust, tulemuslikkust, mõju, kulutõhusust ning jätkusuutlikkust. Töö käigus viiakse läbi kvalitatiivsed personaal- ja fookusgrupi intervjuud valdkonna poliitikakujundajatega, teenuste osutajate ja saajatega ning küsitlus teenuse saajate hulgas. Aruanne: https://pilv.rtk.ee/s/CyPLNR9DM73N5G9?dir=undefined&openfile=6 8435 Riski- ja 01.2021- Siseministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada keskse riski- ja Projektijuht kriisikommunikatsiooni 08.2021 kriisikommunikatsiooni teavitusplatvormi oluliste sihtrühmade sihtrühmade uuring infovajadused ning selle hankimise ja kasutamise praktikad; ja esitada esmaste ja teiseste andmete analüüsile tuginevad ettepanekud ja praktilised lahendused, milline võiks olla kasutajate eelistusi ja käitumismustreid arvestava veebilehekülje ning mobiilirakenduse sisu ja ülesehitus elanike paremaks valmisolekuks hädaolukordade eel ja nende ajal. 18  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Eesti vesinikuressursside 11.2020- Riigikantselei koos Analüüsi eesmärk on tuvastada Eestis rohelise ja sinise vesiniku Projektijuht kasutuselevõtu analüüs 06.2021 Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja tootmise, jaotamise ja tarbimise potentsiaal ning kasutuselevõtu Kommunikatsiooniministeeriumiga võimekus ning kaardistada võimalused, kitsaskohad, turutõkked ja ohud tulevikuks, sh tuues välja ja hinnates potentsiaalseid Kontakt: Triin Resiner ärimudeleid. [email protected] Projekti käigus kaardistati olemasolevad vesiniku tootmise, hoiustamise ja kasutamise tehnoloogiad ja nendega seotud riskid, analüüsiti Eesti olukorda ja valmisolekut vesiniku kasutusele võtmiseks, hinnati vesiniku kasutamise sotsiaalmajanduslikku ja keskkonna mõju, hinnati vesiniku pilootprojektide tasuvust ning töötati välja meetmete pakett vesiniku laiema kasutuselevõtu toetamiseks. Töö käigus viidi läbi varasemate uuringute, välisriikide kogemuse ja statistilise andmete analüüs, intervjuud vesiniku ekspertidega ja valitud ettevõtjatega ning töötuba meetmete valideerimiseks. Uuring „Finantskirjaoskuse 06.2020- Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on välja selgitada millises mahus ning milliste Projektijuht kujundamise võimaluste 12.2020 meetoditega õpetatakse Eesti üldharidus- ja kutsekoolides analüüs finantskirjaoskust ja mõista finantskirjaoskuse õpetamisega seotud Eesti üldharidus- ja probleemkohti. Samuti töötada välja tõenduspõhised lahendused kutsekoolides“ finantskirjaoskuse süsteemsemaks õpetamiseks. Uuringu tulemusi võetakse arvesse uue finantskirjaoskuse edendamise programmi koostamisel. Rail Baltica Soodevahe 07.2020- OÜ Rail Baltic Estonia Analüüsi eesmärk on uurida planeeritava Rail Baltica Soodevahe Projektijuht, analüütik kuivsadama teostatavus- 01.2021 [email protected] kuivsadama nõudlust, planeerida kuivsadama potentsiaalsed analüüs teenused ja tehniline võimekus ning koostada kuivsadama teostatavusanalüüs (sh kulude-tulude ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs). Integratsiooni Sihtasutuse 08.2020- Integratsiooni Sihtasutus Ekspert eesti keele majade 08.2021 Analüüsi eesmärk on hinnata Tallinnasse ja Narva loodud eesti keele tegevuste ja teenuste majade tegevuse mõju sihtrühmade paremale lõimumisele ja mõjuanalüüsi läbiviimine keeleõppe kvaliteedile. Täiendalt töötatakse välja metoodika eesti keele majade tegevuse tulemuslikkuse süstemaatiliseks seireks. 19  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Euroopa Merendus-, 04.2020- Maaeluministeerium Eelhindamise eesmärk on toetada uue „Euroopa Merendus-, Projektijuht, analüütik Kalandus- ja 01.2023 Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021–2027 rakenduskava“ Vesiviljelusfondi ettevalmistamist. Viiakse läbi fondi alusmääruse, ÜKP ja rakenduskava 2021–2027 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava prioriteetide ja eelhindamise ja sätete rakenduskavas rakendamise hindamine ja analüüs. keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine Uuring „Eesti kilu ja räime 05.2020- Tartu Ülikool koostöös Eesti Kalaliiduga Uuringu eesmärk on analüüsida eestimaise kilu ja räime Ekspert ekspordivõimaluste 09.2020 ekspordivõimalusi Ukraina turule ning kaardistada erinevate kaardistamine Ukraina turul“ sihtrühmade hoiakuid seoses Eesti päritolu kilu ja räimega ning kala- ja kalatoodetega laiemalt. Uuringu tulemusi kasutatakse eestimaise kilu ja räime kui kvaliteetse kalatoorme tutvustuskampaania ettevalmistamiseks Ukraina turul. Uuring „Kultuurivaldkonna 10.2019- Kultuuriministeerium Uuringu käigus selgitatakse ning hinnatakse korruptsiooniriske ja - Projektijuht korruptsiooniriskide ja 08.2020 pettuste võimalusi kultuurivaldkonnas ning tuvastatakse nende pettuste analüüs ning nende põhjused (sealhulgas uurides ka sisekontrollimeetmete toimimist). maandamiseks lahenduste Uuringu peamiseks eesmärgiks on välja töötada kultuurivaldkonna välja töötamine“ korruptsiooniriskide ja pettuste ennetamise ja maandamise lahendus. Liikurseadmetega seotud 10.2019- Majandus- ja kommunikatsiooni- Analüüsi eesmärk oli tuvastada asjaolud ning põhjendused, miks Projektijuht rahvusvaheliste tagatiste 12.2019 ministeerium Eesti peaks liituma konventsiooni ja protokolliga või nendega konventsiooni ja selle liitumata jätma ning sellega kaasnevad positiivsed ja negatiivsed protokolliga õhusõidukite mõjud. seadmetele eriomaste küsimuste kohta ühinemisega seotud mõjude väljaselgitamine ja vajalike tegevuste ettevalmistamine Iduettevõtete kapitali 10.2019- SmartCap AS Uuringu eesmärgiks on kirjeldada erinevas arengufaasis Projektijuht kättesaadavuse uuring 01.2020 iduettevõtete kapitali kättesaadavuse probleeme, analüüsida nende olemust ning hinnata seniste finantsinstrumentide sobivust esinenud probleemide lahendamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne 20  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Turu-uuring 12.2019- Eraklient e-Agronom OÜ Uuringu eesmärk oli kaardistada teraviljakasvatusega tegelevate Projektijuht teraviljakasvatusega 02.2020 ettevõtete ja farmide tootmismaa ja toodang mahud üle maailma. tegelevate ettevõtete osas Interreg 2021-2027 08.2019- Rahandusministeerium Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti organisatsioonide vajadusi Projektijuht programme ettevalmistav 12.2019 piiriüleses koostöös ning kaardistada valdkonnad ja teemad, mida uuring koostöös naaberriikide ja -regioonidega soovitakse piiriüleste koostööprogrammide abil arendada ja lahendada. Lisaks analüüstakse eelmise programmi rahastusperioodi partnerite kogemusi saamaks sisendit programmide rakendusprotsessi tõhustamiseks. Uuringu aruanne on kättesaadav: https://www.rahandusministeerium.ee/system/files_force/document_ files/civitta_rm_interreg_2021- 2027_programme_ettevalmistav_uuring_- _lopparuanne_parandustega.docx.pdf?download=1 Uuring „Biolagunevatest 08.2019- Keskkonnaministeerium Uuringu eesmärk on eesmärkideks on välja selgitada, millistes Projektijuht jäätmetest ja/või 12.2019 haljastustöid hõlmavates riigihangetes on otstarbekas kasutada reoveesettest saadud taaskasutatud materjale ning millistele kriteeriumidele peab antud materjalide kasutamise materjal vastama. Samuti töötatakse välja karjääride korrastamise võimalused haljastustöid kriteeriumid, mille alusel saab kaaluda karjääride korrastamisel hõlmavates riigihangetes ja taaskasutatud materjalide kasutamist. karjääride korrastamisel“ Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projekti „Puudega laste 05.2019- Sotsiaalministeerium Meetme eesmärkideks on arendada ja pakkuda raske ja sügava Projektijuht tugiteenuste arendamine ja 01.2020 puudega lastele suunatud tugiteenuseid – lapsehoid, tugiisik ja pakkumine ning töö- ja transport -, vähendades seeläbi vanemate hoolduskoormust ja pereelu ühildamise takistusi tööhõives osalemiseks; ning soodustada töö- ja pereelu soodustamine" ühitamist ning suurendada sellealast teadlikkust, toetades seeläbi vahehindamine lapsevanemate tööhõives osalemist. Vahehindamise eesmärk on anda hinnang projekti tugiteenuste arendamise ja pakkumise tulemuslikkusele; teha soovitusi tugiteenuste tulemuslikumaks osutamiseks. 21  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Meetme "Noorte 04.2019- Haridus- ja Teadusministeerium Meetme eesmärgiks on vähendada vaesusest tulenevat mõju Projektijuht ja analüütik tööhõivevalmiduse 12.2019 haridus- ja karjäärivalikutele, ennetada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja toetamine ning vaesuse tööturuprobleemide tekkimist ja toetada noorte aktiivsete mõju vähendamine eluhoiakute kujunemist. Vahehindamise eesmärgiks on analüüsida noorsootöö teenuste meetme ja selle tegevuste ellu rakendamise eesmärgipärasust ja kättesaadavuse kaudu" asjakohasust, tulemuslikkust ning tõhusust ja jätkusuutlikkust eesmärgipärasuse ja perioodil 2014-2018. tulemuslikkuse vahehindamine Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Tööjõuturu ootuste uuring 03.2019- Tallinna Tehnikaülikool Uuringu eesmärk oli kaardistada tööjõuturul lähiaastatel toimuvaid Projektijuht Tallinna Tehnikaülikooli 05.2019 muutusi ja ettevõtjate ootuseid MBA õppekava lõpetavatele MBA õppekava keskastme juhtidele. Uuringu tulemuste alusel töötatakse välja uus arendamiseks MBA õppekava. Uuring viidi läbi Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. FinEstSmartMobility 12.2018- Tallinna Transpordiamet Uuringu eesmärk on anda hinnang FESM projektis läbiviidud Projektijuht ja analüütik projektide tulemuslikkuse 04.2019 pilootprojektidele; töötada välja pilootprojektide rakendamise plaan, hindamine ja rakenduskava mis annaks juhised ja tegevuskava läbiviidud pilootprojektide koostamine rakendamiseks peale projektiperioodi lõppu ja teha ettepanekud Eesti ja Soome vaheliseks piiriüleseks koostööks liikuvuse valdkonnas, võttes arvesse pilootprojektide läbiviimisel tekkinud kitsaskohad. Turu-uuring: Balti riikide 12.2018- Eraettevõte Uuringu eesmärk on selgitada välja millised on Eestis, Lätis ja Projektijuht ja analüütik suuremate jaekaubanduse 02.2019 Leedus peamised toidupoodide ketid, milline on nende turuosa, kettide turuosa ligipääsetavus kauplustele ning klientide ostukorvi keskmine kaardistamine maksumus. Turu-uuring: Sõiduautode 01.2019- Eraettevõte Turu-uuringu eesmärgiks on välja selgitada, millised haagisetootjate Projektijuht ja analüütik järelhaagiste turu-uuring 02.2019 kaubamärgid on populaarsemad Norra, Rootsi, Soome, Läti ja Balti ja Skandinaavia Leedu turul ja milliseid haagise mudeleid tuleks nende turgude jaoks riikides arendada. ESF kohanemis ja 08.2018- Kultuuriministeerium ja Siseministeerium ESF kohanemis- ja lõimumismeetme rakendamise vahehindamise Projektijuht lõimumismeetme 06.2019 eesmärgiks on analüüsida meetme ja selle tegevuste tõhusust, rakendamise asjakohasust, tulemuslikkust ja jätkusuutlikkust ning teha vahehindamine poliitikasoovitused meetme eesmärkide saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Projekti „Kainem ja tervem 09.2018- Sotsiaalministeerium ESF meetme „Alkoholi liigtarvitamise, sh alkoholisõltuvuse, Projektijuht Eesti“ vahehindamine 04.2019 ennetuse, varase avastamise ning nõustamis- ja raviteenuse loomine ja rakendamine“ eesmärkide saavutamiseks kinnitatud projekti „Tervem ja kainem Eesti“ asjakohasuse, tulemuslikkuse ja tõhususe hindamine. Soovituste tegemine projekti eesmärkide tulemuste saavutamise tagamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne 22  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus Rail Baltica Pärnu terminali 08.2018- RB Rail AS ja Majandus- ja Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele Civitta poolne projektijuht teostatavusuuring 04.2019 Kommunikatsiooniministeerium transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda ka ja analüütik ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Uuringu aruanne on kättesaadav: Aruanne Startup´de ja startup 09.2018-11- Sihtasutus KredEx Kaardistada startupide ja startup ökosüsteemi rahulolu Startup Projektijuht ökosüsteemi rahulolu-uuring 2019 Estonia tegevustega ning kujundada soovitused tegevuste tõhustamiseks. Täiskasvanute 09.2018- Haridus- ja Teadusministeerium Uuringu eesmärgiks on koostada analüütiline ülevaade seni kogutud Projektijuht täienduskoolituse 11.2018 tagasisideküsitluste tulemustest ning töötada välja kõikidele tagasiside kohta analüütilise õppeasutustele sobiv ühtsetel alustel koostatud tagasiside ankeet, ülevaate koostamine mis võimaldab tulevikus saada regulaarselt ülevaade õppeasutuste ja kursuste tulemuslikkusest ja osalejate rahulolust. Trinity advokaadibüroo turu- 05.2018- Trinity Advokaadibüroo Selgitada välja ettevõtte turupositsioon ja maine ning turu ootused Projektijuht ja analüütik uuring 08.2018 advokaaditeenustele. Teha soovitused edaspidiseks. Eesti kapitalituru 01.2018- EBRD ja Rahandusministeerium Eesmärk on kaardistaga kapitalituru hetkeolukord, turutõrked ja Projektijuht ja analüütik diagnostika 12.2018 probleemid ning teha ettepanekuid nende kõrvaldamiseks ja kapitalituru arengu soodustamiseks. Projekti aruanne on kättesaadav: Aruanne Tallinna-Riia vahelise Rail 03.2018- Tallinna Transpordiamet Eesmärk on välja selgitada Rail Baltica mõju pendelrändele Projektijuht ja analüütik Baltica transpordikoridori 06.2018 transpordikoridoris olevate sõlmpunktide vahel ning vaadelda reisijateveo analüüs transpordi ühendusi teiste oluliste mõjualadega. Valga-Valka 02.2018- Valga Vallavalitsus Selgitada välja kahe linna ühtse ettevõtluskeskkonna ja tööjõuturu Projektijuht ja analüütik ettevõtluskeskkonna ja 06.2019 probleemkohad ning teha ettepanekuid nende lahendamiseks. piiriülese tööjõuliikumise uuring E-residentide projektis 2015 - 2016 EAS ja PPA Maksu– ja ettevõtluse valdkonnas võimalike riskide kaardistamine Asutuse poolne ekspert osalemine maksu- ja (põhitöökoha ning nende maandamismeetmete väljatöötamine. Projekti ühe ettevõtlusvaldkonna riskide ülesandena) tulemusena loodi asutuste vaheline tööprotsess riskide maandamise maandamiseks metoodikate tagamiseks. väljatöötamisel Erinevate valdkondade Alates 2013 - Maksu- ja Tolliamet Uuringute eesmärk on olnud sisendi saamine konkreetses Asutuse poolne vastutav uuringute ja analüüside 2017 valdkonnas strateegiliste tegevuste planeerimiseks. Analüüsi ekspert, koordinaator metoodikate väljatöötamisel (põhitöökoha (Tellijad erinevad riigiasutused, tulemused tuginevad asjakohaste andmekogumite võrdlustel. ja valimite koostamisel ülesandena) ministeeriumid või uuringufirmad) Näiteks viimastel aastatel meditsiini- ja haridustöötajate tööjõuturu osalemine ja palkade analüüs, kõrgkoolide lõpetajate tööle asumise analüüs, erinevate kohaliku omavalitsuse tööjõu liikumise ja ettevõtluskeskkonna analüüsid jne. Elektroonilise 01.2014- e-riigi Akadeemia ning Läti, Leedu, Projekti eesmärk oli välja töötada erinevate riikide maksuhaldurite Projekti üldkoordinaator ja andmevahetuse kihi 04.2015 Soome, Rootsi, Eesti maksuhaldurid vahel toimiv elektrooniline ja automaatne andmevahetuse lahendus. Eesti poolne projektijuht 23  Projekti nimi Ajaperiood Tellija Projekti eesmärk ja lühikirjeldus Roll ja vastutus loomine Läänemeremaade Projekt hõlmas lahendusi nii seadusandlikul, IT-tehnilisel kui maksuhaldurite vahel praktilisel tasandil. OECD ja EL Komisjoni 2012 - 2017 OECD ja Euroopa Komisjon Projekti eesmärgiks oli analüüsida millised eri riikide tööprotsessid Projektide Eesti poolne juures maksuvaldkonnas eeldavad kiiret ja turvalist andmevahetust. Koostati valim projektijuht ja ekspert halduskoostöö olulisematest andmekoosseisudest, mille kiirem vahetamine aitab parandamiseks erinevate kaasa pakutava teenuse kvaliteedi tõstmisele. Kaardistati juhendite väljatöötamine ja võimalikud tehnilised lahendused ja tehti soovitusi parima koostamine lahenduse valimiseks. Maksuandmete tõendi 09.2016 – Maksu- ja Tolliamet Projekti tulemusel loodi rakendus, mille kaudu eraisikutel ja Vastutav projektijuht rakenduse loomine 12.2017 ettevõtetel on võimalik ühel tõendil saada elektroonselt kõik enda (lisaprojektina) poolt varem esitatud maksuandmed. Tõendi loomise eesmärk on võimaldada isikutel esitada lihtsalt ja elektrooniliselt andmeid enda kulude ja tulude kohta kolmandatele osapooltele. Erinevate maksuseaduste Alates 2013 - Maksu- ja Tolliamet Rahandusministeeriumi haldusalas tehtavate seadusmuudatuse Asutuse poolne vastutav muudatuste mõju 2017 (Tellija Rahandus- ministeerium) ettepanekutele mõjuanalüüside metoodikate väljatöötamine ja mõju ekspert, koordinaator analüüside teostamine (põhitöökoha leidmine. Näiteks viimastel aastatel käibemaksu pöördmaksu ülesandena) rakendamise, tulumaksuvaba miinimumi muutuse, käibemaksukohustuse piirmäära muutmise, sõiduautode täiendava maksustamise jms muudatuste mõjuanalüüside läbiviimine. 24 Curriculum Vitae Nimi: Helen Saarnik Sünniaeg: 11.07.1990 E-post: [email protected] Hariduskäik: 2019 - ... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituut Sotsiaaltöö doktoriõpe, juhendajad: Karmen Toros, Ingrid Sindi Uurimistöö teema: Lapse osalusõigus asendushooldusele paigutamisel 2013 – 2015 Tartu Ülikool Sotsiaaltöö ja –poliitika magistriõpe 2010 – 2013 Tartu Ülikool Sotsiaaltöö ja –poliitika bakalaureuseõpe Kõrvaleriala: rahvusvahelised suhted Töökogemus: 2024 - ... MTÜ Lastekaitse Liit, huvikaitsejuht 2024 - ... Tallinna Ülikooli Lastekaitse Magistriõppekava juht 2019 - 2024 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi nooremteadur 2014 - 2024 MTÜ Lastekaitse Liit, projektijuht Publikatsioonid: Saarnik, H; Valner, A (2025) Lapse osalusõiguse rakendamine - juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks. MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Lastekaitse Liit (2025) Laste osalemise 10 põhimõtet. Peatükk juhendmaterjalis Lapse osalusõiguse rakendamine - juhend laste tähenduslikuks kaasamiseks. MTÜ Lastekaitse Liit (2023) ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne (Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud). Sisulise analüüsi koostaja Helen Saarnik Saarnik, H. (2023) Lapse õigused. Peatükk kogumikus „Inimõigused Eestis 2022-2023“. Inimõiguste keskus Saarnik, H., Sindi, I ja Toros, K. (2022). Well, the child can`t choose, right? - Foster Children`s Participation Experiences of Child Protection Removal Practices. Child and Adolescent Social Work Journal. https://doi.org/10.1007/s10560-022-00911-y Saarnik, H. (2022). Asendushooldusel laste kaasamine oma eluga seotud otsustesse. Sotsiaaltöö. Saarnik, H. (2021). A Systematic Review of Factors Needed for Successful Foster Placements: Perspectives from Children and Foster Parents. Child & Youth Services, 42 (4), 374−392. https://doi-org.ezproxy.tlu.ee/10.1080/0145935X.2021.1926227 Saarnik, H. ja Sindi, I. (2021). Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes. Tallinn: MTÜ Lastekaitse Liit. Noorte elukvaliteet Baltimaades (2018) MTÜ Lastekaitse Liit. Riga – Tallinn – Vilnius. Eestikeelse aruande koostas Helen Saarnik Karu, H., Saar, H. (2016) Kokkuvõte kordusuuringust „Lapse osalemine pereelus” , Sotsiaaltöö ajakiri 4/2016 (44-48) MTÜ Lastekaitse Liit (2015) ÜRO Lapse õiguste konventsiooni täiendav aruanne, Eesti valitsusväliste organisatsioonide täiendused, kommentaarid ja ettepanekud. Helen Karu toimetajana. MTÜ Lastekaitse Liit (2015) Lapse osalemine pereelus, Tallinn. Andmeanalüüsi teostas Helen Karu Karu, H. (2015) Rahvusvaheline lapsendamine Eestist Rootsi: Lapsendajate ja spetsialistide vaatenurk, Magistritöö sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunal, Tartu Ülikool Karu, H. (2015) Rääkimata lood lapsendamisest – eluloo uurimus, Bakalaureusetöö sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika suunal, Tartu Ülikool Keeleoskus: eesti keel emakeel inglise keel väga hea nii kõnes kui kirjas Juhiluba: B-kategooria alates 2008. Isikliku sõiduauto kasutamise võimalus. 2 Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Helen Biin Mobiiltelefon: +372 5661 4707 E-post: [email protected] Aadress (tööl): Lõõtsa 8, Tallinn 11415 Riia 24a, Tartu 51010 Kvalifikatsioon Hariduskäik 2005 – 2017 Doktoriõpingud (lõpetamata) sotsioloogia erialal, Tartu Ülikool 2003 – 2004 Magistrikraad (MA) soouuringutes, Kesk-Euroopa Ülikool (Budapest, Ungari) 1999 – 2003 Bakalaureusekraad (BA, võrdsustatud magistrikraadiga) sotsioloogias (kõrvaleriala psühholoogia), Tartu Ülikool Keelteoskus Eesti keel Emakeel Inglise keel Kõnes ja kirjas väga hea Rootsi keel Kõnes ja kirjas hea Soome keel Kõnes hea, kirjas arusaamine väga hea, kirjutamine vähene Vene keel Kõnes keskmine, kirjas vähene Töökogemus 11.2021 – ... Civitta Eesti AS, noorempartner (Associate Partner) ning soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse ekspert ● Soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse valdkonna teenusliini arendamine ● Projektide juhtimine ja nende elluviimises osalemine ● Metoodikate väljatöötamine ● Ekspertkonsultatsioonid soolise võrdsuse, võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse valdkonnas 09.2019 – 11.2021 Sotsiaalministeerium, võrdsuspoliitikate osakond, soolise võrdõiguslikkuse nõunik ● Soolise võrdsuse valdkonna arendamine, poliitika kujundamine ja soolõime teostamine ● Ministeeriumi soolise võrdsuse valdkonna uuringuvajaduse väljaselgitamise, uuringute tellimise ja teostamise eestvedamine ● Soolise võrdsuse edendamise alane nõustamine ja koolitamine ● Vabariigi Valitsusele nõu andva soolise võrdõiguslikkuse nõukogu töö koordineerimine ● Eesti esindamine EL ja rahvusvaheliste organisatsioonide soolise võrdsuse alastes kogudes 09.2018 – 10.2019 SA Eesti Teadusagentuur, TeaMe+ programmi juht ● Teaduse populariseerimisele suunatud ESF programmi TeaMe+ sisuline ja finantsjuhtimine, sh viieliikmelise meeskonna juhtimine ● Teaduse populariseerimise (hiljem teaduskommunikatsioon) osakonna tegevustes osalemine ● Eesti teaduskommunikatsioonistrateegia „Eesti teab 2020- 2035“ koostamise koordineerimine 09.2012 – 09.2018 SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, vanemanalüütik ja ekspert  ● Töö- ja sotsiaalpoliitika, soolise võrdsuse ning võrdse kohtlemise valdkonna uuringute ja analüüside algatamine, juhtimine ja teostamine (sh disain, andmete kogumine, analüüs, aruandlus, poliitikasoovituste formuleerimine ja tulemuste esitlemine) Eesti ja Euroopa Liidu tasandil ● Koolitusprojektide algatamine, kujundamine ja koolitamine ● Eesti ja Euroopa Liidu hangetes ja taotlusvoorudes osalemine 04.2014 – 04.2017 Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut, soouuringute lektor ● Soouuringute valdkonnas bakalaureuse- ja magistriõppe kursuste loomine ja läbi viimine eesti ja inglise keeles ● Bakalaureuse- ja magistritööde juhendamine ● Teadustöö 08.2008 – 12.2009 Tartu Ülikool, õppekavaarenduse ja haridusuuringute keskus, teadur ● Projekti „Läbivad teemad õppekavas ja nende rakendamine koolis“ elluviimine, sh uuringu disain, mõõteinstrumentide loomine, andmekogumine, tulemuste analüüsi ja aruandlus 02.2005 – 07.2006 Tartu linnavalitsuse haridusosakond, projektijuht ● ESF projekti „Õpilase individuaalsuse toetamine“ väljatöötamine, sisuline ja finantsjuhtimine 09.2004 – 11.2005 Tartu linnavalitsuse haridusosakond, peaspetsialist õppesuundade alal ● Tartu linna haridusasutuste õppesuundade kaardistamine ja arendusvajaduse analüüs ● Haridusvaldkonna korraldamist puudutavate uuringute väljatöötamine ja läbiviimine ● Tartu linna haridusasutuste toetamine arengukavade väljatöötamisel Täiendkoolitus 2023-2024 Partner track training, Civitta International OÜ 2022 Project Management University, Civitta International OÜ, koolitajad Eglė Juodsnukytė (LT) ja Anahit Adamyan (AM) 2022 Projektijuhtimise meistriklass, Civitta Eesti AS, koolitajad Veeli Oeselg ja Maari Helilaid 2021 Argumenteeritud läbirääkimised, SpeakSmart, koolitajad Margo Loor ja Siim Vahtrus 2021 Teadveloleku koolitus, Vaikuseminutid, koolitaja Helena Väljaste 2020 Muudatuste juhtimine, Self II, koolitajad Vahur Murutar ja Karin Hango 2016 Arukas ajajuhtimine, Selge Pilt, koolitaja Kristjan Otsmann 2014 Modereerimisoskused, SpeakSmart, koolitaja Margo Loor 2014 Töötajate juhtimine, Riina Varts Coaching, koolitaja Riina Varts Ülevaade tehtud töödest Civittas Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 1. Tallinna Tehnikakõrgkool Tallinna Tehnikakõrgkooli mitmekesisuse ja 10.2025- võrdse kohtlemise kava koostamine 02.2026 Roll projektis: projektijuht ja ekspert 2. Sotsiaalministeerium „Sotsiaalministeeriumi mitmekesisuse ja võrdse 10-12.2025 kohtlemise arendamise kava 2023- 2025“ rakendamise õppetundide hindamine ja järgmise perioodi kava koostamine Roll projektis: projektijuht ja ekspert 2 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 3. Justiits- ja digiministeerium Vägivallaennetuse kokkuleppe mõjuanalüüs ja 09-12.2025 poliitikasoovitused Roll projektis: ekspert 4. Justiits- ja digiministeerium Naistevastase vägivalla ja perevägivalla 08-12.2025 ülevõtmise analüüs Roll projektis: ekspert 5. Sotsiaalministeerium Heaolutehnoloogiate arendusprogrammi 08.2025- väljatöötamine ja elluviimine 09.2029 Roll projekti: mõjude hindamise ja uuringute ekspert 6. DG REFORM/ Eesti avaliku sektori personaliarendussüsteemi 08.2025- Rahandusministeerium reformimine 07.2026 Roll projektis: ekspert, uuringu ja koolitussüsteemi loomise ja piloteerimise tööpaketi juht 7. Majandus- ja Tööde väärtuse hindamise metoodikate 04.2025- kommunikatsiooniministeerium võrdlusanalüüs, väljavalitud metoodika 01.2026 kohandamine ja juhendmaterjali koostamine Roll projektis: soolise võrdsuse ekspert; analüüsi läbiviimine ja uuringuaruande koostamine 8. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit Soolist võrdõiguslikkust ja võrdsete võimaluste 12.2024- edendamist toetava koolitus-, nõustamis- ja 10.2027 tugisüsteemi loomine ja rakendamine Ida- Virumaal Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; analüüsi läbiviimine, uuringuaruande koostamine, koolitustegevused, nõustamine ja juhendmaterjali koostamine Projekti raames teostati perioodil 12.2024- 05.2025 eelanalüüs (kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid: kirjanduse ja statistika analüüs, fookusrühma ja ekspertintervjuud). H. Biin viis projekti raames läbi 3 ekspertintervjuud. 9. Majandus- ja Karjäärinõustajate ja Töötukassa konsultantide 05.2024- kommunikatsiooniministeerium soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse 12.2026 tõstmiseks koolitusmooduli väljatöötamine ja rakendamine Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; kvalitatiivsete meetoditega teostatud eelanalüüsi läbiviimine ja aruande koostamine, koolitusmaterjalide koostamine, koolitamine. Perioodil 05-09.2024 viidi projekti raames läbi fookusrühma intervjuud töötukassa karjäärinõustajate ja -spetsialistidega. H. Biin viis projekti raames läbi 3 fookusrühma intervjuud. 3 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 10. ÖSB/Euroopa Komisjon Mutual learning programme in gender equality. 11-12.2024 Progress on gender and equality budgeting within the European Union Roll projektis: Eesti ekspert; Eesti ülevaate koostamine 11. Majandus- ja Statistikaveebi vordsedvoimalused.ee sisu 10.- kommunikatsioonministeerium täiendamine 12.2024 Roll projektis: Projektijuht ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise ekspert; statistikaveebi analüütiliste tekstide koostamine 12. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Nahavärvi alusel diskrimineerimine Eestis 05.- kohtlemise volinik Roll projektis: projektijuht ja võrdse kohtlemise 11.2024 ekspert; analüüsi läbiviimine ja uuringuaruande koostamine; kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid. 13. Majandus- ja Võrdsuslõime seminarid riigiametnikele 04-11.2024 kommunikatsiooniministeerium Roll projektis: projektijuht ja võrdsuslõime ekspert; koolituste väljatöötamine ja läbiviimine 14. Majandus- ja Palgalõhe direktiivi rakendamise toetamise 03-04.2024 kommunikatsiooniministeerium taotluse kirjutamine CERV-2024-GE taotlusvooru Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; rahastustaotluse koostamine 15. President Kaljulaidi Fond Seksuaalhariduse projekti taotluse kirjutamine 02-05.2024 CERV-2024-Daphne taotlusvooru Roll projektis: projektijuht ja ekspert; rahastustaotluse koostamine 16. Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti keemiatööstuse üleminekutee koostamine 01-09.2024 Roll projektis: projektijuht ja vanemkonsultant; analüüsi läbiviimine, teekaarid koostamine 17. President Kaljulaidi Fond Demokraatia Akadeemia taotluse koostamine 12.2023- CERV-2024-CHILD taotlusvooru 03.2024 Roll projektis: projektijuht ja ekspert; rahastustaotluse koostamine 18. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Soolise võrdõiguslikkuse koolitus ja töötuba 11.2023- EMTA töötajatele 01.2024 Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; koolituse loomine ja läbiviimine 19. Majandus- ja Euroopa toetusfondide kasutajatele mõeldud 09-12.2023 kommunikatsiooniministeerium digitaalse tööriista soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemaliste alapeatükkide koostamine Roll projektis: projektijuht ning soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise ekspert; taustaanalüüsi teostamine kvalitatiivsete meetoditega, tekstide koostamine. H. Biin viis projekti raames läbi 3 ekspert- ja väikerühma intervjuud keskkonna sihtrühmadega. 20. European Centre for Minority ECMI soolise võrdõiguslikkuse audit 07-10.2023 Issues (ECMI) 4 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; analüüsi läbiviimine ja aruande koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti käigus läbi 4 intervjuud (3 fookusrühma, 1 individuaal). 21. Keskkonnaagentuur Ringmajanduse teekaart 06-10.2023 Role: vanemkonsultant; teekaardi koostamine 22. Sotsiaalministeerium Sekkumisuuring isakande tegemiseks laste 05.2023- õiguste kaitseks ja lapsevanemate toetamiseks 01.2025 Roll projektis: projektijuht, analüütik ja käitumisteaduslike sekkumiste ekspert; analüüsi läbiviimine, aruannete koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti raames läbi 6 intervjuud (3 fookusrühma ja 3 individuaalintervjuud) 23. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused 05-10.2023 kohtlemise voliniku büroo rohepöördes Roll projektis: projektijuht, analüütik ja juhtekspert; analüüsi läbiviimine ja aruande koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti raames läbi 10 intervjuud (6 individuaalset ja 4 fookusrühma intervjuud) 24. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia EMTA soolise võrdsuse kava koostamise 04-10.2023 nõustamine Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; konsultatsioon 25. Keskkonnaministeerium Kemikaaliauditi metodoloogia ja ühikhinna 04-06.2023 väljatöötamine Roll projektis: projektijuht 26. Keskkonnaministeerium Eesti-Läti riigiülese pandipakendisüsteemi 03-04.2023 loomine Roll projektis: projektijuht; projekti lõpparuande koostamine 27. Keskkonnaministeerium Jäätmevaldkonna fookusgruppide korraldamine, 12.2022- Riigi jäätmekava 2023-2028 03.2023 Roll projektis: projektijuht ja vanemkonsultant; andmekogumine, analüüs ja aruannete koostamine 28. Jõgevamaa Koostöökoda Jõgevamaa Koostöökoja Leader 02-04.2023 toetusmeetmete projekti lõpuseire ja soovituste koostamine Roll projektis: projektijuht ja vanemkonsultant; analüüs ja aruande koostamine 29. Center For International Private Regional Gender Analysis on Women’s 04-10.2023 Enterprise (CIPE) Economic Empowerment in Western Balkans Projekt sisaldas mh : Roll: Soolise võrdsuse ekspert, analüütik ja metoodik; analüüsi metoodika loomine (sh kvalitatiivsed meetodid) ja kvaliteedikontroll. 5 Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 30. Tallinna Ülikool Ekspertkonsultatsioon diskrimineerimise 10-11.2022 ennetamise ja võrdse kohtlemise juhendi koostamisel Roll projektis: projektijuht ja ekspert; konsultatsioon 31. LHV Pank AS Koolitus: ESG ja jätkusuutlikkus tarneahelates 10-11.2022 Roll projektis: sotsiaalse jätkusuutlikkuse ekspert; koolituse läbiviimine 32. Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeeriumi mitmekesisuse ja võrdse 05.2022- kohtlemise edendamise kava koostamine 12.2022 Roll projektis: projektijuht ja võrdse kohtlemise ekspert; kava koostamine, sh analüüsi läbiviimine ja uuringuaruande koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin teostas projekti käigus 6 intervjuud (sh 2 individuaalset ning 4 fookusrühma intervjuud) 33. Eesti Kunstiakadeemia Eesti Kunstiakadeemia soolise võrdsuse kava 04.2022- koostamine 11.2022 Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse ekspert; konsultatsioon, analüüsi läbiviimine ja uuringuaruande koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti raames läbi 6 intervjuud (3 individuaal, 3 fookusrühma) 34. Keemilise ja bioloogilise füüsika KBFI soolise võrdõiguslikkuse kava koostamine 04.2022- instituut Roll projektis: projektijuht ja soolise võrdsuse 06.2022 ekspert; kava koostamine, sh analüüsi läbiviimine ja uuringuaruande koostamine; kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti raames läbi 3 intervjuud (1 individuaal, 2 fookusrühma) 35. Keskkonnaagentuur Ringmajanduse valge raamatu koostamine ja 03.2022- toimetamine 05.2022 Roll projektis: projektijuht ja vanemkonsultant; dokumendi koostamine 36. Jõgevamaa Tugikeskus MTÜ Jõgeva valla lastele suunatud sotsiaal- ja 03.2022- haridusvaldkonna koostöö arendamine 04.2023 Roll projektis: projektijuht ja vanemkonsultant; eeluuringu ja disainisprindi läbiviimine, kvalitatiivsed meetodid. H. Biin viis projekti raames läbi 2 fookusrühma intervjuud 37. Keskkonnaministeerium Keskkonnavaldkonna arengukava koostamine 11.2021- Roll projektis: vanemkonsultant; 12.2023 andmekogumine, konsultatsioon ja arengukava dokumendi koostamine 38. Tartu Linnavalitsus Taotluse koostamine EMP Norra 2014-2020 12.2021- taotlusvooru „Integreeritud tugiteenused 01.2022 koolist väljalangevuse ennetamiseks“ Roll projektis: vanemkonsultant; rahastustaotluse koostamine 6 Meediasuhtluse kogemus Pikaajaline kogemus meediasuhtluses, sh: - Ajakirjanduslike artiklite koostamine - Kirjutava meedia intervjuude andmine - Raadiointervjuude andmine (nii salvestatud kui otse-eetris) - Teleintervjuude andmine (nii salvestatud kui otse-eetris) Valitud projektid enne Civittat (u 10 a periood) Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine 1. SA Eesti Teadusagentuur Soolise võrdõiguslikkuse hetkeolukord ja 2020-2021 parandamise viisid Eesti teaduses Roll projektis: konsultant ja ekspert, sh tellija nõustamine lähteülesande koostamisel, tellija ja analüüsi teostaja nõustamine uuringu läbiviimise vältel 2. SA Eesti Teadusagentuur Eesti Teadusbaromeeter 2020 Roll projektis: konsultant, sh tellija nõustamine lähteülesande koostamisel, tellija ja analüüsi teostaja nõustamine uuringu läbiviimise vältel 3. SA Eesti Teadusagentuur Eesti teaduskommunikatsiooni strateegia 2018 – 2019 „Eesti teab 2020-2035“ koostamine Roll projektis: strateegia eestvedaja, siht- ja sidusrühmade kaasamine, kaasamisürituste korraldamine ja juhtimine, strateegia teksti koostamine 4. Euroopa Liidu õiguste, Naised poliitikas 2018 – 2019 võrdõiguslikkuse ja Roll projektis: projekti idee algatamine, kodakondsuse programm rahastustaotluse koostamine, ekspert, aastateks 2014-2020 kirjanduse ülevaate ning poliitikaülevaate kaasautor 5. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse Gender-Sensitive Parliaments (sootundlikud 2019 instituut; ICF parlamendid) Roll projektis: riigiekspert, uurimisinstrumentide kohandamine ja kontroll, andmekogumine, aruande kvaliteedikontroll Eestit puudutava osas 6. Sotsiaalministeerium Laste õiguste ja vanemluse uuring 2017 – 2018 Roll projektis: projektijuht ja analüütik, pakkumuse koostamine, projekti sisuline- ja finantsjuhtimine, projektimeeskonna juhtimine, uuringu disain, andmete analüüsimine, aruandlus. 7. Toetusprojekt Õpetajate ja koolijuhtide sootundlikkuse 2017 koolitused Roll projektis: projektijuht, koolitusekspert ja koolitaja. Projektikontseptsiooni loomine ja 7  Nr Tellija Projekti nimi Teenuse osutamine rahastusvõimaluste leidmine, koolituste loomine ning läbiviimine 8. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse Gender Segregation in Education, Training and 2016 – 2017 instituut the Labour Market (sooline segregatsioon hariduses, koolituses ja tööturul) Roll projektis: projektijuht ja analüütik. Pakkumuse koostamine, projekti sisuline ja finantsjuhtimne, projektimeeskonna juhtimine, suhtlemine tellijaga, analüüs, aruandlus ja teavitustegevused 9. Sotsiaalministeerium Asendushoolduselt elluastuvate noorte uuring 2016 Roll proejktis: analüütik. Pakkumuse koostamine, uuringu disain, uurimisinstrumentide disain, süvaintervjuude läbiviimine ja analüüs, aruandlus ja teavitus. 10. Euroopa soolise võrdõiguslikkuse Collection of good practices in the area of 2015 – 2016 instituut; Fondazione Giaccomo women and poverty (Parimad praktikad Brodolini võitlemaks naiste vaesusega) Roll projektis: ekspert ja kvaliteedkontroll. Analüütiku toetamine Eesti hetkeolukorra analüüsil. 11. EMP Norra toetused 2007-2014 Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja 2014 – 2015 kõrgharidusse Roll projekti: projektijuht, ekspert, analüütik ja koolitaja. Projekti sisuline- ja finantsjuhtimine, projektimeeskonna juhtimine; rahastustaotluse koostamine, projekti kontseptsiooni loomine, projekti uuringute ja koolituste disainimine ja läbiviimine, sihtrühmade kaasamine, aruandlus, kommunikatsioon. 12. Sotsiaalministeerium Lapsevanemate paindliku töö- ja pereelu 2012 – 2013 ühitamise võimaluste analüüs (Eesti vanemahüvitise süsteemi analüüs) Roll projektis: projektijuht ja analüütik. Projekti sisuline ja finantsjuhtimine, projektimeeskonna juhtimine; uuringu disain ja läbiviimine, aruandlus, kommunikatsioon 13. Sotsiaalministeerium Sooline ja seksuaalne ahistamine tööelus 2012 – 2013 Roll projektis: projektijuht ja analüütik. Projekti sisuline ja finantsjuhtimine, projektimeeskonna juhtimine, uuringu disain ja läbiviimine, uurimisinstrumentide loomine, aruandlus, kommunikatsioon Kuulumine ekspertvõrgustikesse 8  Organisatsioon Võrgustik Liikmelisuse aeg Euroopa soolise võrdõiguslikkuse EIGE Experts’ Forum (EL soolise võrdõiguslikkuse 2019 – 2021 instituut instituudi ekspertide foorum) Roll: Eesti riigi esindaja Euroopa Komisjon Advisory Committee on Equal Opportunities for 2019 – 2021 Women and Men (Naiste ja meeste võrdse kohtlemise nõukogu) Roll: Eesti riigi esindaja Euroopa Komisjon European Social Policy Network (Euroopa 2017 – 2018 sotsiaalpoliitika ekspertide võrgustik) Roll: Eesti ekspert Euroopa Komisjon Scientific Analysis and Advice on Gender Equality in 2016 – 2018 the EU (EL soolise võrdsuse alane teaduslik analüüs ja nõustamine) Roll: Eesti ekspert Euroopa Komisjon Network of Experts in the Field of Gender Equality 2015 – 2016 (Euroopa soolise võrdõiguslikkuse ekspertide võrgustik) Roll: Eesti ekspert Valitud publikatsioonid ● Marling, R., Sander, K., Biin, H., Pajumets, M., Raju, M. (Toim.) (2021). Teel Tasakaalustatud ühiskonda III Talllinn: Sotsiaalministeerium ● Biin, H. (2021). Eesti naised poliitikas 21. sajandi kolmanda kümenendi lävel. Teel tasakaalustatud ühiskonda III. Talllinn: Sotsiaalministeerium ● Anniste, K., Biin, H., Laanepere, L.A., Vainre, M. and Ester, J. (2020). Naiste osalus poliitikas: kirjanduse ülevaade. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ● Anniste, K., Biin, H., Osila, L., Koppel, K. ja Aaben, L. (2018). Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2018. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ● Mägi, E., Biin, H., Trasberg, K. ja Kruus, K. (2016). Õpetajakoolituse üliõpilaste hoiakud ja teadlikkus soolises võrdõiguslikkuse küsimuses. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 3(1). ● Karu, M., Soo, K., Biin, H., Lamesoo, K., Meiorg, M., Masso, M., Turk, P. (2014). Sooline ja seksuaalne ahistamine töökohal. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. ● Biin, H. and Albi, A. (2012). Suffrage and the nation: women’s vote in Estonia. In R.Rubio Marin and B. Rodriguez Ruiz (eds.) Female Suffrage in Europe. BRILL Academic Publishers, Leiden, Boston, Tokyo. ● Karu, M., Turk, P., Suvi, H., Biin, H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Täiskasvanud elanikkonna küsitlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis ● Karu, M., Turk, P., Biin, H., Suvi, H. (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste küsitlus. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. ● Karu, Marre; Turk, Pirjo; Biin, Helen; Suvi, Hella (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Metoodika aruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis. ● Karu, Marre; Turk, Pirjo; Suvi, Hella; Biin, Helen (2012). Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste ja täiskasvanute küsitluse kokkuvõte. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. ● Anspal, S., Biin, H., Kallaste, E., Karu, M., Kraut, L. (2011) Sooline palgalõhe. Teoreetilise ja empiirilise kirjanduse ülevaade. Eesti Rakendusuuringute Keskus CENTAR, Poliitikauuringute Keskus PRAXIS/Sotsiaalministeerium / Euroopa Sotsiaalfond, Tallinn 9 CV Nimi: Kiti Press Kontaktandmed: [email protected] Praegune töökoht ja amet: Norstat Eesti AS, projektijuht Hariduskäik: 1990-1993 Tartu Ülikool Eriala: Sotsioloogia bakalaureuse õpe 4 aastat (hiljem võrdustatud magistrikraadiga) Töölugu, mis kinnitab varasema kogemuse piisavust: Ajaperiood: (kuu/aasta) - 2015-praeguseni (kuu/aasta) Ettevõte/organisatsioon Norstat Eesti AS Amet Projektijuht Töö kirjeldus Kiti Press on olnud projektijuht laiapõhjalistes uuringutes, mille uurimisteemad on olnud mitmekülgsed. Tema peamisteks ülesanneteks on olnud uuringuprojektide kvaliteetne läbiviimine, tööde koordineerimine ning hinnapakkumiste koostamine. Kiti kogemus ja haridus võimaldavad tal edukalt juhtida projekte ja tegeleda keerukate ülesannetega. Näited projektidest: 1. Poliitilise lõimumise ja hoiakute teemaline uuring (Tallinna Ülikool, 2025) – projektijuht 2. Elatusmiinimumi teemaline uuring (Eesti Rakendusuuringute keskus Centar, 2025) - projektijuht 3. Korteriomanike hinnangud tehaselise rekonstrueerimise kogemuse ja mõju (EIS, 2025) – projektijuht 4. Meedia, kodanike ja demokraatia teemaline uuring (Tallinna Ülikool, 2024) – projektijuht 5. Geeniandmete kasutamine tervishoius (Tartu Ülikool, 2024) – projektijuht 6. Laste õiguste ja vanemluse uuring (Praxis 2018) - küsitlusjuht Norstat Eesti AS Endla 15, Tallinn [email protected] +372 68 089 55  KATI VARBLANE Strateegilise kommunikatsiooni juht reguleeritud valdkonnas MINUST Olen kogenud kommunikatsioonijuht, kellel on üle 15 aasta töökogemust strateegilise kommunikatsiooni, mainekujunduse ning meediasuhete +372 516 9152 juhtimisel avalikus sektoris ja finantsvaldkonnas. Olen vastutanud avaliku kommunikatsiooni eest organisatsioonides, kus selge, täpne ja usaldust [email protected] loov teabevahetus on kriitilise tähtsusega. Minu tugevus on keeruliste ja ühiskondlikult tundlike teemade selgitamine avalikkusele, juhtkonna https://www.linkedin.com/in nõustamine ning kommunikatsiooni sidumine organisatsiooni vastutuse /kati-varblane-84889a4/ ja pikaajaliste eesmärkidega. HARIDUS TÖÖKOGEMUS Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond - Kommunikatsioonijuht avalikkussuhted ja teabekorraldus Eesti Kindlustusseltside Liit ja Eesti Liikluskindlustuse magister - MPR Fond 2004 - 2007 August 2017 - detsember 2025 Vastutasin kindlustussektori katusorganisatsiooni meediasuhete, Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduskond - kommunikatsioonistrateegia ja avalike seisukohtade eest haldusjuhtimine Olin kommunikatsioonipartner juhatusele ja organisatsiooni kõneisik bakalaureus - BA Juhtisin sektoriülest mainekujundust ning koostööd kindlustusseltside 1997 - 2001 kommunikatsioonijuhtide ja sidusorganisatsioonidega TÄIENDKOOLITUSED Selgitasin avalikkusele keerulisi ja ühiskondlikult olulisi teemasid ning kujundasin ühtset sektoriülest sõnumiruumi Canva kujundus, AI tööriistad, Koordineerisin avalikkusele suunatud infokeskkondi ja meediasuhtlus, sotsiaalmeedia, kirjalik teavitustegevusi nagu kampaaniad, pressiteated ja artiklid kommunikatsioon, loovkirjutamine, Korraldasin kindlustuse konverentsi ja aasta kindlustusteo konkurssi veenva sõnumi koolitus Pressinõunik KEELTEOSKUS Riigikogu Kantselei avalike suhete osakond eesti keel - emakeel September 2013 - august 2017 inglise keel - C1 Korraldasin juhatuse ja komisjonide meediasuhteid avalikkusele prantsuse keel - B2 huvi pakkuvatel teemadel (majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ja vene keel - B1 Euroopa Liidu asjade komisjon) soome keel - A2 Koostasin istungite ülevaateid, pressiteateid ja nädala eelinfot saksa keel - A1 Eurovisiooni lauluvõistluse peaprodutsendi abi OSKUSED Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) strateegiline kommunikatsioon Juuni 2006 - detsember 2010 maine- ja kriisikommunikatsioon Vastutasin sisekommunikatsiooni eest ligi 40 telekanali esindaja, juhtkonna nõustamine meediasuhetes Eurovisiooni lauluvõistlust korraldava telekanali ja partnerite vahel avalikkuse teavitamine ühiskondlikel ja Koordineerisin rahvusvahelisi otseülekandeid, mille auditoorium oli seadusandlikel teemadel kuni 120 miljonit vaatajat huvigruppide ja partnerite kaasamine meeskondade ja töögruppide juhtimine Teavituse peaspetsialist ja projektijuht konverentside ja ürituste korraldamine Sotsiaalministeerium teavituskampaaniate läbiviimine digikanalid ja sisuhaldus (WordPress, 2002 - 2006 Canva, AI, sotsiaalmeedia) Riiklike ja rahvusvaheliste teavitusprojektide planeerimine ja B-kategooria juhiload elluviimine LIIKMELISUS SOOVITAJAD Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu liige Mart Jesse, Eesti Kindlustusseltside Liidu endine tegevjuht Korporatsioon Amicitia vilistlane Svante Stockselius, endine EBU peaprodutsent  NB! Väljatrukk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trukkida LÕVU3 2026 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Laste õiguste ja vanemluse uuring 2026 Projekti nimi inglise keeles Anaysis of Children's Rights and Parenting 2026 Vastutav täitja Helen Biin Asutus Civitta Eesti AS Projekti algus 16.03.2026 Projekti lõpp 31.05.2027 Taotletav summa (ilma 124600,00 käibemaksuta) Taotletav summa (koos käibemaksuga) 154504,00 Valdkond ja eriala Frascati CERCS Manuali ETIS valdkond % valdkond valdkond 2. Ühiskonnateadused ja 5.9 Teised S210 kultuur 2.11. 100,0 sotsiaalteadused Sotsioloogia Sotsiaalteadused Lühikokkuvõte eesti keeles Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 (LÕVU 2026) on kolmas uleriigiline kordusuuring, mis võimaldab võrrelda laste ja täiskasvanute teadlikkuse, hoiakute ja kogemuste muutumist. Esimene LÕVU viidi läbi 2012, teine 2018. aastal. 1 Uuring lähtub ÜRO lapse õiguste konventsioonist ning käsitleb lapse õigusi terviklikult, hõlmates hoolitsuse, kaitse, autonoomia ja osalemisega seotud õigusi. Varasemad tulemused on näidanud, et teadlikkus õigustest ei taga nende järjepidevat rakendumist, mistõttu on oluline jätkata nii hoiakute kui praktikate uurimist, sh fuusilise ja vaimse vägivalla, digiprivaatsuse ning lapse osalusõiguse teemadel. Arvestatakse ka vahepealsete kriiside ja pandeemia mõjuga peresuhetele ja vanemlusele. LÕVU 2026 säilitab sihtruhmana kogu täiskasvanud elanikkonna, mitte uksnes lapsevanemad, kuna uhiskondlikud hoiakud ja väärtused kujundavad laste õiguste rakendumise keskkonda laiemalt. Uuringu oluline uuendus on erivajadustega laste ja nende vanemate susteemne kaasamine, sh suure toevajadusega laste perede vaade. Sihtruhma määratlemisel ja andmekogumisel kasutatakse kohandatud ja ligipääsetavaid lahendusi ning tehakse koostööd valdkonna ekspertidega, et tagada sisuline ja adekvaatne esindatus. LÕVU 2026 uhendab võrreldavuse ja metoodilised uuendused, toetades teadmispõhist poliitikakujundamist. Tulemusi levitatakse lisaks otsustajatele ka lastele, sh vanusele kohandatud materjalide kaudu. Uuringu elluviimisel tehakse koostööd Eesti Lastekaitse Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga ning meeskonnas on varasemate lainete kogemusega eksperdid, tagades järjepidevuse ja kvaliteedi. Lühikokkuvõte inglise keeles he Child Rights and Parenting Survey 2026 (LÕVU 2026) is the third nationwide longitudinal survey in Estonia, enabling comparison of changes in children’s and adults’ awareness, attitudes and experiences over time. The first LÕVU was conducted in 2012 and the second in 2018. The survey is grounded in the UN Convention on the Rights of the Child and approaches child rights as a comprehensive framework, covering rights related to care, protection, autonomy and participation. Previous findings have shown that awareness of rights does not automatically ensure their consistent implementation in everyday life. Therefore, it remains essential to examine both attitudes and practices, including issues such as physical and psychological violence, digital privacy and children’s participation rights. The study also considers the impact of recent crises and the pandemic on family relations and parenting. LÕVU 2026 retains the entire adult population as a target group, not only parents, as broader societal attitudes and values shape the environment in which children’s rights are realised. A key innovation of this wave is the systematic inclusion of children with disabilities and their parents, including families of children with high support needs. The target group is defined substantively rather than solely administratively, and accessible, adapted data collection methods are applied in cooperation with field experts to ensure meaningful and adequate representation. LÕVU 2026 combines longitudinal comparability with methodological updates, supporting 2 evidence-based policymaking. Findings will be disseminated not only to decision-makers but also to children through age-appropriate materials. The survey is implemented in cooperation with the Estonian Union for Child Welfare and the Estonian Chamber of People with Disabilities, and the team includes experts involved in previous waves, ensuring continuity and quality. Projektikirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 (LÕVU 2026) on kolmas kordusuuring Eestis, mis võimaldab võrrelda laste ja täiskasvanute teadlikkuse, hoiakute ja kogemuste muutumist seoses lapse õiguste ja vanemlusega ajavahemikus 2012–2026. Kui 2012. aasta uuring lõi baastaseme uhiskondlike hoiakute ja teadlikkuse kaardistamiseks ning 2018. aasta uuring võimaldas hinnata nende muutumist ja seostada tulemusi strateegiliste poliitikaeesmärkidega, siis 2026. aasta uuringu eesmärk on jätkata laste ja vanemate igapäevaste kogemuste käsitlemist, laiendades seejuures uuringu sihtruhma selliselt, et kaasatud ja analuutiliselt eristatavad oleksid ka erivajadustega laste ja nende vanemate teadmised, hoiakud ja kogemused. Samuti on kerkinud vajadus uuendada uuringu teemakäsitlust, et hõlmata muutunud keskkonnaga seotud väljakutseid, teemasid ja vajadusi. Varasemate LÕVU uuringute tulemused on osutanud, et lapse õiguste tundmine ei tähenda automaatselt nende järjepidevat rakendumist igapäevases elus. Näiteks näitas 2018. aasta uuring, et hoolimata lapse fuusilise karistamise keelust pidas osa täiskasvanutest teatud olukordades fuusilist distsiplineerimist jätkuvalt õigustatuks. Samuti ilmnes uuringust, et lapse turvalisuse tagamise eesmärgil kasutatavad vanemlikud praktikad digikeskkonnas ei pruugi alati arvestada lapse õigusega privaatsusele, näiteks lapse sotsiaalmeediasuhtluse ja e-kirjavahetuse jälgimine ning lapse kohta sisu jagamine sotsiaalmeedias ilma lapse seisukohta arvestamata. Need näited viitavad, et lapse õiguste rakendumine võib eri eluvaldkondades olla ebauhtlane ning põhjendavad vajadust jätkata nende kusimuste käsitlemist ajakohases ja laiendatud vaates ka 2026. aasta uuringus. Oluline on käsitleda lapse õigusi ÜRO laste õiguste konventsiooniga kooskõlas oleva tervikliku raamistikuna, mis hõlmab nii hoolitsuse, kaitse kui ka autonoomia ja osalemisega seotud õigusi. LÕVU 2026 jätkab seda käsitlust, säilitades uuringu senise fookuse laste ja elanikkonna (sh lapsevanemate) teadmistele, hoiakutele ja kogemustele, ning täiendades seda mitme ajakohase suunaga. Nende hulka kuuluvad erivajadustega laste ja nende vanemate vaate lisamine, ning teemade laiendamine ja täiendamine, nt vaimse vägivalla käsitlemise laiendamine ning lapse õigusega seotud kusimuste täpsustamine digikeskkonnas, samuti vahepealsete kriiside ja pandeemia konteksti ja mõju lisamine. Peame oluliseks, et digiprivaatsuse ja vaimse vägivalla teemade käsitlemine toimuks laste vanust ja vastamisvõimet arvestades, kuna need on lapse jaoks keerulised ja tundlikud teemad. Samuti on oluline hoida kusimustiku maht sellisena, et see ei väsitaks lapsi ega vähendaks vastuste kvaliteeti. Vanemluse käsitlus LÕVU 2026 on meie hinnangul lapse õiguste uurimise lahutamatu osa ning hõlmab nii elanikkonna uldisi hoiakuid vanemluse ja lapse õiguste suhtes kui ka lapsevanemate kogemusi ja praktikaid. LÕVU varasemates lainetes ning lähteulesandes kirjeldatud uurimisfookuses on vanemluse 3 osas keskne roll vanemate hoiakutel, vanemluspraktikatel ning lapse ja vanema suhetel, kuid samuti laiemal uhiskondlikul kontekstil, milles vanemlus aset leiab. Lähteulesanne rõhutab vajadust arvestada vanemate toimetulekut mõjutavate teguritega, sealhulgas avalike teenuste rolli ning vahepealsete kriiside, nagu pandeemia, mõjuga peresuhetele. LÕVU 2026 võimaldab uurida, kas ja kuidas need tegurid seostuvad vanemate kogemustega ning nende valmisolekuga rakendada lapse õigusi toetavaid kasvatuspraktikaid. Kuigi tellija on pakkunud võimalust jätta uuest uuringulainest välja nende täiskasvanute sihtruhm, kes ei ole ise lapsevanemad või kelle leibkonda ei kuulu alaealisi lapsi, peame oluliseks nii uuringulainete tulemuste võrreldavuse, kuid eelkõige käsitluse terviklikkuse mõttes säilitada uuritavate hulgas ka nimetatud sihtruhm. Lapse õiguste tagamine ja praktiseerimine toimub uhiskonnas, milles levinud hoiakud, väärtused ja arusaamad mõjutavad laste elu ja konteksti. Seega on lapse õiguste tagamise ja rakendamise keskkonna loomisel oluline roll mitte vaid lapsevanematel, vaid ka neil täiskasvanutel, kel puudub perekondlik side alaealiste lastega ning uldise fooni, teadlikkuse ja hoiakute mõistmiseks on oluline uurida kogu täiskasvanute sihtruhma. 2026. aasta uuringu uks olulisemaid sisulisi uuendusi on erivajadustega laste ja nende vanemate perspektiivi kaasamine. Käsitleme erivajadustega laste ja nende vanemate sihtruhma lisamist kahetasandilise lisandusena: uhelt poolt võimaldab see hinnata lapse õiguste universaalset rakendumist erinevate laste kogemuste kaudu; teisalt soovime defineerida erivajadustega laste sihtruhma selliselt, et kaasatud oleksid lisaks tavakoolides õppivatele lastele ka need lapsed, kelle toevajadus tingib vajaduse erikooli või alternatiivsete hariduslahenduste järele või kelle erivajaduse liik ja aste (nt sugav intellektipuue) ei võimalda nende kaasamist LÕVU tavapäraste uurimismeetoditega. Erivajadustega laste ja perede vaade võimaldab uurida, kas ning millised takistused võivad lapse õiguste ja vanemluse toetamise seisukohalt ilmneda valdkondades, mis uldpopulatsiooni vaates ei pruugi nähtavaks muutuda, sh teenuste kättesaadavuse, kohandamise ning lapse ja vanema rollidega seotud kusimustes ning ebavõrdse kohtlemise ja toevajaduse vaates. Peame meie lähenemise oluliseks lisaväärtuseks, et soovime kaasata suure toevajadusega laste ja nende perede vaate, kes tavapärastest uuringutest eristuva metoodilise lähenemise vajaduse tõttu kipuvad välja jääma. Just nende perede võimalused lapse õiguste realiseerimisel, teenuste kättesaadavusel ja vanemluse toetamisel on kõige haavatavamad ning sõltuvad väga suurel määral susteemsetest tugiteenustest. Kuigi tegu on väikse osaga kogu LÕVU sihtruhmast, annaks selle sihtruhma väljajätmine ebatäieliku pildi ning ei oleks kooskõlas uuringu eesmärgiga käsitleda lapse õigusi ja vanemlust kaasavalt ja terviklikult. Uuringu kaudu on võimalik tuua nähtavale nende perede vajadused ja kogemused ning toetada teaduspõhist arutelu selle ule, kuidas tagada võimalikult võrdne ligipääs õigustele ja toetavale vanemlusele ka kõige suurema toe vajadusega laste puhul. Peame oluliseks, et erivajadusega lapse mõistet LÕVUs ei määratleks vaid dokumentide või ametlike definitsioonide alusel, vaid see oleks sisuliselt põhjendatud ja uuringu eesmärkidest lähtuv. Seetõttu käsitleme erivajadustega laste ja nende vanemate kaasamist eraldi metoodilise väljakutsena, mis eeldab ekspertide kaasamist, sihtruhma teadlikku määratlemist, ligipääsetavaid ja kohandatud andmekogumislahendusi ning tulemuste eraldi ja kontekstiteadlikku tõlgendamist. Meie hinnangul on LÕVU 2026 tugevus selles, et see võimaldab uhendada pikaajalise võrreldavuse ning sihipäraselt täiendatud metoodilise lähenemise. Avaandmete loomine kolme uuringulaine lõikes suurendab oluliselt uuringu kasutegurit teadus- ja arendustegevuses ning toetab läbipaistvat ja teadmistepõhist poliitikakujundamist. Samuti peame oluliseks, et uuringu tulemused jõuaksid lisaks 4 otsustajatele ka lasteni, mis on kooskõlas lapse kui aktiivse ja agentse subjekti käsitlusega ning lapse õigusega saada teavet ja olla kaasatud teda puudutavatesse aruteludesse. Kokkuvõtlikult mõtestame LÕVU 2026 eesmärgina mitte uksnes olukorra kirjeldamist, vaid ka teadmispõhise sisendi pakkumist lapse õiguste ja vanemluse edasiseks arendamiseks Eestis, et need põhimõtted oleksid võimalikult laialdaselt toetatud ja kogemuslikult rakendatud laste ja perede igapäevaelus. Selleks on uheks läbivaks põhimõtteks metoodika uuendamisel võrreldavuse tagamise kõrval ka praktilise poliitikakujundamise väärtuse tagamine ja suurendaminne. Oluline osa laste õiguste edendamisel ja tagamisel on teadlikkus. Kui varasemate LÕVU lainete puhul on uuringu tulemustest teavitamisel põhirõhk olnud täiskasvanute, sh poliitikakujundajate ja ekspertide sihtruhmal, soovime sel korral enam tähelepanu pöörata ka uuringutulemuste levitamisele laste sihtruhma seas ning peame oluliseks, et see ei jää uksnes formaalseks, uhekordseks tegevuseks. Kuigi tehnilises kirjelduses on ette nähtud tulemuste tutvustamine vähemalt uhel korral, ei ole täpsustatud selle vormi ega ulatust. Peame vajalikuks koostada lastele eraldi uuringu tulemusi tutvustavad ukslehed (nooremale ja vanemale vanuseruhmale eraldi) ning animatsioonid, mis ei ole lihtsalt uldraporti luhendatud versioon, vaid sihtruhmale kohandatud materjal. Ükslehed ja animatsioonid esitavad uuringu peamised järeldused selges ja arusaadavas keeles, visuaalselt toetatud ning laste vanust arvestavas vormis. Materjal on sobiv avaldamiseks laste ja peredele suunatud veebikeskkondades ning jagamiseks haridus- ja noortevaldkonnas tegutsejate kaudu. Meie meeskonda on partneritena kaasatud Eesti Lastekaitse Liit ning Eesti Puuetega Inimeste Koda. Lastekaitse Liit toetab lapse õiguste tagamise ja edendamise laiapõhjalist käsitlust ning panustab nii metoodika kujundamisse kui ka uuringu sisulisse raamistikku, sh on LKL esindaja uurimistiimis kaasatud laste õiguste ja vanemluse eksperdina. Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab erivajadustega laste sihtruhma metodoloogiliselt parimat võimalikku kaasamist ning aitab tagada, et sihtruhma vaade on uuringus adekvaatselt ja sisuliselt esindatud. Lisaks kuuluvad uuringumeeskonda eksperdid, kes on olnud seotud mõlema varasema LÕVU lainega: Helen Biin 2012. ja 2018. aasta uuringus analuutikuna ning 2018. aasta uuringus projektijuhina ning Kiti Press, kes korraldas ja koordineeris 2018. aastal andmekogumist.. See tagab suvitsi teadmised varasemate uuringulainete metoodikast, andmestikust ja analuusiloogikast ning toetab võrreldavuse säilitamist ja metoodiliste uuenduste läbimõeldud rakendamist. I uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Metoodika uuendamine hõlmab andmekogumismeetodite ja uurimisinstrumentide uuendamist ning teemavaldkondade ja sihtruhmade lisamist. Juhindume läbivalt 8 põhimõttest: Võrreldavuse säilitamine. Metoodika uuendamisel säilitame võimalikult suures ulatuses võrreldavuse eelmiste lainetega. Metoodiline kvaliteet ja teaduspõhisus. Tugineme eelmiste lainete kogemusele ja rahvusvahelisele praktikale. Uuendused on susteemselt põhjendatud lahendused, mis suurendavad uuringu usaldusväärsust, täpsust ja kasutatavust. Lapse õigustest lähtumine. Lähtume ÜRO LÕK lapse õiguste 3 kategooriast ja lapse parimate huvide põhimõttest, näeme last aktiivse ja autonoomse subjektina. Vastajakesksus ja proportsionaalsus. Arvestame vastajate vanust, kognitiivset suutlikkust ja ajakoormust, väldime vastajate ulekoormamist ning seonduvat andmekvaliteedi langust. Uute teemade lisamisel optimeerime olemasolevaid plokke ning otsime tasakaalu sisulise põhjalikkuse ja vastajale jõukohasuse vahel. Lähtume andmete minimaalsuse põhimõttest. Kaasav ja ligipääsetav lähenemine. Uurimisinstrumendid ja meetodid on võimalikult ligipääsetavad, sh 5 uuele sihtruhmale. Võimalusel kasutame eri sihtruhmade osaluse tagamiseks kohandatud instrumente või täiendavaid andmekogumismeetodeid. Rakendatavus poliitikakujundamisel. Lähtume eesmärgist koguda andmeid, mis võimaldavad teha poliitikakujundamisel teadmistepõhiseid otsuseid ning suunata tähelepanu enim sekkumist vajavatele valdkondadele. Andmete läbipaistvus ja taaskasutatavus. Arvestame läbivalt andmete avaldamise ja teadustööks kasutamise võimalustega. Tellijaga kooskõlastatud metoodilised otsused. Kõik olulised metoodilised otsused arutatakse läbi ja kooskõlastatakse tellijaga. Metoodika uuendamisel kasutame 8-sammulist lähenemist: Välispraktikate ülevaate koostamine. Eelmine LÕVU andmekogumine toimus 8a tagasi. Vahepealsel ajal on toimunud mitmeid olulisi laste heaolu ja õigusi puudutavaid sundmus, sh pandeemia, täiemahuline sõjategevus Euroopas, sotsiaalmeedia ja digikeskkondade plahvatuslik kasv ja areng, vaimse tervise temaatika tugevam esilekerkimine. Need jt olulised muutused mõjutavad nii seda, millised teemad vajavad uut või täpsemat käsitlust kui ka seda, kuidas teha andmekogumise valikuid. Seetõttu peame oluliseks metoodika uuendamisel õppida teiste riikide kogemustest teemade kajastamisel ning uue sihtruhma kaasamisel. Kaardistame kuni 5 riigi praktikad keskendudes eelkõige uutele teemadele ja sihtruhmale. Piiritleme riikide valiku Euroopaga, perioodiga 2018-2025. Kuna LÕVU on oma lähenemiselt Euroopas usna unikaalne, kaasame analuusi LÕVU fookusega sarnaseid laste heaolu ja vanemluse uuringuid, sh näiteks koolides toimuvad laste terviseuuringud, laste- ja noortebaromeetrid jmt. Eestis läbiviidud uuringute fookuse ja sihtrühmade kaardistamine. Tähtsustame, et uuring ei koguks uuesti andmeid, mida on teiste uuringutega Eestis juba kogutud. Selleks kaardistame fookusteemadega seonduvad uuringud, nende temaatika, teemakäsitluse, sihtruhmade spetsiifika ja uuringu läbiviimise välba. Kaardistuse põhjal tuvastame teistest uuringutest saadava info võrreldavuse LÕVU eesmärkidega, mille alusel otsustame millised kusimused või kusimused on vajalik LÕVUsse lisada või sealt välja võtta. LÕVU 2012 ja 2018 metoodika analüüs. Analuusime LÕVU eelmiste lainete metoodikat, kasutatud instrumente ning uuringu korraldamise järel tehtud metoodilisi ettepanekuid, et selgitada välja kriitilise tähtsusega muutused. Täpsustatud metoodilise lähenemise koostamine. Eelneva 3 sammus põhjal koostame täpsustatud ettepaneku LÕVU 2026 metoodikaks. Lisaks viime läbi ekspertkonsultatsioonid erivajadusega laste uuringusse kaasamiseks EPIK ekspertide ning vajadusel teiste sihtruhmade esindajatega. Uurimisinsturmentide uuendamine ja loomine. Uuendame laste ja täiskasvanute ankeete ning täiendavad uurimisinstrumendid uutele sihtruhmadele. Kõiki instrumente testime sihtruhmaga kognitiivsetes intervjuudes keskendudes eelkõige kusimuste mõistetavuse, ankeedi liikumise loogika ning kusimustiku täitmisele kuluva aja väljaselgitamisele. Viime läbi kolm kognitiivset intervjuud iga sihtruhmaga. Testimise põhjal muudame vajadusel instrumente arvestades, et säiliks võrreldavus sihtruhmade ja LÕVU lainete vahel. Lõplikud instrumendid programmeerime kusitluskeskkonda. Valimi koostamise põhimõtete loomine. Kirjeldame ära LÕVU 2026 valimi koostamise põhimõtted kõigi sihtruhmade lõikes, sh valimi mahu, valimi jaotumis olulist tunnuste lõikes ja respondentide värbamise põhimõtted. Andmekogumise põhimõtete, juhendi ja tugimaterjalide loomine. Loome andmekogumise põhimõtted, kusitlusjuhendi kusitluse läbiviijatele (sh õpetajatele) ning koostame tellija ja võimalusel HTM või koolipidajate kinnituskirjade projektid ning pöördumiskirjad haridusasutustele. Esialgse metoodikaaruande koostamine. Kõigi teostatud tegevuste tulemid koondatakse esialgsesse 6 metoodikaaruandesse. Esialgne aruanne ei sisalda tagasisidet 2026. a andmekogumise kohta ja järeldusi vajalikest muudatustest järgmiseks uuringukorraks. Uuringu suurimaks sisuliseks muudatuseks on uue sihtrühma, so erivajadustega laste ning nende vanemate selge eristamine ja sihipärane kaasamine. Kuna selline fookus on esmakordne, eeldab see põhjalikumat ettevalmistust: sihtruhma täpset defineerimist, lähtepõhimõtete kokkuleppimist, metoodika ja uurimisinstrumentide väljatöötamist ning testimist. Sisuliselt tähendab see, et osa uuringust toimib uue lähenemise piloteerimisena. Erivajadustega laste sihtruhm on mitmekesine ning vajab kaalutletud metoodilisi valikuid ja tihedat konsulteerimist siht- ja sidusruhmade esindajatega, et tagada ligipääsetavus, eetiline turvalisus ja andmete kvaliteet (vt täpsemalt III uurimis- ja arendusulesande kirjeldus). Ülejäänud uuringu osas säilitame varasemate lainetega kooskõlas oleva lähenemise, et tagada ajas võrreldavus. Uurime lapsi vanuses 10–17 koolides ning täiskasvanuid vanuses 18–74 veebikusitluses, eristades täiskasvanute seas alaealiste laste vanemaid ja neid, kelle leibkonnas alaealisi lapsi ei ole. Kuigi tellija lähteulesanne võimaldab keskenduda vaid lapsevanematele, peame oluliseks kaasata ka lasteta täiskasvanud, sest laste õiguste ja nende uhiskondliku positsiooni kujunemine sõltub kogu uhiskonna hoiakutest ja arusaamadest (vt täpsemalt II uurimis- ja arendusulesande kirjeldus). Senise sihtruhma puhul säilib valimiloogika ning kusitlusmetoodika, et tagada tulemuste ajas võrreldavus. Muudatused puudutavad eeskätt korralduslikku poolt: laste kusitlemisel liigume võimalusel klassipõhise vastamise suunas ning kaasame protsessi koolisisese koordinaatori. Kui koolide kaudu ei ole võimalik saavutada piisavat kaetust, on alternatiivina võimalik lähenda huvikoolide kaudu või uuringupartneri veebipaneelis, kuid viimast käsitleme vanemate liiga suure sekkumise võimaluse tõttu viimase varuvariandina. Metoodilisi täiendusi nõuab erivajadustega laste kaasamine, eelkõige keerulisema sihtruhma osa, nt intellektipuudega laste puhul, kus standardne kusitlemine ei ole rakendatav. Sellisel juhul kasutame vahendatud lähenemist vanemate, ekspertide ja spetsialistide intervjueerimisega. Uute teemade lisamine on lahti kirjutatud II uurimis- ja arendusülesande all. LÕVU andmete avaandmetena avaldamise planeerimisel lähtume põhimõttest, et avaldatakse eelkõige võrreldavad ja kvantitatiivsed andmed. Lahtiste kusimuste vastuseid ei pea me uldjuhul sobivaks avaandmetena avaldamiseks, arvestades nii andmekaitse kui ka tõlgendusriskide kusimusi. Avaandmete struktuuri kujundamisel näeme ette järgmised sammud: 1. Erinevate uuringulainete tunnuste analuus ja võrreldavuse kaardistus, et tuvastada läbivalt kasutatud ja ajas võrreldavad näitajad. 2. Võrreldavate tunnuste olulisuse hindamine, mille käigus loome kriteeriumid, mille alusel otsustada, milline info on piisava sisulise ja poliitikakujundusliku väärtusega avaldamiseks. Näiteks on oluline avaldada uhiskondlikult tähenduslikke põhinäitajaid (nt teadlikkus lapse õigustest), kuid mitte detailseid tehnilisi või kontekstispetsiifilisi muutujaid, millel puudub laiem kasutusväärtus. 3. Mittevõrreldavate tunnuste sisuline hindamine, et otsustada, kas ja millises mahus on põhjendatud nn eriplokkide avaldamine. Keerukamate konstruktsioonide (nt perepilt) agregeerimise või tupiseerimise analuus, et vähendada liigselt killustunud ja omavahel sõltuvate tunnuste hulka ning kujundada kasutajasõbralikud, analuutiliselt mõtestatud tuubid. Töö tulemusena koostame tellijale argumenteeritud ettepaneku avaandmete lõigete kohta, viime läbi valideerimisarutelu tellija ja olulisemate sidusruhmadega ning seejärel koostame lõpliku nimistu avaldatavatest tunnustest koos metainfo ja valikuvariantidega. Sisuliselt peame oluliseks avaldada vähemalt järgmised andmeplokid (uldistatud ja andmekaitseliselt kaalutletud tasemel): - vastajate sotsiaaldemograafilised tunnused; 7 - lapse õiguste konventsiooni kolme põhikategooriaga seotud põhinäitajad; - teadlikkus lapse õigustest ja väärkohtlemise keelatusest ning kogemused; - abivajava lapsega seotud näitajad; - vanemluse toetamine; - lapse rahulolu ja heaolu; - lapse aja kasutus; - laps digitaalses maailmas. Konkreetsete kusimuste ja lõigete valik täpsustatakse töö käigus, arvestades lainetevahelist võrreldavust ning avaldamise sisulist väärtust. Vajadusel on võimalik avaldada ka temaatilisi eriplokke, mis ei esine kõigis LÕVU lainetes, kuid omavad eraldi analuutilist tähendust. II uurimis- ja arendusülesande teostamise kava Uute teemade lisamine Uurimiskusimuste plokkide juures võtame aluseks eelmise korra ankeedi, samas tuleb arvesse võtta, et laste heaolu kujundavad tegurid on mitmekesistunud ja kõik täna olulised valdkonnad ei ole uuringus kaetud. Uute teemade lisamisel on vaja säilitada tasakaal vastajakoormuse ja infovajaduse vahel. Uute teemade sissetoomine toimub uksnes kaalutletud valikute alusel ja eeldab paratamatult mõne varasema kusimuse muutmist või eemaldamist. Seda tehes lähtume põhimõtetest: (1) hindame, kas teemat on võimalik mõõta uhe-kahe hästi valitud kusimusega või vajab see sisuliselt eraldi kusimusteplokki (nt lähisuhte- ja vaimse vägivalla kogemuste käsitlemine eeldab sageli detailsemat, eetiliselt turvalist ja toetava infoga varustatud lähenemist), (2) lähtume teiste uuringute ja välispraktikate kaardistamise tulemustest, et vältida topeltandmete kogumist (3) võrdleme teiste riikide kusitlustega, et leida võimalikult ökonoomne, kuid sisuliselt piisav viis vajaliku info saamiseks. Uued teemad: - Fuusilise ja vaimse vägivalla hoiakud ja kogemused: teema oli ankeetides riivamisi kaetud, kuid puuduvad kusimused vaimse vägivalla kui väärkohtlemise vormi ja hoiakute kohta (võrdväärselt fuusilise karistamisega). Samuti ei käsitleta lähisuhtevägivalla mõju lapsele kui passiivsele ohvrile. - Lapse õigus privaatsusele digikeskkonnas: teema on ankeedis kaldu kontrolli ja turvalisuse, mitte õiguste ja privaatsuse poole. Puudub lapsevanema teadlikkuse hindamine lapse kui iseseisva subjekti õigusest privaatsusele digimaailmas. Eelmises plokis on kirjeldatud tegevused, mille põhjal analuusime kas nendele teemadele lisaks on vajalik veel olulisi teemasid ankeetidesse lisada. Üheks selliseks võib olla näiteks uurida, millised on hoiakud abi otsimise suhtes. Teema haakub tugevalt viimase aja vaimse tervise, kriisideks valmistusemise jms olukordadega ning saaks siduda olemasoleva teema kulge. Lõplik teemade valik tehakse vastavalt I ulesande tulemustele ja koos tellijaga. 2026 uuringust ei plaani me välja jätta uhtki varasemat tuumvaldkonda. Kuid optimeerime olemasolevat ankeeti, vähendades vastajakoormust seal, kus see ei kahjusta analuutilist väärtust. See tähendab eelkõige varasemate uuringute järel antud soovituste arvestamist, sh nt lahtiste vastustega kusimuste osakaalu vähendamist, perepilti käsitleva kusimusteploki lihtsustamist, piiratud analuutilise kasutusega kusimuste eemaldamist. 8 Lisaks kaalume koostöös tellijaga võimalust roteerida fookusteemasid uuringulainete lõikes, mis võimaldab säilitada pikemaajaline võrreldavus eri uuringulainete vahel, kuid vähendab vastajakoormust igas uksikus uuringus. Andmekogumine Kusitlustöös kasutame eelmise korraga sarnast lähenemist, tehes koostööd Norstatiga, kes osales 2018. aasta LÕVU läbiviimisel. See võimaldab tugineda järeleproovitud tööprotsessidele ja võtta arvesse eelmisel korral tekkinud takistusi. Täiskasvanute kusitlus Täiskasvanute kusitluse läbiviimisel rakendame eelmise korraga sarnast valimit ja metoodikat, et tagada tulemuste võrreldavus. Andmekogumiseks kasutame CAWI meetodit, mis viiakse läbi Norstati veebipaneelis. Valimis on 18–74-aastased Eesti elanikud. Valimi suurus on vähemalt 1000 vastajat. Valimi koostamisel lähtume rahvastikustatistikast, tagades valimi proportsionaalse jaotuse soo, vanuse, rahvuse ja piirkonna lõikes ning tulemuste uldistatavuse vastavaealisele elanikkonnale. Tuginedes 2018. aasta kogemustele, rakendame järgmisi täiendusi: - Parema piirkondliku katvuse tagamiseks rakendame sihitult regionaalseid kvoote. Selleks kasutame paneeli liikmete elukoha infot, saates esimeses järjekorras kutsed madalama vastamisaktiivsusega piirkondade (nt Kesk-Eesti ja maapiirkonnad) elanikele. - Vastuste kvaliteedi tagamiseks jälgime, et keskmine ankeeti täitmise aeg oleks ca 40 minuti piires. - Keerulisemate vanuseruhmade katmiseks jälgime reaalajas kvootide täitumist ja rakendame vajadusel kohest lisavärbamist (nt nooremad mehed) personaalsete meeldetuletustega. - Vajadusel motiveeritakse keerukamate alamgruppide ja piirkondade respondente kõrgemate boonuspunktidega. Laste kusitlus Laste kusitluse läbiviimisel kasutame sarnaselt varasemale koolide kaudu lähenemist. Kuigi eelmisel korral ei olnud mitmed koolid koostööle aldid, siis aitab see lähnemine saavutada ule-eestiline proportsionaalse jaotuse vastavalt õpilaste arvule, piirkonnale ja õppekeelele ja peegeldab täpselt Eesti laste populatsiooni. Koolis läbiviidav kusitlus võimaldab luua neutraalse keskkonna, kus vanemate kohalolu ei saa mõjutada lapse vastuseid. Alternatiivselt otse lapsevanemate poole pöördumine (nt veebilinkide kaudu) tooks kaasa riski, et uuringus osalevad vaid aktiivsemad ja kõrgema teadlikkusega pered, mis moonutaks uuringu tulemusi. Nooremate laste puhul on tähtis kusitleja vahetu abi kusimuste selgitamisel, mida vanemad ei pruugi suuta pakkuda ilma lapse arvamust suunamata. Laste valim peab tagama andmete võrreldavuse varasemaga, kuid peegeldama tänast haridusmaastiku struktuuri. Valimi uldkogumi moodustavad Eesti uldhariduskoolide 4.–11. klassi õpilased, kes jaotatakse vastavalt arengulisele kognitiivsele suutlikkusele kahte gruppi: 1) noorem vanuseruhm (4.–6. klass), kus kasutame CAPI meetodit (arvutil juhitav personaalintervjuu grupis, kus kusitleja on klassis abiks), 2) vanem vanuseruhm (7.–11. klass), kus kasutame CAWI meetodit (juhendatud veebikusitlus), kus õpilased täidavad ankeedi iseseisvalt. Oleme hinnanud õpilaste struktuuris toimunud muudatusi võrreldes 2018. aastaga , mis mõjutavad valimi planeerimist. - Jääme kindlaks 11. klassi piirile, kuna 12. klassi õpilased on valdavalt täisealised ja kaetud 9 elanikkonnakusitlusega, mis väldib andmete dubleerimist. - Koolide liitumised ja riigigumnaasiumide laienemine on muutnud koolide jaotust. Kasutame juhuvalikut, mis võtab arvesse koolituupe (põhikoolid vs gumnaasiumid) ja asukohta (linn vs maa), et tagada 2018. aastaga võrdne uldistatavuse tase. - Arvestades eestikeelsele õppele ulemineku protsessi, on vaja jälgida valimi koostamisel mitte ainult EHIS- e põhist kooli õppekeelt, vaid õpilaste tegelikku kodust keelt. - Ukraina sõjapõgenike lisandumise tulemusel õpib Eesti koolides uuringu sihtruhma vanusegruppides (4.– 11. klass) ligikaudu 4500 õpilast. Arvestame, et "muu koduse keelega" õpilaste segment on oluliselt suurenenud ja peab uldvalimist moodustama varasemast suurema osa. Kuna Ukraina lapsed on tänaseks kohanenud siinse õppekeelega, leiame, et nad on võimelised vastama eesti- või venekeelse ankeedi alusel. Võimalikku keelelist ebakindlust aitab maandada kohapeal viibiv kusitleja. Laste kusitluse läbiviimine koolides on toimub järgmiselt: - Uuringu alguses on vajalik teha SOM ja HTM uhine pöördumine koolidele, et selgitada uuringu prioriteetsust. - Koolide värbamiseks võtame koolidega uhendust. Igast valimisse sattunud koolist lepime kokku peamise kontaktisiku, kelle kaudu toimub kusitluse koordineerimine. - Võrreldes eelmise korraga kasutame lähenemist, kus koolis kohapeal juhivad kusitlusprotsessi koolide määratud personaliliikmed. See aitab muuta andmekogumise koolidele paindlikumaks ja vähem häirivaks. Kooli töötaja tunneb päevakava ja õpilaste logistikat, mis võimaldab kusitlust läbi viia loomuliku osana õppetööst. Õpilaste jaoks on tuttavas keskkonnas viibiv koolitöötaja loomulikum, mis soodustab rahulikku tööõhkkonda, eriti nooremas vanuseruhmas. Selline lähenemine, kus logistiline läbiviimine on kooli kanda, kuid sisu ja kvaliteedikontroll on uurimisruhma poolt juhitud, tagab usaldusväärse tulemuse ja lähteulesandes oodatud tõhusa ressursikasutuse. Värvatud koolidega lepime kokku konkreetse isiku kooli personali hulgast, kes vastutab kusitluse läbiviimise eest ehk võtab kusitleja rolli. Selleks on keegi, kes ei ole vahetult kusitletavate laste aineõpetaja (nt huvijuht, koolipsuhholoog, sotsiaalpedagoog või infojuht), et tagada vastamisel maksimaalne neutraalsus. - Koolipoolsete kusitlejate ettevalmistuseks koostame neile kusitlusjuhendi (eesmärgid, eetika, tehnilised sammud ja juhised õpilaste toetamiseks) ja veebikoolituse (selgitame tööprotsessi, käsitleme võimalikke takistusi ja rõhutame neutraalse hoiaku säilitamise tähtsust). Kogu protsessi vältel on kusitlejale telefoni ja eposti teel kättesaadav uuringu kontaktisik. - Kusitlus viiakse läbi kooli arvutiklassis või nutiseadmetes mõne ainetunni raames või muul ajal, võttes arvesse kooli päevakava. Ettepanekud analüüsimetoodika täiustamiseks võimalusel: - Lisaks kirjeldavale statistikale kasutame võimalusel regressioonanaluusi ja marginaalsete efektide hindamist, et eristada sotsiaaldemograafiliste tunnuste (nt vanus, haridus, elukoht ja kodune keel) puhast mõju teadlikkusele ja hoiakutele. - Avatud vastuste puhul rakendame temaatilist koodraamistikku, mis võimaldab kvalitatiivset infot kvantifitseerida ja rikastada statistilisi järeldusi vahetute kogemuslugudega. - Andmete valideerimine ja "ei oska öelda" vastuste käsitlus: Rakendame ranget mikrovalideerimist, et tuvastada ebakõlad sisuliselt seotud kusimuste vahel. Vastavalt 2018. aasta soovitusele analuusime "ei oska öelda" vastuste osakaalu kriitiliselt – kui see viitab teadmatuse asemel mugavusvalikule, kaalume analuusis nende ruhmade eristamist või koondamist sisuliste vastuste kvaliteedi tõstmiseks. 10 - Võimaluse piires analuusime laste ja lapsevanemate vastuste mustreid kompleksselt, et leida seoseid vanemluspraktikate ja laste subjektiivse heaolu ning õiguste tunnetamise vahel. Andmete kogumist puudutvate takistute lahendamise kohta vt täpsemalt riskide peatükist, erivajadustega laste uurimise metoodika on kirjeldatud III uurimis- ja arendusülesande teostamise kavas. III uurimis- ja arendusülesande teostamise kava III uurimis- ja arendusulesanne on LÕVU kontekstis uus, varasematel uuringu läbiviimise kordadel ei ole lapse erivajadust uuringus dokumenteeritud, erivajadustega laste sihtruhma valimi koostamisel eraldi silmas peetud ega uuringu tulemusi erivajaduse või selle puudumise lõikes analuusitud. Uue sihtruhma lisamine uuringusse tähendab vajadust: 1. defineerida erivajadusega laps uuringu kontekstis; 2. luua erivajadusega laste ja nende vanemate uurimise metoodika; 3. defineerida teemavaldkonnad, mida käsitletakse uue sihtruhma uurimisel; 4. defineerida uue sihtruhma kaasamiseks metoodika. Erivajadusega lapse defineerimine. Erivajadusega laps on lai ning kontekstist sõltuvalt varieeruva definitsiooniga mõiste. Ka tellija on erivajaduse mõiste sisustanud laialt – isik, kelle areng või õppimine on takistatud fuusiliste, meeleliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete tegurite tõttu ning kes vajab seetõttu tavapärasest erinevat tuge, kohandatud õppekorraldust või tugiteenuseid – ning jätnud uuringu teostajale vabaduse mõiste ise täpsemalt sisustada. Peame oluliseks säilitada uuringus lai erivajaduse definitsioon, milles sisalduvad emotsionaalseid ja käitumishäireid, kõnehäired, aktiivsus- ja tähelepanuhäire, pervasiivne arenguhäire, tervislikust seisundist (nt diabeet, epilepsia) lähtuvad erivajadused, keha- ja meelepuuded ning võimaluse korral intellektipuue. Kuigi sageli käsitletakse hariduslikus kontekstis erivajadusena ka teisi tingimusi, nt vasakukäelisust, andekust, teisest kultuurist või keelekeskkonnast pärinemist, on meie ettepanek jätta need analuutilise selguse mõttes erivajaduse määratlusest välja. Definitsioonini jõuame järgneva protsessi kaudu: - Eestis kasutatud erivajaduse definitsioonide kaardistus; - võimalusel levimusandmete analuus; - konsultatsioon EPIK ja teiste asjakohaste sidusruhmadega; - uuringu teemaplokkide analuus, et hinnata, millistes valdkondades on erivajadus potentsiaalselt oluline mõjutegur; - argumenteeritud ettepaneku esitamine ja arutelu tellijaga. Olulise kaalutlusena arvestame juba definitsiooni kujundamisel uuringu ressursipiirangutega (aeg, eelarve, ekspertiis) ning sihtruhmade reaalse kaasatavusega. Valimi mahupiirangute tõttu ei ole analuusitulemustes realistlik eristada tulemusi iga uksiku erivajaduse liigi lõikes. Võimalik on anda uldulevaate ning sõltuvalt valimi lõplikust mahust hinnanguid suuremate erivajaduse uldtuupide (nt psuuhiline erivajadus, tervislikust seisundist tulenevad erivajadused, fuusilised ja meelepuuded) ning erivajadusest tuleneva toevajaduse ulatuse alusel. 11 Metoodiline lähenemine. Erivajadustega laste ja nende vanemate sihtruhma kaasamisel arvestame võimalikult suurel määral sihtruhma sotsiaaldemograafiliste tunnuste võrreldavust uldsihtruhmaga, sh vanuseline, geograafiline ja keeleline jaotus. Siiski tuleb arvestada, et täielikku kattuvust ei pruugi sihtruhma eripärade tõttu olla võimalik saavutada. Erivajadustega laste ja nende vanemate sihtruhma kaasamiseks rakendame kolmeastmelist lähenemist. 1. Integreerime lapse erivajadust puudutavad kusimused ning sellega seotud lisaploki nii laste kui ka täiskasvanute uldankeeti. Eesti kaasava hariduse põhimõttest tulenevalt õpib enamik erivajadustega lastest tavakoolides, mistõttu võimaldab sihtruhma puudutavate kusimuste lisamine uldvalimisse kaardistada selle ruhma hoiakuid, teadmisi ja kogemusi ilma eraldi paralleelvalimit moodustamata. Laste ankeedis pöörame eraldi tähelepanu erivajaduse tuvastamise kusimuste sõnastusele, et need oleksid lapsele arusaadavad ning võimaldaksid tal end adekvaatselt ära tunda, vältides samal ajal stigmatiseerivat või kitsendavat keelekasutust.Täiskasvanute valim moodustatakse uldrahvastiku põhjal. Arvestades, et valim on esinduslik, on tõenäosus, et sellesse kuuluvad ka erivajadustega laste vanemad, ligikaudu vastav sihtruhma levimusele uldrahvastikus, mis võimaldab teha uldistusi sihtruhma tasandil vähemalt agregeeritud kategooriate lõikes. 2. Peame oluliseks, et uuringust ei jääks välja ka need erivajadustega lapsed ja nende vanemad, kelle toe vajaduse aste eeldab õppimist erikoolis või muus spetsialiseeritud õppevormis. Nende peredeni jõudmiseks rakendame omakorda kaheastmelist lähenemist. 2a. Esiteks kavandame sihtruhma värbamise hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud õppeasutuste kaudu, kaasates nii õpilasi kui ka lapsevanemaid. See võimaldab jõuda peredeni, kes ei pruugi olla tavakoolipõhises valimis piisavalt esindatud. 2b. Teiseks kaardistame (sugava) intellektipuudega laste ja nende vanemate kogemusi kvalitatiivsete meetoditega. Selle sihtruhma puhul ei ole standardne kusitlusmetoodika enamasti sobiv ning vajalik individuaalsem ja paindlikum lähenemine. Peame eriti oluliseks, et uuringus oleks esindatud ka just sugava intellektipuudega laste ja nende perede vaade, kuna nende kogemus lapse õiguste realiseerimisel, teenuste kättesaadavusel ja vanemluse toetamisel on sageli kõige haavatavam ning sõltub suurel määral susteemsetest tugiteenustest. Kuigi väike osa kogu LÕVU sihtruhmast, annaks selle sihtruhma väljajätmine ebatäieliku pildi ning ei oleks kooskõlas uuringu eesmärgiga käsitleda lapse õigusi ja vanemlust kaasavalt ja terviklikult. Uuringu kaudu on võimalik tuua nähtavale nende perede vajadused ja kogemused ning toetada teaduspõhist arutelu selle ule, kuidas tagada võimalikult võrdne ligipääs õigustele ja toetavale vanemlusele ka kõige suurema toe vajadusega laste puhul. Hariduslike erivajadustega lastele mõeldud õppeasutuste kaudu sihtruhma värbamise ja kusitlemise planeerimisel viime läbi ekspertkonsultatsioonid nii projekti partneri EPIK esindajatega kui ka erikoolide esindajatega. Konsultatsioonide fookuses on koolide valimi ja sihtruhma täpsustamine, sobilike andmekogumismeetodite ja uurimisinstrumentide valik ning andmekogumis korraldusega seotud valikud. Metoodiliste otsuste tegemisel peame arvestama uuringu ressursipiirangutega (aeg, eelarve, ekspertiis) ning sihtruhmade reaalse kaasatavusega. Uuringu ajaline ja rahaline maht ei võimalda luua iga erivajaduse liigi jaoks eraldi uurimismeetodit ja instrumenti, samuti seab see piirangud valimi suurusele, mis omakorda mõjutab analuusi võimalikku detailsusastet. See tähendab, et tuleb leida tasakaal uuringu korraldusliku ja analuutilise mahu ja detailsuse ning erivajadustega laste ning nende vanemate piisava esindatuse vahel. Sellest tulenevalt on tõenäoline olukord, et kusitlusele vastamisel väga individuaalset tuge, eri metoodikat või uurimisinstrumente vajavad (nt intellektipuudega, vastamist takitava meele- või fuusilise puudega) lapsed võivad jääda kvantitatiivse uuringu valimist välja. Kõik vastavad piirangud ja metodoloogilised valikud dokumenteeritakse uuringu metoodikaaruandes, tuuakse selgelt välja andmete tõlgenduse ja uldistatavuse piirangud ning tehakse ettepanekud sihtruhma paremaks kaasamiseks 12 tulevikus LÕVU või eriuuringute raames. Sihtruhmad, kelle kaasamine kvantitatiivsesse uuringusse ei olnud võimalik, sh (sugava) intellektipuudega lapsi puudutav info, hõlmatakse kvalitatiivsesse uuringukomponenti. Täpne lähenemine töötatakse välja ekspertkonsultatsioonide käigus koostöös EPIKoja, erikoolide esindajate ning tellijaga. Esialgse nägemuse kohaselt: - kaasame suure abivajadusega laste vanemad EPIKoja vahendusel eraldi suunatud ankeetkusitlusse; - viime läbi kuni 4 fookusgrupiintervjuud sugava intellektipuudega laste vanemate ning tugiteenuste pakkujatega, et kaardistada nii vanemate kogemused kui ka teenuseosutajate vahendatud hinnang lapse õiguste tagamise ja rakendamise kohta. Metoodika täpsustamisel kaalume ekspertidega arutades ka võimalust kasutada täiendavaid andmekogumise viise, mis võimaldaksid saada infot otse lastelt. Peame lapse agentsust läbivaks põhimõtteks ning lähtume arusaamast, et võimalusel tuleb last puudutavaid kusimusi kusida lapselt endalt. Samas arvestame uuringu ressursipiirangutega ning asjaoluga, et tegemist on kogusihtruhmast väikese ja spetsiifilise alaruhmaga. Seetõttu on kogutav info eelkõige indikatiivne ning suunab tähelepanu edasise, sihipärasema uurimis- ja arendustegevuse vajadusele. Uue sihtruhma puhul kavandame eraldi uued kusimused või kusimuste plokid, mis käsitlevad mh: - lapse õiguste tajumist ja tegelikku kättesaadavust erivajaduse kontekstis; - tugiteenuste kättesaadavust ja piisavust; - kaasatust haridus- ja kogukonnaelus; - vanemate kogemusi ja koormust; - diskrimineerimise ja tõrjutuse kogemusi. Kusimused ja plokid kujundame võrreldavana uldvalimi põhinäitajatega, kuid võimaldaksid tuvastada erivajadusega laste spetsiifilisi mustreid. Analuusis käsitleme erivajadust nii eraldiseisva tunnusena kui ka potentsiaalse mõjutegurina teiste näitajate (nt rahulolu, teadlikkus, õiguste kättesaadavus) kujunemisel. Esitatud lahendus on esialgne kontseptuaalne raamistik. Lõpliku metoodika, teemavaldkonnad ja valimi täpsustuse kooskõlastame tellijaga ning valideeritakse koostöös olulisemate sidusruhmadega. Uuringu aja- ja tegevuskava I etapp: Avakoosolekul lepitakse kokku uuringu korraldus, koostöö (sh tellija tugi sihtruhmade kaasamisel, koostöös HTMiga jne), täpsustatakse lähteulesannet, ootusi tulemustele jne. Etapi väljund on avakohtumise tulemusel kinnitatud detailne tegevusplaan ja ajakava. Selles etapis on vajalik kokku leppida ka HTM kaasamise võimalused ning uuringu kommunikatsioon. II etapp: Etapi eesmärk on uuendada uuringu metoodika, st koostada täiendatud kusimustikud ja valimid (sh täiskasvanud, lapsed ja erivajadusega lapsed). Etapi raames viiakse läbi varasemate uuringute analuus, tutvutakse välisriikide kogemuste ja teaduskirjandusega, hinnatakse seniseid kusimustikke, lepitakse kokku vajalikud muudatused ja ajakohastamised. Juhime tähelepanu, et uuringu uue sihtruhma ehk erivajadustega laste uurimiseks vajaliku metoodilise 13 lähenemise välja töötamise oleme koondanud eraldi IV etapi alla (ehk III ul), sest see teema eeldab eraldi põhjalikumat lähenemist. II ja osaliselt IV etapi tegevused viiakse läbi paralleelselt, ning nende tegvuste tulemusel koostatakse II etapi väljundina metoodikraport. Raport sisaldab kõikide sihtgruppide uurimiseks vajalike meetodite kirjeldust, sh valimid ja ankeedid, andmete kogumise tegevusplaan jne. Märgime, et selle etapis on koostöö tellijaga väga oluline, et uhiselt otsustada, millises muudatused ankeetidesse ja uuringu läbiviimisesse teha ning kuidas täpselt korraldada uue sihtgrupi uurimine. Metoodikaraporti põhjal tehakse taotlus eetikakomitee ja AKI lubade saamiseks. Lubade saamise järgselt alustatakse uuringu III ja IV etapis andmete kogumise tegevustega. III etapp: Selles etapis toimub andmete kogumine täiskasvanute ja laste sihtruhmadelt vastavalt kinnitatud metoodikaraportile. Esmalt programmeeritakse mõlemad ankeedid ja viiakse läbi testimine. Seejärel käivitatakse kusitlused paralleelselt: täiskasvanute veebikusitlus Norstati paneelis ning laste kusitlus koolides. Arvestades, et koolide värbamine ja kokkulepete tegemine on aeganõudev protsess, alustame teavitustöö ja kohalike läbiviijate leidmisega HTM-i ja SOM-i toel juba samaaegselt eetikakomitee ja AKI lubade ooteajaga. See võimaldab kusitlusperioodi optimaalselt ära kasutada ja maandada ajakavast mahajäämuse riski. Lisaks oleme planeerinud nö puhveraja, et vajadusel laiendada koolide valimit, anda neile lisaaega või leida alternatiivseid viise kusitluse tegemiseks, kui koolide kaudu see teatud osas ei õnnestu. Andmekogumise lõppedes moodustatakse anonumiseeritud andmebaasid, millele järgneb andmete puhastamine, kaalumine ja põhjalik statistiline analuus. IV etapp: Etapp keskendub uuringu uudsele osale ehk erivajadustega laste ja nende vanemate teadlikkuse, hoiakute ning kogemuste kaardistamisele. Esmalt määratletakse koostöös ekspertide ja Tellijaga uuringu täpne ulatus ning defineeritakse erivajaduse mõiste antud uuringu kontekstis, tuginedes asjakohasele kirjandusele ja varasematele uuringutele. Seejärel koostatakse koostöös Tellijaga sihtruhma eripärasid arvestav ankeet ning moodustatakse valim. Pärast eetikakomitee ja AKI lubade saamist ankeet programmeeritakse ning viiakse läbi testimine. Andmete kogumine toimub koolide kaudu. Kusitlustööga paralleelselt viiakse läbi fookusgrupiintervjuud. Andmekogumise protsessi on planeeritud nn puhveraeg, et maandada riske seoses asutuste koormuse ja sihtruhma spetsiifikaga. Andmekogumise lõppedes moodustatakse anonumiseeritud andmebaasid, millele järgneb andmete puhastamine, kaalumine ja põhjalik statistiline analuus. Uuringu väljundid: Metoodika aport: Tuuakse välja uuringu instrumendid (kusimustikud, intervjuukavad) ja selgitatakse metoodika suhestumist varasemate uuringulainetega, et tagada andmete võrreldavus ajas. Samuti valimi moodustamise tingimused, sihtruhmade kaasamis- ja uurimismeetodid, andmete töötlemine ja analuus jms. Vaheraportid: II ja III uurimisulesande esmaste tulemuste kohta, mis koondavad vastava sihtruhma andmekogumise metoodika kirjelduse ja esmased analuusitulemused. Vaheraportite kohta saab tellija anda tagasisidet ja toimuvad kohtumised nende arutamiseks. Lõpparuande mustand ja lõpparuanne koos lisadega: Aruanne käsitleb Eesti laste ja elanikkonna teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi seoses lapse õiguste ja vanemlusega, tuues välja peamised trendid võrdluses 2012. ja 2018. aasta andmetega. Eraldi fookuses on erivajadustega laste ja nende vanemate perspektiiv ning uued teemaplokid. Peale mustandi uleandmist toimub kohtumine selle tagasisidestamiseks. Anonumiseeritud andmebaas: Tellijale antakse ule korrastatud ja anonumiseeritud kusitlustulemuste andmebaas. 14 Tulemuste esitlused: Uuringu tulemusi tutvustatakse kuni kolmel uritusel, sealhulgas vähemalt uhel korral suunatuna lastele ja uhel korral laiemale huviliste ringile. Ajakavas oleme näidanud olulised väljundite tagasisidega seotud kohtumised, kuid nendele lisaks tehakse uuringu vältel Tellijaga regulaarsed töökohtumised, mis meie hinnangul võiksid toimuda ule 2 või 3 nädala. Vt lisatud fail Uuringuga seotud riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus Riskijuhtimine on iga eduka projekti oluline komponent, mis aitab tuvastada takistusi ning seeläbi minimeerida häireid ja maksimeerida tulemusi. Meie riskijuhtimise fookus on riskide ennetamisel. Riskide ennetamine on projekti kvaliteetsete tulemuste saavutamiseks ulioluline. Siiski, tekib igas suuremas projektis paratamatult ettenägematuid riske, mille varane märkamine ja juba avaldunud riskide negatiivsete mõjude maandamine on oluline kvaliteetsete tulemuste saavutamiseks. Teadvustame, et riskide ennetamine ja maandamine ei sõltu ainult projektimeeskonna kontrolli all olevatest sisemistest teguritest, vaid ka mitmetest välistest teguritest, mida on keerulisem ette näha. Väliste tegurite olemuse ja esinemise mõistmine on nendega seotud riskide minimeerimise oluline tingimus. Eraldi dokumendina on lisatud peamised uuringu käigus esile kerkida võivad riskid koos ennetus ja maandamismeetmete, riski esinemise tõenäosuse ja mõju hinnangu ning vastutajaga. vt lisatud fail Eetilised väljakutsed ja nendega tegelemise meetodid Järgime andmete kogumisel ja käsitlemisel ESOMAR’i reegleid, sh nii aluspõhimõtteid kui spetsiifilisi kohustusi uuritavate, Tellija, uhiskonna ja uurija suhtes. See tähendab, et andmete kogumisel on uuritavad teadlikud, kuidas nende andmeid kasutatakse, milliseid andmeid täpselt kogutakse ning kellega neid jagatakse. Kindlustame, et andmed on kaitstud volitamata ligipääsu eest ja neid ei avaldata uuritavate nõusolekuta. Läbiviijana käitume kogu uurimisprotsessi vältel eetiliselt ja väldime olukordi, kus tekitatakse uuritavale kannatusi või kahjustatakse tema mainet. Osapoolte õiguste kaitseks järgime kogu töö vältel andmekaitse põhimõtteid, pöörates erilist tähelepanu andmete kogumisele (sh kusitluse ning intervjuude läbiviimisele) ja andmete hilisemale analuusile. Kõik uuringu käigus kogutud andmed on konfidentsiaalsed ning neid ei jagata kolmandatele osapooltele ilma eelneva nõusolekuta. Tellijale esitame kogutud andmed anonumiseeritult ning uuringu aruandes kasutatakse andmeid kujul, mis ei võimalda ei otseselt ega kaudselt tuvastada uksikisikuid. Tagame, et isikuandmete töötlemine toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse uldmäärus), seda rakendavate riigisiseste õigusnormidega ja Civitta sisemiste andmekaitse põhimõttega ning ainult sellisel määral, mis on vajalik analuusi läbiviimiseks. Uuringu andmete kogumisel lähtume eesmärgist ja minimaalsuses. Isikuandmeid töödeldakse uksnes uuringu läbiviimiseks vajalikus ulatuses. Andmete kogumisel ja tundliku informatsiooni käsitlemisel lähtume AK ning hea teadustava põhimõtetest. Osalejatele selgitatakse andmete anonuumset käsitlemist ning nende kasutamist uurimuslikul eesmärgil. Kõik töö käigus kogutavad andmed on konfidentsiaalsed. Uuringus osalemine on vabatahtlik, põhineb informeeritud nõusolekule ning osalejatel on õigus igal ajal ja igas etapis osalemisest loobuda. Osalejaid 15 teavitatakse uuringu eesmärkidest ning kogutud andmete edasisest kasutamisest enne andmete kogumise alustamist. Andmete edastamine Tellija ja uuringu läbiviija esindaja vahel toimub krupteeritud kujul, et tagada andmete turvaline liikumine. Kõikide kogutud andmete säilitamine ja töötlemine toimub Google Suite või MS OneDrive Civitta konto pilveserverisse loodud eraldi projektikaustas, kuhu on ligipääs ainult projektimeeskonna liikmetel. Erijuhtudel on võimalik andmete säilitamine välise võrguuhenduseta tundlike andmete säilitamiseks ja käsitlemiseks mõeldud arvutis. Projektimeeskonna liikmetel on andmefailide muutmise ja vaatamise õigused. Kui projektis kogutakse ja kasutatakse tundlikke isikuandmeid (nt terviseandmed), piiratakse sellele ligipääsu alamkausta kaudu vaid nendele analuutikutele, kelle ulesanne on vastavaid andmeid töödelda. Andmehalduse eest vastutavad kõik meeskonna liikmed. Andmehalduse reeglite täitmist kontrollib projektijuht (sh haldab ligipääsuõiguseid, kontrollib andmefailide moodustamist ja töötlemist, kustutab andmed peale projekti lõppemist). Uuringu sihtruhma kuuluvate laste ja lapsevanemate anonuumsuse tagamine ja eetiliste põhimõtete järgimine on projekti läbiviimisel keskne. Arvestades, et valimi koostamine eeldab isikuandmete töötlemist ning uurimiskusimused puudutavad osalejate tervist ja eraelu, on vajalik tagada nende privaatsus ja eetiline kohtlemine kogu uuringuprotsessi vältel. Meie meeskonnal on varasem kogemus info kogumisel haavatavatelt sihtruhmadelt ning teadmine, kuidas sellistes uuringutes eetiliselt ja vastutustundlikult tegutseda. Oleme korduvalt edukalt koostanud taotluseid ja vastuseid menetluse käigus tekkinud kusimustele loa saamiseks erinevatelt eetikakomiteedelt, sh Tartu Ülikooli, TAI ja SoMlt sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomiteelt, ning AKI-lt). Oleme kursis taotluse koostamise ja menetlemise loogikaga ning selleks kuluva aja- ja töömahuga. Uuringu valimisse kuuluvate lastega töötavatel meeskonnaliikmetel ei ole lastekaitseseaduse alusel kehtivaid piiranguid lastega töötamiseks. Käesoleva projekti puhul peame vajalikuks loa taotlemist nii AKI kui eetikakomiteelt. AKI ja eetikakomitee luba annab meie meeskonnale kindluse ja täiendavad juhised, et uuringu tegevusplaan ja sihtgruppide kaasamine on eetiline ja ei riiva nende huve ega privaatsust ning andmete töötlemine vastab AK reeglitele. Eetikakomitee, mille luba taotletakse, lepitakse Tellijaga kokku projekti alguses, kuid meie esmane soovitus on pöörduda loa saamiseks Sotsiaalministeeriumi sotsiaalteaduslike rakendusuuringute eetikakomitee poole. Oleme pakkumuse koostamisel arvestanud AKI ja eetikakomitee loa taotlemiseks vajalike dokumentide ja vastuskirjade koostamise kohustusega ning lubade taotlemiseks kuluva ajaga. Projekti lõppedes hävitab uuringu projektijuht hiljemalt 2 kuu jooksul tööde käigus saadud ja loodud (s.h tööde läbiviimiseks kolmandatelt osapooltelt saadud) andmekogud ning koostab selle kohta Andmete hävitamise akti. Akt koostatakse uhe dokumendina kõigi hävitamisele kuuluvate andmete kohta. Lisafailid Riskijuhtimine (1).pdf Aja- ja tegevuskava Civitta, LKL, EPIK.xlsx Projektijuht ja täitjad (5) 16  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev magistrikraad Vastutav Helen Biin 16.03.2026 31.05.2027 (teaduskraad) täitja Piia Viks- magistrikraad Põhitäitja 16.03.2026 31.05.2027 Binsol (teaduskraad) Kadri Arrak magistrikraad Põhitäitja 16.03.2026 31.05.2027 Helen Saarnik Põhitäitja 16.03.2026 31.05.2027 Annette Põhitäitja 16.03.2026 31.05.2027 Schultz Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles Koond_CV.pdf Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus Uurimisruhma pädevused.pdf Kinnitused koostööpartneritelt Koostöökinnitused partneritelt Kinnituskiri_LKL-2.asice Kinnituskiri_EPIK.asice Kinnituskiri_Norstat.asice Eelarve Projekti eelarve Eelarve.pdf 17  -864235 -144134 delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Margit Suuroja delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Soola 8 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 51013, Tartu /*Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 17.02.2026 */ /*nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT { senderRegNumber } */ Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT { regDateTime } nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT { regNumber } delta_docName \* MERGEFORMAT Partnerluste töörühmade uuendamine Lugupeetud Margit Suuroja Tere! Sotsiaalministeeriumi esindajad osalevad viiest ETAgi juhitud töörühmast kolmes: 1. Digilahendused igas eluvaldkonnas: Raili Sillart 2. Tervisetehnoloogiad ja teenused: Ebe Nõmm Marilin Lutsoja Kitty Kubo Marion Pajumets Annemari Linno 5. Elujõuline Eesti: Marion Pajumets ’ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Mart Uusjärv delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT analüüsiosakonna juhataja delta_ownerName \* MERGEFORMAT Marion Pajumets delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] -864235 -144134 delta_recipientPersonName_1 \* MERGEFORMAT Margit Suuroja delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (ETAg) delta_recipientEmail_1 \* MERGEFORMAT [email protected] delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Soola 8 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 51013, Tartu /*Teie delta_senderRegDate \* MERGEFORMAT 17.02.2026 */ /*nr delta_senderRegNumber \* MERGEFORMAT {senderRegNumber} */ Meie delta_regDateTime \* MERGEFORMAT {regDateTime} nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT {regNumber} delta_docName \* MERGEFORMAT Partnerluste töörühmade uuendamine Lugupeetud Margit Suuroja Tere! Sotsiaalministeeriumi esindajad osalevad viiest ETAgi juhitud töörühmast kolmes: 1. Digilahendused igas eluvaldkonnas: Raili Sillart 2. Tervisetehnoloogiad ja teenused: Ebe Nõmm Marilin Lutsoja Marion Pajumets Annemari Linno 5. Elujõuline Eesti: Marion Pajumets ’ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Mart Uusjärv delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT analüüsiosakonna juhataja delta_ownerName \* MERGEFORMAT Marion Pajumets delta_ownerEmail \* MERGEFORMAT [email protected] Riskijuhtimine Riskijuhtimine on iga eduka projekti oluline komponent, mis aitab tuvastada takistusi ning seeläbi minimeerida häireid ja maksimeerida tulemusi. Järgnevalt kirjeldame meie lähenemist projekti jooksul riskide regulaarseks seiramiseks, ennetamiseks ja avaldanud riskide maandamiseks. Meie riskijuhtimise fookus on riskide ennetamisel. Riskide ennetamine on projekti kvaliteetsete tulemuste saavutamiseks ülioluline. Siiski, tekib igas suuremas projektis paratamatult ettenägematuid riske, mille varane märkamine ja juba avaldunud riskide negatiivsete mõjude maandamine on oluline kvaliteetsete tulemuste saavutamiseks. Teadvustame, et riskide ennetamine ja maandamine ei sõltu ainult projektimeeskonna kontrolli all olevatest sisemistest teguritest, vaid ka mitmetest välistest teguritest, mida on keerulisem ette näha. Väliste tegurite olemuse ja esinemise mõistmine on nendega seotud riskide minimeerimise oluline tingimus. VÕIMALIK RISK RISKI KIRJELDUS ESINEMISE OLULISUS ENNETAMIS- JA MAANDAMISMEETMED JA VASTUTAVAD ISIKUD TÕENÄOSUS Analüüsi käigus Küsitluse käigus kogutav info ei Madal Keskmine Riski esinemist ennetavad meetmed: kogutud info on ole piisav tegemaks järeldusi või ● Võrreldavate andmete saamiseks võetakse aluseks eelmise subjektiivne või on andmaks ülevaadet seatud korra uuringud ja uute küsimuste koostamisel kasutatakse vastuolus projekti uurimisküsimustele ekspertide tuge eesmärkidega ● Meeskonnas on esindatud kõik vajalikud pädevused õige metoodika valikusk ja uuringu läbiviimiseks ● Tegevusena on planeeritud Tellijaga uuringuküsimuste ja intervjuukavade kooskõlastamine ja täiendamine Maandamismeetmed: ● Projektijuht hoiab kõiki meeskonnaliikmeid samas infoväljas ja keerukamad juhud arutatakse läbi 1;1 kohtumiste raames Vastutav isik: projektijuht Osalejate huvi Uuringu läbiviimiseks omavad Väike Kõrge Riski esinemist ennetavad meetmed: (lapsed ja osalejad ja nende tagasiside • Küsitluse läbiviimisel kasutakse eelmise korra õppetunde, lapsevanemad) olulist rolli ja ilme nendelt kuidas katta paremini erinevad geograafilised piirkonnad, osaleda uuringus saadava sisendita ei kajasta erinevad sihtrühmad (nt nooremas keskeas mehed) on vähene analüüsi tulem tegelikke vajadusi • Osalejate intervjuudel osalemiseks on projektimeeskond paindliku lähenemisega nii aja kui intervjuu läbiviimise koha või aja suhtes • Osalejate kaasamiseks on motiveerimiseks valmisolek kinkekaartide näol panustada osalejate ajaressurssi kompenseerimiseks • Intervjuude ja fookusrühmade ettevalmistavad materjalid (nt intervjuu kava, uuringu eesmärk jne) saadetakse eelnevalt osalejatele, et vähendada nende ajakulu intervjuule ja võimaldada tagasiside eelnevalt läbi mõelda • Küsitlusel osalejateni jõudmiseks kasutatakse olemasolevaid võrgustikke ja osalejatele usalduslike kontaktisikute kaudu informeerimist (nt koolides omad kontaktisikud jne) • Kui teatud sotsiaaldemograafiliste rühmade(nt konkreetse piirkonna muukeelsed noored) osalus jääb madalaks, kaalume sihitult koostööd piirkondlike huvikoolide või noortekeskustega. See võimaldab jõuda noorteni väljaspool formaalset haridussüsteemi, säilitades samas turvalise ja juhendatud keskkonna. • Võimalusena saame kasutada Norstati täiskasvanute veebipaneeli liikmeid, kellel on uuringu sihtrühma kuuluvad lapsed. Küsime vanemalt nõusolekut ja palume tal suunata uuringu link lapsele täitmiseks. Sellisel juhul rõhutame eraldi lapsele vajadust täita ankeet iseseisvalt ja konfidentsiaalselt. Maandamismeetmed:  • Valim on moodustatud kõikidest osalejatest ja saadetakse osalejatele vajadusel meeldetuletusi. • Küsitlusel osalemist seiratakse pidevalt ja vajadusel tehakse personaalseid meeldetuletusi Vastutav isik: projektijuht, küsitluse läbiviija Kaasatud Valimisse sattunud Keskmine Kõrge Riski esinemist ennetavad meetmed: osapooled ei ole kool keeldub osalemisest või kui valmis uuringus teatud sihtrühmad jäävad • Koostame sarnaste näitajatega koolide varunimekirja osalejatele infot koolipõhise meetodi • Pakume võimalust viia küsitlus läbi pikema perioodi jooksul või muul ajal vahendama kaudu alakaetuks. Võib • Sihtrühmani jõudmiseks kasutame huviorganisatsioone või realiseeruda nt erikoolide või erivajadusega lastega töötavaid spetsialiste erivajadustega laste puhul, kus • Kui teatud sotsiaaldemograafiliste rühmade (nt konkreetse valimi tegemine on piiratud piirkonna muukeelsed noored) osalus jääb madalaks, tingimustes kaalume sihitult koostööd piirkondlike huvikoolide või noortekeskustega. See võimaldab jõuda noorteni väljaspool formaalset haridussüsteemi, säilitades samas turvalise ja juhendatud keskkonna. • Viimase võimalusena saame kasutada Norstati täiskasvanute veebipaneeli liikmeid, kellel on uuringu sihtrühma kuuluvad lapsed. Küsime vanemalt nõusolekut ja palume tal suunata uuringu link lapsele täitmiseks. Lapsele rõhutame eraldi vajadust täita ankeet iseseisvalt ja konfidentsiaalselt. Maandamismeetmed; • Tuvastatakse probleem, mis takistab uuringus osalemist Vastutav isik: projektijuht, küsitluse läbiviija  Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 Uurimisrühma Liikme nimi Liikme akadeemilised Liikme kõik pädevused Asjakohased publikatsioonid Varasemad projektid Liikme keelteoskus pädevused1 ja kraadid, omandatud projektis2 (nende asjakohasust võib (nende pikkust ja seostatuna tema institutsioo erialad, kõrgkoolid (lisapädevuste puhul vajadusel põhjendada) asjakohasust tuleb rolliga projektis n, mida ta lisada põhjendus selgitada) esindab nende asjakohasuse kohta) Projektijuht Annette 2024 -...Tartu Ülikool, Projektijuhtimine Schultz, A., Aro, K., Viks- Rakendusuuring Eesti, vene, inglise Schultz, sotsiaalteaduste magister, Kvantitatiivsete ja Binsol, P., Vaarik, R., Konov, „Kasutajauuring keele valdamine, Civitta rakenduslik käitumisteaduskvalitatiivsete andmete V. (2025). Rakendusuuring kinnipeetavate seas“ oluline uuringu 2017-2023 Eesti analüüsimine; „Kasutajauuring Uuringu eesmärgiks oli sihtrühmadele Kunstiakadeemia, Küsitlusuuringute kinnipeetavate seas“. Civitta selgitada välja ja hinnata sobivate disaini ja läbiviimine; Eesti AS. vanglateenistuses uuringuinstrumenti innovatsiooni Kogemus haavatavate pakutavate teenuste de ja vajalike bakalaureus, sihtrühmade uurimise sobivust, olulisust ning taevitusmaterjalide ruumikujundus Võõrkeelte valdamine tõhusust kinnipeetavate koostamisel, 2008 –2010 Estonian(sh eesti ja vene keele vajadustele selleks, et rahvusvaheliste Business valdamine emakeele vanglateenistus saaks praktikate analüüs School, sotsiaalteaduste tasemel) teenuseid kujundada magister, efektiivsemaks ja rahvusvaheline ärijuhtimine kulutõhusamaks. Periood: 09.2024-01.2025. 2004 – 2007Tartu Roll: Projektijuhtimine, Ülikool, sotsiaalteaduste dokumendianalüüs, bakalaureus, sotsioloogia, vestluskavade koostamine, majandus kõrvalerialana fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, kvaliteedi kontroll, tulemuste esitlus. 1 Lisage tabelisse ridu vastavalt sellele nagu teil vaja on, et tellija saaks uurimisrühma pädevusest ja tööjaotusest hea ülevaate. 2 Lähtuge projekti tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“. 1 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 Venekeelse valitsuskommunikatsiooni tõhususe ja vajalikkuse uuring Uuringu eesmärk oli selgitada välja venekeelse valitsuskommunikatsiooni eesmärgid ja asjakohasus ning analüüsida, millise sisuga infot ja milliste kanalite kaudu tuleks edaspidi venekeelset kommunikatsiooni sihtrühmale edastada. Periood: 11.2024-03.2025 Roll: Projektijuhtimine, vestluskavade koostamine, fookusgruppide ja süvaintervjuude läbiviimine, kvalitatiivne andmeanalüüs, aruandlus, kvaliteedi kontroll, tulemuste esitlus. „Vägivallaennetuse kokkuleppe mõjuanalüüs ja ettepanekute tegemine“ Telliija: Justiitsministeerium, Periood: 09-12.2025. Roll projektis: projektijuht, dokukmendianalüüsi teostamine, õigusanalüüsi teostamine, siht- ja 2 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 sidusrühmade intervjueerimine, kaasamisseminaride korraldus ja läbiviimine. 1. Analüütik Kadri Arrak- 2014 – … Projektijuhtimine Arrak, K., Koppel, K. The Arenguseire Keskus. Eesti, inglise. Koppel, PhD, majandusteadus, TartuKvantitatiivsete European Child Guarantee Andmepõhise Välispraktikate Civitta Ülikool (vanemapuhkus andmete analüüs, workforce. Eurofound. 2024 personaliseerituse analüüs 2016-2023). küsitluste korraldamine Koppel, K., Arrak, K., Kõks, K., potentsiaali ja mõjude 2011 – 2013 Kubo, K., Viks-Binsol, P. hindamine sotsiaal- ja MA, majandusteadus Rakendusuuringute keskuse haridusvaldkonna avalikes , Tartu Ülikool. mõju Eesti teadussüsteemile teenustes ja toetustes. 2023 Roll; metoodik (sh Koppel, K., Kuusik, A., Arrak, kategooriad, kriteeriumid K., Raik, J., Niidu, A., Kõks, K., ja otsustuspuu), analüütik. Lahtvee, P. 1.04.2024 – 7.10.2024 Süvatehnoloogiate Eurofound . The European alternatiivsed Foundation for the arengutrajektoorid ja nende Improvement of Living and tähendus Eestile 2023 Working Conditions. Koppel, K., Arrak, K., Konov, European Child Guarantee V., Parts, R. Loometöö workforce. Roll: tasustamine Eestis ja projektijuht, metoodik, loomepalkade mõju analüütik. 6.09.2023 - hindamine 2023 8.2.2024 Bondarenko, D., Urva, M-J., Siseministeerium. Algoritmi Arrak, K., Koppel, K. Algoritmi väljatöötamine väljatöötamine elukohaandmete Rahvastikuregistri määramiseks ja selle elukohaandmete rakendatavus praktikas. määramiseks ja selle Roll: projektijuht ja rakendatavus praktikas 2023 analüütik-metoodik, algoritmi kujundamine. 20.10.2022-20.01.2023 3 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 2. Analüütik Piia Viks- 2025Tallinna Projektijuhtimine Perevägivalla toimepanijatele Schultz, A., Aro, K., Viks- Eesti, inglise. Binsol, Tehnikaülikool, tee- Kvantitatiivsete ja suunatud riskihindamis- Binsol, P., Vaarik, R., Välispraktikate Civitta nusdisan, mikrokraad kvalitatiivsete andmete vahendite võrdlev analüüs – Konov, V. (2025). analüüs 2019 Tallinna Ülikool, analüüsimine; Eesti ja Euroopa praktika. Rakendusuuring ühiskonnateaduste Küsitlusuuringute 10.2025–01.2026 Tellija: „Kasutajauuring instituut, sotsioloogia läbiviimine; Sotsiaalkindlustusamet. Roll: kinnipeetavate seas“. magistrantuur Kogemus haavatavate Analüütik, ekspert (sh Civitta Eesti AS. 1996 – 2001 Tallinna sihtrühmade uurimise kvalitatiivse andmekogumise Tehnikaülikool, planeerimine ja läbiviimine). majandusteaduskond, Hooldusperedele puhkuse magister andmise kohta välisriikide praktika. 11.2024-01.2025. Tellija: Sotsiaalkindlustusamet Meetodid: Dokumendianalüüs, päringud välisriikide ekspertidele. Roll: Projektijuht ja analüütik Kasutajauuring kinnipeetavate seas. 09.2024- 01.2025. Tellija: Justiitsministeerium Roll: analüütik (sh silmast-silma süvaintervjuud kinnipeetavatega, dokumendianalüüs ja teenustes osalemise statistika analüüs.) Laste õiguste ja Helen Tallinna Ülikool, Omab 12-aastast Alates 2015. aastast Taotlenud, juhtinud ja Eesti ja inglise keel vanemluse Saarnik, Ühiskonnateaduste töökogemust lapse panustanud ÜRO Lapse osalenud partnerina heal tasemel nii ekspert Lastekaitse Instituut õiguste valdkonnas, õiguste konventsiooni erinevates siseriiklikes ja kõnes kui kirjas, Liit Sotsiaaltöö PhD MTÜ-s Lastekaitse Liit. täiendavate aruannete rahvusvahelistes avaldanud mõlemas (omandamisel alates Töötab koostamisse, sh on 2023. projektides, mille fookuses keeles kirjutatud 2019) huvikaitsejuhina: aasta Eesti täiendava aruande lapse õigused, sh lapse erialaseid artikleid 4 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 koostanud lapse õiguste koostaja ning aruande esitleja osalusõigus. Projektide 2013 - 2015 Tartu ja osaluse teemal ÜRO Lapse Õiguste Komiteele raames on läbi viidud Ülikool analüüse, Genfis. fookusgrupi intervjuusid Sotsiaaltöö ja -poliitika juhendmaterjale ning Avaldanud lapse õiguste ja või ankeetküsitlusi laste ja MA arvamusi laste osaluse teemal mitmeid noorte seas ning nende seaduseelnõudele. teadus- ja tulemusi on kasutatud Omab laialdast erialapublikatsioone, sh huvikaitsetöös ja koostöövõrgustikku uurinud asendushooldusel kommunikatsioonis. ning teeb tihedat elavate laste Partnerlus Eestis kui ka koostööd sh lapse osalemiskogemusi (ETIS). rahvusvaheliselt, sh Soome õiguste saadikute Lastekaitse Keskliit võrgustiku ja Targalt Saarnik, H; Valner, A (2025) Internetis projekti Lapse osalusõiguse Sotsiaalministeeriumi meeskonnaga. Tallinna rakendamine - juhend laste strateegiline partnerlus Ülikoolis on sotsiaaltöö tähenduslikuks kaasamiseks. projekt „Koostöös laste ja doktorant, MTÜ Lastekaitse Liit perede heaks!“ 01.2023- uurimisfookus lapse 12.2024 ja „Lapse õiguste osalusõigus. Omab MTÜ Lastekaitse Liit (2023) ja kaasatuse edendamine“ kogemust haavatavate ÜRO Lapse õiguste 01.2025-12.2026 sihtrühmadega konventsiooni täiendav töötamisel ning lapse aruanne (Eesti Kuulake meid! õiguste põhimõtete valitsusväliste Osalusuuringud rakendamisel organisatsioonide täiendused, Poliitikakujundamises. teadustöös. Lisaks on kommentaarid ja Poliitikauuringute Keskus TLÜ Lastekaitse MA ettepanekud). Sisulise Praxis SA 10.2022-03.2024 õppekava juht ning analüüsi koostaja Helen lektor lapse õiguste, Saarnik Koostöövõrgustik laste laste heaolu poliitikate osaluse edendamiseks ning huvikaitse Saarnik, H., Sindi, I ja Toros, K. Balti- ja Põhjamaades) valdkonnas. (2022). Well, the child can`t Põhjamaade Ministrite choose, right? - Foster Nõukogu 08.2024-05.2025 Children`s Participation Experiences of Child Lapse osalusõiguse Protection Removal Practices. rakendamine juhend laste Child and tähenduslikuks 5 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 Adolescent Social Work kaasamiseks. Journal. Sotsiaalkindlustusamet https://doi.org/10.1007/s105 10.2024-05.2025 60-022-00911-y Noorte hääle võimestamine lapsegarantii Saarnik, H. ja Sindi, I. (2021). osas Eestis, Lätis ja Leedus. Asendushooldusel kasvavate Erasmus+ ja Euroopa laste osalemiskogemused Solidaarsuskorpuse nende elu puudutavates Agentuur 05.2025-05.2027 otsustes. Tallinn: MTÜ Lastekaitse Liit. Lastekaitsesüsteemide laste kaasamise algatus. Läänemerermaade Nõukogu 04.2026-03.2029 1. lisapädevus: Helen Biin, MA soouuringutes Projektijuhtimine Civitta Eesti (aruande Sekkumisuuring isakande Eesti, soome, LÕVU Civitta (2004), Kesk-Euroopa Kvantitatiivsete ja koostaja). Analüüs tegemiseks laste õiguste inglise, rootsi keel – metoodika ja Ülikool kvalitatiivsete andmete vanemakande süsteemi kaitseks ja lapsevanemate rahvusvahlise andmekogumise analüüsimine; parendamiseks. Lõpparuanne. toetamiseks, praktika analüüs loogika sügavuti BA (võrdsustatud Küsitlusuuringute Tallinn, Civitta (2024) Sotsiaalministeerium, tundmine magistrikraadiga) läbiviimine; 05.2023-01-2025, sotsioloogias (2003), Kogemus haavatavate Roll projektis: projektijuht, Tartu Ülikool sihtrühmade uurimise Anniste, K., Biin, H., Osila, L., analüütik ja Võõrkeelte valdamine Koppel, K. ja Aaben, L. (2018). käitumisteaduslike Kogemus 2012 ja 2018 Lapse õiguste ja vanemluse sekkumiste ekspert LÕVU korraldamisel, uuring 2018. Uuringu läbiviimisel ja aruanne. Tallinn: Laste õiguste ja vanemluse analüüsimisel (2012 Poliitikauuringute Keskus monitooring 2012. Tellija: analüütiku, 2018 Praxis Sotsiaalministeerium, Roll: analüütiku ja analüütik. projektijuhina kuni Koppel, K., Biin, H., Osila, L., 01.09.2018) Anniste, K., Aaben, L., Piirits, Laste õiguste ja vanemluse M., Kukk, K. ja Kask, I. (2018). uuring 2018. Tellija: Lapse õiguste ja vanemluse Sotsiaalministeerium. Roll: uuring 2018. Metoodika 6 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 vahearuanne. Tallinn: projektijuht ja analüütik Poliitikauuringute Keskus (kuni 1.09.2018) Praxis. Karu, Marre; Turk, Pirjo; Biin, Helen; Suvi, Hella (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Metoodika aruanne. Poliitikauuringute Keskus Praxis Karu, Marre; Turk, Pirjo; Biin, Helen; Suvi, Hella (2012) Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste küsitlus. Poliitikauuringute Keskus Praxis. Karu, Marre; Turk, Pirjo; Suvi, Hella; Biin, Helen (2012). Lapse õiguste ja vanemluse monitooring. Laste ja täiskasvanute küsitluse kokkuvõte. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. Karu, Marre, Turk, Pirjo, Suvi, Hella, Helen, Biin 2012.Lapse õiguste ja vanemluse monitooring: täiskasvanud elanikkonna küsitlus. Tartu: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 7 Uurimisrühma (võib olla ka konsortsium) liikmete pädevused projektis. Uurimisprojekti konkurss „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 1. lisapädevus: Kiti Press, 1990-1993 Küsitlusuuringute Laste õiguste LÕVU Norstat Tartu Ülikool läbiviimine ja vanemluse uuring metoodika ja Eriala: Sotsioloogia Kogemus 2018 LÕVU (2018), andmekogumise bakalaureuse õpe 4 andmekogumise Praxis/Sotsiaalministeeriu loogika sügavuti aastat (hiljem korraldamisel ja m, küsitlusjuht tundmine võrdustatud koordineerimisel magistrikraadiga) küsitlusjuhina 2. lisapädevus: Kati Tartu Ülikool, Projektijuhtimine, Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti, inglise – kommunikatsio Varblane, sotsiaalteaduskond - kommunikatsioon ja peaprodutsendi abi rahvusvaheline on ja teavitus Civitta (al. avalikkussuhted ja teavitus Juuni 2006 - detsember praktika, 2.03.26) teabekorraldus 2010 uurimisinsturmenti magister - MPR Euroopa Ringhäälingute Liit de ja tulemuste 2004 – 2007 (EBU) tõlge Tallinna Ülikool, Vastutas sotsiaalteaduskond - sisekommunikatsiooni eest haldusjuhtimine ligi 40 telekanali esindaja, bakalaureus - BA Eurovisiooni lauluvõistlust 1997 - 2001 korraldava telekanali ja partnerite vahel Koordineerisin rahvusvahelisi otseülekandeid, mille auditoorium oli kuni 120 miljonit vaatajat Teavituse peaspetsialist ja projektijuht Sotsiaalministeerium 2002 - 2006 Riiklike ja rahvusvaheliste teavitusprojektide planeerimine ja elluviimine 8  -864235 -144145 0 0 Uuringukonkursi „L apse õiguste ja vanemluse uuring 2026 “ võitja ja ministeeriumi avakohtumise kokkulepped Tallinn 24.03.2026 Algus kell 10:00 Lõpp kell 11 : 30 Juhatas: A rtur Panov Protokollis: Marion Pajumets Võtsid osa: Anette Schultz , Helen Biin, Piia Viks- Binsol , Kati Varblane (Civitta Eesti); Helen Saarn ik (MTÜ Lastekaitse Liit); Kiti Press ( Norstat ); Margit Rannamets, Mari Sarv (Sotsiaalministeerium - SoM ) Puudus(id): Krista Järv ( SoM ) , Andres Aru (Õiguskantsler i Kantselei ) , Mari-Liis Mänd (S otsiaalkindlustusamet ) , Maarja Kraisk-Leosk (EPIK) , Katarina Tamm ( Norstat ) PÄEVAKORD: 1. Kokkulepped SoMi ja Civitta Eesti vahelisele töövõtu lepingule lisaks vastavalt lepingu punktile 1.1. OTSUSTATI: 1.1 . Lepingule lisatakse p rojekti a ja - ja tegevus kava (Lisa 1) , mis vastab lepingus toodud tähtaegadele, kuid on sellest detailsem. Lisa takse vastutajate nimed. 1.2. T öövõtja kutsub kokku koosoleku, kus lepitakse kokku koolide valimisse värbamise , koostööle motiveerimise ja kontaktide koolitamise detailid. Mh lepitakse kokku ka laste privaatsuse tagamise meetodid. 1.3. Töövõtja kutsub kokku koosoleku, kus täpsustatakse, kes on uurimisprojektis käsitletav erivajadustega lapsena ( nn oper a tiivne definitsioon). Vastava arutelu läbiviimisse kaasatakse EPIK u esindaja. 1.4. Töövõtja kutsub kokku koosoleku, kus arutatakse küsitluste valimi te esinduslikkuse tagamisega seotud võtteid sh erivajadustega laste ja nende vanemate esindatus e osas . Arutatakse ka alternatiivseid meetodeid ja võtteid esinduslikkuse tagamise ks sh piirkonniti . T öövõtja teeb võrreldes taotlusega järgnevad täiendused: - Piirkondlik e kvoo tide rakendamine regionaalse katvuse tagamiseks ; - vastuste kvaliteedi tagamiseks keskmine ankeedi täitmise aeg 40 minutit. 1.5. Töövõtja kutsub kokku kommunikatsioonikava ja asjakohaste asutuste vahelist kommunikatsiooni-koostööd käsitleva koosoleku. 1. 6 . Tellija volitatud isik v õtab ühendust HTMiga , et kutsuda nende poolt esindaja juhtrühma ning koordineerida kommunikatsiooni tegevusi. 1.7. Töövõtja esitab tööandjale ülalnimetatud t emaatiliste kohtumiste ajaka va 17. aprilliks 2026. a, kus lähimad kuupäevad on fikseeritud, kaugemaid tuleb jooksvalt üle täpsustada kontaktisikute vahel. 1.8. Vahearuan ded peaks sisaldama selle töölõigu allikate, andmete ja analüüsimeetodite kirjeldust. Samuti peaks seal olema analüüs. Hiljem saab kõik vahe aruanded kokku tõsta lõppraportiks ja lisada kokkuvõtted ja soovitused vahepeal kogunenud teadmiste ja selginenud mõtete valguses. 1.9. Töövõtja kinnitab, et tema uurimisrühmas on projekti alguses ja kogu projekti ke s tel pädevus erivajadustega laste intervjueerimiseks. 2.0 . Töövõtja kinnitab, et tema uurimisrühmas on projekti alguses ja kogu projekti kestel pädevus vene keeles info kogumiseks ja analüüsimiseks. 2. 1 . Volitatud i sikud lepivad ko kku üle kahe nädala toimuvate regulaarsete online- koosolekute ajas ja kannavad need kalendritesse. 2. 2 . T ellija ja töövõtja lepivad kokku, et uuringu metoodika ja küsimustiku koostamisel tagatakse võimalusel tulemuste võrreldavus varasemate uuringutega. Tellija on valmis uuringu parendamise eesmärgil tehtavateks põhjendatud muudatusteks metoodikas ja ankeedis. 2. 3 . Uuringu läbiviimiseks ei ole vajalik eetikakomitee kooskõlastus. Uuringu läbiviimiseks taotletakse Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) luba vastavalt kehtivatele nõuetele. 2. 4 . Projekti dokumendihalduskeskkond on SharePointi kaust, mida haldab (k.a juurdepääsud) SoMi projektijuht. (allkirjastatud digitaalselt) An n ette Schultz Civitta Eesti volitatud isik (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Artur Panov Marion Pajume ts SoMi volitatud isik Protokollija 23 märts 2026 30 märts 2026 15 veebr 2027 22 veebr 2027 15 märts 2027 22 märts 2027 29 märts 2027 15 juuni 2026 22 juuni 2026 29 juuni 2026 1 veebr 2027 8 veebr 2027 1 märts 2027 8 märts 2027 14 sept 2026 21 sept 2026 28 sept 2026 14 dets 2026 21 dets 2026 28 dets 2026 11 jaan 2027 18 jaan 2027 25 jaan 2027 13 juuli 2026 20 juuli 2026 27 juuli 2026 10 aug 2026 17 aug 2026 24 aug 2026 31 aug 2026 11 mai 2026 18 mai 2026 25 mai 2026 16 nov 2026 23 nov 2026 30 nov 2026 1 juuni 2026 8 juuni 2026 13 apr 2026 20 apr 2026 27 apr 2026 12 apr 2027 19 apr 2027 26 apr 2027 7 sept 2026 12 okt 2026 19 okt 2026 26 okt 2026 7 dets 2026 4 jaan 2027 6 juuli 2026 3 aug 2026 4 mai 2026 2 nov 2026 9 nov 2026 6 apr 2026 5 apr 2027 5 okt 2026 Nädala algus Kalendrinädal/Projektinädal 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 TEGEVUSPLAAN Vastutaja/läbiviijad 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57 58 Projekti käivitamine Projekti avakohtumine Schultz / Viks-Binsol 1 sh aja- ja tegevuskava täpsustamine vastavalt avakohtumisele Schultz / Viks-Binsol sh avakoosoleku protokoll Schultz / Varblane HTMi kaasamise ja kommunikatsiooni kokkuleppime tellijaga Varblane / LKL, EPIK, Schultz I uurimis- ja arendusülesande teostamine Välispraktikate ülevaate koostamine Viks-Binsol / Civitta analüütikud Eesti asjakohaste uuringute kaardistus Viks-Binsol / Civitta analüütikud LÕVU 2012 ja 2018 analüüs Viks-Binsol / Civitta analüütikud Täpsustatud metoodika koostamine Viks-Binsol / kogu meeskond Täpsustatud metoodika valideerimine tellijaga Schultz / Viks-Binsol, Biin 2 Uurimisinstrumentie uuendamine Viks-Binsol / kogu meeskond Valimi koostamise põhimõtete loomine Press / Viks-Binsol Andmekogumise põhimõtet, juhendi ja tugimaterjalide loomine Press / Viks-Binsol Metoodikaraporti koostamine Viks-Binsol / kogu meeskond 23. juuni Vahearutelu tellijaga Schultz / Viks-Binsol, Biin 3 Metoodikaraporti täiendamine, kooskõlastamine ja üleandmine tellijale Schultz / Viks-Binsol, Biin AKI ja eetikakomitee lubade taotluste koostamine Schultz / Viks-Binsol, Biin AKI ja eetikakomitee taotluste koostamine ja menetlus Schultz / Viks-Binsol, Biin AKI ja eetikakomitee lubade saamine Schultz / Viks-Binsol, Biin II uurimis- ja arendusülesanne Täiskavanuste ja laste küsitlusankeetide programmeerimine ja testimine Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel Täiskasvanute küsitluse läbiviimine, valimi täitumise monitoorimine Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel Laste küsitluse jaoks koolide värbamine ja korralduse osas kokkulepete Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel tegemine (võimalusel eelteavitused juba juunis) Koolide poolse küsitleja kokku leppimine ja küsitlejate juhendamine/koolitamine Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel Küsitluste läbiviimine koolides Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel Koolide nõustamine, vajadusel alternatiivsete lahenduste otsimine Press / Biin, Viks-Binsol, Arrak-Koppel Küsitlustes kogutud andmete puhastamine, ettevalmistamine analüüsiks Arrak-Koppel / kogu meeskond Kogutud andmete analüüs ja vahearuande koostamine Arrak-Koppel / Civitta analüütikud 31. dets Arutelu Telllijaga Schultz / Viks-Binsol, Biin, EPIK, LKL ja teised vastavalt vajdusele 4 Vahearuande täiendamine, kooskõlastamine ja üleandmine Schultz / Viks-Binsol, Biin, EPIK, LKL ja teised vastavalt vajdusele III uurimis- ja arendusülesanne Eestis kasutatud erivajaduse definitsiooni kaardistus Biin / Civitta analüütikud Erivajaduse levimusandmete analüüs Biin / Civitta analüütikud Ekspertkonsultatsioonide läbiviimine Biin / EPIK, LKL Uuringu teemaplokkide analüüs ja argumenteeritud ettepaneku koostamine Biin / EPIK, LKL Arutelu tellijaga Biin / EPIK, LKL, Schultz, teised vastavalt vajadusele 2 Uurimisinstrumentide loomine ja täiendamine Biin / kogu meeskond Valimi koostamise põhimõtete loomine Press / Biin Andmekogumise põhimõtet, juhendi ja tugimaterjalide loomine Press / Biin, EPIK, LKL Vahearutelu tellijaga (vt ka II etapp, arutelu on ühendatud metoodikaraproti Biin / EPIK, LKL, Schultz, teised vastavalt vajadusele 3 aruteluga) Ankeedi programmeerimine ja testimine Press / Biin, Arrak-Koppel, Viks-Binsol Küsitluse jaoks koolide värbamine ja korralduse osas kokkulepete tegemine Press / Biin (võimalusel eelteavitused juba juunis), koolide konatkti juhendamine jakoolitamine Uuringu korraldamine läbiviimine erikoolides Press / Biin Fookusrühma intervjuude korraldamine läbiviimine EPIK, LKL / Biin, Schultz Andmete analüüs ja vaheraporti koostamine Arrak-Koppel / Civitta analüütikud 31. dets Arutelu tellijaga Schultz / Viks-Binsol, Biin, EPIK, LKL ja teised vastavalt vajdusele 5 Vahearuande täiendamine, kooskõlastamine ja üleandmine Schultz / Viks-Binsol, Biin, EPIK, LKL ja teised vastavalt vajdusele Projekti lõpetamine ja tulemuste tutvustamine Kõigi kogutud andmete analüüs, tulemuste koostamine Schultz / kogu meeskond Lõpparuande mustandi esitamine Schultz / kogu meeskond 28. veebr Lõpparuande tutvustamise koosolek Schultz / kogu meeskond 6 Lõpparuande täiendamine Schultz / kogu meeskond Uuringu esitlusslaidide koostamine Schultz / kogu meeskond Uuringu ükslehtede koostamine (3 tk) Schultz / kogu meeskond Uuringut tutvustavate animatsioonide loomine (2 tk) Schultz / kogu meeskond, Civitta digitaalüksus Uuringu lõppdokumentatsiooni üleandmine ja akteerimine Schultz / kogu meeskond 30. aprill Uuringu tutvustamine (3 korda) Ühe kuu jooksul kõikide tulemuste üleandmisest Tellija ja juhtrühma arutelude eeesmärgid 1. Avakohtumine: uuringutiimi ja tellija juhtrühma tutvustamine, lähteülesande ja ootuste selgitamine, püstitatud uurimisküsimuste, metoodika ja tegevuskava tutvustamine. Edasiste sammude ja töökorralduse kooskõlastamine. 2. Vahearutelu telliga - täpsustatud metoodika valideerimine ja kooskõlastamine, erivajadustega laste ja nende vanemate sihtrühmale täiendavate küsimuste(plokkide) ettepaneku kooskõlastamine. 3. Metoodikaraproti artelu tellijaga, kooskõstatakse metoodiline lähenemi kõikide ülesannete ja sihtgruppide osas 4. arutelu tellijaga: II uurimis- ja arendusülesande vahearuande arutelu. 5. arutelu tellijaga: III uurimis- ja arendusülesande vahearuande arutelu. 6. Lõparuande üleandmise koosolek: teostaja tutvustab lõpparuande tulemusi, vajadusel arutatakse tekkinud probleeme ja võimaikke täiendusi ning kohandusi. ! - Teavitusürituste korralduskulud (sh osalejate valik ja kutsumine, ruumi- ja toitlustuskulud) katab tellija, taotleja vastutab uuring tutvustuse ettevalmistamise ja esitamise eest.  TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/2809-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „tellija“) ja Civitta Eesti AS, registrikood 11092241, asukoht Riia 24a, Tartu, keda esindab Ander Ojandu (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt 1.1. Lepingu objektiks on uuringu „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026“ (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus, sh uurimis- ja arendusülesannete loetelu on toodud uuringu tehnilises kirjelduses (Lisa 1) ning taotluses (Lisa 2). Avakoosolekul täpsustati taotluse andmekogumise ja analüüsimeetodeid ning kommunikatsiooni. „Uuringukonkursi „Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026“ võitja ja ministeeriumi avakohtumise kokkulepped“ (Lisa 3) on taotluse lahutamatu osa. 1.2. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 alusel teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad 2.1. Töövõtja kohustub lõpparuande puhtandi üle andma hiljemalt 2027. aasta 30. aprillil ja ettekanded toimuvad hiljemalt kuu pärast lõpparuande puhtandi esitamist. Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata ülal toodud tähtaegu. 2.1.1.Metoodikaraporti puhtandi esitamine 23.06.2026; 2.1.2. I vaheraporti puhtandi esitamine 21.01.2027; 2.1.3.II vaheraporti puhtandi esitamine 21.01.2027; 2.1.4.Lõppraporti puhtandi esitamine 30.04.2027. 2.2. Kui tulenevalt taotluses esitatud metoodikast on õigusaktide kohaselt vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on see lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud load, õigused ja nõusolekud. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks Andmekaitse Inspektsioonilt või eetikakomiteelt. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 2.3. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 2.3.1.loa taotluse või töövõtjale vajalike andmete esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 2.3.2.Lepingu punktis 2.2. nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 kalendripäeva). 2.4. Iga raporti mustandi ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks on tellijal 14 tööpäeva. Töövõtja arvestab sellega ajastades mustandi esitamist. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 124 600 eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras, välja arvatud punktis 3.2. nimetatud juhul (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Kui taotluse esitamise ajal ei olnud töövõtja käibemaksukohustuslane või tal ei olnud kohustust käibemaksu arvestada, kuid selline kohustus tekkis pärast taotluse esitamist või lepingu täitmise käigus, peab töövõtja arvestama, et lepingu hind sellest käibemaksu võrra ei suurene. 3.3. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. Tasu uuringu tulemuste tutvustamise eest sisaldub lepingu alusel töövõtjale kuni neljal korral makstavas tasus. 3.4. Lepingu hind tasutakse pärast töö etapi vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvetele osamaksetena etappide kaupa järgmiselt:. 3.4.1. pärast metoodikaraporti esitamist 41 118 eurot + KM; 3.4.2. pärast I ja II vaheraporti esitamist 52 332 eurot + KM; 3.4.3. pärast lõppraporti esitamist 24 920 eurot +KM; 3.4.4.pärast lõppraporti tutvustamist 6 230 eurot +KM. 3.5. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 3.6. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumile Riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.2. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.3. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.3.1. kandma pärast lepingu sõlmimist töö kohta informatsiooni Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) ning töö lõppedes lisama sinna lõpptulemuste lühikirjelduse; 4.3.2. kandma lepingu tulemusel või lepinguga kogutud teadmistel tuginevad valminud publikatsiooni(de) kirje(d) ETISesse 1 (ühe) kalendrikuu jooksul peale publikatsiooni ilmumist. Publikatsiooni kirjes tuleb seotud asutuste hulgas ära nimetada Sotsiaalministeerium; 4.3.3. taotluses esitatud uurimisrühma liikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt taotluses esitatud pädevuse ja kogemusega isikud. Uurimisrühma liikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue liikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Uurimisrühma liikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.3.4. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada; 4.3.5. andma tööde lõppedes tellijale üle uuringus kogutava materjali korrastatuna anonümiseeritud kujul (küsitlustulemuste andmebaas või muul viisil kogutud materjal). Koos uuringutulemuste raportiga esitab töövõtja tellijale ka uuringu kordamiseks vajaliku detailsusega täpse metoodika kirjelduse, kus on põhjalikult avatud küsitluse valim ja nendeni jõudmise kanalid, küsimustikud või teiste andmekogumise meetodid ja nende sõnastused, andmete töötlemise ja puhastamise sammud, analüüsis kasutatud meetodid jne. 4.4. Lisaks üldtingimustes sätestatule tellija: 4.4.1. teeb töövõtjale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad töö teostamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm. Vajadusel annab tellija töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes seitsme tööpäeva jooksul arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh e-kirjaga) kättesaamisest. 4.4.2. moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute või e-konsultatsioonide vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu ja toetab uuringu läbiviijaid oma valdkonna ekspertsusest lähtuvalt. Juhtrühmal on õigus teha tellijale ettepanekuid, et ta kontrolliks täiendavalt töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. Pooled võivad juhtrühma ja töövõtja koostöövorme ja regulaarsust e- kirja teel täpsustada. 4.5. Pooled on kokku leppinud, et üldtingimuste punkti 11 kohaldatakse järgmise erisusega: Töövõtjal on õigus lepingu täitmise käigus loodud ning õiguspäraselt avaldatud teost kasutada illustreeriva materjalina või reprodutseerida õppe- ja teaduslikel eesmärkidel motiveeritud mahus ja tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke. Kasutamiseks sellisel eesmärgil loetakse, et tellija on kooskõlastuse andnud lepingu sõlmimisega. 4.6. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 2.1) töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab punktis 2.1.1. ja punktis 2.1.4. nimetatud tööd üle 14. tööpäevaga ning punktides 2.1.2. ja 2.1.3. nimetatud tööd üle 10 tööpäevaga töö ülevaatamiseks esitamisest. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, teavitades sellest töövõtjat e-kirjaga. Tellija esitab sama tähtaja jooksul enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Töös puuduste esinemisel võib tellija jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud, määrates puuduste  kõrvaldamiseks tähtaja. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingule ning puudust ei ole võimalik mõistliku ajaga kõrvaldada või töövõtja ei kõrvalda puudust määratud tähtaja jooksul. 4.7. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis poolte aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 4.8. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellijal on koosolekutel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 4.9. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. Lepingu ja andmetöötluse lepingu vastuolude korral lähtutakse lepingust. 4.10. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Artur Panov, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Annette Schultz, tel +372 5814 3112, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Uuringu tehniline kirjeldus 6.2. Lisa 2 – Töövõtja taotlus. 7. Muud sätted 7.1. Leping loetakse sõlmituks allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 2.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 7.2. Pooled võivad lepingut mõjuval põhjusel muuta, kui muudatus ei ole oluline või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 7.3. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.4. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.5. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: +372 521 3987 E-post: [email protected] E-post: [email protected]  Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 Projekti tellija andmed Organisatsiooni nimi Sotsiaalministeerium Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks) Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress, telefonid) Maarjo Mändmaa; kantsler, e-post: [email protected], mob: 5550 5619. Projektikonkursi kontaktisikud (nimed, ametikohad, e-posti aadressid, telefonid) Artur Panov, laste ja perede osakonna nõunik , e-post: [email protected] Marion Pajumets, Analüüsi ja statistika osakonna teadusnõunik, e-post: [email protected]. Projekti andmed Projekti pealkiri Lapse õiguste ja vanemluse uuring 2026 Eelnevad sarnasel teemal tehtud või käimasolevad / käivituvad projektid (Eestis või välismaal, kui asjakohane) Lapse õiguste ja vanemluse uuringu (LÕVU) eesmärk on teada saada millised on Eesti täiskasvanute ja laste teadmised, hoiakud ja kogemused seoses lapse õiguste ja vanemlusega. Uuringut on Eestis varasemalt läbi viidud nii 2012. aastal1 kui ka 2018. aastal2. Kuigi tegu on osaliselt kordusuuringuga, on iga uuringulaine puhul täiendatud metoodikat ja uurimisküsimusi päevakohaste küsimuste sissetoomisega (näiteks viimaste aastate uued murekohad: kriiside ja meedia mõjud, laste vaimse tervise mured jne). Sellest tulenevalt on 2026. aasta LÕVU-s soov täiesti uue sihina kaardistada erivajadustega laste ja vanemate vaade lapse õiguste ja vanemluse osas. Selle ülesande osas on oodatud taotleja poolne uurimisküsimuste ja metodoloogiliste uuenduste pakkumine (III uurimis- ja arendusülesanne). Lisaks on uues uuringulaines soov laiendada ka teisi teemasid. Näiteks käsitleda põhjalikumalt nii lapse õiguseid privaatsusele digitaalses maailmas kui ka laste ja vanemate kogemusi ning hoiakuid (lisaks füüsilise vägivalla kasutamisele) ka vaimse vägivalla suhtes. Taotlejal on võimalik pakkuda ja rakendada teisi asjakohaseid täiendusi ning muudatusi olemasolevas LÕVU metoodikas (hoides silmas andmete võrreldavust ajas). Antud uuringu teema ja sihtrühmaga haakuvad ka mitmed teised uuringud Eestis, näiteks Laste saamise ja kasvatamise toetamine: analüüs ja ettepanekud3, Eesti laste vaimse tervise uuring4, Kutsehariduskoolide riiklik rahulolu küsitlus5, EU Kids Online Eesti6, Eesti Terviseuuring7, Eesti kooliõpilaste tervisekäitumine8, Laste subjektiivne heaolu kohalikus ja rahvusvahelises vaates9 ja teised. Samas on LÕVU üks väheseid uuringuid, mis käsitleb konkreetselt nii lapse õiguste kui ka vanemluse teemasid ja on seetõttu unikaalne. Projekti seotus A. Sotsiaalministeeriumi prioriteetsete ülesannetega (tööplaaniga) ning B. läbivalt oluliste teemadega Eesti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi raames on välja töötatud “Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava 2024–2030”, mille eesmärk on tagada lastele ja peredele suunatud ennetusprogrammide jätkusuutlik rahastamine ning tugevdada vanemluse toetamist Eestis. Tegevuskava põhineb strateegilistel dokumentidel “Eesti 2035” ja “Heaolu arengukava 2023-2030", mille eesmärgi kohaselt on Eesti hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. 10 Projekt on tihedalt seotud Heaolu arengukava 2023-2030 eesmärgiga parandada ja arendada peredele suunatud teenuste kättesaadavust ja nende kvaliteeti. Olulisel kohal on nii ka laste sündimise toetamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine kui ka paari- ja peresuhete ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja kaasajastamine. Olulist tähelepanu pööratakse lastekaitsekorralduse uuendamisele, et luua vajalik tugisüsteem erivajadustega, asendushooldust vajavatele ning väärkoheldud lastele, mis tagab piisava, võrdväärse ja eesmärgipärase abiteenuse Eesti eri piirkondades. 11 2026. aastal on Sotsiaalministeeriumi prioriteetne projekt rehabilitatsioonireform, mille eesmärk on luua erivajadusega inimestele tugisüsteem, mis võimaldab abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustab vajadustele vastava abi saamist ja tagab vajalikud tervishoiu- ja sotsiaalteenused. See projekt toob erivajadustega inimesed ja nende vajadused Sotsiaalministeeriumi fookusesse ja LÕVU 2026 avab veelgi täpsemalt erivajadustega laste ja nende vanemate hoiakuid ja kogemusi seoses lapse õiguste ja vanemlusega, sealhulgas aitab see tuua välja võimalikke erisusi võrreldes teiste sihtrühmadega, mis võib olla kasulik ka rehabilitatsioonireformi vaatest. Probleemi või olukorra kirjeldus, mis nõuab projekti tellimist Eesti ratifitseeris ÜRO Lapse õiguste konventsiooni (ÜRO LÕK) 1991. aastal, millega kaasnes kohustus jälgida kõiki lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtteid. Lapse õiguste aluseks on neli üldpõhimõtet, mis on universaalsed ja millest peaks lähtuma kõik ühiskonnaliikmed: 1) igal lapsel on õigus elule ja arengule; 2) kõigil lastel on ühesugused õigused – ühtki last ei tohi teistest halvemini kohelda; 3) lapse seisukoht kuulatakse ära ja seda võetakse otsuste tegemisel arvesse; 4) lapsega seotud otsuste tegemisel tuleb alati seada esikohale lapse huvid. Lisaks on ÜRO lapse õiguste konventsiooni artikli 4 järgi konventsiooniga liitunud riigid võtnud endale kohustuse tagada kõik konventsiooniga sätestatud lapse õigused, kasutades selleks seadusandlikke, administratiivseid ja teisi abinõusid. See tähendab, et riik peab pingutama selle nimel, et nii kodus ja pereringis kui ka lasteasutustes, tervishoiusüsteemis, lapsega seotud menetlustoimingutes, poliitika kujundamisel ja teadustöös oleksid kõigi laste õigused tagatud12. LÕVU võimaldab saada ülevaate, millisel määral on lapsed ja lapsevanemad üldiselt teadlikud lapse õigustest, millised on nende hoiakud ning kogemused lapse õigustega seotult. Teadlikkus olukorrast võimaldab teha otsuseid ja panustada riigis just seal, kus on vaja enam tähelepanu, et Eestis oleks iga lapse õigused tagatud. See on oluline, sest lapse õigused on inimõigused ja nende rikkumine või vähene tagatus mõjutab negatiivselt laste heaolu.13 Lisaks lapse õigustele keskendub uuring ka vanemlusele. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamises on lapse vanematel. Nii ÜRO LÕKi (artiklite 7, 8, 9 ja 18)14 kui ka Eesti perekonnaseaduse15 kohaselt on igal vanemal kohustus ja õigus oma lapse eest hoolitseda, samuti on lapsel ja vanemal õigus omavahel suhelda, kui nad ei ela koos. Lapsevanemad, nende omavaheline läbisaamine ja toimetulek, mõjutab ka lapse õiguste tagamist (kui ka üldisemalt tema heaolu) ja seega on oluline aspekt antud uuringu vaatenurgast. Lisaks peab arvestama, et lapsevanemate heaolu ja toimetulekut mõjutab laiemalt ka ühiskond – levinud arusaamad laste kasvatamisest, väärtused, toimimisviisid, toetavad teenused jne. Seega lapse õiguste ja toimiva vanemluse puhul on oluline roll ka riigil, ühiskonnal, last ja pere ümbritseval kogukonnal. LÕVU võimaldab hinnata nii teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi vanemluse teemadel kui ka hinnata, kas ning kuidas on need vahepealsete sündmuste ja kriiside, näiteks pandeemia, mõjutustel muutunud. Esmakordselt 2025. aastal on LÕVU eesmärk lisada kogutavatesse andmetesse erivajadustega laste ja nende vanemate perspektiiv. Sellega taotletakse kõigi laste õiguste võrdset kaitsmist, pakutavate abiteenuste kättesaadavuse edendamist ning nende teenuste tulemuslikkuse suurendamist. Taotleja on oodatud välja pakkuma oma nägemuse ja metoodika erivajadustega laste ja nende vanemate sihtrühma määratlemiseks ja uuringusse kaasamiseks ning uurimiseks. Uuringu tellija näeb hetkel ette, et erivajadusega laps on isik, kelle areng või õppimine on takistatud füüsiliste, meeleliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete tegurite tõttu ning kes vajab seetõttu tavapärasest erinevat tuge, kohandatud õppekorraldust või tugiteenuseid. Lisaks erivajadustega laste ja perede fookusele on soov täiendada uuringu küsimustikke kahe teema lõikes. Esiteks, tellija soovib käesolevas uuringulaines tasakaalustatud viisil käsitleda nii füüsilise kui vaimse vägivalla hoiakuid ja kogemusi, kuna eelnevalt on LÕVU-s käsitletud peamiselt täiskasvanute hoiakuid laste füüsilise karistamise osas ning laste kokkupuudet füüsilise distsiplineerimisega. Oluline on seejuures rõhutada, et lähisuhtevägivald mõjutab vältimatult peres elavaid lapsi, isegi juhul, kui vanemad ei ole lapse suhtes otseselt füüsiliselt vägivaldsed. Teiseks, soovitakse senisest enam käsitleda lapsevanemate teadlikkust lapse õigusest privaatsusele digikeskkonnas. Tellija kutsub taotlejat tegema ettepanekuid, kas ja millises ulatuses ja kuidas on nende kahe teema täiendamine ja uuringusse kaasamine metoodiliselt ja mahuliselt võimalik, näiteks juhul, kui liiga pikk küsimustik võib mõjutada laste suutlikkust sellele vastata. Kokkuvõtlikkult tuleneb uuringu olulisus vajadusest teada saada, kui hästi on tagatud Eestis lapse õigused ja kui hästi tunnevad ennast vanemad, millised on ja kuidas muutuvad Eestis nii vanemate kui laste teadmised, hoiakud ja kogemused seoses lapse õiguste ja vanemlusega. Teadlikkus olukorrast võimaldab poliitikakujundajal teha teadmistepõhiseid otsuseid ja suunata tähelepanu valdkondadele, mis seda kõige enam vajavad. Lisaks eelmainitule, aitab LÕVU hinnata rahvusvaheliste ja riiklike strateegiate elluviimist ja mõju. Nendeks on näiteks ÜRO LÕK, Euroopa Liidu Lastegarantii16, Eesti laste ja perede programm17 , Heaolu arengukava 2023-203018, Laste ja noorte vaimse tervise parandamise ettepanekud19, Valdkonnaülene ennetuskava20, Vanemluse toetamise valdkondadeülene tegevuskava21 ja Eesti Lastegarantii22. Uurimis- ja arendusülesanded LÕVU eesmärk on uurida ja teada saada, milline on Eestis elavate laste ja elanikkonna (sh lapsevanemate) teadlikkus, hoiakud ja kogemused seoses lapse õiguste ja vanemlusega. Lapse õiguste osas peab uuring katma ÜRO lapse õiguste konventsioonis kajastatud kolme tüüpi lapse õiguseid – hoolitsuse, kaitse ning autonoomia ja osalemisega seotud õiguseid. Need lapse õigused on uuringu aluseks nii lapse pere- ja kodukeskkonnas, kuid ka laiemas ühiskonnas. Eraldi fookuses on erivajadustega laste ja nende vanemate sihtrühm ning teised ajakohased teemad (nt vaimne tervis, lapse privaatsus digimaailmas jne). Uuring peab võimalikkuse piirides tagama andmete võrreldavuse varasemate LÕVU uuringulainetega aastatel 2018 ja 2012. Üheks tulemiks on ka andmestik, mida on mõistlik ja kasulik esitada avaandmetena (2012, 2018 ja 2026. aasta uuringulainete lõikes) avalikuks kasutamiseks (nt teadutöös). Vanemluse osas on uuringu huviorbiidis sarnaselt varasematele lainetele vanemlusstiilid ja vanemluspraktikad, sh lapse ja vanemate suhted ning ka vanemate suhtumine lapse õigustesse üldisemalt.  Tellija eeldab taotlejalt muudatusettepanekute tegemist metoodikas, mis on suunatud uuringu eesmärkide paremale täitmisele lähtudes eelmiste uuringulainete kogemustest. Ootused puudutavad eelkõige valimi koostamist ja kaasamist, sealhulgas piirkondliku ja lapsevanemate esindatuse suurendamist uuringus. Detailne ülevaade metoodika ootustest on esitatud alaosas „Projekti metoodika uurimis- ja arendusülesannete kaupa“. Uuring koosneb kolmest uurimis- ja arendusülesandest ja nendega seotud soovituslikest uurimisküsimustest. Need on: I Uurimis- ja arendusülesanne - LÕVU 2026 metoodika uuendamine a. Koostada LÕVU 2026 uuringu metoodika, sh küsimustike detailne kirjeldus ning kooskõlastada see tellijaga. b. Uuendatud metoodika peab tagama võrreldavuse (optimaalses ulatuses) varasemate uuringulainetega, kuid samas integreerima vajalikud uuendused, sh tegema ettepanekuid uute lähenemiste / teemade (nt laste privaatsus digimaailmas ja vaimse vägivalla kogemine) lisamiseks. c. Metoodika peab arvestama erivajadustega laste ja nende vanemate sihtrühma hõlmamisega, sh sihtrühma eripäradega, tagades neile ligipääsetava ja sobiva võimaluse uuringus osalemiseks. d. Metoodika peab hõlmama põhjendatud ettepanekuid LÕVU uuringuandmete (erinevate lainete) avaldamiseks avaandmetena (nt millised tunnused, lõiked, anonümiseerimise tase). II Uurimis- ja arendusülesanne – Uurida laste ja elanikkonna (lapsevanemate) teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi seoses lapse õiguste ja vanemlusega, sh nende seost laste ja vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustega. a. Milline on Eesti laste ja täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) teadlikkus lapse õigustest ja vanemlusest? b. Millised on Eesti laste ja täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) hoiakud lapse õiguste ja vanemluse osas? c. Millised on Eesti laste ja täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) kogemused seoses lapse õiguste ja vanemlusega? d. Millist rolli mängivad laste ning täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) erinevad tunnused (sh sotsiaaldemograafilised tunnused nagu vanus, sugu, haridustase, kodune keel jm) nende teadlikkuse, hoiakute ja kogemustega lapse õiguste ja vanemluse teemadel? e. Millised on peamised trendid ja muutused Eesti laste ja täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) teadlikkuses, hoiakutes ja kogemustes lapse õiguste ja vanemluse teemadel LÕVU võrreldes varasemate uuringulainetega (2012, 2018, 2026)? III Uurimis- ja arendusülesanne – Uurida erivajadustega laste ja nende vanemate teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi seoses lapse õiguste ja vanemlusega. a. Milliseks hindavad erivajadustega lapsed ja nende vanemad oma teadlikkust, hoiakuid ja kogemusi seoses lapse õiguste ja vanemluse teemadega? a. Millist rolli mängivad erivajadustega laste ning täiskasvanud elanikkonna (lapsevanemate) erinevad tunnused (sh sotsiaaldemograafilised tunnused nagu vanus, sugu, haridustase, kodune keel jm) nende teadlikkuse, hoiakute ja kogemustega lapse õiguste ja vanemluse teemadel? a. Kas ja mil määral erinevad erivajadustega laste ja nende vanemate kogemused ning hoiakud lapse õiguste ja vanemluse teemadel teiste Eesti laste ja lastevanemate omadest? Uuringu eesmärgi ja uurimisküsimuse paremaks mõistmiseks on vajalik tutvuda 2012. ja 2018. aastal läbiviidud LÕVUga (nii tulemuste kui ka metoodika raportiga). 2026. aasta LÕVU uuringu fookus ja maht on sarnane 2018. aasta uuringuga, kuid konkreetsed uurimisteemade ja metoodika muudatused ja täiendamised valitakse taotleja ja tellija koostöös. Projekti eeldatav mõju / projekti tulemuste rakendamine 2026. aasta LÕVU uuringul on oluline panus Heaolu arengukava 2023-2030 eesmärkide täitmiseks koostatud Laste ja perede programmi, mis keskendub lapse õiguste edendamisele ning seda toetavate teenuste arendamisele. Programmi eesmärk on tagada, et Eesti lapsed on õnnelikud, kaasatud ja kaitstud, vähendades perede vaesust ja ebavõrdsust ning pakkudes vastavaid abimeetmeid vägivallaohvritele ja erivajadustega lastele. Eelkõige aitab projekt koguda teadmisi meetme 1.2. rakendamiseks, mille eesmärk on toimiv ja efektiivne lastekaitsesüsteem, mis väärtustab iga last, tagades vajalik abi tema arengu ja heaolu toetamiseks. Meetme alusel on vägivallaohvrite õigused tagatud ning toimiv ohvriabi süsteem on abiks nende iseseisva toimetuleku saavutamisele. Meede hõlmab kahte tegevust. Tegevuse 1.2.1. eesmärk on arendada abivajavaid lapsi ning peresid toetavaid teenuseid. Eesmärk on ühelt poolt kujundada vanemlikke oskusi, et ennetada ja vähendada laste väärkohtlemist, vaimse tervise probleeme ja tagada lapsevanemate teadlikkus oma rollist lapse arengu toimimisel. Teiselt poolt on olulisel kohal pereteenuste, nagu lastemajateenuse, mitmedimensiooniline pereteraapia ning erivajadusega laste rehabilitatsiooniteenuse, edendamine, et vastavad meetmed oleksid kõigile abivajajatele võrdselt kättesaadavad. Tegevuse 1.2.2. eesmärk on tagada laste heaolu lastekaitsepoliitika abil, mis on rakendatud riigi ja kohalike omavalitsuste valdkondadevahelises koostöös. Seeläbi on võimalik parandada lastekaitsealase ennetustöö kvaliteeti ning aidata kaasa laste ja noorte arengu, kaasatuse ja heaolu toetamisele nii perekeskkonnas, haridusasutuses, kogukonnas ja ühiskonnas. 23 Projekti metoodiline lähenemine uurimis- ja arendusülesannete kaupa Kõigi uurimis- ja arendusülesannete puhul on tellija jaoks oluline, et lapsi uuringusse kaasates jälgitaks nende õigusi, austataks ja väärtustataks last kui iseseisvat otsustajat ning rakendataks lapsesõbralikku lähenemist. Taotluses tuleb avada, kuidas lapse õiguseid uuringu läbiviimisel ning tulemuste kajastamisel jälgitakse ning nendega arvestatakse. Taotleja peab taotluse esitamiseks tutvuma varasemate LÕVU uuringute raportitega, mis sisaldavad nii metoodikat kui ka sisulisi tulemusi. Taotluses tuleb võimalikult palju arvesse võtta ka LÕVU varasemates lainetes tehtud ettepanekuid. Kui varasemat ettepanekut ei rakendata või seda muudetakse, peab taotleja oma otsust põhjendama ning pakkuma LÕVU 2026 ülesannetest lähtuvaid põhjendatud alternatiive. I uurimis- ja arendusülesande täitmiseks peab taotleja lähtuma varasematest LÕVU uuringutest sh arvestama 2012. ja 2018. aastal metoodikas rakendatud muudatustega. I uurimis- ja arendusülesande raames kirjeldab taotleja endapoolse nägemuse metoodikast, mis hiljem kooskõlastatakse tellijaga. Antud uurimis- ja arendusülesande tulemusel valmiv metoodika raport peab hõlmama lõpuks kõiki rakendatavaid uurimis- ja analüüsietappe, sealhulgas valimi moodustamise tingimusi, sihtrühma kaasamis- ja uurimismeetodeid ning andmete analüüsimeetodeid. Metoodiliste valikute puhul tuleb seejuures selgitada, kuidas need arvestavad ja suhestuvad varasema metoodikaga, kuidas need mõjutavad uuringu kvaliteeti ja kuidas tõstavad uuringu kasutegurit. Oodatud on taotluses pakkuda metoodika osas ka erinevaid alternatiive, sh tuues välja, kuidas soovitakse koostöös tellijaga alternatiive kaaluda ja otsuseid langetada. Lisaks tuleb metoodika kirjelduses arvestada ja käsitleda ka potentsiaalseid riske, näiteks võrreldavuse vähenemist, mis tulenevad näiteks uue sihtrühma kaasamisest uuringusse, uurimisviisi uuendustest või uute teemade ja uurimisküsimuste kaasamisest. I uurimis- ja arendusülesande osana peab taotleja esitama ka oma nägemuse, milliseid andmed LÕVU erinevatest lainetest võiks avaldada tervikliku andmekoguna avaandmetes (nt Andmete Teabeväravas). Varasemate uuringute puhul on saadud tagasisidet, et kogutud andmeid soovitakse kasutada teadustööks, kuid andmed ei ole hetkel mugavalt kättesaadavad. Selline kogutud andmete avaldamine suurendaks LÕVU-st saadavat kasutegurit. Kuna uuringulainete andmestik on teatud määral ajas muutunud ning võivad esineda ka muud avaldamist takistavad põhjused (nt eetilised), tuleb hoolikalt kaaluda, millised andmed avaldada. Taotleja peab taotluses kirjeldama oma põhjendatud seisukohta (lähtudes varasemate LÕVU-de metoodikast ja kogutud andmetest) selle kohta, kuidas jõutakse avaldatavate andmete välja pakkumiseni I uurimis- ja arendusülesande raames. Varasemate aastate LÕVU andmekogud annab tellija töö teostajale tööde läbiviimisel. I uurimis- ja arendusülesande tulemuseks on tellijaga kooskõlastatud uuringu metodoloogia kirjeldus, mis on osa metoodika raportist, mis peab valmima uuringu lõpuks ning avaldatakse koos uuringu tulemustega (sarnaselt 2018.aasta LÕVU-ga). II uurimis- ja arendusülesande puhul on esmatähtis jätkata optimaalses ulatuses varasemalt rakendatud meetodeid, et tagada võimalikus määras uuringutulemuste võrreldavus ajas. LÕVU 2018. aasta uuringu raames viidi läbi ankeetküsitlused nii täiskasvanud elanikkonna (vanuses 18– 74 eluaastat) kui ka kooliõpilaste (4.–11. klass) hulgas (ankeedid on kättesaadavad SIIT). Täiskasvanute sihtrühma kaasati nii alaealiste lastega lapsevanemad kui ka isikud, kellel küsitluse läbiviimise hetkel alaealisi lapsi ei olnud. Lastelt andmete kogumine toimus koolide kaudu. Käesoleva uuringu puhul on taotlejatel võimalik esitada põhjendatud muudatusi valimi koostamises ja andmekogumise meetodites, tingimusel, et tagatud on vähemalt samal tasemel tulemuste üldistatavus, nagu saavutati 2018. aasta uuringus. Analüüsimeetodite osas on eeldatud, et ka seekordse uuringu puhul kasutatakse samalaadseid analüüsimeetodeid nagu varasemates lainetes (kirjeldav statistika, sotsiaaldemograafiliste tunnuste jm seoste kirjeldamine ning kvalitatiivse materjali puhul sisuanalüüs). Taotluses tuleb kirjeldada ka analüüsimeetodeid ja põhjendada nende valikut. Samas, nagu kirjeldatud I uurimis- ja arendusülesandes, on taotlejal võimalik esitada erinevaid alternatiive metoodilises lähenemises, mille puhul jõutakse lõpliku valikuni koostöös tellijaga. Nagu ka varasemalt välja toodud, on tellija sooviks vaadata üle ja saavutada uues uuringulaines parem nii piirkondlik kui ka lapsevanemate esindatus. Taotleja võib teha ettepanekuid valimi kitsendamiseks (nt ainult tänastele lapsevanematele) või välja pakkuda muid lahendusi selle eesmärgi täitmiseks. Ka lasteni jõudmine koolide kaudu on varasemalt osutunud keerukaks. Seetõttu on oodatud ettepanekud, kuidas laste küsitlemist korraldada alternatiivsel moel või kuidas kaasata koole viisil, et see koormaks neid võimalikult vähe. Koolide kaudu andmekogumise läbiviimine on endiselt aktsepteeritav, kuid selle teostatavus tulenevalt riskidest tuleb taotlejal põhjalikult ja läbimõeldult taotluses esitada, arvestades nii koolivaheaegu kui ka koolidega ette tulenevaid võimalikke muid takistusi. II uurimis- ja arendusülesande tulemuseks on vaheraport, kus on vastatud antud uurimis- ja arendusülesande uurimisküsimustele (sihtrühmaks lapsed ja täisealised, sh lapsevanemad). III uurimis- ja arendusülesande näol on uuringu kontekstis tegu uue sihtrühmaga, mis vajab ka metoodiliselt uut lähenemist. Siin on oodatud taotleja enda põhjendatud nägemus, kuidas antud sihtrühma uuringus metoodiliselt käsitleda, sh on võimalikud täiendavad meetodid (nt intervjuud). Eesmärk on kaasata lapsi ja nende vanemaid, kes on vanuseliselt ja võimalusel muudegi sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes sarnased II uurimis- ja arendusülesande sihtrühmale, kuid kelle puhul on tuvastatud erivajadus. Nagu varasemalt välja toodud on taotlejal võimalik ise defineerida erivajadusega lapse mõiste antud uuringu kontekstis. Taotleja nägemus, millest taotleja võib eeskuju võtta (kuid ei ole kohtususlik) on, et erivajadusega on laps, kelle areng või õppimine on takistatud füüsiliste, meeleliste, vaimsete, emotsionaalsete või sotsiaalsete tegurite tõttu ning kes vajab seetõttu tavapärasest erinevat tuge, kohandatud õppekorraldust või tugiteenuseid. III uurimis- ja arendusülesande tulemuseks on vaheraport, kus on vastatud antud uurimis- ja arendusülesande uurimisküsimustele (sihtrühmaks erivajadusega lapsed ja nende vanemad). täisealised, sh lapsevanemad). Kokkuvõtvalt peab taotleja uuringu läbiviimisel lähtuma ja arvestama küll varasema metoodikaga ja uurimisküsimustega, et kokkulepitavas ulatuses säiliks tulemuste võrreldavus ajas (eelkõige 2018. aasta metoodikaga võrreldes), kuid samal ajal on uuringus jäetud metoodika täiendamiseks loominguline vabadus. Seda nii metoodiliste uuenduste kui ka uute teemade ja nendega seotud uurimisküsimuste käsitlemise osas. Taotlejalt oodatakse tellija kaasamist parima metoodilise lähenemise väljatöötamisse ja valikute tegemisse. Kogu uuringu tulemuseks on sarnaselt 2018.aasta LÕVU-le kaks lõppraportit (metoodika kirjeldus ja tulemused). Uuringutulemustest on vajalik teha ka eesti-, inglise- ja venekeelne kokkuvõte SOM-i ükslehe formaadis, kus on lühidalt välja toodud võtmesõnumid (eeskujuks nt Üksleht Sotsiaalministeeriumi mõttepaberi 1.2025 juurde.pdf), mis soodustavad uuringutulemuste jagamist ja levikut. Uuringu tulemusi tuleb esitada kuni kolmel korral sh vähemalt korra lastele, ühe korra laiemale huviliste ringile ja ühe korra tellija poolt välja pakutud üritusel. Taotleja peab arvestama, et ka LÕVU 2026. aasta uuringus kogutav materjal antakse korrastatuna tööde lõppedes üle töö tellijale anonümiseeritud kujul (küsitlustulemuste andmebaas või muul viisil kogutud materjal). Uuringutulemuste raportiga peab kaasas käima ka täpne metoodika kirjeldus, kus on põhjalikult avatud küsitluse valim ja nendeni jõudmise kanalid, küsimustikud või teiste andmekogumise meetodid ja nende sõnastused, andmete töötlemise ja puhastamise sammud, analüüsis kasutatud meetodid jne. Eesmärk on LÕVU kordamisel saada põhjalik ülevaade 2026. aasta uuringu läbiviimise metoodikast. Metoodika raporti võib koostada eraldiseisvana nagu 2018. aasta LÕVU läbiviimisel. Kuidas vastab tellitav projekt teadus- ja arendustegevuse tunnustele (on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline, ülekantav ja/või korratav) Uudne: uuringusse kaasatakse esmakordselt erivajadustega laste ja vanemate vaade lapse õigustele ja vanemlusele. Loominguline: uuringu läbiviimise metoodikas peab küll osaliselt lähtuma varasemast lainest, kuid samal ajal on taotlejale jäetud metoodika palju vabadust. Seda nii metoodiliste uuenduste kui ka uute teemade ja nendega seotud uurimisküsimuste sissetoomise osas. Seega on uuringu loomingulisuse kriteerium täidetud. Kui taotleja peab vajalikuks rakendada täiendavaid andmekogumismeetodeid — näiteks erivajadustega laste ja nende vanemate kaasamiseks — on tellija sellise lähenemise suhtes avatud. Ettemääramatu tulemusega: Pole teada, millised on uuringu tulemused, eriti mis puudutab III uurimisküsimust, mis on esmakordne. Kui kasutatakse uusi andmekogumismeetodeid, ei saa ette kindel olla, et need valikud end ära tasuvad. Samuti, juhul kui LÕVU andmeid avalikustatakse  avaandmetena, jõuavad andmed laiemasse kasutusse ja uurijad võivad jõuda läbi nende uute lähenemisteni lapse õiguste ja vanemluse teemal. Seega on uuringu tulemused ettemääramatud. Süstemaatiline: uuringu läbiviimisel toetutakse osaliselt varasema LÕVU metoodikale, et tagada võrreldavus ja uurida lapse õiguste ning vanemluse teemasid ja nende muutuseid süstemaatiliselt läbi aja. Kõik metoodikasse puutuvad valikud peavad üksteist toetama ja neid tuleb raportites kirjeldada. Ülekantav ja/või korratav: uuringu täpne metoodika kirjeldus ning tulemused dokumenteeritakse põhjalikult, mis võimaldab LÕVU kordamisel saada detailne ülevaade 2026. aasta uuringu läbiviimise metoodikast. Tulemused avaldatakse ülevaatliku raportina Sotsiaalministeeriumi kodulehel ning võimaluse korral ka (teadus)publikatsiooni(de)na, mistõttu on uuringut võimalik korrata. Taotlejal tuleb taotluses esitada: 1. Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust; 2. I Uurimis- ja arendusülesande teostamise kava. Sh: a) kirjeldus üldise lähenemise muutmise kohta uuringu planeerimisel ja läbiviimisel; b) selgitus uute teemade sissetoomise kohta1; c) selgitus võimaliku valimi ja uurimismeetodite muutmise ja uute uurimismeetodite sisse toomise kohta, mis on suunatud uuringu eesmärkide paremale täitmisele lähtudes eelmiste uuringulainete kogemustest; d) selgitus selle kohta, kuidas tagatakse uute teemade ja võimalik, et ka valimi ja meetodite muutmisel võrreldavus varasemate aastate uuringulainetega2; e) ettepanekud selle kohta, millistes lõigeteks võiks avaldada LÕVU andmed avaandmetena (nt millised tunnused, lõiked, anonümiseerimise tase); 3. II uurimis- ja arendusülesannete läbiviimise kava. Sh: a) uurimisküsimuste plokid (selgitus tuleb anda uute teemade sissetoomise kohta) b) ettepanekud andmekogumise ja analüüsimetoodika täiendamiseks, kui asjakohane; 4. III uurimis- ja arendusülesannete läbiviimise kava. Sh: a) uurimisküsimuste plokid täiesti uue teema kohta; b) ettepanekud andmekogumise ja analüüsimetoodika kohta; 5. Uurimisrühma liikmete pädevused ja nende rollide kirjeldus (k.a CVd). Täpsemad nõuded uurimisrühmale on kirjeldatud uuringu tehnilise kirjelduse punktis “Nõuded uurimisrühmale”. 1 Tellija kutsub taotlejat tegema ettepanekuid, kas ja millises ulatuses ja kuidas on uute teemade (nt laste privaatsus digimaailmas ja vaimse vägivalla kogemine) uuringusse kaasamine metoodiliselt ja mahuliselt võimalik. Uuendatud metoodika peab tagama võrreldavuse (optimaalses ulatuses) varasemate uuringulainetega, kuid samas integreerima vajalikud uuenduse ka aktuaalseks muutunud teemade näol. 2 Taotleja peab taotluse esitamiseks tutvuma varasemate LÕVU uuringute raportitega, mis sisaldavad nii metoodikat kui ka sisulisi tulemusi. Taotluses tuleb võimalikult palju arvesse võtta ka LÕVU varasemates lainetes tehtud ettepanekuid. Kui varasemat ettepanekut ei rakendata või seda muudetakse, peab taotleja oma otsust põhjendama ning pakkuma LÕVU 2026 ülesannetest lähtuvaid põhjendatud alternatiive. 6. Teiste asutuste esindajate vabas vormis, kuid allkirjastatud kinnitused valmisoleku kohta projektis osaleda taotluses kirjeldatud rollis ja mahus. 7. Uuringu aja- ja tegevuskava (nädala täpsusega, koos läbiviijate ja vastutajate nimedega), kus on välja toodud muuhulgas vaheraportite esitusajad ning vajalikud peamised kohtumised tellijaga. Ajakava peab arvestama tähtaegadega, mis on mainitud allpool toodud orienteeruvas ajakavas. Kindlasti peab ajakavas olema välja toodud Andmekaitse Inspektsiooni/eetikakomitee taotluste menetlemiseks kuluv aeg. 8. Projekti käigus esineda võivad riskide ja nende maandamise meetmete kirjeldus (koos vastutajatega). Riskide seas tuleb adresseerida kindlasti a) erivajadustega laste kaasamist ja sellega seotud võimalikke riske ning kuidas neid maandada planeeritakse. Lisaks tuleb kindlasti ühe riskina kaasata ka riskid, mis tulenevad LÕVU 2026 metoodika uuendamisega (nt andmete võrreldavus varasemate lainetega jms). 9. Eetilised väljakutsed ja nendega tegelemise meetodid (k.a hinnang AKI ja vajadusel eetikakomitee lubade vajalikkusele) ning kuidas tagatakse igakülgne lapse õiguste jälgimine uuringu läbiviimisel. 10. Eelarve uurimis- ja arendusülesannete ja peamiste tegevuste lõikes. Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa Uuringu puhtand peab valmima hiljemalt 30. aprilliks 2027. a ja esitlused peavad toimuma hiljemalt järgneva kuu jooksul. Leping sõlmitakse eelduslikult 2026. aasta märtsi keskel. Lõplik detailne ajakava jäetakse uuringurühma otsustada. Tellija näeb ette, et ajakavas peab lisaks muudele etappidele sisalduma järgmine: 1. Avakoosolek, mis toimub orienteeruvalt nädal pärast lepingu sõlmimist, kus edukas taotleja (töövõtja) tutvustab oma töörühma ning tellija omapoolset juhtrühma. Koosoleku käigus selgitab tellija lähteülesannet ja ootusi uuringule ning töövõtja tutvustab püstitatud uurimisküsimusi ja metoodikat. Kooskõlastatakse ja lepitakse kokku edasised tegevused; 2. Kohtumised metoodikaraporti ja vahearuannete tutvustamiseks tellijale. (Väljamaksed toimuvad peale esimese uurimis- ja arendusülesande valmimist (25-35% projekti eelarvest) ning peale teise ja kolmanda uurimisülesande valmimist (järgneb väljamakse 35-45% projekti eelarvest)). Vahearuanne peab sisaldama antud uurimis- ja arendusülesande metoodika kirjeldust ja tulemusi. Sealjuures palub tellija ajakavas arvestada, et tellijal jääb kaks nädalat, et anda omapoolsed kommentaarid igale vahearuande mustandile enne puhtandit ja väljamakset; 3. Vahekoosolekud vahearuannete üleandmiseks. Töövõtja tutvustab vahekoosolekul vahearuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme, tehakse muudatusi uuringu tegevuste ja ajakava osas, kohandatakse projekti läbiviimise metoodikat ja/või täpsustatakse uurimisküsimusi; 4. Lõpparuande mustandi esitamine. Lõpparuanne sisaldab kõiki uurimis- ja arendusülesandeid. Tellijal on kaks nädalat, et anda omapoolsed kommentaarid mustandile; 5. Lõpparuande üleandmise koosolek. Töövõtja tutvustab analüüsi lõpparuande tulemusi. Vajadusel arutatakse tekkinud probleeme; 6. Lõpparuande (sh eesti-, vene- ja inglisekeelsete lühikokkuvõtete) ja selle lisamaterjalide täiustamine ja esitamine (väljamakse 20-30% eelarvest). 7. Uuringu lõpparuande tutvustamine: uuringu tulemuste tutvustamine toimub kuni kolmel korral sh vähemalt korra lastele, ühe korra laiemale huviliste ringile ja ühe korra tellija poolt välja pakutud üritusel. Kõik ettekanded peaksid toimuma kuni ühe kuu jooksul peale lõpparuande esitamist. Lõpparuande vastuvõtmise ja ettekannete toimumise järel toimub viimane väljamakse (5-10% eelarvest). Taotleja võib lisada ajakavva täiendavaid arutelusid tellija (uuringu juhtrühma24) ja töövõtja vahel. Taotleja võib oma visioonist lähtudes taotluses ajakava muuta eeldusel, et lõpparuande puhtandi üleandmine toimub hiljemalt 2027. aasta 30. aprilliks ja ettekanded toimuvad hiljemalt kuu pärast lõpparuande puhtandi esitamist. Kuidas on projektist tulenev kasu laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks (nt tulemused publitseeritakse ja/või tulemusi kasutatakse mitme organisatsiooni töö parandamiseks)? Projektis saadud tulemused avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel, sealhulgas ka eesti-, vene- ja inglisekeelsed kokkuvõtted (ükslehe formaadis). Samuti kajastavad tulemusi ning kasutavad andmeid oma töö arendamiseks organisatsioonid nagu Sotsiaalkindlustusamet, Ennetusteadusnõukogu (VÜE), MTÜ Lastekaitse Liit, Lapse Heaolu Arengukeskus ja teised asutused. Tulemusi vanemluse osas saavad kasutada ka erinevad vanemlust toetavad programmid ja asutused. Näiteks üle-eestilised perepesad, mis on kogukondlikud ennetus- ja peretöökeskused, kus toetatakse laste ja perede heaolu läbi süsteemse ning järjepideva ennetustegevuse ning kogukonna võimestamise oma kodukoha läheduses. Perepesade keskmes on pered alates lapseootusest kuni lapse kooliminekueani. Lisaks on Sotsiaalkindlustusamet uuendamas nende hallatavat kodulehte tarkvanem.ee, kuhu on koondatud palju kasulikke materjali vanemluse teemadel. Uuring võib anda olulist sisendit veebilehe täiendamiseks, et parandada teadlikkust või mõjutada hoiakuid. Uuringu tulemustest võivad kasu saada ka haridusasutused (koolid, lasteaiad), mis samuti saavad uuringust sisendit lapse õiguste edendamise jaoks oma asutustes. Samuti tutvustatakse uuringu tulemusi meedias nii eesti kui ka vene keeles, et tõsta teadlikkust lapse õiguste ja vanemluse teemadest. Võimalik on teha tulemuste tutvustamiseks ka pressikonverents. Uuringu ainurahastaja on Sotsiaalministeerium, kuid kasusaajate asutuste ring on lai. Nõuded uurimisrühmale Minimaalne uurimisrühma liikmete arv on neli. Üks uurimisrühma liige võib katta mitut pädevust / kogemust. Minimaalselt peavad uurimusrühmal olema järgnevad pädevused: 1. Projektijuhtimine; 2. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete analüüsimine;  3. Küsitlusuuringute läbiviimine; 4. Kogemus haavatavate sihtrühmade uurimisel (lapsed ja erivajadusega inimesed); 5. Asjakohaste võõrkeelte valdamine, sh eesti, vene ja inglise keele tase uuringu läbiviimiseks vajalikul tasemel. Uurimisrühma peab olema kaasatud: Projektijuht, kes vastutab kogu projekti ja selle etappide juhtimise ning tulemusliku, tähtaegse ja nõuetekohase elluviimise eest, sh juhib ja koordineerib uurimisrühma tööd, vastutab kõigi uuringuetappide õigeaegse läbiviimise eest, aruannete vormistamise ja keelelise korrektsuse eest, ning vastutab, et analüüs oleks kvaliteetselt teostatud: kõik uuringuküsimused on põhjalikult ning uuringu tulemustel põhinevalt vastatud. Samuti on projektijuht tellija kontaktisikuks lepingu täitmise osas. Nõuded projektijuhile: 1. Kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon); 2. Vähemalt kahe tellitava projektiga samaväärse mahuga sotsiaalvaldkonda puudutava uuringu- või analüüsiprojekti juhtimise kogemus viimase viie aasta jooksul. Taotleja peab vastava töökogemuse taotluses selgelt välja tooma, vajadusel viidates “akadeemilise kella” seiskumisele nt lapsehoolduspuhkusel või kaitseväekohustuse täitmise tõttu. 3. Projektijuht peab valdama väga heal tasemel eesti keelt nii kõnes kui kirjas, et tagada tõhus suhtlus tellijaga, projektimeeskonna koordineerimine ning projekti sisuline juhtimine. Analüütikud (vähemalt kaks analüütikut), kes vastutavad analüüsi kõikide etappide sisulise planeerimise ja läbiviimise eest, kasutatavate andmeallikate ja analüüsimeetodite valikute ning nende valikute selgitamise eest. Nõuded analüütikule: 1. Kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon); 2. Omab varasemat küsitlusuuringute läbiviimise kogemust sotsiaalvaldkonnaga seotud teemadel viimase viie aasta jooksul; 3. Vähemalt ühel analüütikul peab olema kogemusi haavatavate sihtrühmade uurimisel (nt lapsed, erivajadustega inimesed jne) viimase viie aasta jooksul; 4. Analüütikutel peab olema väga hea eesti keele oskus, tagamaks küsitluste, intervjuude, analüüside ja aruannete korrektse koostamise ning tulemuste asjakohase tõlgendamise. Kui analüütikud puutuvad kokku ka vene emakeelega sihtrühmadega (nt küsitluse koostamisel, intervjueerimise või muul viisil), peab vähemalt ühel analüütikul olema ka piisav vene keele oskus, et analüütiku ülesandeid ammendavalt täita. Laste õiguste ja vanemluse ekspert, kes omab laiapõhjalisi teadmisi (ja/või töökogemust) lapse õiguste ja vanemluse teemadel, jälgib, et lapse õigusi arvestatakse uuringu läbiviimisel ja nõustab uurimisrühma selles osas. Nõuded eksperdile: 1. Kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon sotsiaalteadustes v seotud valdkonnas); 2. Omab laiapõhjalisi teadmisi lapse õiguste ja vanemluse teemadel ja on selles teemas avaldanud asjakohaseid (teadus)publikatsioone või omab antud teemadega seotud vähemalt 5 a pikkust töökogemust. 3. Ekspert peab valdama väga heal tasemel eesti keelt nii kõnes kui kirjas, et tagada lapse õigusi ja vanemlust käsitlevate teemade pädev nõustamine, uuringu läbiviimisega seotud sisuline tugi ning tõhus koostöö uurimisrühmaga. Lisaks ülalkirjeldatud minimaalsele uurimisrühmale ja selle pädevustele hinnatakse seda, kui taotleja kaasab uurimisrühma täiendavaid pädevusi, mis on tellija arvates projekti kvaliteetsete eesmärkide saavutamiseks olulised (nt õiguse, andmekaitse, kommunikatsiooni või teiste asjakohaste vajaduste katmiseks). Lisapädevuste asjakohasust tuleb taotluses põhjendada ja need peavad veenma ka tellijat. Taotleja esitab uurimisrühma liikmete (nii nõutud miinimum- kui ka täiendavalt lisatud) pädevused, kogemused ja nende rollide kirjeldused ETIS-es toodud vormil. Uurimisrühma liikmete pädevuste ja kogemuste tutvustamiseks lisatakse taotlusele CV-d. Kui projekti kaasatakse alltöövõtjaid, tuleb nende kohta esitada sama informatsioon nagu teiste uurimisrühma liikmete kohta. Kui teistel uurimisrühma liikmetel, lisaks laste õiguste ja vanemluse eksperdile kellelt nõutakse publikatsioone, on viimase viie aasta jooksul avaldatud asjakohaseid teaduspublikatsioone (temaatiliselt haakuvaid ja seotud pädevustega, mida isik projektis täidab), võetakse seda arvesse taotluste hindamisel. Publikatsioonide hindamisel lähtutakse ETISe klassifikaatorist. Kui mõne uurimisrühma liikme akadeemiline kell on seiskunud viimastel aastatel, palume sellest koos põhjendusega märku anda ja näidata CVs vastavalt pikemat perioodi, et tõestada pädevuste olemasolu. Projekti rahaline maht ja eelarve jaotus käibemaksuta Projekti eelarve tuleb esitada uurimis- ja arendusülesannete ja olulisemate tegevuste lõikes. Seal peavad olema näha väljamaksed. Väljamaksete osakaalud peavad vastama punktis „Projekti orienteeriv ajakava uurimis- ja arendusülesannete kaupa“ toodud vahemikele. Eelarve ei tohi ületada 125 000 eurot (sellele lisandub KM). Eelarve tuleb esitada nii KMga kui ka KMta.