dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 22. aprill 2026
Viit
1.5-1.1/966-2
Registreeritud
22. aprill 2026
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Living Well Dying Well
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2026
Vastutaja
Aive Telling (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervishoiu osakond)

Failid

  • 📎Vastus_Pöördumine terramation natural organic reduction võimalikkus Eestis.msg39 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Aive Telling - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=59B7C665384941C3A9FDB3895806E518-6EF5A050-EC> Saaja: 'Ida Materasu' Teema: RE: Pöördumine: terramation / natural organic reduction võimalikkus Eestis Lugupeetud Iida-Leena Materasu Täname Teid pöördumise ning olulise ja tulevikku vaatava teema tõstatamise eest. Inimese surnukeha loomuliku orgaanilise redutseerimise (nn terramation’i) käsitlemine keskkonna, rahvatervise, eetika ja surmakorralduse vaates on kahtlemata asjakohane ning väärib põhjalikku ja teaduspõhist arutelu. Teie poolt välja toodud näited Euroopa riikidest ning Ameerika Ühendriikidest annavad ülevaate sellest, kuidas erinevates õigusruumides on lähenetud uute matmisviiside käsitlemisele ja reguleerimisele. Nagu märkisite, eeldab sellise praktika kasutuselevõtt üldjuhul eraldi õigusliku raamistiku loomist ning mitmete valdkondade – sh keskkonnakaitse, rahvatervise, jäätmekäitluse ning eetika – kooskõlastatud käsitlemist. Eestis reguleerib küsimust kalmistuseadus, mis lähtub matmise ja tuhastamise praktikast. Uute alternatiivide kaalumine eeldab seetõttu nii olemasoleva regulatsiooni analüüsi kui ka võimalike mõjude hindamist. Sealhulgas on oluline hinnata meetodi keskkonnamõju, biosfääri ohutust, ühiskondlikku vastuvõetavust ning vastavust rahvatervise nõuetele. Peame oluliseks, et selliste teemade arutellu kaasataks erinevad osapooled, sealhulgas teadlased, valdkonna eksperdid, usuühendused, kohalike omavalitsuste esindajad ning laiem avalikkus. Teie pöördumine on heaks lähtepunktiks võimalike tulevaste arutelude planeerimisel. Täname Teid veel kord teema tõstatamise eest. Aive Telling keskkonnatervishoiu poliitika juht Sotsiaalministeerium 5910 8795 From: Ida Materasu <[email protected]> Sent: Wednesday, April 8, 2026 3:12 PM To: [email protected]; Info - SOM <[email protected]> Subject: Pöördumine: terramation / natural organic reduction võimalikkus Eestis Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Kliimaministeerium ja Sotsiaalministeerium, Olen hetkel UK institutsiooni "Living Well Dying Well" surmadoula õppes ning õpingute kaudu puutun järjest enam kokku küsimustega, mis puudutavad surmajärgseid valikuid, nende mõju keskkonnale ning inimväärikust elu lõpus. Sellest tulenevalt pöördun Teie poole sooviga tõstatada Eestis arutelu inimese surnukeha loomuliku orgaanilise redutseerimise (natural organic reduction, terramation) võimalikkuse üle. Tegemist on protsessiga, kus inimkeha muundatakse kontrollitud tingimustes mullaks mikroobse lagunemise kaudu. Seda nähakse rahvusvaheliselt ühe võimaliku keskkonnasäästlikuma alternatiivina matmisele ja tuhastamisele. Kuigi Euroopa Liidus ei ole see täna laialdaselt seadustatud, ei ole teema enam teoreetiline. – Saksamaa liidumaal Schleswig-Holsteinis on see lubatud pilootlahendusena – Rootsis on see õiguslikult käsitletud ja arutelus – Prantsusmaal ja Belgias käivad aktiivsed seadusloome ja kampaaniad (“humusation”) – Ühendkuningriigis on valitsuse tasandil arutelu legaliseerimise suunas Samas on Euroopa üldpilt selline, et enamikus riikides on seaduslikult lubatud vaid matmine või tuhastamine, mistõttu uued lahendused jäävad õiguslikku vahealla. Rahvusvahelised näited (nt USA osariigid alates 2019. aastast, kus see on lubatud ja kasutuses) näitavad, et selle meetodi jaoks luuakse eraldi õiguslik raamistik, mitte ei käsitleta seda olemasolevate kategooriate sees. Soovin juhtida tähelepanu ka olemasolevatele praktilistele lahendustele ja teenustele, mis on juba kasutuses: https://www.eterrna.life/ https://www.bbc.com/news/articles/cvgjgnwdjrzo Minu pöördumise eesmärk on hakata seda teemat käsitlema keskkonna, rahvatervise, eetika ja surmakorralduse vaates. Kas ja kuidas võiks selline praktika tulevikus Eesti konteksti sobituda, on küsimus, mis väärib teaduspõhist ja avalikku arutelu. Lugupidamisega Iida-Leena Materasu
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →