Pöördumine

Saatja: "Info - SOM" <[email protected]> Saaja: "Info - SOM" <[email protected]> Teema: FW: Pöördumine seoses NETS-i eelnõuga Kuupäev: 2026-04-22 07:39 ________________________________ Saatja: [email protected] <[email protected]> Saadetud: esmaspäev, 20. aprill 2026 19:20 Adressaat: Karmen Joller - SOM <[email protected]> Teema: Fwd: Pöördumine seoses NETS-i eelnõuga Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud Karmen Joller, Pöördume Teie poole seoses kavandatava nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) eelnõuga, mis võimaldaks vaktsineerida alaealisi koolikeskkonnas ilma lapsevanema eelneva nõusolekuta, tuginedes meditsiinitöötaja hinnangule lapse nn kaalutlusvõime osas. Leiame, et selline muudatus loob erinevaid õiguslikke probleeme, riivab lapsevanema põhiseaduslikke õigusi ning õigusriigi keskseid põhimõtteid. Alljärgnevalt toome esile olulisemad õiguslikud ja eetilised probleemid, mida tuleks Riigikogul põhjalikult analüüsida. 1. Otsustusõiguse ja vastutuse lubamatu lahutamine Kavandatav lahendus annab otsustusõiguse lapsele, kuid jätab vaktsineerimise võimalike kõrvaltoimete, tervisekahjustuste ja pikaajaliste tagajärgede eest vastutuse lapsevanemale. Selline vastutuse ja otsustusõiguse lahusus on vastuolus nii tsiviilõiguslike kui ka eetiliste põhimõtetega ning ei ole kooskõlas lapse parimate huvide kaitsega. 2. Lapse tegeliku kaalutlusvõime puudumine spetsiifilises meditsiiniküsimuses Vaktsineerimine eeldab keeruka meditsiinilise, farmakoloogilise ja füsioloogilise teabe mõistmist, sealhulgas riskide, kõrvaltoimete ja teadusliku ebakindluse hindamist. Õiguskantsler on rõhutanud, et kaalutlusvõimeline on laps vaid juhul, kui ta mõistab otsuse olemust ja tagajärgi ning suudab saadud teabest teha järeldusi. Praktikas ei ole selline nõue vaktsiinide kontekstis täidetav isegi paljude täiskasvanute puhul, rääkimata lastest. 3. Teadliku nõusoleku eelduste puudumine 3.1. Lapse otsustuse psühholoogiline ja tunnetuslik piiratus Teadlik nõusolek eeldab täielikku, tasakaalustatud ja tõenduspõhist informatsiooni. Vaktsiinide puhul ei ole lapsele ega sageli ka lapsevanemale kättesaadav teave vaktsiinide pikaajaliste mõjude, farmakokineetika, koostoimete ega haruldaste, kuid raskete kõrvaltoimete kohta. Sellises olukorras ei saa lapse nõusolekut pidada sisuliselt teadlikuks, vaid tegemist on paratamatult autoriteedile tuginemisega. Laps viibib koolikeskkonnas, kus meditsiinitöötaja, õpetaja või riigi esindaja autoriteet omab olulist psühholoogilist mõju. Sellises olukorras ei ole võimalik eeldada, et laps suudab eristada informeeritud nõusolekut autoriteedist mõjutatud nõustumisest. Psühholoogilise sõltuvuse ja autoriteedile allumise mehhanismid seavad kahtluse alla otsuse tegeliku autonoomsuse. 3.2. Informeerimisprotsessi puudulik regulatsioon Teadlik nõusolek eeldab lisaks sisulisele arusaamisele ka selget ja tõendatavat informeerimisprotsessi lapse seadusliku esindaja suhtes. Kavandatav regulatsioon ei sätesta, millisel viisil ja milliste menetluslike garantiidega tagatakse lapsevanema tegelik informeeritus. Puudub selgus: kuidas tagatakse teavituse kättesaamine; kuidas dokumenteeritakse vanema seisukoht; milline on mõistlik ajavahemik seisukoha kujundamiseks; kas ja kuidas on võimalik otsust vaidlustada. Põhiõigusi riivava meditsiinilise sekkumise korral ei saa lähtuda eeldusest, et teade on adressaadini jõudnud või et vaikimine tähendab nõustumist. Ilma tõendatava informeerimisprotsessita ei ole võimalik pidada otsust sisuliselt teadlikuks. 3.3. Vaktsiinide regulatiivse raamistiku eripära Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ Lisa I, osa III kohaselt käsitletakse vaktsiine immunoloogiliste ravimitena eraldi regulatiivses raamistikus. Erinevalt paljudest süsteemsetest ravimitest ei ole vaktsiinide puhul klassikalised farmakokineetilised uuringud ning genotoksilisuse ja kartsinogeensuse uuringud kohustuslikud. Ennetava meditsiinilise sekkumise korral, mida manustatakse tervetele lastele, on põhjendatud kõrgendatud ettevaatuspõhimõtte kohaldamine ning lapse seadusliku esindaja aktiivne ja sisuline kaasamine otsustusprotsessi. 4. Lapse kaitse vaimse ja füüsilise vägivalla eest Õiguskantsleri käsitluse kohaselt tuleb last kaitsta nii vaimse kui füüsilise vägivalla eest. Meditsiinilise protseduuri teostamine lapse kehaga ilma vanema nõusolekuta kujutab endast sekkumist lapse kehalisse puutumatusse. Kui otsus tugineb ebapiisavale või kallutatud infole, võib see sisaldada ka vaimse mõjutamise ehk manipulatsiooni elemente. 5. Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikli 8 rikkumise oht Euroopa Inimõiguste Konventsiooni artikkel 8 kaitseb perekonnaelu ning vanema õigust teha otsuseid oma lapse tervise ja heaolu küsimustes. Riigi sekkumine sellesse õigusesse peab olema rangelt põhjendatud, proportsionaalne ja vältimatult vajalik. Kavandatav muudatus ei vasta nendele kriteeriumidele. 6. Ebaproportsionaalne vastutuse panemine kooliõdedele Eelnõu asetab kooliõdedele ulatusliku ja sisuliselt õiguslikku kaalumist eeldava vastutuse. Kaalutlusvõime tuvastamine ei ole üksnes meditsiiniline, vaid ka õiguslik hinnang, mille ekslikkus võib kaasa tuua tsiviilõigusliku vastutuse, distsiplinaarmenetluse või kutsealase mainekahju. Lisaks puudub koolikeskkonnas tegutseval tervishoiutöötajal täielik ja ajakohastatud ülevaade lapse terviseajaloost. Vaktsineerimisotsuse tegemine ilma tervikliku terviseandmete ülevaateta suurendab nii meditsiinilist kui ka õiguslikku riski ning asetab kooliõele ebaproportsionaalse vastutuse. 7. Kaasamis- ja õigusloome hea tava rikkumine Eelnõu väljatöötamise ja kooskõlastamise protsessi ei ole kaasatud ühtegi asjakohast kodanikuühendust ega lapsevanemate esindusorganisatsiooni. See on vastuolus kaasava õigusloome põhimõtetega ning kahjustab ühiskondlikku usaldust. 8. NETS-i eelnõu järgi seadusesse kavandatud ulatuslikud sunnimeetmed on vastuolus põhiõiguste, demokraatliku riigi aluspõhimõtete ning vaktsineerimise vabatahtlikkusega. NETS-i eelnõu järgi on seadusesse kavandatud ulatuslikud sunnimeetmed nagu kohustuslikud terviseuuringud, tahtevastane ravi, sunnirahad ja trahvid. Rahva lõkkelepuhutud pahameelt on faktikontrollijad üritanud rahustada väidetega, nagu „Konkreetne säte ei kohaldu „üksikisikule“ või patsiendile, vaid immuniseerimise läbiviijatele.“ Kuid tegelikkuses on eelnõus selgelt sätestatud: „Käesolevat seadust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil viibivale füüsilisele isikule ja Eesti Vabariigi territooriumil asuvale juriidilisele isikule.“ Füüsiline isik tähendab seadusest tuleneva ülddefinitsiooni (TsÜS §7) kohaselt inimest. NETS-i eelnõus ei ole kitsendust, mis defineeriks termini „füüsiline isik“ selles sättes kuidagi ringi. Kõik NETSi mõistes erilise tähendusega terminid on loetletud §2-s, terminit „füüsiline isik“ eraldi kitsendatud ega ümber defineeritud ei ole. Kui seadusandja soovib adressaati piirata kindla kutserühma või tegevusala kandjatega, tuleb seda teha selgesõnaliselt. Juhul, kui sunnimeetmed soovitakse eelnõusse sisse jätta, tuleb seaduses sätestada ka kohustuslik vastutus (trahvid jms karistused) tervisele kahjulikuks osutunud vaktsiini manustamise vms kahjuliku terviseprotseduuri läbiviimise eest. Praeguses eelnõus ei ole seda kajastatud. Kui seda aga ümber ei defineerita ega võeta eelnõust välja sunni- ja karistusmeetmete osa, seisame peagi silmitsi düstoopilise ühiskonnakorraga, kus lokkab terviseterrorism, kus jõustruktuuridel on õigus kodanikke tahtevastasele ravile või vaktsineerimisele allutada. Meie ühingute taga seisvatel lapsevanematel on õigustatud mure ühiskonna pärast, mida me pärandame oma lastele. Lähtudes eeltoodust palume Riigikogul: • mitte toetada muudatusi, mis võimaldavad alaealiste vaktsineerimist ilma lapsevanema selgesõnalise nõusolekuta; • kaitsta lapse ja perekonna põhiõigusi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja rahvusvaheliste inimõiguste standarditega; • tagada, et laste tervist puudutavad otsused sünniksid läbipaistva, teaduspõhise ja kaasava arutelu tulemusel. • mitte toetada seadusemuudatusi, mis seadustavad sundravi, kohustuslikud terviseuuringud ning karistused tahtevastasest ravist keeldumise korral. Ilma rahva osaluseta loodud rahvatervist puudutavad seaduseelnõud tuleb tagasi lükata. Rahva ootus on, et järgneva seaduseelnõu versiooni koostamisel lähtutaks demokraatia printsiipidest. MTÜ Mõttekoda „Terve Laps – Terve Ühiskond“ Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing MTÜ Laste Tervise ja Heaolu Kaitseks