Vastus pöördumisele

Saatja: Lii Pärg - SOM </O=EXCHANGELABS/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=1C1CCC0E30814BCEBB50E8ADE24B1182-E854969A-7C> Saaja: '[email protected]' Teema: RE: Visiiditasu EMO-s Tere! Pöördusite küsimuses visiiditasu õiguspärasusest, juhul kui visiit EMO-s on jäänud pooleli (patsient on ise teenuse saamisest loobunud). Arutasime küsimust õigusnõunikega ja vastame järgmist. EMO-s osutatav teenus on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) mõttes eriarstiabi. TTKS § 20 lg 1 sätestab, et eriarstiabi on ambulatoorne või statsionaarne tervishoiuteenus, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad ehk eriarstiabi hõlmab ka toiminguid, mida osutavad ka teised tervishoiutöötajad peale eriarsti. Seega asjaolu, et patsient ei ole veel visiidi käigus jõudnud arsti juurde, ei tähenda seda, et patsiendile ei ole juba hakatud osutama eriarstiabi. Õde on üks tervishoiutöötaja, kellega koos eriarstiabi osutatakse. Ministri määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 4¹ lõike 4 ja 5 kohaselt teostab üldjuhul triaaži õde, kuid vajadusel kaasab õde ka arsti. Ehk arsti kaasamise võimalus on juba ka triaaži teostamisel olemas. Kui tervishoiuteenuse osutaja hakkab oma kutsetegevuses tervishoiuteenust osutama, loetakse tervishoiuteenuse osutamise leping sõlmituks (VÕS § 759) ehk nagu kirjutate ka ise, siis kui patsient pöördub EMO-sse, annab ta sellega nõusoleku endale tervishoiuteenuse osutamiseks ja tervishoiuteenuse osutamise leping on sellega sõlmitud. VÕS § 761 kohaselt tuleb tervishoiuteenuse osutamise eest maksta kehtestatud, kokkulepitud või tavalist tasu, sellise tasu puudumisel aga mõistlikku tasu. Patsiendilt võib tasu nõuda niivõrd, kuivõrd tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. Kindlustatud isikule tervishoiuteenuse osutamise eest võtab tasu maksmise kohustuse üle Tervisekassa RaKS-s sätestatud tingimustel ja korras. Tervishoiuteenuse osutaja võib sellisel juhul nõuda patsiendilt lisaks tasu ainult vastavalt RaKSile, s.h ka visiiditasu. RaKS § 70 lg 1 sätestab, et kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearstiabi osutaja, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel või seaduses toodud juhtudel ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. Kui patsient lahkub EMO-st pärast talle tervishoiuteenuse osutamise alustamist (peale triaaži), siis ütleb patsient sellega tervishoiuteenuse osutamise lepingu üles. VÕS § 772 lg 2 sätestab, et patsient võib tervishoiuteenuse osutamise lepingu igal ajal põhjust avaldamata üles öelda. Lepingu ühepoolne lõpetamine ei mõjuta juba tekkinud kohustuste täitmist, st nõuetekohane tasu tuleb kohustatud isikul ikkagi tasuda (VÕS § 195 lg 2). See tähendab seda, et kui kindlustatud patsiendilt on RaKSi kohaselt õigus võtta visiiditasu, siis tuleb see tal siiski tasuda ka lepingu ülesütlemisel teenuse osutamise kestel. Eespool toodust tulenevalt on vastus Teie esimesele küsimusele, jah, selline praktika, kus visiiditasu küsitakse ka siis, kui patsient lahkub peale triaaži teostamist, kuid enne arsti läbivaatust, on õiguspärane. Teise küsimuse osas: patsiendi teavitamine lepingu tingimustest on probleemide vältimiseks ainuõige praktika. Visiiditasu võtmise tingimused peavad ka Tervisekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu kohaselt olema patsiendile tegevuskohas kättesaadavad. Märgime veel, et visiiditasu võtmine ei ole eriarstiabi osutajale kohustuslik (RaKS § 70 lõike 1 kohaselt on õigus seda nõuda). Sellest tulenevalt võib iga eriarstiabi osutaja ise otsustada, et lisaks RaKSis sätestatud juhtudele, ei võta ta visiiditasu või maksab selle tagasi veel teatud juhtudel (nt Teie kirjas toodud juhtum, kus patsient otsustab lahkuda EMO-st enne arsti vastuvõttu (ehk enne tervishoiuteenuse osutamise lõppemist)). Parimate soovidega Lii Pärg tervishoiu rahastamise poliitika ekspert Sotsiaalministeerium From: Pille Letjuka - IVKH <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, March 31, 2026 3:39 PM To: Susanna Jurs - SOM <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Visiiditasu EMO-s Tere! Pöördun Teie poole Ida-Viru Keskhaiglast visiiditasu küsimise õiguspärasusest, juhul kui visiit EMO-s on jäänud pooleli, s.t patsient on ise teenuse saamisest loobunud. Haiglates on erinevad praktikad. Situatsiooni kirjeldus: Patsient pöördub EMO-sse, andes sellega VÕS järgi nõusoleku endale tervishoiuteenuse osutamiseks. Ta registreeritakse EMO-s, ta maksab visiiditasu, triaažiõde vaatab ta läbi ning määrab triaažikategooria, kui kiiresti patsient peaks saama arsti juurde. Patsient suunatakse ooteruumi ootama. Mingil hetkel patsient otsustab siiski lahkuda, enne arsti juurde jõudmist. Tal on see õigus – nõusolek teenuse saamiseks tagasi võtta. Ning seejärel küsib visiiditasu tagasi, sest ta ei ole saanud teenust. Ravikindlustuse seadus ütleb: § 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel (1) Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse perearstiabi osutaja, eriarstiabi või iseseisva õendusabi osutaja saatekirja alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul ilma saatekirjata, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. [RT I, 12.12.2024, 2 <https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024002> - jõust. 22.12.2024] Osade haiglate kodulehtedel on info, et kui patsient ise lahkub EMO-st, enne arsti läbivaatust, siis visiiditasu ei tagastata. Samas patsient ei ole saanud eriarstiabi (mille osutamise korral visiiditasu küsitakse). Triaaziõe läbivaatus ei ole sellega võrdne. Eriõe ambulatoorse iseseisva vastuvõtu korral visiiditasu ei rakendata. Seoses sellega palume selgitusi: 1. Kas visiiditasu küsimine situatsioonis, kui patsient lahkub enne EMO-arsti läbivaatust ning tema poolt osutatud teenust, on õiguspärane? 2. Kas kodulehel (EMO seinal jne) olev hoiatus, muudab selle õiguspäraseks? Ette tänades Pille Letjuka – IVKH ülemarst