Riigikogu Teie 08.04.2026 nr 7-1.2/26-00744-
[email protected] 2/
Meie 27.04.2026 nr 6-1/968-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 550)
Lugupeetud Riigikogu juhatus
Vastan Riigikogu liikme Andre Hanimägi esitatud kirjalikule küsimusele noorte raske
riskikäitumise varajase märkamise, sekkumise ning kinnise lasteasutuse teenuse
kättesaadavuse kohta.
1. Milliseid järeldusi tuleb ministeeriumi hinnangul teha viimase aja väga rasketest
noorte poolt toimepandud vägivallakuritegude kohta Raasikul, Pärnumaal ja
Valgamaal?
Sellised väga rasked juhtumid on alati sügavalt traagilised ja puudutavad kogu ühiskonda.
Reeglina on nende taga mitme riskiteguri kuhjumine: lapse või noore keeruline peretaust,
vaimse tervise mured, vägivallakogemus, katkine koolitee, sõltuvusprobleemid, puudulik tugi
või hilinenud abi.
On selge, et noorte probleemide ennetamine peab algama palju varem. Ennetus algab kodust
ja koolist, kuid sama oluline on kogukonna hooliv märkamine ja spetsialistide valmisolek
reageerida esimeste ohumärkide ilmnemisel.
Eestis on igaühel kohustus abivajavast lapsest teada anda. See põhimõte on väga oluline,
sest sageli märkavad esimesi muutusi just lähedased, õpetajad, naabrid või teised lapsega
kokku puutuvad inimesed. Laps vajab turvalisi suhteid, selgeid piire ja järjepidevat tuge. Kui
need puuduvad, suureneb oht, et mured süvenevad.
Kõige tõhusam viis nii laste heaolu parandamiseks kui ka ühiskonna turvalisuse
suurendamiseks on ennetusele, varajasele märkamisele ja koordineeritud sekkumisele toetuv
lähenemine. Abi peab jõudma lapse ja pereni enne, kui probleemid väljenduvad raske
riskikäitumise või õigusrikkumistena.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
2. Kas Teie hinnangul toimib Eestis täna piisavalt hästi varajane märkamine ja
sekkumine nende noorte puhul, kelle peretaust, käitumine, koolitee,
sõltuvusprobleemid, vägivallakogemus või vaimse tervise mured
viitavad kõrgele riskikäitumisele?
Oleme teinud suuri samme varajase märkamise ja sekkumise toetamiseks. Alles eelmisel
aastal jõustusid lastekaitseseaduse muudatused, mis lisaks üldisele abivajaduse märkamise
kohustusele rõhutavad lastega töötavate isikute puhul seda kohustust eriliselt. Praktikas vajab
varane märkamine ja sekkumine kindlasti veel toetamist. Vajalik õiguslik raamistik on
olemas, kuid praktikas ei jõua abi alati lapseni õigel ajal ja vajalikus mahus.
Lastekaitseseadus sätestab abivajava lapse mõiste ning kohustuse lapse abivajadust hinnata
ja abi korraldada. Samas on avalikud analüüsid näidanud, et süsteemi toimimist takistavad
killustunud tööprotsessid, ebaühtlane praktika ning rollide ja vastutuse ebaselgus. Ka
lastekaitsetöötajate suur töökoormus raskendab järjepideva ja koordineeritud abi pakkumist.
Seda kinnitavad ka kinnise lasteasutuse teenuse (edaspidi KLAT) uuringud, mille järgi on
teenusele jõudnud noortel sageli juba pikemat aega kuhjunud mitmed riskitegurid. See näitab,
et küsimus ei ole ainult riskide märkamises, vaid ka selles, kas märkamisele järgneb õigel ajal
piisavalt terviklik, mõjus ja lapse vajadustele vastav abi.
Need probleemkohad on ministeeriumile teada ja veel aprillikuus liiguvad valitsusse
lastekaitseseaduse muudatused, mis aitavad selgemalt eristada olukordi, kus on vaja
lastekaitsetöötaja juhtivat rolli, ja olukordi, kus last saab toetada eelkõige selle valdkonna sees,
kus raskused ilmnesid. Nii tekib valdkondadel selgem vastutus, vabaneb lastekaitsetöötajate
ressurssi keerukamate juhtumite jaoks ning abi saab jõuda lapseni kiiremini ja süsteemsemalt.
4. Milliseid muudatusi plaanib ministeerium teha, et tugevdada riskilaste ja -noorte
varajast märkamist ning juhtumipõhist sekkumist koostöös kohalike
omavalitsuste, koolide, lastekaitse, politsei ja tervishoiusüsteemiga?
Sotsiaalministeeriumis on käimas ja ettevalmistamisel mitu olulist muudatust, mille eesmärk
on tugevdada riskilaste ja -noorte varajast märkamist ning parandada juhtumipõhist sekkumist
eri valdkondade koostöös.
Üks oluline suund on kohalikes omavalitsustes laste- ja perekeskse lastekaitsetöö kvaliteedi
parandamine. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA) rakendame ja piloteerime
juhtumikorraldusmudelit „Turvalisuse märgid“ ehk Signs of Safety. Selle eesmärk on
ühtlustada lastekaitse juhtumikorraldust ning parandada selle kvaliteeti ja tulemuslikkust.
Olulised on ka lastekaitseseaduse muudatused, mis toetavad laste abivajaduse varajast
märkamist. Kavandatavad muudatused täpsustavad varajase sekkumise korraldust, eri
spetsialistide rolle ja võrgustikutööd, et laps saaks abi võimalikult kiiresti ning et vastutus ei
hajuks erinevate süsteemide vahel. Lisaks on eelnõus ette nähtud eelhindamine, et otsustada,
millal on vaja lastekaitselist juhtumikorraldust, ning abivajaduse hindamine tuleb teha esimesel
võimalusel, erandjuhul hiljemalt kahe kuu jooksul. See aitab vältida olukordi, kus abi andmine
venib või jääb eri osapoolte vahel hajuma.
Valdkondadeülese koostöö tugevdamiseks viime koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga läbi
erivajadusega laste tugisüsteemi reformi. See on oluline, sest riskikäitumisega lapse mured ei
mahu kunagi ainult ühe asutuse või ühe spetsialisti tööpiiridesse.
SKA toetab juba praegu omavalitsusi keerukate lastekaitsejuhtumite lahendamisel, pakkudes
nõustamist, metoodilist tuge ja vajaduse korral eri spetsialistide kaasamist. See aitab tagada,
et otsused ei jää üksiku ametniku kanda ja laps jõuab õigeaegselt sobiva abini.
3
Sama oluline on olemasolevate teenuste arendamine. Laiendame riskikäitumisega noortele ja
nende peredele suunatud tõenduspõhise mitmedimensioonilise pereteraapia
MDFT kättesaadavust. Samuti tõstame KLAT kvaliteeti, arendame meditsiinilise toega kinnise
lasteasutuse teenust ehk MedKLAT-i ning töötame välja teisi sihtrühmapõhiseid lahendusi.
Lisaks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel käimas 7–12-aastastele ärevushäire riskiga
lastele ja nende peredele mõeldud programmi „Cool Kids“ katseprojekt. Esimesed terapeudid
on koolitatud ja esimesed grupid on juba käivitunud. Samal ajal hindame programmi
teostatavust, et otsustada selle laiem kasutuselevõtt.
Teeme koostööd ka Eesti Dialektilise Käitumisteraapia Assotsiatsiooniga, et
suurendada omavalitsuste ja lastega töötavate spetsialistide teadlikkust dialektilise
käitumisteraapia (DKT) võimalustest. DKT on tõenduspõhine psühhoteraapia, mis
on suunatud suitsiidse ja ennastkahjustava käitumisega teismelistele ja täiskasvanutele, kelle
puhul teised sekkumised ei ole olnud tõhusad.
Samuti arendab Tervise Arengu Instituut uimastitarvitamise varajase märkamise ja
lühisekkumise programmi SBRIT, mis aitab varakult tuvastada nikotiini, alkoholi ja
narkootikumide tarvitamist ning teha esmaseid sekkumisi.
5. Kuidas hindab ministeerium kinnise lasteasutuse teenuse kättesaadavust
Eestis? Kas teenus on reaalselt tagatud kõigile lastele ja noortele, kelle puhul
kohus on hinnanud, et neile on seda vaja?
Praegu KLATi järjekorda ei ole ning üldjuhul on teenus kohtumäärusega suunatud lastele ja
noortele kättesaadav. Varasemalt on esinenud üksikuid juhtumeid, kus kohtumäärus oli
olemas, kuid sobivat teenuskohta ei olnud võimalik kohe tagada. Sellisel juhul leiti koht ühe
nädala jooksul.
KLAT on seaduses sätestatud ööpäevaringne teenus lapsele, kelle vabadust on piiratud
kohtumääruse alusel. Teenuse eesmärk on aidata saavutada muutusi, mis võimaldavad lapsel
hiljem tavakeskkonnas paremini toime tulla.
Praegu on Eestis 90 KLAT-teenuse kohta, millest 84 on normintellektiga lastele ja 6 mõõduka
või raske intellektipuudega lastele. 2026. aasta mais lisandub veel 3 kohta ning teenuskohtade
koguarv kasvab 93-ni.
Oluline on ka rõhutada, et KLAT on vaid üks osa lapse ja pere terviklikust toetamisest. Sama
tähtis kui teenusele jõudmine on see, et lapsele oleks tagatud vajalik tugi nii teenusel viibimise
ajal kui ka pärast sealt lahkumist.
Mida paremini toimivad ennetavad ja varajased sekkumised, seda väiksem on vajadus nii
intensiivse meetme järele. Riigi eesmärk ei ole kinniste teenuskohtade arvu lõputu
kasvatamine, vaid see, et abi jõuaks lasteni varem ning et vajaduse korral oleks olemas ka
kvaliteetne, õigeaegne ja järjepidev tugi.
6. Kas KLAT-teenusele pääsemisel on järjekord või viivitusi olukordades, kus
teenuse vajadus on tuvastatud, kuid teenusele suunamine tegelikkuses viibib?
Kui jah, siis kui suur see probleem on?
22.04.2026 seisuga KLAT-teenusele järjekorda ei ole. Üksikjuhtudel on esinenud lühiajalisi
viivitusi olukorras, kus teenuse vajadus on tuvastatud ja kohtumäärus olemas, kuid sobivat
teenuskohta ei ole olnud võimalik kohe tagada. Sellistel juhtudel on ooteaeg olnud kuni üks
nädal.
4
Oluline on rõhutada, et ka sellises olukorras ei jää laps abita. Ooteperioodiks lepitakse
koostöös kohaliku omavalitsusega kokku lapse ajutine toetamine ning tagatakse tema õiguste
ja turvalisuse kaitse.
SKA on koostöös teenuseosutajatega suutnud teenuskohtade kättesaadavust operatiivselt
korraldada ja vajadusel kohti paindlikult ümber tõsta. Seetõttu ei ole tegemist ulatusliku ega
püsiva probleemiga, kuid iga selline juhtum on tõsine ning nõuab kiiret ja hoolikat reageerimist.
7. Kui palju on olnud juhtumeid, kus lapse või noore vajadus KLAT-teenuse järele
on olnud teada, kuid teenuse osutamine ei alanud viivitamata kohtade puuduse,
korralduslike tõrgete või muude takistuste tõttu?
Alates 2018. aastast on selliseid juhtumeid olnud kahel korral. Mõlemal juhul oli kohtumäärus
olemas, kuid teenuskohta ei olnud võimalik kohe tagada ning lapsele leiti sobiv koht ühe nädala
jooksul.
See näitab, et KLAT-teenuse osutamine ei ole kohtade puuduse tõttu süsteemselt takerdunud.
Viivitusi on esinenud väga harva ning need on olnud lühiajalised. Teenuse korraldust on
vahepeal muudetud ning teenuse korraldamine on koondatud Sotsiaalministeeriumi
haldusalasse. See võimaldab teenuskohtade kasutust paremini planeerida ning tagada nende
operatiivsem kättesaadavus.
Seega saab öelda, et tegemist ei ole laiemalt süsteemse probleemiga teenuse
kättesaadavuses, kuid loomulikult tuleb iga sellist juhtumit võtta tõsiselt ja teha kõik selleks, et
vajalik abi jõuaks lapseni võimalikult kiiresti.
8. Kas Eestis on täna piisavalt KLAT-kohti ja sobiva profiiliga teenusepakkujaid,
arvestades erineva riskitaseme, vaimse tervise vajaduse, sõltuvusprobleemi või
intellektipuudega noorte vajadusi?
22.04.2026 seisuga on KLAT-kohti üldmahus piisavalt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et KLAT-
kohtade üldarv on praegu piisav, kuid edasi tuleb arendada teenuste sisu ja profiili, et abi
vastaks paremini erinevate noorte vajadustele.
KLAT ei ole meede, kuhu noori peaks kergekäeliselt suunama. Tegemist on intensiivse,
vabadust piirava ja kuluka sekkumisega, mille eesmärk on pakkuda turvalist keskkonda ja
toetada muutust eelkõige lühiajaliselt. Praktikas on näha, et osa noori jõuab sellele teenusele
ka olukordades, kus neid oleks olnud võimalik varem aidata teiste, vähem piiravate
meetmetega, sealhulgas pere toetamise või hooldusõiguse küsimuste lahendamise kaudu.
Samas on selge, et kõigi noorte vajadustele tänane KLAT ei vasta. Näiteks ei sobi see noorele,
kes vajab akuutset meditsiinilist sekkumist, näiteks vahetu suitsiidiohu või ägeda psühhoosi
korral. See näitab selgelt vajadust arendada paremaid lahendusi sotsiaal- ja
tervishoiusüsteemi piirialal. Sellest lähtuvalt arendame meditsiinilise toega kinnise
lasteasutuse teenust ehk MedKLAT-i ning tugevdame ka toetavate sekkumiste,
nagu mitmedimensioonilise pereteraapia (MDFT) ja dialektilise käitumisteraapia (DKT),
kättesaadavust teenuse ajal.
5
9. Kas ministeerium peab vajalikuks suurendada KLAT-teenuse mahtu, muuta selle
regionaalset kättesaadavust või luua juurde uusi teenusevorme neile noortele,
kelle puhul praegune süsteem jääb liiga hiliseks või liiga jäigaks?
Sotsiaalministeeriumi hinnangul ei ole pelgalt KLAT mahu suurendamine peamine lahendus.
Vaja on tugevamat ennetust, varajasemat sekkumist, paremat jätkutuge ning ka
spetsiifilisemaid teenuslahendusi neile noortele, kelle vajadustele praegune süsteem täielikult
ei vasta.
KLAT on väga intensiivne meede ja peab jääma lahenduseks juhtudel, kus muud sekkumised
ei ole olnud piisavad. Meie eesmärk on, et noor jõuaks abini varem, enne kui olukord muutub
nii keeruliseks, et vajalikuks osutub kinnine teenus.
SKA praktika ja analüüsid näitavad, et teenuse tulemuslikkus ei sõltu ainult teenusel
viibimisest. Sama oluline on noore ettevalmistus kogukonda naasmiseks, võrgustikutöö ja
jätkutoe tegelik toimimine. Samuti peame oluliseks sotsiaal- ja tervisevaldkonna abi paremat
sidumist. Seetõttu tugevdame kogukonnapõhiseid ja ennetavaid sekkumisi, arendame edasi
KLAT-teenust koos spetsiifilisemate lahendustega, sealhulgas MedKLAT-iga, ning parandame
jätkutoe ja teenuste omavahelist sidusust.
Ministeeriumi suund ei ole üksnes rohkemate KLAT-kohtade loomine, vaid paindliku ja
vajaduspõhise teenustesüsteemi kujundamine, kus ennetus, sihitud sekkumine ja jätkutugi
moodustavad terviku.
10. Kas ministeeriumi hinnangul on täna seaduslikud või praktilised takistused,
mille tõttu ei saa piisavalt mõjutada selliste alaealiste riskikäitumist, kelle puhul
ohtlik areng on küll nähtav, kuid olemasolevad sekkumisvahendid ei ole piisavalt
kiired või tõhusad?
Peamised takistused on pigem praktilised ja süsteemsed kui õiguslikud. Lastekaitseseadus
annab aluse abivajava lapse märkamiseks, hindamiseks ja abistamiseks ning
sotsiaalhoolekande seadus võimaldab vajaduse korral kohtumääruse alusel kinnise
lasteasutuse teenust. Seega on üldine õiguslik raamistik olemas.
Suuremad kitsaskohad on seotud koostöö, juhtumikorralduse kvaliteedi, võrgustiku võimaluste
kasutamise ja abi järjepidevusega. Seetõttu on vaja tugevdada koostööd eri osapoolte vahel,
parandada juhtumikorraldust ning tagada, et ennetavad ja toetavad teenused oleksid
kättesaadavad võimalikult varakult.
Sama oluline on ka teadlikkus. Nii lapsevanemad, spetsialistid kui ka kogu ühiskond peavad
paremini mõistma, mis riskikäitumist põhjustab, kuidas ohumärke varakult märgata ja milline
sekkumine aitab päriselt. Mida varem suudetakse põhjuseid märgata ja neile reageerida, seda
suurem on võimalus ennetada sügavamate murede ja ohtliku käitumise kujunemist.
11. Kuidas on tagatud KLAT-ist väljuvate noorte jätkutugi, et riskikäitumine ei
taastuks ja noor ei liiguks tagasi sama vägivalla, sõltuvuse või hooletusse
jätmise keskkonda?
KLAT-ist väljuvate noorte jätkutugi ei ole eraldiseisev etapp, vaid osa
terviklikust juhtumikorraldusest, mis algab juba enne teenusele suunamist ja jätkub pärast
teenuselt lahkumist. Nagu varasemates vastustes kirjeldatud, on keskne roll siin kohaliku
omavalitsuse järjepideval juhtumikorraldusel ja valdkondadeülesel koostööl. Väga oluline
osapool on haridusvaldkond – et õppimiskohustusega noor leiaks enda võimetele ning
vajadustele vastava koha õppimiseks.
6
Jätkutugi peab tuginema selgele juhtumiplaanile, kohaliku omavalitsuse aktiivsele rollile, pere
ja võrgustiku kaasamisele ning vajaduse korral teiste teenuste koordineeritud
jätkumisele. Juhtumikorralduse eesmärk on ennetada olukorda, kus noor naaseb samadesse
riskitingimustesse ilma piisava toeta, ning vähendada riski, et probleemne käitumine
kordub. Tuge ja nõustamist vajavad ka pere teised lapsed.
Selleks on vaja tagada, et noorele pakutav tugi oleks järjepidev, vajaduspõhine ja seotud
konkreetsete eesmärkidega, mitte ei katkeks teenuste vahetumisel. See tähendab, et
juba KLAT-is viibimise ajal planeeritakse noore tagasipöördumine kogukonda ning lepitakse
kokku, millised teenused ja toetusmeetmed jätkuvad.
Praktika ja analüüsid, sealhulgas SKA kogemus, näitavad, et just jätkutoe järjepidevus ja
kvaliteet on üks peamisi tegureid, mis mõjutab teenuse pikaajalist tulemuslikkust. Seetõttu on
ministeeriumi fookus jätkutoe tugevdamisel, sh võrgustikutöö toimimise parandamisel ja
teenuste paremal sidumisel, et noor ei jääks pärast intensiivset sekkumist üksi.
12. Kas ministeerium plaanib teha muudatusi lastekaitse, noorsootöö, vaimse
tervise toe või perede toetamise süsteemis, et raske riskikäitumisega noored
jõuaksid abi ja järelevalveni enne, kui nad panevad toime väga raske kuriteo?
Jah, ministeeriumis on juba käimas ja ettevalmistamisel mitmed muudatused, mille eesmärk
on jõuda raske riskikäitumisega noorteni varem ning pakkuda neile koordineeritud ja
järjepidevat abi. Fookus on ennetuse tugevdamisel, varajasel märkamisel ja teenuste paremal
sidumisel.
Olulisemad arendussuunad puudutavad lastekaitse juhtumikorralduse uuendamist, kohalike
omavalitsuste võimekuse tugevdamist, uimastitarvitamise varajase märkamise ja
lühisekkumise rakendamist ning vaimse tervise tegevuskava elluviimist. Samuti arendatakse
edasi olemasolevaid riiklikke teenuseid ning piloteeritakse uusi sekkumisi, et leida tõhusamaid
viise riskikäitumise varaseks ennetamiseks ja toetamiseks. Need sammud on omavahel
seotud ning toetavad sama eesmärki – tagada, et abi ei oleks killustunud, vaid jõuaks perede
ja noorteni õigel ajal ja terviklikult.
Ministeeriumi vaatest on prioriteediks sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna senisest tugevam
lõimimine, mis võimaldab valdkondade spetsialistidel süsteemselt koostööd parendada.
Nagu eelnevalt käsitletud, toetatakse kohalikke omavalitsusi juhtumipõhises töös ning
arendatakse tõenduspõhiseid sekkumisi ja teenuseid, et vähendada vajadust hilisemate
intensiivsete meetmete, sealhulgas KLAT järele.
Tegemist ei ole ühe üksiku meetmega, vaid järkjärgulise süsteemse muutusega, mille
keskmes on varasem, järjepidevam ja tõenduspõhisem tugi noorele ja tema perele.
13. Palun kirjeldage, milliseid konkreetseid poliitika- või seadusemuudatusi on
ministeeriumil plaanis teha, et parandada kõrge riskikäitumisega noorte puhul
abi kättesaadavust, teenuste toimivust ja ühiskonna turvalisust.
Sotsiaalministeerium saadab veel aprillkuus valitsusse lastekaitseseaduse eelnõu, mille
eesmärk on aidata kaasa sellele, et abi jõuaks lapse ja pereni kiiremini ning selgemalt.
Kavandatavad muudatused toetavad võrgustikutööd, täpsustavad eri osapoolte rolle ja
vastutust ning loovad paindlikumad võimalused lapse abivajaduse hindamiseks ja sobivate
meetmete rakendamiseks.
Eelnõuga eristatakse senisest selgemalt olukorrad, kus sekkumine eeldab lastekaitsetöötaja
juhtivat rolli, ja juhtumid, kus lapse heaolu toetamine saab toimuda eelkõige selle valdkonna
sees, kus raskused ilmnesid. Samuti nähakse ette eelhindamine, et otsustada
7
juhtumikorralduse algatamise vajadus, ning abivajadust tuleb hinnata esimesel võimalusel,
erandjuhul hiljemalt kahe kuu jooksul. Nende muudatustega vabastatakse lastekaitsetöötajate
ressurssi, et nad saaksid rohkem keskenduda kõrge riskikäitumisega noortele ja teistele
kompleksse abivajadusega lastele.
Töös on ka kinnise lasteasutuse teenuse korralduse uuendamine. See hõlmab nii praktilisi
muudatusi, et teenuse sisu vastaks paremini eri sihtrühmade vajadustele, kui ka vajaduse
korral regulatiivseid muudatusi. Uuendustega on plaanis välja tulla 2027. aastal.
Eesmärk on, et abi oleks paremini kättesaadav, teenused toimiksid sidusamalt ning sekkumine
jõuaks nooreni varem, enne kui probleemid süvenevad ja ohustavad nii noore enda kui ka
teiste turvalisust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisa:
Merileid Vinkler
[email protected]
Gerli Baida
[email protected]