Riigikogu Teie 18.02.2026 nr 2-3/15-476, 7-
[email protected] 1.2/26-00382-2/
Meie 06.03.2026 nr 5.2-2/472-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule
küsimusele (KK 476)
Lugupeetud Riigikogu esimees
Vastan Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini poolt esitatud küsimustele patsientide
omaosaluse muudatuste kohta.
1. Kas Sotsiaalministeerium on läbi viinud analüüsi või tellinud uuringu selle kohta,
kuidas vastuvõtutasu tõstmine on mõjutanud arstiabi kättesaadavust üldiselt ja
erinevatele elanikkonnarühmadele (nt madalama sissetulekuga inimesed, eakad,
tööhõivega seotud rühmad)? Kui jah, palun esitada analüüsi tulemused.
Kuna tervishoiuteenuste omaosaluse muudatus jõustus 1. aprillil 2025, on sellest muudatusest
möödunud vähem kui aasta. Metoodiliselt usaldusväärse analüüsi läbiviimine eeldab
pikemaajalisi andmeridu, et välistada järelduste tegemine ajutiste tegurite põhjal (ravimahtude
lepingulised muudatused, tervishoiutöötajate piirkondlik kättesaadavus jmt). Seetõttu ei ole
Sotsiaalministeerium eraldiseisvat uuringut visiiditasu muudatuste ja ooteaegade põhjusliku
seose kohta tellinud.
2. Kas pärast visiiditasu tõstmist on muutunud keskmised ooteajad perearstide ja
eriarstide vastuvõtule? Palun esitada vastavad andmed aastate lõikes ning
peamiste erialade kaupa.
Kuna ministeeriumi hinnangul ei ole arstiabi keskmiste ooteaegade muutusi tõenduspõhine
ega ka sisuliselt võimalik seostada sellega, et alates 2025. aasta aprillist muutus visiiditasude
küsimise kord, siis ei ole ministeerium ka vastavaid ooteaegade andmeid Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuselt (TEHIK) pärinud.
Mõjude hindamine – eriti küsimuses, kas inimesed jätavad majanduslikel põhjustel arsti juurde
pöördumata – eeldab pikemaajalisi andmeridu ning võrdlusandmeid varasemate
perioodidega. Samuti tuleks analüüsis arvesse võtta mitmeid teisi mõjutegureid. Ilma pikema
vaatlusperioodi ja mitmetegurilise analüüsita ei ole võimalik teha usaldusväärseid järeldusi
põhjuslikkuse kohta.
3. Kas ministeeriumil on andmeid selle kohta, kas arstivisiitide arv või
kasutussagedus on pärast tasu tõstmist vähenenud ning milliste
elanikkonnarühmade lõikes see on toimunud (nt vanus, sissetulek, piirkond)?
Ei, nii nagu eelnevalt selgitatud, ministeerium ei ole vastavat analüüsi teinud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
4. Kas on hinnatud, kas vastuvõtutasu tõstmine on viinud selleni, et patsiendid on
loobunud arsti poole pöördumisest või lükanud ravi või kontrollvisiite edasi
majanduslikel põhjustel? Kui selliseid hinnanguid või analüüse on tehtud, palun
esitada nende kokkuvõte.
Sotsiaalministeerium jälgib tervishoiu omaosaluse mõju tervikuna, mitte üksikuid meetmeid
eraldiseisvalt. Fookuses on, et omaosaluskoormus ei kujuneks takistuseks vajaliku abi
saamisel ning et süsteem oleks õiglane ja vajaduspõhine. Selleks on Sotsiaalministeerium
koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga alustanud ühist projekti „Leibkonna
andmebaasidepõhise abivajaduse hindamise võimalikkus toimetulekutoetuse ja tervishoiu
omaosaluskoormuse näidete alusel“. Projekti eesmärk on töötada välja metoodika, mis
võimaldab riiklike registri- ja andmebaasiandmete põhjal hinnata, kui palju ja millist abi
leibkond tegelikult vajab, ning pakkuda seda abi võimalikult automaatselt ja vähese
bürokraatiaga – nii abivajaja kui ka abipakkuja vaatenurgast.
Projekti raames hangitakse 2026. aastal vastav analüüs, et selgitada välja ja luua praktilised
lahendused vajaduspõhise toe rakendamiseks. Oluline on kujundada sotsiaal- ja
tervisevaldkonnas ühtsetel põhimõtetel toimiv lähenemine, mis tagab, et abi jõuab õigel ajal ja
õiges mahus just nende inimesteni, kes seda kõige enam vajavad. See toetab paremat
andmekasutust ning tõhusamat ja sihipärasemat avalike teenuste pakkumist.
Veel on oluline välja tuua, et uue kehtiva korra kohaselt võib visiiditasu küsida vaid üks kord
aastas ühe eriala piires sama tervishoiuteenuse osutaja juures. See muudatus on suunatud
just krooniliste haigete kaitseks, vähendades nende korduvate visiitide rahalist koormust
võrreldes varasema süsteemiga.
Visiiditasu ei muutunud mitmetel haavatavamate elanike rühmadel, kelle puhul võiks
majanduslik mõju olla kõige tundlikum. Üle 63-aastastel, töötutel, toimetulekutoetuse saajatel,
alla 19-aastastel, rasedatel, alla 1-aastase lapse emadel, pensionäridel ning osalise või
puuduva töövõimega inimestel jäi visiiditasu jätkuvalt 5 eurot. Lisaks ei tohi visiiditasu üldse
nõuda rasedalt, kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse seoses raseduse või sünnitusega.
Need erisused viitavad selgelt sellele, et haavatavamate gruppide ligipääs ei ole muudatuse
tõttu halvenenud.
Perearstiabi on jätkuvalt visiiditasuta, tagades tasuta esmase kontakti tervishoiusüsteemiga
kõigile Eesti elanikele.
5. Kas Sotsiaalministeerium kavatseb vastuvõtutasu suurust ja rakendamise
tingimusi uuesti üle vaadata juhul, kui selgub, et tasu tõstmine on
mittesoovitavalt mõjutanud arstiabi ligipääsetavust või avaldanud
ebaproportsionaalset mõju teatud rühmade tervisekäitumisele?
Sotsiaalministeerium on valmis visiiditasude ja muude omaosaluse komponentide tingimused
üle vaatama, kui tulevased analüüsid viitavad ebaproportsionaalsele mõjule teatud rühmade
tervisekäitumisele. Meie fookus on andmepõhisel juhtimisel ja suunal, kus abi on sihipärane
ning jõuab nendeni, kes seda kõige enam vajavad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Liis Paas
[email protected]