Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 02.03.2026 nr 3 Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel. Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruses nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteemi eesmärk on koguda ja avalikustada joogivee, suplus- ja basseinivee ning loodusliku mineraalvee ja allikavee kvaliteedi kohta andmeid, mida kasutatakse terviseohutuse analüüsimiseks, riskihinnangute koostamiseks, statistika ning teadus- ja epidemioloogiliste uuringute tegemiseks.“; 2) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) juhib infosüsteemi pidamist ja arendustööde tegemist, andes volitatud töötlejale selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi;“; 3) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 101 järgmises sõnastuses: „101) informeerib volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel;“; 4) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) teeb vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks;“; 5) paragrahvi 4 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; 6) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemisisesed komponendid on: 1) avalikkusele suunatud portaal; 2) ettevõtetele suunatud keskkond, sealhulgas riskihindamise moodul; 3) ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond.“; 7) paragrahv 6 tunnistatakse kehtetuks;  2 8) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed, veevärgi ja joogiveeallika andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed, joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed;“; 9) paragrahvi 7 lõike 1 punktid 3 ja 4 sõnastatakse järgmiselt: „3) supluskoha valdaja – supluskoha valdaja andmed, supluskoha andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed; 4) ujula valdaja – ujula valdaja andmed, ujula andmed, basseini andmed, veekvaliteedi ja proovide andmed.“; 10) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Infosüsteemi võib andmeid ja dokumente sisestada või neid seal luua ja menetlusmärkeid teha digitaalselt tuvastatud kasutaja, kellel on asjakohased õigused.“; 11) paragrahvi 8 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Infosüsteem saab järgmisi andmeid järgmistest andmekogudest ja infosüsteemidest: 1) äriregister – veekäitleja või valdaja ärinimi, registrikood ja kontaktandmed; 2) aadressiandmete süsteem – aadressiandmed käitleja või valdaja ning veevärgi või joogiveeallika, loodusliku mineraalvee või allikavee allika, ujula või supluskoha kohta; 3) Eesti looduse infosüsteem – puurkaevu registrikood, nimetus, katastrinumber, sügavus ja olek, puurkaevu sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus, tootlikkus, kaevu asumine nitraaditundlikul alal, põhjaveekogumi nimi, põhjaveekogumi lühend ja kood, põhjaveekogumi koondseisundi aasta, toiteala nimetus ja kood, veehaare, veehaarde aadress ja koordinaadid, veekogumi nimetus ja kood, veekogu nimetus, veekogu avalik kasutus, vesikonna nimetus ja kood, alamvesikonna nimetus ja kood; 4) Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS – veeproovide tulemuste katseprotokollid; 5) Terviseameti laborite infosüsteem – veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad; 6) keskkonnaseire andmekogu KESE – riikliku põhjavee- ja pinnaveeseire andmed; 7) keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS – vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed; 8) Eesti geoportaal – joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid (ohuallikad); 9) andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu – kasutajate volitused.“; 12) paragrahvid 10 ja 11 sõnastatakse järgmiselt: „§ 10. Andmete täpsem koosseis (1) Käitleja või valdaja andmed: 1) ärinimi ja registrikood; 2) juriidiline aadress ja kontaktandmed; 3) esindaja nimi ja isikukood ning kontaktandmed; 4) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 5) käitleja valduses olevate objektide nimekiri (veevärgid, joogivee allikad, mahutid, loodusliku mineraalvee ja allikavee allikad); 6) valdaja valduses olevate objektide nimekiri (supluskohad, avalikud veekogud, ujulad, basseinid); 7) kontaktisiku nimi ja kontaktandmed.  3 (2) Veevärgi andmed: 1) nimetus; 2) ID; 3) koordinaadid; 4) tarbijate arv; 5) edastatav joogivee hulk m³/ööpäevas; 6) tegevuspiirkond (maakond/maakonnad, vald/vallad, asula/asulad); 7) joogivee käitleja ärinimi / füüsilise isiku nimi; 8) esindaja ja tema kontaktandmed; 9) veevärgi ühisveevarustuse piirkonda kinnitava omavalitsuse otsuse number ja kuupäev; 10) ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kava kinnitamise kuupäev ja kinnitaja; 11) järelevalve staatus; 12) objekti staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 13) joogivee kontrollikava andmed; 14) veevärgiga seotud veeallikad; 15) veevärgi torustiku ehitus (ringsüsteem, segasüsteem, tupikutena); 16) rajatised; 17) veetöötlus- ja puhastusmeetodid; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liik (tarbija kraan või veetrass), proovivõtukoha liigitus (ettevõte või asutus)); 19) ajutiste tarbijate arv; 20) andmed üldsuse teavitamise kohta; 21) riskhindamise kohustus ja staatus. (3) Ujula andmed: 1) nimi; 2) asukoht (maakond, vald, asula); 3) aadress; 4) koordinaadid; 5) tüüp; 6) valdaja ärinimi; 7) seotud joogiveevärk või joogiveeallikas; 8) ujulas olevad basseinid ja basseinisüsteemid; 9) staatus (aktiivne, mitteaktiivne); 10) järelevalve staatus; 11) ID. (4) Basseinisüsteemide andmed: 1) basseinisüsteemi nimi ja ID; 2) veeliik; 3) ujula nimi; 4) vee temperatuur; 5) vee puhastusmeetodid; 6) veevahetuse tüüp; 7) veevõrgust võetava värske vee mõõtmine (jah/ei); 8) desinfitseeriva aine lisamine (käsitsi/dosaatoriga); 9) kasutatavad biotsiidid; 10) kasutatavad kemikaalid. (5) Basseini andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) tüüp; 4) koormus; 5) suurus;  4 6) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (6) Supluskoha andmed: 1) nimi; 2) ID; 3) supluskohtade grupi ID; 4) tüüp (supluskoht, avalik veekogu); 5) asukoht (maakond, vald, asula); 6) koordinaadid; 7) veekogu nimi, mille ääres supluskoht asub, registrikood; 8) veekogu tüüp; 9) veekogumi nimi ja kood; 10) vesikonna nimi ja kood; 11) alamvesikonna nimi ja kood; 12) veekogu kasutus (avalik /mitteavalik); 13) suplusvee liik; 14) suplusvee profiil; 15) hinnatav suurim külastavate inimeste arv suplushooajal; 16) rannajoone pikkus; 17) seirekalendri andmed; 18) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus). (7) Loodusliku mineraalvee või allikavee andmed: 1) käitleja ärinimi; 2) toote nimetus; 3) pakendatava vee hulk; 4) loodusliku mineraalvee tunnustatus (jah/ei); 5) loodusliku mineraalvee tunnustamise kuupäev; 6) kasutatava allika nimi; 7) kasutatava puurkaevu asukoht; 8) seotud veeallikad ja veevärgid; 9) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, veeallika liik, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). (8) Vee kvaliteedi ja proovide andmed: 1) uuritud vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 2) proovivõtukoht; 3) proovivõtu kuupäev ja kellaaeg; 4) vee proovivõtja nimi; 5) joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse number; 6) uuritud kvaliteedinäitaja; 7) uuritud kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik; 8) proovivõtu eesmärk; 9) proovivõtu metoodika; 10) kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur); 11) proovinõu numbrid; 12) proovi transportimise tingimused; 13) proovivõtuprotokolli number; 14) katseprotokolli number; 15) laboratoorse uuringu tehnilised andmed (proovi laborisse saabumise aeg, kasutatud meetod, täpsuse nõuded, analüüsi tegemise aeg); 16) laboratoorse uuringu tegija. (9) Veeallika andmed:  5 1) nimetus; 2) vee liik (joogivesi, looduslik mineraalvesi, allikavesi, suplusvesi, basseinivesi); 3) katastri number; 4) puurkaevu registrikood; 5) vee käitleja / veeallika valdaja ärinimi; 6) aadress; 7) koordinaadid; 8) veeallika liik (põhjavesi: puurkaev, salvkaev; pinnavesi); 9) põhjaveekogumi nimi, lühend ja kood; 10) kaevu sügavus; 11) tootlikkus m³/ööpäevas; 12) sanitaarkaitse- või hooldusala ulatus meetrites; 13) puurkaevu kaitstus reostuse eest (suue suletud, nähtav, kaitstud); 14) olek (kasutuses, konserveeritud, lammutatud jne); 15) vee töötlemise viis; 16) proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liigitus); 17) veeallika asumine nitraaditundlikul alal; 18) toiteala nimetus ja kood; 19) veehaarde nimetus ja kood; 20) veekogu nimi; 21) veekogumi nimi ja kood. (10) Joogiveehaarde toiteala/valgala riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) joogiveehaarde toiteala või valgala kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse andmed; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. (11) Veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed: 1) veevarustussüsteemi kirjeldus; 2) ohtude ja ohtlike olukordade kaardistuse tulemused; 3) riskihindamise tulemused; 4) rakendatavad riskijuhtimismeetmed. § 11. Andmete õigsuse tagamine ja muutmine (1) Infosüsteemile esitatud andmete õigsuse ja õigeaegsuse eest vastutab andmete esitaja. (2) Infosüsteemi kantud andmete muutumise korral esitab andmete esitaja vastutavale töötlejale esimesel võimalusel uued andmed. (3) Infosüsteemi kantud andmete õigsuse kontrollimiseks ja andmete tervikluse tagamiseks on infosüsteemi vastutaval töötlejal õigus teha andmete esitajale täpsustavaid päringuid. (4) Infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral parandab andmed vastutav töötleja või andmete esitaja kahe tööpäeva jooksul vigade või ebatäpsuste teadasaamisest. (5) Infosüsteemist väljastatavate andmete õigsuse eest vastutab vastutav töötleja.“; 13) paragrahvi 13 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller  6 sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Terviseamet on arendamas olemasolevat vee terviseohutuse infosüsteemi, hõlbustades joogivee riskide hindamist ja luues ettevõtetele suunatud keskkonna, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit. Infosüsteemi pidamist juhib ja selle vastutav töötleja on Terviseamet, kuna amet on joogivee ohutuse valdkonna pädev asutus ning teeb joogiveeahela riskide hindamise ning juhtimise üle järelevalvet. Määruse eesmärk on ajakohastada vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärust, et luua õiguslik alus edasiarendatud vee terviseohutuse infosüsteemi kasutamiseks. Selleks täpsustatakse infosüsteemi eesmärki, ülesehitust ja osapoolte rolle ning võimaldatakse vee terviseohutuse andmete tõhusamat kogumist, töötlemist ja kasutamist riskihindamiseks ning järelevalve toetamiseks. Määruse muudatused on seotud eesmärgiga vähendada joogivee varustamisega seotud riske tervisele ja keskkonnale, optimeerida joogivee käitlemise kulusid ja tagada ohutu joogivesi kogu elanikkonnale. Määruse muudatustega ei teki puudutatud osapooltele halduskoormuse ega töökoormuse kasvu. Infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju on sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]) ja mõjude hindamise Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse muutmise aluseks on Terviseameti tehtud ettepanek ning amet toetas ka eelnõu koostamist. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määrust nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“. Määrus ei ole seotud muu menetluses oleva määrusega. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 13 punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõiget 2, milles täpsustatakse vee terviseohutuse infosüsteemi (edaspidi VTI) eesmärki. Kuivõrd VTI eesmärk on lisaks andmete kogumisele ka neid avalikustada ja riskihinnangute koostamist hõlbustada, tehakse sättes asjakohased täiendused. Punktiga 2 muudetakse määruse § 3 lõike 1 punkti 1 ning täpsustatakse, et lisaks infosüsteemi pidamise juhtimisele juhib vastutav töötleja (Terviseamet) ka arendustööde tegemist, andes  2 volitatud töötlejale (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) selleks vajalikke juhiseid ja korraldusi. Muudatus on kooskõlas juba kehtiva praktikaga ega too kaasa sisulisi muudatusi. Punktiga 3 täiendatakse määruse § 3 lõiget 1 punktiga 101, mille kohaselt informeerib vastutav töötleja volitatud töötlejat aegsasti kavandatavatest muudatustest infosüsteemi pidamisel ning olulistest takistustest ja probleemidest infosüsteemiga seotud kohustuste täitmisel. Muudatus on täpsustavat laadi ning hõlbustab vastutava töötleja ja volitatud töötleja omavahelist koostööd. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 3 lõiget 2 punktiga 81, milles sätestatakse volitatud töötleja ülesanne teha vastutavale töötlejale ettepanekuid infosüsteemi arendamiseks. Tegemist on täpsustavat laadi muudatusega. Punktiga 5 tunnistatakse paragrahvi 4 lõige 2 kehtetuks, sest infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 37 ning selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Punktiga 6 täiendatakse määruse § 4 lõikega 3, milles loetletakse infosüsteemi ülesehitusest parema ülevaate saamiseks komponendid, millest infosüsteem koosneb: avalikkusele suunatud portaal, ettevõtetele suunatud keskkond, mis sisaldab ka riskihindamismoodulit, ja ametnikele suunatud asutusesisene töökeskkond. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6, kuivõrd nimetatud säte on deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Punktidega 8 ja 9 sõnastatakse määruse § 7 lõike 1 punktid 1, 3 ja 4 uuesti ning täpsustatakse joogivee käitleja infosüsteemi esitatavaid andmeid (veekvaliteedi ja proovide andmed, joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi riskihindamise ja riskijuhtimise andmed). Samuti täpsustatakse supluskoha ja ujula valdaja esitatavaid andmeid (veekvaliteedi ja proovide andmed). Muudatus on täpsustavat laadi ja arvestab VTI vastavate riskihindamist puudutavate arenduskohtade vajadusega. Punktiga 10 täiendatakse määruse § 7 lõikega 3 tulenevalt infosüsteemi uuendusest, mille kohaselt on kasutajatel (veekäitlejad jt isikud) edaspidi võimalik infosüsteemi ise sisse logida ja vajalikke andmeid sisestada, mis aitab ka infosüsteemiga seotud osapoolte töökoormust vähendada. Punktiga 11 sõnastatakse uuesti määruse § 8 lõige 2 ning lisatakse uued andmekogud ja infosüsteemid, millega VTI on liidestatud ja kust andmeid päritakse: keskkonnaseire andmekogu KESE (veekeskkonna andmed), keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS (vee-ettevõtete veehaarde omaseire andmed), Eesti geoportaal (joogivee toiteala ja valgala riskihindamise kirjelduseks vajalikud ruumiandmete komplektid) ning andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu, mille vahendusel antakse kasutajatele volitusi VTI kasutamiseks. Punktiga 12 sõnastatakse määruse §-d 10 ja 11 uuesti. Paragrahvis 10 tehakse suurema muudatusena see, et lõikesse 1 koondatakse nimetuse „Käitleja või valdaja andmed“ alla kõigi veekäitlejate (joogivee käitleja, loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja), supluskoha valdaja ja ujula valdaja andmed ühises andmekoosseisus. Järgnevates lõigetes on andmekoosseise täpsustatud vastavalt tegelikule andmekogumise vajadusele Uus kord on kompaktsem ja objektikesksem, koondab varem eraldi olnud lõiked, kaotab mõned andmeread (nt vee erikasutusloa number ja kehtivus, veevärgi tüüp ettevõtte põhitegevusala järgi, viimase inspekteerimise kuupäev ja inspekteerija), samas ka lisab mõned read (nt andmed üldsuse teavitamise kohta, riskihindamise kohustus ja staatus jt). Võrreldes kehtiva määrusega on § 10 lõigetes 10 ja 11 sätestatud riskihindamise ja riskijuhtimisega kogutavad andmed. Paragrahvist 11 jäetakse võrreldes kehtiva määrusega välja lõike 1 sõnastus. Terviseamet ei anna enam kasutajatele infosüsteemi ligipääsuõigusi ning sellest tulenevalt ei sõlmi ka enam  3 kasutajatega kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete sisestamise õigused ja kord. Infosüsteemi arenduse tulemusena on kasutajatel nüüdsest võimalus end autentida ja infosüsteemi sisse logida, kui neile on antud juriidilise isiku esindamise õigus volituste infosüsteemi Pääsuke vahendusel. Paragrahvi 11 lõikest 2 (kehtivas määruses lõige 3), mis reguleerib infosüsteemi kantud andmete muutumist, jäetakse välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid. Paragrahvi 11 lõikes 4 (kehtiva määruse lõige 5) on tehtud täiendus, mille kohaselt parandab vead või ebatäpsused lisaks vastutavale töötlejale ka andmete esitaja. Samuti on andmete vigade või ebatäpsuste parandamist puudutavast sättest jäetud välja väljend „tulenevalt pooltevahelisest kokkuleppest“, sest Terviseamet ei sõlmi enam kasutajatega pooltevahelisi kokkuleppeid (vt p 8). Punktiga 13 tunnistatakse määruse § 13 lõige 5 kehtetuks, kuivõrd vastutava töötleja kohustus pidada arvestust andmete väljastamise ja töötlemise üle on sätestatud vastutava töötleja kohustusena § 3 lõikes 1. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. Määrus toetab joogivee direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamist. 4. Määruse mõjud Määruse muudatustega täpsustatakse ja ajakohastatakse VTI õiguslikku raamistikku, viies selle kooskõlla arendatud infosüsteemi funktsionaalsusega ja riskipõhise joogivee ohutuse käsitlusega. Muudatused on oma olemuselt peamiselt tehnilised ja täpsustavad, kuid neil on mõõdukas ja valdavalt positiivne mõju infosüsteemi kasutajatele ja riigiasutustele. Määruse muudatused avaldavad sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning mõju riigiasutuste korraldusele; teistes mõjuvaldkondades mõju ei tuvastatud. Mõjude olulisust hinnati mõju ulatuse, avaldumise kestuse ja sageduse, mõjutatud sihtrühmade ja ebasoovitavate mõjude riski alusel, tuginedes määruse sisule ja selle praktilisele rakendumisele VTI kasutamisel. Mõjusid on käsitletud mõjuvaldkondade ja sihtrühmade kaupa. Sotsiaalne mõju Sihtrühm 1: elanikkond Ligikaudu 85% Eesti elanikest kasutab ühisveevärgi vett, mille kvaliteedi kohta kogutakse ja töödeldakse ametlikke andmeid.1 Määruse muudatused aitavad kaasa vee kvaliteedi alaste andmete paremale kättesaadavusele ja riskide varasemale tuvastamisele, toetades seeläbi rahva tervise kaitset ja ohutu joogivee tagamist elanikkonnale. Kokkuvõtvalt kaasneb määruse muudatustega elanikkonnale kaudne, kuid positiivne mõju, kuna infosüsteemi kasutamise ja andmete liikumise tõhustumine võimaldab veekäitlejatel ja järelevalveasutustel kiiremini tuvastada ja maandada joogiveega seotud riske. Mõju majandusele Sihtrühm 1: joogivee käitlejad ja teised andmete esitajad Joogivee käitlejatele, keda oli 2024. aasta seisuga kokku ligikaudu 2702, ja teistele andmete esitajatele võib määruse rakendamisel kaasneda lühiajaline lisaajakulu seoses infosüsteemi 1 Terviseamet. (2025). Joogivesi. Joogivesi | Terviseamet. 2 Terviseamet. (2025). Järelevalve. https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/Joogivee_kvaliteet_maakondades_2024.xlsx.  4 kasutuselevõtu ja andmete esmakordse sisestamise või täpsustamisega. Tegemist ei ole uute sisuliste kohustuste kehtestamisega, vaid olemasolevate õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise võimaldamisega digitaalses ja struktureeritud vormis. Pikemas perspektiivis aitab infosüsteemi kasutamine vähendada halduskoormust, kuna andmete esitamine ja ajakohastamine toimub ühes keskses keskkonnas ning väheneb vajadus korduvaks aruandluseks erinevatele asutustele. Kokkuvõtvalt on mõju ulatus mõõdukas ja valdavalt positiivne, kuna muudatused puudutavad küll kõiki joogivee käitlejaid, kuid avalduvad peamiselt lühiajalise ja vähese ajakuluna infosüsteemi kasutuselevõtul ning pikaajaliselt halduskoormuse vähenemisena andmete esitamise ja haldamise tõhustumise tõttu. Mõju riigiasutustele Sihtrühm 1: Terviseamet Riikliku järelevalve all oli 2024. aastal 1025 veevärki2, mis eeldab järelevalveasutustelt suure hulga andmete süsteemset ja järjepidevat haldamist. Infosüsteemi täpsustatud regulatsioon toetab olemasoleva järelevalve tõhusamat korraldamist ja andmete ühtset kasutamist Terviseameti ning teiste järelevalve- ja koostööasutuste poolt. Infosüsteemi kasutuselevõtu algfaasis võib töökoormus ajutiselt suureneda seoses andmete kvaliteedi kontrollimise ja kasutajate toetamisega, kuid pikemas perspektiivis paraneb andmete kvaliteet ja kättesaadavus ning väheneb käsitsi menetlemise ja individuaalse suhtluse vajadus, mistõttu halduskoormus ei suurene püsivalt. Kokkuvõtvalt on infosüsteemi täpsustatud regulatsiooni mõju sihtrühmale töökorralduslik, avaldudes lühiajaliselt kasutuselevõtu etapis ning pikemas perspektiivis andmete ühtsema kasutamise ja tõhusama järelevalve kaudu, ilma püsiva halduskoormuse kasvuta. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega kulusid riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse üksustele ei kaasne. VTI on arendatud olemasolevate vahendite arvelt ning määrus loob sellele vajaliku õigusliku aluse. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VTI tehtud arendused võimaldavad määruse rakendamist selle jõustumisel. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Riigi Infosüsteemi Ametile ning Eesti Vee-ettevõtete Liidule. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Riigi Infosüsteemi Amet, Keskkonnaamet, Terviseamet ja Eesti Vee-ettevõtete Liit esitasid märkusi, mida on arvestatud või selgitatud. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kooskõlastas eelnõu vaikimisi ja märkusi ei esitanud. Märkustega arvestamise tabel on leitav seletuskirja lisana.  Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskiri Lisa Kooskõlastustabel sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu seletuskirja juurde Märkuse sisu Märkuse kommentaar Riigi Infosüsteemi Amet 1. Eelnõu punktiga 6 tunnistatakse kehtetuks määruse § 6, kuivõrd eelnõu seletuskirja Arvestatud. kohaselt on nimetatud säte deklaratiivne ega oma sisulist tähendust. Samal, seletuskirjas märgitud põhjusel teeme ettepaneku tunnistada kehtetuks ka määruse § 4 lg 2, sest infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 37 ning selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. 2. Eelnõu punktiga 7 lisatakse määruse § 7 lõike 1 punkti 1 infosüsteemi esitatavate andmetena „joogiveehaarde toiteala või valgala ning veevarustussüsteemi Selgitatud. Riskihindamine ja riskijuhtimine on riskihindamise ja riskijuhtimise andmed“, ent seletuskirjast ei ilmne millise toimingud, et tagada kvaliteet ja terviseohutus (§ 29 lg 1), rahvatervishoiu seaduse (RTHS) § 29 lõike 3 punkti kohaselt selliseid andmeid vee ehk RTHS § 29 katab ära. terviseohutuse infosüsteemis töödeldakse. 3. Seletuskirja kohaselt sõnastatakse eelnõu punktiga 9 uuesti määruse § 8 lõige 2 ning Arvestatud. lisatakse uued andmekogud ja infosüsteemid, millega vee terviseohutuse infosüsteem on liidestatud ja kust andmeid päritakse. Juhime tähelepanu, et õigusaktides sätestatu kohaselt on „aadressandmed“ ning „aadressandmete süsteem“ asemel korrektne kasutada vastavalt „aadressiandmed“ ja „aadressiandmete süsteem“, „Terviseameti labori infosüsteem“ asemel „Terviseameti laborite infosüsteem“ või „Terviseameti laborite infosüsteem TALIS“, „keskkonnaseire 1  Märkuse sisu Märkuse kommentaar infosüsteem KESE“ asemel „keskkonnaseire andmekogu KESE“, „Maa- ja Ruumiameti geoportaal“ asemel „Eesti geoportaal“ ning „keskne volituste haldamise infosüsteem Pääsuke“ asemel „andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu“ (viimase puhul eeldusel, et Riigikogu ei muuda andmekogu nimetust menetluses olevas avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse eelnõus). 4. Juhime tähelepanu, et enne andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist Teadmiseks võetud. kooskõlastatakse andmekogu tehniline dokumentatsioon avaliku teabe seaduses ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 28.02.2008 määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“ sätestatud korras. Maa- ja Ruumiamet 5. Esitasite Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Arvestatud. sotsiaalministri määruse „Sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõu. Oleme eelnõuga tutvunud. Palume eelnõus kasutatav mõiste „aadressandmete süsteem“ asendada mõistega „aadressiandmete süsteem“. Muus osas ei ole meil eelnõu kohta ettepanekuid ega märkusi Kliimaministeerium 6. Sisulisi märkusi Kliimaministeeriumile 02.02.2026 kooskõlastamiseks edastatud Teadmiseks võetud. sotsiaalministri 27. augusti 2025. a määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu kohta meil ei ole. Keskkonnaamet 7. Sotsiaalministeerium edastas 30.01.2026 kirjaga1 Keskkonnaametile arvamuse Teadmiseks võetud. avaldamiseks sotsiaalministri 27.08.2025 määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu. Keskkonnaametil puuduvad eelnõu kohta ettepanekud. Terviseamet 2  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 8. Tutvusime arvamuse andmiseks edastatud sotsiaalministri 27. augusti 2025. a Arvestatud. määruse nr 44 „Vee terviseohutuse infosüsteemi põhimäärus“ muutmine“ eelnõuga. Teeme ettepaneku eelnõu § 8 lg 2 punktist 4 eemaldada sõnad „ja proovivõtukaaskirjad“. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem VTI- sse proovivõtukaaskirju ei edasta. Täiendavalt täpsustame, et eelnõu § 8 lg 2 punktis 5 on korrektne nimetus Terviseameti laborite infosüsteem. 9. Määruse seletuskirja leheküljel 2 on kirjas, et paragrahvist 11 jäetakse võrreldes Arvestatud. kehtiva määrusega välja lõike 1 sõnastus. Terviseamet ei anna enam kasutajatele infosüsteemi ligipääsuõigusi ning sellest tulenevalt ei sõlmi ka enam kasutajatega kokkuleppeid, milles määratakse kindlaks enesekontrolli käigus võetud veeproovide andmete sisestamise õigused ja kord. Sellega seoses palume kaaluda määruse § 7 lg 1 täiendamise vajadust veekvaliteedi ja proovide andmete esitamise osas. Määruse § 7 reguleerib andmete infosüsteemi esitamist ning antud paragrahvi lg 1 sätestab, et infosüsteemi esitavad andmeid: 1) joogivee käitleja – joogivee käitleja andmed ja veevärgi või joogiveeallika andmed; 2) loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja – loodusliku mineraalvee või allikavee käitleja andmed, loodusliku mineraalvee või allikavee allika andmed ja loodusliku mineraalvee või allikavee andmed; 3) supluskoha valdaja – supluskoha valdaja andmed ja supluskoha andmed; 4) ujula valdaja – ujula valdaja andmed, ujula andmed ja basseini andmed. Eesti Vee-ettevõtete Liit 10. Vee-ettevõte, vastavalt sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 tähendusele ka „joogivee käitleja“, tegutseb keskkonnaloa alusel, jälgib vee kvaliteedinõudeid ning Selgitatud. Topelt esitamist ei teki. Eelnõu määruse § 8 vastutab nende nõuete täitmise eest. Samuti koostab ja esitab vee-ettevõte lõikes 2 kohaselt saab infosüsteem (VTI) järgmisi keskkonnaloa nõuete ja joogivee kontrollikava kohaseid aruandeid, sh vee kvaliteedi andmeid järgmistest andmekogudest 7) keskkonnaotsuste seire kohta. Selleks kogub vee-ettevõtja ise või korraldab/tellib proovide võtmise infosüsteem KOTKAS – vee-ettevõtete veehaarde nõutaval ajal, kohtades ja mahus ning laseb need analüüsida pädevas asutuses. omaseire andmed; Analüüsi tulemuste esitamise võib vee-ettevõtja teha ise või volitada partnerit 3  Märkuse sisu Märkuse kommentaar esitama andmeid kohastesse andmebaasidesse. Joogivee käitleja tasub partneritele Seega ei teki olukord, kus lisaks KOTKAS-sse andmete (nt proovivõtja, labor, teenusepakkuja) nende teenuse eest. esitamist, tuleb eraldi ka VTI-sse esitada, st piisab KOTKAS-sse esitamisest. Selle loogika kohaselt on vee-ettevõtja andmete valdaja ning ainult tema või tema volitatud partner saab andmeid ühest andmebaasist teise liigutada, sh avalikustada. Järgides neid põhimõtteid toimub andmete liikumine näiteks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labori andmebaasist KOTKAS-sse ja Terviseameti infosüsteemi VTI. Nende andmete osas on vee-ettevõtted juba oma andmed avalikustanud. Eelnõu tekstist ei ole arusaadav, kas tulevikus tuleb ühtesid ja samasid andmeid riigile esitada mitu korda, nt KOTKAS-esse või VTI-sse ning ka uude keskkonnatervise infosüsteemi. Selline andmete topelt esitamine on vastuolus avaliku teabe seadusega. Avaliku teabe seaduse § 431 lõige 3 sätestab, et andmete kogumine andmebaasi peab põhinema ühekordse taotluse põhimõttel ehk kui vajalikud andmed on juba olemas andmebaasis, ei tohi neid uuesti eri andmebaasidesse koguda või küsida samme, mis tekitaksid andmesubjektile topelt talituse. See tähendab, et riigiasutused peavad taotlema ja kasutama juba olemasolevaid andmeid riigi infosüsteemidest, mitte nõudma ettevõtetelt samu andmeid korduvalt, kui need andmed on juba olemas vastavas andmebaasis. Sellest tulenevalt palume erinevate andmebaaside funktsioonid üle vaadata ja küsida andmed ühekordselt vaid ühte andmebaasi. 11. Eelnõust ei selgu, kas ja mil viisil vee-ettevõtjad saavad ise andmebaasi sisestatud Selgitatud. Joogiveekäitlejad saavad koostada joogivee andmeid hiljem kasutada, kuna väga levinud on olukord, kus vee-ettevõtjad kontrollikavasid, esitada analüüside tulemusi ning teha sisestavad oma andmed andmebaasi, kuid nende andmete hilisem kasutamine ei ole neist hiljem väljavõtteid ja analüüse. Samuti saavad nad vee-ettevõtjale võimaldatud. Sellest tulenevalt palun selgitada seletuskirjas koostada riskihinnanguid ja planeerida täpsemalt infosüsteemi funktsionaalsust, kuidas sisestatud andmeid on võimalik erinevatel osapooltel ka endal hiljem kasutada. maandamismeetmeid. Ettevõtted näevad kõiki oma andmeid. 4  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 12. Määruse eelnõu punkt 9, mis muudab põhimääruse paragrahvi 8 lõiget 2, on punktis Arvestatud. EIS ringi järgselt eelnõu sõnastust 4 viide, et Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS saadab muudetud. infosüsteemile veeproovide tulemuste katseprotokollid ja proovivõtukaaskirjad. Palume eelnõu muuta, kuna viidatud ettevõtte õige nimetus on „OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus“ (edaspidi kirjas ka EKUK) ning EKUK laboriinfosüsteem proovivõtukaaskirju Terviseametisse ei saada. Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku muuta põhimääruse § 8 lõike 2 punkti 4 sõnastust järgmiselt: „4) OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboriinfosüsteem EstLIMS – veeproovide tulemuste katseprotokollid;“. 13. Eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse paragrahvi 10 lõike 2 punkte 1- 21 käsitlevad nii tarbija kraanist tehtavat joogivee seiret kui ka ühisveevärgi osana Selgitatud. Kõiki proovivõtukohti saab eristada – kas vee allikaid ehk siis puurkaevusid või pinnavee haardeid ning nendest tehtavat seiret. tegemist on tarbija kraani või veetrassiga. Kui kehtivad Teisisõnu on seirepunkte väga erinevaid nii tarbija juures vastavalt rahvatervishoiu erinevad normid, saab tulemusi võrrelda vastavate seadusele kui ka puurkaevudes või vee käitlemise kohtades veeseaduse alusel. Samal normidega. Eraldi on määratletud ka veeallikas. ajal põhimääruse § 10 lõike 8 punktis 5 küsitakse vee proovivõtja nime ning punktis Kui proov on võetud veevärgist või kraanist, 6 joogivee proovivõtja atesteerimistunnistuse numbrit. Seirates vee allika (nt kontrollitakse atesteerimistunnistuse olemasolu joogivee puurkaevu) vett, kehtivad proovivõtjale vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 valdkonnas. määrusele nr 49 ühed nõuded, aga seirates tarbija kraanist tulevat joogivett, kehtivad teised atesteerimise nõuded. Millist seiret on põhimääruse § 10 lõike 8 punktides 5 ja 6 silmas peetud? Meie jaoks on väga oluline teha vahet tarbija joogivee kraanist võetava seire tulemustel ja ühisveevärgi süsteemist tehtaval seirel. Terviseamet käsitleb joogivee kvaliteedi seirekohtadena muuhulgas ka näiteks lasteaia köögi valamu segistit. Oluline on mõista, et ühisveevärk lõpeb kinnistu liitumispunktiga ning hoone sees on reeglina vaid veearvesti vee-ettevõtte/veekäitleja omandis. Sellest tulenevalt ei ole kinnistusisene torustik vee-ettevõtja vastutada ning vee-ettevõtja ei saa vastutada 5  Märkuse sisu Märkuse kommentaar köögi kraanist võetud analüüsitulemuste eest. Väga sageli segistite endi konstruktsioon ja paiknemine ei vasta proovivõtuks sobivatele nõuetele, rääkimata seire ettevalmistamise nõuetest. Eelnevast tulenevalt on väga oluline, et erinevatest kohtadest võetud seire tulemused oleksid infosüsteemis selgelt eristuvad ning ei tekitaks arusaamatusi ühisveevärgivee ja kinnistusisese vee seire tulemuste kajastamisel. Me ei saa nõustuda lahendusega, kus erineval otstarbel erinevatest kohtadest teostatud seiret kajastatakse ühes ja samas kohas, sest sellisel juhul segadus veeseire andmete osas suureneb veelgi. Oluline on tagada, et infosüsteemiga eristatakse erinevatest kohtadest kogutud andmed. 14. Määruse eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse § 11 lõiget 4 on sätestatud, et infosüsteemi kantud andmete vigade või ebatäpsuste avastamise korral Selgitatud. Seda nõuet pole muudetud võrreldes kehtiva parandab andmed vastutav töötleja või andmete esitaja kahe tööpäeva jooksul määruse ja ka eelmise määruse redaktsiooniga ning seni vigade või ebatäpsuste teadasaamisest. pole ilmnenud selle rakendamisega probleeme praktikas. Meie hinnangul on kaks tööpäeva vigade või ebatäpsuste parandamiseks praktikas Kui vesi vastab nõuetele, siis probleemi ei ole. Oht tekib paljude vee-ettevõtjate jaoks liiga lühike tähtaeg. Sageli tegeleb infosüsteemi siis, kui vesi ei vasta nõuetele, näiteks mikrobioloogiliste andmete haldamisega üks töötaja, kellel on samaaegselt ka muud tööülesanded ning suur töökoormus. Lisaks võib andmete parandamine eeldada täiendavate andmete näitajate osas ning ei toimu reageerimist olukorrale – siis kogumist, täpsustamist ja sisulist kontrolli, mis ei ole alati võimalik tagada kahe võivad kannatada tarbijad. See punkt on seotud mitte tööpäeva jooksul. Arvestada ainult joogiveega, vaid ka suplus- ja ujulaveega. Kui Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku tähtaja pikendamiseks või sõnastada säte vastutav töötleja on haige või puhkusel, on eeldatav, et paindlikumalt. talle on määratud asendaja. Pikas perspektiivis peaks süsteem toimima nii, et inimene sekkub ainult siis, kui midagi on korrast ära. 15. Eelnõu punkt 10, millega muudetakse põhimääruse § 10 lõiget 1 käsitleb käitleja Arvestatud. Eelnõu (§ 10 lg 1) sõnastust muudetud. andmeid. Ilmselt on silmas peetud rahvatervishoiu seaduse §-s 29 käsitletud käitlejaid, kuid eelnõu selguse huvides teeme ettepaneku käitleja mõiste defineerida, 6  Märkuse sisu Märkuse kommentaar et see oleks kõigile üheselt arusaadav, milliseid käitlejaid silmas peetakse. RTHS § 29 defineerib nad ära: “(2) Joogivee käitlejal, Samasisuline kommentaar puudutab ka põhimääruse § 10 lg 1 punkti 2, et oleks loodusliku mineraalvee või allikavee käitlejal ning üheselt mõistetav kelle juriidilist aadressi ning kontaktandmeid küsitakse ning § 10 supluskoha ja ujula valdajal on kohustus esitada andmed lg 1 punkti 5, et oleks üheselt arusaadav, millised konkreetsed objektid on vaja vee terviseohutuse infosüsteemi või edastada andmed esitada. Terviseameti kaudu.” Sh ka lõige 3 veel. Objektide näiteid on eelnõus täpsustatud. 16. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 5 kohaselt tuleb esitada veevärgi edastatav joogivee Selgitatud. Konsulteerisime keeletoimetajaga ning hulk hulk m3/ööpäevas. Hulk on loendatav ühik, näiteks tükk. Tõenäoliselt on siin m3/ööpäevas tähistab vooluhulka või mahtu mõeldud joogivee mahtu, palume teha vastav muudatus. (kuupmeetrit) ööpäeva jooksul, mida kasutatakse tavaliselt veevarustuse, reovee või kaevandusvee koguste mõõtmiseks. 17. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkt 15 kohaselt on andmete koosseisus veevärgi Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. torustiku ehitus. Mida selle all täpsemalt mõeldakse, ehitusaastat või midagi muud. Palume eelnõu selles osas täiendada. 18. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 18 kohaselt tuleb veevärgi andmetena esitada Arvestatud. Eelnõu sõnastust täpsustatud. proovivõtukohad (proovivõtukoha nimi, aadress, koordinaadid, asukoha täpsustus, proovivõtukoha liik, proovivõtukoha liigitus). Palume konkreetseid viiteid, kus on nende andmete sisu selgitatud ning defineeritud, näiteks proovivõtukoha liik ja liigitus. Sama kommentaar puudutab ka põhimääruse § 10 lõike 5 punkti 6, § 10 lõike 6 punkti 18, § 10 lõike 7 punkti 9 ning § 10 lõige 9 punkti 16. 19. Põhimääruse § 10 lõike 2 punkti 19 kohaselt tuleb andmete koosseisus esitada ka Selgitatud. Ajutised tarbijad – mitte püsielanikud, ehk ajutiste tarbijate arv. Palume seda nõuet samuti täpsustada, kuivõrd vee-ettevõtjad majutusettevõtete kliendid, koolilapsed, ettevõtete peavad lähtuma nimetatud arvu määramisel selgelt kindlaks määratud töötajad jne. kriteeriumidest. 20. Põhimääruse § 10 lõike 3 punkti 11 alusel küsitakse ujula koodi ning § 10 lõike 4 Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud - kasutame ka punkti 1 ning § 10 lõike 5 punkti 2 alusel basseinisüsteemi ja basseini koodi, samal basseinide ja ujulate andmete puhul „ID-d“ 7  Märkuse sisu Märkuse kommentaar ajal veevärgi osas küsitakse ID-d. Palume määruse tekst võimalusel ühtlustada ja täpsustada, kas küsitakse identifikaatorit või midagi muud. 21. Põhimääruse § 10 lõike 4 punkti 7 kohaselt tuleb esitada värske veekoguse mõõtmise Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Basseini vee andmed (jah/ei). Mida tähendab „värske“ veekogus. Palun selgitage. tsirkulatsiooni käigus tekkiv veekadu kompenseeritakse veevärgist võetava joogiveekvaliteedi nõuetele vastava veega. 22. Põhimääruse § 10 lõike 5 punkti 4 kohaselt küsitakse koormust. Palume selgitada Selgitatud. See on „arvutuslik basseinikoormus“. mis koormust on täpsemalt mõeldud ning kuidas see tuleks arvutada? Teenuse pakkumisel ja koormuse reguleerimisel tuleb lähtuda basseinidele projekteerimisel või renoveerimisel ettenähtud arvestuslikust basseinikoormusest, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseinikasutajale ette nähtud arvestusliku veepindala suhtest. 23. Põhimääruse § 10 lõike 6 punkti 6 kohaselt küsitakse supluskoha koordinaate. Selgitatud. Küsitakse supluskoha keskpunkti Palume selgitada, mis koordinaate küsitakse, kas veekogumi keskpunkti koordinaate koordinaate. või midagi muud? 24. Põhimääruse § 10 lõike 8 alusel edastatavate andmete osas soovime teada, kas uue Selgitatud. CSV faili vorm tuleb, aga kõik selle infosüsteemi arendamisel on arvestatud ka nende vee-ettevõtjatega, kes laevad paragrahvi punktid ei ole andmete edastamisega seotud. andmeid üles csv-faili formaadis? Oleksime tänulikud, kui seda formaati Proovivõtu nõu number ja transportimise tingimused on võimaldatakse. Ühtlasi palun selgitage, kas sellisel juhul peab csv-fail sisaldama seotud ainult proovivõtuga. kõiki lõike 8 punkte? Näiteks, kui igal proovil on oma kood, kas peavad eraldi olema ka proovinõu numbrid juures, kuivõrd lõike 8 punkt 12 seda nõuab? 25. Põhimääruse § 10 lõike 8 punkti 1 kohaselt tuleb esitada vee kvaliteedi ja proovide Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud – „proovi liik“ andmete osas proovi liik. Palume selgitust, missugust proovi liigitust on silmas eemaldatud, selle kasutamiseks puudub tänapäeval peetud, kas punktproov, keskmistatud proov või midagi muud? vajadus. 8  Märkuse sisu Märkuse kommentaar 26. Põhimääruse § 10 lõike 8 punkti 11 kohaselt on proovi andmetena vajalik esitada Selgitatud. Temperatuur on oluline näitaja, kuna kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur). Kas kohustuslik on vaid erinevatel temperatuuridel kehtivad erinevad normid. temperatuur? Eelnõu kohaselt jagatakse määratavad näitajad kaheks: laboris Meie seisukohast temperatuur ongi proovivõtu määratavad vastavalt punktile 8 (uuritud kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik) ja taustandmed, mida mõõdab proovivõtja, mitte ei analüüsi kohapeal määratavad näitajad vastavalt punktile 11 (kohapeal mõõdetavad parameetrid (temperatuur)). See tekitaks EKUK infosüsteemi ja VTI labor. Seega labor ei saa seda lisada laboris määratud andmevahetusele suuri keerukusi, kuna kõik määratavad näitajad peaksid olema näitajate hulka, vajadusel saab selle lisada katseprotokolli ühes plokis. Kõik määratavad näitajad on seotud koodi, tulemi, ühiku, meetodi või märkusena. Näiteks mõõdetakse proovivõtmisel tööjuhendiga. Kui määratavad näitajad on grupeeritud, siis näitaja kood määrab tema basseinivee temperatuur, et teada, kas lasta määrata menetluskorra. näitaja "seotud kloor > 31 kraadi" või näitaja "Seotud Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõust välja punkt 11 (kohapeal kloor <31 kraadi". Või nt legionellade proovi võtmisel mõõdetavad parameetrid (temperatuur)), kuna see on hõlmatud punktiga 8 (uuritud määratakse vee temperatuur, et pärast hinnata, kas kvaliteedinäitaja sisaldus/väärtus/ühik). legionellade suur sisaldus võib olla põhjustatud nt leigest veest. Suplusvee puhul on temperatuuri mõõtmine vabatahtlik, mis on kasulik jällegi tulemuste tõlgendamisel. 27. Põhimääruse § 10 lõike 8 punktide 12-14 kohaselt küsitakse proovinõu numbreid, Selgitatud. See osa on seotud TA proovivõtmisega. proovi transportimise tingimusi ning proovivõtuprotokolli numbrit. Juhime EKUK-st ei tule ja see ei ole kohustuslik. tähelepanu, et EKUK laboriinfosüsteemist neid andmeid ei saadeta või need puuduvad üldse. Eelnõust ei selgu ka, kas tegemist on kohustuslike andmetega või mitte. 28. Lisaks eelnevale palume infot Keskkonnatervise infosüsteemi (KTI) arenduse kohta, Selgitatud. Keskkonnatervise infosüsteem (KTI) oli kuhu meile teadaolevalt luuakse joogiveeahela riskihindamise ja riskijuhtimise plaanitud kasutusele võtta 2026. a jaanuaris ja tutvustada moodul. Palume EVELile saata täiendavat infot, millal toimub KTI infopäev. veebruaris, kuid arendustega seotud väljakutsed on Vastavalt veeseaduse § 2842 tuleb joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamine ajakava nihutanud ja sellega seotud infopäev tehakse mh ja -juhtimine teha esimest korda hiljemalt 2026. aasta 12. juuliks, kuid tänaseni puudub info, kui palju on selleks vaja eelnevalt koguda infot, mis andmeid on vaja veekäitlejatele esimesel võimalusel - Terviseamet annab sisestada ning millised eelanalüüsid on vajalik teha. Kuna esimene riskihindamine sellest teada niipea kui võimalik. on vajalik teha juba 12. juuliks, siis eelnimetatud puuduva info valguses ootame ka 9 Märkuse sisu Märkuse kommentaar lahendusi selleks, kui 12. juuliks jäävad vajalikud riskihindamised tegemata puuduva infosüsteemi tõttu. 10