Leping

KÄSUNDUSLEPINGU NR 1.8-2/2792-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab Maarjo Mändmaa (edaspidi nimetatud „käsundiandja“) ja ühispakkujad MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, registrikood 80411303, asukoht Telliskivi 60a, Tallinn 10412, mida esindab Rasmus Pedanik ning Strateon Consulting OÜ, registrikood 17316440, asukoht Pikk 52, Tartu 50603, keda esindab ühispakkujate volikirja aluse MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (edaspidi nimetatud “käsundisaaja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva käsunduslepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on käsundisaaja poolt koosloome eksperdi teenuse osutamine, sh kaasamisürituste ja arutelude ettevalmistamine, läbiviimine ja modereerimine (edaspidi „teenused“). Teenuste täpsem kirjeldus on toodud käsundiandja pakkumuskutse tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses. 2. Teenuste osutamise aeg ja tähtpäevad Käsundisaaja kohustub osutama lepingu objektiks olevaid teenuseid tähtajaga 31.10.2026. Teenuste osutamise täpsem ajakava lepitakse poolte vahel eraldi kokku. Poolte volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel käsundisaaja poolt osutatavate teenuste kogumaksumuseks on 26 900 (kakskümmend kuus tuhat üheksasada) eurot, millele lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.3. Tasumine toimub poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele. Maksete teostamine toimub järgmiselt: 50% lepingu hinnast tasutakse pärast avaürituse ja vähemalt poolte kokkulepitud töötubade toimumist ning vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist; 50% lepingu hinnast tasutakse pärast projekti lõppdokumentatsiooni üleandmist ja vastava üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. 3.4. Käsundisaaja esitab Käsundiandjale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub käsundisaaja: 4.1.1. järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). Juhised selleks annab tellija. 4.1.2. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et teenust osutavad vähemalt väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb käsundiandja esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik käsundiandja nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.1.3. teenuse osutamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Käsundisaaja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on käsundiandjal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 4.2. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub käsundiandja: 1 4.2.1. tegema käsundisaajale kättesaadavaks kõik tema käsutuses olevad teenuse osutamiseks vajalikud materjalid, analüüsid vm; 4.2.2. täpsustama teenuse osutamiseks vajalikud tegevused ja määrab tegevuste elluviimiseks tähtajad ning edastama vastava info käsundisaajale; 4.3. Käsundisaaja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab käsundiandja tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Käsundiandja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust. 5. Volitatud esindajad 5.1. Käsundiandja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Andra Migur, tel 516 8610, e‑post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Käsundisaaja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Rasmus Pedanik, tel , e‑post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – käsundiandja pakkumuskutse (tehniline kirjeldus) 6.2. Lisa 2 – käsundisaaja pakkumus 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele käsunduslepingute üldtingimused. Käsundisaaja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://sm.ee/media/1861/download ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik käsundisaaja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Käsundiandja Käsundisaaja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Rasmus Pedanik Tel: 626 9301 +372 5556 6489 E-post: [email protected] E-post: [email protected] 2  Lisa 1 Tehniline kirjeldus Taust Tervishoiu põhieesmärk on aidata kaasa inimeste pikemale ja tervemalt elatud elueale. Siiski on sektor jõudnud paradoksaalsesse olukorda: tervishoiuteenuste osutamisest tulenev keskkonna- ja kliimamõju panustab olulisel määral tervise ja meid ümbritseva keskkonna kahjustamisesse. Tervishoiusektor ise on saanud osaks terviseprobleemide allikast panustades kliimamõjudesse enam kui kaks korda suuremate kasvuhoonegaaside emissioonidega kui näiteks lennundussektor. Eesti on lisaks üleriigilistele kohustustele liitunud Budapesti deklaratsiooniga (2023) sedastades, et ülemaailmses tervisepoliitikas tuleb seada esikohale kliimamuutuse, keskkonnasaaste ja elurikkuse kao tervisemõjud, tugevdades tervishoiusektori rolli nende kriiside lahendamisel ning muutes tervishoiusüsteemid keskkonnahoidlikumaks, süsinikuneutraalsemaks ja kliimamuutustele vastupidavamaks. Et tervishoiusektori tegevus oleks kliimamõjude vähendamise osas selgelt juhitud ja eesmärgistatud, on paljud riigid teinud sektoriüleseid kliimaeesmärkide kokkuleppeid. Näiteks, Ühendkuningriik ja Holland plaanivad vähendada tervishoiu kliimamõjusid 2030. aastaks 50% võrra, Ameerika Ühendriikide 960 haiglat ühinesid 2024. aasta novembris vabatahtlikult sarnase leppega, mille siht on koos selgete mõõdetavate vahe-eesmärkidega saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. 2025. aasta sügisel Sotsiaalministeeriumi poolt läbi viidud avaliku sektori osapoolte keskkonnahoidlike tegevuste teadlikkuse, hoiakute ja tegutsemisvalmisoleku teemalistes uuringutest on selgus, et Eesti tervishoiusektori osapooled tajuvad kliimamuutuste mõjusid mitmetahuliselt: enim tajutud kliimamuutuste mõju on seotud kuumastressi, sisekeskkonna kohandamise vajalikkuse, uute nakkuste leviku, ravimite ja tarvikute tarneahela katkestuste ja mõjuga vaimsele tervisele. Uuring tõi esile selge konsensuse keskkonnateemade olulisuse osas, kuid ebakindluse sektori ühiskondliku rolli määratlemisel: valdav osa vastanutest nõustus, et keskkonnamõjud on tervishoius oluline teema ja toetas põhimõtet, et raviteenuseid tuleb osutada võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Samuti oli väga kõrge konsensus vastanute seas, et tervishoiusektor peab valmistuma kliimamuutustest tingitud kriisideks. Sektori rolli osas kliimateemade eestkõnelejana jagunesid arvamused aga laiale ampluaale viidates, et ühtsed seisukohad sel teema valdkonnas puuduvad. Valdkonnas kõige tugevam toetus keskkonnamõjude vähendamisel on seotud ravimijääkide ja kemikaalide keskkonda sattumise vähendamisele, jäätmetekke vähendamisele, materjaliringluse suurendamisele ja tervishoiutöötajate teadlikkuse tõstmisele. Keskmiselt enam toetatakse keskkonnaohtlike kemikaalide vabade meditsiinitarvikute kasutamist, tarneahela lühendamist ning energiatarbimise vähendamist. Peamiste takistustena toodi välja ressursside puudust, millele järgnes madal prioriteet võrreldes muude küsimustega ja teadmiste/strateegia puudumine. Enim nähakse vajadust personali teadlikkuse tõstmise ja ühiskondliku käitumise suunamise järele, kuid haiglad ootavad konkreetselt ka valdkondlike suuniseid ja roherahastuse võimalusi. Samas ilmnes ka, et osapooltel ei ole ülevaadet, mida on mujal maailmas juba tehtud, et parimaid praktikaid üle võtta. Hangitav teenus Soovime hankida koosloome eksperdi (protsessijuhi) teenust. Eksperdi ülesandeks on kavandada ja läbi viia sektori osapoolte* vaheline koosloomeprotsess tervishoiu- ja sotsiaalsektori keskkonnaalase jätkusuutlikkuse /roheülemineku eesmärkide kokkuleppimiseks ja nendest lähtuva rakenduskava väljatöötamiseks. Hankijale on oluline, et sektori osapoolte seas tekiks ühine probleemiteadlikkus ühised eesmärgid ja muu maailma parimatest praktikatest ja ekspertteabest lähtuv selge tegevuskava koos tegevuste mõjusust iseloomustavate mõõdikutega. Läbipaistev kaasamine kokkulepete tegemise faasis vähendab tõenäosust eesmärgi deklaratiivseks jäämisel ning toetab soovitud muutuste rakendamist nii süsteemiüleselt kui tervishoiu organisatsioonides eraldiseisvalt. Hangitav teenus peab hõlmama koosloomeprotsessi kavandamist ja läbiviimist selliselt, et protsessi tulemusena saavutatakse vähemalt järgmised sisulised tulemused: 3  • oluliste sidusrühmade määratlemine ning nende kaasamiseks sobiva kaasamisstrateegia kokkuleppimine hankijaga; • ühise probleemitaju kujundamine osapoolte vahel; • sektori ühiste roheülemineku eesmärkide sõnastamine; • ühiste prioriteetide ja sekkumisvaldkondade kokkuleppimine; • (muuhulgas maailmas kasutatavatest parimatest lähtuva) rakenduskava koostamise protsessi läbiviimine; • kokkulepitud sekkumiste ja süsteemsete muutuskokkulepete lõimimise koordineerimine olemasolevatesse tegevuskavadesse ja poliitikakujundusdokumentidesse; teemavaldkonna edasise juhtimise kokkuleppe tegemise koordineerimine.. Koosloomeprotsessi tulemusena valmivad vähemalt järgmised kirjalikud väljundid: • dokumenteeritud roheülemineku eesmärgid, mis on koosloomeprotsessis osalenud osapoolte poolt heaks kiidetud; • tegevuskava, mis kirjeldab kokkulepitud süsteemseid ja organisatsioonide põhiseid sekkumisi, nende elluviimise ajakava, vastutajaid ning seirekorraldust; • koosloomeprotsessi kokkuvõte, sealhulgas peamised õppetunnid ja järeldused edasiseks rakendamiseks. Partnerilt ootame, et ta vastutab eeltoodud tulemuste saavutamiseks vajaliku koosloomeprotsessi kavandamise ja elluviimise eest, sh: • koosloomeprotsessi terviklik disain ja metoodiline juhtimine; • rahvusvaheliste parimate praktikate kaasamine, sealhulgas teiste riikide tervishoiu sektori lahenduste kirjeldamine või viitamine, kui see toetab eesmärkide saavutamist ja dokumentide lõimimist. • kaasamisarutelude ja -sündmuste ettevalmistamine, läbiviimine ja koordineerimine; • protsessi toetava kommunikatsiooni ettepanekute tegemine; • koosloomeprotsessi järgsete juhtimis- ja seirealaste kokkulepete kujundamise ja kokkuleppimise protsessi koordineerimine. • koosloomeprotsessi vahe- ja lõpptulemuste süsteemne kirjalik fikseerimine; teenuse üleandmisele järgnevate täienduste ja paranduste sisseviimine, et lõpptulemus vastaks hankes sätestatud eesmärkidele. • vajadusel osalemine hankija korraldatud täiendavatel kohtumistel ja aruteludel, et tagada kõigi oluliste osapoolte kaasamine ja oluliste teemade terviklik läbitöötamine; Tellija ootab, et teenuseosutaja esitaks omapoolsed eksperthinnangul põhinevad ettepanekud täiendavate tegevuste, meetodite ja sammude kohta, mida on vajalik või põhjendatud rakendada, et koosloomeprotsess moodustaks sisulise ja eesmärgipärase terviku. *Võimalikud kaasatavad osapooled on esmase kaardistuse põhjal näiteks HVA haiglad (19), patsiendiesindusorganisatsioonid (2-…) Sotsiaalministeeriumi poliitikakujundajad (~12: minister, kantsler, poliitikakujundajad), erialaseltsid- ja liidud (sh Eesti Apteekrite Liit, Eesti Arstide Liit, Eesti Perearstide Selts, Eesti Õdede Liit, erialapõhised seltsid a’la anestesioloogide selts, infektsioonhaiguste selts, pulmonoloogide selts jne kuni 170 üksust) Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja, meditsiiniharidusasutuste esindajad (5), Ravimiamet, Tervise Arengu Instituut, Terviseamet, Tervisekassa, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, suuremad tarnepartnerid, sh ravimitootjate liit, M-ring. Sotsiaalsektoris lisaks: Sotsiaalkindlustusamet, erihoolekandeteenuse osutajad; asendushooldusteenuse osutajad; üldhooldusteenuse osutajad; EPIKoda piirkondlikud esindusorganisatsioonid. 4  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess ÜHISPAKKUMUS Väikehange: koosloomealase eksperdi kaasamine Tervishoiu- ja sotsiaalsektori roheülemineku eesmärkide kokkuleppimine ja rakenduskava (tegevuskava) väljatöötamine Pakkuja 1 MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Registrikood 80411303 Kontaktisik Rasmus Pedanik, [email protected] Pakkuja 2 Strategon Consulting OÜ Registrikood 17316440 Kontaktisik Marti A. Noorkõiv, [email protected] Lk 1 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess Kokkuvõte Esitame pakkumuse koosloomealase eksperdi (protsessijuhi) teenuse osutamiseks, et kavandada ja läbi viia tervishoiu- ja sotsiaalsektori osapooli ühendav koosloomeprotsess. Protsessi tulemusena lepitakse kokku sektori roheülemineku eesmärgid, valitakse prioriteetsed sekkumisvaldkonnad ning koostatakse rakenduskava muutuste elluviimiseks koos vastutajate, ajakava ja seireloogikaga. Meie lähenemise põhituum: • kihiline ja töövõimeline kaasamine (juhtrühm, tuumikrühm, teemalaborid, digitaalne osaluskiht/tagasisidering), et tagada nii legitiimsus kui otsustusvõime; • rahvusvaheliste praktikate (sh rahvusvahelise ülevaate põhjal) ja Eesti uuringutulemuste sidumine konkreetseteks, asutustes rakendatavateks tegevuskaartideks, kasutades faktipõhiseid inspiratsioonikaarte (muudatus–eeldused–mõju–mõõtmine–ülekantavus); • selge otsustus- ja erimeelsuste juhtimise raam (kriteeriumid, punktistamine, konsensus + eriarvamuste fikseerimine); • rakenduskava sidumine olemasolevate poliitika- ja juhtimisdokumentidega (lõimimise kaart) ning edasise juhtimise ja seire kokkulepe. Projekti teostame etappide kaupa (T0 = lepingu algus), nii et sisulised kokkulepped (eesmärgid, prioriteedid ja rakenduskava mustand koos ambitsiooni tasemete ning seireloogikaga) saavutatakse hiljemalt T0+18 nädala jooksul. Viimased 4 nädalat (T0+18 kuni T0+22; sh juuli 2026) on reserveeritud lõppviimistluseks, kooskõlastusringiks, vormistuseks ja üleandmise-vastuvõtmise aktide menetlemiseks enne lepingu lõpptähtaega 30.07.2026. 1.1. Arusaam hanke eesmärgist ja lähteolukorrast Tervishoiu põhieesmärk on parandada inimeste tervist ja pikendada tervena elatud aastaid. Samal ajal tekitab tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine märkimisväärse keskkonna- ja kliimamõju. See loob paradoksi: sektor, mis kaitseb tervist, võib kaudselt panustada terviseriskide kasvamisse läbi kliimamuutuse, keskkonnasaaste ja elurikkuse kao. Hanke eesmärk on kujundada osapoolte ühine probleemitaju ning jõuda koosloomeprotsessis (1) sektori ühiste roheülemineku eesmärkideni, (2) prioriteetsete sekkumisvaldkondade valikuni ja (3) rakenduskavani, mis kirjeldab süsteemseid ja organisatsioonipõhiseid sekkumisi, ajakava, vastutajaid, mõõdikuid ja seirekorraldust. Protsessi disainis arvestame kolme keskse lähte-eeldusega: 1. osapoolte ring on väga lai (haiglad, erialaseltsid, ametid, patsiendiesindused, tarnepartnerid, sotsiaalteenuse osutajad jne), mistõttu peab kaasamine olema kihiline ja fookustatud; 2. tegevused peavad olema patsiendi/teenusesaaja ohutust ja teenuse kvaliteeti säilitavad (no harm põhimõte); 3. 6 kuu jooksul on realistlik luua osapooltega kooskõlastatud eesmärgid ja rakenduskava, kuid siduvate rahaliste kohustuste kokkuleppimine kõigi osapooltega ei pruugi olla saavutatav - seetõttu rakendame ambitsiooni tasemete loogikat (vt ptk 3.6). Mõistame, et sektori osapoolte lähtepositsioon on ebaühtlane. Kui suurhaiglate fookuses on sageli meditsiinitehnika, hanked ja jäätmed, siis sotsiaalhoolekandes on roheüleminek seotud eelkõige hoonete energiatõhususe, toidukao, transpordi ning kriisitoimepidevusega (nt kuumaperioodide jahutus). Meie Lk 2 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess metoodika arvestab seda erisust ja aitab sõnastada sihid ning tegevused, mis on rakendatavad eri tüüpi tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. 2. Visioon ja strateegiline lähenemine Strateegiline lähenemine koosneb neljast komponendist: A. Ühine raam ja sihid: Sõnastame kokku lepitud eesmärgid ning ambitsiooni tasemed, et osapooled teaksid, kuhu liigutakse ja mida oodatakse. B. Prioriteedid ja fookus: Valime 4-6 prioriteetset sekkumisvaldkonda, kasutades läbipaistvaid kriteeriume (mõju, teostatavus, kuluefektiivsus, õiglus, mõõdetavus). C. Rakenduskava kui tegevuskaartide portfell: Koostame tegevuskaardid (süsteemi- ja organisatsiooni tasandi), mille põhjal koondub rakenduskava koos vastutusega, ajakavaga ja mõõdikutega. D. Lõimimine ja juhtimine: Koostame lõimimise kaardi olemasolevate poliitika- ja juhtimisdokumentidega ning lepime kokku edasise juhtimise/seire mudeli, et tulemus ei jääks eraldiseisvaks rohedokumendiks. 3. Metoodiline lähenemine: Strateegiline disain ja valideerimine Meie lähenemine ei ole tavapärane sisendi kogumine, vaid strateegiline disainiprotsess, mis on kohandatud tervishoiu- ja sotsiaalsektori spetsiifikale. Metoodika eesmärk on maandada riske ja tagada, et rohe-eesmärgid oleksid kliiniliselt ja sotsiaalselt turvalised. Protsess järgib Topelt-teemandi (Double Diamond) loogikat, mis koosneb neljast faasist: (1) Probleemi avamine ja eelduste kaardistamine, (2) Fookuse seadmine, (3) Lahenduste disainimine ja (4) Valideerimine/kokkulepped. 3.1. Kaasamis- ja juhtimismudel (Kihiline struktuur) Et tagada 170+ osapoole kaasatus ja samas säilitada otsustusvõime, rakendame neljatasandilist mudelit: Tase Koosseis (orientiir) Rolli eesmärk metoodikas Töövorm Tellija + Mandaadi hoidja. Otsustab Virtuaalne (üle 2 A. Juhtrühm võtmeotsustajad (6-10 strateegilised valikud ja lahendab nädala) in) tuumikrühmas tekkinud "ummikud". Sisu mootor. Disainib sekkumised, Eksperdid, praktikud Töötoad (3 sessiooni B. Teemalaborid teeb "stressitesti" ja täidab (valdkondade kaupa) sihi kohta) tegevuskaardid. Valideerija. Annab sisendi Erialaseltsid, liidud, Suurüritus + C. Lai ring probleemidele ja tagasiside teenuseosutajad digitaalsed voorud mustanditele (legitiimsuse tagamine). Asünkroonne Veebiplatvorm / Kaasatus. Võimaldab osaleda neil, kes D. Digiosalus (ideekorje + struktureeritud korje füüsiliselt ei mahu. tagasiside) 3.3. Teemalaborite tööloogika ja Pre-mortem Teemalaborid ei ole lihtsalt arutelud, vaid struktureeritud koosloome töötoad, mis toodavad sisu: Lk 3 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess 4. Sekkumiste disain: Inspiratsioonikaartide põhjal valitakse potentsiaalikad lahendused. 5. Reaalsuskontroll (Reality Check): Praktikud testivad ideid oma igapäevatöö kontekstis (Kas meil on selleks ressurssi? Aeg? IT-tugi?). 6. Surmaeelse analüüs (Pre-mortem): Enne rakenduskava lukustamist viime läbi harjutuse: "Oletame, et on aasta 2028 ja see meede kukkus täielikult läbi. Miks?" See pöördprotsess toob välja varjatud riskid (nt hankejuriidika, koolitusvajadus), mida positiivses vaates ei märgata, ja võimaldab need koheselt maandada. 3.4. Kokkulepete saavutamine: Consent vs Consensus Arvestades osapoolte suurt hulka ja erinevaid huve, ei pürgi me alati 100% konsensuseni (mis viib sageli ümmarguse sõnastuseni), vaid rakendame konsent-printsiipi: "Kas see lahendus on piisavalt hea, et proovida, ja piisavalt ohutu, et mitte kahju teha?" Kui sisulist kokkulepet ei sünni, fikseerime eriarvamuste protokolli (kes ei nõustu ja miks). See tagab protsessi läbipaistvuse ja väldib olukorda, kus terve dokument jääb ühe detailivaidluse taha seisma. Kaasatavate lõplik nimekiri koostatakse Etapis 0-1 koos tellijaga, arvestades nii esmast kaardistust kui ka uuringutulemusi ning sektori valmisolekut. 3.5. Sidusrühmade kaardistus ja valikukriteeriumid Sidusrühmade valikul lähtume järgmistest kriteeriumidest: • mõjupositsioon (kes saab muuta standardeid, hankimist, rahastus- ja juhtimisloogikat); • rakendusvõimekus (kes suudab oma organisatsioonis päriselt muudatusi ellu viia); • esinduslikkus (tervishoid ja sotsiaal, piirkonnad, suured ja väikesed teenuseosutajad); • teemakattuvus (valitud prioriteetvaldkonnad); • õiglase ülemineku ja ligipääsu aspektid (erivajadused, mitte-diskrimineerimine, ligipääsetavad formaadid). 3.6. Inspireerimine ja parimad praktikad Protsessi alguses koostame rahvusvahelise ülevaate ja muude allikate põhjal lühikese 'inspiratsioonipaketi', mis koondab eri riikides ja organisatsioonides toimivaid praktilisi lahendusi (nt ravimid ja farmaatsia, kliiniline praktika ja raviteekonnad, anestesiagaasid, hanked ja tarneahelad, jäätmed ja ringlus, energia/hooned ning sotsiaalteenused). Kasutame ühtset inspiratsioonikaardi formaati: mis muudeti, eelduseks vajalik, mõju (keskkond–kulu–kvaliteet), kuidas mõõdeti ning ülekantavus Eestisse (õigusruum, valmidus, võimalikud takistused). Inspiratsioonipakett toidab tegevuskaartide loomist ning aitab osapooltel näha, et keskkonnahoidlikkus saab sageli käia koos kuluefektiivsuse, kvaliteedi ja toimepidevuse paranemisega. Rahvusvahelisest ülevaatest tulenevalt arvestame rakenduskava disainis järgmisi põhimõtteid: • fookus valitakse läbipaistvalt (mõju–teostatavus–kulu–kvaliteet/ohutus–õiglus), et hoida 6 kuu ajaraamis tulemused realistlikud; • kasutame standardiseeritud inspiratsiooni- ja tegevuskaarte (eeldused, mõju, mõõtmine, ülekantavus), et vältida deklaratiivsust; Lk 4 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess • eristame 'kiired võidud' ja piloodid (asutuse tasandil), ning süsteemsed muudatused (vajavad õigus- või rahastusotsuseid); • seal, kus siduvat otsust ei ole võimalik selle hanke jooksul teha, kasutame vabatahtlikke kokkuleppevorme (nt rohelepe/ühisdokument) ja fikseerime otsuse staatuse; • rakenduskavas kirjeldame elluviimise rollid (nt rohelised kontaktisikud/saadikud asutustes) ja seire rütmi, et tulemus ei jääks 'riiulidokumendiks'. 3.7. Rakenduskava konkreetsus: tegevuskaartide metoodika Rakenduskava koostame tegevuskaartide portfellina. Iga tegevus kirjeldatakse standardse malliga, et vältida deklaratiivsust ja tagada rakendatavus. Tegevuskaart sisaldab: Teemalaborite tööloogika on kolmeetapiline: (S1) sekkumiste/tegevuste väljatöötamine, (S2) osapoolte valideerimine ning tegevuskava mustandi koostamine, (S3) tegevuskavade koondamine ja kooskõlastus (sh ambitsiooni tasemete ning otsuse staatuse fikseerimine). Ühes töötoas saame paralleelselt töötada kuni nelja sihiga (nt eri laudad/breakout'id), mis võimaldab hoida protsessi ajaraamis ja tagada samal ajal sisuline sügavus. • probleemi ja eesmärgi kirjeldus; • tüüp (süsteemne vs organisatsioonipõhine sekkumine); • vastutaja ja partnerid (RACI); • ajagraafik (0-6 kuud / 6-12 kuud / 1-3 aastat); • mõju ja mõõdikud (keskkond/CO2e, kulu, kvaliteet/ohutus) ning andmeallikad; • eeldused ja sõltuvused (sh rahastus või poliitikamuudatus); • riskid ja maandus; • kommunikatsiooni- ja muutuse juhtimise vajadus. 3.8. Ambitsiooni tasemed ja siduvuse raam Et saavutada sisuline kokkulepe ka olukorras, kus kõik osapooled ei saa 6 kuu jooksul võtta siduvaid rahalisi kohustusi, kirjeldame tegevused ambitsiooni tasemetena. See võimaldab hoida ühist sihti ning liikuda samm-sammult suurema siduvuse suunas: • Rakendame 'No Harm' (mitte kahjustada) printsiipi: ükski rohe-eesmärk ega sekkumine ei tohi kompromiteerida patsiendi/teenusesaaja ohutust ega ravi/teenuse kvaliteeti. See on välistav kriteerium prioriteetide seadmisel ning tegevuskaartide hindamisel. Tase 1 - Ühine suunis: soovituslik praktika, mida asutused saavad üle võtta (nt juhised, standardid). Tase 2 - Koordineeritud algatus: osapooled arendavad ühiselt (nt erialajuhis, hanke juhend), rakendamine toimub asutuste sees. Tase 3 - Kokkulepitud siht ja seire: osapooled lepivad kokku eesmärgi ja seire põhimõtted (nt raporteerimise miinimumkomplekt), investeeringuotsused võivad olla eraldi. Tase 4 - Piloot ja laienemine: väiksem motiveeritud ring teeb piloodi; tulemuste põhjal liituvad teised. 3.9. Kommunikatsioon ja läbipaistvus Protsessi jooksul tagame läbipaistvuse ja osapoolte ajasäästu läbi lühikeste, standardiseeritud vahekokkuvõtete (1-2 lk) ning selgete 'otsustati / lahtine / järgmine samm' plokkide. Laiemale ringile pakume kahte tagasisidevooru koos küsimuste-vastuste sessiooniga. Lk 5 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess 3.10. Mõõdikud ja seire Rakenduskava seireloogika disainime kolmel tasemel: (1) protsessi- ja valmidusmõõdikud (nt juhiste valmimine, pilootide käivitumine, koolitusvajaduse kaardistus), (2) väljundmõõdikud (nt jäätmete hulk, energiatõhususe näitajad, hanke kriteeriumid), (3) tulemuseesmärgid (nt CO2e, ressursikasutus, teenuse kvaliteedi näitajad). Iga mõõdiku juurde määrame andmeallika, omaniku ja realistliku kogumissageduse ning hindame andmete kättesaadavust. Rakenduskava võib kirjeldada ka edasist seire digitaliseerimist (nt kliima-dashboards), kuid tehniline arendus ei ole selle hanke osa. 4. Protsessi etapid ja ajakava Ajakava esitatakse T0-põhiselt (T0 = lepingu algus). Ajakava on üles ehitatud nii, et sisuline kokkulepete ja tegevuskavade faas lõpeb hiljemalt T0+18 nädalal ning T0+18 kuni T0+22 (4 nädalat; sh juuli 2026) on reserveeritud lõppviimistluseks, vormistamiseks ja üleandmise-vastuvõtmise aktide menetlemiseks. Lõpptähtaeg on 30.07.2026 ning ajakava kohandame lepingu alguskuupäeva järgi, muutmata lõpptähtaega. Etapp Aeg Eesmärk Põhitegevused Väljundid Kick-off; sidusrühmade kaardistus; Protsessiplaan v0.1; Raam: eesmärk, juhtrühma ja tuumikrühma T0 - kaasamisstrateegia 0. Käivitamine otsustusloogika ja kokkulepped; T0+2n v0.1; juhtrühma kaasamine kommunikatsiooniraam; kalender tööriistad Intervjuud/fookuskõned (kuni 12); Probleemitaju olemasolevate uuringute ja kokkuvõte; praktikate T0+2 - Ühine probleemitaju andmete süntees; 1. Diagnostika menüü T0+5n + inspiratsioon inspiratsioonipakett; (inspiratsioonikaardid) rahvusvaheliste praktikate menüü ; sihtide eelvalik (inspiratsioonikaardid) Kokku Suur kaasamisüritus (1 päev): lepitud/valideeritud 2. Suur Praktikad, Eesti ja välispraktikate tutvustus; T0+5 - sihid (soovituslikult 4- kaasamisüritu probleemikaardistus probleemide kaardistus; ühtse T0+7n 6, maks 8) ja s ja sihtides kokkulepe arusaama loomine; teemalaborite sihtide/eesmärkide kokkulepe tööplaan Teemalaborite sessioon 1: 3. T0+7 - sekkumiste ja tegevuskaartide Sekkumiste longlist; Tegevuste/sekkumist Teemalaborid T0+11 mustandite loomine (kuni 4 sihti tegevuskaartide e väljatöötamine (S1) n korraga; 1-2 töötuba olenevalt mustandid v0.5 sihtide arvust) Sessioon 2: osapoolte valideerimine ja tegevuskavade Tegevuskavad sihtide T0+11 Valideerimine ja 4. koostamine; digitaalne tagasiside; kaupa v0.9; - tegevuskavade Teemalaborid sessioon 3: tegevuskavade kokkulepitud T0+18 koondamine (S2-S3) koondamine ja kooskõlastus mõõdikud ja n (kinnituse tase) (ambitsiooni tasemed, otsuse vastutused staatus) T0+18 Lõimimise kaart riiklike ja Lõplik eesmärkide 5. Lõimimine Lõimimise kaart + - sektoridokumentidega; dokument; lõplik ja lõppdokumendid + T0+22 lõppseminar/valideerimissessioon rakenduskava; lõppviimistlus üleandmine n ; tellija lõppheakskiit; keeleline ja lõimimise kaart; Lk 6 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess vormiline toimetus; üleandmise- protsessi kokkuvõte; vastuvõtmise aktid aktid Etappidevaheline suhtlus: juhtrühm kohtub üle 2 nädala virtuaalselt otsustel ja riskide juhtimiseks; tuumikrühm töötab süvatöötubades ja vaheülesannetes (dokumendiversioonide läbivaatamine); lai ring kaasatakse digitaalse osaluskihi kaudu tagasisidevoorudes, et testida rakendatavust ja vältida 170+ organisatsiooni sisendi kadumist. NB! Tagame protsessi ajakavas ja moetoodikas paidnlikkuse, mis tulebe vastavalt tehnilsele kirjeldusele. 4.1. Sündmuste miinimum-komplekt (mahu alus) Plaanime järgmise sündmuste komplekti (täpsustub koos tellijaga): • Kick-off (1x) • Juhtrühm: virtuaalne kohtumine üle 2 nädala (eeldus 10-12x) • Suur kaasamisüritus (1x, 1 päev) • Teemalaborid: 3 sessiooni sihi kohta (kuni 4 sihti/workshop; kokku 3-6 töötuba) • Digiosalus ja tagasiside: ideekorje + 2 asünkroonset vooru + 1 Q&A • Lõppseminar / valideerimissessioon (1x) • Intervjuud/fookuskõned (teostab tellija) 5. Lõppväljundid, üleandmine ja kasutatavus Koosloomeprotsessi tulemusena valmivad vähemalt kolm kirjalikku väljundit. Kõik dokumendid esitatakse MS Word (docx) formaadis ning vajadusel ka PDF-ina. Versioonihaldus ja muudatuslogi tagavad jälgitavuse. 5.1. Roheülemineku eesmärkide dokument Eesmärkide dokumendi soovituslik struktuur: • taust ja probleemitaju (kuni 2 lk); • visioon ja põhimõtted; • eesmärgid (tulemuseesmärgid, süsteemieesmärgid, valmiduseesmärgid); • ambitsiooni tasemed ja seirepõhimõtted; • osapoolte kooskõlastuse/valideerimise vorm (protokolliline kinnitamine, e-kirjaga kooskõlastus, vabatahtlik ühisdok/deklaratsioon vms; eriarvamused fikseeritakse). 5.2. Rakenduskava (tegevuskava) Rakenduskava koondab tegevuskaardid ühtseks portfelliks. Rakenduskava sisaldab vähemalt: • prioriteetsed sekkumisvaldkonnad ja nende põhjendus; • süsteemsed ja organisatsioonipõhised sekkumised; • ajagraafik (0-6 kuud / 6-12 kuud / 1-3 aastat); • vastutajad ja partnerid; • mõõdikud, andmeallikad, seirekorraldus ja raporti rütm; Lk 7 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess • riskid ja eeldused (sh rahastuse/õigusruumi sõltuvused); • muutuse juhtimise ja kommunikatsiooni tegevused (koolitused, juhised, kogukond). 5.3. Lõimimise kaart ja edasise juhtimise kokkulepe Lisaväärtusena koostame lõimimise kaardi, mis seob kokkulepitud sihid ja tegevused olemasolevate strateegiate ja poliitikatsüklitega. Näiteks seome tegevused riiklike strateegiate ja arengukavadega (sh "Eesti 2035", "Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030", "Haiglavõrgu arengukava") ning asjakohaste sotsiaalhoolekande, energiatõhususe ja kriisivalmiduse dokumentide uuendamise tsüklitega. Kaardistame iga sihi puhul: (1) sihtdokument, (2) omanik, (3) järgmine uuendusaken ja (4) praktiline järgmine samm. Lisaks koordineerime edasise juhtimise ja seire mudeli kokkuleppimist (nt püsiv töörühm/võrgustik). 5.4. Koosloomeprotsessi kokkuvõte Koosloomeprotsessi kokkuvõte fikseerib: osalejad ja kaasamise loogika, kasutatud meetodid, peamised otsused, õppetunnid ja soovitused edasiseks rakendamiseks. Kokkuvõte toimib ka otsuste jälgitavuse dokumendina, mis võimaldab hiljem mõista, miks tehti konkreetsed valikud. 6. Projektijuhtimine, riskid ja kvaliteet 6.1. Rollijaotus Teema Tellija (Sotsiaalministeerium) Pakkuja (koosloome partner) Tagab mandaadi, osapoolte kaasamise Toetab raamimist ja aitab tõlkida Mandaat ja poliitikaraam autoriteedi, annab sisendid ja mandaadi töövõimeliseks protsessiks materjalid Disainib ja viib läbi töötoad, Osaleb otsustuspunktides; annab Protsessi disain ja juhtimine modereerib, juhib ajakava ja tagasisidet eskalatsioone Dokumenteerimine ja Koostab vahe- ja lõppdokumendid, Annab sisendi ja kooskõlastab väljundid versioonihaldus, muudatuslogi Eeldus: ruumid ja toitlustus füüsiliste kohtumiste korral lepitakse kokku tellijaga ning kaetakse tellija poolt. Kohtumised, mis ei vaja füüsilist kohalolu, viime läbi veebi teel. 6.2. Riskijuhtimine Peamised riskid ja maandusmeetmed: Risk Mõju Maandus Kihiline kaasamine, tuumikrühma Liiga lai kaasamine hajutab fookuse Tulemus muutub deklaratiivseks otsustusvõime, pilootrada Ambitsiooni tasemed, valideerimise Siduvuse ootus vs teostatavus Ootuste pettumus, venimine vormi kokkulepe Etapis 0 Kiired võidud + muutuse juhtimise Ressursipuudus asutustes Rakendamine takerdub tegevused, tööriistad Rahastus- ja otsustusõiguse RACI, 'eeldab eeldusi' rada, Sekkumised ei realiseeru killustatus lõimimise kaart Lk 8 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess Mõõdikute prioriseerimine ja Andmete puudus mõõdikute jaoks Seire ei tööta andmeomanike kokkulepe Planeerime sisulise töö kuni T0+18 nädalani ja jätame viimased 4 nädalat vormistuseks ning aktideks; Ajakava nihkumine / lepingu Tulemused ei valmi tähtajaks; juhtrühm kohtub üle 2 nädala, et lõpptähtaeg 30.07.2026 aktide menetlus venib otsused ei kuhjuks; vajadusel viime osa tööst paralleelselt (breakout'id, asünkroonne valideerimine) 6.3. Kvaliteeditagamine • Iga etapi järel esitame vahekokkuvõtte ja dokumentide versiooni (v0.1/v0.5/v0.8). • Muudatuslogi ja otsuste register tagavad, et otsused on jälgitavad. • Enne lõppvalideerimist ja tellija heakskiitu teeme kooskõla kontrolli: eesmärgid - prioriteedid - tegevused - mõõdikud - vastutajad. • Lõppdokumentide keeleline ja vormiline toimetus, et neid oleks lihtne kasutada poliitikate ja asutuste juhtimise tasandil. 7. Meeskond ja kogemus Allpool on esitatud meeskonna rollid ja nõutud pädevus. Täitke tabelid oma meeskonnaliikmete andmetega. Võtmerollide CV-d pakkumisega kaasas. 7.1. Meeskonna rollid Roll Nimi Põhipädevus Kogemuse lühikirjeldus Vähemalt 3 sarnast projekti, Projektijuht / Koosloome protsessid, Rasmus Pedanik sh 1 kliima- või protsessijuht juhtimine, kaasamine keskkonnateemaline Kogemus suurte Fasilitaator Rasmus Pedanik Töötoad osapoolteringidega Kogemus suurte Fasilitaator Christo Alliksoo Töötoad osapoolteringidega Kogemus suurte Fasilitaator Petrik Saks Töötoad osapoolteringidega Analüütik Joanna Kurvits Andmed, mõõdikud Indikaatorite raamid, seire Tervishoid/sotsiaal, Sisuekspert Martin A. Noorkõiv Parimate praktikate leidmine roheteemad 7.2. Varasemad sarnased tööd (viited) Hanke nõude täitmiseks palume allpool esitada projektijuhi vähemalt 3 sarnase projekti viited (vähemalt 1 neist peab olema seotud kliima- või keskkonnateemadega). Iga viite puhul kirjeldage lühidalt rolli, kasutatud metoodikaid ning mõju (mis muutus, mis võeti kasutusele). 7.2.1. Toidu varustuskindluse strateegilise töörühma koosloomeprotsess (2023-2024) Probleem Lk 9 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess Eesti riigil puudus terviklik lähenemine toidu varustuskindluse tagamiseks kriisiolukordades, mistõttu oli vaja luua strateegiline koostöömudel avaliku ja erasektori vahel. Projekti eesmärgid • Luua võrgustikupõhine koostöömudel kriisikindluse tõstmiseks toidusektoris. • Tagada info ja koostöö tõhus toimimine kriisideks valmistumisel ja nendega toimetulekul. Disainiprotsessi kirjeldus Koosloomeprotsessi disainis ja viis läbi Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (SiLab) koostöös Maaeluministeeriumiga, keskendudes avatud innovatsioonile, ühisele õppimisele ja strateegilisele dialoogile osapoolte vahel. Tegevused koosloomes (töötubades) Toimus neli struktureeritud kohtumist: 7. Ootuste ja vajaduste kaardistamine 8. Võimelünkade ja kitsaskohtade kaardistamine 9. Varustuskindluse strateegia ja koostöömudeli kavandamine 10. Edasise koostöö kavandamine ja tegevusplaani koostamine Kohtumiste eesmärk oli võimaldada sisukat dialoogi, luua ühist mõistmist ja genereerida konsensuslikke lahendusi. Protsessi toetavad tegevused • Probleemi konteksti eelnev kaardistamine • Osapoolte kaasamise plaani koostamine • Läbirääkimiste ja grupitöö toetamine • Strateegiliste arutelude ja metoodika disain Kaasatud osapooled Strateegilises töörühmas osalesid peamised toiduainetööstuse ettevõtted ja organisatsioonid: AS Väätsa Agro, OÜ Nordic Milk, AS E-Piim, AS Valio Eesti, AS Eesti Pagar, AS Tartu Mill, HK Scan AS, Coop Eesti Keskühistu, Toiduliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Talupidajate Keskliit. Väljundid ja väärtus Koosloome tulemusena loodi "Toidu varustuskindluse strateegia 2023+" koos konkreetse tegevuskavaga, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse poolt. Lisaks lepiti kokku kriisikommunikatsiooni põhimõtetes ning täpsustati koostöökohti osapoolte vahel. Projektimeeskond • Rasmus Pedanik (SiLab), koosloomeprotsessi disainer ja juht • Toomas Unt (Maaeluministeerium), protsessi eestvedaja Tellija: Maaeluministeerium Tellija kontakt: [email protected] 7.2.2. Toidu koostise reformuleerimise koosloomeprotsess (2024) Probleem Lk 10 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess Eestis on kasvav vajadus parandada elanike toitumisharjumusi, vähendades liigse soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete tarbimist, et vähendada mittenakkushaiguste ja rasvumise levikut. Projekti eesmärgid • Parandada toidu koostist, vähendades soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete sisaldust. • Arendada sidusrühmade koostööd tervislike toodete arendamisel ja turundamisel. • Luua süsteemsed lahendused toidusektori ja avaliku sektori koostööks. Disainiprotsessi kirjeldus Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (SiLab) disainis ja viis läbi koosloomeprotsessi, mis hõlmas nelja temaatilist töögruppi ja erinevaid sidusrühmi, et leida praktilised lahendused toidu reformuleerimisega seotud väljakutsetele. Töögrupid keskendusid • Pagaritööstuse toodetele • Piimatoodetele • Lihatoodetele • Jaekettide rollile toidutoodete turundamisel Töögruppides toimusid süvitsi arutelud probleemidest, eesmärkidest ja praktilistest lahendustest. Protsessi toetavad tegevused • Algtasemete kaardistamine ja andmete kogumine • Individuaalsed intervjuud ja konsultatsioonid Kaasatud osapooled • Erinevad tootjad (nt Priileib OÜ, Valio Eesti, AS Maag Eesti jt) • Jaekaubandusketid (Rimi, Lidl, Maxima) • Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium • Tervise Arengu Instituut • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Väljundid ja väärtus • Koostatud strateegilised soovitused toiduainete reformuleerimiseks, sh märgistamissüsteemide rakendamine ja tervislike toodete tunnustamine. • Välja töötatud praktilised soovitused ja tegevusplaanid tööstustele ning avalikule sektorile. • Loodud eeldused tervislikumate toiduvalikute kättesaadavuse parandamiseks Eestis. Projektimeeskond • Rasmus Pedanik (SiLab), protsessijuht ja raporti koostaja • Sotsiaalministeeriumi esindaja Kadi Reintam ([email protected]) • TAI esindaja Hanna Alajõe Tellija: WHO Tellija kontakt: Gerli Sirk ([email protected]) Lk 11 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess 7.2.3. Ida-Virumaa õiglase ülemineku koosloomeprotsess taastuvenergia- ja energiatõhususe valdkonnas (2020-2021) Probleem Ida-Virumaal oli vaja koostada õiglase ülemineku ettepanekud rohelisele majandusele üleminekuks, kuid puudus laiapõhjaline koostöö erinevate ekspertide ja sidusrühmade vahel taastuvenergia- ja energiatõhususe valdkonnas. Projekti eesmärgid • Pakkuda sisendit Ida-Virumaa Roheplaani energeetika osaks. • Luua alus Ida-Virumaa rohevaldkonna edendamisel potentsiaalikate inimeste koostöövõrgustikule taastuvenergia- ja energiatõhususe valdkonnas. • Koostada koostöövõrgustikuga koosloomes analüüsiga valideeritud õiglase ülemineku ettepanekutega dokument. • Koostada koosloomeprotsessist ja õppetundidest kokkuvõte, mis aitab edaspidi õiglase ülemineku tegevusi planeerida. Disainiprotsessi kirjeldus Koosloomeprotsessi disainis ja viis läbi DD StratLab koostöös Sotsiaalse Innovatsiooni Labori ja Balti Uuringute Instituudiga, kasutades koosloome ja disainmõtlemise metoodikaid. Tulenevalt COVID-19 pandeemiast toimusid kõik kohtumised digitaalselt Zoom platvormil ning koosloomelisuse tagamiseks kasutati Miro keskkonda. Tegevused koosloomes Protsessi käigus viidi läbi 11 töötuba-kohtumist: • 8 temaatilist töötuba ekspertidega • 3 võrgustiku kohtumist Eksperdid jaotusid oma huvi järgi nelja teemagruppi, mis kohtusid kahel töötoal ning mille tööd modereerisid konsultandid. Kaasatud osapooled • ~30 eksperti taastuvenergia- ja energiatõhususe valdkonnast • Ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused • Valdkonna võtmeisikud ja spetsialistid Väljundid ja väärtus • Koostati ettepanekute dokument Ida-Virumaa Roheplaani energeetika osaks, mis sisaldas meetmeid ja tegevusi üleminekul rohelisele majandusele. • Isegi kui ministeeriumide ja KOV-ide jaoks ei olnud kõik ettepanekud uudsed, lisas laiapõhjalise ekspertgrupi poolt esitamine neile legitiimsust. • Valmis protsessi õppetundide kokkuvõte, mis aitab edaspidi õiglase ülemineku tegevuste planeerimist koosloomepõhiselt korraldada. • Projekt andis hoo sisse Roheplaani koostamisele ja tõi valdkondade eksperdid ning võtmeisikud kokku. Projektimeeskond Lk 12 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess • Rasmus Pedanik (SiLab), koosloomejuht, protsessi disain, töötubade läbiviimine Tellija: Eestimaa Looduse Fond (ELF), Eesti Roheline Liikumine (ERL) ja Keskkonnaõiguse Keskus (KÕK) (konsortsiumina) 7.2.4. Keskkonnahariduse kestlikkuse "katkestuste" vähendamise koosloome sprint (2025) Probleem Keskkonnahariduse arendamisel ja elluviimisel tekkisid "katkestused" (nt rollide/ootuste ebaselgus, nõrk koostöö formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, ebaühtlane ligipääs, killustatud rahastus ja info liikumine), mis vähendasid tegevuste järjepidevust ning mõju. Puudus ühine arusaam, millised on kõige kriitilisemad katkestused, mis neid süsteemselt tekitab ning millised sekkumised on realistlikult kiiresti käivitatavad. Projekti eesmärgid • Kaardistada koos võtmeosapooltega keskkonnahariduse "katkestused" (põhjused, mõjud, riskid) ja seada need prioriteetsusjärjekorda. • Sõnastada ühine sihtpilt: milline näeb välja toimiv, järjepidev ja hästi koordineeritud keskkonnahariduse ökosüsteem. • Kujundada ja testida sprint-formaadis 3–6 teostatavat lahendusideed / sekkumisprototüüpi (sh vastutajad, ressursid, ajakava, mõõdikud). • Koostada kokkuvõte sprindi tulemustest ja õppetundidest, et toetada järgnevat rakendamist ja partnerite koostööd. Disainiprotsessi kirjeldus Koosloome sprindi disainis ja viis läbi Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (SiLab), kasutades koosloome ja disainmõtlemise tööriistu (probleemi raamimine, süsteemikaardistus, prioriseerimine, ideede prototüüpimine, kiire valideerimine). Sprint viidi läbi intensiivse lühiformaadina tagades ühtaegu tulemusele orienteerituse ja osapoolte tegeliku kokkuleppevõime. Tegevused koosloomes Sprindi tüüpiline loogika (kohandatud keskkonnahariduse katkestuste teemale): • Eelhäälestus (enne sprinti): osapoolte lühiküsitlus/intervjuud, olemasolevate materjalide koondamine, esialgne probleemikaart. • S1 – Probleemi ühisraam (½ sessioon): "katkestuste" definitsioon, osapoolte vaade, mõju ja juurpõhjused. • S2 – Prioriseerimine (½ sessioon): katkestuste mõju × teostatavus, valik 3–6 fookusteemat. • S3 – Lahenduste disain (½ sessioon): ideede genereerimine, "lahenduspakettide" kujundamine (teenus/protsess/juhtimine/kommunikatsioon/rahastus). • S4 – Prototüüpimine ja valideerimine (½ sessioon): lahenduste lihtprototüübid, testimise küsimused, riskide ja eelduste kontroll. • S5 – Rakenduskaart (½ sessioon): vastutajad, partnerid, sammud 30–60–90 päeva vaates, mõõdikud, sõltuvused. • Lõpukokkuvõte: tulemuste koond, kokkulepped ja õppetunnid. Kaasatud osapooled • Keskkonnahariduse võrgustiku esindajad (keskused, programmid, koordinaatorid). Lk 13 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess • Haridusasutuste esindajad (lasteaed/kool, juhtkond, õpetajad). • Avaliku sektori partnerid (nt KOVid, valdkondlikud koordineerijad) ja vajadusel riigiasutuste esindajad. • Kolmas sektor ja era-/partnerorganisatsioonid (sõltuvalt fookusest: muuseumid, raamatukogud, ettevõtted, kogukonnad). • Vajadusel sihtrühma vaade (õppijad, lapsevanemad) lühikese valideerimisbloki kaudu. Väljundid ja väärtus • 3–6 lahendusprototüüpi (kirjeldus, sihtrühm, teostusloogika, eeldused, riskid, ressursivajadus). • Rakenduskaart ja kokkulepped (kes teeb mida, millal, milliste mõõdikutega; millised otsused vajavad edasist kinnitamist). • Koostöövõrgustiku tugevdamine: ühine keel ja raam, mis vähendab hilisemaid arusaamatusi ning kiirendab elluviimist. • Õppetundide kokkuvõte, mida saab kasutada järgmiste sprintide / arendusvoorude disainiks. Projektimeeskond Rasmus Pedanik (SiLab) – koosloomejuht, protsessi disain, sprindi läbiviimine ja tulemuste kokkuvõte. Tellija: Keskkonnahariduse Keskus 8. Hinnapakkumus ja eelarve Alljärgnev eelarve on esitatud etappide kaupa ning kooskõlas pakutud ajakava ja metoodikaga. Pakkumuse kogumaksumus on 26 900 eurot (ilma käibemaksuta), mis jääb alla hankes toodud eeldatava maksumuse 27 000 eurot (KM-ta). Täpsed mahud ja ajakava täpsustatakse lepingu alguses. Käibemaks lisandub kehtiva standardmäära alusel (24%). Ühiku hind Projektietapp/tegevus Ühik Ühiku arv Kokku (EUR) (EUR) Etapp 0: käivitamine ja raamimine etapp 3 000 1 3 000 Etapp 1: kiirdiagnostika ja inspiratsioon etapp 5 500 1 5 500 Etapp 2: suur kaasamisüritus ja sihtide etapp 4 800 1 4 800 kokkulepe Etapp 3: teemalaborid (sessioon 1 - etapp 4 200 1 4 200 sekkumised) Etapp 4: teemalaborid (sessioonid 2-3 - etapp 6 900 1 6 900 tegevuskavad ja kooskõlastus) Etapp 5: lõimimine, lõppviimistlus ja etapp 2 500 1 2 500 üleandmine (sh aktid) Pakkumuse maksumus (ilma km-ta) 26 900 Käibemaks 6 456 Pakkumuse kogumaksumus (km-ga) 33 356 Lk 14 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess 8.1. Eeldused ja kulude arvestus • Kohtumised viiakse võimalusel läbi veebi teel; füüsilised kohtumised ainult siis, kui see on sisuliselt vajalik. • Füüsiliste kohtumiste ruumid ja toitlustus lepitakse kokku tellijaga (eeldus: tellija korraldab/katab). • Pakkuja hind sisaldab protsessi disaini, ettevalmistust, modereerimist, dokumenteerimist, kirjutamist, toimetust ja üleandmist. • Arveldamine toimub etapiviisiliselt vastavalt tegelikult teostatud töödele ja üleandmise- vastuvõtmise aktidele. 9. Kinnitused Kinnitame, et: • pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning meil ei ole õigust täiendavale tasule lähteülesande alusel tehtud töö eest; • pakkumus on jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast; • oleme teadlikud, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu; • kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi (veebikohtumised, digimaterjalid, optimaalse mahuga failid, mustandite kustutamine pärast lepingu lõppu); • järgime meeskonna komplekteerimisel võrdse kohtlemise ja mitte-diskrimineerimise põhimõtteid ning arvestame ligipääsetavusega; • tegutseme sõltumatu eksperdina ning väldime huvide konflikti. Lk 15 / 16  Ühispakkumus – Roheülemineku koosloomeprotsess Lisa 1. Mallid ja tööriistad (näidis) B1. Tegevuskaardi mall Tegevuskaardi väljad: • 1) Nimetus ja lühikirjeldus • 2) Probleem ja eesmärk • 3) Sekkumise tüüp (süsteemne / organisatsioonipõhine) • 4) Oodatav mõju (kvalitatiivne ja võimalusel kvantitatiivne) • 5) Eeldused ja sõltuvused • 6) Vastutaja ja partnerid (RACI) • 7) Ajakava • 8) Mõõdikud ja andmeallikas • 9) Riskid ja maandus • 10) Kommunikatsioon ja muutuse juhtimine B2. Lõimimise kaart (näidis) Tegevus Sihtdokument Omanik Aken (uuendus) Järgmine samm --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- --- Lk 16 / 16