dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 16. märts 2026
Viit
4.2-3/675-1
Registreeritud
16. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Puuetega Inimeste Koda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2026
Vastutaja
Kadri Mets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. märts 2026

Failid

  • 📎22.2026 Pöördumine seoses ühistranspordireformi ja ettepanekutega.asice261 KB
  • 📎E-kiri.eml465 KB

Sisu (failidest)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie: 13.03.2026 nr 22 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine seoses ühistranspordireformiga Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koos oma võrgustiku liikumispuudega inimeste organisatsioonidega kohtus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga 6.märtsil, et kuulda, mida toob ühistranspordireform kaasa ratastoolisõbraliku veeremi osas ning et teha ettepanekuid selle teostumiseks. Kuigi ühistranspordireformi kuuest põhiprintsiibist üks rõhutab, et ühistransport peab olema ligipääsetav ja atraktiivne kõigile Eesti elanikele sõltumata east, puudest, elukohast või jõukusest, selgus kohtumisel, et riigil puudub konkreetne plaan ligipääsetavuse edendamiseks ning riigipoolseid lahendusettepanekuid ei esitatud. EPIKoja seisukoht on, et ühistranspordireformi tuleb käsitleda tervikuna ehk erinevad transpordiliigid ja ühendused peavad teineteist täiendama. Puudega inimese teekond ei alga peatusest ega lõpe sõidukisse sisenemisega. Teekond algab kodust ning hõlmab liikumist peatusesse või jaama, vajadusel sotsiaaltranspordi, taksoveoteenuse, pereliikme või lähedasega. Kohale jõudes peab teenuse kasutamiseks olema loodud toetav taristu (parkimisvõimalused, takistusteta ja toetatud liikumine nagu juhtteed, liikumisjuhised või navigatsioonisüsteemid, saatmisvõimalused, ja info kättesaadavus). Praegu on teekonna erinevad osad killustunud ministeeriumite, kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja ettevõtete vastutusalade vahel. See on põhjuseks, miks ligipääsetavust ei saa lahendada ühe transpordiliigi või haldusala piires. Sotsiaaltranspordi sõite lubatakse ainult kindlatel eesmärkidel, transporti ei saa piisavalt sageli, transport on kättesaadav ainult omavalitsuse piires. Sageli kasutatakse sotsiaaltransporti just ühistranspordi ligipääsetavuse probleemide tõttu (vt EPIKoja sotsiaaltransporditeemaline küsitlus 2026). Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Eestis, ja üldisemalt Euroopas, moodustab 250 km lävendiga seotud regulatsioon suurt osa bussiturust, mis tähendab, et enamik reisijaid jäävad ilma määruse (EL) nr 181/2011 nn laiendatud õigustest. Praktikas tähendab see, et linnadevahelised liikumisvõimalused on ratastoolikasutajatele ahtad, sisenemine bussi erinevates asukohtades takistatud ja liikumine ajaliste piirangutega, sest on seotud ligipääsetava bussi tehniliste omaduste, saatja ning teiste teenuste kättesaadavusega. Aastal 2024 valminud Euroopa Liidu reisijaõiguste konsultatsioonis tuuakse välja, et tahaplaanile jäävad ka teiste puudega inimeste vajadused. Konsultatsiooni tulemusel soovitatakse kaaluda lävendi langetamist 150 km-ni. On oluline, et ühistranspordireform tegeleb transpordi küsimustega laiemalt ning edasised tegevused on selgelt määratletud, osapooltega kokku lepitud ja tegevuskavasse sisse viidud. Arendades samaaegselt erinevaid liikumisviise on võimalik ühistranspordisüsteemis tagada võrdväärne kohtlemine. Sel põhjusel tõime kohtumisel välja, et hetkel ei ole ratastooli kasutajatele sobivale taksoveoteenusele ettenähtud mootorisõiduki maksuvabastust. Meie hinnangul on maksuvabastus üks võimalus soodustada taksoveoteenuse pakkujate lisandumist turule. Täna on teenusepakkujaid vähe ning olukord varieerub või on keeruline erinevates linnades, kus kohalik sotsiaaltransporditeenus ei ole kõigile, sh turistidele kättesaadav. Ratastoolisõbralik taksoteenus on sageli ainuke liikumisviis, sest ühistransport ei kata kõiki peatuseid ega asukohti. Veeremi ratastoolisõbralikkus on otseselt seotud bussi tellimise hankega, paljud teised ligipääsetavuse lahendused nagu ekraanid, häälteavitused või heliedastussüsteemid on kohaldatavad ka tagantjärele. Maakondadevahelisi bussiliine rahastatakse riigi dotatsioonist, kuid madalapõhjalisuse nõue neile ei kohaldu, maakonnasisestel liinidel nõue kehtib. Kuid ka maakonnaliinidel ei piisa ainult madalapõhjalisuse nõudest: ligipääsetavus eeldab terviklikku lähenemist ning arvestada tuleb tingimusi, mis on vajalikud erinevate puuetega inimestele. Kohtumisel lepiti kokku koostöö EPIKojaga, eesmärgiga täiendada tehnilisi tingimusi. Muuhulgas ei ole riik kehtestanud kommertsvedajatele avaliku teenuse osutamiseks ligipääsetavuse miinimumnõudeid. Praktikas tähendab see, et ligipääsetavate busside osakaal bussiparkides on väga väike (vt Ligipääsetavuse rakkerühma lõpparuanne) ning levinud on ootus, Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee et ratastool tuleb reisi ajaks kokku pakkida. Oleme seisukohal, et ratastoolisõbralike kommertsliinide miinimumnõuded tuleb liiniloa saamiseks kehtestada. EPIKoda tegi kohtumisel järgmised ettepanekud: • läheneda ühistranspordireformile ligipääsetavuse laia vaate kohaselt, arvestades puudega inimeste teekonda teenuse kasutamiseni jõudmisel, • kaasata EPIKoda koos võrgustikuliikmetega riigi strateegilise partnerina kõikidesse ühistransporti puudutavatesse aruteludesse, • sõnastada maakonnaliinidele tehnilised nõuded nelja peamise puudega arvestavalt, sh ootused bussijuhtide koolitamiseks, • luua mootorisõiduki maksuvabastus ligipääsetava taksoveoteenuse korraldajale ning luua meetmed, mis soodustavad ratastoolisõbralike taksode kättesaadavust erinevates Eesti piirkondades, • sõnastada kommertsvedajatele nõuded bussiparki ligipääsetavate veeremite soetamiseks protsentuaalselt või arvuliselt, lähtudes määrusest (EL) nr 181/2011, • luua koostöös puudega inimeste esindusorganisatsioonidega tegevuskava ühistranspordireformi õnnestumiseks koostöös puudega inimeste organisatsioonidega. Tegevuskava tuleb rakendada tihedas koostöös. Teeme lisaettepanekud: • määrata maakondadevaheliste liinide ligipääsetavuse eest vastutajaks konkreetne haldusorgan ja lisada ligipääsetavuse edendamine konkreetse(te) positsiooni(de) tööülesannete hulka, • käsitleda reformi osana teenuse kasutamist toetavaid tugiteenuseid, sealhulgas saatmisteenust jaamades, terminalide ja peatuste ligipääsetavust, parkimiskohtade rajamist koostöös KOV-dega, ümberistumisi jne, • edasistes aruteludes ja tegevuskavade koostamisel arvestada 2024. aastal valminud reisijaõiguste konsultatsiooni järeldustega. EPIKoda on kinnitanud osalemist tehniliste tingimuste ülevaatamises märtsis ning seejärel valmis kaasama võrgustikuorganisatsioone, et koostada täiendatud miinimumtingimused. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Transpordi ja liikuvuse arengukava elluviimist ja aruandlust toetab arengukava juhtkomisjon, kuhu kuuluvad asjakohased esindajad nii avalikust- kui ka erasektorist (sh kolmandast), mis koguneb vähemalt kord aastas enne riigi eelarvestrateegia arutelusid, et mh teha tulemusaruande põhjal soovitusi programmide ja ka arengukava muudatusteks. Ettepanekud esitatakse Vabariigi Valitsusele. Oleme nõutud, kuivõrd juhtkomisjoni ei ole kaasatud puudega inimeste ehk ühe olulise sihtgrupi esindajaid, samuti ei vasta väljaspool juhtkomisjoni kaasamine kaasamise heale tavale ega ka ühisele koostööle ja koosloomele. Oleme seisukohal, et juhtkomisjoni tuleb kiiremas korras määrata puudega inimeste õiguste eest seismiseks EPIKoja esindaja. Ühtlasi on meil õigustatud küsimus, mil moel senini puudega inimeste õigused, seisukohad ja vajadused arengukava koostamisel ja ka juhtkomisjonis esindatud on olnud. Lugupidamisega Maarja Krais-Leosk tegevjuht (allkirjastatud digitaalselt) Mari Puuram Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik [email protected] tel +372 5401 0437 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 e-post: [email protected] tel. 6616629 Kodulehekülg: www.epikoda.ee Saatja: "Eesti Puuetega Inimeste Koda" <[email protected]> Saaja: "Regionaal- ja Põllumajandusministeerium" <[email protected]>, "Info - SOM" <[email protected]>, "info - MKM" <[email protected]> Teema: 22.2026 Pöördumine seoses ühistranspordireformi ja ettepanekutega.asice Kuupäev: 2026-03-14 17:07 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame ühistranspordireformi ettepanekud ja jääme teie tagasisidet ootama. Maakonnaliinide hanke dokumentides kirja pandud nõuded ligipääsetavusele on Pille Pikner meile edastanud. Parimate soovidega Mari Puuram Mari Puuram Ligipääsetavuse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Accessibility policy officer | Estonian Chamber of People with Disabilities [email protected] +372 5401 0437 <https://www.epikoda.ee/> <https://www.facebook.com/EPIKoda/> Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel