Justiits- ja Digiministeerium Teie 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
[email protected]
Meie 25.08.2025 nr 6-6/25-28-2
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse kohta. Käesolevaga edastame
arvamuse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Reisberg
Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja
Lisa 1: Riigikohtu arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise
lahenduse väljatöötamiskavatsuse kohta
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
Lisa 1
Riigikohtu arvamus1 keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise
lahenduse väljatöötamiskavatsuse kohta
Justiits- ja Digiministeerium on saatnud kooskõlastusringile keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (VTK).
VTK kohaselt peaks lahendus lisaks õigusaktides sätestatud kättetoimetamist vajavatele dokumentidele
(nt kohtukutsed, ettekirjutused, kohtumäärused, trahvid, korraldused jm) võimaldama asutustel saata
inimestele ka muud informatsiooni, näiteks teateid (nt kutse sõeluuringule, teavitus dokumentide
aegumise kohta) ja muid olulisi dokumente (nt valijakaart), mida praegu edastatakse erinevate e-kanalite
kaudu. Eesmärk on luua ühtne elektrooniline keskkond, mis võimaldaks dokumentide ja teabe kiiremat
ning kuluefektiivsemat kättetoimetamist. VTK üks huvitavamaid aspekte on võimalus piirata ajutiselt
juurdepääsu e-teenustele juhul, kui isik ei ole kättetoimetatavat dokumenti tähtajaks vastu võtnud.
Keskse lahenduse kaudu saaks piirata ligipääsu e-teenustele, kui seadusega reguleeritud dokumenti ei
ole vastu võetud, ning rakendada ristkättetoimetamist (nt e-äriregistri, e-toimiku ja e-kinnistusraamatu
puhul, vt TsMS § 311¹ lg 9). Dokumendi ristkättetoimetamine on tehniline lahendus, mille puhul, kui
isik logib ühte süsteemiga liidestunud infosüsteemidest sisse, aga talle on kättetoimetamiseks saadetud
dokumente, avaneb talle esmalt keskne kättetoimetamislahendus (nagu veebilehe küpsisteaken), kust
edasi liikumiseks tuleb dokumendid vastu võtta.
Väljatöötamiskavatsuse üldmulje on positiivne. VTK-s märgitakse, et ühtne dokumentide ja teabe
edastamise süsteem parandab teabe kättesaadavust, väldib viivitusi ning vähendab riski, et olulised
teated jäävad tähelepanuta. Kuigi keskse lahendusega ei looda dokumentide kättetoimetamise
funktsiooni, soovib riik vähendada oma halduskoormust, sh kohustust teha mõistlikke pingutusi isiku
kättesaamiseks. Sisuliselt tähendab see seda, et riik vähendab oma kohustust hoolitseda selle eest, et
inimene saaks dokumendiga tutvuda ja inimene peab ise regulaarselt jälgima, kas riik on talle mõne
olulise teate või dokumendi saatnud. Eesmärk on tervitatav, kuid dokumentide mittevastuvõtmisel
juurdepääsu piiramine kujutab endast arvestatavat põhiõiguste riivet. Kui piirang rakendub üksnes
menetlusosalistele, kes teadlikult väldivad dokumentide kättesaamist, võib regulatsiooni pidada
proportsionaalseks eeldusel, et piirang kaob kohe pärast dokumendi vastuvõtmist. Samas ei ole
selgitatud, kui kiiresti piirang eemaldatakse juhul, kui kättesaamiskinnitus antakse muul viisil kui
kättetoimetamisportaalis.
VTK-s on esitatud kolm alternatiivi keskse lahenduse kohustuslikuks kasutuselevõtuks. Toetada võiks
kolmandat varianti – teabe edastamise lahenduse kasutamine on kohustuslik, kuid e-teenuste piiramise
funktsionaalsus dokumentide kättetoimetamisel jääb asutustele vabatahtlikuks. See on eesmärgipärane
lahendus, mis ei piira oluliselt asutuste võimalusi keskse lahenduse kasutamisel.
Praegu kavandatakse piirata kättetoimetamisportaalis isiku juurdepääsu e-teenustele sõltumata tema
rollist dokumendi kontekstis. Kas juriidilisele isikule kehtestatud piirang mõjutab ka tema füüsilisest
isikust esindaja juurdepääsu? Siin tekib küsimus, kas selline riive on põhjendatud. Olukorras, kus
juriidilisel isikul on mitu juhatuse liiget, kas siis dokumendi vastuvõtmisega hilinemisel rakendub
piirang kõigile juhatuse liikmetele? Lisaks eeldab piirangu eesmärgipärane ja proportsionaalne
rakendamine, et registrites olev info on ajakohane ja korrektne. Kuidas juriidilisele isikule kehtestatud
piirang mõjutab tema esindajat, vajab täiendavat analüüsi.
Oluline küsimus on, kas on mõistlik ja proportsionaalne piirata ligipääsu infosüsteemidele, mis ei ole
seotud sama menetluse või teenusega. Regulatsiooni rakendamisel tuleks esmalt välistada piirangud
infosüsteemidele, mis puudutavad sotsiaalteenuseid, toetusi, pensioni- ja terviseteenuseid (nt
patsiendiportaal). Eriti infosüsteemidele, mille kaudu isikul on ainus võimalus mõne teenuse osas riigiga
1
Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult
kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.
1/1
Lisa 1
suhelda või esitada vajalikke taotlusi. Tuleb arvestada ka vanemaealiste digioskustega ning asjaoluga,
et kasutajatunnused võivad olla antud kolmandale isikule, kes saab dokumendi menetlusosalise eest
vastu võtta.
2/1