Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26261000320

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 10.06.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26261000320 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi, isikukood: xxxxxx xxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 29.03.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 29.03.2026 kuupäeval oma elukaaslase xxxxxx xxxxxxx-i kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema, 29.03.2026 kella 01.00 paiku oma elukohas xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxxxx külas xxxxxxxxx xxx x, lükkas enda elukaaslast xxxxxx xxxxxxx-i peaga vastu uksepiita, põhjustades talle füüsilist valu pea piirkonnas. Kriminaalasjas kogutud tõenditega: patrullpolitseinike vormikaamerate videosalvestiste ja häirekeskuse kõne salvestise vaatlusprotokolliga, lähisuhtevägivalla infolehe, isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga, tunnistaja xxxxx xxxx ütluste, kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i ütluste, kahtlustatava xxxxx xxxx kinnipidamise protokolli ja ütlustega on tõendamist leidnud xxxxxx xxxx poolt vägivallateo toimepanemine enda elukaaslase suhtes. Kannatanu xxxxxx xxxxxxx rääkis enda ülekuulamisel, et temal ja xxxxx xxxx-l on kaks tütart (xx-aastane xxxxx xxxx ja xx-aastane xxxxxx xxxx) ning koos on elatud 18 aastat. Lastega on suhted head ning laste suhtes ei ole xxxxxx xxxx kunagi vägivaldne olnud. Xxxxxx xxxxxxx-i sõnul on tal elukaaslasega läbisaamine olnud väga hea, ei ole esinenud tõsiseid probleeme, kuni käesoleva ajani. Kannatanu ütlustest selgub, et 28.03.2026 tuli xxxxxx xxxx vend xxxxx xxxx külla ning vennad läksid garaaži grillima ja puid tegema. Garaažis tarvitasid mehed ka alkoholi. Xxxxxx xxxxxxx ei tea, kui palju alkoholi oli tarvitatud, aga mingi hetk viis kannatanu neile ühe 1-liitrise viinapudeli juurde. Kella 22.00 ajal läks kannatanu xxxxx xxxx-le ja xxxxxx xxxx-le järgi ning tõi nad koju, kus vennad tarvitasid alkoholi edasi umbes kella 23.00ni. Samal kellaajal läks ka xxxxxx xxxx kannatanu kõrvale magama. Mingil hetkel ärkas xxxxxx xxxx üles, soovis minna tualetti, kuid ta ei saanud mitte midagi aru. Ta läks akna juurde ning hakkas aknalinki puudutama, et aknast välja urineerida. Kannatanu xxxxxx xxxxxxx näitas xxxxxx xxxx-le, kus tualett asub ning siis muutus kahtlustatava käitumine aina konfliktsemaks ja ta hakkas kannatanut erinevates asjades süüdistama. Seejärel tõstis xxxxxx xxxx kannatanu peale häält ning kannatanu juba teadis, et sellises olukorras võib xxxxxx xxxx hakata asju lõhkuma. Kannatanu hakkas kartma, tahtis ruumist ära minna, kuid selle peale lükkas xxxxxx xxxx oma elukaaslase peaga vastu ukse piita. Lk 1 / 6 Xxxxxx xxxxxxx sai haiget ning muhu pähe. Haiglasse fikseerima kannatanu vigastusi ei läinud. Peale lükkamist jooksis xxxxxx xxxxxxx elutuppa, xxxxxx xxxx venna xxxxx xxxx juurde, kes veidi aega hiljem hoidis xxxxxx xxxx-t tagasi ning rahustas ta maha. Seejärel läks xxxxxx xxxx magama. Kui xxxxxx xxxx oli magama läinud, siis läks kannatanu enda tütre xxxxx-e tuppa ja rahustas teda ning mingi hetk soovis tütar üksi olla. Xxxxx xxxx oli ka see, kes kutsus politsei. Kui politsei tuli, viidi xxxxxx xxxx kaasa. Koju naastes oli xxxxxx xxxx rahulik ning kannatanule jäi mulje, et kahtlustatav ei saanud aru, mida ta valesti teinud on. Xxxxxx xxxxxxx-i sõnul ei mäleta xxxxxx xxxx juhtunust midagi ning ta on vabandanud kannatanu ees. Tütre xxxxx xxxx- ga ei ole xxxxxx xxxx antud teemast rääkinud. Xxxxxx xxxxxxx on tütrega vestelnud. 02.04.2026 on kannatanu ülekuulamisel öelnud, et xxxxxx xxxx ei ole alkoholi tarvitanud ning kodune olukord on hetkel rahulik. 30.03.2026 on tunnistaja xxxxx xxxx enda ülekuulamisel rääkinud, et antud sündmus leidis aset ning ta rahustas venna maha ning xxxxxx läks magama. Xxxxx xxxx on öelnud, et kuulis xxxxx xxxx häält ning sai aru, et laps ehmus ära, aga enda toast laps välja ei tulnud. Xxxxx xxxx ei ole varasemalt sellist olukorda näinud ning tema jaoks oli see samuti ehmatav. Tema sõnul ei ole xxxxxx xxxx üldse vägivaldne inimene ning arvab, et alkoholi tarvitamine oli sellise käitumise tõukeks. Xxxxxx xxxx on enda ülekuulamisel öelnud, et ta ei mäleta, kas ta on kuriteo toime pannud või ei ole. Tunnistab koos vennaga alkoholi tarvitamist ning seda, et elukaaslane xxxxxx xxxxxxx tõi neile alkoholi juurde. Xxxxxx xxxx ei mäleta täpselt, kui palju alkoholi ära sai joodud. Xxxxxx xxxx mäletab, et kui nad koos vennaga tuppa läksid, siis oli väljas juba pime ning ta läks magama. Järgmiseks mäletab, et politseinikud äratasid ta üles ja panid politseiautosse istuma. Xxxxxx xxxx ei mäleta, et tal oleks olnud kellegagi konflikt ega ka seda, mida ta ise politseile rääkis. Xxxxxx xxxx tunnistab ülekuulamisel, et ta teeb endale vahel õhtuti viinakokteili, et paremini uinuda, sest tal on uneprobleemid. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm on suhelnud telefonis xxxxxx xxxx-ga ning mehe sõnul ta ei mäleta vägivallast midagi, kuid tal on kahju, kui selline asi juhtus ning et tütar pealt kuulis. Xxxxxx xxxx avaldas kahetsust. Isik tunnistab, et käivitajaks oli liigne alkoholi tarvitamine, tavaliselt ta ei tarvita sellistes kogustes alkoholi. Praeguseks on elukaaslasega olukord hea ning tülisid ei ole olnud. Alkoholi tarvitab xxxxxx xxxx enda sõnul harva, ainult magamise eesmärgil. Kurdab seljavalusid, mis ei lase magada. Väidetavalt talle varasemalt väljakirjutatud unerohtudest ei ole olnud kasu, vaid rohte võttes oli tal väga raske hommikuti ärgata ja terve päev oli uimane olla. 15.04.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm telefonis xxxxxx xxxxxxxx-ga, kelle sõnul on jätkuvalt kodus rahulik ning elukaaslane tarvitab väga harva alkoholi. Xxxxxx xxxxxxx-i sõnul tekitas varasemalt elukaaslases pingeid ka see, et tööd oli vähe, seega sissetulek vähene, aga makse oli vaja maksta. Nüüdseks on tööga stabiilsem. Tütrega ei ole xxxxxx xxxx vägivalla teemal rääkinud. Xxxxxx xxxxxxx-i jutu kohaselt ei soovi ka tütar teemast rääkida. Perele on pakutud Ohvriabi teenust ning vajaduse ilmnemisel pöörduvad nad sinna. Kannatanu ei soovi elukaaslase karistamist ega karmi kohtlemist, vaid soovib, et elukaaslane saaks enda veast aru ning et midagi sellist enam ei korduks. Lk 2 / 6 Uuesti suhtles konsultant xxxxxx xxxxxxxx-ga 03.06.2026 ning kannatanu sõnul on olukord jätkuvalt väga meeldiv ja rahulik ning tülisid ei ole üldse olnud. Räägitakse asjadest rahulikult ning xxxxxx xxxx on vähendanud ka magamise abistamiseks viinakokteilide joomist. Tema sõnul on lapsega suhted stabiilsemad ning probleeme ei ole. Samuti on neil lastekaitsega kokkulepe, et kui xxxxxx xxxxxxx märkab muutusi, siis ta pöördub lastekaitse poole. Konsultant Getter Varm suhtles 04.06.2026 ka xxxxxx valla laste heaolu spetsialistiga kelle sõnul on tema kolleeg teinud 19.05.2026 perekonna juurde kodukülastuse ning kodukülastuse käigus oli näha, et õhkkond on rahulik ja stabiilne ning xxxxxx xxxx oli kaine. Kodukülastusel suheldi ka tütre xxxxxx xxxx-ga, kelle sõnul on mõningal määral olnud mõlema vanema alkoholi tarvitamist, aga tülisid ega sõnelusi ei ole esinenud. Laste heaolu spetsialist kinnitas, et xxxxx xxxx-l on võimalus pöörduda vajadusel psühholoogi vastuvõtule. Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxx xxxx suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85- 04). Kriminaalasjas on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p-d 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i kui ka kahtlustatava xxxxxx xxxx antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt sai alguse liigse alkoholi tarvitamise tõttu, mis vallandas juba olemasolevad pinged seoses ebastabiilse töökorralduse, tervise probleemidega ja sissetuleku vähenemisega. Kahtlustatav xxxxxx xxxx ei eita enda süüd, olgugi, et ta ei mäleta peale magama jäämist enam midagi. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda motiveerib isikut tegelema enda emotsioonidega ja loobuma alkoholi tarvitamisest. Lisaks analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda, kuidas probleemsetes olukordades stabiilsemalt ja paremini toime tulla. Xxxxxx xxxx poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Tänaseks on pooled ära leppinud, asjad omavahel selgeks rääkinud ning jätkanud kooselu perena. Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxxx xxxx tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, Lk 3 / 6 et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka siirast kahetsust. Prokuröri hinnangul puudub antud kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxxx xxxx-le esitatud kahtlustus ühes episoodis enda elukaaslase kehalises väärkohtlemises. Kuigi mitmeid aastaid tagasi on xxxxxx xxxx süüdi tunnistatud ka liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, ei ole teda varasemalt vägivallakuritegude eest karistatud ega tema suhtes ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxxx xxxx on valmis peresuhete parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule ning alkoholitarvitamisega seoses ka vaimse tervise õe vastuvõtule, vajadusel läbima ravi. Kuigi xxxxxx xxxx-le on esitatud kahtlustus vägivallaepisoodis, mille puhul ei olnud alaealine laps küll vägivalla juures, kuid kuulis oma toas toimunut pealt, ei ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures kasutas ta vägivalda lühiaegselt, väheintensiivselt ega põhjustanud sellega rasket tagajärge. Nagu juba öeldud, on pooled tänaseks leppinud ning jätkanud ühist kooselu ning toetavad üksteist. Kannatanu sõnul on tal läbisaamine xxxxxx xxxx-ga täna väga hea ning xxxxxx xxxx on lastega hooliv, ei ole kordagi laste vastu olnud vägivaldne ning ta on vähendanud ka tunduvalt alkoholi tarvitamist. Kannatanu ei soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxxx xxxx kriminaalkorras karistamist, vaid tahab, et kriminaalmenetlus ära lõpetatakse ning saaks juba elada edasi rahulikult nii, et kriminaalasi on saanud kohtuvälise lahenduse. Ka alaealiste laste huvides on oluline, et vanemate omavahelised suhted paraneksid, oleks vähem pingeid ja nad tekkinud probleemidega tegeleksid ning et lastele oleks tagatud stabiilne ja turvaline kasvukeskkond. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxxx xxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte omavahelisi suhteid ja konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxxx xxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000320 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Lk 4 / 6 2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 10.06.2026 – 10.06.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest. 2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxx xxxx 8 (kaheksa) kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 10.06.2026 – 10.02.2027 pöörduma Lõuna-Eesti haigla AS vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames ning läbima esmase hindamise teenuse meditsiiniasutusest saadud ajal. Teenusel osalemiseks peab xxxxxx xxxx käesoleva määruse allkirjastamisest hiljemalt 5 tööpäeva jooksul, s.o hiljemalt 17.06.2026, registreerima ennast vaimse tervise õe vastuvõtule järgmistel kontaktidel: Lõuna-Eesti haigla alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamise osakonna telefonil +372 786 8569. Kinnituse vastuvõtule pöördumise ja esmase hindamise läbimise ning tulemuse kohta peab xxxxxx xxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Getter Varmile hiljemalt 10.02.2027 e-posti teel aadressile [email protected]. 2.3) KrMS 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxx xxxx 10 (kümne) kuu jooksul, s.o ajavahemikul 10.06.2026 – 10.04.2027, alluma ettenähtud alkoholitarvitamise häire ravile, kui sellise vajaduse tuvastab alkoholitarvitamise häire ravi teenuse esmase hindamise käigus vaimse tervise õde. Xxxxxx xxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku…………………….. Kinnituse ravivajaduse esinemisel ravil osalemise/läbimise kohta peab xxxxxx xxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Getter Varmile hiljemalt 10.04.2027 e-posti teel aadressile [email protected]. 2.4) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada xxxxxx xxxx-t pöörduma vägivallast loobumise toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtule (tel: 58517028, e- post: [email protected]). Xxxxxx xxxx on kohustatud võtma nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest. Kohtumised toimuvad 5 kuu jooksul või kuni vajaduse äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja. 3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kustutata. 7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. Lk 5 / 6  8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanule xxxxxx xxxxxxx. Kahtlustatavale xxxxxx xxxx on lõpetamise määrus üle antud Lõuna Ringkonnaprokuratuuris 10.06.2026. 9. Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusametile [email protected] 10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse koopia saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul on kannatanul õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Kristel Kraun abiprokurör Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. ………………………………………………………………………………………………… (nimi, allkiri, kuupäev) Lk 6 / 6