Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26278000642

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 03.06.2026, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur II osakond Kriminaalasja number: 26278000642 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxx xxxxxx Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxxxxx xxxxxx-t kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema: - 12.04.2026 kella 03.45 paiku xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxx tn xx-x korteris lõi oma abikaasat xxxx xxxxxx-t ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkinud tüli tagajärjel eeluurimises tuvastamata arv kordi rusikas käega näo piirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu, muhu vasaku kulmu kohale, paistetuse vasakule põsesarnale, verejooksu ninast ja alumise huule siseküljele marrastuse. - 30.04.2026 kella 04.00 ajal xxxxx maakonnas xxxxx linnas xxxxxxxx xx-x korteris lõi oma abikaasat xxxx xxxxxx-t tekkinud tüli käigus ühel korral rusikaga parema silma piirkonda ning haaras xxxx xxxxxx-e kaelast surudes küüsi talle kaela, tekitades kannatanule füüsilist valu, parema silma alla hematoomi, kaela paremale poole punetava marrastuse, kaela taha kolm paralleelselt punetavat marrastust, kaela vasakule poole punetevad marrastused. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxx xxxxxx ja xxxxxxx xxxxxx on 6 aastat abielus olnud ning koos on nad olnud 12 aastat. Elatakse koos xxxxx linnas xxxxxxxx tänaval ning neil on üks ühine laps, kes on 14 aastane. Omavahelised suhted on olnud enamasti head, kuid 2025 aasta aprillis need halvenesid peale xxxxxxx xxxxxx-e emaga seotud probleemide ilmnemist. Peale seda on olnud suhted teravad ja on tülitsetud. 12.04.2026 sai tüli alguse xxxx sõnul tema asjadest. xxxxxxx läks liiga närvi ning xxxx sõnul oli ka tema reaktsioon liiast.xxxx kannatanuna ütlusi ei soovinud antud juhtumi kohta anda, küll aga nähtub xxxx poolt häirekeskusesse tehtud kõnest, et xxxxxxx tungis kallale ning xxxx-l oli nägu verine ja mitmed muhud. xxxx ütleb kõnes, et tal on mitu suurt muhku, ninast on kõvasti verd tulnud ja äkki on ka huuled katki, kõik nägu valutab. xxxx sõnul naine lõi teda rusikaga näkku. Politsei vormikaamerasse ütleb mees, et tüli sai alguse sellest, et naine arvas et mees petab teda. Xxxx selgitas, et vägivallatsemise lõpetamiseks võttis ta naise kaela ümbert kinni. 30.04.2026 varahommikul jõi xxxxxxx xxxxxx alkoholi ning nad vestlesid omavahel, meenutades lapsepõlve ja xxxxxxx pere. Mingil hetkel tekkis vaidlus ning xxxxxxx süüdistas xxxx-t selles, et viimane ei mõista teda ja ei seisa tema eest piisavalt. xxxxxxx oli arvamusel, et xxxx hoolib oma emast rohkem kui temast. Xxxx proovis teda veenda ja selgitada, et see ei ole nii, kuid selle peale xxxxxxx hoopis ägestus. Vestlus oli läinud väga aktiivseks ja hääled olid tunduvalt valjemad kui tavapäraselt kõneledes. Tüli ägenedes püüdis xxxxxxx mitmel korral haarata küüntega xxxx näost ja kaelast. Esimesel korral õnnestus xxxxxxx-l vigastada küünega xxxx parema silma alust. Ühel hetkel haaras xxxxxxx xxxx kaela ümbert pressides kätega ning surudes küüsi kaela. Sellepeale haaras xxxx xxxxxxx randmete piirkonnast kinni ja lükkas xxxxxxx endast eemale et haardest vabaneda. xxxxxxx kaotas tasakaalu ja kukkus selili maha. Xxxxxxx tõusis koheselt püsti ning xxxx eemaldus ja läks ära ülakorrusele. Kuna allkorruselt kostus mütsatusi siis xxxx läks vaatama ning nägi, et xxxxxxx hoidis käes sülearvutit ja siis viskas selle maha. xxxx otsustas kutsuda politsei. Kriminaalmenetluse käigus on xxxxxxx xxxxxx kuulatud 15.05.2026 kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasja materjalid saabusid 18.05.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 toodud alustel ja korras. Xxxx xxxxxx on 13.04.2026, 30.04.2026 ja 25.05.2026 esitanud avaldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Xxxx xxxxxx on kirjutanud, et nad on naisega tekkinud konfliktid läbi arutanud ning omavahel täielikult ära leppinud. Vestluses kannatanu xxxx xxxxxxx-ga kinnitas ta, et ta ei soovi oma abikaasa karistamist ning tahab, et menetlus lõpetataks. Xxxx xxxxxx-e sõnul edasine kriminaalmenetluse jätkamine ei kaitse tema huve kannatanuna, vaid pigem kahjustaks tema pere stabiilsust ja käimasolevat nõustamisprotsessi. Xxxx xxxxxx telefonivestluses selgitas, et ta ei näe süüd oma abikaasal vaid pigem tema enda poolses käitumises ja sõnades, mis ta naisele lausus. Xxxx sõnul on neil olukord keeruline seoses xxxxxxx emaga ning see on neile pingeid tekitanud. Kahtlustatav xxxxxx xxxxxx avaldas 03.06.2026 prokurörile, et nad on xxxx xxxxxxx-ga ära leppinud ja tahavad perena edasi minna. Xxxxxxx avaldas, et kooselu xxxx-ga on olnud vägivallavaba, need kaks juhtumit olid tingitud halbade asjade kokku langemisest. xxxxxxx avaldas, et tal olid tõsised perekondlikud probleemid (emale eestkoste määramine, emale hooldekodu leidmine, vennaga vara jagamine), mis põhjustasid emotsioonide kuhjumise ja ei osanud neid sellel hetkel kuidagi kontrollida. xxxxxxx kinnitas, et ta on alustanud abi otsimist ning tal on juba kokku lepitud esimene aeg psühholoogile ning murekohad emaga on lahenenud. xxxxxxx kinnitas, et mõistab, et tema teguviis ei olnud õige ja ta siiralt kahetseb. Samuti selgitas xxxxxxx, et aastal 2010 ja 2011 oli ta saanud äsja täiskasvanuks, isa ei osalenud pereelus, ema kasvatas teda üksinda ja vend, kes oli talle isafiguuriks ja ema abistaja, oli hukkunud liiklusõnnetusest. Venna hukkumine pani xxxxxxx a pikaks ajaks leinaperioodi ning xxxxxxx emale mõjus poja hukkumine vaimsele tervisele nii halvasti, et vajas ravi. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxxxxx xxxxxx kahetseb, et lahendas olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuriteoga, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ja emotsioonid ning kuriteoga ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab xxxxxxx xxxxxx et ta käitus valesti. Karistusregistri andmetel ei ole xxxxxxx xxxxxxx-l kehtivaid kriminaal- ja väärteokaristusi. 2010 aastal on xxxxxxx xxxxxx-e suhtes küll kriminaalmenetlus otstarbekuse printsiibil lõpetatud, kuna ta kasutas vägivalda teise naisterahva suhtes ning 2011 on teda Tartu Maakohtu kohtuotsusega süüdi mõistetud KarS § 121 järgi, kuna kasutas vägivalda taksojuhi suhtes. Tänaseks päevaks on kriminaalkaristus arhiveeritud. Peale 2010 ja 2011 aastat ei ole xxxxxxx xxxxxx toime pannud ühtegi uut kuritegu. Eelnimetatud juhtumite ajal oli xxxxxxx xxxxxx üsna hiljuti saanud täiskasvanuks. Olles noor, on sageli inimesed kergesti mõjutatavad ning ei anna endile veel päris täpselt aru, millised tagajärjed võivad nende tegudel edaspidi olla. Seega ei ole hetkel alust arvata, et vägivald on xxxxxxx xxxxxxx-l väljakujunenud käitumismuster. Xxxxxxx xxxxxx on prokurörile kohtumisel ka selgitanud, miks sellised juhtumid leidsid aset ning need on antud määruses ka kajastatud. On alust arvata, et xxxxxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxxxxx xxxxxx-e kriminaalvastutusele võtmata. Lisaks on käesolevas menetluses andnud kannatanu xxxx xxxxxx mõista, et ta ei soovi menetluse jätkamist ja xxxxxxx xxxxxx kohtulikult karistamist. Kahtlustatav xxxxxxx xxxxxx andis 03.06.2026 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustus osalema psühholoogilisel nõustamisel, jätkama koostööd psühhiaatriga, mitte panema 1 aasta jooksul toime uut vägivallakuritegu ning osalema koolitusel. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxx xxxxxxx-le osutatud meditsiinilise abi eest, mis tuleb tal tasuda. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000642 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026- 03.06.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest; 2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026- 03.06.2027, osalema psühholoogilise nõustamise teenusel Meliva Tartu kliinikus Inga Ignatieva juures. Nõustamisteenusel osalemise kohta peab xxxxxxx xxxxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultandile Ingrit Järvele ([email protected]) hiljemalt 03.06.2027 väljavõtte või kinnituskirja teenusel osalemise kohta. Nõustamise teenuse omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 2.3. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.06.2026- 03.06.2027, jätkama koostööd enda psühhiaatri Krista Ruusiga (Ruus) ning alluma ravivajaduse esinemisel või kuni raviarsti hinnangul ravivajaduse äralangemiseni ettenähtud ravile. Xxxxxxx xxxxxx on nõus ravi läbimisega ning annab selleks oma nõusoleku. 2.4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxxxx xxxxxx osalema 26.09.2026 kell 11.00- 14.15 Tartu Rahvaülikooli poolt läbiviidaval koolitusel „Julgus olla vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks jõuks“. Koolitus aitab paremini mõista oma emotsioone, suurendada eneseteadlikkust ning leida tervislikumaid viise eneseväljenduseks. Koolitusel osalemiseks peab xxxxxxx xxxxxx registreerima end interneti teel: Julgus olla vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks jõuks - Tartu Rahvaülikool xxxxxxx xxxxxx  tasub koolituse maksumuse 56.00 eurot isiklikest vahenditest. https://rahvaylikool.ee/koolitused/13145/kursus/ Koolituse läbimise kohta peab xxxxxxx xxxxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 05.10.2026 koolituse läbiviija poolt väljastatud tõendi või diplomi e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: kaks häirekeskusesse tehtud kõned ja kolm politseiametniku vormikaamera videosalvestist asuvad prokuratuuri infosüsteemis. 5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: ei kustutata. 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule xxxx xxxxxx. Xxxxxxx xxxxxxx-le on lõpetamise määrus 03.06.2026 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris üle antud. Teadmiseks edastada Tervisekassale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna ringkonna prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Tõlki toimingus ei osalenud. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. Helen Puks Kaitsjat toimingu juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: Xxxxxxx xxxxxx