Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26263000157

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 01.06.2026, Rapla Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Jan Aasma Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 26263000157 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX) Kuriteo toimepanemise aeg: 2025 jooksul täpselt tuvastamata kuupäevadel Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXele on esitatud kahtlustus karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema 2025. a jooksul oma elukohas Rapla linnas XXX majas on löönud korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata arv kordi ja kuupäevadel, oma poega XXX XXX lahtise käega vastu kukalt ja pigistanud käevarrest, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja raskusastet, on kriminaalmenetlus võimalik lõpetada kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 202 alusel ning seda järgnevatel põhjustel. KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX XXX on oma alaealise lapse suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 vastava kuriteo. Kuriteo toimepanemine on tõendatud kannatanu, tunnistaja ja kahtlustatava ütlustega. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX XXXe süü suur, kuivõrd kannatanule on tekitatud kehalise väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu. Samuti tunnistab XXX XXX 1 osaliselt oma tegu, on kahtlustatavana ülekuulamisel öelnud, et on valmis ennast täiendama lapsevanemana ning pöörduma psühholoogi poole. XXX XXXe käitumises puudub avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. Samuti on avalik menetlushuvi olemas kui teo on toime pannud isik, kellel peavad olema avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused. Prokurör leiab, et kuigi XXX XXX töökohad eeldavad kõrged kõlbelisi omadusi, puudub tema suhtes avalik menetlushuvi. XXX XXX toime pandud kuritegu ei olnud seotud tema tööülesannete ega ametikohtadega. Tegemist oli kuriteoga, mis puudutab tema eraelu ning lapse kasvatamist. Samuti on XXX XXX kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu kriminaalmenetlusi lõpetatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes käimas ega alustatud ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheselt mõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Prokurör on seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealise lapse suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX XXXt kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, on prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX XXXe suunamine vägivallast loobumise teemalisele nõustamisele. Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX XXXe kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad, mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema. Eeltoodust tulenevalt ja võttes arvesse, et tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku talle määratud kohustuste täitmiseks, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX XXXe suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26263000157 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: 2.1.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX läbima vägivallast loobumise toetamise nõustamise. XXX XXX kohustub pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 08.06.2026, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino, kellega tuleb võtta ühendust telefoninumbril 53668617 või e-posti aadressil [email protected]. XXX XXX kohustub teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 08.06.2026 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 08.07.2026 esimese nõustamiskorra läbimisest. XXX XXX kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul 2  nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 01.12.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 2.2.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX XXX mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva kohustuse täitmist kuni 01.12.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -. 5. Kriminaalmenetluse kulud: -. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu seaduslikule esindajale, Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teemalise nõustamise nõustajale. Kahtlustatavale on määrus prokuratuuris kätte antud. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. /allkirjastatud digitaalselt/ Jan Aasma Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: /allkirjastatud digitaalselt/ XXX XXX 3