Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 28.03.2024, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Maarja Gustavson Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22267000735 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema koos XXX 27.08.2022 kella 20:00 paiku Pärnu maakonnas Lääneranna vallas XXX külas lõid ühise kooskõlastatud tegevuse käigus XXX käte ja jalgadega täpselt tuvastamata arvul kordi pea ja keha piirkonda ning haaras XXX kaelast. Oma tahtliku tegevusega tekitasid XXX ja XXX kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmise peavigastuse, õlavarrevigastuse ja rindkerekontusiooni. KrMS § 202 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamine kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelises sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et käesolevas kriminaalasjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel motiividel. Kohtueelse menetlusega kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on XXX suhtes tahtlikult toime pannud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg lg-le 1 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 1 näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Karistusseadustik ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ette nähtud ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul võib isiku süüd pidada väikseks, sest väiksemad sanktsioonimäärad viitavad ka väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul kahtlustatava XXX süü ei ole suur, kuivõrd ta on kannatanule tekitanud kehalise väärkohtlemise vähemintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja kergemaid tervisekahjustusi. XXX käitumises puudub prokuratuuri hinnangul avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetluse jätkamine on vajalik üld- või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata isik. XXX suhtes on kriminaalmenetlus varasemalt, 09.05.2022, lõpetatud KrMS §-st 202 juhindudes. Kuigi olukorras, kus isiku suhtes on enne uue kuriteo toimepanemist ühe aasta jooksul kriminaalmenetlus KrMS §-st 202 juhindudes lõpetatud, on üldjuhul avalik menetlushuvi olemas, on 27.08.2022 toimepandu puhul tegemist teist liiki kuriteoga. Lisaks ei ole pärast 27.08.2022 juhtumit XXX suhtes tõusetunud uusi kuriteokahtlusi, mis annab aluse arvamuseks, et kuritegude toimepanemine ei ole XXX tavapärane käitumisviis ning vägivallakuriteo toimepanek oli XXX esmakordne ja ühekordne käitumisakt. Seega pärast kriminaaltoimikuga tutvumist on prokurör jõudnud seisukohale, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine konfliktide lahendamiseks on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei peaks antud juhul kahtlustatava poolt toimepandu vältimatult päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja kriminaalkaristusega. Prokuröri hinnangul on XXX edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede määrata täitmiseks kohustus tasuda kriminaalmenetluse kulud ning maksta kindel summa riigituludesse. Seejuures peab rahalise kohustuse suurus prokuröri hinnangul olema 09.05.2022 kriminaalmenetluse lõpetamisel määratud rahalisest kohustusest oluliselt suurem, kuivõrd isiku suhtes kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS §-st 202 juhindudes ei ole esmakordne. Kannatanule tekitatud mittevaraline kahju on kannatanule teise kahtlustatava poolt hüvitatud. Kahtlustatav on näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda ka ilma karistusõiguslike meetmete rakendamiseta, mistõttu tema kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest, ei ole XXX kriminaalkorras karistamine antud juhul vältimatult vajalik. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täita talle määratud kohustused, leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS § 202 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22267000735 menetlus. 2. Kohustada XXX (XXX): • tasuma kriminaalmenetluse kulud – riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 131,76 eurot. • maksma kindla summa – 1000 eurot – riigituludesse. Kohustuste täitmise tähtajaks määrata 28.08.2024. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohustub tasuma XXX. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanule XXX, kahtlustatavale XXX, kaitsjale vandeadvokaadi abi Toomas Laanemaa, Tervisekassale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas (Õhtu põik 5, Pärnu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. _(allkirjastatud digitaalselt)_ Maarja Gustavson Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 7 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustustega nõus: _(allkirjastatud digitaalselt)__ XXX