Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 15. august 2017. a, Tartu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 17278000623
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1
Kahtlustatava nimi, isikukood: U M,
Kriminaalasjas alustati menetlust 09.05.2017. a. Kahtlustus on esitatud U Mle selles, et tema
09.05.2017. a kella 11:00 paiku Tartumaal Vara vallas Vara külas Vara kasutas füüsilist
vägivalda alaealise X X suhtes, mis seisnes selles, et U M tunnis õpetajana haaras kätega
kinni kannatanu riietest ning tiris kannatanu klassiruumist välja, kus klassiruumi ukse taga
koridoris lükkas kannatanu vastu seina ja haaras kätega kinni kannatanu kaelast ning pigistas
seda, mille tagajärjel ei saanud kannatanu hingata ning mis põhjustas kannatanule füüsilist valu
ja tervisekahjustused, mis seisnesid kaela pindmistes hulgivigastustes ja marrastustes mõlemal
pool kaelal.
Sellise tegevusega pani U M toime KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise
inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise.
Kriminaalasja materjalid saabusid 24.05.2017. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt
KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse
lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse
KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise
astme kuriteos lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja
kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Järgnevalt hindab prokurör kahtlustatava süü suurust. Kriminaalasjas kahtlustatakse U Mt KarS
§ 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille alusel on isikut võimalik
karistada rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist
teise astme kuriteoga. Selline seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär viitab väiksemale
süüle. Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et kannatanu ei saanud suuri tervisekahjustusi.
Kahtlustatava süüd vähendab asjaolu, et nii ülekuulamisel kui prokuröri juures ta kahetses oma
käitumist ning lubas, et see ei kordu. Samuti lubas kahtlustatav ühendust võtta kannatanuga ja
tema ees vabandada. U M on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused,
mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Kahtlustatava süüd
kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ja saab asuda seisukohale, et tema süü ei
ole suur.
Järgnevalt hindab prokurör avalikku menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas. KrMS § 202 on
eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul
kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. U M on varem kriminaalkorras karistamata isik ning
tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Kahtlustatav
on 31.03.2017. a karistatud LS § 227 lg 2 järgi toime pandud väärteos, s.o mootorsõidukijuhi
poolt lubatud sõidukiiruse ületamine, milline karistus on kehtiv. Avalik menetlushuvi on
olemas, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud.
Prokurör asub seisukohale, et kuna käesolevas kriminaalasjas menetletava kuriteo asjaolud ja
väärteokorras menetletud väärteo asjaolud on erinevad ning tegemist pole samaliigiliste ega
sama õigushüve vastu toime pandud süütegudega ning kahtlustataval on väärteo eest mõistetud
rahatrahv tasutud, siis langeb avalik menetlushuvi ära. Võib asuda seisukohale, et kahtlustava
puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega ning tema edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid ega karistusi. On alust arvata, et
kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemise puhul oli tegemist üksikjuhtumiga. Avalik
menetlushuvi väheneb ka seetõttu, et kannatanu ema on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega.
Prokurör asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi.
Kahtlustatava teos puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas.
Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega,
tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik
menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine.
Prokurör kohtus kannatanu ema M. S, kellele selgitas, millistel põhjustel ja milliste
kohustustega lõpetatakse kriminaalmenetlus U M suhtes ning kannatanu ema nõustus
kriminaalmenetluse lõpetamisega. Kannatanu ema tutvus kriminaalasja toimikuga ning
kinnitas, et kriminaalasja juurde ta tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanu ema soovis, et
kahtlustatav tema poja ees vabandaks. U M on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS §
202 alusel ning on valmis võtma endale kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud 24,00
eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses ning maksta kindel summa 250,00 eurot riigituludesse.
Kohustused tuleb täita kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest.
Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida
talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17278000623 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel U M
kahtlustatuna KarS § 121 lg 1 järgi.
2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata U Mle kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse
kulud 24,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 15.02.2018. a.
Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost.
3. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata U Mle kohustuseks maksta riigituludesse
250,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 15.02.2018. a. Kohustuse
täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost.
4. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu
24,00 eurot.
5. Tõkendi tühistamine: tõkend puudub.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete
kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse raames on U M andmed kantud
riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse. Jätta nimetatud
andmed kustutamata.
8. Vahistuse kestus: kahtlustatav vahi all ei viibinud.
9. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanu ema M.S , kahtlustatava kaitsja Aivar Kellole aadressil
[email protected] ja kahtlustatav U Mle.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu.
11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2, 3 esitada kümne päeva jooksul
kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus
Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn.
Mariken Arro
abiprokurör