Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 16.07.2024, Põlva Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Helen Puks Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 24261050343 Kuriteo kvalifikatsioon: XXXX XXXXXX Kuriteo toimepanemise aeg: 02.03.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles xxxx xxxxxxx-t kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema 02.03.2024 xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx talu köögi ja esiku vahelisel alal lõi oma elukaaslast xxxxx xxxxxx-t ühe korra mopi varrega näo piirkonda, tekitades kannatanule näo vasakule poolele 0,5 cm veritseva haava ja selle ümber kolm väiksemat 2-3 mm haava, turse ülahuule piirkonda vasakule, limaskestavigastuse 1,5 cm vasakule ülahuule piirkinda, mis vajas õmblust ning 21 ja 22 ülahamba vigastuse – apikaalselt hulgaliselt 1-2 mm suuruseiid tükke puudus. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et xxxxx xxxxxx ja xxxx xxxxxx olid suhtes 10 aastat ning kes elasid ühiselt xxxxx vallas xxxxx külas xxxxxx talus ja neil on 2 ühist last. 02.03.2024 olid xxxxx xxxxxx, xxxx xxxxxx ja nende kaks ühist last xxxxx ja xxxxx kodus xxxxxx talus. Oli pärastlõunane aeg ning xxxxx küsis perelt, et mida süüa võiks teha. xxxxx ja xxxx arvasid, et võiks pitsat teha aga kuna kodus ei olnud pitsa tegemiseks toiduaineid siis xxxx ja xxxxx läksid poodi. Tagasi tulles oli xxxxxx tuju ära, sest xxxx oli toidu ostmiseks raha laenanud oma alaealiselt lapselt xxxxxx-lt. Xxxx xxxxxx hakkas tavalist juustu riivima pitsa peale panekuks ning xxxxx palus tal juustu alles jätta, et hommikul oleks midagi võileiva peale panna. Sellepeale xxxx ärritus ja viskas kausi, kus oli sees riivjuust, põrandale. xxxx tõstis häält, millepeale lapsed eemaldusid olukorrast ning järgnevalt haaras xxxx esikus olnud põrandamopist ja lõi selle varrega xxxxx-le näo piirkonda. Mopi vars tabas xxxxx-t vasakut huule poolt ning suust hakkas verd jooksma. xxxxx läks vannituppa ennast pesema ning sel jala tuli xxxx vabandama. xxxxx võttis autovõtmed ja telefoni ning läks õue nutma, talle järgnesid ka lapsed ning kõik nutsid kolmekesi õues. xxxx tuli ühel hetkel õue ja pakkus, et viib xxxxx kuhu viimane soovib minna. xxxxx aga keeldus ning läks ise xxxxx Haiglasse vigastusi fikseerima. xxxxx Haiglas fikseeriti xxxxx xxxxxx-l näo piirkonnas vasakul pool 0,5 cm veritsev haav ja selle ümber kolm väiksemat 2-3 mm haava, turse ülahuule piirkonnas vasakul, limaskestavigastus 1,5 cm vasakul ülahuule piirkonnas, mis vajas õmblust ning 21 ja 22 ülahamba vigastuse. Peale haiglas käimist läks xxxxx tagasi koju, kus viibisid lapsed ja xxxx ning kes vaatasid multikaid. xxxxx tegeles korteri otsingutega ning 14.04.2024 kolis ta xxxx-le. 12.04.2024 pöördus Erikalastekaitsetöötaja poole, et saada abi laste osas suhtluskorra paika panemisel. Lisaks pöördus xxxxx xxxxxx ohvriabitöötaja poole ning seejärel politseisse. Kriminaalmenetluse käigus on xxxx xxxxxx kuulatud 10.05.2024 kahtlustatavana üle KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja valu tekitav kehaline väärkohtlemine, kui see on toime pandud lähisuhtes, millise kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Kriminaalasja materjalid saabusid 20.05.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lõikele 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud prokurör kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200- 2052 toodud alustel ja korras. Vestluses kannatanu xxxxx xxxxxx-ga nähtus, et ta soovib, et xxxx xxxxxx ei otsiks temaga mitte mingil moel kontakti, v.a ühiste laste teemal. Xxxxx xxxxxx-le tutvustatud võimalust asi lahendada kohtuväliselt ning räägitud ka võimalikest kohustustest, mida xxxx xxxxxx-le määrata. Xxxxx xxxxxx ei olnud kohtuvälise asja lahendamise vastu, kui xxxx xxxxxx temaga enam kontakti ei otsi ning mõistab, et on valesti käitunud. Kannatanu xxxxx xxxxxx avaldas, et pärast juhtunut on nad xxxx xxxxxx-ga kolinud lahku. Kahtlustatav xxxx xxxxxx avaldas 16.07.2024 prokurörile, et nad tõesti hakkasid tütrega süüa tegema ning et ta viskas kausi põrandale maha, kuna läks närvi. Tema sõnul selline asjade lahendamine ei ole normaalne. xxxx xxxxxx-u sõnul ei ole ta tahtnud kannatanule tahtlikult haiget. Kahtlustatav xxxx xxxxxx andis 16.07.2024 nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustus osalema vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel. Samuti on xxxx xxxxxx nõus pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ning mitte minema enam xxxxx xxxxxx-i elukohta. Xxxx xxxxxx kinnitab, et mõistab, et kui ta xxxxx xxxxxx-i tahtevastaselt temaga kontakti otsib, võib selline teguviis ühel hetkel kvalifitseeruda KarS § 1573 järgi. Ta on teadlik tagajärgedest, mis saab siis, kui jätab talle määratud kohustuse tähtaegselt täitmata. Samuti on ta teadlik, et Tervisekassa võib talle esitada rahalise nõude seoses xxxxx xxxxxx-i ravikuludega, mis tuleb tal tasuda. KrMS § 202 lg 7 alusel võib prokurör kriminaalmenetluse lõpetada ja määrata kohustused, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme kuritegu süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud rahaline karistus või tähtajaline vangistus kuni viis aastat. Kriminaalasjas kahtlustatakse xxxx xxxxxxx-t KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis on teise astme kuritegu ning mille eest näeb karistusseadustik karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesoleval juhul leiab prokuratuur, et kuna tegemist on teise astme kuriteoga, mille asjaolud on selged ja võttes arvesse xxxx xxxxxx isikut ja kuritegude toimepanemise asjaolusid, siis puudub prokuratuuri hinnangul kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi ning kriminaalmenetlus kuulub KrMS § 202 alusel lõpetamisele. Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RK 3-1-1-85-04). Süü hindamisel võetakse arvesse isiku enda suhtumist toimepandusse ning ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni ning tekitatud kahju liiki ja suurust. Xxxx xxxxxx tunnistab sellise vahejuhtumi toimumist ja kahetseb, et lahendas olukorda selliselt. Tegemist polnud ettekavatsetud kuritegudega, vaid nendeni viis asjaolude kokkulangemine ning kuritegudega ei kaasnenud raskeid tagajärgi. Lisaks mõistab xxxx xxxxxx, et ta käitus valesti. Karistust raskendavaks asjaoluks on kuriteo toimepanemine alaealiste laste juuresolekul. Karistusregistri andmetel pole xxxx xxxxxxx-l ühtegi kehtivat kriminaalkaristust 2 ning tema suhtes pole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seega on eeltoodu alusel alust arvata, et xxxx xxxxxx on aru saanud oma tegude keelatusest ja teinud vajalikud järeldused, mis loovad eelduse, et tema kuritegelik käitumine ei kordu ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle kohustusi määrates. Seega on KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärke võimalik käesoleval juhul saavutada ilma xxxx xxxxxx kriminaalvastutusele võtmata. Kriminaalasjas puudub ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed vajadused. Üldpreventiivseid vajadusi hinnates on kriminaalmenetluse jätkamine vajalik, kui kuritegu pandi toime elusfääris, mille vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, milliseid asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Eripreventiivsetest vajadustest menetluse jätkamise vajaduse puudumine lähtub eelkõige kahtlustatava senisest õiguskuulekast käitumisest ja kahetsusest. Käesoleval juhul on karistusõiguslikku eesmärki võimalik saavutada xxxx xxxxxxx- le kohustuste määramisega. Kahtlustatav xxxx xxxxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale KrMS § 202 lg 2 p-s 4 sätestatud kohustuse pöörduda psühhiaatri poole ning KrMS § 202 lg 2 p-s 7 sätestatud kohustuse osaleda vägivallast loobumise toetamiseks Signe Uustali nõustamisel. Xxxx xxxxxxx-l tuleb Signe Uustaliga ühendust võtta (kontakttelefon: 5884 8069 ja e-posti aadress: [email protected]) hiljemalt 5 tööpäeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest ning osaleda nõustamisel nõustaja poolt vajalikuks peetavas ulatuses. Lisaks on xxxx nõus mitte minema xxxxx xxxxxx-i elukohta xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx alevikus xxxxxxx tn. Vastavalt KrMS § 202 lg 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse oma määrusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja § 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24261050343 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 4 alusel kohustub xxxx xxxxxx pöörduma psühhiaatri poole, kellega tuleb ühendust võtta 10 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o hiljemalt 30.07.2024. xxxx xxxxxx on kohustatud osalema psühhiaatri vastuvõttudel ajavahemikul 16.07.2024 – 16.07.2025 psühhiaatri poolt ette antud arvul kordi ning järgima psühhiaatriga koostöös koostatud raviplaani. Vastuvõtud lõpetatakse psühhiaatri kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. Xxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e- posti aadressil [email protected] ) hiljemalt 31.07.2024 psühhiaatriga ühenduse võtmisest. 2.2.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxx xxxxxx pöörduma 5 tööpäeva jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamise kuupäevast, s.o hiljemalt 23.07.2024, Sotsiaalkindlustusameti poole nõustamisteenuse (vägivallast loobumise toetamine) saamiseks. Nõustajaks on Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Signe Uustal, kellega tuleb võtta ühendust telefonil 5884 8069. xxxx xxxxxx kohustub teavitama Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil (e-posti aadressil [email protected]) hiljemalt 24.07.2024 nõustajaga ühenduse võtmisest ning hiljemalt 16.09.2024 esimese nõustamiskorra läbimisest. Xxxx xxxxxx kohustub osalema nõustamisel ajavahemikul 16.07.2024 – 3  16.01.2025 nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud. 2.3. Xxxx xxxxxx on kohustatud mitte viibima xxxxx xxxxxx-i eelneva nõusolekuta xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxx alevikus xxxxxxx tn. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 16.01.2025 3. Asitõendid või äravõetud asjad või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 4. Riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse ja andmekogu ABIS: ei kustutata xxxx xxxxxx-lt võetud DNA-d ja sõrmejälgi 5. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole 6. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: ei ole 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata edastada: Kannatanu xxxxx xxxxxx ja xxxx xxxxxx, kellele on kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus 16.07.2024 Lõuna Ringkonnaprokuratuuris kätte antud. 8. Määrus edastada teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet, Tervisekassa. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Põlva linn Võru tn 12 (aja kokkuleppimiseks võtta ühendust abiprokurör Helen Puksiga tel. 58 516 022). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 11. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse saamisest alates kümne päeva jooksul. _____________________ Helen Puks abiprokurör Kaitsjat juurde ei soovi. Kinnitan, et mulle on lõpetamise määrust selgitatud ja mõistan täielikult selle sisu ja tagajärgi. Olen kohustustega nõus ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud. Mulle on selgitatud, et kriminaalmenetluse toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse. _________________ Xxxx xxxxxx Toimingul osales ringkonnaprokurör Maarja-Liisa Kõiv 4