Viru Maakohtu arvamus kantselei kodukorra eelnõule

Teie 30.06.2017 nr 8-1/5013 Justiitsministeerium [email protected] Meie 14.07.2017 nr 10-3/2-2 Viru Maakohtu arvamus kantselei kodukorra eelnõule Edastame Viru Maakohtu arvamuse Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra eelnõu kohta. Vabandame vastusega hilinemise pärast, kuid asjaomased ametnikud viibisid puhkusel ega saanud eelnõuga õigeaegselt tutvuda. Üksikasjalikud kommentaarid koos ettepanekutega sisalduvad kodukorra tekstis. Kommentaaride koostamisel on osalenud kohtu analüütik Õnnela Bamberg (endine kantselei juhataja) ning kohtu üldkantselei juhataja Jana Pelepelina, Rakvere kohtumaja kantselei juhataja Monica Siim, vanemarhivaar Ene Piilman ja arhivaar Ülle Kuusik. Viimati loetletud ametnike seisukohad kajastuvad kohtudirektori kommentaarides. Peame vajalikuks märkida, et eelnõu kohta arvamuse andmiseks antud täheaeg on ebamõistlikult lühike, eriti arvestades puhkuste perioodi. Teiseks peame vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et eelmise kohtutele arvamuse andmiseks edastatud kantselei kodukorra kohta tehtud märkusi ja ettepanekuid ei ole vähemalgi määral arvestatud uue eelnõu koostamisel. Eelnõu kohtuteenistujaid puudutav peatükk arusaamatu ja puudulik Miks peab kantselei kodukord määratlema õigusteenistuse ja kohtuistungisekretäriteenistust? Kohtuistungisekretäri töökohustusi? Ja miks ei ole sellisel juhul kantselei kodukorras ära märgitud kõiki kohtuteenistujaid – analüütikut, esimehe abi, kohtudirektorite abisid, kohtudirektorit, kohtukordnikke? Osade nende kohtuteenistujate määratlused sisalduvad Kohtute seaduses, kuid siis peaks kantselei kodukord sisaldama viiteid sellele. Meie arvates peaks kantselei kodukord sisaldama ainult kantselei töötajate tööülesannete kirjeldust. Eelnõus on väga raskesti arusaadav kohtutoimikute säilitustähtaegade ja hävitamisega seotu. Ainult seletuskirjas näpuga järge ajades võib teha järelduse, et kõik kohtutoimikud võib hävitada aasta pärast kohtulahendi jõustumist, kui kohtutoimik on täielikult digiteeritud (§ 39). Samas tuleb kõiki kohtutoimikuid nii paberkandjal kui ka digitoimikuid säilitada 10 aastat teistmise (märkimata on seletuskirjas, et ka Euroopa maksekorralduse) võimaluse tõttu (§ 36). Eelnõu § 37 kohaselt tuleb aga kohtutoimikuid pärast lahendi jõustumist hoida 2 aastat kantseleis. Kuidas on võimalik hävitada aasta pärast lahendi jõustumist täielikult digiteeritud pabertoimik, kui see füüsiliselt asub kantselei ega ole üle antud arhiivi? Kooli 2a, 41598 JÕHVI. Registrikood 74001736. Telefon 663 8300, faks 663 8302, e-post [email protected] www.kohus.ee Arusaamatu on kriminaalasjade toimikute säilitustähtaegadega seotu, kuidas arvestada karistuse tegelikku kestvust, mille võrra tuleb pikendada toimiku säilitamise tähtaega lisaks ettenähtud säilitustähtajale. Eelnõu sisaldab toimikute säilitamise või selle osade dokumentide enne toimiku hävitamist toimikust väljavõtmise osas liiga palju tinglikkust – „vajadusel võetakse…“, „arvestatakse kohtuasja olulisust“ jmt määratlused ei võimalda arhivaaridel langetada otsuseid toimikute hävitamise kohta. Ei saa nõustuda eelnõus sätestatava põhimõttega, et toimiku säilitustähtaega võib lühendada kohtunik või arhivaar. Arhivaar ei võta endale ealeski seda vastutust. Ja eeldan, et ka kohtunik mitte. Eelnõust ei selgu, mida mõeldakse originaaldokumendi all, mis tuleb toimikust välja võtta ning tagastada isikule või säilitada 15 aastat. Omakäeliselt allkirjastatud hagiavaldus vmt menetlusdokument on ju originaaldokument. See aga tähendab, et kõik taolised originaaldokumendid tuleb toimikutest eraldada enne hävitamist. Kas eelnõu koostajad on mõelnud originaaldokumendi all mingeid konkreetseid isiku eraelu puudutavaid dokumente (abielutunnistus, tööraamat jmt)? Dokumendiplankide allkirjastamisel lisatavate rekvisiitide osa on eelnõus äärmiselt kummaline, sest dokumendiplangid sisaldavad päises ja jaluses praktiliselt kõiki rekvisiite, mida eelnõu kohaselt tuleks allkirjas kasutada. Meie arvates on samuti kohatu sätestada kodukorras, milline kohus millist toimikut millisest kuupäevast täisdigitaalsena peab. Viru Maakohus oleks valmis pidama digitaalsena kinnisesse asutusse paigutamise, esialgset õiguskaitset puudutavaid ning täitemenetluse lõpetamise asju. Samuti on Viru Maakohus juba aastaid pidanud paralleelselt pabertoimikuga täiesti identset elektroonilist toimikut tsiviilasjades. Sellest tulenevalt ei pea me õigeks, et kantselei kodukorras sätestatakse teatud kohtute puhul teatud asjades ainult digitoimikute pidamine. Kohtute üleminek digitoimikute pidamisele võiks sisalduda kantselei kodukorras üldise põhimõttena ning konkreetsete kohtute üleminek digitoimikutele võiks olla reguleeritud kas eraldi kokkulepetes kohtutega vm viisil. Muidu tuleb ju hakata iga kord muutma kodukorda, kui mõni kohus mingit liiki asju ainult digitoimikuna pidama hakkab. Kokkuvõttes leiame, et kohtute kantselei kodukorra eelnõu sisuline suunitlus eelkõige kohtutoimikute säilitustähtaegade osas on õige, aga selle sellisel kujul vastuvõtmine külvab ainult segadust ning arhiivid (ja ka kantseleid, kus peab ikka päris palju ruumi olema 2 aasta toimikute säilitamiseks) pabertoimikutest ei vabane. Samuti ei taga praegune eelnõu dokumentide registreerimise, vastamise jm osas ühtseid nõudeid kohtutele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Altuhova 2(2)  MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord 2 Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127, kriminaalmenetluse seadustiku § 156 lõike 2 ja § 1 165 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311 lõike 8, § 344 lõike 6 ja § 458 lõike 4 ning 1 väärteomenetluse seadustiku § 41 lõike 10 ja § 47 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. (2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse: 1) kohtukutse – lisa 1; 2) väljastusteade/kättetoimetamisteatis – lisa 2; 3) teadete leht – lisa 3; 4) sisuloetelu – lisa 4; 5) kohtutoimikute säilitustähtajad – lisa 5; 6) väikese riigivapi kujutisega üldplank – lisa 6; 7) kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank – lisa 7; 8) kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank – lisa 8; 9) kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank – lisa 9; 10) kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank – lisa 10; 11) e-kättetoimetamisvorm – lisa 11; 12) e- edastamisvorm – lisa 12. § 2. Kohtu kantselei (1) Kohtu kantselei korraldab kohtu asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine toimub kohtu kantselei kaudu. (2) Vajaduse korral võib moodustada üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei. (3) Kohtu kantselei lahtiolekuaja määrab kohtudirektor. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse nähtavale kohale. § 3. Õigusteenistus ja kohtuistungiteenistus (1) Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad õigusteenistuse juht, vanemkohtujurist, kohtujurist, konsultant, järelevalvespetsialist ning võivad kuuluda kohtuistungi vanemsekretär, kohtuistungi sekretär ja referent. (2) Kui kohtus on moodustatud kohtuistungiteenistus, siis kuuluvad kohtuistungi vanemsekretär ja kohtuistungi sekretär kohtuistungiteenistuse koosseisu. 2. peatükk Kohtuteenistujate ülesanded 1 § 4. Kantseleijuhataja (1) Kantseleijuhataja ametikoha põhieesmärk on kohtu asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamine ning kantselei töö juhtimine, luues tingimused sujuvaks õigusemõistmiseks. (2) Kantseleijuhataja teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis. (3) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse kantseleijuhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis. (4) Kui mitmel kohtul on ühine kohtudirektor, võib ta määrata nendele kohtutele ühise kantseleijuhataja. § 5. Referent (1) Referendi ametikoha põhieesmärk on kohtu või selle struktuuriüksuse asjaajamise ja dokumendiringluse korraldamine ning kohtusse pöördujate teenindamine. (2) Referendi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. (3) Kui kohtus on moodustatud üld-, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse nende referentide pädevuse jaotus ametijuhendis. § 6. Kohtuistungi sekretär (1) Kohtuistungi sekretäri ametikoha põhieesmärk on kohtumenetluse läbiviimiseks vajaliku asjaajamise tagamine. (2) Kohtuistungi sekretäri teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 7. Tõlk (1) Tõlgi ametikoha põhieesmärk on seadusest tulenevatel juhtudel kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. (2) Tõlgi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 8. Arhivaar (1) Arhivaari töökoha põhieesmärk on kohtuasja toimikute ja muude dokumentide arhiivi vastuvõtmine, korrastamine, säilitamine ning kasutamise korraldamine vastavalt õigusaktidele. (2) Arhivaari teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 9. Kantselei teised teenistujad Arvestades kohtute seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, võib kohtudirektor kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 4-8 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kohtu töö paremaks korraldamiseks. 3. peatükk Kohtu asjaajamise kord 1. jagu Asjaajamise üldalused § 10. Asjaajamise põhimõtted Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse heast tavast, üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest ning kohtute kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Järgitakse põhimõtet, et kohtuasja dokumente menetletakse võimalikult vähese paberikuluga. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest. 2. jagu 2  Dokumentide vorminõuded § 11. Menetlusväline dokument ja menetlusdokument (1) Menetlusväliste dokumentide vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi asjaajamiskorrast. Menetlusväline dokument registreeritakse dokumendiregistris. (2) Menetlusdokument registreeritakse viivitamatult selleks ettenähtud infosüsteemis. Menetlusdokument on kohtumenetlusega seotud dokument. § 12. Dokumendiplangid (1) Kohtus on kasutusel A4-formaadis (210 mm × 297 mm) järgmised dokumendiplangid: 1) väikese riigivapi kujutisega ühevärviline üldplank (lisa 6) – kohtulahendite vormistamiseks; 2) kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank (lisa 7) – ametikirjade vormistamiseks; 3) kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank (lisa 8) – ametikirjade vormistamiseks; 4) kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank (lisa 9) – korraldusdokumentide vormistamiseks; 5) kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank (lisa 10) – korraldusdokumentide vormistamiseks. (2) Dokumendimallid on elektroonilisel kujul kohtu võrgukettal. (3) Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid. § 13. Dokumendi menetlemise korda ja sellele juurdepääsu reguleeriv märge Kui menetlusväline dokument on piiratud juurdepääsuga, tehakse märge dokumendiregistris ja paberdokumendi olemasolul lisatakse märge ka paberdokumendile. § 14. Tekst Dokument vormistatakse arvutikirjas plokkstiilis šriftiga Arial ja tähesuurusega 10 või šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest ühekordse tekstis kasutatava reavahega. § 15. Lugupidamisavaldus Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks reavahet. § 16. Allkiri (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku ees- ja perekonnanimest, ametinimetusest, kohtu ja kohtumaja nimetusest ning kontaktidest. (2) Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta kaks rida. (3) Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „(allkirjastatud digitaalselt)”. Digitaalallkirjale kohaldatakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses digitaalallkirjale sätestatud nõudeid. § 17. Märkus lisade kohta (1) Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. (2) Paberdokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. (3) Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. (4) Kui lisasid on mitu, siis tuleb need nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. 3 § 18. Dokumendi koostaja Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja, märgitakse ainult telefoninumber ja elektronposti aadress, kui see ei ühti kirjaplangil kontaktandme väljal või tekstis märgituga. 3. jagu Kohtu pitsatid § 19. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine (1) Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid: 1) väikese riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat; 2) lihtpitsat. (2) Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras. (3) Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe või kohtudirektori käskkirjaga määratud ametiisikud. (4) Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat. (5) Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud. (6) Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid: 1) kohtumääruse ja otsuse koopia, väljatrükk või väljavõte; 2) tõend töötasu kohta; 3) volikiri; 4) teenistusleht; 5) käskkirja koopia; 6) tõend töötamise kohta; 7) erilist autentsust nõudev kiri; 8) arhiiviteatis; 9) konvoeerimistaotlus; 10) muu õigusaktiga ettenähtud dokument. (7) Reljeefpitsati jäljendiga võib tähistada kõik väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool. (8) Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor. (9) Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile. § 20. Pitsati registreerimine Pitsati kasutusse andmine registreeritakse registris, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) järjekorranumber; 2) pitsati jäljend; 3) kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri). § 21. Pitsati hävitamine (1) Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti alusel asjakohane komisjon. (2) Pitsati hävitamisel tehakse registrisse järgmine märge: 1) pitsati tagastamise kuupäev; 4 2) pitsati hävitamise kuupäev ja akti number. 4. jagu Menetlusväliste dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine § 22. Saabunud menetlusvälise dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine (1) Saabunud menetlusväline dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis. Kohtute ametlikud elektronposti aadressid avaldatakse kohtute veebilehel http://www.kohus.ee. (2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. (3) Menetlusväline dokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse, kui: 1) dokumendi esitaja seda nõuab; 2) dokument sisaldab olulist teavet; 3) dokument on saadetud posti või elektronposti teel. (4) Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse, registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi saatjat. (5) Paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse dokumendiregistris. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist. Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 23. Menetlusvälise dokumendi registreerimise aeg (1) Registreeritav menetlusväline dokument registreeritakse üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist. (2) Suuline teabenõue, mida ei täideta viivitamata, registreeritakse dokumendiregistris. (3) Dokument registreeritakse hiljemalt selle saabumisele järgneval tööpäeval. Faksina saabunud dokumendi täitmise tähtaega arvestatakse selle registreerimise päevast. Dokumendi kuupäevaks märgitakse dokumendi kohtusse saabumise kuupäev. (4) Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi, lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. § 24. Dokumendid, mille andmeid ei kanta dokumendiregistrisse (1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta: 1) dokument, milles puudub märge saatja nime ja kontaktandmete kohta, kui dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab kontrollima; 2) menetlusväline dokument, mille adressaadina on märgitud teine asutus või isik; 3) menetlusväline dokument, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, näiteks puuduvad allkirjad. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil. (3) Lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse saatjale ja tagastamist põhjendatakse. 5. jagu Menetlusdokumentide registreerimine § 25. Menetlusdokumentide registreerimine (1) Kohtusse saabunud menetlusdokumendid kontrollitakse ja registreeritakse hiljemalt saabumise päevale järgneval tööpäeval üldises korras selleks ettenähtud infosüsteemis ning edastatakse menetlejale. Kohtumenetluse asjaajamist puudutavale päringule võib vastata elektronposti teel registreerimata seda infosüsteemis. E-arved saabuvad kohtusse e-arvekeskuse kaudu ja need registreeritakse kohtute infosüsteemis. (2) Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. 5 (3) Kui menetlusdokument ei vasta lõikes 2 nimetatule, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest ja palutakse esitada parandatud dokument. (4) Menetlusdokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis kui puudustega dokument ning edastatakse menetlejale. (5) Kui kohtu kantseleisse või elektroonilise menetlusposti aadressil saabub menetlusdokument, mille adressaadiks on teine kohtumaja, kontrollib kantselei ametnik adressaadi õigsust ja saadab dokumendi vajaduse korral edasi selles märgitud adressaadile. (6) Maksekäsu kiirmenetluse asja maakohtule üleandmise korral edastatakse kohtule määrus asja üleandmise kohta ja muud menetluse kohta käivad andmed üksnes infosüsteemi kaudu. (7) Paberil esitatud menetlusdokumendid skaneeritakse ja registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 57 lõikes 2 ja kriminaalmenetluse 1 seadustiku § 160 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist. Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 26. Menetlusdokumendi juurdepääsupiirang Kui menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi tagamise või esialgset õiguskaitset sisaldava dokumendiga või dokument on piiratud juurdepääsuga, siis tehakse vastav märge menetlusdokumendi registreerimisel kohtute infosüsteemis. § 27. Elektronposti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine (1) Kantselei ametnikud tagavad elektronposti teel saabunud menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures koos menetlusdokumenti puudutava infoga. (2) Kui elektronposti teel esitatakse menetlusdokument otse muule kohtuteenistujale, edastab kohtuteenistuja menetlusdokumendi kantselei menetlusposti aadressil. Kantselei tagab menetlusdokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis. (3) Maksekäsuosakonna elektronposti aadressil saabunud menetlusdokumendi ja selle lisade salvestamise maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis asjakohase menetluse juures tagab maksekäsuosakonna töökorralduse järgi selleks pädev ametnik. § 28. Digitaalallkirjastatud sissetuleva menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja kehtivuse kindlakstegemist kohtute infosüsteemis vastava menetluse juurde ning vajaduse korral tehakse dokumendist väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht. § 29. Kohtuasja number (1) Infosüsteem annab kohtuasjale numbri selle registreerimisel. (2) Asja registreerimiseks kasutatakse järgmisi tähiseid: 1 – kriminaalasjad; 2 – tsiviilasjad; 3 – haldusasjad; 4 – väärteoasjad; 5 – põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. (3) Kohtuasja number koosneb lõikes 2 määratud tähisest („l”), asja saabumise aastaarvu lühendist („aa”) ja järjekorranumbrist („nnnn”) kujul „l-aa-nnnn”. Kohtuasjade nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 1. (4) Maksekäsu kiirmenetluse asjade nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 100 000. (5) Kui kohtuasja kohta moodustatakse pabertoimik, kantakse number toimiku kaanele. 6 (6) Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes. Numeratsioon hõlmab kõiki kohtuasjas koostatud menetlusdokumente. (7) . (8) Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud asjale jääb esialgne number. (9) § 30. Kohtuasja toimik (1) Kohtuasja toimiku iga köite väliskaanele märgitakse: 1) kohtu ja kohtumaja nimetus; 2) kohtuasja pealkiri; 3) kohtuasja number; 4) kohtuasja alustamise ja lõpetamise kuupäev; 5) säilitustähtaeg; 6) köite järjekorranumber. (2) Teadete lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud, näiteks kohtukutsete väljasaatmine, kohtuotsuse väljastamine, toimikuga tutvumine. Seejärel paigutatakse toimikusse sisukorraleht või -lehed), kuhu märgitakse kohtuasja toimikus paiknevad dokumendid ja nende leheküljenumbrid. (3) Kohtuasja toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte. (4) Kohtuasja toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Kohtuasja toimiku lehtede jooksvat nummerdamist alustatakse esimesest kohtuasja toimiku menetlusdokumendist. Mitmest köitest koosnevatel kohtuasja toimikutel nummerdatakse iga köite lehed eraldi, alustades numbrist 1. (5) Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel kantseleisse ja hiljem arhiivi, ei tohi nende vahel olla lahtiseid lehti. (6) Kohtuasja toimik, mis sisaldab kinniseks kuulutatud istungi materjale või konfidentsiaalset infot, märgistatakse pitseriga „KONFIDENTSIAALNE“. (7) § 31. Maksekäsu kiirmenetluse toimik (1) Maksekäsu kiirmenetluse toimikut peetakse digitaalsena. Digitaalse toimiku moodustavad maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis registreeritud dokumendid ja muud maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis selle menetluse kohta registreeritud andmed. (2) Maksekäsu kiirmenetluse dokumente ja muid selle menetluse kohta käivaid andmeid säilitatakse digitaalselt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis vastavalt justiitsministri 5. augusti 2015. a määruses nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ sätestatud nõuetele. § 32. Digitaalne toimik (1) Digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis registreeritud dokumentidest ja muudest kohtute infosüsteemis kohtuasja kohta registreeritud andmetest. (2) Digitaalse toimiku tehnilised nõuded vastavad justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruses nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ kohtute infosüsteemile ja e-toimikule sätestatud tehnilistele nõuetele. (3) Digitaalse toimiku andmeid säilitakse kohtute infosüsteemis ja e-toimikus vastavalt § 36 lõikes 2 sätestatule. (4) Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus ei peeta halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud kohtuasjade ja maksuasjade (v.a maksuotsused) kohta pabertoimikut. 7 (5) Harju Maakohtus ei peeta isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta pabertoimikut. (6) Maakohtusse kohtu registri-, kinnistus- või maksekäsuosakonnast läbivaatamiseks edasi saadetud asjade kohta pabertoimikut ei moodustata. § 33. Kohtuasjade arutamisele määramine Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal istungil arutatavate asjade nimekiri. Kohtuistungite nimekiri kuvatakse võimalusel kohtu sisetelevisiooni kaudu kohtus asuvatele ekraanidele. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Kohtuistungite toimumisajad on kättesaadavad veebilehel www.riigiteataja.ee. § 34. Menetlusdokumendi edastamise registreerimine ja kättesaamise kontroll (1) Menetlusdokumendi edastamiseks ja kättetoimetamiseks kasutatakse selleks ettenähtud infosüsteemi saadetiste funktsionaalsust. Saadetiste funktsionaalsust kasutades ei prindita menetlusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise kaaskirju ega ekraanitõmmiseid. (2) Kui menetlusdokumenti ei saadeta adressaadile infosüsteemi kaudu, kasutab kohus menetlusdokumendi saatmiseks vastavalt dokumendi kättetoimetamise nõudele e-kättetoimetamisvormi (lisa 11) või e-edastamisvormi (lisa 12). (3) Kui kohus edastab teavituse menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise 1 kohta vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311 lõikele 2 avalikust arvutivõrgust leitud sidevahendile, tuleb toimikusse või selleks ettenähtud infosüsteemi märkida ka see, millal ja milliseid otsingumootoreid või veebikeskkondi kasutades sidevahendeid otsiti. (4) Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud ja kättetoimetatud dokumentide väljastusteated, kättetoimetamisteatised või muud asjakohased teated, mis sisaldavad või võivad sisaldada menetluse seisukohalt olulist infot, skaneeritakse ja salvestatakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohases menetluses tehtud saadetise juures. (5) Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud menetlusdokumendi tagastamisel registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis muuhulgas ka kättetoimetamata jäämise põhjus ja menetlusdokumendi kohtule tagastamise kuupäev. (6) Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtus võetakse menetlusosaliselt allkiri ja tehakse kohutute infosüsteemis saadetise kohta märge „kätte toimetatud kohturuumides“ või „kätte toimetatud kohturuumides väljastusteatega“. 6. jagu Liigitusskeemi kehtestamine, toimikute moodustamine ja säilitamine § 35. Liigitusskeem (1) Dokumentide süstematiseerimise aluseks on liigitusskeem, mis koostatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ ( edaspidi Arhiivieeskiri) järgi. (2) Liigitusskeemis märgitakse vähemalt: 1) kohtu nimetus; 2) funktsiooni nimetus ja tähis; 3) sarja nimetus ja tähis; 4) säilitustähtaeg. (3) Liigitusskeemis rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa. (4) Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid. 8 (5) Kui muutub liigtusskeem või kui lisanduvad uued dokumendisarjad, esitatakse need arvamuse avaldamiseks avalikule arhiivile. (6) Liigitusskeemi kehtestab pärast avalikult arhiivilt kooskõlastuse saamist kohtudirektor oma käskkirjaga. § 36. Säilitustähtajad (1) Toimiku säilitustähtaja määramisel juhindutakse lõikes 2 ja lisas 5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumendi unikaalsusest. Kohtuasja toimiku säilitustähtaega on õigus muuta asja menetlenud kohtunikul ja kohtu arhivaaril. (2) Toimiku koosseisu kuuluvaid menetlusdokumente ja muid kohtuasja kohta registreeritud andmeid säilitatakse digitaalselt selleks ettenähtud süsteemis kümme aastat kohtuasjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates, kui lisas 5 ei ole ette nähtud pikemat säilitustähtaega. (3) Kohtuasja lõpetanud lahendeid säilitatakse alaliselt. Maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud lahendeid säilitatakse § 36 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõpuni. (4) Tsiviilasjades, milles on tehtud tagaseljaotsus, lisatakse tavapärasele säilitustähtajale 2 aastat. (5) Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast. (6) Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast. (7) Kohtuasjades, mida ei ole võetud menetlusse või mis jäeti läbi vaatamata, on kohtutoimiku säilitusaeg 1 aasta. § 37. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisperioodi lõpetamine (1) Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse, see tähendab moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. (2) Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse: 1) sarja nimetus ja tähis vastavalt dokumentide loetelule; 2) kohtu ja kohtumaja nimetus; 3) köite järjekorranumber; 4) toimiku alustamise kuupäev; 5) säilitustähtaeg. (3) Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses. (4) Jooksva ja sellele eelnenud kalendriaasta kohtuasja toimikuid hoitakse kantseleis. (5) Maakohtule üle antud maksekäsu kiirmenetluse asjas moodustatud pabertoimikut, säilitab asja saanud maakohus. (6) Nende asjaajamisest väljunud dokumentide, kohtuasja toimikute ja asjaajamistoimikute kohta, mis on antud kohtu arhiivi, koostab arhivaar arhiivi koosseisu ülevaate. (7) Arhiivi koosseisu ülevaade koostatakse pärast toimikute kohtu arhiivi andmist vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega vastavale aktile. (8) Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest või saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt arhiivieeskirjale kohtu arhiivi. Üleandmine arhiivi vormistatakse üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt. 9 § 38. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis (1) Dokumentide ja toimikute vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute vastavust üleandmisnimekirjale. (2) Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud kohtuasja toimikuid ei korrastata. (3) Alalise säilitustähtajaga kohtuasja toimikud korrastatakse järgmiste nõuete kohaselt: 1) toimikuid ei jäeta kiirköitjasse või registraatorisse; 2) arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivast materjalist kaante vahele (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” § 5); 3) toimiku kaanele märgitakse lisaks § 37 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäev ning lehtede arv; 4) metallkinnised ja klambrid eemaldatakse toimikust; 5) kui lehtede numeratsioonis ilmneb viga, nummerdatakse vahelejäänud lehed literaga ning tehakse sellekohane viide kinnituskirjele; 6) kinnituskirje leht pannakse toimiku lõppu; 7) kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar, lisades sellele oma nime ja kirje täitmise kuupäeva; 8) kinnituskirjes märgitakse numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi sisuloetelu ja teadete lehtede arv; kõigi lehtede summa märgitakse toimiku kaanele; 9) kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgmistele toimiku iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised leheküljed, dokumente sisaldavad ümbrikud ja literalehed. § 39. Dokumentide ja toimikute hävitamine (1) Dokumendid ja toimikud, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale. (2) Kohtuasja pabertoimikud hävitatakse ühe aasta jooksul pärast kohtuasja menetlemise lõppu eeldusel, et kohtuasja toimik on terviklikult digiteeritud. Kohtuasja toimiku digiteerimisel tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde sellekohane märge. (3) Digitaalselt säilitatavad dokumendid ja muud kohtuasja kohta selleks ettenähtud infosüsteemis registreeritud andmed, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitatakse nende kustutamisega. (4) Digitaalses kohtumenetluses paberil esitatud dokumendid, mis on skaneeritud ja registreeritud selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures, võib hävitada ühe kuu möödumisel selle saamisest juhul kui ei selgu vajadust selle säilitamiseks paberkandjal kuni menetluse lõpuni. (5) Dokumentide ja toimikute hävitamise korraldab kohtudirektor arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud korras. (6) Valiku tegemiseks toimikute hävitamisel liidetakse kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale isikule karistuseks mõistetud aeg. Muude toimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. (7) Kohtuasja toimikust võetakse enne selle hävitamist välja paberil esitatud originaaldokumendid ja tagastatakse dokumendi esitajale. Originaaldokumentide tagastamisel märgitakse infosüsteemis: 1) selle isiku nimi, kellele dokumendid tagastati või märge dokumentide tagastamise kohta posti teel; 2) tagastatud dokumentide loetelu; 3) dokumentide tagastamise kuupäev. (8) Kui dokumente ei ole võimalik tagastada, säilitatakse neid kohtu arhiivis 15 aastat. (9) Hävitamisele kuuluvast kohtuasja toimikust võetakse välja püsivaks säilitamiseks mõeldud kõigi astmete kohtuotsused ja määrused välja arvatud juhul, kui need on vormistatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. Kriminaalasja kohtutoimikust võetakse vajaduse korral püsivaks säilitamiseks välja süüdistusakt. Kohtuasja pabertoimiku hävitamise kohta tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde märge. (10) Dokumentide hävitamine dokumenteeritakse hävitamisaktiga, mis vastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ §-is 14 sätestatule. 10 § 40. Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi Arhivaalid antakse Rahvusarhiivile üle, järgides Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud nõudeid. 7. jagu Toimikute ja dokumentide väljaandmise kord § 41. Toimikutega tutvumine (1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide esitamisel: 1) isikut tõendav dokument – menetlusosaline; 2) isikut tõendav dokument ja volikiri – lepingulistel esindajatel, välja arvatud advokaat, kelle puhul esindusõigust eeldatakse; 3) töötõend – prokurörid ja uurijad. (2) Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustab kohtu esimees, kohtu aseesimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud kohtunik. (3) Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente tutvumiseks kohtumenetluse seadustikes ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel. (4) Toimikuga tutvumine registreeritakse toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestuse ning vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. § 42. Digitaalse toimikuga tutvumine (1) Digitaalse toimikuga võimaldatakse tutvuda avaliku e-toimiku kaudu. (2) Kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut, siis väljastab kohtuametnik isiku taotlusel toimiku väljavõtte paberil, võimaldab isikule juurdepääsu sellele elektrooniliselt kohtu kantseleis või edastab toimiku elektroonilise väljavõtte isiku elektronposti aadressil. Enne paberkandjal väljavõtte väljastamist kontrollib kohtuametnik riigilõivu laekumist vastavalt riigilõivuseaduse §-s 61 sätestatule. § 43. Toimikute väljastamine (1) Toimik saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimik kirjaliku taotluse esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtu aseesimehe, kohtumaja juhi või kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel. (2) Toimiku väljastamisel kinnipidamisasutuses viibivale isikule tutvustatakse toimikut justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. (3) Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise nõudekiri koos saatekirja väljatrükiga, samuti tagastamise saatekiri lisatakse toimikule. Kui toimik saadetakse teise kohtu kantseleisse, märgitakse toimiku kaane siseküljele toimiku liikumist kinnitavad andmed, saatekirja ei lisata. (4) Toimiku väljastamine registreeritakse kohtute infosüsteemis, märkides, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. § 44. Jõustumiskuupäeva märkimine ning otsuse koopia ja väljatrüki väljastamine (1) Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu allkirjadest allapoole. 11 (2) Elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused lõike 5 kohaselt ning oma ametinimetuse. (3) Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia või väljatrüki väljastab menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv. Ka suulise avalduse põhjal otsuse, koopia või väljatrüki väljastamine registreeritakse. (4) Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia või väljatrüki õigsust kohtunik, kohtujurist, kantseleijuhataja, referent, kohtu arhivaar või kohtudirektori määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga. Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia või väljatrüki ja jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest. (5) Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi väljatrükile ja kohtulahendi digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni. (6) Kui kõrgema astme kohus jätab alama astme kohtu lahendi muutmata ja kõrgema astme kohtulahend jõustub, märgib lõikes 2 nimetatud jõustumismärke kõrgema astme kohtu ametnik ka alama astme kohtu lahendile. (7) Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustikes sätestatu kohaselt. 8. jagu Asjaajamise ja riigivara üleandmine § 45. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja teenistusest lahkumisel Enne ametikohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud riigivaraseaduses. § 46. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt vormistatakse juhul, kui: 1) teenistuja vahetu ülemus seda nõuab; 2) dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja äraoleku ajale. § 47. Üleandmis-vastuvõtmisakt (1) Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja. (2) Üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastavad üleandja, vastuvõtja ja üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või kohtudirektori vahetumisel kooskõlastab akti Justiitsministeeriumi esindaja. (3) Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mille olemasolu kohta tehakse akti märge. § 48. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded (1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: 1) täitmisel olevate lepingute loetelu; 2) lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu; 3) üleantavate üksikdokumentide ja toimikute loetelu. (2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid kohtu pitsatite arvu, liike ja asukohta ning nende hoidmise eest vastutavate teenistujate nimesid ja ametikohti. 12 § 49. Ühepoolne ülevõtmine Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge. 4. peatükk Rakendussätted § 50. Kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele üleminek (1) Määruse § 32 lõiget 1 ei kohaldata enne 1. veebruari 2017 alustatud kohtuasjadele. (2) Määruse § 32 lõiget 2 ei kohaldata enne 1. septembrit 2017 alustatud kohtuasjadele. (3) Määruse § 32 lõiget 3 ei kohaldata enne 1. jaanuari 2018 alustatud kohtuasjadele. § 51. Kohtuasja pabertoimikute digiteerimine (1) Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult tsiviilasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. jaanuarist 2013 ning kriminaal- ja väärteoasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. juulist 2014. (2) Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult kohtuasjade suhtes, mille menetlus ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks veel lõppenud. (3) Kohtuasja toimikule, millele on enne määruse jõustumist määratud säilitustähtaeg, kohaldatakse varem määratud säilitustähtaega, välja arvatud juhul, kui kohus digiteerib toimiku ja säilitab seda digitaalselt vastavalt § 36 lõikele 2. (4) Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta. § 52. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „Kohtuasja registreerimisel kohtute infosüsteemis moodustatakse kohtuasja number justiitsministri … määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lõikes 3 sätestatud vormis.“; 2) 1 paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: 1 „3 ) skaneeritud paberdokumendid vastavalt justiitsministri …… määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” § 25 lõikes 7 sätestatule;“. § 53. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmine Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisad 3 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 54. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrus nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" tunnistatakse kehtetuks. Lisa 1 Kohtukutse Lisa 2 Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm Lisa 3 Teadete leht 13 Lisa 4 Sisuloetelu Lisa 5 Kohtutoimikute säilitustähtajad Lisa 6 Üldplank Lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank Lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank Lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank Lisa 11 E-kättetoimetamisvorm Lisa 12 E-edastamisvorm Lisa 3 Vastuväide maksekäsu kiirmenetluses Lisa 4 Vastuväide lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 1 Kohtukutse [kutsutava nimi] [kutsutava ametinimetus] [asutuse nimetus] [kutsutava aadress: tn ja maja, korteri nr] [kutsutava aadress – linn/küla ja sihtnumber] [kutsutava aadress – riik] [e-post, faksi nr] KOHTUKUTSE [kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele] [kohtuistungile/ kohtu eelistungile] 14  kohtuasi [kohtuasja nimetus] kohtuasja [kohtuasja number] istungi toimumise aeg: [pp.kk.aaaa kell ….. – ….] istungi toimumise koht: [kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number] Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigel ajal teatada aadressil ___________________________________________ või elektrooniliselt ______________________, faksiga nr ______________________ või telefoni teel ______________________. - Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass, isikutunnistus; juhiluba). - Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument. Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist tõendav dokument (TsMS § 218 lg 1 p 2). [selgitus] [hoiatus] [muu tekst] Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr ….. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 2 Väljastusteate/kättetoimetamisteatise vorm Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3). A) esikülg 15 [Kättetoimetamise viis ] MENETLUSDOKUMENT [VÄLJASTUSTEADE/ KINNITUSRIBA KÄTTETOIMETAMISTEATIS] Saatja/ Tagastada [KOHUS] [KOHTUMAJA ] nt. Pärnu Maakohus, Kuninga tänava Kohtumaja, Pärnu [Tänav. maja nr. sihtnumber. linn] ____________________________________________ Tel. [kohtu tel.nr] Faks. [kohtu faksi nr] E-post: [kohtu e-posti aadress] TAGASTADA VIIVITAMATA / X PÄEVA MÖÖDUMISEL tagakülg KINNITUSRIBA Saadetist võib: [valikvariandid] Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok. nr] SAAJA: Sisuga: [dok. sisu kirjeldus/ u 120 tähemärki, kuni 4 [EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS] real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14.00, KUTSUTUD KOLMANDA ISIKUNA] [Tänav maja -korter, linn/küla, sihtnumber, maakond] VASTUVÕTJA: __________________________________ ___________________________ ____________________________ ees- ja perekonnanimi suurtähtedega suhe saajaga või amet allkiri Kuupäev ja koht*: __________________________ __________________________ Dok nr: ____________________________ *Täita edasiandmise koht, kui see erineb saaja aadressist või väljastamine toimub postiasutusest, isikut tõendava dokumendi number Kui dokumendi võtab vastu muu isik kui saajaks märgitud, peab ta esimesel võimalusel andma saadetise üle saajale. Kättetoimetamise katsed: □ Antud üle muule isikule □ Keeldus vastu □ Hoiutähtaja Esimene katse □ Jäetud võtmast möödumisel ___________________ postkasti □ Ei ela/ ei asu □ Adressaat □ Tagastatakse aadressil surnud (kuupäev, kellaaeg) saatjale □ Saaja viibib □ Postkast pikemat aega ligipääsmatu mujal (palun □ Kaks Teine katse täpsustada) ___________________ kättetoimetamise □ Saaja ei katset viibinud kohal ebaõnnestunud □ (kuupäev, kellaaeg) □ Volitus Muu põhjus Märkused: 16 KÄTTETOIMETAJA: ______________________________________________________ ametinimetus, nimi ja allkiri 17  Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 3 Teadete leht kriminaal-/ tsiviil-/haldusasjas nr ___________________________ 20 ____ a. 18  Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4 Sisuloetelu 19  Justiitsministri 00. …. 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 KOHTUTOIMIKUTE SÄILITUSTÄHTAJAD Märkused: 1. Kriminaalasja puhul liidetakse toimiku säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg, mida arvestatakse alates karistuse mõistnud kohtulahendi jõustumisest. Kui tsiviilkohtuasjas on tehtud tagaseljaotsus, lisatakse tavapärasele säilitustähtajale 2 aastat. Kohtuasjades, mida ei võetud menetlusse või jäeti läbi vaatamata, on kohtutoimiku säilitustähtaeg 1 aasta. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. 2. Kõik kohtutoimikud, kus kohtuasjas on tehtud Riigikohtu üldkogu lahend, Riigikohtu kolleegiumi täiskoosseisu lahend, Euroopa Liidu Kohtu eelotsus või Euroopa Inimõiguste Kohtu sisuline lahend, tuleb säilitada alaliselt. 3. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul lähtutakse kohtumenetluse seadustikes ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatust. 4. Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikule otsustab kohtu esimees või kohtumaja juht. I. KRIMINAALASJAD Jrk nr Asja liik karistusseadustiku järgi KarS § Säilitustähtaeg Kõik kriminaalasjad, mille eest karistati eluaegse 1. Alaline vangistusega Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku 2. 89−112 Alaline vastased süüteod 3. Isikuvastased süüteod 3.1. Eluvastased süüteod 113−117 a) tapmine 113 15 aastat b) mõrv 114 Alaline 3.2. Vabadusvastased süüteod 133−140 3.3. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod 141−147 a) vägistamine 141 15 aastat 4. Rahvatervisevastased süüteod 4.1. Narkootikumidega seotud süüteod 183−191 a) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil 184 (2¹) Alaline või kuritegeliku ühenduse poolt) 5. Riigivastased süüteod 231−254 Alaline 6. Õigusemõistmise vastased süüteod 6.1. Õigusemõistmise takistamine 302−309 a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske 302 Alaline tervisekahjustuse tekitamine 7. Kaitseväeteenistusalased süüteod 431−450 Alaline 20 Kriminaalkoodeksi järgi Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks 1. Alaline määrati surmanuhtlus 1 5 2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod 61 −61 1 a) inimsusevastane kuritegu 61 Alaline b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas 612 Alaline 3. Riigivastased kuriteod 62−87 (-99) a) terrorism 64¹ Alaline b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu 65 Alaline 4. Isikuvastased kuriteod 100−130 a) tahtlik tapmine 100 15 aastat b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel 101 Alaline c) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 107 15 aastat d) vägistamine 115 15 aastat 5. Kuriteod õigusemõistmise vastu 168−181 a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse 169 Alaline tegemine b) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste 172¹ Alaline kallal või samade isikute ähvardamine 6. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu 195−2114 a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine 197¹ Alaline 7. Kaitseteenistusalased kuriteod 245−267 a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras 251 Alaline b) lendude või nendeks ettevalmistamise 255 Alaline eeskirjade rikkumine c) laevajuhtimise eeskirjade rikkumine 256 Alaline d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamise vahendite 262 Alaline jätmine vaenlasele II TSIVIILASJAD 1. Perekonnaasjad Alates elatise sissenõudmise a) elatise sissenõudmine õiguse lõppemisest 1 aasta b) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine Alaline Alates eestkoste lõppemisest c) alaealisele isikule eestkostja määramine 10 aastat d) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega 1 aasta lapse täisealiseks suhtlemise korraldamine saamisest e) alaealise teovõime laiendamine Lapse täisealiseks saamiseni f) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande Alaline vaidlustamine pärast isiku surma g) lapsendamine Alaline h) vanema hooldusõiguse piiramine Alaline i) muud lapsega seotud perekonnaasjad Lapse täisealiseks saamiseni 21 2. Asjad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja 15 aastat tuvastamine Alates hoolduse lõppemisest b) äraolija varale hoolduse seadmine 5 aastat c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja Alates eestkoste lõppemisest 5 määramine aastat Alates kinnisesse asutusse d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (mh esialgne paigutamise lõpetamisest 3 õiguskaitse) aastat e) lähenemiskeelu ja muude sellesarnaste abinõude Alates lähenemiskeelu rakendamine isikuõiguste kaitseks lõppemisest 3 aastat 3. Asjaõigusasjad a) omandiasjad Alaline Menetluse lõpetamisest 4. Pankrotiasjad alates 5 aastat 5. Pärimisasjad Alaline 6. Võlaõigusasjad a) võõrandamislepingud Alaline 7. Tööõigusalased asjad a) töölepingud (mh sõlmimine, lõpetamine) 50 aastat III HALDUSASJAD 1. Munitsipaal- ja riigivara Alates kasutusseadmise a) vara kasutusse andmine lõppemisest 11 aastat 2. Omandiasjad Alaline 22 Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6 Üldplank 23  Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Teie Meie 20__ a nr Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank 24 Teie 20__ a. nr Meie 20__ a. nr Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank 25 26  Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank 27  Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 11 E-KÄTTETOIMETAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus vastuvõtmiseks saadetud uus kättetoimetamist vajav dokument kohtuasjas nr [kohtuasja ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi vastuvõtmiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui dokument on avaliku e-toimiku süsteemis vastu võetud, loetakse, et see on Teile kätte toimetatud. Süsteem registreerib vastuvõtmise automaatselt dokumendi avamisel või vastuvõtmise kinnitamisel seda avamata ja kohtu täiendav teavitamine dokumendi vastuvõtmisest ei ole vajalik. Kui Teil ei ole võimalik dokumenti elektrooniliselt infosüsteemi kaudu vastu võtta, palume sellest kohe teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik Teile dokument kätte toimetada. Dokumendi kättesaamise kohta tuleb Teil sellisel juhul edastada kohtule allkirjastatud kinnitus. KUIDAS AVADA DigiDoc-vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc-vormingus dokumentide (laiendiga .ddoc) avamiseks ja lugemiseks, on nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.ee) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.ee). Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc-vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 12 E-EDASTAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus kättesaadavaks tehtud uus dokument kohtuasjas nr [kohtuasja nr ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi kättesaamist ei ole vaja kinnitada. Dokumendiga tutvumiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui Teil ei ole võimalik dokumendiga elektrooniliselt infosüsteemi kaudu tutvuda, palume sellest teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik dokument edastada. KUIDAS AVADA DigiDoc-vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc-vormingus dokumentide (laiendiga .ddoc) avamiseks ja lugemiseks, on 28  nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida selleks vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.ee) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.ee). Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc-vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 3 Vorm MKM-3 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER MENETLEJA Kantselei tempel märkused VASTUVÄIDE maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… …………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Enne vormi täitmist palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist! * - täitmiseks kohustuslik! 1. Pooled ja nende esindajad Koodide seletus: 01 Avaldaja * 03 Avaldaja lepinguline esindaja 05 Avaldaja seaduslik esindaja 02 Võlgnik * 04 Võlgniku lepinguline esindaja 06 Võlgniku seaduslik esindaja Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood 29  Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Muud üksikasjad 2. Vastuväide 30  2.1. Vastuväite esitamine * Esitan käesolevaga vastuväite ” …………” ………………………………… 20 ……. a välja antud makseettepaneku kohta. TsMS § 485 lg 1: Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul. 2.2. Vastuväite ulatus Esitan vastuväite kogu nõude vastu summas …………………………………………………… eurot, Tunnustan nõuet osaliselt sealhulgas: selgitus summa eurot vastavalt makseettepanekule eurot eurot eurot eurot eurot eurot 2.3. Vastuväite põhjendus …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 488: Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 489 lg 2¹: Kohus võib avaldaja ja võlgniku ühise kirjaliku avalduse alusel maksekäsu tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks (loe täpsemalt viimasel lehel olevast juhisest). 3. Allkiri 3.1. Vastuväite esitaja allkiri 31 Ees- ja perekonnanimi Allkiri 3.2. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3: kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusele tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab esindaja VASTUVÄITE ESITAMINE MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat Maksekäsu kiirmenetluse olemus tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis esitanud, teeb kohus maksekäsu summa sissenõudmise kohta. võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja Kui võlgnik tunnustab nõuet, kuid oma majandusliku olukorra väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). tõttu ei ole võimeline nõutud summat korraga tasuma, on Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga sõlmida seadustiku (TsMS) 49. peatükk (§-d 481−497). maksegraafik. Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb TsMS § 489 lõike 2¹ kohaselt võib kohus maksekäsu lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks, kui Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. avaldaja ja võlgnik esitavad kohtule ühise avalduse. Avaldaja ja võlgniku taotlus maksegraafiku kinnitamiseks tuleb kohtule Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude esitada enne vastuväite esitamise tähtaja möödumist. aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse Maksekäsu kiirmenetluse käik läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus täitemenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kätte koos vastuväite blanketiga. kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 172 lg 9). Makseettepaneku kohaselt tuleb võlgnikul tasuda väidetav võlg Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale koos intresside ja menetluskuludega 15 päeva Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva (maksekäsu (makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates jooksul alates makseettepaneku kättetoimetamisest või esitada maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. sama tähtaja jooksul kohtule vastuväide. Tähtaeg hakkab Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast lõigetes 2 ja 21 nimetatud juhtudel. Need on: päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on 1) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu kohtusse (TsMS § 62 lg 2). Kui tähtaja viimane päev ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtaja vastuväidet; viimaseks päevaks puhkepäevale või riigipühale 2) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule vahetult järgnev tööpäev. esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 3) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud Võla tasumisest tuleb kohtule kohe teatada, et vältida või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse maksekäsu väljaandmist. tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu Vastuväite esitamise korral jätkub nõude menetlemine kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; hagimenetluses (korteriomandist või kaasomandist tulenevas 4) võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku asjas hagita menetluses) juhul, kui avaldaja ei ole soovinud üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul makseettepanekule vastuväite esitamise korral menetluse maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, lõpetamist. kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. 32 Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 3 protsenti vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 45 eurot. I. Pooled ja nende esindajad Jaotise alguses on märgitud koodid, mis tuleb sisestada vastavasse lahtrisse, kui märgitakse andmeid isiku kohta (p 1). Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või esindaja vahendusel. Kui vastuväite esitab esindaja, tuleb jaotises märkida ka esindaja andmed: nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed. Kui avalduses märgitud võlgniku andmed on ebaõiged, peab võlgnik kohtule teatama õiged andmed (TsMS § 394 lg 4). Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse makseettepanekus märgitud andmete põhjal. II. Vastuväide Vastuväites märgib võlgnik, kas ja mis ulatuses ta esitatud nõuet tunnustab, lähtudes makseettepanekus toodust (p 2.2). Nõudele vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust. Kui avaldaja on väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga ( ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Vastuväitele ei lisata vastuväidet tõendavaid dokumente. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik. Siiski peaks võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes võla tasumisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes suureneb võlgnikult nõutav summa. III. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja p 3.1). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p 3.2). Vastuväite elektroonilisel esitamisel peab see olema digitaalselt allkirjastatud. 33  Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 4 Vorm MKM-4 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: NUMBER Kantselei tempel MENETLEJA märkused VASTUVÄIDE lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… ………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist – see aitab käesolevat vormi täita! Tärniga ( ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. 1. Võlgniku ees- ja perekonnanimi 2. Võlgniku isikukood või sünniaeg I VÕLGNIK 3. Võlgniku aadress Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter 4. Võlgniku sidevahendid Telefon E-post 5. Võlgniku esindaja Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Kontaktaadress Telefon E-post 6. Lapse/laste ees- ja perekonnanimi 7. Lapse/laste isikukood või sünniaeg I AVALDAJA 1 1 2 2 3 3 8. Lapse/laste elukoht 34  Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter 9. Lapse esindaja Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress Telefon E-post 10. Muud üksikasjad 11. Vastuväite esitamine Esitan käesolevaga vastuväite ” ……… ” …………………… 20 ……a välja antud makseettepaneku kohta. VASTUVÄIDE TsMS § 494 lg 1: Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. 12. Vastuväite sisu Ma ei ole lapse vanem Ma elan lapsega koos ja osalen lapse ülalpidamises Esitan järgmise Ma olen täitnud oma ülalpidamiskohustust vastuväite: Maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud Aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti Elatise suurus on määratud ebaõigesti Minu majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas Tähelepanu!: Kui Te esitate elatise maksmise nõudele vastuväite põhjusel, et Teie majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud suuruses, tuleb Teil ühtlasi esitada andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisada sellele vastavad tõendid. Andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus. 13. Vastuväite põhjendus 35  ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… Vastuväitele lisatud dokumentide loetelu: ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… TsMS § 488: Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 496 lg 1: Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma. IV 14. Vastuväite esitaja allkiri Ees- ja perekonnanimi Allkiri 15. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu: Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3: kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusel tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab võlgniku esindaja. VASTUVÄITE ESITAMINE ELATISNÕUDEGA MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse Maksekäsu kiirmenetluse olemus seadustiku (TsMS) 49. peatükk (§-d 481−497). Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Nõutav elatis kuus ei või ületada poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära üle 1,5 korra. 36 Maksekäsu kiirmenetluse käik kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule kätte Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba. koos vastuväite blanketiga. Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada I. Võlgnik elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, esindaja vahendusel. Viimasel juhul tuleb blanketile märkida makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva ka esindaja andmed (p 5). jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite II. Avaldaja esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema makseettepanekus märgitud andmete põhjal. Vajaduse korral vastuväide jõudnud kohtusse (TsMS § 62 lg 2). Kui saab võlgnik esitada omapoolseid täpsustusi andmete kohta (p tähtaja viimane päev langeb puhkepäevale või 10). riigipühale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale või riigipühale vahetult järgnev tööpäev. Kui võlgniku esitatud vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub III. Vastuväide nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole Võlgnik peab vastuväites märkima, mis vastuväite ta esitab (p soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. 12). TsMS § 494 lg 2 järgi võib võlgnik esitada elatisnõudele Kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku üksnes vastuväite selle kohta, et: vastuväited elatisnõudele kostja hagi vastuseks. Kohus annab 1) ta ei ole lapse vanem; kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, 2) ta elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises; muu hulgas, kui hageja oma nõuet muudab või täiendavalt 3) ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust; põhjendab. 4) maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud; Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus maksekäsu, milles kohustab võlgnikku tasuma elatist määratud suuruses. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka täitemenetluse kulud. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul maksekäsu kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ lõigetes 2 ja 21 nimetatud juhtudel. Need on: 5) makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; 6) võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; 7) maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; 8) võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla 37  5) aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti; 6) elatise suurus on määratud ebaõigesti. Kui võlgniku majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, on võlgnikul õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab ka andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid. Nimetatud andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite põhjendamine on kohustuslik (p 13). Lisaks peab võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes elatise maksmisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes võlgnikult nõutav summa suureneb. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite esitamisel muus vormis peab lähtuma TsMS §-s 494 sätestatust. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus. Vastuväite blanketi kasutamisel tuleb silmas pidada, et blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga ( ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. IV. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p-d 14, 15). Elektrooniliselt esitatud vastuväide tuleb allkirjastada digitaalselt. 37 Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler 39 (39) MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU MINISTRI MÄÄRUS Maa- haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord Määrus kehtestatakse kohtute seaduse § 42 lõike 1 ja § 127, kriminaalmenetluse seadustiku § 156 2 lõike 2 ja § 165 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61, § 311 1 lõike 8, § 344 lõike 6 ja § 458 lõike 4 ning väärteomenetluse seadustiku § 41 lõike 10 ja § 47 1 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtuteenistujate ülesanded, kohtu asjaajamise kord ja kohtu muu töökorraldus. Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse: kohtukutse – lisa 1; väljastusteade/ kättetoimetamisteatis – lisa 2; teadete leht – lisa 3; sisuloetelu – lisa 4; kohtutoimikute säilitustähtajad – lisa 5; väikese riigivapi kujutisega üldplank – lisa 6; kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank – lisa 7; kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank – lisa 8; kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank – lisa 9; kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank – lisa 10; 11) e- kättetoimetamisvorm – lisa 11; 12) e-edastamisvorm – lisa 12. § 2. Kohtu kantselei Kohtu kantselei korraldab kohtu asjaajamist. Dokumentide vastuvõtmine, registreerimine ja väljastamine toimub kohtu kantselei kaudu . Vajaduse korral võib moodustada üld -, kriminaal- ja tsiviilkantselei. Kohtu kantselei lahtiolekuaja määrab kohtudirektor. Kantselei lahtiolekuaeg avalikustatakse kohtu veebilehel ja pannakse välja kohtuhoonesse nähtavale kohale. § 3. Õigusteenistus ja kohtuistungiteenistus Õigusteenistus on kohtu struktuuriüksus, kuhu kuuluvad õigusteenistuse juht, vanemkohtujurist, kohtujurist, konsultant, järelevalvespetsialist ning võivad kuuluda kohtuistungi vanemsekretär, kohtuistungi sekretär ja referent. Kui kohtus on moodustatud kohtuistungiteenistus, siis kuuluvad kohtuistungi vanemsekretär ja kohtuistungi sekretär kohtuistungiteenistuse koosseisu. 2. peatükk Kohtuteenistujate ülesanded § 4. Kantseleijuhataja Kantseleijuhataja ametikoha põhieesmärk on kohtu asjaajamise ja dokumendihalduse korraldamine ning kantselei töö juhtimine, luues tingimused sujuvaks õigusemõistmiseks. Kantseleijuhataja teenistuskohustused määrab kindlaks kohtudirektor ametijuhendis. Kui kohtus on moodustatud üld -, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse kantseleijuhatajate pädevuse jaotus ametijuhendis. Kui mitmel kohtul on ühine kohtudirektor, võib ta määrata nendele kohtutele ühise kantseleijuhataja. § 5. Referent Referendi ametikoha põhieesmärk on kohtu või selle struktuuriüksuse asjaajamise ja dokumendiringluse korraldamine ning kohtusse pöördujate teenindamine. Referendi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. Kui kohtus on moodustatud üld -, kriminaal- ja tsiviilkantselei, sätestatakse nende referentide pädevuse jaotus ametijuhendis. § 6. Kohtuistungi sekretär Kohtuistungi sekretäri ametikoha põhieesmärk on kohtumenetluse läbiviimiseks vajaliku asjaajamise tagamine. Kohtuistungi sekretäri teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 7. Tõlk Tõlgi ametikoha põhieesmärk on seadusest tulenevatel juhtudel kohtulahendite ja dokumentide tõlkimine ning tõlkimine kohtuistungil. Tõlgi teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 8. Arhivaar Arhivaari töökoha põhieesmärk on kohtuasja toimikute ja muude dokumentide arhiivi vastuvõtmine, korrastamine, säilitamine ning kasutamise korraldamine vastavalt õigusaktidele. Arhivaari teenistuskohustused määratakse kindlaks ametijuhendis. § 9. Kantselei teised teenistujad Arvestades kohtute seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, võib kohtudirektor kantselei koosseisus ette näha ametikohti ka §-des 4-8 nimetamata teenistujatele, kelle olemasolu on vajalik kohtu töö paremaks korraldamiseks. 3. peatükk Kohtu asjaajamise kord 1. jagu Asjaajamise üldalused § 10. Asjaajamise põhimõtted Kohtu asjaajamine peab kaasa aitama kohtu töö efektiivsuse tagamisele ja kohtusse pöördujate ladusale teenindamisele. Asjaajamises lähtutakse heast tavast, üldtunnustatud viisakus- ja eetikareeglitest ning kohtute kvaliteedijuhtimise põhimõtetest. Järgitakse põhimõtet, et kohtuasja dokumente menetletakse võimalikult vähese paberikuluga. Kohtusse pöördujate teenindamisel lähtutakse kliendikesksuse põhimõttest. 2. jagu Dokumentide vorminõuded § 11. Menetlusväline dokument ja menetlusdokument Menetlusväliste dokumentide vormistamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuse korraldamise ja teabehalduse alused“ alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi asjaajamiskorrast. Menetlusväline dokument registreeritakse dokumendiregistris. Menetlusdokument registreeritakse viivitamatult selleks ettenähtud infosüsteemis. Menetlusdokument on kohtumenetlusega seotud dokument. § 12. Dokumendiplangid (1) Kohtus on kasutusel A4-formaadis (210 mm × 297 mm) järgmised dokumendiplangid: väikese riigivapi kujutisega ühevärviline üldplank (lisa 6) – kohtulahendite vormistamiseks; kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank (lisa 7) – ametikirjade vormistamiseks; kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank (lisa 8) – ametikirjade vormistamiseks; kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank (lisa 9) – korraldusdokumentide vormistamiseks; 5) kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank (lisa 10) – korraldusdokumentide vormistamiseks. Dokumendimallid on elektroonilisel kujul kohtu struktuuriüksuse võrgukettal. Üldplangi alusel kujundatakse konkreetse dokumendiliigi plangid. § 13. Dokumendi menetlemise korda ja sellele juurdepääsu reguleeriv märge Kui menetlusväline dokument on piiratud juurdepääsuga, tehakse märge dokumendiregistris ja paberdokumendi olemasolul lisatakse märge ka paberdokumendile. § 14. Tekst Dokument vormistatakse arvutikirjas plokkstiilis šriftiga Arial ja tähesuurusega 10 või šriftiga Times New Roman ja tähesuurusega 12. Lõigud eraldatakse üksteisest ühekordse tekstis kasutatava reavahega. § 15. Lugupidamisavaldus Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks reavahet. § 16. Allkiri Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku ees- ja perekonnanimest, ametinimetusest, kohtu ja kohtumaja nimetus es t ning kontaktidest . Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta kaks rida . Digitaalallkirjastatavale dokumendile tehakse allkirjastaja nimele eelnevale alale märge „(allkirjastatud digitaalselt)”. Digitaalallkirjale kohaldatakse e- identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses digitaalallkirjale sätestatud nõudeid. § 17. Märkus lisade kohta Dokumendi lisad märgitakse ära dokumendi lõpus allkirjast allpool. Paberdokumendi tekstis nimetatud lisa puhul märgitakse lisade reale selle lehtede ja eksemplaride arv. Üldplangile vormistatud dokumendi puhul märgitakse lisa nimetus tekstis . Kui lisasid on mitu, siis tuleb need nummerdada. Lehtede numeratsioon on igal lisal eraldi. § 18. Dokumendi koostaja Väljasaadetavale ametikirjale märgitakse koostaja nimi, telefoninumber ja elektronposti aadress. Kui kirja koostaja on ühtlasi ka selle allkirjastaja , märgitakse ainult telefoninumber ja elektronposti aadress, kui see ei ühti kirjaplangil kontaktandme väljal või tekstis märgituga. 3. jagu Kohtu pitsatid § 19. Pitsatite loetelu, kasutamine ja hoidmine Kohtus on kasutusel järgmised pitsatid: 1) väikese riigivapiga värvipitsat ja reljeefpitsat; 2) lihtpitsat. Kohtudirektor korraldab riigivapiga pitsati registreerimise, kehtetuks tunnistamise, hoidmise ja hävitamise riigivapi seaduses ettenähtud korras. Riigivapiga pitsati kasutamise eest vastutavad kohtu esimehe või kohtudirektori käskkirjaga määratud ametiisikud. Kohtul võib olla rohkem kui üks asutuse nimetuse ja riigivapiga pitsat. Vapipitser pannakse dokumendile vaid siis, kui see on õigusaktiga ette nähtud. Vapipitseriga kinnitatakse järgmised dokumendid: kohtumääruse ja otsuse koopia, väljatrükk või väljavõte; tõend töötasu kohta; volikiri; teenistusleht; käskkirja koopia; tõend töötamise kohta; erilist autentsust nõudev kiri; arhiiviteatis; konvoeerimistaotlus; muu õigusaktiga ettenähtud dokument. Reljeefpitsati jäljendiga võib tähistada kõik väljasaadetavad dokumendid, mis on vormistatud plangile. Reljeefpitser paigutatakse üldjuhul kontaktandmete välja kohale vasakul pool. Lihtpitsati kasutamise otsustab kohtudirektor. Pitsati tellimus esitatakse kohtudirektorile . § 20. Pitsati registreerimine Pitsati kasutusse andmine registreeritakse registris, kuhu kantakse järgmised andmed: 1) järjekorranumber; pitsati jäljend; kellele üle antud (kuupäev, nimi, allkiri). § 21. Pitsati hävitamine Aegunud või kasutamiskõlbmatuks muutunud pitsati hävitab akti alusel asjakohane komisjon. Pitsati hävitamisel tehakse registrisse järgmine märge: pitsati tagastamise kuupäev; pitsati hävitamise kuupäev ja akti number. 4. jagu Menetlusväliste dokumentide vastuvõtmine ja registreerimine § 22. Saabunud menetlusvälise dokumendi registreerimiseelne menetlemine ja registreerimine Saabunud menetlusväline dokument kontrollitakse ja registreeritakse kantseleis. Kohtute ametlikud elektronposti aadressid avaldatakse kohtute veebilehel http://www.kohus.ee . Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. Menetlusväline dokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse, kui: dokumendi esitaja seda nõuab; dokument sisaldab olulist teavet; dokument on saadetud posti või elektronposti teel. Kui menetlusvälise dokumendi täitmine ei kuulu kohtu pädevusse, registreeritakse dokument ning edastatakse koos kaaskirjaga õigele adressaadile ja informeeritakse sellest dokumendi saatjat. Paberdokumendid skaneeritakse ja salvestatakse dokumendiregistris. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist . Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 23. Menetlusvälise dokumendi registreerimise aeg Registreeritav menetlusväline dokument registreeritakse üldises järjekorras olenemata dokumendi liigist. Suuline teabenõue, mida ei täideta viivitamata, registreeritakse dokumendiregistris . Dokument registreeritakse hiljemalt selle saabumisele järgneval tööpäeval. Faksina saabunud dokumendi täitmise tähtaega arvestatakse selle registreerimise päevast. Dokumendi kuupäevaks märgitakse dokumendi kohtusse saabumise kuupäev. Riigisaladust sisaldavate dokumentide registrit peetakse eraldi, lähtudes riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. § 24. Dokumendid, mille andmeid ei kanta dokumendiregistrisse (1) Dokumendiregistrisse ei kanta andmeid järgmiste dokumentide kohta: dokument, milles puudub märge saatja nime ja kontaktandmete kohta, kui dokument ei sisalda teavet, mis on oluline või mida peab kontrollima; menetlusväline dokument, mille adressaadina on märgitud teine asutus või isik ; menetlusväline dokument, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, näiteks puuduvad allkirjad . Lõike 1 punktis 2 nimetatud dokument edastatakse õigel aadressil. Lõike 1 punktis 3 nimetatud menetlusväline dokument tagastatakse saatjale ja tagastamist põhjendatakse. 5. jagu Menetlusdokumentide registreerimine § 25. Menetlusdokumentide registreerimine Kohtusse saabunud menetlusdokumendid kontrollitakse ja registreeritakse hiljemalt saabumise päevale järgneval tööpäeval üldises korras selleks ettenähtud infosüsteemis ning jagatakse edastatakse menetlejale . Kohtumenetluse asjaajamist puudutavale päringule võib vastata elektronposti teel registreerimata seda infosüsteemis. E-arved saabuvad kohtusse e-arvekeskuse kaudu ja need registreeritakse kohtute infosüsteemis . Kantseleis kontrollitakse adressaadi õigsust ning selgitatakse, kas dokument on olulisemate vorminõuetega kooskõlas ja kas loetletud lisad on olemas. Kui menetlusdokument ei vasta lõikes 2 nimetatule, teavitatakse dokumendi esitajat puudustest ja palutakse esitada parandatud dokument. Menetlusdokument, mis ei vasta lõikes 2 nimetatud nõuetele, registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis kui puudustega dokument ning edastatakse menetlejale . Kui kohtu kantseleisse või elektroonilise menetlusposti aadressil saabub menetlusdokument, mille adressaadiks on teine kohtumaja, kontrollib kantselei ametnik adressaadi õigsust ja saadab dokumendi vajaduse korral edasi selles märgitud adressaadile. Maksekäsu kiirmenetluse asja maakohtule üleandmise korral edastatakse kohtule määrus asja üleandmise kohta ja muud menetluse kohta käivad andmed üksnes infosüsteemi kaudu. Paberil esitatud menetlusdokumendid skaneeritakse ja registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 57 lõikes 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 160 1 lõikes 5 sätestatud nõuetele. Skaneeritud dokumendi tekst peab võimaldama hilisemat masintöötlemist . Dokumenti ei pea masintöötlemist võimaldaval kujul skaneerima, kui kohtule esitatud dokumendi algse halva kvaliteedi tõttu ei ole seda nõuet võimalik täita. § 26. Menetlusdokumendi juurdepääsupiirang Kui menetlusdokumendi puhul on tegemist hagi tagamise või esialgset õiguskaitset sisaldava dokumendiga või dokument on piiratud juurdepääsuga, siis tehakse vastav märge menetlusdokumendi registreerimisel kohtute infosüsteemis. § 27. Elektronposti teel esitatud dokumendi vastuvõtmine ja registreerimine Kantselei ametnikud tagavad elektronposti teel saabunud menetlusdokumentide ja neile lisatud manuste salvestamise kohtute infosüsteemis asjakohase menetluse dokumentide juures koos menetlusdokumenti puudutava infoga. Kui elektronposti teel esitatakse menetlusdokument otse muule kohtuteenistujale, edastab kohtuteenistuja menetlusdokumendi kantselei menetlusposti aadressil. Kantselei tagab menetlusdokumendi registreerimise kohtute infosüsteemis. Maksekäsuosakonna elektronposti aadressil saabunud menetlusdokumendi ja selle lisade salvestamise maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis asjakohase menetluse juures tagab maksekäsuosakonna töökorralduse järgi selleks pädev ametnik. § 28. Digitaalallkirjastatud sissetuleva menetlusdokumendi salvestamine ja säilitamine Digitaalallkirjastatud dokument salvestatakse pärast allkirja kehtivuse kindlakstegemist selleks ettenähtud kohtute infosüsteemis vastava menetluse juurde ning vajaduse korral tehakse dokumendist väljatrükk. Väljatrükile lisatakse digitaalallkirja kinnitusleht. § 29. Kohtuasja number Infosüsteem annab kohtuasjale ja maksekäsu kiirmenetluse asjale numbri selle registreerimisel. Asja registreerimiseks kasutatakse järgmisi tähiseid: – kriminaalasjad; – tsiviilasjad; – haldusasjad; – väärteoasjad; – põhiseaduslikkuse järelevalve asjad. Kohtuasja number koosneb lõikes 2 määratud tähisest („l”), asja saabumise aastaarvu lühendist („aa”) ja järjekorranumbrist („ nnnn ”) kujul „ l-aa-nnnn ”. Kohtuasja de nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 1. Maksekäsu kiirmenetluse asja number koosneb lõikes 2 määratud tähisest („2”), asja saabumise aastaarvu lühendist („aa”) ja järjekorranumbrist („nnnnnn”) kujul „l-aa-nnnnnn”. Maksekäsu kiirmenetluse asjade nummerdamist alustatakse järjekorranumbriga 100 000. Kui kohtuasja kohta moodustatakse pabertoimik, kantakse number toimiku kaanele. Kohtuasja number jääb samaks esimeses ja teises kohtuastmes ning kõikides kohtuasjas peetavates menetlustes. Numeratsioon hõlmab kõiki kohtuasjas koostatud menetlusdokumente. Kalendriaasta möödumisel asja ümber ei nummerdata . Pärast kohtulahendi tühistamist uueks arutamiseks tagastatud asjale jääb esialgne number. § 30. Kohtuasja toimik (1) Kohtuasja toimiku iga köite väliskaanele märgitakse: kohtu ja kohtumaja nimetus; kohtuasja pealkiri; kohtuasja number; kohtuasja alustamise ja lõpetamise kuupäev; säilitustähtaeg; köite järjekorranumber. Teadete lehele märgitakse kohtus tehtud toimingud, näiteks kohtukutsete väljasaatmine, kohtuotsuse väljastamine, toimikuga tutvumine. Seejärel paigutatakse toimikusse sisukorraleht või -lehed), kuhu märgitakse kohtuasja toimikus paiknevad dokumendid ja nende leheküljenumbrid. Teadete lehe täitja kinnitab iga sissekannet oma allkirjaga . Kohtuasja toimiku lehed köidetakse. Ühes köites võib olla kuni 200 lehte. Kohtuasja toimiku lehed ja köited nummerdatakse grafiitpliiatsiga. Kohtuasja toimiku lehtede jooksvat nummerdamist alustatakse esimesest kohtuasja toimiku menetlusdokumendist. Mitmest köitest koosnevatel kohtuasja toimikutel nummerdatakse iga köite lehed eraldi , alustades numbrist 1. Pärast lahendi avalikult teatavaks tegemist toimikute üleandmisel kantseleisse ja hiljem arhiivi , ei tohi nende vahel olla lahtiseid lehti. Kohtuasja toimik, mis sisaldab kinniseks kuulutatud istungi materjale või konfidentsiaalset infot, märgistatakse pitseriga „KONFIDENTSIAALNE“. § 31. Maksekäsu kiirmenetluse toimik Maksekäsu kiirmenetluse toimikut peetakse digitaalsena. Digitaalse toimiku moodustavad maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis registreeritud dokumendid ja muud maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis selle menetluse kohta registreeritud andmed. Maksekäsu kiirmenetluse dokumente ja muid selle menetluse kohta käivaid andmeid säilitatakse digitaalselt maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemis vastavalt justiitsministri 5. augusti 2015. a määruses nr 26 „Maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi asutamine ja infosüsteemi pidamise põhimäärus“ sätestatud nõuetele. § 32. Digitaalne toimik Digitaalne toimik koosneb kohtute infosüsteemis registreeritud dokumentidest ja muudest kohtute infosüsteemis kohtuasja kohta registreeritud andmetest. Digitaalse toimiku tehnilised nõuded vastavad justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ ning Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruses nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus“ kohtute infosüsteemile ja e-toimikule sätestatud tehnilistele nõuetele. Digitaalse toimiku andmeid säilitakse kohtute infosüsteemis ja e-toimikus vastavalt § 36 lõikes 2 sätestatule. Tallinna Halduskohtus ja Tallinna Ringkonnakohtus ei peeta halduskohtumenetluse seadustiku 27. peatükis sätestatud kohtuasjade ja maksuasjade (v.a maksuotsused) kohta pabertoimikut. Harju Maakohtus ei peeta isikute kinnisesse asutusse paigutamise asjade kohta pabertoimikut. Maakohtusse kohtu registri-, kinnistus- või maksekäsuosakonnast läbivaatamiseks edasi saadetud asjade kohta pabertoimikut ei moodustata. § 33. Kohtuasjade arutamisele määramine Kohtus koostatakse iga nädala viimaseks tööpäevaks järgmisel nädalal istungil arutatavate asjade nimekiri. Kohtuistungite nimekiri kuvatakse võimalusel kohtu sisetelevisiooni kaudu kohtus asuvatele ekraanidele. Tööpäeva alguses pannakse kohtuistungite nimekiri välja kohtusaali uksele või selleks määratud teise nähtavasse kohta. Kohtuistungite toimumisajad on kättesaadavad veebilehel www.riigiteataja.ee . § 34. Menetlusdokumendi edastamise registreerimine ja kättesaamise kontroll Menetlusdokumendi edastamiseks ja kättetoimetamiseks kasutatakse selleks ettenähtud infosüsteemi saadetiste funktsionaalsust. Saadetiste funktsionaalsust kasutades ei prindita menetlusdokumentide edastamise ja kättetoimetamise kaaskirju ega ekraanitõmmiseid. Kui menetlusdokumenti ei saadeta adressaadile infosüsteemi kaudu, kasutab kohus menetlusdokumendi saatmiseks vastavalt dokumendi kättetoimetamise nõudele e- kättetoimetamisvormi (lisa 11) või e-edastamisvormi (lisa 12). Kui kohus edastab teavituse menetlusdokumendi kättesaadavaks tegemise kohta vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 311 1 lõikele 2 avalikust arvutivõrgust leitud sidevahendile, tuleb toimikusse või selleks ettenähtud infosüsteemi märkida ka see, millal ja milliseid otsingumootoreid või veebikeskkondi kasutades sidevahendeid otsiti. Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud ja kättetoimetatud dokumentide väljastusteated, kättetoimetamisteatised või muud asjakohased teated, mis sisaldavad või võivad sisaldada menetluse seisukohalt olulist infot, skaneeritakse ja salvestatakse selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohases menetluses tehtud saadetise juures. Kohtule tagastatud kätte toimetamata jäänud menetlusdokumendi tagastamisel registreeritakse selleks ettenähtud infosüsteemis muuhulgas ka kättetoimetamata jäämise põhjus ja menetlusdokumendi kohtule tagastamise kuupäev. Menetlusdokumendi kättetoimetamisel kohtus võetakse menetlusosaliselt allkiri ja tehakse kohutute infosüsteemis saadetise kohta märge „kätte toimetatud kohturuumides“ või „kätte toimetatud kohturuumides väljastusteatega“. 6. jagu Liigitusskeemi kehtestamine, toimikute moodustamine ja säilitamine § 35. Liigitusskeem Dokumentide süstematiseerimise aluseks on liigitusskeem, mis koostatakse Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011.a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ ( edaspidi Arhiivieeskiri ) järgi. Liigitusskeemis märgitakse vähemalt: kohtu nimetus; funktsiooni nimetus ja tähis; 3) sarja nimetus ja tähis; 4) säilitustähtaeg. Liigitusskeemis rühmitatakse dokumendid sarjadesse funktsioonide kaupa. Ühte sarja paigutatakse vaid sarnase praktilise väärtuse ja ühesuguse säilitustähtajaga dokumendid. Kui muutub liigtusskeem või kui lisanduvad uued dokumendisarjad, esitatakse need arvamuse avaldamiseks avalikule arhiivile. Liigitusskeemi kehtestab pärast avalikult arhiivilt kooskõlastuse saamist kohtudirektor oma käskkirjaga. § 36. Säilitustähtajad Toimiku säilitustähtaja määramisel juhindutakse lõikes 2 ja lisas 5 toodud säilitustähtaegadest, kohtu tegelikest vajadustest ja dokumendi unikaalsusest. Kohtuasja toimiku säilitustähtaega on õigus muuta asja menetlenud kohtunikul ja kohtu arhivaaril. Toimiku koosseisu kuuluvaid menetlusdokumente ja muid kohtuasja kohta registreeritud andmeid säilitatakse digitaalselt selleks ettenähtud süsteemis kümme aastat kohtuasjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates, kui lisas 5 ei ole ette nähtud pikemat säilitustähtaega. Kohtuasja lõpetanud lahendeid säilitatakse alaliselt . Maksekäsu kiirmenetluse lõpetanud lahendeid säilitatakse § 36 lõikes 2 nimetatud tähtaja lõpuni. Tsiviilasjades, milles on tehtud tagaseljaotsus , lisatakse tavapärasele säilitustähtajale 2 aastat . Dokumendi säilitustähtaega arvestatakse tema loomise, saamise või kindlaksmääratud sündmuse toimumise kuupäevast. Üksteisega seotud dokumentide säilitustähtaega arvestatakse viimase dokumendi loomise, saamise või asja lõpetamise kuupäevast. Kohtuasjades, mida ei ole võetud menetlusse või mis jäeti läbi vaatamata, on kohtutoimiku säilitusaeg 1 aasta . § 37. Toimikute pidamine asjaajamises ja asjaajamisperioodi lõpetamine Asjaajamisperioodi vältel koondatakse dokumendid registraatoritesse, see tähendab moodustatakse toimikud vastavalt dokumentide loetelus märgitud sarjale. Asjaajamistoimiku kaanele märgitakse: sarja nimetus ja tähis vastavalt dokumentide loetelule; kohtu ja kohtumaja nimetus; köite järjekorranumber; 4) toimiku alustamise kuupäev; 5) säilitustähtaeg. Kirjavahetuse puhul paigutatakse samasse toimikusse kõigepealt esmane kiri, seejärel vastuskirjad ja muud asja lahendamise käigus tekkinud dokumendid kronoloogilises järjestuses. Jooksva ja sellele eelnenud kalendriaasta kohtuasja toimikuid hoitakse kantseleis. Maakohtule üle antud maksekäsu kiirmenetluse asjas moodustatud pabertoimikut, säilitab asja saanud maakohus. Nende asjaajamisest väljunud dokumentide, kohtuasja toimikute ja asjaajamistoimikute kohta, mis on antud kohtu arhiivi, koostab arhivaar arhiivi koosseisu ülevaate. Arhiivi koosseisu ülevaade koostatakse pärast toimikute kohtu arhiivi andmist vastavalt arhiivieeskirjale. Arhivaalide hävitamiseks või üleandmiseks eraldamise korral teeb arhivaar arhivaalide loetelus märke arhivaalide väljumise kohta viitega vastavale aktile. Arhivaalid koondatakse kahe aasta pärast alates nende loomisest või saamisest ja nendega seotud asjaajamise lõppemist vastavalt arhiivieeskirjale kohtu arhiiv i. Üleandmine arhiivi vormistatakse üleandmisnimekirjaga. Kui üleandmisnimekirjas märgitud toimikute ja üleantavate toimikute vahel esineb erinevusi, vormistatakse akt. § 38. Arhivaalide korrastamine kohtu arhiivis Dokumentide ja toimikute vastuvõtmisel kohtu arhiivi kontrollitakse toimikute vastavust üleandmisnimekirjale. Lühiajaliseks säilitamiseks mõeldud kohtuasja toimikuid ei korrastata . Alalise säilitustähtajaga kohtuasja toimikud korrastatakse järgmiste nõuete kohaselt: toimikuid ei jäeta kiirköitjasse või registraatorisse; arhiiviväärtusega toimikud paigutatakse arhiivipüsivast materjalist kaante vahele (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri” § 5); toimiku kaanele märgitakse lisaks § 37 lõikes 2 ja § 30 lõikes 1 nimetatud andmetele toimiku alustamise ja lõpetamise kuupäev ning lehtede arv; metallkinnised ja klambrid eemaldatakse toimikust; kui lehtede numeratsioonis ilmneb viga, nummerdatakse vahelejäänud lehed literaga ning tehakse sellekohane viide kinnituskirjele; kinnituskirje leht pannakse toimiku lõppu; kinnituskirjele kirjutab alla arhivaar, lisades sellele oma nime ja kirje täitmise kuupäeva; kinnituskirjes märgitakse numbrite ja sõnadega toimiku ning eraldi sisuloetelu ja teadete lehtede arv; kõigi lehtede summa märgitakse toimiku kaanele; kinnituskirjes viidatakse leheküljenumbriga järgmistele toimiku iseärasustele: fotod, ajaleheväljalõiked, suureformaadilised leheküljed, dokumente sisaldavad ümbrikud ja literalehed . § 39. Dokumentide ja toimikute hävitamine Dokumendid ja toimikud, mille säilitustähtaeg on möödunud, eraldatakse hävitamiseks ja hävitatakse vastavalt arhiivieeskirjale. Kohtuasja pabertoimikud hävitatakse ühe aasta jooksul pärast kohtuasja menetlemise lõppu eeldusel, et kohtuasja toimik on terviklikult digiteeritud . Kohtuasja toimiku digiteerimisel tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde sellekohane märge . Digitaalselt säilitatavad dokumendid ja muud kohtuasja kohta selleks ettenähtud infosüsteemis registreeritud andmed, mille säilitustähtaeg on möödunud, hävitatakse nende kustutamisega. Digitaalses kohtumenetluses paberil esitatud dokumendid, mis on skaneeritud ja registreeritud selleks ettenähtud infosüsteemis asjakohase menetluse juures, võib hävitada ühe kuu möödumisel selle saamisest juhul kui ei selgu vajadust selle säilitamiseks paberkandjal kuni menetluse lõpuni. Dokumentide ja toimikute hävitamise korraldab kohtudirektor arhiiviseaduses ja Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud korras. Valiku tegemiseks toimikute hävitamisel liidetakse kriminaalasjade puhul kehtivale säilitustähtajale isikule karistuseks mõistetud aeg. Muude toimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. Kohtuasja toimikust võetakse enne selle hävitamist välja paberil esitatud originaaldokumendid ja tagastatakse dokumendi esitajale. Originaaldokumentide tagastamisel märgitakse infosüsteemis: 1) selle isiku nimi, kellele dokumendid tagastati või märge dokumentide tagastamise kohta posti teel; 2) tagastatud dokumentide loetelu; 3) dokumentide tagastamise kuupäev. Kui dokumente ei ole võimalik tagastada, säilitatakse neid kohtu arhiivis 15 aastat. Hävitamisele kuuluvast kohtuasja toimikust võetakse välja püsivaks säilitamiseks mõeldud kõigi astmete kohtuotsused ja määrused välja arvatud juhul, kui need on vormistatud elektrooniliselt ja allkirjastatud digitaalselt. Kriminaalasja kohtutoimikust võetakse vajaduse korral püsivaks säilitamiseks välja süüdistusakt . Kohtuasja pabertoimiku hävitamise kohta tehakse kohtute infosüsteemis vastava kohtuasja juurde märge. Dokumentide hävitamine dokumenteeritakse hävitamisaktiga, mis vastab Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 181 „Arhiivieeskiri“ §- is 14 sätestatule. § 40. Arhivaalide üleandmine avalikku arhiivi Arhivaalid antakse Rahvusarhiivile üle, järgides Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruses nr 181 „Arhiivieeskiri“ sätestatud nõudeid. 7. jagu Toimikute ja dokumentide väljaandmise kord § 41. Toimikutega tutvumine (1) Toimikuid ja muid dokumente antakse enne kohtuotsuse jõustumist kohtu kantseleis tutvumiseks menetlusosalistele järgmiste dokumentide esitamisel: isikut tõendav dokument – menetlusosaline; isikut tõendav dokument ja volikiri – lepingulistel esindajatel, välja arvatud advokaat, kelle puhul esindusõigust eeldatakse; töötõend – prokurörid ja uurijad. Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikutele otsustab kohtu esimees, kohtu aseesimees, kohtumaja juht või kohtuasja menetlenud kohtunik. Pärast kohtuotsuse jõustumist antakse toimikuid ja muid dokumente tutvumiseks kohtumenetluse seadustikes ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel. Toimikuga tutvumine registreeritakse toimikus, märkides, kellena tutvuja kohtumenetluses esines, tutvumise aja ja kestuse ning vajaduse korral toimiku numbri. Toimikuga tutvumise kohta annab tutvuja allkirja. § 42. Digitaalse toimikuga tutvumine Digitaalse toimikuga võimaldatakse tutvuda avalikule e-toimikule avaliku e-toimiku kaudu. Kui digitaalse toimikuga tutvuda sooviv isik ei saa kasutada avalikku e-toimikut, siis väljastab kohtuametnik isiku taotlusel toimiku väljavõtte paberil, võimaldab isikule juurdepääsu sellele elektrooniliselt kohtu kantseleis või edastab toimiku elektroonilise väljavõtte isiku elektronposti aadressil. Enne paberkandjal väljavõtte väljastamist kontrollib kohtuametnik riigilõivu laekumist vastavalt riigilõivuseaduse §-s 61 sätestatule. § 43. Toimikute väljastamine Toimik saadetakse välja ajutiseks kasutamiseks tööülesannete täitmisel kirjaliku nõudmise alusel posti teel postipakina või käskjalaga uurimisasutustele, prokuratuurile, kohtutele ja õiguskantslerile. Muul juhul saadetakse toimik kirjaliku taotluse esitanud asutusele või isikule kohtu esimehe, kohtu aseesimehe, kohtumaja juhi või kohtuasja menetleva kohtuniku resolutsiooni alusel. Toimiku väljastamisel kinnipidamisasutuses viibivale isikule tutvustatakse toimikut justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” § 29 lõikes 3 sätestatud korras. Toimikuga tutvumisel kinnipidamisasutuses märgitakse toimikusse ka vastutava kinnipidamisasutuse ametniku nimi ja allkiri. Toimik peab kajastama selle liikumist. Toimiku väljastamise nõudekiri koos saatekirja väljatrükiga, samuti tagastamise saatekiri lisatakse toimikule. Kui toimik saadetakse teise kohtu kantseleisse, märgitakse toimiku kaane siseküljele toimiku liikumist kinnitavad andmed, saatekirja ei lisata. Toimiku väljastamine registreeritakse kohtute infosüsteemis, märkides, kellele, millal ja millise nõudmise alusel on toimik saadetud ning millal kohtule tagastatud. § 44. Jõustumiskuupäeva märkimine ning otsuse koopia ja väljatrüki väljastamine Kohtuotsuste ja -määruste originaalidele, mis asuvad kohtutoimikus, märgitakse lahendi jõustumiskuupäev teksti lõppu allkirjadest allapoole . Elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused lõike 5 kohaselt ning oma ametinimetuse. Jõustumist tõendava märkega otsuse koopia või väljatrüki väljastab menetlusosalisele suulise või kirjaliku avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud kohtu kantselei või arhiiv . Ka suulise avalduse põhjal otsuse, koopia või väljatrüki väljastamine registreeritakse. Kui lahend on jõustunud, kinnitab jõustumiskuupäeva ja koopia või väljatrüki õigsust kohtunik, kohtujurist, kantseleijuhataja, referent, kohtu arhivaar või kohtudirektori määratud isik oma allkirja ning kohtu pitseriga. Allakirjutanud ametnik vastutab jõustumismärkega varustatud koopia või väljatrüki ja jõustunud lahendi originaalteksti vastavuse eest. Kui kõrgema astme kohus kohtulahendit muudab, tehakse sellekohane märkus kohtutoimikus olevale esimese astme lahendi väljatrükile ja kohtulahendi digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni. Kui kõrgema astme kohus jätab alama astme kohtu lahendi muutmata ja kõrgema astme kohtulahend jõustub, märgib lõikes 2 nimetatud jõustumismärke kõrgema astme kohtu ametnik ka alama astme kohtu lahendile. Jõustunud lahend avalikustatakse menetlusseadustikes sätestatu kohaselt. 8. jagu Asjaajamise ja riigivara üleandmine § 45. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistuja teenistusest lahkumisel Enne ametikohalt vabastamist annab teenistuja asjaajamise ja tema kätte usaldatud riigivara üle isikule, kes on määratud selle vastuvõtjaks, hiljemalt teenistusest vabastamise päevaks või vahetu juhi määratud ajaks. Teenistuja kohustused ja vastutus riigivara üleandmisel on sätestatud riigivaraseaduses. § 46. Asjaajamise ja riigivara üleandmine teenistussuhte peatumisel Puhkusele minev teenistuja annab asjaajamise ja riigivara üle teda asendavale teenistujale hiljemalt viimasel päeval enne puhkust. Akt vormistatakse juhul, kui: teenistuja vahetu ülemus seda nõuab; dokumentide või ülesannete lahendamise tähtaeg langeb teenistuja äraoleku ajale. § 47. Üleandmis-vastuvõtmisakt Asjaajamise ja riigivara üleandmine vormistatakse üleandmis-vastuvõtmisaktiga juhul, kui lahkub kohtudirektor või kohtu esimees või kui seda nõuab vahetu juht, üleandja või vastuvõtja. Üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastavad üleandja , vastuvõtja ja üleandja vahetu ülemus. Kohtu esimehe või kohtudirektori vahetumisel kooskõlastab akti Justiitsministeeriumi esindaja. Kui üks osapool ei ole akti sisuga nõus, siis esitatakse enne allkirjastamist motiveeritud eriarvamus, mille olemasolu kohta tehakse akti märge. § 48. Üleandmis-vastuvõtmisakti sisunõuded (1) Üleandmis-vastuvõtmisakt peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: täitmisel olevate lepingute loetelu; lahendamisel olevate ülesannete ja vastavate dokumentide loetelu; 3) üleantavate üksikdokumentide ja toimikute loetelu. (2) Kohtudirektori vahetumisel peab üleandmis-vastuvõtmisakt sisaldama lõikes 1 loetletud andmetele lisaks järgmisi andmeid kohtu pitsatite arvu, liike ja asukohta ning nende hoidmise eest vastutavate teenistujate nimesid ja ametikohti. § 49. Ühepoolne ülevõtmine Kui lahkuv teenistuja keeldub asjaajamise ja riigivara üleandmisest või kui üleandmine ei ole võimalik, toimub see ühepoolselt teenistuja vahetu ülemuse juuresolekul. Sel juhul tehakse üleandmis-vastuvõtmisakti vastav märge. 4. peatükk Rakendussätted § 50. Kohustuslikule digitaalse toimiku pidamisele üleminek Määruse § 32 lõiget 1 ei kohaldata enne 1. veebruari t 2017 alustatud kohtuasjadele. Määruse § 32 lõiget 2 ei kohaldata enne 1. septembrit 2017 alustatud kohtuasjadele. Määruse § 32 lõiget 3 ei kohaldata enne 1. jaanuari 2018 alustatud kohtuasjadele. § 51. Kohtuasja pabertoimikute digiteerimine Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult tsiviilasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. jaanuarist 2013 ning kriminaal- ja väärteoasjade suhtes, mille menetlust on alustatud alates 1. juulist 2014. Määruse § 36 lõikes 2 sätestatud nõuet rakendatakse kohustuslikult kohtuasjade suhtes, mille menetlus ei ole käesoleva määruse jõustumise ajaks veel lõppenud. Kohtuasja toimikule, millele on enne määruse jõustumist määratud säilitustähtaeg, kohaldatakse varem määratud säilitustähtaega, välja arvatud juhul, kui kohus digiteerib toimiku ja säilitab seda digitaalselt vastavalt § 36 lõikele 2. Pärast pabertoimiku nõuetekohast digiteerimist tehakse pabertoimiku kaanele märge digiteerimise kuupäeva kohta. § 52. Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruse nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 15. veebruari 2006. a määruses nr 5 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 8 sõnastatakse järgmiselt: „Kohtuasja registreerimisel kohtute infosüsteemis moodustatakse kohtuasja number justiitsministri … määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ § 29 lõikes 3 sätestatud vormis.“; 2) paragrahvi 9 lõike 2 punkt 3 1 sõnastatakse järgmiselt: „3 1 ) skaneeritud paberdokumendid vastavalt justiitsministri …… määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord” § 25 lõikes 7 sätestatule;“. § 53. Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ muutmine Justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisad 3 ja 4 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). § 54. Määruse kehtetuks tunnistamine Justiitsministri 22. detsembri 2005. a määrus nr 57 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord" tunnistatakse kehtetuks. Lisa 1 Kohtukutse Lisa 2 Väljastusteate/ kättetoimetamisteatise vorm Lisa 3 Teadete leht Lisa 4 Sisuloetelu Lisa 5 Kohtutoimikute säilitustähtajad Lisa 6 Üldplank Lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank Lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank Lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank Lisa 11 E- kättetoimetamisvorm Lisa 12 E-edastamisvorm Lisa 3 Vastuväide maksekäsu kiirmenetluses Lisa 4 Vastuväide lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 1 Kohtukutse [kutsutava nimi] [kutsutava ametinimetus] [asutuse nimetus] [kutsutava aadress: tn ja maja, korteri nr] [kutsutava aadress – linn/küla ja sihtnumber] [kutsutava aadress – riik] [e-post, faksi nr] KOHTUKUTSE [kohtu nimetus] kutsub Teid [kostjana] [avalikule/kinnisele] [kohtuistungile/ kohtu eelistungile] kohtuasi kohtuasja nimetus] [ kohtuasja [ kohtuasja number] istungi toimumise aeg: [ pp.kk.aaaa kell ….. – ….] istungi toimumise koht: [ kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number] kohtuasi kohtuasja nimetus] [ kohtuasja [ kohtuasja number] istungi toimumise aeg: [ pp.kk.aaaa kell ….. – ….] istungi toimumise koht: [ kohtu nimetus] [kohtumaja nimetus] [aadress, saali number] Mõjuval põhjusel kohtuistungile mitteilmumisest palume õigel ajal teatada aadressil ___________________________________________ või elektrooniliselt ______________________, faksiga nr ______________________ või telefoni teel ______________________. Palume kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument (nt pass, isikutunnistus; juhiluba). Esindajal palume kaasa võtta ka tema volitust tõendav dokument. Advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu eeldatakse. Lepingulise esindajana tegutseval isikul tuleb võtta kaasa õppekava läbimist tõendav dokument ( TsMS § 218 lg 1 p 2). [selgitus] [hoiatus] [muu tekst] Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr ….. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 2 Väljastusteate/ kättetoimetamisteatise vorm Kahepoolne. Mõõtmed 99 x 210 mm (A4/3). A) esikülg tagakülg [ Kättetoimetamise viis ] MENETLUSDOKUMENT [ VÄLJASTUSTEADE/ KÄTTETOIMETAMISTEATIS] KINNITUSRIBA Saatja/ Tagastada ] KOHUS] KOHTUMAJA [ [ nt. Pärnu Maakohus, Kuninga tänava Kohtumaja, Pärnu [ Tänav. maja nr. sihtnumber. linn] ____________________________________________ Tel. [kohtu tel.nr] Faks. [kohtu faksi nr] E - post: [kohtu e - posti aadress] TAGASTADA VIIVITAMATA / X PÄEVA MÖÖDUMISEL tagakülg [ Kättetoimetamise viis ] MENETLUSDOKUMENT [ VÄLJASTUSTEADE/ KÄTTETOIMETAMISTEATIS] KINNITUSRIBA Saatja/ Tagastada ] KOHUS] KOHTUMAJA [ [ nt. Pärnu Maakohus, Kuninga tänava Kohtumaja, Pärnu [ Tänav. maja nr. sihtnumber. linn] ____________________________________________ Tel. [kohtu tel.nr] Faks. [kohtu faksi nr] E - post: [kohtu e - posti aadress] TAGASTADA VIIVITAMATA / X PÄEVA MÖÖDUMISEL KINNITUSRIBA Saadetist võib: [valikvariandid] Menetlusdokument nr:[kohtuasja nr/ dok . nr] SAAJA: Sisuga : [ dok . sisu kirjeldus/ u 120 tähemärki, kuni 4 [EES-, PEREKONNANIMI / ASUTUSE NIMETUS] real.] [nt. KOHTUISTUNG 29.10.2006 KELL 14.00, KUTSUTUD KOLMANDA ISIKUNA] [Tänav maja -korter, linn/küla, sihtnumber, maakond] VASTUVÕTJA: __________________________________ ____________________ _______ ____________________________ ees- ja perekonnanimi suurtähtedega suhe saajaga või amet allkiri 694690 -1924670 Kuupäev ja koht*: __________________________ __________________________ Dok nr: ____________________________ *Täita edasiandmise koht, kui see erineb saaja aadressist või väljastamine toimub postiasutusest, isikut tõendava dokumendi number Kui dokumendi võtab vastu muu isik kui saajaks märgitud, peab ta esimesel võimalusel andma saadetise üle saajale. Kättetoimetamise katsed: □ Antud üle muule isikule □ Jäetud postkasti □ Tagastatakse saatjale □ Keeldus vastu võtmast □ Ei ela/ ei asu aadressil □ Saaja viibib pikemat aega mujal (palun täpsustada) □ Saaja ei viibinud kohal □ Volitus □ Hoiutähtaja möödumisel □ Adressaat surnud □ Postkast ligipääsmatu □ Kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestunud □ Muu põhjus Esimene katse ___________________ (kuupäev, kellaaeg) Teine katse ___________________ (kuupäev, kellaaeg) Märkused: KÄTTETOIMETAJA: ______________________________________________________ ametinimetus, nimi ja allkiri Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr … „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 3 Teadete leht kriminaal-/ tsiviil-/haldusasjas nr ___________________________ 20 ____ a. Justiitsministri 00. ……. 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 4 Sisuloetelu Sisuloetelu Justiitsministri 00. …. 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 5 KOHTUTOIMIKUTE SÄILITUSTÄHTAJAD Märkused: Kriminaalasja puhul liidetakse toimiku säilitustähtajale karistuseks mõistetud aeg, mida arvestatakse alates karistuse mõistnud kohtulahendi jõustumisest. Kui tsiviilkohtuasjas on tehtud tagaseljaotsus , lisatakse tavapärasele säilitustähtajale 2 aastat. Kohtuasjades, mida ei võetud menetlusse või jäeti läbi vaatamata, on kohtutoimiku säilitustähtaeg 1 aasta. Muude kohtutoimikute puhul arvestatakse säilitustähtaega alates viimase kohtulahendi jõustumise päevast, asjaajamistoimikute puhul viimase dokumendi kuupäevast. Kõik kohtutoimikud, kus kohtuasjas on tehtud Riigikohtu üldkogu lahend, Riigikohtu kolleegiumi täiskoosseisu lahend, Euroopa Liidu Kohtu eelotsus või Euroopa Inimõiguste Kohtu sisuline lahend , tuleb säilitada alaliselt. Kõigil kohtutoimikutel on juurdepääsupiirang, mille puhul lähtutakse kohtumenetluse seadustikes ja menetlusosaliste andmete kaitset reguleerivates seadustes sätestatust. Menetluses mitteosalenud isikute juurdepääsu kohtutoimikule otsustab kohtu esimees või kohtumaja juht. I. KRIMINAALASJAD Jrk nr Asja liik karistusseadustiku järgi KarS § Säilitustähtaeg 1. Kõik kriminaalasjad, mille eest karistati eluaegse vangistusega Alaline 2. Inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod 89−112 Alaline 3. Isikuvastased süüteod 3.1. Eluvastased süüteod 113−117 a) tapmine 113 15 aastat b) mõrv 114 Alaline 3.2. Vabadusvastased süüteod 133−140 3.3. Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod 141−147 a) vägistamine 141 15 aastat 4. Rahvatervisevastased süüteod 4.1. Narkootikumidega seotud süüteod 183−191 a) sama (kui toime pandud suure varalise kasu eesmärgil või kuritegeliku ühenduse poolt) 184 (2¹) Alaline 5. Riigivastased süüteod 231−254 Alaline 6. Õigusemõistmise vastased süüteod 6.1. Õigusemõistmise takistamine 302−309 a) kohtunikule, rahvakohtunikule, uurijale, prokurörile, kaitsjale, kannatanu esindajale ja tema lähedasele raske tervisekahjustuse tekitamine 302 Alaline 7. Kaitseväeteenistusalased süüteod 431−450 Alaline Kriminaalkoodeksi järgi 1. Kõik kriminaalasjad, milles kõrgeimaks karistuseks määrati surmanuhtlus Alaline 2. Inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod 61 1 −61 5 a) inimsusevastane kuritegu 61 1 Alaline b) vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas 61 2 Alaline 3. Riigivastased kuriteod 62−87 (-99) a) terrorism 64¹ Alaline b) terroristlik akt välisriigi esindaja vastu 65 Alaline 4. Isikuvastased kuriteod 100−130 a) tahtlik tapmine 100 15 aastat b) tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel 101 Alaline c) üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine 107 15 aastat d) vägistamine 115 15 aastat 5. Kuriteod õigusemõistmise vastu 168−181 a) seadusele mittevastava kohtuotsuse või määruse tegemine 169 Alaline b) vägivald kohtuniku, kohtukaasistuja, kohtutäituri, advokaadi, prokuröri või uurija, samuti nende lähedaste kallal või samade isikute ähvardamine 172¹ Alaline 6. Kuriteod avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastu 195−211 4 a) õhusõiduki ebaseaduslik hõivamine 197¹ Alaline 7. Kaitseteenistusalased kuriteod 245−267 a) väeosa omavoliline mahajätmine lahinguolukorras 251 Alaline b) lendude või nendeks ettevalmistamise eeskirjade rikkumine 255 Alaline c) laevajuhtimise eeskirjade rikkumine 256 Alaline d) sõjajõudude üleandmine või sõjapidamise vahendite jätmine vaenlasele 262 Alaline II TSIVIILASJAD 1. Perekonnaasjad a) elatise sissenõudmine Alates elatise sissenõudmise õiguse lõppemisest 1 aasta b) põlvnemise tuvastamine ja selle vaidlustamine Alaline c) alaealisele isikule eestkostja määramine Alates eestkoste lõppemisest 10 aastat d) vanema õiguste määramine lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamine 1 aasta lapse täisealiseks saamisest e) alaealise teovõime laiendamine Lapse täisealiseks saamiseni f) isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma Alaline g) lapsendamine Alaline h) vanema hooldusõiguse piiramine Alaline i) muud lapsega seotud perekonnaasjad Lapse täisealiseks saamiseni 2. Asjad tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi a) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine 15 aastat b) äraolija varale hoolduse seadmine Alates hoolduse lõppemisest 5 aastat c) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine Alates eestkoste lõppemisest 5 aastat d) isiku paigutamine kinnisesse asutusse (mh esialgne õiguskaitse) Alates kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamisest 3 aastat e) lähenemiskeelu ja muude sellesarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks Alates lähenemiskeelu lõppemisest 3 aastat 3. Asjaõigusasjad a) omandiasjad Alaline 4. Pankrotiasjad Menetluse lõpetamisest alates 5 aastat 5. Pärimisasjad Alaline 6. Võlaõigusasjad a) võõrandamislepingud Alaline 7. Tööõigusalased asjad a) töölepingud (mh sõlmimine, lõpetamine) 50 aastat III HALDUSASJAD 1. Munitsipaal- ja riigivara a) vara kasutusse andmine Alates kasutusseadmise lõppemisest 11 aastat 2. Omandiasjad Alaline Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr .. 3334385 9017 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“ lisa 6 Üldplank Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse nr .. „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 7 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline kirjaplank Teie Meie 20__ a nr Justiitsministri 00. …. 2017. a määruse 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 8 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides kirjaplank 20 __ a. nr Teie Meie 20 __ a. nr 20 __ a. nr Teie Meie 20 __ a. nr 0 9105388 Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 2941955 57038 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 9 Kohtusüsteemi logoga ühevärviline üldplank Justiitsministri 00. … 2017. a määruse nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 10 Kohtusüsteemi logoga täisvärvides üldplank Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 11 E-KÄTTETOIMETAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus vastuvõtmiseks saadetud uus kättetoimetamist vajav dokument kohtuasjas nr [kohtuasja ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi vastuvõtmiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui dokument on avaliku e-toimiku süsteemis vastu võetud, loetakse, et see on Teile kätte toimetatud. Süsteem registreerib vastuvõtmise automaatselt dokumendi avamisel või vastuvõtmise kinnitamisel seda avamata ja kohtu täiendav teavitamine dokumendi vastuvõtmisest ei ole vajalik. Kui Teil ei ole võimalik dokumenti elektrooniliselt infosüsteemi kaudu vastu võtta, palume sellest kohe teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik Teile dokument kätte toimetada. Dokumendi kättesaamise kohta tuleb Teil sellisel juhul edastada kohtule allkirjastatud kinnitus. KUIDAS AVADA DigiDoc -vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc -vormingus dokumentide (laiendiga . ddoc ) avamiseks ja lugemiseks, on nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.e e ) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.e e ) . Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc -vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] Justiitsministri 00. … 2017. a määrus nr 00 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kodukord“ lisa 12 E-EDASTAMISVORM Lugupeetud [menetlusosalise ees- ja perenimi] Teatame, et Teile on avalikus e-toimikus kättesaadavaks tehtud uus dokument kohtuasjas nr [kohtuasja nr ja menetluse number] [menetluse pealkiri]. Dokumendi info: [dokumendi liik või alaliik või alaliigi täpsustus] nr [dokumendi number], [dokumendi kuupäev]. Dokumendi kättesaamist ei ole vaja kinnitada. Dokumendiga tutvumiseks palume kasutada avalikku e-toimikut (http://www.e-toimik.ee). Siseneda saab isikutunnistuse või mobiil-ID-ga. Kui Teil ei ole võimalik dokumendiga elektrooniliselt infosüsteemi kaudu tutvuda, palume sellest teada anda ning edastada kohtule selle sidevahendi andmed, mille kaudu on võimalik dokument edastada. KUIDAS AVADA DigiDoc -vormingus dokumenti Kui dokumendi avalikus e-toimikus avamine ei õnnestu seetõttu, et Teie arvutis puudub tarkvara digitaalselt allkirjastatud dokumentide, s.o DigiDoc -vormingus dokumentide (laiendiga . ddoc ) avamiseks ja lugemiseks, on nendega tutvumiseks kaks võimalust: 1) laadida selleks vajalik tarkvara oma arvutisse (tasuta tarkvara saab alla laadida aadressilt http://www.id.e e ) või 2) avada ja lugeda dokumente portaalis DigiDocCheck (aadress: https://digidoc.sk.e e ) . Portaalis dokumentide avamiseks peab Teil olema üksnes internetiühendusega arvuti. Lisatarkvara, kaardilugejat ega ID-kaarti ei ole vaja. Dokumendi lugemiseks tuleb DigiDoc -vormingus dokument kõigepealt salvestada oma arvutisse, seejärel portaali üles laadida ning selle kaudu avada. [kohtuametniku nimi] [ametinimetus] [kohtu nimetus] [kohtuametniku telefoninumber] [kohtuametniku e-posti aadress] Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 3 Vorm MKM-3 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: Kantselei tempel NUMBER MENETLEJA märkused VASTUVÄIDE maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… …………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Enne vormi täitmist palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist! * - täitmiseks kohustuslik! 1. Pooled ja nende esindajad Koodide seletus: 01 Avaldaja * 03 Avaldaja lepinguline esindaja 05 Avaldaja seaduslik esindaja 02 Võlgnik * 04 Võlgniku lepinguline esindaja 06 Võlgniku seaduslik esindaja Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Ees- ja perekonnanimi / Juriidilise isiku nimi Isikukood või sünniaeg / registrikood Aadress (tänav, maja, korter) Linn või vald Riik Sihtnumber Maakond Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Telefon E-post Kood Muud üksikasjad 2. Vastuväide 2.1. Vastuväite esitamine * Esitan käesolevaga vastuväite ” …………” ………………………………… 20 ……. a välja antud makseettepaneku kohta. TsMS § 485 lg 1 : Võlgnik võib nõude või selle osa vastu esitada makseettepaneku teinud kohtule vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva (välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul. 2.2. Vastuväite ulatus Esitan vastuväite kogu nõude vastu Tunnustan nõuet osaliselt summas …………………………………………………… eurot, sealhulgas: täidetakse vastavalt makseettepanekule täidetakse vastavalt makseettepanekule selgitus summa eurot eurot eurot eurot eurot eurot eurot 2.3. Vastuväite põhjendus …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… …………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 488: Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 489 lg 2¹: Kohus võib avaldaja ja võlgniku ühise kirjaliku avalduse alusel maksekäsu tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks (loe täpsemalt viimasel lehel olevast juhisest). 3. Allkiri 3.1. Vastuväite esitaja allkiri  Ees- ja perekonnanimi Allkiri 3.2. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta 2445385 74572 Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3: kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusele tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab esindaja VASTUVÄITE ESITAMINE MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Maksekäsu kiirmenetluse olemus Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) 49. peatükk (§-d 481−497). Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega peatub nõude aegumistähtaeg samamoodi hagi esitamisega. Maksekäsu kiirmenetluse käik Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule kätte koos vastuväite blanketiga. Makseettepaneku kohaselt tuleb võlgnikul tasuda väidetav võlg koos intresside ja menetluskuludega 15 päeva (makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates makseettepaneku kättetoimetamisest või esitada sama tähtaja jooksul kohtule vastuväide. Tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse ( TsMS § 62 lg 2). Kui tähtaja viimane päev langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale või riigipühale vahetult järgnev tööpäev. Võla tasumisest tuleb kohtule kohe teatada, et vältida maksekäsu väljaandmist. Vastuväite esitamise korral jätkub nõude menetlemine hagimenetluses (korteriomandist või kaasomandist tulenevas asjas hagita menetluses) juhul, kui avaldaja ei ole soovinud makseettepanekule vastuväite esitamise korral menetluse lõpetamist. Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. Kui võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigel ajal vastuväidet esitanud, teeb kohus maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Kui võlgnik tunnustab nõuet, kuid oma majandusliku olukorra tõttu ei ole võimeline nõutud summat korraga tasuma, on võlgnikul õigus pöörduda avaldaja poole ettepanekuga sõlmida maksegraafik. TsMS § 489 lõike 2¹ kohaselt võib kohus maksekäsu tegemisega koos kinnitada maksegraafiku võla tasumiseks, kui avaldaja ja võlgnik esitavad kohtule ühise avalduse. Avaldaja ja võlgniku taotlus maksegraafiku kinnitamiseks tuleb kohtule esitada enne vastuväite esitamise tähtaja möödumist. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka täitemenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti ( TsMS § 172 lg 9). Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale Maksekäsu peale võib võlgnik esitada 15 päeva (maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva) jooksul alates maksekäsu kättetoimetamisest määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud juhtudel. Need on: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 3 protsenti vaidlustatavalt summalt, kuid mitte vähem kui 45 eurot. Pooled ja nende esindajad Jaotise alguses on märgitud koodid, mis tuleb sisestada vastavasse lahtrisse, kui märgitakse andmeid isiku kohta (p 1). Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või esindaja vahendusel. Kui vastuväite esitab esindaja, tuleb jaotises märkida ka esindaja andmed: nimi, isikukood või sünniaeg ja kontaktandmed. Kui avalduses märgitud võlgniku andmed on ebaõiged, peab võlgnik kohtule teatama õiged andmed ( TsMS § 394 lg 4). Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse makseettepanekus märgitud andmete põhjal. Vastuväide Vastuväites märgib võlgnik, kas ja mis ulatuses ta esitatud nõuet tunnustab, lähtudes makseettepanekus toodust (p 2.2). Nõudele vastuväite esitamise korral alustab kohus hagimenetlust. Kui avaldaja on väljendanud soovi vastuväite esitamise korral menetlus lõpetada, menetlus lõpetatakse. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga (  ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. Vastuväitele ei lisata vastuväidet tõendavaid dokumente. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus . Vastuväite põhjendamine ei ole kohustuslik. Siiski peaks võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes võla tasumisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes suureneb võlgnikult nõutav summa. III. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja p 3.1). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p 3.2). Vastuväite elektroonilisel esitamisel peab see olema digitaalselt allkirjastatud. 33 Justiitsministri 28.12.2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 4 Vorm MKM-4 Täidab kohtu kantselei SAABUNUD: Kantselei tempel NUMBER MENETLEJA märkused VASTUVÄIDE lapse elatisnõudele maksekäsu kiirmenetluses Esitamise kuupäev: …… ………………… ………… (päev/kuu/aasta) Esitatakse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajale Palun kindlasti lugeda viimasel leheküljel olevat juhist – see aitab käesolevat vormi täita! Tärniga (  ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. I VÕLGNIK I VÕLGNIK 1. Võlgniku ees- ja perekonnanimi  2. Võlgniku isikukood või sünniaeg  3. Võlgniku aadress  Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter 4. Võlgniku sidevahendid  Telefon E-post 5. Võlgniku esindaja Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Kontaktaadress Telefon E-post II AVALDAJA II AVALDAJA 6. Lapse/laste ees- ja perekonnanimi  7. Lapse/laste isikukood või sünniaeg  1 1 2 2 3 3 8. Lapse/laste elukoht  Riik Sihtnumber Maakond Linn või vald Asula (küla, alevik, alev, vallasisene linn) Tänav, maja, korter 9. Lapse esindaja  Ees- ja perekonnanimi Isikukood või sünniaeg Aadress Telefon E-post 10. Muud üksikasjad III VASTUVÄIDE III VASTUVÄIDE 11. Vastuväite esitamine  Esitan käesolevaga vastuväite ” ……… ” …………………… 20 ……a välja antud makseettepaneku kohta. TsMS § 494 lg 1 : Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. 12. Vastuväite sisu  Esitan järgmise vastuväite: Ma ei ole lapse vanem Ma elan lapsega koos ja osalen lapse ülalpidamises Ma olen täitnud oma ülalpidamiskohustust Maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud Aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti Elatise suurus on määratud ebaõigesti Minu majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas Tähelepanu! : Kui Te esitate elatise maksmise nõudele vastuväite põhjusel, et Teie majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud suuruses, tuleb Teil ühtlasi esitada andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisada sellele vastavad tõendid. Andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus. 13. Vastuväite põhjendus  ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ………………………………………………………………………………………………………………………..………… Vastuväitele lisatud dokumentide loetelu: ………………………………………………………………………………………………………………………..………… ……………………..………………………………………………………………………………………..…..……………… ………………………………………………………………………………………………………………………………..… TsMS § 488 : Võlgnik võib kohtule esitatava avalduse alusel võtta makseettepaneku kohta esitatud vastuväite tagasi kuni hagile vastamiseni või hagimenetluses muu esimese menetlustoimingu tegemiseni. Vastuväite tagasivõtmise korral maksekäsu kiirmenetlus jätkub. TsMS § 496 lg 1 : Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus määrusena maksekäsu, milles kohustab võlgnikku elatist määratud suuruses tasuma. IV IV 14. Vastuväite esitaja allkiri  Ees- ja perekonnanimi Allkiri 15. Esindaja kinnitus esindusõiguse kohta 2400168 56665 Kinnitan oma esindusõiguse olemasolu: Esindusõiguse alus: ………………………………………………………………………………………………………………………… TsMS § 482 lg 3 : kinnitus esindusõiguse olemasolu kohta ja viide esindusõiguse alusel tuleb lisada juhul, kui vastuväite esitab võlgniku esindaja. VASTUVÄITE ESITAMINE ELATISNÕUDEGA MAKSEKÄSU KIIRMENETLUSES Maksekäsu kiirmenetluse olemus Maksekäsu kiirmenetlus on formaliseeritud menetlus, mis võimaldab võlausaldajal hagimenetlusest kiiremini ja väiksemate kulutustega saada täitedokument (maksekäsk). Kohus lahendab maksekäsu kiirmenetluses ka alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt lapsele elatise nõudmise avalduse. Nõutav elatis kuus ei või ületada poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära üle 1,5 korra. Maksekäsu kiirmenetlust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS ) 49. peatükk (§-d 481−497). Maksekäsumenetluses ei toimu kohtuistungit ning kohus teeb lahendi üksnes maksekäsu kiirmenetluse avalduse põhjal. Kohus ei kontrolli põhjalikult, kas avaldaja võib nõude esitada. Maksekäsu kiirmenetluse käik Maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamisel teeb kohus määrusega makseettepaneku, mis toimetatakse võlgnikule kätte koos vastuväite blanketiga. Võlgnik võib makseettepaneku teinud kohtule esitada elatisnõude või selle osa vastu põhistatud vastuväite makseettepaneku kättetoimetamisest alates 15 päeva jooksul, makseettepaneku välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul. Tähtaeg hakkab kulgema makseettepaneku kättesaamisele järgnevast päevast. Vastuväite esitamise viimaseks päevaks on tähtaja viimane päev. See tähendab, et tähtaja viimasel päeval peab olema vastuväide jõudnud kohtusse ( TsMS § 62 lg 2). Kui tähtaja viimane päev langeb puhkepäevale või riigipühale, loetakse tähtaja viimaseks päevaks puhkepäevale või riigipühale vahetult järgnev tööpäev. Kui võlgniku esitatud vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetluse lõpetamist. Kui elatisnõue lahendatakse hagimenetluses, loetakse võlgniku vastuväited elatisnõudele kostja hagi vastuseks. Kohus annab kostjale vajaduse korral täiendava tähtaja hagile vastamiseks, muu hulgas, kui hageja oma nõuet muudab või täiendavalt põhjendab. Kui võlgnik ettenähtud tähtaja jooksul elatisnõude kohta vastuväidet ei esita või kui ta esitab vastuväite, mida maksekäsu kiirmenetluses ei saa esitada, või kui vastuväide on põhistamata, teeb kohus maksekäsu, milles kohustab võlgnikku tasuma elatist määratud suuruses. Maksekäsk kuulub viivitamata täitmisele. Täitemenetluse läbiviimisel lisanduvad maksekäsus nimetatud summadele ka täitemenetluse kulud. Määruskaebuse esitamine maksekäsu peale Maksekäsu peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, maksekäsu välismaal kättetoimetamise korral 30 päeva jooksul maksekäsu kättetoimetamisest . Määruskaebuse esitamine on võimalik üksnes TsMS § 489¹ lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud juhtudel. Need on: makseettepanek toimetati võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet; võlgnik ei saanud vastuväidet makseettepanekule esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu; maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu; võlgniku seaduslik esindaja või võlgniku üldõigusjärglane võib esitada kahe kuu jooksul maksekäsust teadasaamisest arvates määruskaebuse, kui on ilmnenud peatumise alus, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada. Määruskaebuse esitaja peab tuginema ühele p-des 1−3 nimetatud asjaoludest. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba. Võlgnik Võlgnik võib vastuväite makseettepanekule esitada isiklikult või esindaja vahendusel. Viimasel juhul tuleb blanketile märkida ka esindaja andmed (p 5). Avaldaja Avaldaja andmed vastuväite blanketil täidetakse makseettepanekus märgitud andmete põhjal. Vajaduse korral saab võlgnik esitada omapoolseid täpsustusi andmete kohta (p 10). Vastuväide Võlgnik peab vastuväites märkima, mis vastuväite ta esitab (p 12). TsMS § 494 lg 2 järgi võib võlgnik esitada elatisnõudele üksnes vastuväite selle kohta, et: ta ei ole lapse vanem; ta elab lapsega koos ja osaleb lapse ülalpidamises; ta on täitnud oma ülalpidamiskohustust; maksekäsu kiirmenetlus ei ole seaduse järgi lubatud; aeg, millest alates elatise maksmist nõutakse, on määratud ebaõigesti; elatise suurus on määratud ebaõigesti. Kui võlgniku majanduslik olukord ei võimalda maksta elatist nõutud summas, on võlgnikul õigus esitada elatise maksmise võimatusele või piiratud võimalusele tuginev vastuväide üksnes juhul, kui ta ühtlasi esitab ka andmed oma sissetuleku, vara ja majandusliku seisundi kohta ning lisab sellele vastavad tõendid. Nimetatud andmed tuleb esitada justiitsministri määrusega kehtestatud vormil. Vorm on kättesaadav veebiaadressil: www.just.ee/maksek2sumenetlus . Vastuväite põhjendamine on kohustuslik (p 13). Lisaks peab võlgnik arvestama, et vastuväite esitamine üksnes elatise maksmisega viivitamise eesmärgil toob asja hagimenetluses arutamise korral kaasa menetluskulude suurenemise ning lõppkokkuvõttes võlgnikult nõutav summa suureneb. Vastuväite võib esitada makseettepanekule lisatud blanketil või muus vormis. Vastuväite esitamisel muus vormis peab lähtuma TsMS §-s 494 sätestatust. Vastuväite elektrooniline vorm on kättesaadav veebilehel www.just.ee/maksek2sumenetlus . Vastuväite blanketi kasutamisel tuleb silmas pidada, et blankett peab olema täidetud selgelt ja loetavalt. Tärniga (  ) tähistatud väljad on täitmiseks kohustuslikud. IV. Allkiri Vastuväitele kirjutab alla vastuväite esitaja (võlgnik või tema esindaja). Kui vastuväite esitab võlgniku esindaja, peab ta vastuväites kinnitama oma esindusõiguse olemasolu ning viitama esindusõiguse alusele (p-d 14, 15). Elektrooniliselt esitatud vastuväide tuleb allkirjastada digitaalselt. 37 Urmas Reinsalu Minister Norman Aas Kantsler 39 (39)