Vastus

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17312 Tsiviilasi Maa-ameti kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistamisasjas nr 86307201850 kinnistusraamatu kande tegemiseks Menetlustoiming Avalduse läbivaatamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Maa-amet (registrikood 70003098); esindajad Avaldaja esindaja: Heidi Tali (isikukood 47007032754). RESOLUTSIOON 1. Anda kinnistamisavaldus tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord 2. Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati 08.10.2018 kinnistamisavaldus kinnistute nr 8397450 ja nr 2898037 koosseisuandmete muutmiseks ja 02.11.2018 vastulause. 2. Maa-amet palub kinnistusraamatu registriosa 8397450 esimesse jakku kanda järgmised andmed: 31701:001:1229 Rapla maakond, Kohila vald, Salutaguse küla, Uulu, Maatulundusmaa 100%, 2,04 ha; ning kinnistusraamatu registriosa 2898037 esimesse jakku kanda 31701:001:1228 Rapla maakond, Kohila vald, Salutaguse küla, Alesti, Maatulundusmaa 100%, 12,10 ha. Avaldusele on muuhulgas lisatud kinnistute omanike, ning kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste omajate katastripidajale adresseeritud digitaalselt allkirjastatud nõusolekud kinnistute katastriandmete muutmiseks. 3. 19.10.2018 kandemääruses nr 1252162018 leidis kinnistusosakonna kohtunikuabi, et Maa-ameti avalduse alusel ei ole alust taotletud kinnistusraamatu toiminguid teha, vaid taotluse peavad esitama õigustatud isikud ning määras, et Evune OÜ ja Janek Põldsaar peavad esitama notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kinnistamisavalduse kannete tegemiseks kinnistu nr 8397450 osa kinnistuga nr 2898037 liitmise kohta; kinnistute nr 2852137, 2969137 ja 3005437 omanike nõusolekud kinnistust nr 8397450 osa eraldamise kohta kande tegemiseks; ning andmed kinnistusraamatu toimingute tehinguväärtuse määramise aluse kohta ja riigilõivu 1  tasumise kohta vastavalt tehinguväärtusele. Maa-amet esitas 02.11.2018 vastulause kandemäärusele nr 1252162018. 4. Vastavalt kinnistusregistri andmetele registriossa 8397450 kantud kinnistu pindala on 22 759 m2. Registriossa 2898037 kantud kinnistu pindala on 11,87 ha. Seega tuleks Maa-ameti avalduse alusel sisuliselt teha kanded kinnistu nr 8397450 osa liitmise kohta kinnistuga nr 2898037, sealjuures kinnistu nr 8397450 pindala väheneks ligikaudu 0,23 ha võrra ja kinnistu nr 2898037 pindala suureneks ligukaudu 0,13 ha võrra. Kinnistuga teise kinnistu osa liitmise ja kinnistust osa eraldamise kohta tuleb kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 p 6 järgi teha kanded vastava kinnistu kohta avatud kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis». KRS § 13 lg 2 ja 3 sätestatust tulenevalt riigi maakatastri pidaja esitab andmeid kinnistusregistriosa esimese jao muudatuste kohta, kui muudetakse kinnistu katastritunnust, kinnistu sihtotstarvet, kinnistu asukohta, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõiguseid (§ 9 lg 3) või kinnistu pindala. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 593 lg-le 1 teeb kohus registrisse kandeid avalduse alusel. Vastavalt KRS § 34 lg-le 1 on kinnistamisavalduse esitamise õigus isikul, kelle õigusi kanne puudutab või kelle kasuks kanne tehakse. Evune OÜ-le kuuluva kinnistu osa liitmine Janek Jõesaarele kuuluva kinnistuga ei puuduta Eesti Vabariigi õigusi. Seega ei ole Maa-ametil KRS § 13 lg 1-3 ja § 34 lg 1 sätestatust tulenevalt õigust esitada avaldust kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kohta kannete tegemiseks, käesoleval juhul kinnistute nr 8397450 ja nr 2898037 kohta. 5. Alates 01.07.2018 on KAHOS vastuvõtmise käigus muudetud KRS § 13 lg-t 4, mida tõlgendab Maa-amet selliselt, et kinnistusraamatu kanne ühe isiku maaomandi osalise ülemineku kohta (sealjuures pindala suuruse piiranguta) teisele isikule tuleks teha Maa- ameti avalduse alusel, millele on lisatud katastripidajale adresseeritud kinnistute omanike digitaalselt allkirjastatud nõusolekud kinnistute katastriandmete muutmiseks. Kuni 01.07.2018 on kinnistusraamatu pidaja juhindunud asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 sätestatust, mille kohaselt kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Sama seisukoht on väljendatud õiguskirjanduses (P. Varul jt, Asjaõigusseadus I. Kommentaarid 2014, lk 109). Samas sisaldub AÕS §-s 641 kaudne viide „kui seadus ei sätesta teisti“. 6. Kohtunikuabi leiab, et kinnistust nr 8397450 osa eraldamise kohta kande tegemiseks on kinnistut koormavate piiratud asjaõiguste, reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste omajate nõusolek vajalik. Kinnistust osa eraldamine võib kahjustada piiratud asjaõiguste omajate õigusi või muuta täiesti võimatuks õiguse teostamise. Kui kohus peaks leidma, et Maa-ameti 08.10.2018 avalduse alusel tuleb teha kanne kinnisomandi osalise ülemineku kohta, siis juhib kohtunikuabi tähelepanu, et KAHOS muudatused kinnisomandi üleminekut puudutavas osas võivad olla vastuolus Põhiseaduse § 32 sätestatud omandi kaitstuse põhimõttega. Kuni 01.07.2018 oli Eesti Vabariigis kinnisomandi kaitse tagatud mh omandi ülemineku tehingu notariaalse tõestuse vorminõudega ja vastava kinnistamisavalduse esitamiseks õigustatud isiku seaduses sätestamisega. Eriti kõrge kvalifikatsiooniga jurist, notar, selgitas välja tehingus osalejate tegeliku tahte ja hoolitses selle eest, et kellegi huvid (nt piiratud teovõimega osaleja) ei saaks tema tahte vastaselt kahjustatud, misjärel kohus teostas tehingu eelduste täiendava formaalse kontrolli (KRS § 46) enne õigusmuudatust jõustava kinnisturaamatu kande tegemist. Kohtunikuabil on kahtlus, et täitevvõimu esindaja avalduse alusel kinnisomandi üleminek rikub märgatavalt omandi kaitstuse põhimõtet. Sisuliselt võib olla jäänud ühe täitevvõimu esindaja otsustada, kellelt ja kui palju maad ära võtta ning kellele ja kui palju maad juurde anda, võib-olla ka jätkuvalt riigi omandis 2  oleva maa arvel. Kaheldav on garantii, et protsessi käigus on välja selgitatud maaomanike tegelik tahe ja soov oma maast loobuda. 7. Kohtunikuabi palub kohtunikul anda seisukoht, kas KRS § 13 lg 4 sõnastus alates 01.07.2018 (ja muud Maa-ameti viidatud sätted) ongi see seadus, mis muudab ära seni kehtinud notariaalse tõestamise ja õigustatud isiku kinnistamisavalduse vajalikkuse kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemisel. Samuti palub kohtunikuabi kohtunikul anda seisukoht, kas enam ei ole vajalik ka KRS § 341 lg 1 nimetatud puudutatud isiku kinnistusosakonnale adresseeritud nõusolek vastava kande tegemiseks, sest ka selles sättes sisaldub kaudne viide „kui seadus ei sätesta teisiti“. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 8. Avaldaja taotleb Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistriosas nr 8397450 ja nr 2898037 koosseisuandmete muutmist. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 ja 58 peatüki sätete järgi hagita menetluses. 9. TsMS § 595 lg 2 p 3 ja 4 alusel peab kohtunikuabi andma kinnistamisavalduse menetlemise üle kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused ja tema arvates on kohaldamisele kuuluv säte vastuolus põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega. Käesolevas asjas on Tartu Maakohtu kinnistusosakond edastanud 08.10.2018 esitatud kinnistamisavalduse koos lisadega kinnistamisasjas nr 86307201850 Harju Maakohtu kohtunikule. Kandemääruse kohaselt palub kohtunikuabi esitada kohtul seisukoht, kas KRS § 13 lg 4 sõnastus alates 01.07.2018 (ja muud Maa-ameti viidatud sätted) ongi see seadus, mis muudab ära seni kehtinud notariaalse tõestamise ja õigustatud isiku kinnistamisavalduse vajalikkuse kinnisomandi ülemineku kohta kande tegemisel ning, kas enam ei ole vajalik ka KRS § 341 lg 1 nimetatud puudutatud isiku kinnistusosakonnale adresseeritud nõusolek vastava kande tegemiseks, sest ka selles sättes sisaldub kaudne viide „kui seadus ei sätesta teisiti“. 10. Kohtule on esitatud Maa-ameti 08.10.2018 kinnistamisavaldus ja vaidlusaluste kinnistute omanike ning kinnistuid koormavate piiratud asjaõiguste omajate katastripidajale adresseeritud digitaalselt allkirjastatud nõusolekud kinnistute katastriandmete muutmiseks. 11. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg 1 kohaselt on maakorraldus MaaKS tähenduses tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. 12. MaaKS § 10 lg 1 kohaselt on lihtsad maakorraldustoimingud MaaKS §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lg 62 kohaselt kinnisasja osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel registreeritakse katastriüksused maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku ja kinnisasja omaniku avalduse või 3  kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe alusel. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 41 kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. MaaKatS § 3 lg 1 kohaselt on katastri vastutav töötleja Maa-amet. 13. KRS § 13 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3), kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS § 13 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. 14. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmise ja kinnistu osa eraldamisega KRS § 13 lg 1 p 6 mõttes. Kohus hinnangul on antud juhul kinnisasjade piiride muutus toimunud maakorraldustoimingu käigus MaaKS § 12 lg 1 mõttes. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, mistõttu on Maa-ametil KRS § 13 lg 4 kohaselt õigus kinnistamisavalduse esitamiseks andmete muutmiseks. KRS § 13 lg 4 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud, mistõttu on KRS § 13 lg 4 alusel kinnistamisavalduse esitamisel vajalik puudutatud isikute nõusolek. Kuivõrd kinnistamisavaldusele peab olema lisatud ka puudutatud isikute nõusolek, ei leia kohus, et antud juhul toimuks põhisseaduse §-s 32 sätestatud omandi kaitstuse põhimõtte rikkumist. 15. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et KRS § 13 lg 4 sõnastus alates 01.07.2018 (ja muud Maa-ameti viidatud sätted) ei muuda sisuliselt ära seni kehtinud nõudeid kinnisomandi üleandmise kandele, kuid võimaldab erandina katastriüksuse piiride muutmist maakatastri pidaja kinnistamisavalduse alusel. Olukorras, kus toimub katastriüksuse piiride muutumine, peab avaldusele oleme liidetud ka kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Seega on kohus seisukohal, et KRS § 13 lg-s 4 sätestatu näol on tegemist olukorraga, mille puhul ei ole tarvilik esitada notariaalselt tõestatud õigustatud isiku kinnistamisavaldust, kuid vastav säte ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna puudutatud isikute õigused on kaitstud tulenevalt täiendavast tingimusest, mille kohaselt peab kinnistamisavaldusele olema lisatud omaniku ja teiste puudutatud isikute nõusolek. 16. Kohus annab TsMS § 595 lg 3 alusel kinnistamisavalduse tagasi kohtunikuabile. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. 4  17. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 näeb ette, milliste maakohtu määruste peale registriasjades võib esitada määruskaebuse. Antud juhul puudub võimalus esitada määruskaebus käesoleva määruse peale. 18. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 alusel 3 500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5  Tsiviilasi nr 2-18-17534 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 3. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-17534 Tsiviilasi kinnistamisasi nr 75843201850 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31.10.2018 kandemäärus nr 1304442018 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maa-ameti määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Maa-amet, e-post [email protected] avaldaja esindaja Kaire Bamberg, e-post [email protected] Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maa-ameti 14.11.2018 määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31.10.2018 kandemäärus nr 1304442018 kinnistamisasjas nr 75843201850 ning saata Maa-ameti 06.09.2018 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registrikande tegemiseks. 3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Maa-ameti kanda. Edastada määrus Maa-ametile ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Seadus ei sätesta määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 4575850, asukohaga Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Visusti küla, Metsaste ning nr 754535, asukohaga Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Visusti küla, Laaritoa kohta 06.09.2018 kinnistamisavaldus. Kinnistamisavalduse kohaselt palub Maa-amet (avaldaja) muuta registriosade nr 4575850 ja nr 754535 esimeses jaos andmeid vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele järgmiselt: kinnistusraamatu registriosa nr 4575850 – 24701:001:0207 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Visusti küla, Metsaste, elamumaa 100%, 19991 m² ning kinnistusraamatu registriosa nr 754535 – 24701:001:0208 Jõgeva maakond, Jõgeva vald, Visusti küla, Laaritoa, elamumaa 100%, 3639 m². Kinnistamisavaldusele on lisatud omanike nõusolek vastavalt KRS § 13 lg-le 4. 2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi määras 04.10.2018 kandemäärusega nr 1181612018 avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 26.10.2018. Kandemääruse kohaselt tuli kinnistute omanikel esitada kinnistusosakonnale vormikohane, so KRS § 34 lg 71 järgne notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esimese jao andmete muutmiseks ning AÕS §-s 641 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks. Kuna Maa-amet esitas 17.10.2018 kinnistusosakonnale omapoolsed selgitused nõutud puudusi kõrvaldamata, jättis kohtunikuabi 31.10.2018 kandemäärusega nr 1304442018 avaldaja 06.09.2018 kinnistamisavalduse rahuldamata. 3. Avaldaja esitas 14.11.2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31.10.2018 kandemäärusele nr 1304442018 määruskaebuse, milles palub viidatud kandemääruse tühistada ning avaldaja 06.09.2018 kinnistamisavalduse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kehtiva õiguse järgi antud asjas notariaalselt tõestatud asjaõigusleping nõutav. Avaldaja märgib, et alates 01.07.2018 jõustunud seadusemuudatustega nähakse ette mitmed erisused kinnistamisavalduste esitamisel maakorraldustoimingute raames. Muu hulgas muudeti ka senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Alates 01.07.2018 ei kohaldu maakorraldustoimingute läbiviimisel enam AÕS § 641. Avaldaja hinnangul ei ole antud asjas kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks alust, kuna katastripidajast avaldaja esitatud kinnistamisavaldus maakorraldustoimingu alusel katastriandmete muutmiseks ning lisatud dokumendid (kinnisasja omanike vaheline kokkulepe) on nõuetekohased ning vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele. 4. Tartu Maakohtu kohtunikuabi edastas 19.11.2018 kandemäärusega nr 1374592018 avaldaja määruskaebuse TsMS § 663 lg-te 6 ja 61 alusel kohtunikule. Kohtunikuabi jäi seejuures varem esitatud seisukoha juurde, et kuivõrd antud juhul muudetakse kinnistute piire (kinnistu nr 4575850 pindala väheneks ja kinnistu nr 754535 pindala suureneks 195 m2 võrra), ei ole võimalik kinnistusraamatus muuta katastriandmeid ilma AÕS-s sätestatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguta. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 31.10.2018 kandemäärus nr 1304442018 TsMS § 663 lg 4 alusel tühistada ning saata Maa- ameti 06.09.2018 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale selles taotletud kannete tegemiseks. Antud juhul on Maa-amet katastripidajana 06.09.2018 esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu (kinnistu piiride muutmine looduses) alusel kinnisasjade nr 4575850 ja nr 754535 koosseisu andmete (katastritunnus, sihtotstarve, pindala) muutmiseks kinnistusraamatus ning lisanud sellele külgnevate kinnisasja omanike (ainuomanik Leinar Metsaste ning abikaasadest ühisomanikud Aimar Metsaste ja Jane Metsaste) digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe. Alates 01.07.2018 kehtiv MaaKatS § 4 lg 41 sätestab, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. Sama regulatsioon, mille kohaselt on katastripidajale antud õigus kinnistamisavalduse esitamiseks, on alates 01.07.2018 ette nähtud ka KRS § 13 lg-s 4 ja MaaKS § 11 lg-s 4. Seaduseelnõu 598 SE seletuskirjast nähtuvalt on muudatuse peamiseks eesmärgiks kinnisasjaomanike halduskoormuse vähendamine ja maakatastri andmete operatiivsem kandmine kinnistusraamatusse, et tagada katastri ja kinnistusraamatu esimese jao andmete identsus. Lähtutud on põhimõttest, et maatoimingute registreerimise protseduur oleks isikule vähem koormav ja et ta ei peaks tegema samasisulisi avaldusi erinevatele registritele. Maakorraldustoiminguks MaaKS § 2 lg 2 p 3 alates 01.07.2018 kehtiva regulatsiooni järgi on ka kinnisasja piiri muutmine. Sealhulgas ei toimu MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS tähenduses (MaaKS § 2 lg 5), vaid vastavalt MaaKS § 10 lg-le 4 lähtutakse piiri muutmisel MaaKatS-s ja KRS-s sätestatust. Seega eristatakse alates 01.07.2018 seaduse tasandil selgelt kinnisasjaõiguste tehingulist 2 käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Järelikult ei ole alates 01.07.2018 asjakohane Riigikohtu 12.06.2012 kohtuotsuse nr 3-2-1-67-12 p-s 27 toodud seisukoht, et piiri muutmisel on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Seaduses sätestatakse üheselt, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641 sätestatu. Seaduseelnõu 598 SE seletuskirja kohaselt on maakorralduse eesmärk üldises mõttes kinnisasja piiride korrastamine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Kuna maakorralduse käigus muudetakse kinnisasja piire kinnisasja endise väärtuse alusel, ei tehta maakorralduse käigus käsutamistehingut omandi üleminekuks. Kinnisasi muudab küll piire ja asukohta, kuid maakorraldustoimingu tegemisega jääb kinnisasja väärtus üldjuhul samaks. Looduslikest tingimustest tulenev väärtuse erinevuse vähene hüvitis on omanike omavaheline kokkulepe ega ole käsitletav tehinguna. Tegemist on maakorraldusnõuetest lähtuvalt maatüki piiride määramisega riiklikus registris (kataster). Maakorraldustoimingu ja kinnisasja käsutamise eristamisel on esmatähtis hinnata, kas kinnisasja olemus jääb samaks või on siiski eesmärgiks omandi varjatud üleandmine teisele isikule. Seejuures on katastripidaja isikuks, kes suudab hinnata toimingu sisu ja eesmärki ehk sisulise kontrollimise pädevus on katastril. Antud juhul on ühist piiri omavad kinnisasja omanikud esitanud 12.05.2018 Maa-ametile ühise avalduse kinnisasjade ülemõõdistamiseks ehitistele parema juurdepääsu tagamiseks, kuivõrd esmasel mõõdistusel määratud piir ehitise seinast umbes 20- 30 cm ei võimalda omanikul ehitisi teenindada ja kasutada. Omanikud pidasid vajalikuks ehitiste ustepoolsesse külge määrata juurdepääsu umbes 2 m ribana, märkides avalduses ka seda, et on nõus mõõdistusest tuleneva kinnistute pindalade muutustega. Katastripidaja on kinnistamismenetluses selgitanud, et vaidlusaluste kinnisasjade vahelise piiri korrastamise käigus ei ole võimalik ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle minevatest ribadest moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavaid iseseisvaid kinnisasju ning seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada piiriküsimus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Kuna Maa-ametil on pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks, lisatud on puudutatud kinnisasjade omanike kokkulepe piiride muutmiseks, maakorraldustoimingu sisu on maaüksuse piiride muutmine, mitte omandi üleandmine, ei ole vajalik dokumentide notariaalne vormistamine, mistõttu ei ole kinnistusosakonnal antud juhul alust kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks. Eeltoodud kohtu põhjendustel rahuldab kohus avaldaja määruskaebuse ja saadab kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale selles taotletud registrikannete tegemiseks. 6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel avaldaja kanda. Kohus selgitab, et riigilõiv määruskaebuselt tagastatakse määruskaebuse rahuldamise korral vastavalt TsMS §-s 150 sätestatule, st avaldajal tuleb riigilõivu tagastamiseks esitada kohtule avaldus ja teatada pangakonto number ja isiku nimi, kelle kontole riigilõivu tagastamist taotletakse (TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3  Tsiviilasi nr 2-18-18409 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2018, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18409 Tsiviilasi kinnistamisasi nr 79992201850 Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 15.11.2018 kandemäärus nr 1368102018 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Maa-ameti määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Maa-amet, e-post [email protected] avaldaja esindaja Kaire Bamberg, e-post [email protected] Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maa-ameti 29.11.2018 määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 15.11.2018 kandemäärus nr 1368102018 kinnistamisasjas nr 79992201850 ning saata Maa-ameti 18.09.2018 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registrikande tegemiseks. 3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Maa-ameti kanda. Edastada määrus Maa-ametile ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Seadus ei sätesta määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 2559604, asukohaga Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Ratasvälja ning nr 4409350, asukohaga Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Soo kohta 18.09.2018 kinnistamisavaldus. Kinnistamisavalduse kohaselt palub Maa-amet (avaldaja) muuta registriosade nr 2559604 ja nr 4409350 esimeses jaos andmeid vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele järgmiselt: kinnistusraamatu registriosa nr 2559604 – 43201:001:1847 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Ratasvälja, elamumaa 100%, 9574 m² ning kinnistusraamatu registriosa nr 4409350 – 43201:001:1848 Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Soo, elamumaa 100%, 5963 m². Kinnistamisavaldusele on lisatud omanike nõusolek vastavalt KRS § 13 lg-le 4. 2. Tartu Maakohtu kohtunikuabi määras 11.10.2018 kandemäärusega nr 1214612018 puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 12.11.2018. Kandemääruse kohaselt tuli kinnistute omanikel esitada kinnistusosakonnale vormikohane, so KRS § 34 lg 71 järgne notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus esimese jao andmete muutmiseks ning AÕS §-s 641 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks. Kuna Maa- amet esitas 09.11.2018 kinnistusosakonnale omapoolsed vastuväited nõutud puudusi kõrvaldamata, jättis kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärusega nr 1368102018 avaldaja 18.09.2018 kinnistamisavalduse rahuldamata. 3. Avaldaja esitas 29.11.2018 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 15.11.2018 kandemäärusele nr 1368102018 määruskaebuse, milles palub viidatud kandemääruse ja 11.10.2018 kandemääruse nr 1214612018 tühistada ning avaldaja 18.09.2018 kinnistamisavalduse rahuldada. Määruskaebuse kohaselt ei ole kehtiva õiguse järgi antud asjas notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ega notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus nõutav. Avaldaja märgib, et alates 01.07.2018 jõustunud seadusemuudatustega nähakse ette mitmed erisused kinnistamisavalduste esitamisel maakorraldustoimingute raames. Muu hulgas muudeti ka senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Alates 01.07.2018 ei kohaldu maakorraldustoimingute läbiviimisel enam AÕS § 641. Avaldaja hinnangul ei ole antud asjas kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks alust, kuna katastripidajast avaldaja esitatud kinnistamisavaldus maakorraldustoimingu alusel katastriandmete muutmiseks ning lisatud dokumendid (kinnisasja omanike vaheline kokkulepe) on nõuetekohased ning vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele. 4. Tartu Maakohtu kohtunikuabi edastas 04.12.2018 kandemäärusega nr 1439602018 avaldaja määruskaebuse TsMS § 663 lg-te 6 ja 61 alusel kohtunikule. Kohtunikuabi jäi seejuures varem esitatud seisukoha juurde, et kuivõrd antud juhul on tegemist kinnisomandist osa üleandmisega (kinnistu nr 2559604 pindala väheneks 1816 m2 võrra ja kinnistu nr 4409350 pindala suureneks 1840 m2 võrra), ei ole võimalik kinnistusraamatus muuta katastriandmeid ilma AÕS-s sätestatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguta. Sellest tulenevalt peab ka kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et avaldaja 29.11.2018 määruskaebus tuleb rahuldada, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 15.11.2018 kandemäärus nr 1368102018 TsMS § 663 lg 4 alusel tühistada ning saata Maa-ameti 18.09.2018 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale selles taotletud kannete tegemiseks. Kohus märgib, et jätab tähelepanuta avaldaja taotluse kinnistusosakonna 11.10.2018 kandemääruse nr 1214612018 tühistamiseks, kuivõrd seadus ei näe ette viidatud määruse (puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine) peale määruskaebuse esitamise õigust. Antud juhul on Maa-amet katastripidajana 18.09.2018 esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu (kinnistu piiride muutmine looduses) alusel kinnisasjade nr 2559604 ja nr 4409350 koosseisu andmete (katastritunnus ja pindala) muutmiseks kinnistusraamatus ning lisanud sellele külgnevate kinnisasjade ainuomanike (Herman Tilba ning Kevin Veeber) digitaalselt allkirjastatud kokkuleppe. Kohus märgib, et 01.07.2018 jõustusid mitmed MaaKatS, MaaKS ja KRS muudatused, mis täpsustavad maakorralduse mõistet, selle läbiviimise korda ja põhimõtteid ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamiseks maakorraldustoimingute raames. Alates 01.07.2018 kehtiv MaaKatS § 4 lg 41 sätestab, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. Sama regulatsioon, mille kohaselt on katastripidajale antud õigus kinnistamisavalduse esitamiseks, on alates 01.07.2018 ette nähtud ka KRS § 13 lg-s 4 ja MaaKS § 11 lg-s 4. Maakorraldustoiminguks MaaKS § 2 lg 2 p 3 alates 01.07.2018 kehtiva regulatsiooni järgi on ka kinnisasja piiri muutmine. Piiride muutmisel ei ole tegemist kinnistu osaga (eraldi 2 katastritunnus), mida on võimalik ühest kinnistust eraldada ja teisega liita. Sealhulgas ei toimu MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS tähenduses (MaaKS § 2 lg 5), vaid vastavalt MaaKS § 10 lg-le 4 lähtutakse piiri muutmisel MaaKatS-s ja KRS-s sätestatust. Seega eristatakse alates 01.07.2018 seaduse tasandil selgelt kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Järelikult ei ole alates 01.07.2018 asjakohane Riigikohtu poolt 12.06.2012 kohtuotsuse nr 3-2-1-67-12 p-s 27 toodud seisukoht, et piiri muutmisel on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Seaduses sätestatakse üheselt, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641 sätestatu. Maakorralduse eesmärgiks on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks (MaaKS § 2 lg 1). MaaKS § 2 lg 3 sätestab, et maakorralduse läbiviimisel lähtutakse maakorralduse nõuetest, kehtestatud planeeringu korral planeeringulahendusest, kinnisasja omaniku õigustest ja avalikest huvidest. Maakorralduse nõuded tulenevad MaaKS §-st 5. Maakorralduse läbiviimisel lähtutakse eelkõige omaniku taotlusest kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks ja kinnisasja sobivusest ettenähtud sihtotstarbeks, aga ka kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamise, looduslike piiride arvestamise, kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimise nõuetest (MaaKS § 5 lg 2 p-d 1, 3-6). Maakorraldustoimingu ja kinnisasja käsutamise eristamisel on esmatähtis hinnata, kas kinnisasja olemus jääb samaks või on siiski eesmärgiks omandi varjatud üleandmine teisele isikule. Seejuures on katastripidaja isikuks, kes suudab hinnata toimingu sisu ja eesmärki ehk sisulise kontrollimise pädevus on katastril. Antud juhul on ühist piiri omavad kinnisasja omanikud kokku leppinud piiri muudatuse eesmärgiga tagada Soo kinnisasja (nr 4409350) otstarbekas kasutamine ja majandamine. Vaidlust ei ole selles, et Soo kinnisasi on ette nähtud elamiseks. Õige on katastripidaja seisukoht, et arvestades kinnisasjal paiknevat veekogu (maatüki looduslikku seisundit) ja elamu asukohta, on juurdepääs kinnisasjale lahendatud maakorralduslikult kõige sobivama asukoha kaudu. Soo kinnisasi moodustab pärast maakorraldustoimingu (kinnistu piiride muutmine looduses) läbiviimist ühtse majanduslikult tervikliku elamiseks sobiva kinnisasja ja maatükk on sellisel kujul juba varasemalt kasutusse võetud. Mõlema kinnisasja omaniku huvides on moodustada kinnisasjad vastavalt väljakujunenud maakasutusele ehk lõppeesmärgist lähtuvalt. Luunja Vallavalitsus on valla territooriumil kehtivate planeeringute nõuetega arvestades andnud vaidlusaluse maakorralduse läbiviimiseks omapoolse nõusoleku, seega on kohalik omavalitsus kasutanud seadusega temale antud diskretsiooni maakorraldustoimingute lubamisel või nendest keeldumisel (MaaKS § 3 lg 1). Kuna Maa-ametil on pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks, lisatud on kinnisasja omanike kokkulepe piiride muutmiseks, maakorraldustoimingu sisu on maaüksuse piiride muutmine, mitte omandi üleandmine, ei ole vajalik dokumentide notariaalne vormistamine, mistõttu ei ole kinnistusosakonnal antud juhul alust kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks. Eeltoodud kohtu põhjendustel rahuldab kohus avaldaja määruskaebuse ja saadab kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale selles taotletud registrikannete tegemiseks. 6. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 3  KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-18646 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärusele kinnistamisasjas nr 81319201850 Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, esindajad registrikood 12598250, asukoht Mustamäe tee 51, Tallinn 10621, e-post [email protected]); Määruskaebuse esitaja esindaja: Kaire Bamberg (e-post [email protected]). RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärusele kinnistamisasjas nr 81319201850. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärus kinnistamisasjas nr 81319201850. 3. Edastada määrus Tartu Maakohtu kinnistamisosakonnale. 4. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 6433550, asukohaga Harju maakond, Keila linn, Aiandi tn 7 ja nr 1484502, asukohaga Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 40, kohta 24.09.2018 kinnistamisavaldus, 24.09.2018 otsus, 24.09.2018 maakatastri andmed, 21.09.2018 avaldus, 03.05.2018 avaldus, 09.11.2018 kaaskiri, 09.11.2018 vastulause, 18.06.2018 plaan, 07.02.2013 volikiri. 2. 11.10.2018 kandemäärusega 1215142018 leidis kohtunikuabi, et kande tegemiseks peavad Alari Aida, Timo Rajaste ja Marju Rajaste esitama kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnistu piiride muutmiseks ja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavalduse ning hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusoleku. Puuduste kõrvaldamiseks andis kohtunikuabi kuni 12.11.2018. 1 3. 09.11.2018 esitas Maa-amet enda poolsed selgitused vastulausena, kuid 11.10.2018 kinnistamisavalduses osundatud kinnistamiseks olevat takistust ei kõrvaldanud. 4. 15.11.2018 kandemäärusega nr 1368232018 jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusavalduse rahuldamata. 5. 05.12.2018 esitas avaldaja (määruskaebuse esitaja) määruskaebuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 15.11.2018 kandemäärusele. 6. 10.12.2018 kandemäärusega andis Tartu Maakohtu kinnistusosakond määruskaebuse lahendamiseks Harju Maakohtule. Kohtunikuabi määrus 7. Kohtunikuabi jättis 15.11.2018 kandemäärusega kinnistamisavalduse rahuldamata kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 46 lg 5 alusel, kuivõrd kohtunikuabi poolt määratud tähtajaks kohtunikuabi poolt osundatud puudusi ei kõrvaldatud. 8. 24.09.2018 kinnistamisavaldusega taotleb Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) teha kinnistusregistriossa nr 1484502, nr 6433550 järgmise sisuga kanne: Palume muuta andmed kinnistusraamatu registriosade nr 1484502 ja nr 6433550 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosa 1484502: 29601:001:0286 Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 40, Elamumaa 100%, 1661 m²; Kinnistusraamatu registriosa 6433550: 29601:001:0287 Harju maakond, Keila linn, Aiandi tn 7, Elamumaa 100%, 1006 m². Kohtunikuabi leidis, et Maa-ameti kinnistamisavalduse näol on tegemist ühe kinnistu osa liitmisega teise kinnistuga. KRS § 57 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnistu osa liitmisele teise kinnistuga KRS §-de 53-56 ja 59-60 sätteid. Lähtuvalt ülaltoodust ja asjaõigusseadus (AÕS) §-st 641 on käesoleval juhul tegemist seega kinnisomandist osa üleandmisega. AÕS § 641 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping- käsutustehing), mis KRS § 35 lg 1 p-st 1 tulenevalt tuleb kinnistamisavaldusele lisada. Seega kinnistu piiride muutmiseks peavad mõlemad kinnistu omanikud pöörduma notari poole kinnistute piiride muutmise asjaõiguskokkuleppe sõlmimiseks. Samuti on vajalik puudutatud isikute notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek. 9. Kinnistamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks andis kohtunikuabi 11.10.2018 kandemäärusega nr 1215142018 tähtaja kuni 12.11.2018 esitada kinnistusosakonnale vaidlusaluste kinnistuomanike notariaalselt tõestatud kokkulepe kinnistu piiride muutmiseks ja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus ning hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek kande tegemiseks. Määratud tähtaja jooksul vastavaid dokumente kinnistusosakonnale ei esitatud. 15.11.2018 kandemäärusega jättis kohtunikuabi kinnistamisavalduse rahuldamata. Määruskaebuse põhjendused 10. 05.12.2018 esitas avaldaja määruskaebuse kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärusele, millega kinnistamisavaldus rahuldamata jäeti. 11. Kinnistamisavaldusega taotles Maa-amet kinnistusregistriosade nr 1484502 ja 6433550 kannete muutmist esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele järgmiselt: Kinnistusraamatu registriosa 1484502: 29601:001:0286 Harju maakond, Keila linn, Jõe tn 40, Elamumaa 100%, 1661 m²; Kinnistusraamatu registriosa 6433550: 29601:001:0287 Harju maakond, Keila linn, Aiandi tn 7, Elamumaa 100%, 1006 m². Vastavalt KRS §13 lg-le 4 esitas avaldaja omanike ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku. 12. Maa-amet on seisukohal, et kandemääruste tegemisel ei ole arvestatud kehtivat õigust, vaatamata sellele, et avaldaja tõi oma vastulauses välja kõik asjasse puutuvad õigusnormid ning selgitas nende kohaldamisala. Kohtunikuabi on ekslikult asunud seisukohale, et 2  avaldaja kinnistamisavaldus on puudustega ning seetõttu ei ole võimalik seda rahuldada. Avaldaja on selgitanud, et 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega mitmed maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja kinnistusraamatuseaduse muudatused, mis reguleerivad just käesolevat olukorda ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Avaldaja kinnistamisavaldus vastab nimetatud seadusemuudatustega jõustunud normidele, selles ei esine puudusi ning seetõttu tuleb kinnistusavaldus rahuldada. 13. 01.07.2018 jõustus MaaKS § 2 lõige 5, mis sätestab, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidav haldustoiming, mille puhul ei ole tegemist kinnisomandi üleandmise ega kinnisasja koormamisega asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise või sisu muutmisega ehk tehingutega, milleks AÕS § 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega ei kohaldu maakorraldustoimingute läbi viimisel enam AÕS 641. Käesoleval aastal jõustunud seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lõige 1 defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbi viimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Vastavalt MaaKS § 10 lõikele 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS-is ja KRS- is sätestatust. KRS § 13 lõike 2 kohaselt esitab sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 ja 5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja ja nimetatud andmed ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses. MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. Kehtiv õigus annab maakatastri pidajale pädevuse otsustada maakorralduse otstarbekuse ja võimalikkuse üle. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS § 5 toodud maakorralduse nõuetele. MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuete kohaselt ei ole võimalik Jõe tn 40 ja Aiandi tn 7 kinnisasjade puhul ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle minevast siilust moodustada iseseisvat mõistlikult kasutatavat kinnisasja. Samuti ei ole maakorralduse nõuetega kooskõlas ajutise maatüki moodustamine ja iseseisva kasutusvõimaluseta riba tekitamine. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutusõigus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel. Lihtne maakorraldus viiakse MaaKS § 10 lõike 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiri muutmise plaan. Maakorralduskava – kinnisasjade piiride muutmise plaan ‒ on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt digitaalselt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks. Maa-amet on alates 01.07.2018 katastripidajana pädev asutus esitama kinnistamisavaldusi maakorralduse järgsete muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. MaaKatS § 3 lõige 1 sätestab, et katastri vastutav töötleja on Maa-amet, nimetatud ka kui katastripidaja. Maa-ameti kui katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks 3  tuleneb MaaKS § 11 lõikest 4, MaaKatS § 4 lõikest 41 ja KRS § 13 lõikest 4. MaaKS § 11 lõige 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks ja avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe. KRS § 13 lõike 4 kohaselt esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. Nimetatud normide koostoimest tuleneb otseselt katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute ellu viimiseks esitada kinnistamisavaldusi, kui olemas on nõuetekohane kinnisasjaomanike kokkulepe piiride muutmiseks ning muud õigusaktides ette nähtud dokumendid (nt puudutatud isikute nõusolekud). 14. Lähtuvalt eeltoodust palub Maa-amet tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11.10.2018 kandemäärus nr 1215142018 ja 15.11.2018 kandemäärus nr 1368232018 kinnistamisasjas nr 81319201850 ning rahuldada Maa-ameti 24.09.2018 esitatud kinnistamisavaldus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 15. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamine on lubatud ja see on esitatud tähtaegselt, kaebus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele. Kohus lähtub määruskaebuse lahendamisel TsMS §-st 663. 16. Kohus leiab, et antud juhul esineb alus määruskaebuse rahuldamiseks. Nähtuvalt kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärusest kinnistamisasjas nr 81319201850 on kohtunikuabi jätnud kande tegemata, kuna kinnistusosakonnale ei ole lisatud kinnisasja omanike notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnistu piiride muutmiseks ja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust ning hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekut. 17. Kohus märgib, et maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg 1 kohaselt on maakorraldus MaaKS tähenduses tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. 18. MaaKS § 10 lg 1 kohaselt on lihtsad maakorraldustoimingud MaaKS §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lg 62 kohaselt kinnisasja osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel registreeritakse katastriüksused maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku ja kinnisasja omaniku avalduse või kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe alusel. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 41 kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse 4  maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. MaaKatS § 3 lg 1 kohaselt on katastri vastutav töötleja Maa-amet. 19. KRS § 13 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3), kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS § 13 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. 20. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmise ja kinnistu osa eraldamisega KRS § 13 lg 1 p 6 mõttes. Kohtu hinnangul on antud juhul kinnisasjade piiride muutus toimunud maakorraldustoimingu käigus MaaKS § 12 lg 1 mõttes. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, mistõttu ei ole antud juhul vajalik õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe AÕS § 641 mõttes ning Maa-ametil on KRS § 13 lg 4 kohaselt õigus kinnistamisavalduse esitamiseks andmete muutmiseks. KRS § 13 lg 4 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kuivõrd kinnistamisavaldusele on lisatud kinnisasjade registriosa nr 6433550 ja 1484502 omanike digitaalselt allkirjastatud nõusolek andmete muutmiseks ning kinnisasja registriosa nr 6433550 koormava hüpoteegipidaja digitaalselt allkirjastatud nõusolek andmete muutmiseks, on kohtu hinnangul täidetud KRS § 13 lg-s 4 sätestatud tingimused kinnistamisavalduse rahuldamiseks. 21. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust ei esine asjaolusid, mis takistaksid avaldaja poolt 24.09.2018 kinnistamisavalduses taotletud kandeid tegemast, ning kohus asub seisukohale, et 05.12.2018 määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 15.11.2018 määrusele kinnistamisasjas nr 81319201850 tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu kohtunikuabi 15.11.2018 kandemäärus kinnistamisasjas nr 81319201850 kuulub tühistamisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik 5  KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Määruse tegemise aeg ja koht 13.09.2019, Rapla Tsiviilasja number 2-19-13369 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11.08.2019 kandemääruse nr 890902019 kinnistamisasjas nr 36793201950 tühistamiseks ja kinnistusosakonna kohustamiseks Maa-ameti kinnistamisavaldus uuesti läbi vaadata Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Maa-amet (registrikood 70003098, asukoht Mustamäe esindajad tee 51, Tallinn); Avaldaja esindaja: Heidi Tali (isikukood 47007032754, e-post: [email protected]). RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 11.08.2019 kinnistamisasjas nr 36793201950 tehtud kandemäärus nr 890902019 ja saata asi kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati 30.04.2019 kinnistu nr 931237, asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Muti ja nr 1286937, asukohaga Rapla maakond, Märjamaa vald, Kõrvetaguse küla, Lepiku, Rapla maakond, Rapla vald, Jalase küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Kõrvetaguse küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Lepiku, Rapla maakond, Märjamaa vald, Kõrvetaguse küla, Lepiku, kohta kinnistamisavaldus. Nimetatud kinnistamisavaldusega Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) taotleb teha kinnistusregistriossa nr 1286937, nr 931237 järgmise sisuga kanne: Palume vastavalt maakorraldusseaduse § 11 lg 4, maakatastriseaduse § 4 lg 41 ja kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 4 muuta andmed kinnistusraamatu registriosade nr 1286937, nr 931237 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosa 1286937: 50301:001:0297 rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Lepiku, Maatulundusmaa 100%, 10,57 ha; katastriüksuste 65401:001:0691, 65401:001:0692, 65401:001:0693, 65401:001:0695, 65401:001:0696, 65401:001:0697 ja 65401:001:0698 andmed ei muutu. Kinnistusraamatu registriosa 931237: 50301:001:0298 Rapla maakond, Märjamaa vald, Riidaku küla, Muti, Elamumaa 100%, 4064 m2. esitatud on vastavalt Kinnistusraamatuseaduse § 13 lg-le 4 omanike ja puudutatud isikute nõusolekud. Kandemääruses 11.08.2019 nr 890902019 leidis kinnistusosakonna kohtunikuabi, et kinnistamisavaldusele lisatud maakatastri teatise kohaselt külgnevate katastriüksuste 65401:001:0699 (kinnistusraamatu registriosa 1286937) ja 65401:001:0420 (kinnistusraamatu registriosa 931237) piiride muutmisel on tekkinud uued katastriüksused ja senised katastriüksused lõpetati. KRS V peatükist tulenevalt on tegemist ühe kinnistu osa liitmisega teise kinnistuga. KRS § 57 lg 2 järgi kohaldatakse kinnistu osa liitmisele teise kinnistuga KRS §-de 53 - 56 ja 59 - 60 sätteid. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt asjaõigusseadus §-st 64¹ on antud juhul tegemist kinnisomandist osa üleandmisega. AÕS § 64.1 sätestab, et kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping-käsutustehing), mis KRS § 35 lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb kinnistamisavaldusele lisada. Samuti on Riigikohus lahendi 3-2-1-67-12 punktis 27 selgitanud: Katastriandmete muutmisega kaasneb vastavalt ka kinnisasja koosseisu andmete muutmine kinnistusraamatus. Kui kinnisasja piiri kindlakstegemisel tegelikult piiri muudetakse, st kinnisasjast osa võõrandatakse või omandatakse, on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 64¹ mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Vastavalt KRS § 34 lg 7.1 kui kinnistamisavaldusele tuleb seaduse kohaselt lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing (notariaalselt tõestatud kokkulepe e. asjaõigusleping), peab kinnistamisavaldus olema notariaalselt kinnitatud. Sellisel juhul esitatakse kinnistamisavaldus koos kinnistamiseks vajalike dokumentidega kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 83 lg 1 sätestab, et tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 3 on kannete tegemine kinnistusraamatusse lõivustatud toiming. KRS § 33 lg 2 järgi tehakse kanne pärast lõivu tasumist. KRS § 35 lõike 1 punkt 6 järgi tuleb kinnistamisavaldusele lisada andmed, mis võimaldavad kontrollida riigilõivu tasumist. Vastavalt RLS § 74 kinnistusraamatu toimingute tegemise eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest seaduse lisa järgi. Vastavalt RLS § 80 lg 1 kinnistu jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise kande eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast. RLS § 350 kohaselt määratakse kinnistute ühendamisel tehinguväärtus lähtuvalt ühendatavatest kinnisasjadest käesoleva seaduse § 348 kohaselt. Kinnistute ühendamise tehinguväärtust esitatud dokumendid ei sisalda. Seega ei ole võimalik määrusega määrata tasutava riigilõivu suurust. KRS § 46 lõike 3 järgi, kui kinnistamisavalduses esineb kande tegemist takistav puudus või puudub vajalik dokument, määrab kande tegemiseks pädev isik tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui puudust määratud tähtaja jooksul ei ole kõrvaldatud, teeb kinnistamiseks pädev isik määruse avalduse rahuldamata jätmise kohta (KRS § 46 lg 5). Kinnistamist takistavate puuduste kõrvaldamiseks vormistas kohtunikuabi 29.05.2019 kandemääruse 596032019, millega anti avaldajale tähtaeg esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnisasjade nr 1286937 ja nr 931237 omanike vormikohane kinnistamisavaldus I jao andmete muutmiseks ja AÕS § 64.1 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks ning andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta. Puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg on möödunud. Seetõttu tuleb jätta kinnistamisavaldus rahuldamata. Avaldaja esindaja leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakond on õigusvastaselt ja põhjendamatult seisukohal, et jätkuvalt esinevad takistused kinnistamisavalduse rahuldamiseks, kuna avaldaja ei esitanud nõutud notariaalseid dokumente ning andmeid riigilõivu tasumise kohta. Avaldaja esitas kinnistamiseks vajalikud dokumendid kinnistusosakonnale nõuetekohaselt ja nõutavas vormis ning seetõttu puuduvad takistused kinnistamisavalduse rahuldamiseks. Kuna avaldaja on pädev asutus ning esitas vastavalt oma seadusest tulenevale pädevusele kinnisasjaomanike tahte kohase kinnistamisavalduse piiride muutmiseks, ei ole antud asjas kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks alust. Seetõttu tuleb tühistada 11.08.2019 kandemäärus nr 890902019 kinnistamisasjas nr 36793201950 ja rahuldada Maa-ameti esitatud kinnistamisavaldus. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kandemäärusega nr 966492019 30.08.2019 kinnistamisasjas nr 36793201950 anti vastavalt TsMS § 663 lg-de 6 ja 61 määruskaebus lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule. TsMS § 663 lg 4 sätestab, et kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 4 tühistada. Asi tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse. Maakorraldusseaduse § 2 lg 1 kohaselt on maakorraldus MaaKS tähenduses tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MaaKS § 10 lg 1 kohaselt on lihtsad maakorraldustoimingud MaaKS §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lg 62 kohaselt kinnisasja osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel registreeritakse katastriüksused maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku ja kinnisasja omaniku avalduse või kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe alusel. MaaKS § 11 lg 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Maakatastriseaduse § 3 lg 1 sätestab, et katastri vastutav töötaja on Maa-amet. MaaKatS § 4 lg 41 kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. KRS § 9 lg 3 sätestab, et kinnistu igakordsele omanikule kuuluvate piiratud asjaõiguste kohta tehakse kinnistu omaniku avalduse alusel märge ka tema kinnistu kinnistusregistrisse. KRS § 13 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3), kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS § 13 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kohus nõustub avaldajaga, et antud juhul ei ole tegemist kinnisomandi osa ühendamise tehinguga, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja selle oleks pidanud kinnistusosakonnale esitama tehingu tõestanud notar. 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega, mis reguleerivad just käesolevat olukorda ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. MaaKS § 2 lg 5 on erinorm AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet. Maakorraldustoiming on omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidab haldustoiming. puhul ei toimu kinnisomandi üleandmist AÕS § 641 mõistes ja seetõttu ei ole vajalik notariaalselt tõestatud kokkuleppe sõlmimine. Seadusmuudatusteta muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Varasem käsitlus maakorraldusest kui asjaõigustehingust erines maakorralduse ja ümberkruntimise algsest ideest ning ka teiste riikide maakorralduse praktikast. Maakorralduse idee on vältida liigseid, ebaotstarbekaid ja kulukaid toiminguid ja selle eesmärgiks on maatükkide korrastamine, mitte omandi üleandmine. Tulenevalt eeltoodust ei ole käesoleval ajal enam asjakohane ka Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-12 toodud seisukoht, et piiride muutmise puhul on tegemist kinnisasja osa käsutamisega AÕS-i mõistes. Nimetatud lahendi tegemise ajal puudus MaaKS-s erinorm, mis oleks võimaldanud üheselt aru saada, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS-i tähenduses. Käesoleval ajal on olukord muutunud ja 01.07.2018 jõustunud MaaKS § 2 lg 5 kohaselt maakorraldustoimingute läbi viimisel AÕS § 641 enam ei kohaldu. Vastavalt MaaKS § 10 lg- le 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel maakatastriseaduses ja KRS-is sätestatust. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab sama paragrahvi teise lõike punktides 1-3 ja 5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja ja nimetatud andmed ei olekanneteks AÕS ega KRS tähenduses. Seega annab kehtiv õigus maakatastri pidajale pädevuse otsustada maakorralduse otstarbekuse ja võimalikkuse üle. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s 5 toodud maakorralduse nõuetele, sh kas kinnisasjast on võimalik moodustada iseseisev tehinguga üle antav kinnisasi. Lepiku ja Muti kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik Muti kinnisasja koosseisu üle antavast tükist moodustada MaaKs §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, lisaks tagatakse maakorralduse käigus üle antava maaosa kaudu juurdepääs Muti kinnistule avalikult kasutatavalt teelt. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada piiriküsimus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse MaaKS § 10 lg 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiride muutmise plaan. Maakorralduskava on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt vastavalt 27.11.2018 ja 16.01.2019 digitaalselt. MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. MaaKatS § 3 lg 1 sätestab, et katastri vastutav töötleja on Maa-amet, nimetatud ka kui katastripidaja. Katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavaluste esitamiseks tuleneb MaaKS § 11 lg-st 4, MaaKatS § 4 lg-st 41 ja KRS § 13 lg-st 4. MaaKS § 11 lg 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lg 41 kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel KRS § 13 lg 4 kohaselt esitab riigi maakatastripidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kohus nõustub Maa-ametiga, et kinnistusraamatu kannete tegemine maakorraldustoiminguna kinnisasjade piiride muutmisel ei ole lõivustatud toiming. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-is sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Seega tuleb riigilõivu tasuda ainult seaduses sätestatud juhul. RLS 2. ja 5. jaotis nimetab kinnistusraamatu toimingud, mille eest tasutava riigilõivu suurus määratakse RLS § 74 kohaselt lähtuvalt tehinguväärtusest RLS lisa 2 järgi või kindla summana. Kuna tegemist on piiride muutmisega lihtsa maakorralduse käigus ja RLS ei sätesta kohustust tasuda riigilõivu kinnisasja piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames, ei ole nimetatud toiming lõivustatud. Kohus nõustub Maa-ametiga, et antud asjas kinnistamisavalduse menetlemine ei ole takistatud, kuna esitatud kinnistamisavaldus ning lisatud dokumendid on nõuetekohased ning vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele, samuti on lisatud kinnisasjade omanike nõusolekuavaldused ning toimingu tegemine ei ole riigilõivuga lõivustatud. Tulenevalt eeltoodust on Maa-ameti kinnistamisavaldus esitatud puudusteta. Määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asi tuleb saata kinnistusosakonnale kande tegemiseks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pavelson kohtunik  Tsiviilasi nr 2-19-16795 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2019, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-16795 Tsiviilasi kohtuniku seisukoht kinnistamisasjas nr 87176201950 Asja läbivaatamine kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Anda Maa-ameti 08.10.2019 kinnistamisavaldus kande tegemiseks tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabile arvestades käesolevast määrusest tulenevaid seisukohti. Edasikaebamise kord Seadus ei sätesta määruse peale määruskaebuse esitamise õigust. ASJAOLUD Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 1832304, asukohaga Tartumaa, Kambja vald, Pulli küla, Läti ja nr 4763204, asukohaga Tartu maakond, Kambja vald, Pulli küla, Põdra kohta 08.10.2019 kinnistamisavaldus. Kinnistamisavalduse kohaselt palub Maa-amet muuta registriosade nr 1832304 ja nr 4763204 esimeses jaos andmeid vastavalt lisatud katastripidaja otsusele, teatisele ja katastriüksuse väljavõttele järgmiselt: kinnistusraamatu registriosa nr 4763204 – 28201:001:0277 Tartu maakond, Kambja vald, Pulli küla, Põdra, elamumaa 100%, 4673 m² ning kinnistusraamatu registriosa nr 1832304 – 28201:001:0278 Tartu maakond, Kambja vald, Pulli küla, Läti, maatulundusmaa 100%, 3,08 ha. Kinnistamisavaldusele on lisatud puudutatud isiku (Kambja Hoiu-Laenuühistu) ja omanike (Risto Põder ja Fred Peetso) nõusolekud vastavalt KRS § 13 lg-le 4. Tartu Maakohtu kohtunikuabi 29.10.2019 kandemäärusega nr 1219342019 anti TsMS § 595 lg 2 p 3 alusel kinnistamisasi nr 87176201950 üle kohtunikule seoses kinnistamisavalduse läbivaatamisel ilmnenud õigusliku raskusega. KRS § 36 lg-le 1 tuginedes palus kohtunikuabi kande mõistmiseks esitada Maa-ametil piiride muutmise plaani kahe kinnistu vahel. Plaanilt nähtuvalt ei muutu kinnistu piir nn piki piiri, vaid toimub nn osaline maatüki üleandmine, mille tulemusel suureneb Põdra kinnistu pindala 45,94%. Kohtunikuabi palub anda seisukoha, milliseid asjaolusid tuleb tal kinnistamiseks pädeva isikuna hinnata otsustamaks, kas toimub piiride muutmine või kinnisasja käsutamine ning kas Maa-ameti 08.10.2019 kinnistamisavalduses taotletud kannete osas on tegemist kinnisasja käsutamisega. KOHTU SEISUKOHT Maa-amet katastripidajana on 08.10.2019 esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu (kinnisasja piiri muutmine) alusel kinnistute nr 1832304 ja nr 4763204 koosseisu andmete (katastritunnus, pindala) muutmiseks kinnistusraamatus. Piiride muutmise tulemusel on suurenenud Põdra kinnistu pindala 45,94%. Kuivõrd maakorralduse eesmärk on tagada maakorraldustoimingute kaudu kinnisasja otstarbekas kasutamine ja majandamine (MaaKS § 2 lg 1), tuleb kohtu hinnangul nii katastripidajal maakorraldustoimingu lubamisel kui kohtunikuabil kinnistamiseks pädeva isikuna maakorralduse lubatavuse üle otsustamisel igakordselt hinnata, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s 5 toodud maakorralduse nõuetele, sh kas kinnisasjast on võimalik moodustada iseseisev tehinguga üle antav kinnisasi. MaaKS § 5 lg 2 sätestab, et maakorralduse läbiviimisel lähtutakse eelkõige järgmistest nõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. Maa-amet on 20.11.2019 selgitanud kohtule, et antud juhul on piiride muutmisega loodud võimalus kasutada Põdra kinnisasja elamumaa eesmärgil. Moodustatud on ühtne terviklik kinnisasi ja seeläbi on tagatud Põdra kinnisasja otstarbekas kasutamine – kinnisasi uutes piirides sobib majanduslikult paremini elamumaaks. Läti ja Põdra kinnistute vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik Läti kinnistust Põdra kinnistu koosseisu üle antavast maatükist moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja, kuna antud omavalitsusüksuse (Kambja vald) territooriumil on üldplaneeringuga kehtestatud elamumaa suuruseks väljaspool Kambja alevikku 3000 m² (maakorralduse läbiviimise üle oma territooriumil otsustab kohalik omavalitsus ja tema ei saa anda nõusolekut maakorraldusnõuetega vastuolus olevale maakorralduskavale) ning nimetatud tükile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (see tuleks tagada läbi Põdra kinnistu). Lisaks on piiride muutmisel arvestatud looduslikke piire (piir kulgeb mööda põllumaa ja rohumaa serva). Maa-amet märgib täiendavalt, et Põdra kinnistu omanik on käesolevaks ajaks vaidlusaluse maatüki kasutusse võtnud, kuna tegemist on vana menetlusega, kus katastrikanne tehti juba 28.06.2017, kuid kinnistusraamatus on kanded tegemata jäänud. Kohus on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et antud juhul on valitud sobiv maakorraldustoiming (MaaKS § 2 lg 2 p 3, § 12) ning toimingu sisu ja eesmärki hinnates on järgitud MaaKS §-s 5 toodud maakorraldusnõudeid. Kohtu hinnangul on põhjendatud Maa- ameti 08.10.2019 kinnistamisavaldus rahuldada. TsMS § 595 lg-st 3 tulenevalt annab kohus kande tegemise tagasi kohtunikuabile. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 2  2-19-17608 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 19. november 2019, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17608 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17.10.2019 kandemäärusele nr 1170942019 kinnistamisasjas nr 62418201950 Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Maa-ameti esindajad kaudu, registrikood 12598250), lepinguline esindaja Kaire Bamberg Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 17.10.2019 kandemäärus nr 1170942019 kinnistamisasjas nr 62418201950. Saata asi tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 3. Jätta määruskaebuse menetluskulud avaldaja kanda. Mitte mõista avaldajalt menetluskulusid välja. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluskäik 1. Avaldaja esitas 19.07.2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub vastavalt Maakorraldusseaduse § 11 lg 4, Maakatastriseaduse § 4 lg 4¹ ja Kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 4 muuta andmed kinnistusraamatu registriosade nr 873506 ja nr 2818006 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele järgmiselt: kinnistusraamatu registriosa 873506 - kustutada katastriüksuse 33404:002:0191 andmed; sisse kanda järgmised andmed: 43001:001:0236 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Hõbeda küla, Endriku-Hansu, Maatulundusmaa 100%, 2,28 ha. Kinnistusraamatu registriosa 2818006 - kustutada katastriüksuste 33404:002:0080 ja 33404:002:0193 andmed; sisse kanda järgmised andmed: 43001:001:0237 Pärnu maakond, Lääneranna vald, Hõbeda küla, Allika, Maatulundusmaa 100%, 17240 m². Vastavalt Kinnistusraamatuseaduse § 13 lõikele 4 esitas avaldaja omanike ja puudutatud isikute nõusolekud. 1  2-19-17608 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi 19.08.2019 kandemääruse nr 915902019, milles leidis, et esitatud kinnistamisavaldus on puudustega. Kinnistusosakond kohustas esitama kinnistusosakonnale AÕS § 64¹ sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks; kinnistamisavalduse täpsustuse, mis saab piiride muutmisel ostueesõigustest; puudutatud isikute nõusolekud, millest nähtuks, kas seoses piiride muutmisega tuleb õigused üle kanda ka teise registriossa ja esindusõigust tõendavad dokumendid. 3. Avaldaja esitas 13.09.2019 korduva kinnistamisavalduse kinnistusraamatu kannete tegemiseks kinnistamisasjas nr 62418201950, milles esitas omapoolsed selgitused ja põhjendused. 4. 17.10.2019 kandemäärusega nr 1170942019 jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakond kandeavalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudusi. 5. 04.11.2019 esitas avaldaja määruskaebuse kinnistusosakonna 17.10.2019 kandemäärusele nr 1170942019. Avaldaja on seisukohal, et vaidlustatud kandemäärus on õigusvastane ja põhjendamatu. Määruse tegemisel ei ole arvesse võetud avaldaja 17.10.2019 esitatud selgitusi ega analüüsitud avaldaja väiteid. Kandemääruse tegemisel ei ole arvestatud kehtivat õigust. 6. 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (edaspidi KAHOS) mitmed maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) muudatused, mis sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Avaldaja kinnistamisavaldus vastab nimetatud seadusemuudatustega jõustunud normidele ning tuleb seetõttu rahuldada. MaaKS § 2 lõige 5 sätestab, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet ehk AÕS § 641. Maakorraldustoiming on omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidav haldustoiming. Maakorralduse läbi viimisel ei toimu kinnisomandi üleandmist asjaõiguse mõistes ehk tehingut, milleks AÕS § 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lõige 1 defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbi viimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Vastavalt MaaKS § 10 lõikele 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS-is ja KRS-is sätestatust. KRS § 13 lõike 2 kohaselt esitab sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 ja 5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja ja nimetatud andmed ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses. MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. Seega ei saa 2  2-19-17608 kinnistamisavalduse rahuldamise takistuseks olla asjaolu, et puudub notariaalne asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks ning notari poolt esitatud kinnistamisavaldus, kuna kehtiv õigus maakorralduse puhul neid dokumente ei nõua. Kehtiv õigus annab maakatastri pidajale pädevuse otsustada maakorralduse otstarbekuse ja võimalikkuse üle. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s 5 toodud maakorralduse nõuetele. Endriku-Hansu ja Allika kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik vastastikuselt kummagi kinnisasja koosseisu üleantavast ribast moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja lisaks arvestatakse looduslikke piire (piir hakkab kulgema 1,5 m kaugusel teljest). Samuti ei ole maakorralduse nõuetega kooskõlas ajutise maatüki või iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki moodustamine. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel. Lihtne maakorraldus viiakse MaaKS § 10 lõike 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiri muutmise plaan. Maakorralduskava on digitaalselt allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks. Alates 01.07.2018 on Maa-amet katastripidajana pädev asutus esitama kinnistamisavaldusi maakorraldusega kavandatavate muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks MaaKS § 11 lõike 4, MaaKatS § 4 lõike 41 ja KRS § 13 lõike 4 kohaselt. MaaKS § 11 lõige 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks ja avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe. KRS § 13 lõike 4 kohaselt esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. Nimetatud normide koostoimest tuleneb katastripidaja pädevus esitada maakorraldustoimingute ellu viimiseks kinnistamisavaldusi, kui olemas on nõuetekohane kinnisasjaomanike kokkulepe piiride muutmiseks ning muud õigusaktides ette nähtud dokumendid (nt puudutatud isikute nõusolekud). 7. Puudutatud isiku nõusoleku osas täpsustab avaldaja järgmist: KRS § 34¹ lg 5² sätestab, et puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama § 34 lg 6 sätestatud andmeid. KRS § 34 lg 6 sätestab, et kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seaduses ei ole sätestatud, et nõusolekutest peab nähtuma, kas seoses piiride muutmisega tuleb õigused üle kanda ka teise registriossa. Looduskaitseseadusest tulenevalt on nõusoleku andjaks Keskkonnaamet, mille nõusolekus on toodud välja, et Allika (katastritunnus 33404:002:0080), Endriku-Hansu (katastritunnus 33404:002:0191) ja Allika karjamaa (katastritunnus 33404:002:0193) katastriüksused ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega ka piirne nende aladega. Nimetatud katastriüksused ei asu ka ühegi veekogu ehituskeeluvööndis. Eeltoodust tulenevalt ei ole Keskkonnaameti nõusolek katastriüksuse jagamiseks nõutav ja vastavaks kooskõlastuseks puudub õiguslik alus. Keskkonnaametil puuduvad vastuväited katastriüksuste piiride muutmiseks. Seega on Maa-ameti hinnangul üheselt mõistetav, et looduskaitseseadusest tulenevat ostueesõigust ei ole vaja teise registriossa üle kanda. 3  2-19-17608 Muinsuskaitseseadusest tulenevalt on nõusoleku andjaks Muinsuskaitseamet, mille nõusolekus on toodud välja, et Muinsuskaitseamet nõustub Pärnu maakonnas Lääneranna vallas Hõbeda külas asuvate Endriku-Hansu (KÜ tunnus 33404:002:0191), Allika (33404:002:0080) ja Allika karjamaa (33404:002:0193) katastriüksuste piiride muutmisega. Maaüksused asuvad arheoloogiamälestisel Asulakoht (reg-nr 11759) ja selle kaitsevööndis ning neil kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded ja piirangud. Avaldaja märgib täiendavalt, et 20.02.2019 vastu võetud ja 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse kohaselt on loobutud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ostueesõigusest. Seaduse kehtivast regulatsioonist on need välja jäetud, kuna leiti, et ostueesõigus ei ole kohane vahend mälestise säilitamiskohustuse tagamiseks. Seega nimetatud ostueesõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kanded ei pruugi käesoleval ajal enam vajalikud ja asjakohased olla. 8. 08.11.2019 kandemäärusega andis Tartu Maakohtu kinnistusosakond määruskaebuse lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtumääruse põhjendus 9. Kohus on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohus tühistab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse ja saadab asja tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 10. Maa-amet esitas katastripidajana kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale maakorraldustoimingute (kahe kinnisasja omavahelise piiri muutmine) alusel kinnisasjade koosseisu andmete muutmiseks kinnistusraamatus, s.t katastriüksuste numbrite ja pindalade muutmiseks. 11. Kohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga, et igal juhul peaks kinnisasjade piiride muutmisel kinnistamisavaldusele lisama AÕS-s sätestatud notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslepingu. Alates 01.07.2018 kehtiva MaaKatS § 4 lg 41 sätestab, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. Sama regulatsioon, mille kohaselt on katastripidajale antud õigus kinnistamisavalduse esitamiseks, on sätestatud MaaKS § 11 lg-s 4. Vastavalt MaaKS § 2 lg 2 p-le 3 on kinnisasja piiri muutmine maakorraldustoiming ja vastavalt MaaKS § 10 lg-s 1, MaaKS §-s 12 ja 13 sätestatule on tegemist lihtsa maakorraldustoiminguga. Vastavalt MaaKS § 2 lg-s 5 sätestatule, ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS tähenduses, vaid vastavalt MaaKS § 10 lg-le 4 lähtutakse kinnisasjade liitmisel ja kinnisasja piiri muutmisel MaaKatS-s ja KRS-s sätestatust. Seega eristatakse kehtivas õiguses selgelt kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Seaduses sätestatakse selgelt, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641 sätestatu. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbiviidav haldustoiming, kuid 4  2-19-17608 tegemist ei ole kinnisomandi üleandmisega ehk tehinguga, milleks §-s 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Sellega muudeti senist tõlgendust, et katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine toob kaasa kinnisasja omandi üleandmise, mistõttu tuleks iga kord sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Antud juhul on avaldaja selgitanud, et Endriku-Hansu ja Allika kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle antavast maatükist moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle moodustamine oleks vastuolus MaaKS nõuetega, kuivõrd tegemist on ribaga. Eeltoodust tulenevalt on Maa- amet kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et antud juhul on tegemist maakorraldustoimingutega MaaKS § 12 lg 1 mõttes, millest tulenevalt ei ole vajalik tehingu notariaalne tõestamine. Sellisele seisukohale jõudis ka Tallinna Ringkonnakohus 12.11.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-8071. Kohus nõustub avaldajaga selles, et MaakS § 11 lg 1 kohaselt loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi maakatastris ning maakorraldusest tulenevad muudatused on kantud kinnistusraamatusse. Seega oleks tulnud kinnistamisavaldus läbi vaadata koosmõjus KRS, AÕS, MaaKS ja MaaKatS-s sätestatuga. Seega ei saanud Tartu Maakohtu kinnistusosakond sellel alusel jätta kinnistamisavaldust rahuldamata. 12. KRS § 13 lg 4 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kinnistusregistriosasse nr 2818006 on kantud looduskaitseseaduse § 16 lg 5 alusel ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks ning kinnistusregistriosasse nr 873506 on kantud muinsuskaitseseaduse § 27 lg 2 sätestatud ostueesõigus Eesti Vabariigi kasuks. Kinnistusosakonna kohtunikuabi on asunud seisukohale, et kinnistamisavaldusele peavad olema lisatud puudutatud isikute nõusolekud, millest nähtuks, kas seoses piiride muutmisega tuleb õigused üle kanda ka teise registriossa. Avaldaja on kinnistamisavaldusele lisanud Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti nõusolekud kinnistute piiride muutmiseks. Keskkonnaameti nõusolekust nähtub, et Allika, Endriku-Hansu ja Allika karjamaa katastriüksused ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ega ka piirne nende aladega; nimetatud katastriüksused ei asu ka ühegi veekogu ehituskeeluvööndis. Eeltoodust tulenevalt leiab Keskkonnaamet, et Keskkonnaameti nõusolek katastriüksuse jagamiseks ei ole nõutav ja vastavaks kooskõlastuseks puudub õiguslik alus ning Keskkonnaametil puuduvad vastuväited katastriüksuste piiride muutmiseks. Seega on antud juhul üheselt mõistetav, et looduskaitseseadusest tulenevat ostueesõigust ei ole vaja teise registriossa üle kanda. Muinsuskaitseamet nõustub kinnistute katastriüksuste piiride muutmisega ja kinnitab, et maaüksused asuvad arheoloogiamälestisel Asulakoht (reg-nr 11759) ja selle kaitsevööndis ning neil kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad nõuded ja piirangud. Samas 01.05.2019 jõustunud muinsuskaitseseaduse kohaselt on loobutud riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse ostueesõigusest. Seaduse kehtivast regulatsioonist on need välja jäetud, kuna leiti, et ostueesõigus ei ole kohane vahend mälestise säilitamiskohustuse tagamiseks. Seega nimetatud ostueesõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kanded ei pruugi käesoleval ajal enam vajalikud ja asjakohased olla. Kohus on seisukohal, et Muinsuskaitseameti nõusolekust on järeldatav seisukoht, et ostueesõiguse ülekandmine teise registriossa ei ole vajalik. 5  2-19-17608 13. KRS § 34¹ lg 5² sätestab, et puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama KRS § 34 lg-s 6 sätestatud andmeid. KRS § 34 lg 6 sätestab, et kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et 19.07.2019 kinnistamisavalduses on KRS§ 34¹ lg 5², KRS § 34 lg-s 6 ja KRS § 34 lg 6 toodud nõuded täidetud. Kuivõrd kinnistamisavaldusele on lisatud Keskkonnaameti ja Muinsuskaitseameti digitaalselt allkirjastatud nõusolekud katastriüksuste piiride muutmiseks ja kohus leiab, et Maa-ameti poolt avaldusele lisatud nõusolekud on piisavalt selged, siis on kohtu hinnangul täidetud KRS § 13 lg-s 4 sätestatud tingimused kinnistamisavalduse rahuldamiseks. Kohus selgitab, et ostueesõiguste kanded tuleb jätta nende endistesse asukohtadesse, s.o ainult nendesse registriosadesse, kus nad hetkel on. Ostueesõiguste kandeid teise registriosasse üle ei kanta. 14. Eeltoodu alusel kohus nõustub avaldajaga selles, et kinnistusakonnale esitatud taotlused kannete tegemiseks on selged ja nende alusel on võimalik soovitud kandeid teha. Maa- amet on selgitanud oma taotlusi ka kinnistusosakonnale esitatud korduvas avalduses, mistõttu ei saanud kinnistusosakond keelduda kannete tegemisest taotluste ebaselguse tõttu. Kohus on seisukohal, et avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastavad kehtiva seaduse nõuetele. 15. Võttes arvesse eeltoodut tuleb asi saata tagasi Tartu Maakohtule kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 16. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuivõrd teisi menetlusosalisi ei osalenud, ei mõista kohus menetluskulusid avaldajalt välja. 17. Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Käesoleva kohtumääruse peale ei ole lubatud esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 6  KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Määruse tegemise aeg ja koht 22. veebruar 2019, Rakvere Tsiviilasja number 2-19-2097 Tsiviilasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna taotlus kinnistamisasjas nr 98999201850 kohtu seisukoha saamiseks Menetlustoiming Avalduse läbi vaatamine Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Tartu Maakohtu kinnistusosakond esindajad RESOLUTSIOON Võtta menetlusse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna taotlus kohtult seisukoha saamiseks. Anda Eesti Vabariigi, Maa-ameti kaudu, 15.11.2018 kinnistamisavaldus kinnistamisasjas nr 98999201850 kande tegemiseks tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale, lähtuvalt käesoleva määruse p. 3 antud seisukohast. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa edasi kaevata. ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1. TsMS § 595 lg 2 p 3 alusel peab kohtunikuabi andma kinnistamisavalduse menetlemise üle kohtunikule, kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused. Käesolevas asjas on Tartu Maakohtu kinnistusosakond edastanud kinnistamisavalduse koos lisadega kohtunikule. Kandemääruse kohaselt palub kohtunikuabi esitada kohtul seisukoht, kas käesoleval ajal ei ole enam asjakohane Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-67-12 toodud seisukoht, et piiride muutumise puhul on tegemist kinnisasja osa käsutamisega AÕS mõistes ning kannete tegemiseks piisab Maa-ameti poolt esitatud dokumentidest ja kas avaldusele lisatud nõusolekud on piisavalt selged. 2. Kohus on tutvunud kinnistusosakonna poolt esitatud materjaliga, sh Maa-ameti vastuväitega 14.12.2018 kandemäärusele nr 1492152018 ja leiab, et vastuväites põhjalikult esitatuga tuleb  nõustuda ja seda kinnitab ka Maa-ameti vastuväites viidatud juba kujunenud asjakohane kohtupraktika. 3. Alates 01.07.2018 kehtiv MaaKatS § 4 lg 4¹ sätestab, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. Sama regulatsioon, mille kohaselt on katastripidajale antud õigus kinnistamisavalduse esitamiseks, on alates 01.07.2018 ette nähtud ka KRS § 13 lg-s 4 ja MaaKS § 11 lg-s 4. Seaduseelnõu 598 SE seletuskirjast nähtuvalt on muudatuse peamiseks eesmärgiks kinnisasjaomanike halduskoormuse vähendamine ja maakatastri andmete operatiivsem kandmine kinnistusraamatusse, et tagada katastri ja kinnistusraamatu esimese jao andmete identsus. Lähtutud on põhimõttest, et maatoimingute registreerimise protseduur oleks isikule vähem koormav ja et ta ei peaks tegema samasisulisi avaldusi erinevatele registritele. MaaKS § 2 lg 2 p 3 kohaselt on alates 01.07.2018 kehtiva regulatsiooni järgi maakorraldustoiminguks ka kinnisasja piiri muutmine. Sealhulgas ei toimu MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS tähenduses (MaaKS § 2 lg 5), vaid vastavalt MaaKS § 10 lg-le 4 lähtutakse piiri muutmisel MaaKatS-s ja KRS-s sätestatust. Seega eristatakse alates 01.07.2018 seaduse tasandil selgelt kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Järelikult ei ole alates 01.07.2018 asjakohane Riigikohtu 12.06.2012 kohtuotsuse nr 3-2-1- 67-12 p-s 27 toodud seisukoht, et piiri muutmisel on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 64¹ mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Seaduses sätestatakse üheselt, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 64¹ sätestatu. Seaduseelnõu 598 SE seletuskirja kohaselt on maakorralduse eesmärk üldises mõttes kinnisasja piiride korrastamine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Kuna maakorralduse käigus muudetakse kinnisasja piire kinnisasja endise väärtuse alusel, ei tehta maakorralduse käigus käsutamistehingut omandi üleminekuks. Kinnisasi muudab küll piire ja asukohta, kuid maakorraldustoimingu tegemisega jääb kinnisasja väärtus üldjuhul samaks. Looduslikest tingimustest tulenev väärtuse erinevuse vähene hüvitis on omanike omavaheline kokkulepe ega ole käsitletav tehinguna. Tegemist on maakorraldusnõuetest lähtuvalt maatüki piiride määramisega riiklikus registris (kataster). Maakorraldustoimingu ja kinnisasja käsutamise eristamisel on esmatähtis hinnata, kas kinnisasja olemus jääb samaks või on siiski eesmärgiks omandi varjatud üleandmine teisele isikule. Seejuures on katastripidaja isikuks, kes suudab hinnata toimingu sisu ja eesmärki ehk sisulise kontrollimise pädevus on katastril. Kuna Maa-ametil on pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks, lisatud on puudutatud kinnisasjade omanike kokkulepe piiride muutmiseks, maakorraldustoimingu sisu on maaüksuse piiride muutmine, mitte omandi üleandmine, ei ole vajalik dokumentide notariaalne vormistamine, mistõttu ei ole kinnistusosakonnal antud juhul alust kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks. Kohus leiab et Maa-ameti poolt avaldusele lisatud nõusolekud on piisavalt selged. 4. Kohus annab TsMS § 595 lg 3 alusel kinnistamisasja tagasi kohtunikuabile. Kohtunikuabi on seotud kohtuniku seisukohaga. 5. TsMS § 660 lg 1 kohaselt võib maakohtu määruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 599 näeb ette, 2  milliste maakohtu määruste peale registriasjades võib esitada määruskaebuse. Seega puudub võimalus esitada määruskaebus käesoleva määruse peale. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann kohtunik 3  KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2019. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-2281 Tsiviilasi Maa-ameti kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistamisasjas nr 95195201850 kinnistusraamatu kande tegemiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja / määruskaebuse esitaja: esindajad Maa-amet (registrikood 70003098), esindaja Heidi Tali (isikukood 47007032754) ja Kaire Bamberg (isikukood 47806132735) Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maa-ameti 05.02.2019 määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.01.2019 kandemäärus nr 71532019 kinnistamisasjas nr 95195201850. 3. Saata Maa-ameti 02.11.2018 kinnistamisavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale registrikannete tegemiseks. 4. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda. 5. Edastada kohtumäärus avaldajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust. MENETLUSE KÄIK 1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitati kinnistu nr 8162102, asukohaga Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Kuuse ja nr 13742902, asukohaga Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Kütermanni, kohta 02.11.2018 kinnistamisavaldus. 2. 02.11.2018 kinnistamisavaldusega palub avaldaja teha kinnistusregistriossa nr 13742902, nr 8162102 järgmise sisuga kanne: vastavalt maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lg 4, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 4¹ ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 4 muuta andmed kinnistusraamatu registriosade nr 13742902 ja nr 8162102 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosa 13742902: 71801:001:2095 Harju maakond, Saku vald, Kirdalu küla, Kütermanni, Maatulundusmaa 100%, 2,01 ha; Kinnistusraamatu registriosa 8162102: 71801:001:2096 Harju maakond, Saku  2-19-2281 vald, Kirdalu küla, Kuuse, Maatulundusmaa 100%, 8,27 ha. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §13 lõikele 4 on esitatud omaniku ja puudutatud isiku nõusolekud. 3. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi 28.11.2018 kandemääruse nr 1421602018, milles leidis, et esitatud kinnistamisavaldus on puudustega ja selle menetlemine on takistatud. Kandemäärusega kohustas kinnistusosakond avaldajat esitama kinnistusosakonnale vormikohase kinnistamisavalduse I jao andmete muutmiseks ning asjaõigusseaduse (AÕS) §- s 64¹ sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks ning kõigi kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. 4. Kinnistusosakond jättis 21.01.2019 kandemäärusega nr 71532019 avaldaja 02.11.2018 kinnistamisavalduse rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud AÕS §-s 64¹ sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepet (asjaõiguslepingut) kinnisomandite üleandmiseks. 5. Avaldaja esitas 05.02.2019 kandemäärusele määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.01.2019 kandemäärus nr 71532019 kinnistamisasjas nr 95195201850 ning rahuldada Maa-ameti 02.11.2018 esitatud kinnistamisavaldus. 6. Kohtunikuabi leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu kinnistamisosakond edastas TsMS § 663 lõigete 6 ja 6.1 alusel 11.02.2019 määruskaebuse lahendamiseks Harju Maakohtu kohtunikule. Kohtunikuabi leiab, et kui kinnistute piire muudetakse, siis ei ole võimalik kinnistusraamatus muuta katastriandmeid ilma AÕS sätestatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepinguta. KOHTU PÕHJENDUSED 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 4 kohaselt kui maakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, rahuldab ta selle ise määrusega. Kui maakohus leiab, et määruskaebuse saab rahuldada üksnes osaliselt, ta seda ei rahulda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 21.01.2019 kandemäärus nr 71532019 tuleb tühistada. Kohtunik saadab kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale selles taotletud registrikannete tegemiseks. 8. Avaldaja on katastripidajana 02.11.2018 esitanud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu (kinnistu piiride muutmine looduses) alusel kinnisasjade (registriosade nr 13742902 ja nr 8162102) koosseisu andmete (pindala) muutmiseks kinnistusraamatus ning on lisanud sellele digitaalselt allkirjastatud puudutatud isikute nõusolekud. Avalduse kohaselt väheneks kinnistu nr 8162102 pindala ja kinnistu nr 13742902 pindala suureneks 0,43 ha võrra. 9. Alates 01.07.2018 kehtiv MaaKatS § 4 lg 41 sätestab, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. MaaKS § 11 lg 4 kohaselt kantakse maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. KRS § 13 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3), kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS § 13 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Alates 01.07.2018 kehtiv KRS § 13 lg 31 sätestab, et kui käesoleva 2 (4)  2-19-2281 paragrahvi 2. lõikes nimetatud andmete muutmise või parandamise aluseks on ümberkruntimiskava kinnitamise või maakatastri andmete muutmise või parandamise otsus, parandab kinnistamiseks pädev isik need andmed registriosa esimeses jaos riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse alusel. Alates 01.07.2018 kehtiv KRS § 13 lg 4 sätestab, et kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Seaduseelnõu 598 SE seletuskirjast nähtuvalt on muudatuse peamiseks eesmärgiks kinnisasjaomanike halduskoormuse vähendamine ja maakatastri andmete operatiivsem kandmine kinnistusraamatusse, et tagada katastri ja kinnistusraamatu esimese jao andmete identsus. Lähtutud on põhimõttest, et maatoimingute registreerimise protseduur oleks isikule vähem koormav ja et ta ei peaks tegema samasisulisi avaldusi erinevatele registritele. 10. Kohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga, et alati peaks kinnisasjade piiride muutmisel kinnistamisavaldusele lisama AÕS-is sätestatud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MaaKS § 10 lg 1 kohaselt on lihtsad maakorraldustoimingud MaaKS §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lg 62 kohaselt kinnisasja osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel registreeritakse katastriüksused maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku ja kinnisasja omaniku avalduse või kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe alusel. MaaKS § 12 kohaselt on lihtsaks maakorraldustoiminguks kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Seega on kinnisasja piiride muutmine alates 01.07.2018 lihtsaks maakorraldustoiminguks, mille puhul ei ole reeglina tegemist kinnisasjaõiguse käsutamisega asjaõigusseaduse tähenduses. 11. Kohus leiab, et alates 01.07.2018 ei ole alati kohaldatav Riigikohtu 12.06.2012 kohtuotsuse nr 3-2-1-67-12 p-s 27 toodud seisukoht, et piiri muutmisel on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Maakorraldustoimingu ja kinnisasja käsutamise eristamisel on esmatähtis hinnata, kas kinnisasja olemus jääb samaks või on siiski eesmärgiks omandi varjatud üleandmine teisele isikule. Seejuures on katastripidaja isikuks, kes suudab hinnata toimingu sisu ja eesmärki ehk sisulise kontrollimise pädevus on katastril. Avaldaja on selgitanud, et MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuete kohaselt ei ole Kütermanni ja Kuuse kinnisasjade puhul ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle antavast siilust võimalik moodustada iseseisvat mõistlikult kasutatavat kinnisasja. Samuti ei ole maakorralduse nõuetega kooskõlas ajutise maatüki moodustamine ja iseseisva kasutusvõimaluseta riba tekitamine. Avaldaja hinnangul on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutuslihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on katastripidaja õigesti jõudnud järeldusele, et antud juhul ei ole tegemist kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmise ja kinnistu osa eraldamisega KRS § 13 lg 1 p 6 mõttes. Kohtu hinnangul on antud juhul kinnisasjade piiride muutus toimunud maakorraldustoimingu käigus MaaKS § 12 lg 1 mõttes. 12. Kuna avaldajal on pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks, lisatud on puudutatud isikute nõusolekud piiri muutmiseks, 3 (4)  2-19-2281 maakorraldustoimingu sisu on maaüksuse piiride muutmine, mitte omandi üleandmine, ei ole vajalik dokumentide notariaalne vormistamine, mistõttu ei ole kinnistusosakonnal antud juhul alust kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks. Eeltoodud põhjendustel on kohus seisukohal, et kinnistamisavaldust ei saa jätta rahuldamata. 13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad avaldaja kanda. 14. Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Käesoleva kohtumääruse peale ei ole lubatud esitada määruskaebust. / allkirjastatud digitaalselt / Vallo Kariler kohtunik 4 (4)  2-19-4870 KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuni 2019 Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-4870 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 06.03.2019 kandemäärusele nr Menetlusliik Kirjalik menetlus Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine Kohtunik Leanika Tamm Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) RK 70003098 esindajad Mustamäe tee 51, Tallinn 10621 e-post: [email protected] Esindajad: Kaia Saar [email protected]; Kaire Bamberg [email protected] Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust RESOLUTSIOON 1. Määruskaebus rahuldada. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 06.03.2019 kandemäärus nr 239022019 kinnistamisasjas nr 106779201850 ja saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja, Eesti Vabariigi kanda. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kohtueelne menetlus Avaldaja, Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu, esitas 11.12.2018 kinnistamisavalduse, milles taotles tulenevalt Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lg 4, Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 4¹ ja Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 4 kinnistusregistriosade nr 2792337ja 3177237 esimeses jaos kannete muutmist alljärgnevalt: Kinnistusraamatu registriosa 2792337: 66801:001:0314 Rapla maakond, Rapla vald, Pirgu küla, Pihelga, Maatulundusmaa 100%, 14,64 ha; katastriüksuse 24001:002:0070 andmed ei muutu. Kinnistusraamatu registriosa 3177237: 66801:001:0315 Rapla maakond, Rapla vald, Pirgu küla, Kruusaaugu, Maatulundusmaa 100%, 8239 m². Vastavalt Kinnistusraamatuseaduse §13 lõikele 4 esitame omanike ja puudutatud isiku nõusolekud. Katastripidaja poolt alla kirjutanud isiku volitusi tõendav dokument (so Maa- ameti 28.08.2018 käskkiri nr 1-1/18/1712) on kinnistusraamatupidajale edastatud 1  2-19-4870 29.08.2018. Tartu Maakohtu kinnistusosakond (edaspidi nimetatud ka Vastustaja) tegi 09.01.2019 kandemääruse nr 36802019, milles leidis, et esitatud kinnistamisavaldus on puudustega ja selle menetlemine on takistatud. Kandemäärusega kohustas kinnistusosakond kinnistu omanikke hiljemalt 05.02.2019 esitama kinnistusosakonnale vormikohase kinnistamisavalduse I jao andmete muutmiseks koos asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-s 641 vastava notariaalses vormis asjaõiguslepinguga kinnisomandite üleandmiseks, puudutatud isiku nõusoleku, andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta. Avaldaja põhjendas oma 05.02.2019 vastuväidetes, miks antud asjas ei ole nõutav notariaalselt tõestatud asjaõigusleping, puudutatud isiku täiendav nõusolek ja riigilõivu tasumine ning palus 11.12.2018 esitatud kinnistamisavaldus rahuldada. Vastustaja jättis 06.03.2019 kandemäärusega nr 239022019 avaldaja 11.12.2018 kinnistamisavalduse rahuldamata. Põhjendustena toob vastustaja välja järgmised puudused: kinnistamisavaldus ei ole notariaalselt kinnitatud (alus KRS § 34 lg71).; esitamata on puudutatud isikute vormikohaseid nõusolekuid; puuduvad andmed tehinguväärtuse ja sellele vastava riigilõivu tasumise kohta. Vastustaja keeldub põhjusel, et avaldaja esitas 05.02.2019 omapoolsed selgitused, kuid puudusi ei ole kõrvaldanud. 2. Määruskaebus. Avaldaja esitas 29.03.2019 määruskaebuse, mis kohtualluvuse korras kuulub lahendamisele Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajas. Määruskaebuse kohaselt ei ole kehtiva õiguse järgi antud asjas notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ega notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldus nõutavad. Avaldaja peamiseks argumendiks on väide, et kandmääruse tegemisel ei ole vastustaja arvestanud kehtivat õigust, vaid on ekslikult käsitlenud esitatud kinnistamisavaldust puudustega avaldusena ja jätnud avalduse rahuldamata. Avaldaja on selgitanud, et 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega mitmed maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja KRSmuudatused, mis reguleerivad just käesolevas asjas tekkinud olukorda ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Avaldaja kinnistamisavaldus vastab nimetatud seadusemuudatustega jõustunud normidele, selles ei esine puudusi ning seetõttu tuleb kinnistusavaldus rahuldada. Avaldaja leiab, et 01.07.2018 jõustunud seadusemuudatustega nähakse ette mitmed erisused kinnistamisavalduste esitamisel maakorraldustoimingute raames. Muu hulgas muudeti ka senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Alates 01.07.2018 ei kohaldu maakorraldustoimingute läbiviimisel enam AÕS § 641. Avaldaja hinnangul ei ole antud asjas kinnistusraamatu kannete tegemisest keeldumiseks alust, kuna katastripidajast avaldaja esitatud kinnistamisavaldus maakorraldustoimingu alusel katastriandmete muutmiseks ning lisatud dokumendid (kinnisasja omanike vaheline kokkulepe) on nõuetekohased ning vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada kuna avaldaja kinnistamisavaldus vastab kehivatele õigusnormidele ja selles ei esine kinnistusameti poolt viidatud kande tegemist takistavaid kõrvaldamata puudusi. 2  2-19-4870 4. Kandemuudatuse aluseks olev faktiline olukord. Maa-ameti poolt 11.12.2018 esitatud avalduses taotletava kandemuutatuse sisuks on muudatuste sisseviimine kinnistusraamatu registriosade nr 2792337 ja nr 3177137 esimeses jaos. Katastripidaja 11.12.2018 otsusest menetluses nr 18031204965 nähtub, et muudetakse Rapla maakonnas, Rapla vallas, Pirgu külas külgnevate katastriüksuste Pihelga ja Kruusaaugu piire. Otsuse juurde lisatud plaanist nähtuvalt on piiri korrigeeritud üksnes Kruusaugu ja Pihelga kinnistute vahel paikneva veekogu (tiigi) osas. Peale piiri korrigeerimist asub veekogu tervikuna Kruusaaugu kinnistul. Avalduse kohaselt väheneb Pihelga kinnistu nr 2792337 kogupindala 0,14 ha võrra, ning selle suuruseks jääb 14,64 ha ja Kruusaaugu kinnistu nr 3177237 pindala suureneb 1349 m2 võrra. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel määravat tähtsust omab fakt, et kandemuutatuse avalduse on teinud registripidaja, ning kande tegemise aluseks on haldusmenetluses tehtud maakorralduslikud toimingud. Tegemist ei ole omanike vahelise ostu-müügilepingu ega asjaõiguslepinguga, millega ühe kinnistu omanik käsutaks ja loovutaks kinnistu osa (veekogu alune pind) teisele kinnistu omanikule vaid maakorraldusliku olukorraga, milles registri pidaja korrigeerib haldusmenetluse käigus kinnistute piire oma pädevuse piires. Seega kohtu ette määruskaebuses toodud vaidlusküsimuseks on kehtivate õigusnormide tõlgendamine ja rakendamine ning seadusemuudatuste iseloomust tulenev vastuolu varasema kohtupraktikaga. Seega määratleb kohus esmalt kohaldamisele kuuluvaid õigusnormid ning sisustab normi, tõlgendades seda seadusemuudatustest ning selles väljendatud seadusandja tahtest, uuest kujunevast kohtupraktikast lähtuvalt ning kohaldades seda antud kaasuses toodud asjaoludele. 5. Kohaldatavad õigusnormid. Tegemist on registripidaja esitatud kandeavaldusega, seega kuuluvad antud kaasuse lahendamisel kohaldamisele 01.07.2018 jõustunud Maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), Maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja Kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) muudatused, mis sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. MaaKS§ 2 lõige1 defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Kohus märgib siinjuures täiendavalt, et 01.07.2018 jõustunud seadusemuudatuste üheks peamiseks eesmärgiks oli menetluse lihtsustamine ja hõlbustamine olukorras, kus maakorralduse käigus muudetakse omanike kokkuleppel kinnisasjade piire. 1 2018 aastal jõustunud seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lõige 5 (jõust.01.07.2018) sätestab sõnaselgelt, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Kohus, olles läbi vaadanud kõik menetlusele lisatud dokumendid nõustub avaldajaga, et antud juhul ei ole kinnistute omanike vahel toimunud maa käsutamistehingut. Kuna MaaKS § 2 lg 5 on erinorm AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes, ei kohaldu antud juhul kinnistu piiride muutmise 1 Seaduseelnõu SE 589 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus“ tutvustus ja seletuskiri lk 64-65 3  2-19-4870 tehingule notariaalse vormi nõuet ja sellele ei kohaldu KRS § 34 lg 71, (notariaalselt tõestatud käsutustehing nõuab notariaalses vormis kinnistamisavaldust). Vastavalt MaaKS §-le 10 lg 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS-isja KRS-is sätestatust. 6. Katastripidaja pädevus ja toimingud enne kinnistamisavaldusele esitamist Maakorraldustoimingu ja kinnisasja käsutamise eristamisel on esmatähtis hinnata, kas kinnisasja olemus jääb samaks või on siiski eesmärgiks omandi varjatud üleandmine teisele isikule. Seadusandja on selle hindamispädevuse pannud katastripidajale2, kes suudab hinnata enda poolt sooritatava toimingu sisu ja eesmärki. MaaKS § 2 lõikest 1 tulenevalt on maakorralduse eesmärgiks võimaluste loomine kinnisasja otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Seega ei ole maakorraldustoimingute eesmärgiks omandi üleandmine, vaid maatükkide korraldamine. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s5 toodud maakorralduse nõuetele ning on seda käesolevas menetluses ka teinud. MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuete kohaselt on maakorraldaja leidnud, et õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis on lahendada antud maakasutus kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viis katastripidaja kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel, järgides lihtsale maakorraldusele MaaKS § 10 lõike 3 esitatud nõudeid. Maakorralduskava –piiride muutmise plaan‒ on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt digitaalselt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks ja lisaks nõusolekule ei ole täiendavat omanike poolset tahteavaldust tulenevalt KRS § 13 lg 4 vaja. Kohus leiab, et kohased ei ole vastustaja 06.03.2019 kandemääruses toodud viited Riigikohtu varasemale praktikale (RKL 3-2-1-67-12 p.27) kuna kehtiv seadus on teinud olulised muudatuseda võrreldes kohtupraktika ajal kehtinud seadustele. 7. Maakorraldustoimingutest tuleneva võimaliku hüvitise maksmise vajaduse regulatsioon Kohus leiab, et kohane ei ole ka vastustaja 06.03.2019 kandemääruses toodud väide, et varjatud asjaõigustehingule viitab Maa-ametile esitatud omanike vaheline kinnitus selle kohta, et kui maakorralduse käigus on selgunud kinnisasjade omanike vaheline hüvitise maksmise vajadus, on see arveldatud enne katastriüksuse maakatastris registreerimist. Kohus leiab, et kohane pole antud juhul ka avaldaja viide MaaKS § 10 lg-le 61, kuna tulenevalt MaaKS § 10 lg 5 määrab maakorraldustoimingute läbiviimise tulemusel maakorralduse läbiviija kinnisasjade vahelised piirid looduses ja koostab katastriüksuse moodustamise toimiku. Moodustatud kinnisasja ulatus ümberkruntimiskavas ja looduses mõõdistatuna võib erineda kuni kolm protsenti, kuid mitte üle 0,3 hektari ning erinevuse ulatuses ei ole osalisel õigust nõuda hüvitist. Käesoleval juhul on tegemist muudatusega, milles muudetava kinnistu suurus väheneb alla 3% ja see muudatus jääb alla 0,3 hektari, seega puudub üldse vajadus hüvitise küsimuses käsitlemisele. 8. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et käesoleval juhul ei ole toimunud maakorralduse raames asjaõiguslikku käsutustehingut, mistõttu ei esinenud Avaldaja kinnistamisavalduses ka Vastustaja viidatud puudusi. Avaldaja esitatud kinnistamisavaldus koos lisadokumentidega oli nõutud vormis, õigusaktidega kooskõlas 2 Seaduseelnõu SE 589 seletuskiri lk 65 4  2-19-4870 ning kinnistamiseks puudusid takistused, mistõttu on Vastustaja jätnud õigusvastaselt ja põhjendamatult kinnistamisavalduse rahuldamata. 9. Kinnistusosakonnal puudub kohtu hinnagul järelvalvepädevus Maa-ameti poolt haldusmenetluses sooritatud haldustoimingute sisuliseks hindamiseks. Kohus peab antud vaidluse lahendamisel vajalikuks käsitleda ka olukorda, kus kahe erineva riigiasutuse vahel on tekkinud aega ja ressurssi nõudev vaidlus, mille käigus tuleb kohtul muuhulga käsitleda ka vaidlevate asutuste pädevust. Seadusandja on haldustoimingute sisu ja eesmärgi hindamispädevuse antud juhul andnud katastripidajale (MaaKS § 2 lg 1) kelleks on Maa-amet. Samuti teostab Maa-amet MaaKS § 3 lõike 2 muudatuste kohaselt järelevalvet maakorralduse seaduslikkuse üle. Maakorraldustoimingud on spetsiifilised toimingud, milleks vajalik eriaalane oskusteave on seadusandja hinnangul riigi tasandil koondunud Maa-ametisse. Seadusandja on pidanud otstarbekaks anda ka maakorralduse alane järelevalve Maa-ametile, millest on saanud asutus, kes suunab, korraldab ja kontrollib maakorralduse läbiviimist. Maa-ameti kui katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks tuleneb MaaKS § 11 lõikest 4, MaaKatS § 4 lõikest 41ja KRS § 13 lõikest 4. MaaKS § 11 lõige 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Tulenevalt KRS § 46 lg 1 kinnistamisavalduse läbivaatamisel selgitab kinnistamiseks pädev isik välja, kas: on esitatud nõutavad dokumendid (§ 35), mis vastavad nõutavale vormile ja kas kinnistusraamatusse kantud või märkega tagatud õigustest või seadusest tulenevalt ei ole kinnistamine välistatud. Antud juhul leiab maakohus, et kinnistusosakond on eeltoodud pädevusest väljunud ja oma määruses analüüsinud ja vaidlustanud katastripidaja haldustoimingute sisu. 10. Eeltoodust tuleneval on kohus seisukohal, et vastustajal, kelleks on kinnistusregistri pidaja, puudub toimimipädevus temale esitatud kandeavalduse katastrisse kandmise menetluses sisuliselt Maa-ameti pädevuses sooritatud toimingute sisu ja nende õiguspärasust hinnata, kuna tegemist on haldusmenetlusega, mille üle teostab järelevalvet Maa-amet ise ning milles osalevate menetlusosalistel (maaomanikud) on võimalus katastripidaja toiminguid vaidlustada haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras. 11. Maaomanike nõusoleku esitamise vorminõuete küsimus MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks ja avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe. KRS § 13 lõike 4 kohaselt esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS §-s 13 lg 1 p s 1,2,3,5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses. Tulenevalt KRS §13 lg 3 ja 31 on KRS§ 13 lg 2 nimetatud andmete muutumisel maakatastripidajal õigus esitada kinnisturaamatu pidajale kinnistamisavaldusi juhul, kui maakatastrikanne tugineb haldusmenetluses vastu võetud haldusaktile. Sellised juhtumid on seotud maakorralduse käigus ümberkruntimise läbiviimise ning maakatastripidaja poolt maakatastri andmete muutmise või parandamisega. Mõlemal juhul lõpeb menetlus haldusakti andmisega. 5  2-19-4870 Maakatastripidajal on pädevus hinnata haldusmenetluse dokumentidest lähtuvalt läbi viidud haldustoimingu sisu ja vajadusel küsida menetlusosalistelt täiendavaid selgitusi ja kinnitusi. Kogutud materjalide põhjal on maakatastripidajal võimalik koostada kinnistamisavaldus, milles taotleda registriosadest kannete kustutamist ja uute kannete tegemist. Kuna katastrikanne tugineb haldusaktile, ei ole põhjendatud panna kinnistamisavalduse esitamise kohustust menetlusosalisele. Registrikanded kahe registri vahel on võimalik teostada halduse siseselt. Kiire andmevahetus ilma osalisi täiendavalt koormamata tagab ka kinnistusraamatu esimese jao kannete vastavuse katastriandmetele kui sellega ei kaasne kinnistu piiride muutumist looduses, parandab kinnistamiseks pädev isik need andmed registriosa esimeses jaos riigi maakatastri pidaja kirjaliku taotluse alusel.3 Seega, kohus nõustub avaldaja väitega MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. Seega ei saa kinnistamisavalduse rahuldamise takistuseks olla asjaolu, et puudub notariaalne asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks ning notari poolt esitatud kinnistamisavaldus, kuna kehtiv õigus maakorralduse puhul neid dokumente enam ei nõua. 12. Kasutusõiguste küsimus Vastustaja viitas 06.03.2019 kandemääruses sellele, et registriosadesse nr 2792337 ja 3177237 on kantud kokku kolm isiklikku kasutusõigust Elektrilevi OÜ kasuks. Tulenevalt KRS § 13 lg 4 tuleb piiride muutmise kohta kinnistusregistrisse kandetegemiseks esitada kinnistusosakonnale kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikutevormikohased nõusolekud. Nõusolekutest peab nähtuma, kas seoses piiride muutmisega tuleb õigused üle kanda ka teise registriossa. Selliseid nõusolekuid Avaldaja kinnistusosakonnale esitanud ei ole. Avaldaja selgitas, et ainus kinnistusraamatust nähtuv puudutatud isik on Elektrilevi OÜ, mille esindaja on väljendanud nõusolekut, allkirjastades digitaalselt piiride muutmise plaani ning see on kinnistamisavaldusele lisatud. KRS § 34¹ lg 5² sätestab, et puudutatud isiku nõusolek peab sisaldama KRS § 34 lg-s 6 sätestatud andmeid. KRS § 34 lg 6 sätestab, et kinnistamisavalduses peab olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud selle registriosa number, milles taotletakse kande tegemist, ja taotletava asjaõiguse sisu. Kohus nõustub avaldaja seisukohaga, et 11.12.2018 kinnistamisavalduses on KRS§ 34¹ lg 5², KRS § 34 lg-s 6 ja KRS § 34 lg 6 toodud nõuded täidetud. 13. Riigilõiv ja tehinguväärtus. Lisaks eeltoodule leiab vastustaja, et piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames on kohustus tasuda riigilõivu, kuna riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) § 25 ei sätesta riigilõivust vabastust piiride muutmisel. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluse kinnistamisavalduse alusel kannete tegemisel ei tule riigilõivu tasuda. Kannete tegemist taotletakse seetõttu, et maakorralduse käigus muutusid külgnevate katastriüksuste piirid. MaaKatS § 4 lg 4¹ esimese lause kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. MaaKS § 2 lg 5 järgi ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. KRS § 13 lg 4 esimese lause järgi, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Keskkonnaministri 2. mai 2016 määruse nr 7 3 Seaduseelnõu SE 598 seltuskiri lk 45 6  2-19-4870 „Maa-ameti põhimäärus“ § 5 lg 2 järgi on tegemist Maa-ameti kui katastripidaja ametiülesannete täitmisega. KRS § 13 lg 1 p-des 1–3 ja 5 sätestatud andmed (katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala) esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega KRS-i tähenduses (KRS § 13 lg 2). Arvestades taotletavate kinnistusraamatu kannete sisu ja eesmärki ning RLS §- st 3 tulenevat lõivustatud toimingu mõistet, ei ole KRS § 13 lg 4 alusel esitatud kinnistamisavalduses taotletavad toimingud lõivustatavad RLS-i mõttes.4 Kuivõrd kohus on seisukohal, et riigilõivu tasuda ei tule, puudub kohtu hinnangul vajadus täiendavalt käsitleda antud tehingu puhul ka tehinguväärtuse määratlemist. 14. Kohus, lähtudes eeltoodust tühistab vaidlustatud registripidaja määruse ning kohustab kinnistusosakonda avalduse kande tegemiseks uuesti läbi vaatama tulenevalt KRS § 46 lg 5. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4 TallRK määrus ts. asi nr 2-19-7411 p. 8 7  KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Meeli Kaur, Margo Klaar Tsiviilasja number 2-19-8071 Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2019, Tallinn Kohtuasi Eesti Vabariigi kandeavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.05.2019 kandemäärus nr 492762019 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Menetlusosaline ja tema Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Maa- esindaja ameti kaudu, registrikood 70003098), lepinguline esindaja Kaire Bamberg Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.05.2019. a kandemäärus nr 492762019 kinnistamisasjas nr 18085201950. 2. Saata asi kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 3. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus. 4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 599, § 696 lg 1 esimene lause). Asjaolud ja menetluse käik 1. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, avaldaja) esitas 06.03.2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles taotles vastavalt maakorraldusseaduse (MaaKS) § 11 lg 4, maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 4¹ ja kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 4 andmete muutmist kinnistusraamatu registriosade nr 402636 ja nr 79336 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosa 402636:83401:001:0375 Järva maakond, Türi vald, Roovere küla, Kase, Maatulundusmaa 100%, 4,75 ha. Kinnistusraamatu registriosa 79336: 83401:001:0376 Järva maakond, Türi vald, 1(6) Roovere küla, Parkeli, Maatulundusmaa 100%, 14864 m²; katastriüksuste 93701:002:0143 ja 93701:002:0144 andmed ei muutu. Vastavalt KRS §13 lg 4 esitas avaldaja omanike nõusolekud. 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 02.04.2019 kandemäärusega nr 290262019 kinnistamisasjas nr 18085201950 määrati avaldajale tähtaeg järgmiste puuduste kõrvaldamiseks: - kinnistute omanike vormikohase kinnistamisavalduse esitamiseks I jao andmete muutmiseks; - asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 64¹ sätestatud notariaalselt tõestatud kokkuleppe (asjaõiguslepingu) esitamiseks kinnisomandite üleandmiseks ja andmete esitamiseks tehinguväärtuse kohta; - andmete esitamiseks riigilõivu tasumise kohta vastavalt tehinguväärtusele. Kohtunikuabi leidis, et antud juhul on tegemist KRS V peatükist tulenevalt ühe kinnistu osa liitmisega teise kinnistuga. KRS § 57 lg 2 kohaselt kohaldatakse kinnistu osa liitmisele teise kinnistuga KRS §de 53-56 ja 59-60 sätteid. Lähtuvalt eeltoodust ja (AÕS) §-st 64¹ on tegemist kinnisomandist osa üleandmisega. Kohtunikuabi viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-67- 12, p 27. Kinnistamisavaldus peab olema notariaalselt kinnitatud (KRS § 34 lg 7¹), kinnistamisavaldusele tuleb lisada notariaalselt tõestatud käsutustehing ning kinnistamisavaldus peab olema esitatud kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kinnitanud notari vahendusel. 3. Avaldaja esitas 12.04.2019 kinnistusosakonnale täiendava selgituse, milles märkis järgmist. 03.09.2018 ja 09.09.2018 esitasid Kase kinnistu (registriosa nr 402636) ja Parkeli kinnistu (registriosa nr 79336) asukohaga Roovere küla, Türi vald, Järva maakond, omanikud Maa-ametile ühise avalduse nimetatud katastriüksuste piiride muutmiseks. Samuti on omanikud allkirjastanud 03.09.2018 ja 09.09.2018 maakorralduskava, milleks on piiride muutmise plaan. 28.08.2018 andis Türi Vallavalitsus korralduse nr 309 „Katastriüksuste vahelise piiri muutmisel moodustatavatele katastriüksustele sihtotstarvete määramine“, millega kohalik omavalitsus, võttes aluseks mh omanike avalduse katastriüksuste vahelise piiri asukoha muutmiseks, nõustus kinnistute piiri muutmisega ja määras moodustatavatele maaüksustele sihtotstarbed. 03.03.2019 ja 04.03.2019 esitasid kinnistute omanikud katastripidajale kandeavalduse, milles palusid moodustatud katastriüksused registreerida maakatastris ja esitada Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavaldus kinnistusraamatu andmete muutmiseks. 04.03.2019 tegi Maa-amet katastripidajana kande maakatastrisse Kase ja Parkeli katastriüksuste piiride muutmise kohta vastavalt omanike taotlusele ning maamõõtja esitatud katastrimõõdistamise toimikule. 06.03.2019 esitas Maa-amet kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Avaldaja ei nõustu sellega, et praegusel juhul on tegemist kinnisomandi osa üleandmise tehinguga, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja selle oleks pidanud kinnistusosakonnale esitama tehingu tõestanud notar. Avaldaja selgitas, et 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega mitmed maakorraldusseaduse, maakatastriseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muudatused, mis reguleerivad käesolevat olukorda ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Samuti ei nõustu avaldaja sellega, et tegemist lõivustatud toiminguga. Kase ja Parkeli kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik vastastikuselt ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle minevast maatükist moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle 2(6) moodustamine oleks vastuolus maakorraldusseaduse nõuetega, kuivõrd tegemist on ribadega, millest ei saaks moodustada iseseisva kasutusega kinnisasja. Antud juhtumil on tegemist kinnisasjade osade vahetamisega, kusjuures vahetatavate osade suurused ei pea olema võrdsed. Piiride muutmisel arvestatakse ka looduslikke piire ja maa tegelikku kasutust. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada piiriküsimus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. 4. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 07.05.2019 kandemäärusega nr 492762019 jäeti kinnistamisavaldus rahuldamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Maakatastri pidaja avalduse alusel saab muuta vaid kinnisasjade I jao andmeid, kuid I jao andmete muutusega ei toimu automaatset omandi üleandmist kinnistu selles osas, mis kinnisasja omanik juurde sai. Maakatastri esitatud dokumentidest nähtuvalt on üle antud maad ühe kinnistu koosseisust teiste kinnistute koosseisu. Seetõttu võib muutuda omaniku kanne ebaõigeks ning kinnistusraamatust nähtuvad andmed on eksitavad. Maakorraldusliku toimingu alla ei saa peita kinnisasja üleandmist. Kinnistusraamatu I jao kannete muutmisega võib olla kinnisasja omaniku kanne ebaõige ning omandit kinnisasjale ei teki. Omanikuks saamine eeldab asjaõiguslikku käsutustehingut AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping, ja selle alusel kande tegemist kinnistusraamatusse. Ainuüksi I jao andmete muutmisest ei piisa, et kinnistusraamatu andmed õigeks saaksid ning selliseid kandeid ei ole ka kinnistusraamatusse lubatud teha. Eelnevast tulenevalt on ei ole võimalik muuta vaid I jao kannet ning jätta eksliku muljet, et kinnisasja omanik on saanud muutunud piiridega maa omanikuks. Tulenevalt riigilõivuseaduse (RLS) § 3 on kannete tegemine kinnistusraamatusse lõivustatud toiming. Vastavalt RLS § 74 kinnistusraamatu toimingute tegemise eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtudes tehinguväärtusest lisa järgi. Seega on täpselt määratletud, milliste kinnistusraamatu kannete tegemisel riigilõivu ei võeta. Sinna hulka ei kuulu kinnistu piiride muutmine, sega tuleb tasuda riigilõiv kinnistuste piiride muutmisega seotud I jao kannete tegemise eest. Määruskaebus 5. Avaldaja esitas kandemääruse peale määruskaebuse, milles palub kandemääruse tühistada ja avaldaja 06.03.2019 esitatud kinnistamisavalduse rahuldada. Kandmääruse tegemisel ei ole arvestatud kehtivat õigust. 01.07.2018 jõustus MaaKS § 2 lõige 5, mis sätestab, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidav haldustoiming, mille puhul ei ole tegemist kinnisomandi üleandmise ega kinnisasja koormamisega asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise või sisu muutmisega ehk tehingutega, milleks AÕS § 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega ei kohaldu maakorraldustoimingute läbiviimisel enam AÕS § 641. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lg defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa 3(6) otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Vastavalt MaaKS § 10 lõikele 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS ja KRS sätestatust. Kinnistamisavalduse rahuldamise takistuseks ei saa olla asjaolu, et puudub notariaalne asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks ning notari poolt esitatud kinnistamisavaldus, sest kehtiva õiguse kohaselt maakorralduse puhul neid dokumente vaja ei ole. Maakorralduse nõuete kohaselt ei ole Kase ja Parkeli kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus võimalik vastastikuselt ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle minevast maatükist moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle moodustamine oleks vastuolus maakorraldusseaduse nõuetega, kuivõrd tegemist on iseseisvalt mittekasutatavate ribadega. Praegusel juhul on tegemist kinnisasjade osade vahetamisega, kusjuures vahetatavate osade suurused ei pea olema võrdsed. Piiride muutmisel arvestatakse ka looduslikke piire ja maa tegelikku kasutust. Samuti ei ole maakorralduse nõuetega kooskõlas ajutise maatüki või iseseisva kasutusvõimaluseta maatüki moodustamine. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel. Lihtne maakorraldus viiakse MaaKS § 10 lõike 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiri muutmise plaan. Piiride muutmise plaan on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt digitaalselt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks. Menetluse edasine käik 6. Kohtunikuabi jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle 27.05.2019 TsMS § 663 lg 6 alusel lahendamiseks Pärnu Maakohtu kohtunikule. 7. Pärnu Maakohus jättis 03.06.2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 02.04.2019. a kandemäärus nr 290262019 tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata kinnistamisavaldus läbivaatamiseks tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabile. 9. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub muuta kinnisasjade kinnistusregistriosa esimeses jaos kinnistute katastritunnused ja pindala. Avaldaja on selgitanud, et tegemist on piiride muutmisega ja kinnisasjade osade vahetamisega. MaaKS § 2 lg 2 p-de 2 ja p 3 kohaselt on maakorraldustoiminguteks kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine. MaaKS § 12 sätestab kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas (598 SE) on selgitatud MaaKS § 12 kohta järgmist. Maakorraldustoiming kinnisasjade osade vahetamiseks ja nende vahelise piiri muutmiseks peab olema eristatav kinnisasjade omandi üleandmise tehingust, sest maakorralduse käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja ehk ei tekitata TsÜS § 50 lõike 1 kohast eraldi maatükki. 4(6) Samuti ei toimu maakorraldustoimingu käigus käsutustehingut, sest menetluses osalevate kinnisasjade piirid muudetakse kinnisasjade omanike kokkuleppel. Sellisel juhul viiakse maakorraldustoiming läbi vähemalt kahe kinnisasja omaniku kokkuleppe alusel. Olemuselt on kinnisasjade osade vahetamine ja nende piiri muutmine sarnased. Praktikas esineb olukordi, kui kinnisasjade esmamoodustamisel määratud kinnisasja piirid ei ole vastavuses maakorralduse nõuetega või asuvad looduses omanikele ebasobivas asukohas. Kui üksteisega külgnevate kinnisasjade omanikud soovivad ühiselt piiri asukohta muuta, näiteks viia see valduse tegeliku ulatusega vastavusse, siis peab seda olema võimalik teha nendevahelise kokkuleppe alusel. Sageli on naaberkinnisasjade omanikud ühiselt huvitatud oma valduse ulatuse täpsustamisest või lepivad kokku võrdse suurusega kinnisasjade osade vahetamises ning kokkulepe tehakse ilma täiendavate hüvitiste nõudeta. Juhul kui piiri asukoha muutmisega kaasneb ka kinnisasja väärtuse muutus, tuleb see lahendada omanike omavahelise hüvitamiskokkuleppega. Seega nähtub seaduseelnõu seletuskirjast, et 01.07.2018 jõustunud MaaKS kohaselt on võimalik kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine. Maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MaaKS muudatustega eristatakse kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sealhulgas kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Seaduses sätestatakse selgelt, et maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641 sätestatu. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbiviidav haldustoiming, kuid tegemist ei ole kinnisomandi üleandmisega ehk tehinguga, milleks §-s 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Sellega muudeti senist tõlgendust, et katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine toob kaasa kinnisasja omandi üleandmise, mistõttu tuleks iga kord sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud katastripidaja seisukoht, et tegemist on piiride muutmisega ja kinnisasjade osade vahetamisega ning kinnisasjade piiride muutus on toimunud maakorraldustoimingu käigus MaaKS § 12 lg 1 mõttes, millest tulenevalt ei ole vajalik tehingu notariaalne tõestamine. Seega ei saanud Tartu Maakohtu kinnistusosakond sellel alusel jätta kinnistamisavaldust rahuldamata. Vaidlusaluse kinnistamisavalduse alusel kannete tegemisel ei tule riigilõivu tasuda. Kannete tegemist taotletakse seetõttu, et maakorralduse käigus muutusid külgnevate katastriüksuste piirid. MaaKatS § 4 lg 4¹ esimese lause kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. MaaKS § 2 lg 5 järgi ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Kinnistamisavalduse alusel taotletakse kannete tegemist kinnistusregistriosade esimesse jakku „Kinnistu koosseis“. KRS § 13 lg 4 esimese lause järgi, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Keskkonnaministri 2. mai 2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 5 lg 2 järgi on tegemist Maa-ameti kui katastripidaja ametiülesannete täitmisega. KRS § 13 lg 1 p-des 1–3 ja 5 sätestatud andmed (katastritunnus, sihtotstarve, asukoht, pindala) esitab enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega KRS-i tähenduses (KRS § 13 lg 2). Kolleegiumi hinnangul, arvestades taotletavate kinnistusraamatu kannete sisu 5(6) ja eesmärki ning RLS §-st 3 tulenevat lõivustatud toimingu mõistet, ei ole KRS § 13 lg 4 alusel esitatud kinnistamisavalduses taotletavad toimingud lõivustatavad RLS-i mõttes. Seetõttu ei kohaldu vaidlusalusele olukorrale ka RLS § 80, sest tegemist ei ole kinnistu jagamise, ühendamise või teise kinnistuga liitmisega asjaõiguse käsutamise mõttes, vaid maakorraldustoiminguga. Seega ei saanud Tartu Maakohtu kinnistusosakond sellel alusel jätta kinnistamisavaldust rahuldamata. Ringkonnakohus saadab kinnistamisavalduse kande tegemise otsustamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 10. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus menetluskulud avaldaja kanda. Kuivõrd teisi menetlusosalisi menetluses ei osalenud, siis puuduvad kindlaksmääratavad menetluskulud. 11. TsMS § 696 lg 1 esimese lause kohaselt võib ringkonnakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Käesoleva määruse peale ei ole seaduses edasikaebamise õigust ette nähtud. Seetõttu ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Ele Liiv 6(6)  KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 8. juuli 2019, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9646 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.05.2019 kandemäärusele kinnistamisasjas nr 21349201950 Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu, esindajad registrikood 12598250, asukoht Mustamäe tee 51, Tallinn); Määruskaebuse esitaja volitatud esindaja: Kaire Bamberg RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.05.2019 kandemäärusele kinnistamisasjas nr 21349201950. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.05.2019 kandemäärus kinnistamisasjas nr 21349201950. 3. Edastada määrus Tartu Maakohtu kinnistamisosakonnale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD 1. Eesti Vabariik Maa-ameti kaudu esitas 15.03.2019 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles palub vastavalt Maakorraldusseaduse § 11 lg 4, Maakatastriseaduse § 4 lg 4¹ ja Kinnistusraamatuseaduse § 13 lg 4 muuta andmed kinnistusraamatu registriosade nr 390434 ja nr 745534 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosa 390434: 71401:001:0884 Saare maakond, Saaremaa vald, Aste alevik, Dolomiidi tn 1, Elamumaa 100%, 2645 m². Kinnistusraamatu registriosa 745534: 71401:001:0885 Saare maakond, Saaremaa vald, Aste alevik, Dolomiidi tn 3, Elamumaa 100%, 1685 m². Kinnistamisavaldusele on lisatud kinnistute omanike nõusolekud. 2. 15.04.2019 kandemäärusega 394762019 kohustas kohtunikuabi Maa-ametit esitama kinnistusosakonnale kinnisasjade nr 390434 ja nr 745534 omanike vormikohane kinnistamisavaldus I jao andmete muutmiseks ja asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 64¹ sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) kinnisomandite üleandmiseks 1 ning andmed vastavalt tehinguväärtusele riigilõivu tasumise kohta. Kinnistusosakond andis puuduse kõrvaldamiseks aega kuni 13.05.2019 ning märkis, et määratud tähtpäevaks puuduste mittekõrvaldamisel ja sellekohaste dokumentide kinnistusosakonnale esitamata jätmisel jäetakse kinnistamisavaldus rahuldamata. 3. 03.05.2019 esitas Maa-amet enda poolsed selgitused vastulausena, kuid 15.04.2019 kinnistamisavalduses osundatud kinnistamiseks olevat takistust ei kõrvaldanud. 30.05.2019 kandemäärusega nr 572612019 jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakond kinnistusavalduse rahuldamata, kuivõrd kohtunikuabi poolt määratud tähtajaks kohtunikuabi poolt osundatud puudusi ei kõrvaldatud. 17.06.2019 esitas avaldaja (määruskaebuse esitaja) määruskaebuse Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 30.05.2019 kandemäärusele. 25.06.2019 kandemäärusega andis Tartu Maakohtu kinnistusosakond määruskaebuse lahendamiseks Pärnu Maakohtule. 26.06.2019 edastas Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja määruskaebuse kohtualluvusel menetlemiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Määruskaebuse põhjendused 4. Maa-amet on seisukohal, et kandemääruste tegemisel ei ole arvestatud kehtivat õigust, vaatamata sellele, et avaldaja tõi oma vastulauses välja kõik asjasse puutuvad õigusnormid ning selgitas nende kohaldamisala. Kohtunikuabi on ekslikult asunud seisukohale, et avaldaja kinnistamisavaldus on puudustega ning seetõttu ei ole võimalik seda rahuldada. Avaldaja on selgitanud, et 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega mitmed maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja kinnistusraamatuseaduse muudatused, mis reguleerivad just käesolevat olukorda ning sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Avaldaja kinnistamisavaldus vastab nimetatud seadusemuudatustega jõustunud normidele, selles ei esine puudusi ning seetõttu tuleb kinnistusavaldus rahuldada. 01.07.2018 jõustus MaaKS § 2 lõige 5, mis sätestab, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet. Maakorraldustoiming on kas omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidav haldustoiming, mille puhul ei ole tegemist kinnisomandi üleandmise ega kinnisasja koormamisega asjaõigusega, samuti mitte kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmise, koormamise või sisu muutmisega ehk tehingutega, milleks AÕS § 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega ei kohaldu maakorraldustoimingute läbi viimisel enam AÕS 641. Seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lõige 1 defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbi viimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Vastavalt MaaKS § 10 lõikele 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS-is ja KRS-is sätestatust. KRS § 13 lõike 2 kohaselt esitab sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 ja 5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja ja nimetatud andmed ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses. MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. Kehtiv õigus annab maakatastri pidajale pädevuse otsustada maakorralduse 2 otstarbekuse ja võimalikkuse üle. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS § 5 toodud maakorralduse nõuetele. Maakorralduse nõuete kohaselt ei ole Dolomiidi tn 1 ja Dolomiidi tn 3 kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus võimalik ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle minevast maatükist moodustada iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle moodustamine oleks vastuolus maakorraldusseaduse nõuetega, kuivõrd tegemist on iseseisvalt mitte kasutatava väikese kolmnurgaga. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel. Lihtne maakorraldus viiakse MaaKS § 10 lõike 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiri muutmise plaan. Piiri muutmise plaan on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt digitaalselt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks. Maa-amet on alates 01.07.2018 katastripidajana pädev asutus esitama kinnistamisavaldusi maakorralduse järgsete muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks. MaaKatS § 3 lõige 1 sätestab, et katastri vastutav töötleja on Maa-amet, nimetatud ka kui katastripidaja. Maa-ameti kui katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks tuleneb MaaKS § 11 lõikest 4, MaaKatS § 4 lõikest 41 ja KRS § 13 lõikest 4. MaaKS § 11 lõige 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks ja avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe. KRS § 13 lõike 4 kohaselt esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. Nimetatud normide koostoimest tuleneb otseselt katastripidaja pädevus maakorraldustoimingute ellu viimiseks esitada kinnistamisavaldusi, kui olemas on nõuetekohane kinnisasjaomanike kokkulepe piiride muutmiseks ning muud õigusaktides ette nähtud dokumendid (nt puudutatud isikute nõusolekud). Kohtunikuabi on leidnud, et piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames on kohustus tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS ) § le 81, kuna seadusandja on täpselt määratlenud, milliste kinnistusraamatu kannete tegemisel riigilõivu ei võeta. Sinna hulka ei kuulu kinnistu piiride muutmine. Määruskaebuse esitaja ei nõustu sellise seisukohaga. RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-s sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Seega riigilõivu tuleb tasuda ainult seaduses selgesõnaliselt sätestatud juhul. RLS 2. jao 5. jaotis nimetab kinnistusraamatu toimingud, mille eest tasutava riigi lõivu suurus määratakse RLS § 74 kohaselt lähtuvalt tehinguväärtusest RLS lisa 2 järgi või kindla summana. Kuna tegemist on piiride muutmisega lihtsa maakorralduse käigus ja RLS ei sätesta kohustust tasuda riigilõivu kinnisasja piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames, ei ole nimetatud toiming lõivustatud. Lähtuvalt eeltoodust palub Maa-amet tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 30.05.2019 kandemäärus nr 572612019 ning rahuldada Maa-ameti 15.03.2019 esitatud kinnistamisavaldus. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 6. Nähtuvalt kohtunikuabi 30.05.2019 kandemäärusest kinnistamisasjas nr 21349201950 on kohtunikuabi jätnud kande tegemata, kuna kinnistusosakonnale ei ole lisatud kinnisasja omanike notariaalselt tõestatud kokkulepet kinnistu piiride muutmiseks ja notariaalselt 3 kinnitatud kinnistamisavaldust ning hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekut ega tasutud riigilõivu. 7. Maakorraldusseaduse (MaaKS) § 2 lg 1 kohaselt on maakorraldus MaaKS tähenduses tegevus, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbiviimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on maakorraldustoimingud kinnisasja või selle osa ümberkruntimine, kinnisasjade osade vahetamine, kinnisasja piiri muutmine, kinnisasja jagamine, kinnisasjade liitmine, kinnisasja piiri kindlakstegemine ja kinnisomandi kitsenduste selgitamine. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MaaKS § 10 lg 1 kohaselt on lihtsad maakorraldustoimingud MaaKS §-des 12–15 loetletud toimingud, mis viiakse läbi korraldatavate kinnisasjade omanike taotlusel. Sama paragrahvi lg 62 kohaselt kinnisasja osade vahetamisel, jagamisel, liitmisel ja piiride muutmisel registreeritakse katastriüksused maakatastris maakorralduse läbiviija esitatud katastriüksuse moodustamise toimiku ja kinnisasja omaniku avalduse või kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppe alusel. MaaKS § 12 lg 1 kohaselt kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine viiakse läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Maakatastriseaduse (MaaKatS) § 4 lg 41 kohaselt, kui katastriandmeid ei vahetata elektroonilise ristkasutuse teel, esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. MaaKatS § 3 lg 1 kohaselt on katastri vastutav töötleja Maa-amet. KRS § 13 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusregistriosa esimesse jakku «Kinnistu koosseis» kinnistu katastritunnus, kinnistu sihtotstarve, kinnistu asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3), kinnistu pindala, kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine. KRS § 13 lg 2 kohaselt esitab KRS § 13 1. lõike punktides 1–3 ja 5 sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja. Nimetatud andmed ei ole kanneteks asjaõigusseaduse ega käesoleva seaduse tähenduses. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. 8. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tegemist kinnistute ühendamise ja jagamise, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmise ja kinnistu osa eraldamisega KRS § 13 lg 1 p 6 mõttes. Kohtu hinnangul on antud juhul kinnisasjade piiride muutus toimunud maakorraldustoimingu käigus MaaKS § 12 lg 1 mõttes. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses, mistõttu ei ole antud juhul vajalik õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe AÕS § 641 mõttes ning Maa-ametil on KRS § 13 lg 4 kohaselt õigus kinnistamisavalduse esitamiseks andmete muutmiseks. KRS § 13 lg 4 teise lause kohaselt lisatakse avaldusele kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Kuivõrd kinnistamisavaldusele on lisatud kinnisasjade registriosa nr 6433550 ja 1484502 omanike digitaalselt allkirjastatud nõusolekud andmete muutmiseks, on kohtu hinnangul täidetud KRS § 13 lg-s 4 sätestatud tingimused kinnistamisavalduse rahuldamiseks. 4 9. Riigilõivuseaduse (RLS) § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS s sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. RLS 2. jao 5. jaotis nimetab kinnistusraamatu toimingud, mille eest tasutava riigi lõivu suurus määratakse RLS § 74 kohaselt lähtuvalt tehinguväärtusest RLS lisa 2 järgi või kindla summana. Kuna tegemist on piiride muutmisega lihtsa maakorralduse käigus ja RLS ei sätesta kohustust tasuda riigilõivu kinnisasja piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames, ei ole nimetatud toiming lõivustatud. 10. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust ei esine asjaolusid, mis takistaksid avaldaja poolt 15.03.2019 kinnistamisavalduses taotletud kandeid tegemast, ning kohus asub seisukohale, et 17.06.2019 määruskaebus Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.05.2019 määrusele kinnistamisasjas nr 21349201950 tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu kohtunikuabi 30.05.2019 kandemäärus kinnistamisasjas nr 21349201950 kuulub tühistamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik 5  2-19-9653 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 07. august 2019, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-9653 Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 03.06.2019 kandemäärusele nr 615972019 kinnistamisasjas nr 18319201950 Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Eesti Vabariik (Maa-ameti esindajad kaudu, registrikood 12598250), lepinguline esindaja Kaire Bamberg Menetlustoiming Määruskaebuse lahendamine RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) määruskaebus. 2. Tühistada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna 03.06.2019 kandemäärus nr 615972019 kinnistamisasjas nr 18319201950. Saata asi tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 3. Jätta määruskaebuse menetluskulud avaldaja kanda. Mitte mõista avaldajalt menetluskulusid välja. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav. Asjaolud ja menetluskäik 1. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse kannete muutmiseks kinnistusraamatu registriosade nr 2741832, nr 2741932 ja nr 492332 esimeses jaos vastavalt lisatud katastripidaja otsusele ja teatisele. Kinnistusraamatu registriosad 2741832 ja 2741932: 18401:001:0105 Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Kaluri tn 13, Elamumaa 100%, 1027 m². Kinnistusraamatu registriosa 492332: 18401:001:0104 Lääne maakond, Haapsalu linn, Haapsalu linn, Kaluri tn 15, Elamumaa 100%, 958 m². Kinnistusraamatu registriosa 492632 sulgeda ja liita registriosaga 492332. 2. Tartu Maakohtu kinnistusosakond tegi 05.04.2019 kandemääruse nr 360982019, milles leiti, et esitatud kinnistamisavaldus on puudustega. Kinnistusosakond kohustas kinnistute omanikel esitama AÕS § 641 sätestatud notariaalselt tõestatud kokkulepe 1  2-19-9653 kinnisomandite üleandmiseks ja täpsustada kinnistamisavaldusi, et oleks võimalik üheselt aru saada, milliseid kandeid lisaks kinnistu liitmisele soovitakse. Samuti kohustas kohtunikuabi avaldajat esitama andmed kinnistute ühendamise ja piiride muutmiste tehinguväärtuste kohta ja andmed riigilõivu tasumise kohta. 3. 03.06.2019 kandemäärusega nr 615972019 jättis Tartu Maakohtu kinnistusosakond kandeavalduse rahuldamata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud puudusi. 4. 19.06.2019 esitas avaldaja määruskaebuse kinnistusosakonna 03.06.2019 kandemäärusele nr 615972019. Avaldaja on seisukohal, et vaidlustatud kandemäärus on õigusvastane ja põhjendamatu. Määruse tegemisel ei ole arvesse võetud avaldaja 03.05.2019 esitatud selgitusi ega analüüsitud avaldaja väiteid. Kandemääruse tegemisel ei ole arvestatud kehtivat õigust. 5. 01.07.2018 jõustusid koos kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (edaspidi KAHOS) mitmed maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS), maakatastriseaduse (edaspidi MaaKatS) ja kinnistusraamatuseaduse (edaspidi KRS) muudatused, mis sätestavad erisused kinnistamisavalduste esitamise kohta maakorraldustoimingute raames. Avaldaja kinnistamisavaldus vastab nimetatud seadusemuudatustega jõustunud normidele ning tuleb seetõttu rahuldada. MaaKS § 2 lõige 5 sätestab, et MaaKS alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. Tegemist on erinormiga AÕS-is sätestatud kinnisasja käsutamise regulatsiooni suhtes ning see tähendab, et maakorralduse puhul ei kohaldu need normid, mis reguleerivad kinnisasjaõiguse käsutamist ja tehingu notariaalset vorminõuet ehk AÕS § 641. Maakorraldustoiming on omanike taotluse alusel ja kokkuleppel või haldusorgani algatusel läbi viidav haldustoiming. Maakorralduse läbi viimisel ei toimu kinnisomandi üleandmist asjaõiguse mõistes ehk tehingut, milleks AÕS § 641 kohaselt on vajalik notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. 2018. aastal jõustunud seadusemuudatustega muudeti senist tõlgendust, mille kohaselt tõi katastriüksuste piiride muutmine või kinnisasja osade vahetamine varem kaasa kinnisasja omandi üleandmise ja sellest lähtuvalt tuli igakordselt sõlmida ka notariaalsed käsutustehingud. MaaKS § 2 lõige 1 defineerib maakorralduse kui tegevuse, mille eesmärk on maakorraldustoimingute läbi viimisega võimaluste loomine kinnisasja või selle osa otstarbekamaks kasutamiseks ja majandamiseks. Maakorralduse eesmärgiks on vältida igasuguste ajutiste maatükkide tekitamist ning selle asemel moodustada kohe lõppeesmärgist lähtuvad maaüksused. Vastavalt MaaKS § 10 lõikele 4 lähtutakse kinnisasja jagamisel, kinnisasjade liitmisel, osade vahetamisel ja piiri muutmisel MaaKatS-is ja KRS-is sätestatust. KRS § 13 lõike 2 kohaselt esitab sama paragrahvi 2. lõike punktides 1-3 ja 5 (kinnistu katastritunnus, sihtotstarve, asukoht ja pindala) sätestatud andmed enne kinnistamist riigi maakatastri pidaja ja nimetatud andmed ei ole kanneteks AÕS ega KRS tähenduses. MaaKS ega KRS ei kohusta piiride muutmise kokkulepet sõlmima notariaalses vormis. Seega ei saa kinnistamisavalduse rahuldamise takistuseks olla asjaolu, et puudub notariaalne asjaõigusleping kinnisomandi üleandmiseks ning notari poolt esitatud kinnistamisavaldus, kuna kehtiv õigus maakorralduse puhul neid dokumente ei nõua. Kehtiv õigus annab maakatastri pidajale pädevuse otsustada maakorralduse otstarbekuse ja võimalikkuse üle. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s 5 toodud maakorralduse nõuetele. Kaluri 13 ja Kaluri 15 kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole 2  2-19-9653 võimalik ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle antavast maatükist moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle moodustamine oleks vastuolus MaaKS nõuetega, kuivõrd tegemist on ribaga. Seetõttu on õiguspärane ja ühtlasi ainuke võimalik viis lahendada antud maakasutus lihtsa maakorralduse ehk kinnisasja piiri muutmise teel. Vastavalt MaaKS §-le 12 viiakse kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel. Lihtne maakorraldus viiakse MaaKS § 10 lõike 3 kohaselt läbi maakorralduskava alusel, milleks on antud juhul piiri muutmise plaan. Piiri muutmise plaan on allkirjastatud mõlema kinnisasja omaniku poolt digitaalselt, seega on üheselt tuvastatav omanike tahe maakorralduse läbi viimiseks. Alates 01.07.2018 on Maa-amet katastripidajana pädev asutus esitama kinnistamisavaldusi maakorraldusega kavandatavate muudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks MaaKS § 11 lõike 4, MaaKatS § 4 lõike 41 ja KRS § 13 lõike 4 kohaselt. MaaKS § 11 lõige 4 sätestab, et maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lõike 4¹ kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks ja avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe. KRS § 13 lõike 4 kohaselt esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses. Nimetatud normide koostoimest tuleneb katastripidaja pädevus esitada maakorraldustoimingute ellu viimiseks kinnistamisavaldusi, kui olemas on nõuetekohane kinnisasjaomanike kokkulepe piiride muutmiseks ning muud õigusaktides ette nähtud dokumendid (nt puudutatud isikute nõusolekud). Käesolevas asjas toimus maakorralduse raames nii kinnisasjade liitmine kui ka piiride muutmine, mis on kaks erinevat lihtsa maakorralduse toimingut. Kaluri tn 15 ja Kaluri tn 17 kinnisasjad liideti ning Kaluri tn 13 ja Kaluri tn 15 kinnisasjade omavahelist piiri muudeti. Avaldaja selgitab, et piiride muutmine maakorraldustoiminguna on riigilõivuvaba, kuid nõustub, et kinnisasjade liitmine on lõivustatud toiming. Vastustaja leiab, et piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames on kohustus tasuda riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) §-le 81, kuna seadusandja on täpselt määratlenud, milliste kinnistusraamatu kannete tegemisel riigilõivu ei võeta ning sinna hulka kinnistu piiride muutmine ei kuulu. Avaldaja selgitab, et RLS § 2 kohaselt on riigilõiv seaduses sätestatud juhul ja RLS-s sätestatud määras tasutav summa lõivustatud toimingu tegemise eest. Seega on väga selgelt määratletud, et riigilõivu tuleb tasuda ainult seaduses selgesõnaliselt sätestatud juhul. RLS 2. jao 5. jaotis nimetab kinnistusraamatu toimingud, mille eest tasutava riigilõivu suurus määratakse RLS § 74 kohaselt lähtuvalt tehinguväärtusest RLS lisa 2 järgi või kindla summana. Kuna tegemist on piiride muutmisega lihtsa maakorralduse käigus ja RLS ei sätesta kohustust tasuda riigilõivu kinnisasja piiride muutmisel maakorraldustoimingu raames, ei ole nimetatud toiming lõivustatud. 6. 25.06.2019 kandemäärusega andis Tartu Maakohtu kinnistusosakond määruskaebuse lahendamiseks Pärnu Maakohtule. Kohtumääruse põhjendus 3  2-19-9653 7. Kohus on seisukohal, et määruskaebus on põhjendatud ja see tuleb rahuldada. Kohus tühistab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse ja saadab asja tagasi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 8. Maa-amet esitas katastripidajana kinnistamisavalduse Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale maakorraldustoimingute (kahe kinnistu liitmine ja kahe kinnisasja omavahelise piiri muutmine) alusel kinnisasjade koosseisu andmete muutmiseks kinnistusraamatus, s.t katastriüksuste numbrite ja pindalade muutmiseks ja ühe registriosa sulgemiseks. 9. Kohus ei nõustu kohtunikuabi seisukohaga, et igal juhul peaks kinnisasjade piiride muutmisel kinnistamisavaldusele lisama AÕS-s sätestatud notariaalselt tõestatud vormis asjaõiguslepingu. Alates 01.07.2018 kehtiva MaaKatS § 4 lg 41 sätestavad, et katastripidaja esitab Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. Sama regulatsioon, mille kohaselt on katastripidajale antud õigus kinnistamisavalduse esitamiseks, on sätestatud MaaKS § 11 lg-s 4. Vastavalt MaaKS § 2 lg 2 p-dele 3 ja 5 on kinnisasja piiri muutmine ja kinnisasjade liitmine maakorraldustoimingud ja vastavalt MaaKS § 10 lg-s 1, MaaKS §-s 12 ja 13 sätestatule on tegemist lihtsate maakorraldustoimingutega. Vastavalt MaaKS § 2 lg-s 5 sätestatule, ei toimu MaaKS-i alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus kinnisasjaõiguse käsutamist AÕS tähenduses, vaid vastavalt MaaKS § 10 lg-le 4 lähtutakse kinnisasjade liitmisel ja kinnisasja piiri muutmisel MaaKatS-s ja KRS-s sätestatust. Seega eristatakse kehtivas õiguses selgelt kinnisasjaõiguste tehingulist käsutamist (sh kinnisomandi üleandmist) ja maakorraldust. Maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguste käsutamist AÕS tähenduses ja seetõttu ei kohaldu maakorraldustoimingutele AÕS §-s 641 sätestatu. Kuna tegemist on regulatsiooniga, mis jõustus 01.07.2018, siis järelikult ei ole alates 01.07.2018 asjakohane Riigikohtu poolt 12.06.2012 kohtuotsuse nr 3-2-1-67-12 p-s 27 toodud seisukoht, et piiri muutmisel on ühtlasi tegemist kinnisasja käsutamisega AÕS § 641 mõttes, milleks on vajalik notariaalselt tõestatud asjaõigusleping ja kanne kinnistusraamatus. Maakatastri pidaja peab maakorraldustoimingu lubamisel hindama, et maakorraldus vastaks MaaKS §-s 5 toodud maakorralduse nõuetele. Seadusest ei tulene kinnistusosakonnale pädevust Maa-ameti hinnangu ümberhindamiseks. Samale järeldusele sarnases asjas on jõudnud Pärnu Maakohus 04.06.2019 määruses tsiviilasjas nr 2-19-4870. Antud juhul on avaldaja selgitanud, et Kaluri 13 ja Kaluri 15 kinnisasjade vahelise piiri muutmise käigus ei ole võimalik ühe kinnisasja koosseisust teise kinnisasja koosseisu üle antavast maatükist moodustada MaaKS §-s 5 sätestatud maakorralduse nõuetele vastavat iseseisvalt kasutatavat kinnisasja ja selle moodustamine oleks vastuolus MaaKS nõuetega, kuivõrd tegemist on ribaga. Eeltoodust tulenevalt on Maa-amet kohtu hinnangul õigesti tuvastanud, et antud juhul on tegemist maakorraldustoimingutega MaaKS § 12 lg 1 ja MaaKS § 13 lg 11 mõttes, millest tulenevalt ei ole vajalik tehingu notariaalne tõestamine. Kohus nõustub avaldajaga selles, et MaakS § 11 lg 1 kohaselt loetakse maakorraldustoimingud lõpetatuks, kui kinnisasi on registreeritud riigi 4  2-19-9653 maakatastris ning maakorraldusest tulenevad muudatused on kantud kinnistusraamatusse. Seega oleks tulnud kinnistamisavaldus läbi vaadata koosmõjus KRS, AÕS, MaaKS ja MaaKatS-s sätestatuga. Seega ei saanud Tartu Maakohtu kinnistusosakond sellel põhjusel teha eitavat kandemäärust. 10. Kohus nõustub avaldajaga selles, et kinnistusakonnale esitatud taotlused kannete tegemiseks on selged ja nende alusel on võimalik soovitud kandeid teha. Maa-amet on selgitanud oma taotlusi ka kinnistusosakonnale esitatud korduvas avalduses, mistõttu ei saanud kinnistusosakond keelduda kannete tegemisest taotluste ebaselguse tõttu. Samuti on avaldaja selgitanud Siiri Madi avalduse osatähtsust asjas. Kohus on seisukohal, et avaldus ja sellele lisatud dokumendid vastavad kehtiva seaduse nõuetele. 11. Kinnisasjade liitmise eest on riigilõiv tasutud ja seda on võimalik kontrollida. Kohus nõustub avaldajaga selles, et piiride muutmine ei ole lõivustatud toiming, seega ei ole vajalik esitada andmeid kinnistute piiride muutmise tehinguväärtuse kohta. Analoogses situatsioonis on nimetatut analüüsinud Tallinna Ringkonnakohus oma 27.05.2019 määruses nr 2-19-7411 ja Pärnu Maakohus 04.06.2019 lahendis nr 2-19-4870 ja jõudnud järeldusele, et tegemist ei ole lõivustatud toiminguga. Ka antud asjas taotletakse kannete tegemist seetõttu, et maakorralduse käigus muutusid külgnevate katastriüksuste piirid (v.a liitmine). Arvestades kinnistusraamatu kannete sisu ja eesmärki ning RLS § -st 3 tulenevat lõivustatud toimingu mõistet, ei ole KRS § 13 lg 4 alusel esitatud kinnistamisavalduses taotletavad toimingud lõivustatavad RLS-i mõttes. 12. Võttes arvesse eeltoodut tuleb asi saata tagasi Tartu Maakohtule kinnistamisavalduse uueks läbivaatamiseks. 13. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud, muu hulgas oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse. Seega tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kuivõrd teisi menetlusosalisi ei osalenud, ei mõista kohus menetluskulusid avaldajalt välja. 14. Vastavalt TsMS § 660 lg-le 1 võib maakohtu määruse peale määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Käesoleva kohtumääruse peale ei ole lubatud esitada määruskaebust. (allkirjastatud digitaalselt) Siiri Malmberg kohtunik 5  KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 1.aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-154 Tsiviilasi Sten Sulevi, Aivar Ernitsa, Valdur Kase, Elle-Mall Kase, Helena Oselini, Andres Oselini, Linda Viia, Andres Viia, Viljar Vahtra, Ene Vahtra, Tartu linna, kohtutäitur Oksana Kutšmei esindaja Vladimir Kutšmei kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kohtunikuabi 23. detsembri 2019 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sten Sulevi, Aivar Ernitsa, Valdur Kase, Elle-Mall Kase, Helena Oselini, Andres Oselini, Linda Viia, Andres Viia, Viljar Vahtra, Ene Vahtra, Tartu linna, kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitajad (avaldajad): 1. XX esindajad 2. Tartu linn, volitatud esindaja Urmas Ahven 3. Kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Vladimir Kutšmei Määruskaebuse esitajaid esindab notar Anne Kuill Puudutatud isik: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja Kaire Bamberg RESOLUTSIOON 1. Kaasata Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) tsiviilasja nr 2-20-154 menetlusse puudutatud isikuna. 2. Võtta Eesti Vabariigi (Maa-ameti kaudu) 19. märtsil 2020 esitatud tõendid asja materjalide juurde. 3. Rahuldada XX, Tartu linna, kohtutäitur Oksana Kutšmei määruskaebus osaliselt. 4. Tühistada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kohtunikuabi 23. detsembri 2019 kandemäärus nr 1465412019 ning saata asi Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kandeavalduse uueks läbivaatamiseks. 5. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Avaldajatel on õigus esitada määruskaebuse rahuldamata jätmise osas määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA MAAKOHTU SEISUKOHT 1. Avaldajaid (XX, Tartu linn, kohtutäitur Oksana Kutšmei) esindav notar Anne Kuill koostas ja tõestas 30. septembril 2019 kinnistute piiride muutmiste kokkulepped, asjaõiguslepingud ja kandeavaldused (edaspidi: leping). 30. septembril 2019 esitatud lepingu p-des 5.1., 5.2. ja 5.3 taotletakse järgmiste kannete tegemist: - kohtutäitur taotleb kinnistusregistri registriosa nr 3309403 III jakku AS Astra Invest kasuks sisse kantud kinnisasja käsutamise keelumärke kustutamist; - lepingupooled on kokku leppinud kinnistute registriosa numbritega 2308803, 3309403, 434903, 2465503, 376203, 2110803, 3998903, 4655750 katastriüksuste piiride muutmises ning nad paluvad vastavad õigusmuudatused kinnistusraamatusse kanda; - kohtutäitur taotleb kanda registriosa nr 3309403 III jakku kinnisasja käsutamise keelumärge AS Astra Invest kasuks. Avaldajad palusid Tartu Maakohtu kinnistusosakonnal teha kanded kinnistusraamatusse vastavalt asjaõiguslepingu p-is 5 toodud järjekorras. Lepingu p-s 3.3 on märgitud, et Maa-amet on notarile väljastanud allkirjastamata otsuse ja nõuetekohaselt vormistamata õiendi, mille kohaselt on 22. märtsil 2019 maakatastrisse kantud kaheksa katastriüksust, ehkki reaalseid kandeid lepingu tõestamise hetkeks maakatastrisse tehtud ei ole. 2 2. Maa-amet rahuldas 16. oktoobri 2019 otsusega avaldajate kandeavalduse ja tegi kande maakatastrisse piiride muutmise kohta. Piiride muutmisel tekkisid uued katastriüksused ja senised katastriüksused lõpetati. Kande õiguslikuks aluseks olid Tartu linna 22. augusti 2018 korraldus nr 854 28. augusti 2018 korraldus nr 899 ja notari 30. septembri 2019 leping nr 644/2019. 3. Kohtunikuabi andis avaldajatele 17. novembri 2019 määrusega tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Määrusega kohustati avaldajaid esitama AÕS § 641 kohane asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmise kohta ning kinnistamisavaldus, mis vastab KRS § 34 lg 6 nõuetele. Kinnistamisavalduses tuleb märkida, missugune katastritunnus kantakse millisesse registriossa. Määruse põhjenduste kohaselt eraldatakse lepingu järgi Tartu linnale kuuluvast maaüksusest osad, mis liidetakse kinnistutele aadressitel Vasara põik 1, 3, 5, 7, 9, 11 ja 13. Kohtunikuabi leidis, et lepingu p-s 5.2 olev taotlus kinnistusraamatu kande tegemise kohta ei vasta KRS § 34 lg-le 6, sest taotletava kande sisu ei ole välja toodud. Kinnistamisavalduses tuleb märkida, missugune katastritunnus kantakse millisesse registriossa. Avaldajad esitasid 5. detsembril 2019 kohtunikuabi 17. novembri 2019 määruse peale vastulause, milles selgitasid, et 30. septembri 2019 leping on kinnistute piiride muutmise kokkuleppeid tõestav tehing, milles tulemusena muutuvad katastriüksuste piirid looduses. Avaldajad selgitasid, et 30. septembri 2019 seisuga ei olnud uusi katastriüksuseid maakatastrisse kantud, mistõttu ei olnud 30. septembri 2019 lepingus võimalik esitada kinnistamisavaldust uute katastriüksuste registreerimiseks kinnistusraamatusse. Avaldaja rõhutas, et tegemist ei ole kinnisasja omandamise lepinguga ning see nähtub ka lepingu märkustest. Avaldajad on seisukohal, et kinnistu piiride muutmise kokkuleppe korral peab uute katastriüksuste kinnistusraamatus I jao andmete muutmise kandeavalduse esitama Maa-amet (MaaKS § 11 lg 4), mitte avaldajad ega notar. 4. Kohtunikuabi jättis 23. detsembri 2019 määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata, sest avaldajad ei kõrvaldanud puuduseid. Kohtunikuabi märkis, et avalduses on vajalik märkida, missuguse kande tegemist soovitakse, st missuguse katastritunnuse kandmist missugusesse registriossa. Kohtunikuabi kontrollis, et Maa-amet ei ole esitanud avaldust piiride muutmiseks kinnistusraamatus. Lepingu p 5.2 kandeavaldus ei sisalda andmeid, mida soovitakse kinnistusraamatusse kanda ning andmeid ei ole esitatud ka puuduste kõrvaldamise määruse järgselt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Avaldajad (määruskaebuse esitajad) esitasid kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määrus tühistada. Kohtunikuabil tuleb kohustada Maa-ametit esitama kinnistamisavaldust. Kui kohtunikuabi kohustab Maa-ametit esitama kinnistamisavaldust, siis on avaldajatel võimalik Maa-ameti poolt kinnistamisavalduse mitteesitamisel Maa-ametilt kinnistamisavaldust nõuda/hageda. 30. septembri 2019 leping on nõuetekohane ja piisav I jao andmete muutmiseks. MaaKS § 2 lg 5 kohaselt maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. 3 Lepingus kinnistamisavaldus puudub ning p 5.2 ei vastagi KRS § 34 lg 4 kinnistamisavalduse nõuetele. Seetõttu jääb arusaamatuks, milline kinnistamisavaldus rahuldamata jäeti. Kui kõrvaldamist vajav puudus on valesti defineeritud, siis ei ole võimalik ka selle puuduse kõrvaldamata jätmise tõttu keelduda kande tegemisest kinnistusraamatusse. 30. septembri 2019 lepingus ei ole võimalik esitada uute katastriüksuste andmeid, kuivõrd maakatastrit peab Maa-amet. Notari pädevuses ei ole maakatastrisse kannete tegemine, et siis nende kohta kinnistamisavaldust esitada. Kui notari pädevuses ei ole riigi maakatastri pidamine, siis puudub notaril ka viidatud veendumus, et katastrisse kantud informatsioon on õige. Maakorraldustoimingute osas ei nõua seadus notariaalselt tõestatud käsutustehingut. MaaKS § 2 lg 5 ja KRS § 13 lg 2 järgi on maakorraldustoimingu käigus kinnistamisavalduse esitajaks Maa-amet. 6. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) leidis, et maakohtu kinnistusosakonna kandemäärus tuleb tühistada ning notarit tuleb kohustada esitama notari 30. septembri 2019 tõestatud omandiõiguse üleandmise lepingute elluviimiseks vajalikud kinnistamisavaldused. Maa-ameti hinnangul on lepingu p-s 3 tõestatud asjaõiguslikud kokkulepped kinnisasjade osade omandiõiguse üleandmise kohta tasu eest, samuti sisaldab leping kinnistamisavaldust käsutamise keelumärke kustutamiseks. Lepingu p-s 5.2 sisalduvad kinnisasjade omanike tahteavaldused kinnisasjade piiride muutmiseks ning nõusolekud õigusmuudatuste kinnistusraamatusse kandmiseks, kuid notar ei ole tõestanud ega kinnistusosakonnale esitanud asjaõiguslepingutele vastavaid kinnistamisavaldusi. Maa-amet nõustub avaldajatega, et kinnistusosakond ei saa jätta rahuldamata kinnistamisavaldust, mida ei ole esitatud. Maa-amet ei nõustu avaldajate seisukohaga, et kinnistamisavalduse peaks esitama Maa-amet. Maa-amet leiab, et kinnistamisavalduse peab esitama notar, kes on asjaõiguslepingu tõestanud. Eristada tuleb lihtsat maakorraldust ja asjaõiguslikku omandi üleandmise kokkulepet. Maa- ameti pädevus maakorraldustoimingute raames kinnistamisavalduste esitamiseks tuleneb MaaKS § 11 lg-st 4, MaaKatS § 4 lg-st 41 ja KRS § 13 lg-st 4. Nimetatud normide koostoimest tuleneb otseselt katastripidaja pädevus esitada lihtsate maakorraldustoimingute ellu viimiseks kinnistamisavaldusi I jao kannete muutmiseks, kui olemas on nõuetekohane kinnisasjaomanike kokkulepe piiride muutmiseks ning muud õigusaktides ette nähtud dokumendid. Kui kinnisasja ei koorma piiratud asjaõigused või piiratud asjaõiguste sisu ja seda puudutavat kannet ei ole vaja muuta ning kinnistusraamatusse ei ole kantud muid kinnistamist takistavaid märkeid, saab lihtsa maakorralduse raames maakorralduseks vajalikud toimingud teha, sh kinnistamisavalduse esitada, Maa-amet. Sellisel juhul ei ole maaomanikel vaja piiride muutmise kokkuleppe notariaalselt tõestamist ega kinnistamisavalduse esitamist notari vahendusel. Maa-amet esitab kohaliku omavalitsuse korralduse ja maaomanike lihtkirjalike avalduste alusel kinnistamisavalduse maakorraldustoimingute raames kande tegemiseks kinnisturaamatu I jaos. Kui kinnisasja koormavad piiratud asjaõigused või kinnisasja kohta on sisse kantud märked, mis kannet ei takista ning mida muuta vaja ei ole, lisatakse Maa-ameti esitatavale kinnistamisavaldusele ka puudutatud isikute nõusolekud vastavalt KRS § 341 lg-le 1. Ka sel juhul ei ole vajalik tahteavalduste, sh puudutatud isikute nõusolekute, notariaalne tõestamine ega kinnitamine ning kinnistamisavaldust ei tule esitada notari vahendusel. KRS § 13 lg 4 võimaldab erandina katastriüksuse piiride muutmist maakatastripidaja kinnistamisavalduse alusel. Kui toimub asjaõiguslik omandi üle andmine, kohaldub 4 kinnisomandi puhul jätkuvalt AÕS § 641. Seega tuleb selgelt eristada, kas tegemist on notariaalset tõestamist nõudva asjaõigusliku omandi üleandmise tehinguga ehk kinnisasja käsutusega või on tegemist lihtsa maakorraldusega, mille raames kinnisasja piirid küll muutuvad, kuid asjaõigusseaduses sätestatud omandi üle andmise regulatsioon ei kohaldu. Lihtsa maakorralduse raames vajalikke tahteavaldusi on võimalik esitada ka notariaalses vormis. Sellisel juhul fikseerib notar lepingus poolte tahte viia läbi lihtne maakorraldustoiming ning tõestab vastavad tahteavaldused, kuid ei tõesta müügilepingut. Kui notar on aga tõestanud asjaõigusliku omandi üleandmise lepingu, on tegemist asjaõigusliku omandi üleandmisega, on tegemist asjaõigusliku omandi üleandmisega ning kinnistamisavalduse peab seaduse kohaselt esitama notar, kuna Maa-ametil ei ole pädevust esitada kinnistamisavaldust asjaõigusliku omandi üleandmise kohta kinnistusraamatu kannete tegemiseks. 7. Avaldajaid esindav notar ei nõustu Maa-ameti seisukohaga. Notari arvates ei ole oluline, kas kinnisasja käsutatakse maakorralduse huvides mitteasjaõiguslikult või asjaõiguslikult, sest notar tõestab nii asjaõiguslikke kui mitteasjaõiguslikke tahteavaldusi, oluline on eesmark - 30 m2 maad ei ole piiritletud maatükiks ja iseseisvaks käsutusobjektiks, vaid maakorraldustoimingu esemeks. 30. septembri 2019 lepingus on maakorralduse huvides tehtud käsutused. Tegelikult lahendaks kõik probleemid, kui Maa-amet koostaks abi korras 30. septembri 2019 lepingu alusel notari jaoks kinnistamisavalduse, mis praegu lepingus puudub, kuivõrd nende arvates on toimunud asja6õguslik käsutus ja kinnistamisavaldusega tuleks 30 m2 maa omandiõiguse üleminek kinnistusraamatusse kanda, s.t kellegi omandiõigus lõpetada ning kellegi omandiõigus sätestada. Ükski vastuses esitatud selgitus ei sisalda viidet õigusnormile. Vastuses viidatud õigusnormid MaaKS § 11 lg 4, MaaKatS § 4 lg 41 ja KRS § 13 lg 4 üksnes kohustavad katastripidajana Maa- ametit kinnistamisavalduste esitamiseks. 8. Tartu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks ringkonnakohtule. 9. Tartu linn teatas vastuseks ringkonnakohtu päringule, et vaidlusaluse küsimuse puhul ei ole tegemist Tartu linna pädevusse kuuluva küsimusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, tühistab kohtunikuabi 23. detsembri 2019 määruse ja saadab avalduse uueks läbivaatamiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (TsMS § 667 lg 2). Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata osas, milles avaldajad taotlevad Maa-ameti kohustamist kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse esitamiseks. 11. Ringkonnakohus kaasab menetlusse puudutatud isikuna Eesti Vabariigi Maa-ameti kaudu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 198 lg 3 kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Kuna avaldajad on määruskaebuses taotlenud Maa-ameti kohustamist kinnistamisavalduse esitamiseks, on põhjendatud Maa-amet menetlusse kaasata. 12. Avaldajad on seisukohal, et 30. septembri 2019 lepingu puhul on tegemist lihtsa maakorraldustoimingu käigus piiride muutmise kokkuleppega MaaKS § 2 lg 2 p 3 ja lg 5 tähenduses, mistõttu ei tule kinnistamisavaldust kinnistusraamatu I jao kannete muutmiseks esitada mitte avaldajatel, vaid Maa-ametil. 5 Maa-amet on seisukohal, et notar on tõestanud lepingu p-s 3 asjaõiguslikud kokkulepped kinnisasja osade omandiõiguse üleandmise kohta tasu eest, mistõttu pole Maa-ametil pädevust kinnistamisavaldusi lihtsa maakorraldustoimingu raames teha. Ringkonnakohus nõustub Maa-ameti seisukohaga, et oluline on eristada, kas tegemist on notariaalset tõestamist nõudva asjaõigusliku omandi üleandmise tehinguga või lihtsa maakorraldustoiminguga. Lihtsa maakorraldustoimingu raames kinnisasja piirid küll muutuvad, kuid omandi üleandmise regulatsioon ei kohaldu. 13. Kinnisasja piiri muutmine on MaaKS § 2 lg 2 p 3 alusel maakorraldustoiming. MaaKS § 2 lg 5 sätestab, et maakorraldusseaduse alusel läbiviidava maakorraldustoimingu käigus ei toimu kinnisasjaõiguse käsutamist asjaõigusseaduse tähenduses. MaaKS § 11 lg 4 kohaselt maakorraldustoimingute läbiviimisel toimunud muudatused kantakse kinnistusraamatusse maakatastri pidaja esitatud kinnistamisavalduse alusel. MaaKatS § 4 lg 41 kohaselt esitab katastripidaja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse maakorraldustoimingu alusel kande tegemiseks, katastriandmete muutmiseks või katastriandmete parandamiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omanike vaheline kokkulepe või maakorralduskava kinnitamise või kande muutmise või parandamise otsus. KRS § 13 lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse piirid muutuvad looduses, esitab riigi maakatastri pidaja kinnistamisavalduse andmete muutmiseks. Avaldusele lisatakse kinnisasja omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekud. Maakatastri pidaja on Maa-amet (MaaKatS § 3 lg 1). Maa-ameti kohustused kinnistamisavalduse esitamiseks kehtivad avaliku halduse poolt läbiviidava maakorraldustoimingu korral. 14. Ringkonnakohus nõustub avaldajatega, et avaldajad ei ole 30. septembri 2019 lepinguga asjaõiguslikku kokkulepet kinnisasja omandiõiguse osa üleandmiseks sõlminud, nagu väidab Maa-amet. Sellele asjaolule ei tugine kande tegemisest keeldumisel enam ka kohtunikuabi. Kuigi lepingu p-s 3 (võlaõiguslik kokkulepe) on märgitud, et kinnistust Vasara põik T1 eraldatakse ja antakse tasu eest kinnistutele Vasara põik 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13 üle maa omandiõigus, ei ole lepinguosalised omandi üleandmises (käsutamises) kokku leppinud. Notar on lepinguosalistele selgitanud, et kinnistute piiride muutmisega looduses ei tekitata omandiõigusi iseseisvatele kinnisasjadele ning märkinud, et seetõttu ei ole notaril võimalik esitada kinnistamisavaldust piiride muutmisega kaasneva maaosa omandiõiguse iseseisvaks kinnistamiseks selle omandanud isikute nimele. Avaldajad on menetluses läbivalt väitnud, et nende soov ei olnud kinnisasja võõrandamise tehingut sõlmida ja tegemist on kinnistute piiride muutmise kokkuleppega. 15. MaaKS § 12 sätestab kinnisasjade osade vahetamise ja kinnisasja piiri muutmise regulatsiooni. Nimetatud paragrahvi esimese lõike kohaselt viiakse kinnisasjade osade vahetamine ja kinnisasja piiri muutmine läbi kinnisasjade omanike kokkuleppel kinnisasja või selle osa koondamiseks ja osade vahetamiseks ning piiri korrastamiseks ja planeeringu- või maakorraldusnõuetega vastavusse viimiseks. Seaduseelnõu seletuskirjas (598 SE) on selgitatud, et maakorraldustoiming kinnisasjade osade vahetamiseks ja nende vahelise piiri muutmiseks peab olema eristatav kinnisasjade omandi üleandmise tehingust, sest maakorralduse käigus ei moodustata kinnisasja vahetatavast osast eraldi kinnisasja ehk ei tekitata tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 50 lg 1 kohast eraldi maatükki. Samuti ei toimu maakorraldustoimingu käigus käsutustehingut, sest menetluses osalevate kinnisasjade piirid muudetakse kinnisasjade omanike kokkuleppel. 6 Ringkonnakohus märgib, et kinnistute piiride muutmine on võimalik läbi viia lihtsa maakorraldustoiminguna MaaKS § 2 lg 2 p 3 alusel ning tegemist ei ole kinnisasjaõiguse käsutamisega asjaõigusseaduse tähenduses. Toimingu tegemine on võimalik ka avaliku halduse korras ja ilma notariaalselt tõestatud vormis kokkulepet sõlmimata. Kinnistut Vasara põik 3 koormab küll kohtutäituri avalduse alusel kantud käsutamise keelumärge, kuid ka see poleks takistanud Maa-ametil lihtsa maakorraldustoimingu raames piire muuta ja uusi katastriüksuseid kinnistusraamatusse kanda, kuivõrd kohtutäitur oleks saanud keelumärke katastriüksuse muutmiseks eemaldada ja tagasi kanda ka ilma notarit kaasamata. Ka kohtutäituri kui puudutatud isiku nõusolekut KRS § 341 lg 7 p 6 alusel vaja poleks olnud. Seega puudub avaldajatel kohustus esitada kohtunikuabile asjaõigusleping kinnisasja omandi üleandmiseks. 16. Ringkonnakohus tuvastas, et Maa-amet rahuldas 30. septembri 2019 kandeavalduse 16. oktoobril 2019 otsusega ja tegi kanded uute katastriüksuste kohta maakatastrisse. Seega on käesolevaks ajaks õiguslik olukord võrreldes 30. septembri 2019 seisuga ja lepingu sõlmimise ajaga muutunud ning katastripidaja on uued katastriüksused maakatastrisse kandnud (vt notari esimene selgitus lepingus). Kohtunikuabi ei ole nimetatud asjaolule keelduvas kandemääruses viidanud. 17. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul tuleb avaldajaid esindaval notaril esitada vajalik kinnistamisavaldus kinnistusraamatu I jao kannete muutmiseks KRS § 34 lg 21 ja lg 71 alusel. Avaldajad ei ole pöördunud lihtsa maakorraldustoimingu läbiviimiseks Maa-ameti poole, vaid on otsustanud teha maakorraldustoimingud eraõigusliku kokkuleppe alusel. Seejuures on avaldajad kokku leppinud kannete tegemise järjekorras ning tingimuses, et ühte kannet ei tehtaks teist kannet tegemata (lepingu p 5). Sellises olukorras tuleb avaldajatel endal esitada kinnistusametile asjakohane kandeavaldus kokkulepitud õigusmuudatuste kokkulepitud järjekorras kinnistusraamatusse sissekandmiseks. Avaldajatel tuleb esitada kinnistamisavaldus kinnistusregistriosade esimese jao andmete muutmiseks ja uute katastriüksuste kinnistusraamatusse kandmiseks. Kandeavalduse koostamiseks vajalikud katastriüksuste andmed on võimalik saada maakatastrist ning Maa- ameti 16. oktoobri 2019 otsusest. Puudub õiguslik alus panna kohustusi eraõigusliku kokkuleppe täitmiseks Maa-ametile. Maa- amet ei ole puudutatud isikuks KRS § 341 tähenduses ja tema nõusolek kande tegemiseks ei ole nõutav. 18. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtunikuabi juhised 7. novembri 2019 puuduste kõrvaldamise määruses ei ole üheselt mõistetavad ja selged, puudus kohtunikuabil alus jätta kandeavaldus rahuldamata. Kohtunikuabi nõudis avaldajatelt ebaõigesti puuduse kõrvaldamiseks kinnistamisavalduse esitamist omandi üleandmise kannete tegemiseks ning jättis vaidlustatud määruses avalduse rahuldamata puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Seetõttu tuleb kohtunikuabi 23. detsembri 2019 määrus tühistada ja asi saata tagasi Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemise otsustamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb kinnistusosakonnal arvestada ringkonnakohtu seisukohtadega ja määrata vajadusel avaldajatele tähtaeg avalduses puuduse kõrvaldamiseks. 19. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kuivõrd käesolev määrus on tehtud avaldajate huvides, jäävad menetluskulud avaldajate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 7 Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu ei kuulu määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele (TsMS § 150 lg 1 p 5). /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks 8  RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-1602 Määruse kuupäev 15. juuni 2020 Kohtukoosseis Kalev Saare, Ants Kull, Kai Kullerkupp Kohtuasi Eesti Vabariigi (Maa-Ameti kaudu) kinnistamisavaldus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 16. aprilli 2020. a määrus Kassaator Eesti Vabariik (Maa-Ameti kaudu, registrikood 70003098) Kaebuse liik määruskaebus RESOLUTSIOON 1. Jätta määruskaebus menetlusse võtmata. 2. Kassatsiooniastme menetluskulud jätta Maa-Ameti kanda. Riigikohus leidis, et Eesti Vabariigi (Maa-Ameti kaudu) määruskaebus on tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 679 ja § 695 sätestatud menetlusse võtmist võimaldavate aluste puudumise tõttu põhjendamatu. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Saare, Kai Kullerkupp, Ants Kull