Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määrus Koostamise kuupäev ja koht: 2.märts 2017 a., Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Mariken Arro Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 16278001870 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi, isikukood: K. R Käesolevas kriminaalasjas alustati menetlust 30.11.2016. a KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et K.R juhtis 20.06.2016. a kella 08:37 paiku mootorsõidukit Hyundai Getz registreerimismärgiga xxxxx Tartu linnas Mõisavahe tn eest ning, sooritades vasakpööret Mõisavahe tänavale suunaga Nõlvaku tänava poole, ei andnud teed jalakäijate ülekäigurajal paremalt poolt vasakule poole Kalda tee poolt vaadatuna teed ületanud jalakäija V.K, mille tagajärjel sai jalakäija sõiduautolt löögi. Liiklusõnnetus põhjustas kannatanule vasaku ristluu lateraalmassi murru, häbemeluude ülemiste ja alumiste harude murrud, vasaku sääre külgmise pekse nihketa murru, vasaku rangluu murru, III-X roide murrud paremal pool, maksapõrutuse, marrastused ja haavad vasakul üla-alajäsemel. Isiku ekspertiisiakti nr xxxxxxx kohaselt olid nimetatud kehavigastused eluohtlikud ning põhjustavad tervisekahjustuse kestusega rohkem kui 4 kuud. K.R rikkus liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. K. R rikkus liiklusseaduse § 17 lg 5 p 2 nõudeid, mille kohaselt mitterööbassõiduki juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, tasakaaluliikuri juhile ning mopeedi- ja pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; K.R rikkus liiklusseaduse § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. K. R rikkus liiklusseaduse § 35 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat, tasakaaluliikuri juhti ega jalgratturit. Eriti tähelepanelik peab juht olema lapse, vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes. K. R rikkus liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sellega pani K.R toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega on tekitatud inimesele raske tervisekahjustus. Kriminaalasja materjalid saabusid 15.12.2016. a Lõuna Ringkonnaprokuratuuri. Vastavalt KrMS § 223 lg-le 1 tunnistab kriminaaltoimiku saanud Prokuratuur kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse KrMS §-des 200-2052 sätestatud alustel ja korras. Prokuratuur võib kriminaalmenetluse teise astme kuriteos lõpetada KrMS § 202 lg 1, 7 alusel avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi. Järgnevalt hindab prokurör kahtlustatava süü suurust. Kriminaalasjas kahtlustatakse K R § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 423 lg 1 alusel on isikut võimalik karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 4 lg 3 kohaselt on tegemist teise astme kuriteoga. Selline seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär viitab väiksemale süüle. Kahtlustatava süü suurust vähendab see, et tegemist on ettevaatamatusest toime pandud kuriteoga ning seda saab pidada õnnetuseks. Kahtlustatava süü suurust vähendab see, et ta andis vahetult pärast süüteo toimepanemist kannatanule abi, kutsudes sündmuskohale kiirabi. Kahtlustatava süü suurust vähendab puhtsüdamlik kahetsus. Pärast õnnetust on kahtlustatav ühenduses olnud kannatanu perekonnaga, soovinud juhtunut heastada ning pakkunud oma abi. Kahtlustatava süü suurust vähendab soov kannatanule kahju vabatahtlikult hüvitada. Liiklusõnnetuse põhjustamine on ka kahtlustatavale endale põhjustanud psühholoogilisi probleeme ning ta vajab siiani psühholoogilist abi. K.R on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud nendest järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Prokurör asub seisukohale, et kahtlustatava süüd kergendavad asjaolud on käesoleval juhul ülekaalus ja saab asuda seisukohale, et tema süü ei ole suur. Järgnevalt hindab prokurör avalikku menetlushuvi käesolevas kriminaalasjas. Riigi peaprokuröri juhise kohaselt on avalik menetlushuvi olemas liiklusalaste kuritegude puhul, s.h inimesele raske tervisekahjustuse tekitamisel. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suur. K.R on varem kriminaalkorras karistamata isik, tal puuduvad kehtivad väärteokaristused ning tema suhtes ei ole varem kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Seetõttu võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid ega karistusi. On alust arvata, et kahtlustatava poolt kuriteo toimepanemise puhul oli tegemist üksikjuhtumiga. Prokurör asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas puudub avalik menetlushuvi. Kahtlustatava teos puuduvad erandlikud asjaolud, mille tõttu oleks avalik menetlushuvi olemas. Kriminaalasjas, kus tegemist on esmakordse kriminaalkorras karistatava õigusrikkumisega, tegemist on teise astme kuriteoga, kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Prokurör oli telefoniteel ühenduses kannatanu lapselapse A. P, kelle vahendusel toimub suhtlus kannatanuga. Prokurör selgitas, et kannatanul on õigus tulla Prokuratuuri tutvuma kriminaalasja toimikuga, millest kannatanu lapselaps loobus. Kannatanu on kriminaalasja juurde esitanud tsiviilhagi summas 8000,00 eurot, mille hüvitamist ta kahtlustatavalt nõuab. Kannatanu on huvitatud tsiviilhagi võimalikult kiirest hüvitamisest. K. R on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel ning on valmis võtma endale kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud 61,00 eurot isiku ekspertiisi eest (isiku ekspertiisiakt nr xxxxxxx) ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses 96,00 eurot, hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 8000,00 eurot ning maksta kindel summa 250,00 eurot riigituludesse. Kohustused tuleb täita kuue kuu jooksul alates kriminaalmenetluse lõpetamisest. Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse KrMS § 202 lg 7 alusel. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja §-st 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16278001870 menetlus KrMS § 202 lg 7 alusel Kaja Ruusmaa kahtlustatuna KarS 423 lg 1 järgi. 2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata K.R kohustuseks tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku 157,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 02.09.2017. a. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel määrata K.R kohustuseks hüvitada kannatanule kuriteoga tekitatud kahju 8000,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 02.09.2017. a. Makse saaja: V. K arvelduskonto nr: XXXXXXXXXXXXXX 4. KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel määrata K.R kohustuseks maksta riigituludesse 250,00 eurot. Kohustus peab olema täidetud hiljemalt 02.09.2017. a. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda määrusega kaasas olevast makseinfost. 5. Kriminaalmenetluse kulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 61,00 eurot (isiku ekspertiisiakt nr xxxxxx) ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu 96,00 eurot. 6. Tõkendi tühistamine: tõkend puudub. 7. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-R plaat, millele on salvestatud 20.06.2016. a Tartus Mõisavahe 24 juures toimunud liiklusõnnetus; markeeritud „Pakend nr 1“, pakitud valgesse A5-formaadis kollase asitõendi teibiga suletud ümbrikusse. Asub kriminaaltoimiku juures. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta asitõend kriminaaltoimiku juurde. 8. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse raames ei ole K.R andmeid kantud riiklikusse sõrmejälgede registrisse ega riiklikusse DNA- registrisse. 9. Vahistuse kestus: kahtlustatav vahi all ei viibinud. 10. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kahtlustatav K.R, kahtlustatava kaitsja M.V kannatanu V. K ja kannatanu esindaja A. P. 11. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lg-le 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris asukohaga Kalevi 1, Tartu. 12. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 207 lg-tele 2, 3 esitada kümne päeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest kaebus Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. /digitaalselt allkirjastatud/ Mariken Arro abiprokurör