Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.12.2016, Tartu Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Allar Nisu Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 14221000179 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1, KarS § 22 lg 3 – KarS § 201 lg 2 p 3, KarS § 201 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): MM Lõuna Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 14221000179, milles alustati menetlust 17.12.2014. 23.04.2015 esitati M M kahtlustus KarS § 344 lõike 1 ja KarS § 345 lõike 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 07.01.2016 esitati M M kahtlustus KarS § 344 lõike 1, KarS § 345 lõike 1, KarS § 209 lg 2 punkti 4, KarS § 22 lõike 3 - KarS § 201 lg 2 punkti 1 ning KarS § 201 lg 2 punkti 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. 06.12.2016 lõpetati M M suhtes osaliselt menetlus KrMS § 199 lg 1 p 1 ja KrMS § 200 alusel. Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, leiab, et kriminaalasjas on kogutud piisavalt tõendeid, mille alusel on põhjendatult esitatud kahtlustus M M järgmistes kuritegudes. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse kahtlustada M M KarS § 344 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 12.10.2013 Jõgevamaal Põltsamaa vallas võltsis grupis koos E M FIE M M poolt E Kamari Koolile (Jõgevamaa, Põltsamaa vald) väljastatud faktuurarve nr 203. M M koostas koos E M Esku-Kamari Koolile esitamiseks ebaõigete andmetega arve, millelt nähtus, nagu oleks FIE M M osutanud Esku-Kamari Koolile projekti „Keskkonnaõpe Esku-Kamari Koolis“ raames viiel korral transporditeenust kokku 600 euro (s.h käibemaks) eest. Tegelikkuses osutati transporditeenust vaid ühel korral. Nimetatud faktuurarve alusel tekkis FIE M M õigus saada Põltsamaa Vallavalitsuselt arvel märgitud summa ulatuses tasu. Lisaks annavad kriminaalasjas kogutud tõendid aluse kahtlustada M M KarS § 345 lõike 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema 2013. aasta oktoobrikuus Jõgevamaal Põltsamaa vallas kasutas grupis koos E M 12.10.2013 võltsitud faktuurarvet nr 203. Esmalt esitati faktuurarve nr 203 Esku-Kamari Koolile, mille direktor E M, teades, et tegemist on võltsitud arvega, allkirjastas ja kinnitas arvel märgitud teenuse ja summa kooliga seotud kuluks, misjärel Estati faktuurarve nr 203 Põltsamaa Vallavalitsusele väljamakse tegemiseks. Tegelikkusele mittevastavate andmetega arve Estamise eesmärk oli saada Põltsamaa Vallavalitsuselt faktuurarvel nr 203 märgitud summa ulatuses tasu. 18.10.2013 tegi Põltsamaa Vallavalitsus FIE M M Swedbanki arvelduskontole nr ’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’’ ülekande, kandes faktuurarve nr 203 alusel FIE M Mi arvelduskontole 600 eurot. Eelkirjeldatud faktiliste asjaolude alusel esitati M Mile kahtlustus ka veel KarS § 209 lg 2 punkti 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokuröri hinnangul annavad aga kriminaalasjas kogutud materjalid aluse kahtlustada M M KarS § 209 lg 2 punkti 4 asemel KarS § 22 lg 3 – KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse seoses eelnimetatud asjaoludega kahtlustada E M KarS § 201 lg 2 punkti 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, siis M Mi käitumist dokumendi võltsimise ning võltsitud dokumendi kasutamisega on võimalik õiguslikult hinnata veel KarS § 22 lg 3 – KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ehk omastamisele kaasaaitamisena. M M poolt toimepandu oli kaasabi E M poolt toime pandud omastamisele. Arve nr 203 võltsimine ning selle Estamine Esku-Kamari Koolile ja Põltsamaa Vallavalitsusele tegi võimalikuks E M poolt omastamisteo toimepanemise. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad lisaks eelnimetatule aluse kahtlustada M M ka veel KarS § 201 lõike 1 järgi selles, et tema, töötades ajavahemikul 03.09.2012 kuni 31.12.2014 Esku-Kamari Kooli haldusspetsialistina, kelle teenistusülesanneteks olid tulenevalt Esku-Kamari Kooli haldusspetsialisti ametijuhendist muuhulgas kooli auto tehniliste hoolduste, remontide ja ülevaatuste tegemine ning kooli autoga lasteaialaste, õpilaste ja koolitöötajate transportimine, omastas talle tööülesannete käigus usaldatud ja tema valdusesse antud võõrad vallasasjad, jättes 31.12.2014 ametist lahkudes Põltsamaa Vallavalitsusele tagastamata Thule Atlantis suusaboksi väärtusega 190 eurot, neli Pirelli rehvi mõõtudega 195/65 R15 koguväärtusega 130 eurot ning kuus turvatooli koguväärtusega 64,74 eurot. M M toimetas Thule Atlantis suusaboksi, neli Pirelli rehvi mõõtudega 195/65 R15 ja kaks turvatooli enda elukohta aadressile X kinnistu, E küla, Põltsamaa vald, Jõgevamaa, pidades need sel viisil endale. 22.04.2015 toimus eelnimetatud kohas läbiotsimine, mille käigus Thule Atlantis suusaboks, neli Pirelli rehvi mõõtudega 195/65 R15 ja kaks turvatooli leiti. KrMS § 202 lõigete 1 ja 7 kohaselt võib prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eelkirjeldatud kuriteod, mille toimepanemises M M kahtlustatakse, on KarS § 4 lõike 3 kohaselt teise astme kuriteod. Lisaks ei näe karistusseadustiku eriosa nende kuritegude toimepanemise eest karistusena ette vangistuse alammäära, mistõttu on täidetud esimene eeldus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 202 sätestatud alustel. Järgmise kriminaalmenetluse lõpetamise eeldusena KrMS § 202 mõttes tuleb hinnata M M süü suurust. Prokurör leiab, et M M süü ei ole sedavõrd suur, et see välistaks tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamise KrMS § 202 alusel. M M süü suurust vähendab asjaolu, et kuritegudega tekitatud tagajärjed ei ole olnud rasked. KarS § 344 lg 1, KarS § 345 lg 1 ja KarS § 22 lg 3 – KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavat käitumist on antud juhul võimalik kriminaaltoimiku materjalide põhjal vaadelda sisuliselt ühe teona. M M võltsis dokumendi ning Estas selle Esku-Kamari Koolile ja Põltsamaa Vallavalitsusele, millega aitas ühtlasi ka kaasa E M poolt toime pandud omastamisele. On selgunud, et E M omastas FIE M M kasuks 480 eurot. Kaasaaitamistegu on võrreldes täideviimisteoga õiguslikus mõttes leebem toimepanemisvorm, kuivõrd täideviija teos realiseerub võrreldes osavõtuvormiga suurem ebaõigussisu, sest see kahjustab vahetult kaitstavat õigushüve. Siiski ei ole mitte igasuguse osavõtuteo puhul alust rääkida automaatselt väikesest teosüüst. Hinnata tuleb ka sE, kui raske oli põhitegu, millele kaasabi osutati. Eelnevalt sai märgitud, et põhiteo ehk omastamise objektiks oli 480 eurot. Tegemist on summaga, mille omastamine kvalifitseerub küll kuriteona, kuid on väga lähEl KarS §-s 218 sätestatud piirile. KarS § 218 lõike 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks asja, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära. Seega saab järeldada, et põhitegu ei ole olnud selle ulatust hinnates raske, mistõttu ei ole alust rääkida ka suurest teosüüst kaasaaitamisteo puhul. Lisaks ei anna M M poolt toimepandu kvalifitseerimine eraldiseisvana KarS § 344 lg 1 ja KarS § 345 lg 1 järgi alust rääkida suurest teosüüst. Prokuröri hinnangul ei ole võimalik M Mi süüd näha suurena ka talle etteheidetava KarS § 201 lõike 1 järgi kvalifitseeritava (suusaboksi, rehvide ja turvatoolide omastamine) kuriteo puhul. Omastatu rahaline väärtus on kokku 384,74 eurot, mis annab aluse rääkida küll kuriteost, kuid on 2 jällegi väga lähEl KarS §-s 218 sätestatud piirile. Väiksemast teosüüst annab aimu ka KarS § 201 lõikes 1 sätestatud sanktsioon – seadusandja on nimetatud teo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Muud asjaolud, mis M M süü suurust raskendaks, puuduvad, mistõttu leiab prokurör, et ka siinkohal on alust rääkida väikesest teosüüst. Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et täidetud on ka teine kriminaalmenetluse lõpetamise eeldus – M M süü ei ole talle etteheidetavates kuritegudes suur. Järgmiseks peaks isik, kelle suhtes KrMS §-s 202 sätestatud alustel kriminaalmenetlus lõpetatakse, olema heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud. Kuivõrd Põltsamaa Vallavalitsus ei soovinud esitada kriminaalasja raames tsiviilhagi ning puuduvad ka kriminaalmenetluse kulud, siis on käesolevas lõigus nimetatud eeldused kriminaalmenetluse lõpetamiseks samuti täidetud. Viimaks tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta kuriteo toime pannud isikut ning tema varasemat käitumist. Kehtib põhimõte, et karistust kohaldatakse üksnes juhul, kui muudest vahenditest ei piisa isiku mõjutamiseks. M M näol on tegemist isikuga, kes on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Määruse koostamise hetkel on tE karistatud väärteokorras LS § 242 lõike 1 alusel 12 euro suuruse rahatrahviga. M M suhtes ei ole varasemalt kriminaalmenetlusi KrMS §-s 202 sätestatud alustel lõpetatud. Prokurör on seisukohal, et M Mi puhul ei ole otstarbekas kohaldada kriminaalkaristust. TE on võimalik mõjutada KrMS § 202 lõikes 2 sätestatud mõjutusvahendit kohaldades. M Mi näol ei ole ka tegemist isikuga, kelle vastu peaks avalikkusel olema eriline usaldus. Eeltoodud põhjustel puudub M Mi suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Seega on täidetud kõik KrMS §-s 202 sätestatud eeldused, mis tähendab, et M M suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada. KrMS § 202 lõigete 6 ja 7 kohaselt uuendab prokuratuur lõpetatud kriminaalmenetluse juhul, kui isik ei täida talle KrMS § 202 lõike 2 alusel pandud kohustust. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2, lg 3, lg 6 ja lg 7 ning KrMS § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 14221000179 M M suhtes menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: M M on kohustatud maksma riigituludesse 800 eurot. Tähtajaks määrata: 07.06.2017. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kriminaalasjas ei ole kohaldatud KrMS 4. peatüki 1. ja 2. jaos sätestatud kriminaalmenetluse tagamise vahendeid. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Põltsamaa Vallavalitsusele 22.04.2015 läbiotsimise käigus M M valdusest ära võetud suusaboks Thule Atlantis 6000, kaks turvatooli ja neli rehvi Pirelli mõõtudega 195/65 R15. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasja nr 14221000179 raames ei võetud M Milt DNA-proove, samuti tE ei daktüloskopeeritud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Kahju hüvitamine: Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (Espidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (Kalevi 1, Tartu) taotluse kahju 3 hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/SKHS). 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Kannatanu Põltsamaa Vallavalitsusele, kahtlustatavale M M ja tema kaitsjale Katrin Prükile (Prükk). 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuris (Kalevi 1, Tartu). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotlE kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. ___________________ Allar Nisu ringkonnaprokurör 4