Raamleping

Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüs toetamaks kaasaegset kohtumõistmist Riskianalüüs Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u Riskianalüüsi metoodika PAGEREF _Toc222577545 \h 3 Tabel 1. Riskikataloog PAGEREF _Toc222577546 \h 4 Riskianalüü s i metoodika Alljärgnev tabel esitab projekti kontekstist tulenevad peamised riskid ning nende maandamise ettepanekud. Riskid on struktureeritud süsteemselt, et tagada: arusaadav seos riski, selle mõju ja kavandatud maandamismeetmete vahel, võimalus riske prioriseerida. Tabelis on iga riski kohta kirjeldatud: riski sisu, selle võimalik mõju projektile, tõenäosuse (madal/keskmine/kõrge) ja mõju (madal/keskmine/kõrge) hinnang, üldine riskitase, kavandatud maandamismeetmed. Selline ülesehitus võimaldab hinnata, millised riskid on projekti seisukohalt kriitilisemad ning millistele tuleb juhtimistasandil pöörata kõrgendatud tähelepanu. Riskianalüüs on koostatud lähtudes projekti mahust, ajaraamist ja sisulisest keerukusest. Suurimad riskid on seotud suure hulga inimeste kaasamisega ja ühistöö korraldamisega. Tabel 1. Riskikataloog Nr Riskikategooria Risk Tõenäosus Mõju Riskitase Mõju kirjeldus Maandamismeetmed 1 Organisatsiooniline Intervjueeritavate piiratud kättesaadavus Kõrge Kõrge K õrge AS-IS analüüs võib jääda ebapiisavaks ning TO-BE lahendus ei pruugi arvestada kõigi sidusrühmade ootuste ja vajadustega Hankija lähtub pakkumuses esitatud 14-nädalasest intervjuugraafikust ning tagab võtmeisikute kättesaadavuse vastavalt sellele enne projekti aktiivse faasi algust K ohapeal sed vaatlus ed 2 Organisatsiooniline Muudatustele vastuseis (AI, automatiseerimine) Keskmine Kõrge Kõrge Kavandatud TO-BE ja AI lahenduste ettepanekud ei leia organisatsioonis piisavat toetust Rollipõhine kaasamine kogu analüüsi vältel, et kasutajad osaleksid lahenduse kujundamises AI rolli selge piiritlemine (assisteeriv, mitte otsustav funktsioon) Prototüübi varajane esitamine ja praktiline demonstreerimine reaalse töövoo kontekstis 3 Tehniline Integratsioonide sobivus ja laiendatavus (olemasolevad ja uued) Keskmine Kõrge Kõrge Kavandatud TO-BE protsessiloogika ei ole tehniliselt realiseeritav olemasolevate integratsioonide või uute liidestuste piirangute tõttu Alternatiivstsenaariumide kirjeldamine (nt vahekiht, ajutine käsitsi protsess) TO-BE protsessiloogika kohandamine vastavalt integratsioonide tehnilistele piirangutele ja arhitektuursele hinnangule. 4 Tehniline Andmekvaliteedi probleemid Keskmine Kõrge Kõrge AI ja automatiseerimine ei toimi usaldusväärselt, kuna protsessid tuginevad ebaühtlastele või puudulikele andmetele. See võib vähendada kasutajate usaldust ning piirata lahenduse praktilist rakendatavust. Kriitiliste andmeväljade ja andmeallikate kaardistamine TO-BE kontekstis AI kasutusjuhtumite sidumine konkreetsete andmenõuetega 5 Tehniline AI kasutamise regulatiivne ja õiguslik raamistik ei ole piisavalt selge K eskmine Kõrge Keskmin e AI kasutus võib vajada täiendavat kooskõlastust AI rolli piiritlemine ( assisteeriv , mitte otsustav Õ igusliku raamistiku valideerimine tellija ja asjakohaste osapooltega analüüsi käigus 6 Regulatiivne Regulatiivsed nõuded muutuvad projekti käigus Madal Kõrge Keskmine TO-BE m udel vajab ümbertegemist TO-BE protsesside modelleerimine piisava paindlikkusega (reeglipõhine, mitte jäigalt kodeeritud loogika) 7 Projektijuhtimine Analüüsi ulatus laieneb projekti käigus (scope creep) ilma formaalse otsustuseta. Keskmine Keskmine Keskmine Ajakava nihkub Projekti alguses kinnitatakse analüüsi teemad ja üleantavad tulemid Koostatud ajakava kui kontrollmehhanism 8 Rakendatavus Ülemineku strateegia puudumine Keskmine K õrge K õrge Lahendus jääb teoreetiliseks Eraldi ülemineku strateegia koostamine Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüs toetamaks kaasaegset kohtumõistmist Projekti läbiviimise kontseptsioon Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1. Projekti eesmärk ja lähtekoht PAGEREF _Toc222576984 \h 3 2. Projekti juhtimine ja töökorraldus PAGEREF _Toc222576985 \h 3 2.1. Projekti käivitamise sõltuvused ja Hankija roll PAGEREF _Toc222576986 \h 4 3. Pakkuja rollide jaotus ja vastutus PAGEREF _Toc222576987 \h 4 3.1. Projektijuht (Juhtiv analüütik) PAGEREF _Toc222576988 \h 4 3.2. Analüütik 1 (TO-BE protsessid ja lahenduse tervliklikkus) PAGEREF _Toc222576989 \h 5 3.3. Analüütik 2 (AI, automatiseerimine ja integratsioonid) PAGEREF _Toc222576990 \h 5 3.4. Analüütik 3 (Kasutuslood ja funktsionaalsed moodulid) PAGEREF _Toc222576991 \h 5 3.5. Arhitekt PAGEREF _Toc222576992 \h 6 3.6. UX/UI disainer PAGEREF _Toc222576993 \h 6 4. Projekti etapid PAGEREF _Toc222576994 \h 6 4.1. AS-IS kaardistamine PAGEREF _Toc222576995 \h 7 4.2. TO-BE modelleerimine PAGEREF _Toc222576996 \h 7 4.3. Valideerimine, prioriseerimine ja teekaart PAGEREF _Toc222576997 \h 8 5. Intervjuude ajakava PAGEREF _Toc222576998 \h 8 6. Analüüsi töö tulemid ja üleantavad dokumendid PAGEREF _Toc222576999 \h 15 7. Projekti maksumus PAGEREF _Toc222577000 \h 16 Projekti eesmärk ja lähtekoht Käesoleva projekti eesmärk on analüüsida kohtute tööprotsesse ja kehtivat infosüsteemi kasutust tervikuna, et luua struktureeritud ja teostatav alus kaasaegse, tõhusa ning tehnoloogiliselt jätkusuutliku kohtumenetluse arendamiseks. Projekt keskendub olemasoleva olukorra (AS-IS) süsteemsele kaardistamisele ning tuleviku töökorralduse (TO-BE) modelleerimisele kõigi menetlusliikide ja kohtuastmete lõikes. Analüüs hõlmab protsesside loogikat, rollijaotust, infosüsteemi kasutusmustreid, integratsioonisõltuvusi ning võimalusi automatiseerimiseks ja tehisaru rakendamiseks. Läheneme projektile tervikvaates, käsitledes kohtumenetluse elutsüklit algusest kuni lahendi jõustumise ja edasikaebuseni. Eraldi tähelepanu pööratakse: regulatiivsetele nõuetele, andmekvaliteedile, integratsioonide teostatavusele, organisatsioonilistele sõltuvustele, ning lahenduse järk-järgulisele ja realistlikule rakendatavusele. Projekti tulemusena valmib struktureeritud analüütiline alus, mis võimaldab ette valmistada arendusteekaardi ning toetab tulevase arendushanke ettevalmistamist. Projekt ei hõlma arendust ennast, vaid loob selge, realistliku ja prioriseeritud lähtealuse selle kavandamiseks. Projekti juhtimine ja töökorraldus Pakkuja projektijuht (Juhtiv analüütik) vastutab tööde tervikliku kooskõla eest , ajakava järgimise eest , riskide maandamise eest , t ulemite kvaliteedi eest ning suhtluse eest Hankijaga . Projekt viiakse läbi tihedas koostöös: RIK Kohtute infosüsteemide tiimiga JDM Tellijaga menetlus- ja valdkonnaekspertidega (kohtute esindajatega). Detailne ajakava on esitatud Lisa 1. Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüs i projek t iplaan .xlsx dokumendis. Projekti riskianalüüs ja riskide maandamise ettepanekud on esitatud eraldi dokumendis Lisa 2. Riskianalüüs . docx. Projekti käivitamise sõltuvused ja Hankija roll Projekti sisuliste tööde alustamine on otseselt sõltuv Hankija poolsete eeltingimuste täitmisest: Intervjuude ja töökohtumiste ajakava kinnitamine ning osalejate määramine Pakkuja on esitanud intervjuude ja töökohtumiste ajakava koos vajalike osapoolte loeteluga käesoleva dokumendi peatükis REF _Ref222509440 \r \h \* MERGEFORMAT 5 REF _Ref222509447 \h \* MERGEFORMAT Intervjuude ajakava . Eeldame, et Hankija lähtub esitatud ajakavast ning tagab vajalike valdkonnaekspertide kättesaadavuse kokkulepitud ajavahemikel. I lma kinnitatud ajakavata ja osapoolte osalemiseta ei ole võimalik alustada AS-IS analüüsi ega sellele järgnevat TO-BE modelleerimist. Ligipääsude tagamine Pakkuja projektimeeskonnale Hankija poolt tuleb tagada, et projekti alguseks on Pakkuja meeskonnaliikmetel olemas: VPN ligipääs, ligipääs RIK Confluence keskkonnale, ligipääs KIS andmebaasile, ligipääs arenduskeskkondadele (sh andmebaas) . Nimetatud tegevused on kriitilised eeltingimused projekti ajakava järgimiseks. Ligipääsude või intervjuude ajakava viibimine mõjutab otseselt analüüsi- ja modelleerimistööde algust ning on käsitletud projektiriskina. Pakkuja r ollide jaotus ja vastutus Pakkuja poolt projektis osalevad rollid on kirjeldatud allpool. Projektijuht ( Juhtiv analüütik ) Pakkuja projektijuht vastutab projekti terviklahenduse kooskõla, prioriseerimi s e, riskijuhtimise, lõpli ke tulemite kvaliteedi ning tulevaste arenduste teekaardi koostamise eest. Tema tööülesanded: Projekti analüütilise terviku hoidmine (AS-IS → TO-BE → Prototüüp → Roadmap ) Teekaardi (roadmap) põhiloogika ja etappide määratlemine MVP ulatuse defineerimise juhtimine Üldise riskimudeli koostamine (tehnilised, regulatiivsed, organisatsioonilised, kasutuselevõtu riskid) Prioriseerimise metoodika rakendamine Otsustuskohtade ettevalmistamine ja valideerimine tellijaga Kooskõla tagamine regulatiivsete nõuetega Ressursside ja tööde jaotuse koordineerimine analüüsitiimis Oluliste sõltuvuste ja eelduste koondamine Kliendisuhtlus ja vahe- ning lõpptulemuste esitamine . Analüütik 1 ( TO-BE protsessid ja lahenduse tervliklikkus ) Pakkuja analüütik 1 vastutab protsessi- ja pakkutava lahenduse terviklikkuse eest. Tema tööülesanded: AS-IS protsesside kaardistamine Kasutaja r ollide ja vastutuste kaardistamine K itsaskohtade tuvastamine TO-BE BPMN mudelite koostamine TO-BE p rotsesside valideerimi ne koos kohtute kasutajatega . Analüütik 2 ( AI, automatiseerimine ja integratsioonid ) Pakkuja analüütik 2 vastutab AI kasutuse, automatiseerimisvõimaluste ning integratsioonide analüüsi eest. Tema tööülesannete seas on: AI kasutusjuhtude (use case) kaardistamine Rule-based vs AI-agent loogika eristamine Automatiseerimise maatriks AI andmenõuete määratlemine AI riskide analüüs AI komponendid teekaardil Integratsioonide nimekiri ja kirjeldused Andmevoogude mudel Välissüsteemide sõltuvused Andmeomandi ja vastutuse kaardistamine Integratsiooniriskid . Analüütik 3 (Kasutuslood ja funktsionaalsed moodulid) Pakkuja a nalüütik 3 vastutab funktsionaalsete moodulite kirjeldamise ning struktureeritud kasutuslugude koostamise eest. Oma töös teeb analüütik 3 tihedat koostööd UX/UI disaineriga, tagamaks nõuete selge seostatuse kasutajateekondade ja prototüübi vaadetega. Tema vastutab ka kasutajate valideerimisseansside läbiviimise eest . Lisaks toetab analüütik 3 vajadusel analüütik 1 ja analüütik 2 tööd, aidates tagada analüüsi terviklikkuse ja ühtse loogilise struktuuri. A rhitekt Pakkuja arhitekt aitab analüüsida ja valideerib kõik integratsioonide ja tehniliste sõltuvuste kirjeldused. Arhitekt v astutab: lahenduse arhitektuurilise terviklikkuse eest tehniliste valideerimiste eest integratsiooniloogika kinnitamise eest tehniliste riskide hindamise eest . UX/UI disainer Pakkuja UX/UI disainder teeb UX/UI prototüüpi. Tema vastutab: kasutajateekondade (user flow) modelleerimise eest prototüübi koostamise eest Figmas TEDI disainsüsteemi kasutamise eest kasutuslugude sidumise eest konkreetsete vaadetega . Projekti etapid Selleks, et tagada nõutud mahus ja kvaliteedis tulemite valmimine piiratud ajaraamis, ei toimu tööde läbiviimine rangelt lineaarselt, vaid mitmed tegevused viiakse läbi teadlikult paralleelselt. Paralleelse töökorralduse toetamiseks on projektimeeskond teadlikult komplekteeritud mitme analüütiku, arhitekti ja UX/UI disaineriga, kelle vastutusvaldkonnad on selgelt eristatud. AS-IS analüüs viiakse läbi sihilikult lühikese ja fokusseeritud etapina, keskendudes kriitiliste protsesside ja sõltuvuste kaardistamisele. TO-BE modelleerimine käivitub kohe, kui esimesed sisendid on saadud . Selline lähenemine võimaldab kasutada piiratud ajaraami tõhusalt ning vähendada ajariske, tagades, et sihtlahenduse kirjeldamine toimub paralleelselt lähteolukorra täpsustamisega. TO-BE modelleerimine, integratsioonide, AI kasutuse ja automatiseerimise analüüs, kasutuslugude koostamine ja prototüüpimine toimuvad iteratiivselt ja vastastikku seotud töövoona – protsessimudelid, funktsionaalsed nõuded ja kasutajaliidese lahendused arenevad paralleelselt ning täpsustuvad järk-järgult. AS-IS kaardistamine Olemasolevate tööprotsesside (AS-IS) kaardistamise eesmärk on luua selge arusaam kehtivatest menetlusvoogudest, regulatiivsetest piirangutest, rollijaotusest, infosüsteemi kasutusest protsessis ning protsessiga seotud integratsioonidest ja kitsaskohtadest. AS-IS kaardistamine on ajaliselt lühike ja keskendu b kriitilistele protsessidele ja sõltuvustele. Kaardistamise meetodid AS-IS kaardistamine viiakse läbi kombineerides mitut meetodit: Süsteemi ülevaade KIS süsteemianalüütiku toel, et mõista süsteemi arhitektuurilist ja funktsionaalset loogikat ja tuvastada kriitilised teemad edasiseks süvaanalüüsiks intervjuud valdkonnaekspertidega olemasoleva infosüsteemi vaadete ja protsesside läbivaatamine kohapealse vaatluse läbiviimine, et mõista tegelikku töövoogu ja praktilisi kitsaskohti reaalsetes tööolukordades. Kohapealsed vaatlused võimaldavad tuvastada protsessis esinevaid mitteametlikke töövõtteid, käsitsi tehtavaid vaheetappe ning infosüsteemi kasutusmustreid, mis intervjuudes alati ei avaldu. Tulemus AS-IS protsessimudel Struktureeritud valukohtade nimekiri Integratsiooniprobleemide esmane kaardistus Dubleerivate tegevuste loetelu Sisendmaterjal TO-BE modelleerimiseks TO-BE modelleerimine Etapp sisaldab tuleviku töökorralduse (TO-BE) kontseptuaalse mudeli väljatöötamist, lähtudes AS-IS analüüsi tulemustest (sh integratsioonivõimalused, AI kasutuse ja automatiseerimise võimalused ) . TO-BE modelleerimine algab kohe, kui AS-IS kaardistamisest hakkab laekuma sisendit ning toimub sellega paralleelselt. Lähenemine Koostatakse üldine kõrgtaseme TO-BE menetlusmudel, mis hõlmab kogu menetlusvoogu. Mudelit täpsustatakse iteratiivselt menetlus liikide lõikes. Protsessi loogika täiendatakse kohtuastmete lõikes, arvestades spetsiifilisi erinevusi. Tulemid Kõrgtaseme TO-BE protsessimudel (BPMN ), vajadusel täpsustatakse prioriteetsete menetlusliikide lõikes Selgelt eristatud inimese, automatiseeritud ja AI-toega tegevused Rollipõhine vastutusmudel tulevikuprotsessis Kaardistatud integratsioonipunktid ja andmevahetusloogika Määratletud kontroll- ja kvaliteedimehhanismid Funktsionaalsete moodulite struktuur ja loogiline jaotus Funktsionaalsed moodulid ja kasutuslood (kirjeldus 3-4 lausega) Esmane proto t üüp Valideerimine, prioriseerimine ja teekaart Valminud TO-BE mudeli ja funktsionaalsete kirjelduste terviklik valideerimine koos Hankija ja valdkonnaekspertidega. Selle käigus: Kontrollitakse protsessimudeli loogilist terviklikkust Veendutakse regulatiivses vastavuses Kogutakse tagasisidet projekti osalejatelt Hinnatakse muudatuste mõju tööprotsessidele Määratletakse elluviimise prioriteedid Koostatakse soovituslik ülemineku strateegia kirjeldus (põhineb valideeritud TO-BE mudelil ning arvestab projekti käigus tuvastatud organisatsiooniliste ja tehniliste sõltuvustega) Koostatakse arenduse teekaart (roadmap) Tulemid Kinnitatud TO-BE mudel Täiendatud kasutuslugude kirjeldused (kirjeldus 3-4 lausega) Prioriseeritud arendusloogika Riskide, eelduste ja sõltuvuste loetelu Selge ja realistlik teekaart Sisend arendusfaasile Intervjuude ajakava Intervjuude ja valideerimissessioonide ajakava on üles ehitatud nii, et: esimesed 4 nädalat keskenduvad intensiivsele AS-IS protsesside kaardistamisele TO-BE modelleerimine käivitub paralleelselt juba 2.–3. nädalal valideerimine toimub järk-järgult, mitte ainult projekti lõpus lõppfaasis viiakse läbi lahenduse tervikvalideerimine, täpsustatakse lõplikud protsessimudelid ja funktsionaalsed kirjeldused ning esitatakse kooskõlastatud tulemused koos soovitusliku teekaardiga. Allpool on toodud koondülevaade planeeritud ajakavast ning kaasatavatest osapooltest. Intervjuude plaan on esitatud ka f ailis Lisa 1. Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüsi projek t iplaan.xlsx , lehel „Intervjuude ja kohtumiste plaan ”. Nädal Fookus RIK, JDM esindajad (nt PM, PO) KIS Süsteemi analüütik/Toote omanik Kohtusekretärid Kantselei töötajad Kohtunikud (I aste) Kohtunikud (II, III aste) Kohtujuristid Hankija arhitekt 1.Nädal Projekti kick-off, tulemuste vahetutvustamine, tehnilised arutelud x x KIS süsteemi ülevaade (kõik menetlusliigid), tehnilised arutelud x 2. Nädal Kõik asjad AS IS x x Kohapealne vaatlus (tsviil- või kriminaalasjad) AS IS x Tsiviilasjad (I aste) AS IS x x Haldusasjad (I aste) AS IS x x Kriminaalasjad (I aste) AS IS x x 3. Nädal Kohapealne vaatlus (tsviil- või kriminaalasjad) AS IS x Väärteoasjad AS IS x x Tsiviilasjad (II, III aste) AS IS x x Kõik asjad AS IS x x 4. Nädal Haldusasjad (II, III aste) AS IS x x Kriminaalasjad (II, III aste) AS IS x x Väärteoasjad (II, III aste) AS IS x x PSJV asjad AS IS x x x Kõik asjad AS IS x x 5. Nädal Tulemuste vahetutvustamine, tehnilised arutelud x 6. Nädal 7. Nädal Tulemuste vahetutvustamine x Tehniline töökoosolek: AI ja integratsioonide arhitektuuriline valideerimine x x Tsiviilasjad ja kriminaalasjad: TO BE (menetluse algatamine, läbiviimine) x x x 8. Nädal Tsiviilasjad ja kriminaalasjad: TO BE (istungid) x x x 9. Nädal Tsiviilasjad ja kriminaalasjad: TO BE (Lahendid ja edasikaebused) x x x 10. Nädal Esmasearenduse teekaardi valideerimine Hankijaga x x x 11. Nädal Prototüübi valideerimine (rollipõhine): menetluse algatamine ja menetluse käik (sh AI assistent); x x Prototüübi valideerimine (rollipõhine): menetluse lõpetamine, edasikaebamised (AI assistent); Kasutuselevõtu riskide arutelu x x 12. Nädal Tsiviilasjad: Prototüübi valideerimine (rollipõhine) x x Haldusasjad: Prototüübi valideerimine (rollipõhine) x x Kriminaalasjad: Prototüübi valideerimine (rollipõhine) x x Väärteoasjad: Prototüübi valideerimine (rollipõhine) x x PSJV asjad: Prototüübi valideerimine (rollipõhine) x x x 13. Nädal Projekti koosolek (TO-BE ja prototüübiga seotud tulemuste tutvustamine; esmane roadmap) x x x 14. Nädal Tulemuste ülevaade x x KOKKU koosolekute arv 7 5 9 9 13 6 14 3 Soovime kohtunikke ja kohtujuriste intervjueerida koos vastavalt nende menetlusliigile ( s.t eraldi intervjuud kriminaal-, väärteo-, tsiviil-, haldus- ja PSJV asjad e teemal ). Kohtusekretäre ja kantselei töötajaid soovime intervjueerida samuti koos, kuid eraldi kohtunikest ja kohtujuristidest. Oleme intervjuude kavandamisel lähtunud põhimõttest hoida kohtunike ja juristide ajakulu võimalikult väike ning korraldada kohtumised sihipäraselt. Kui Hankija hinnangul on otstarbeka m ühendada mitu menetlusliiki ühe intervjuu raames (näiteks kriminaal- ja väärteoasjad), oleme valmis oma plaani vastavalt kohandama. Analüüsi töö tulemid ja üleantavad dokumendid Tulem Tulemi kirjeldus Intervjuude kokkuvõtted Intervjuude protokollid koos tuvastatud kitsaskohtade, riskide ja tähelepanekutega. AS-IS protsessimudel Kõrgtaseme BPMN protsessimudel kehtivatest tööprotessidest menetlusliikide ja kohtuastmete lõikes. AS-IS valukohtade analüüs Süsteemne ülevaade tuvastatud kitsaskohtadest, dubleerivatest tegevustest, manuaalsetest sammudest ning automatiseerimise potentsiaalist. Integratsioonide ülevaade Ülevaade olemasolevatest ja kavandatavatest integratsioonidest RIKi ja riigi teiste infosüsteemidega . Dokument sisaldab olemasolevate liidestuste kaardistust , nende toimimisloogika ning ettepanekuid uute või muudetavate integratsioonide kohta . Samuti esitatakse hinnang integratsioonide teostatavusele , tehnilistele sõltuvustele ja rakendamise riskidele . TO-BE kõrgtaseme protsessimudel Tuleviku töö protsessi kõrgtaseme BPMN mudel koos selgelt eristatud rollide, otsustuspunktide ja kontrollmehhanismidega. Loetelu võimalustest kohtusse saabuva informatsiooni kvaliteedi parandamiseks Ettepanekud (TO-BE analüüsi osana), mis kirjeldavad protsessilisi, tehnilisi ja regulatiivseid meetmeid kohtusse saabuva informatsiooni kvaliteedi parandamiseks (nt valideerimisreeglid, automatiseerimise võimalused, andmeformaatide ühtlustamine, AI-toega kontrollivõimalused). Rollipõhine vastutusmudel Tuleviku protsessis määratletud rollid ja vastutused, sh inimese, automatiseeritud ja AI-toega tegevuste jaotus. Automatiseerimise ja AI kasutusjuhtude kirjeldus Kaardistatud AI ja automatiseerimise võimalused koos ärilise ja protsessilise põhjendusega. Funktsionaalsete moodulite kirjeldus Struktureeritud ülevaade infosüsteemi funktsionaalsetest moodulitest ja nende loogikast. Kontseptuaalne andmemudel Tuleviku infosüsteemi kõrgtaseme andmemudel, mis kirjeldab peamisi andmeobjekte, nende omavahelisi seoseid, atribuutide loogikat ning seost protsessimudeliga. Andmemudel arvestab integratsioonivajadusi ning loob aluse realistlikule arendus- ja migratsiooniplaanile. Kasutuslood Kasutuslugude kogum uue süsteemi vaates (detailsus: pealkiri, user story, kirjeldus 3-4 lausega) koos viidetega prototüübi vaadetele. Prototüüp TEDI disainsüsteemil põhinev klikkitav prototüüp , mis kirjeldab üldtasemele tsiviil- ja kriminaal kohtuasja menetlust. Riskide, eelduste ja sõltuvuste koondhinnang Koondülevaade projekti käigus tuvastatud riskidest, kriitilistest eeltingimustest ja välisest sõltuvustest (sh regulatiivsed ja integratsioonilised piirangud). Ülemineku strateegia kirjeldus Dokument sisaldab soovituslikku ülemineku strateegiat, mis kirjeldab kavandatud TO-BE lahenduse etapiviisilist rakendamist, tehnilisi ja organisatsioonilisi eeltingimusi ning peamisi riske. A rendus e teostamise teekaart (Roadmap) Arenduse teostamise soovituslik teekaart uue infosüsteemi realiseerimiseks moodulite kaupa , mis sisaldab: moodulite loogilist ja prioriseeritud realiseerimisjärjestust iga mooduli hinnangulist ajamahtu ja realiseerimise ajaraami ressursivajaduse hinnangut (rollipõhiselt) hinnangut vajalikele eriteadmistele (sh tehisaru, integratsioonid) Soovitused edasiseks arendushankeks Soovitused arendushanke ettevalmistamiseks, sh soovituslik ulatus, arenduse faasid, prioriteedid ja sõltuvused. Projekti maksumus Projekti kogumaksumus on 95 760,00 eurot (käibemaksuta) . Maksumus sisaldab kõiki käesolevas dokumendis (sh Lisa 1. Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüsi projek t iplaan.xlsx ) kirjeldatud tegevusi ja tulemeid. Kohtumenetluse efektiivsuse kasv ning kättesaadavuse paranemine digilahenduste toel KISAI muudab kohtumenetlused tõhusamaks ning ajalises mõttes ennustatavamaks. Menetlusprotsesside automatiseerimine: kättetoimetamine toimub automaatselt (süsteem tuvastab adressaadi, valib sobiva kanali ja jälgib staatust), riigilõivu tasumine kontrollitakse ja seotakse menetlusega automaatselt, istungiajad pakutakse osapooltele arvestades kalendreid ja prioriteetsust. Süsteem loob menetluse alguses menetluskaare, so dünaamilise ajakava, mis sisaldab tähtpäevi, eeldatavaid etappe ja teavitusi. Automatiseeritud teavitused, tähtaegade haldus ja menetluskaare valmimine asja sissetulekul vähendavad inimlikke eksimusi ning kiirendavad menetluse kulgu. Andmepõhine juhtimine ja analüüs: Süsteem kogub ja analüüsib menetlusandmeid kitsaskohtade tuvastamiseks, koormuse prognoosimiseks ja juhtimisotsuste toetamiseks. KISAI pakub reaalajas statistikat menetluste arvu, kestuse ja koormuse kohta ning koostab tööjaotusplaane, arvestades muutusi sissetulevates asjades. Süsteem teeb ettepanekuid lisakohtunike kaasamise või üleliigse koormuse vähendamise kohta. KISAI võimaldab kavandada kohtunike töö- ja koolitusplaane ning juhib töövooge, suunates toimingud vastutavatele isikutele, jälgides tähtaegu ja pakkudes menetluse edenemise ülevaadet. Integratsioon riiklike süsteemidega: KISAI liidestub riiklike registrite ja infosüsteemidega, vältides menetlusosalistel selliste dokumentide esitamist, mis on riigil juba olemas ja kättesaadavad. Andmepõhine dokumentide koostamine ja esitamine: KISAI muudab dokumentide koostamise andmepõhiseks, vähendades vajadust menetlusosaliste seisukohtade ümberkirjutamiseks. Kohtudokumendid muutuvad struktureeritumaks ja ühetaolise ülesehituse tõttu paremini hoomatavaks. Kohtuotsuste ja -lahendite tegemine muutub lihtsamaks, võimaldades menetlustoimingute tegemist otse KISAI -s ilma eraldi dokumente koostamata. KISAI loomine eeldab muutust ka selles, kuidas menetlusosalised kohtuga suhtlevad ning kuidas kohtud menetlusosalistega suhtlevad. Tulevikusüsteem liigub andmeväljade põhise esituse suunas, kus dokumentide sisu (hagi, vastus, tõendid) esitatakse masinloetavas vormingus. See võimaldab kohtul automaatselt tuvastada olulisi elemente: osapooled, nõuded, tähtajad ja viited seadustele. Eesmärk on tagada kiirem menetlus, parem andmekvaliteet, turvaline andmevahetus ja põhjendatud mahuga dokumendid. KISAI VISIOON Valdkond Kirjeldus Teenuse nimi Täisdigitaalne ja andmetel põhinev kohtuinfosüsteem (KISAI) Kohtusüsteem kasutab mitmeid eraldiseisvaid infosüsteeme, dokumentide käsitsi haldamist ja piiratud andmeanalüüsi. Protsessid on ajamahukad, killustunud ning ka sellised protsessid, mis võiksid Praegune olukord olla automatiseeritud, on inimressursi mahukad ning eeldavad täiendavate süsteemide (Excel, Word) kasutamist. Puudub tööriist menetluste jälgimiseks ja haldamiseks, mistõttu on igal kohtunikul ja menetlusgrupil välja kujunenud oma töökorraldus. KISAI eesmärgiks kohtu vaates on luua intuitiivne, terviklik, ühtne, andmetel põhinev ja täisdigitaalne kohtuinfosüsteem, mis katab kogu menetlusprotsessi algusest lõpuni (sh toetab menetlusosalisi, viib miinimumi puudustega avalduste esitamise) ning võimaldab kohtul planeerida menetlust juba avalduse1saamisel kogu menetluskaare Eesmärk ulatuses (sh määrata tähtajad). Menetlusosaliste vaates on KISAI eesmärgiks õigusemõistmise kättesaadavuse parandamine, sh iseseisvalt menetluses osalemise kaudu, ning kohtumenetluse kui terviku arusaadavuse suurendamine. KISAI eesmärkide saavutamiseks luuakse järgmised AI-abimehed: − AI assistent kohtuga suhtlemiseks- toetatud andmepõhine menetluse algatamine (õigusaktide nõuetele vastavate avalduste esitamine) ning menetluses osalemine. − Kantselei assistent – automatiseeritud uue menetluse loomine (osapoolte nõuete, tähtaegade, õigusaktide tuvastamine) ja Visioon ja äriline jagamine; kohtule esitatud avalduse nõuetele vastavuse kontroll muutus ning puuduste väljatoomine; kohtulahendite jõustamine automaatselt. − Nutisekretär, kes tegeleb automatiseeritult menetlusdokumentide kättetoimetamisega ja kohtuistungite kooskõlastamisega; teeb kindlaks kohtuistungil osalejate isikusamasuse, transkribeerib kohtuistungid; − TõlkAI - masintõlgib sünkroontõlkes või kirjalikus tõlkes kohtuistungid ja kohtule esitatud ning kohtust välja saadetavad dokumendid 1 Avalduste all on mõeldud kõiki menetlusosaliste kohtule esitatavaid dokumente (kaebus, hagi, taotlus jne). Valdkond Kirjeldus − KoormusAI (AI-analüütik) - arvestab kohtunike töökoormust ning jagab kohtusse saabuvad kohtuasjad juhuvaliku põhimõttel vastavalt etteantud parameetritele (nt üleriigiliselt, piirkondlikult, spetsialiseerumisel, liitmise taotlusega jne); teeb kokkuvõtteid kohtu ja kohtuniku tööst, et aidata tööjaotusplaanide koostamisel ja spetsialiseerumisel; − AI-juhtimisassistent, planeerib menetlust ja tagab tähtaegade järgmise; koostab kohtu ja kohtuniku töökokkuvõtted; aitab koostada menetlusplaane (sh nädala- ja kuu tööplaane), jälgib neid ja on valmis muutusteks lähtuvalt asjade saabumisele ning lähtuvalt töö edenemisest. − Nutikas finantsanalüütik – aitab otsustuste tegemiseks läbi töötada isikute finantsandmeid, et tõhustada nende alusel otsustuste tegemist (nt elatisnõuete, tarbijakrediidi, esialgse õiguskaitse, riigi õigusabi, menetlusabi, hagi tagamise jne taotluste lahendamine). − AI-õigusassistent, mis töötab läbi registreeritud menetluse dokumendid (andmestab dokumendid) ja andmed ning koostab kohtunikule (kohtujuristile) inimjuhitud menetluseks sisendi; aitab leida sarnased varasemad kohtulahendid ja konkreetsel ajahetkel kohtu menetluses olevad asjad; otsib võimalikud õigusaktid ja teeb neist kokkuvõtte; välistab kaebuste korduvuse; tuvastab muutused menetluses ja menetlusosalistes; suudab hinnata kas üks või teine tõend on vajalik ja asjakohane ning kas mõni väide on tõendamata jne; aitab leida vastuolusid esitatud tõendites ning hinnata vastuolude korral usaldusväärsust; Suhtlus kohtuga muutub lihtsamaks ja tõhusamaks. Õigusemõistmise kättesaadavus paraneb ning menetlusosalistel on võimalik ka endal lihtsamates vaidlustes kohtusse pöörduda. Mõju ühiskonnale Kohtulahendid muutuvad paremini arusaadavaks, kuna on ühetaolisemad. Suurem usaldus kohtusüsteemi vastu. Väheneb halduskoormus ja bürokraatia. Tõhustub menetluste läbiviimine – kohtutöötajate töökoormus väheneb, menetluste haldamine muutub sujuvamaks, andmepõhine kohtumenetlus võimaldab süsteemseid otsuseid ja ressursikasutust. Mõju lõppkasutajale Menetlusosaliste esitatud avaldused ja dokumendid on arusaadavad ning masintöödeldavad. Valdkond Kirjeldus KISAI liidestub teiste riiklike süsteemidega ning puudub vajadus info otsimiseks läbi erinevate teiste andmebaaside, infosüsteemide ja registrite. Kohtule ei ole vaja esitada dokumente, mis on riiklikest registritest kättesaadavad. Digitaalsete lahenduste omaksvõtt nõuab koolitusi ja kultuurimuutust. Võimaldab kohtuasjade jagamisel paindlikkust (üle-eestiliselt; spetsialiseerumist arvestades; võrdsustamine) ning seda nii kohtuniku vaates kui ka kohtujuristi vaates. − Menetluste keskmine kestus (päevades) − Kasutajate rahulolu (küsitluste alusel) Mõõdetavus − Süsteemi kasutusmäär − Automatiseeritud menetluste osakaal − Vähendatud kulud (%) Strateegiline kontekst Kohtute arengukava 2024–2030; strateegia „Eesti 2035“; ehk seos poliitiliste digitaliseerimisstrateegiad; Vabariigi Valitsuse tööplaan; Euroopa eesmärkide, Liidu õigusaktid ning digitaalse õiguskeskkonna suunised. arengukavade jms RIK-is on olemas nii avaliku e-toimiku, tänase kohtute infosüsteemi Ressursid kui ka digitaalse kohtutoimiku arendustiimid. Välistada ei saa, et uue infosüsteemi loomiseks on vajalik kaasata ka partnereid väljast. Justiits- ja Digiministeerium, kohtud, Riigikohus, Riigi Partnerid Infosüsteemide Keskus, IT-ettevõtted, andmeanalüüsi eksperdid, advokatuur, prokuratuur, kodanikuühendused. Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised Kohtule dokumentide esitamiseks loodud süsteem on võimeline Väheneb menetlusdokumentide kootamisel mõistma avalduses toodud pinnalt inimliku vea risk. Avalik e-Toimik (AET) toetab kohtule menetlusosalise tahet ning juhendama Väheneb korduvalt puuduste kõrvaldamiseks avalduste ja lisade esitamist ja juhendab ta seeläbi kohtule nõuetekohase avalduste käiguta jätmine, mis võimaldab menetlusosalisi korrektsete ja taotluse esitamiseni. menetlusse kiiremat sisenemist ja tõhusamat asjakohaste avalduste ja tõendite Avalduste esitamiseks on loodud kohtumenetlust. esitamisel. reeglipõhised vormid koos Suureneb menetlusosaliste võimekus suhelda Menetlusosalised esitavad automaatse täitmise kontrolliga ning kohtuga ilma professionaalse esindajata. andmepõhiselt ning masintöödeldavalt automaatselgitustega (nt menetluse avaldused elektrooniliselt AET-is. lõpetamise taotluse esitamisel selle Menetlustähtajad on paremini jälgitavad. tagajärgede selgitamine). Süsteem mõistab menetluse kulgu ning saab Kohtule dokumentide Õigusemõistmine muudetakse esitamine ligipääsetavaks sõltumata inimese Menetlusosalistele võimaldatakse aru, kui menetlusosaline või kohus on erivajadusest. suhtlust “botiga” küsimustele ülesande täitnud ega nõua selle tähtaja (tsiviil ja haldus) saabumiseni toimingu tegemist. vastuste jaoks. Süsteem on liidestatud erinevate Osapooltele muutub kohtuga suhtlemine andmebaaside ja infosüsteemidega, kus Menetlusosaline saab teha vajalikud kättesaadavamaks ja kohtu ootused selgemaks. on võimalik lihtsalt andmeid saada ja päringud registritesse, et vältida eksportida. puudustega taotluse esitamist. Menetlusdokumendid on pealkirjastatud Tõendid esitatakse süstematiseeritult. Puudega inimeste ligipääsetavus vastavalt sisule. kohtusüsteemile (nt võimalus Paraneb menetlusosalistele info dikteerida kaebust). kättesaadavus. Menetlusosaliste avaldustest luuakse Taotlused on eristatavad, et kohtul oleks automaatsed kokkuvõtted. võimalik erinevaid taotlusi menetleda Süsteem tunneb ära, kui süsteemi siseselt. menetlusosaline soovib Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised kohtumenetluses esitada korduvat Avaldustest kokkuvõtete tegemine võimaldab tõendit ning on tõendi esitamise kohtul paremini mõista menetlusosalise tahet asemel võimeline siduma juba ning kohtul väheneb vajadus teha kohtutoimikusse esitatud tõendid menetlusosaliste avaldustest iseseisvalt menetlusosalise väitega. kokkuvõtteid. Väheneb asjakohatute ja korduvate tõendite esitamine. Kohtutoimik muutub paremini jälgitavaks. Kohtule esitatud tõendid muutuvad jälgitavaks ning suureneb nende töötlemise võimekus. Väheneb menetlusdokumentide kootamisel inimliku vea risk. Kogu süüteomenetlus on digitaalne. Kiirem sisenemine menetlusse. Avaldused (sh süüdistus- ja kaitseakt) ja Süüdistus- ja kaitseaktid ning kokkulepped muutuvad paremini jälgitavaks. Kohtule dokumentide nende lisad esitatakse andmepõhiselt ja Avalduste esitamiseks on loodud masintöödeldavalt PRIS-ist ja AET-ist. esitamine reeglipõhised vormid koos Menetlustähtajad on paremini jälgitavad. (kriminaal) Tõendid esitatakse süstematiseeritult. automaatse täitmise kontrolliga. Süsteem mõistab menetluse kulgu ning saab aru, kui menetlusosaline või kohus on ülesande täitnud ega nõua selle tähtaja saabumiseni toimingu tegemist. Menetlusosalistel on selgem info menetluses toimuvast. Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised Kohtule esitatud tõendid muutuvad jälgitavaks ning suureneb nende töötlemise võimekus. RÕA ja menetlusabi taotlemine muutub Süsteem suudab anda eelhinnangu andmepõhiseks ning menetlusosaline Paraneb esitatud taotluste kvaliteet ning Riigi õigusabi (RÕA) taotluse põhjendatusele. saab taotlust esitades kokku koguda kõik väheneb vajadus jätta taotlusi käiguta. ja menetlusabi asjakohase info registritest. Süsteem suudab võrrelda analoogsete kättesaadavuse Väheneb taotluse lahendamise (sh RÕA tasu asjade ajakulu ning hinnata, kas riigi tagamine ja Süsteem on võimeline andma taotluste lahendamisele) ajakulu (RIS-ist õigusabi osutati keskmises määras tasutaotluste eelhinnangu, kas menetlusabi taotluse saabunud riigi õigusabi tasu taotluste või erineb ajakulu tavapärasest menetluste esitamisega jätkata. lahendamine mõne klikiga). oluliselt. tõhustamine Tasutaotluste lahendamine toimub infosüsteemi siseselt. Kohtuasju jagatakse automaatselt lähtuvalt spetsialiseerumisest, piirkonnast või üle-eestiliselt. Süsteem aitab planeerida kohtuasja Kohtusüsteemis töötavate inimeste efektiivne Asjade kohtusse saatmine, määramine, menetlust ajaliselt ning koostab kasutamine ning spetsialiseerumise kohtuaja reserveerimine, kohtuametnike dünaamilise menetluskaare ja pakub võimaldamine. Asjade haldus kohtus töökoormuse haldamine. välja võimalikud menetlustähtajad. Läbimõeldud tööplaan aitab vältida Automaatne riigilõivude sidumine. Süsteem võimaldab teha menetluste viibimist. töökoormuse analüüsi ning Töökoormused on ühtlased. prioriseerida menetluses olevaid asju. Süsteem aitab koostada kohtu tööjaotusplaani. Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised Tekstikaeve (text mining); Suuremahulised kohtutoimikud muutuvad Digitaalsed lahendused toetavad Automaatne metaandmete avatavaks, jälgitavaks ning otsitavaks. suuremahuliste kohtumenetluste (2000+ ekstraktimine. lehekülge) juhtimist. Kohtutoimikus ei ole korduvaid dokumente. Dokumendi klassifitseerimine. Kohtumenetluses esitatud tõendid on Suuremahulised kohtuasjad on ülevaatlikumad otsitavad, omavahel võrreldavad ning OCR ja pilditöötlus (skannitud ning pareneb võimekus leida neist üles kiiresti Dokumentide haldus paberid). vajalik materjal ilma, et süsteem jookseks seostatavad. ja digitaalne tõendite kokku. süsteem Dokumentide allkirjastamine ja Plagiaadi / viidete kontroll. (de)krüpteerimine toimub infosüsteemis. Korduvate Paraneb tõendite haldamine. dokumentide ning Võimalik on tõendeid süstematiseerida menetlusdokumentide siseselt Tõendid on omavahel võrreldavad ning ning koostada erinevaid „sahtleid“. korduvuste tuvastamine. jagatavad sahtlitesse erinevaid vajadusi arvestades. Automaatne jõustamine digitempliga. Vastuolude tuvastamine. Väheneb käsitsi tehtava töö hulk. Deep fake kontroll. Süsteemi siseselt on võimalik koostada menetlusdokumente ja Võimaldab taotluste kiiremat ning KISAI võimaldab süsteemi siseselt kohtulahendid, kasutades selleks menetlusgruppi vähem koormavat menetlust. määruste, kohtunõuete, e-kirjade, otsuste olemasolevaid malle või rippmenüüd tegemist. Väheneb vajadus infosüsteemi väliselt kust saab valida erinevate Kohtu dokumentide dokumentide edastamiseks ning nende seejärel Suhtlus menetlusosalistega toimub menetlustoimingute vahel, mis on koostamine registreerimiseks. tervikuna KISAI-s. omakorda seotud ka vaidlustamisviidetega. Väheneb pealdisega lahendamist Mittevaidlustatavate lahendite võimaldavate taotluste lahendamisele kulunud koostamine pealdisega. Infosüsteem võimaldab aeg. kooskõlastada kohtuistungeid ning suhelda menetlusosalistega e-kirja Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised teel, ilma et neid tuleks eraldi süsteemis registreerida. Analüüsi tegemine ja võimalike Ülevaate saamine võimaldab parandada asja lahenduskäikude pakkumine varasema lahendamise ettevalmistust, mistõttu muutub kohtupraktika praktika, seaduste ja menetlus tõhusamaks. kohtuotsuste põhjal. Välistatud on korduvate kaebuste Aitab analüüsida kohtute menetluses Automaatne Masinõppe mudelid, mis suudavad menetlemine. olevaid asju ning leida vaidlusega õigusalane tugi ja leida õigussuundi; otsuste analoogseid. Kohtunikul on võimalik teha teadlikumaid toetus otsustuste prognoosid; sarnaste juhtumite otsustusi avalduste lahendamisel. tegemisel Aitab hinnata kaebuse/hagi perspektiivi. otsimine jne Perspektiivi hindamine võimaldab teha Analüüsib, ega ei ole tegemist korduva otsustusi menetlusviisi valikul ning kaebuse/hagiga. menetlusabi taotluste lahendamisel. KISAI on lingitud Riigi Teatajaga (vt Paraneb lahendite argumentatsioon. analoog xLaw’le). Aitab kohtunikul/kohtujuristil läbi Andmete struktureerimine ja Paraneb suutlikus hinnata isiku töötada isikute pangakontode andmeid puhastamine (tuvastab ja korrastab finantsvõimekust menetlusabi andmisel ning jms. kandeid, kategooriaid, valuutasid, muid rahalisi nõudeid ja kohustusi (nt hinnata Finantsanalüütiku Aitab koostada maksuarvestuste kuupäevi); elatise nõudes tegelikke kulusid jms). tugi otsustuste kontrolli. tegemisel Loob kulutamismustrid (igakuised Võimaldab tarbijakrediidi vaidlustes Aitab analüüsida ja hinnata kulud, säästmine, riskikäitumine jms) tuvastada, kas on kinni peetud menetluskulusid analoogsete asjadega vastutustundliku laenamise põhimõttest. Annab soovitusi otsustuse tegemiseks võrreldes Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised Vähese tähtsusega nõuete puhul automatiseeritud otsused; Rahaliste nõuete puhul eelotsuste Pakutavad eelotsused aitavad vähendada pakkumine ja tegemine. Reeglipõhised skriptid; AI-agent, mis kohtute koormust. kogub faktid osapooltelt, kontrollib, Menetluste Süüteomenetlustes rahatrahvi et nõue täidab tingimusi ja teeb n-ö Menetlusosalistel on võimalik jõuda asja automatiseerimine asendamine, liiklussüüteod, poevargused eelotsustuse, millele vastuväite lahenduseni kiirmini. jne. eelotsuste tegemine. esitamisel jätkub kohtumenetlus. Kulude kokkuhoid. Masintõlge nii kohtusse saabuvatele kui ka kohtust väljuvatele dokumentidele. Suureneb ligipääs kohtusüsteemile ning väheneb menetlusabi taotluste Virtuaalse kohtuistungi isikusamasuse esitamisele/lahendamisele kuluv aeg. kontroll toimub digitaalseid lahendusi kasutades (analoogne notaritele) Oluline kulude kokkuhoid. Automaatne kõnetuvastus; reaal-aja Istungite Istungite protokollid on helisalvestised Kaob ära vajadus tuvastada menetlusosaliste transkriptsioon; masintõlge; korraldamine ning transkribeeritavad ja need on isikusamasust virtuaalruumis kaamerasse kohtuistungite videosalvestus ja (salvestamine, menetlusosalistele digitaalselt näidatavate isikut tõendavate dokumentide indeksfunktsioon; kokkuvõtete tõlkimine, kättesaadavad. kaudu. Samuti väheneb risk, et kohtuistungil tegemine ja otseste tsitaatide transkriptsioon) osaleb isik, kes tegelikult ei ole Kirjalik masintõlge ning kohtuistungi leidmine. menetlusosaline. tõlge toetab erinevaid keeli ning tagatud on sünkroontõlke võimekus Väheneb käsitsi protokollide tegemine. kohtuistungitel. Istungi käik on salvestiselt lihtsasti jälgitav ning otsitav. Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised Vähenevad inimlikud eksimused ning vajadus tegeleda kohtuistungi protokollide parandamisega Menetlusdokumentide kättetoimetamine toimub automaatselt (süsteem tuvastab adressaadi, valib sobiva kanali ja jälgib staatust). Väheneb sekretäride töökoormus ning oht, et Süsteem suudab leida isiku teistest mõni menetlusdokument on jäänud menetlustest, kuidas on varasemalt kättetoimetamata. kättetoimetamised õnnestunud. Kättetoimetamised muutuvad süsteemseks. Menetlusdokumentide Süsteem tagab, et menetlusosalised Ühtse kättetoimetamise kesksuse kättetoimetamine, saavad teateid ja pääsevad loomine Menetlus muutub ülevaatlikuks ning väheneb nähtavaks tegemine dokumentidele ligi. tõenäosus määruste tühistamiseks kättetoimetamise vea tõttu. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on võimalik raalajas. Paraneb kindlus, et pooled on informeeritud. Süsteem suudab tuvastada, kas isik on eesti.ee postkasti endale suunanud. Automaatne nähtavuse õiguste haldus (nt protsessifaaside järgi) Riiklikesse registritesse, Võimaldab jätta menetlusosalistele esitamata Liidetumine riiklike andmebaasidesse ja infosüsteemidesse need dokumendid ja tõendid, mis on riigil juba registritega tehtud päringud ja nende vastused olemas. Samuti võimaldab see teha kiiremini salvestuvad KISAI-sse registrikandeid. Tegevus Funktsioon ja asukoht AI-tööriistad / tehnoloogiad Mõju ja eelised KISAI on liidestatud erinevate registritega (riigihangete register, täitmisregister, rahvastikuregister, kinnistusraamat, äriregister, liiklusregister, jne) võimalik teha päringuid ning mis automaatselt salvestuvad infosüsteemi riigihangete registriga, rahavastikuregistriga, karistusregistriga samuti on võimalik teha kandeid KISAI vahendusel (RR näide) Võimalikud väljakutsed KISAI arendamisel • Kohtute ja kohtuniku sõltumatus - süsteemi arendamisel tuleb tagada, et kohtute sõltumatus ei satuks ohtu. Täitevvõime ei tohi mõjutada kohtunike otsuseid infosüsteemi kaudu. Selleks peab kohtusüsteem ise olema infosüsteemi tellija. • Andmekaitse ja konfidentsiaalsus: Kohtuasjade andmed on tundlikud. Tuleb tagada, et isikuandmete ja menetlusandmete töötlemine vastaks GDPR-ile ja Eesti seadustele. • Kooskõla kehtiva õigusega: Kohtuinfosüsteemi kasutamine peab olema kooskõlas menetlusseadustike ja kohtute seadusega. Arvestades muutuse ulatust on ilmne, et vajalik on muuta nii menetlusseadustikke kui ka nende alusel antud määrusi, samuti andmekogude ja infosüsteemide põhimäärusi, millega KISAI ja avalduste esitamiseks e- Toimik liidestub. • Õiguste tehnoloogiline piiramine (inglise keeles tähistatakse seda nähtust ka terminiga Code as law ) - olukord, kus infosüsteemi arhitektuur piirab inimese õiguste teostamist, nii et tegelik õigusruum kujuneb tehnoloogilise disaini, mitte seaduse järgi. KISAI arendamisel tuleb tagada, et süsteem ei hakkaks määrama, milliseid seadusest tulenevaid õigusi inimene saab reaalselt kasutada, st et süsteem ei hakkaks õigusi de facto kitsendama. • Õigusemõistmise kättesaadavuse vähenemine: Süsteemi arendamisel tuleb tagada, et ka nendel menetlusosalistel, kelle digipädevus või tehnilised võimalused (sh internetiühenduse kättesaadavus) ei võimalda KISAI lahendusi kasutada, oleks võimalik oma õigusi teostada (vajadusel ka paberdokumente esitades). Vajadusel tuleb luua tugisüsteem vähese digipädevusega inimestele, tagades samal ajal konfidentsiaalsuse ja sõltumatuse. Tehnilised ja arenduslikud väljakutsed • Süsteemide integreerimine: Erinevate olemasolevate infosüsteemide ühendamine uue süsteemiga võib osutuda keerukaks ning kulukas; • Kasutajamugavus: Oluliselt enam tuleb rõhku panna teenusedisainile. Süsteem peab olema intuitiivne nii kohtusüsteemile kui ka tavakodanikule ja professionaalsele menetlusosalisele. • Turvalisus: Küberturvalisus peab olema kõrgeimal tasemel, et vältida andmeleket või süsteemi saboteerimist. Organisatsioonilised ja kultuurilised väljakutsed • Muudatuste vastuvõtt: Kohtutöötajate ja juristide, sh menetlusosaliste esindajate harjumused ja töömeetodid peavad KISAI kasutuselevõtmisel väga oluliselt muutuma. Digitaalsete lahenduste, sh eriti andmepõhiste avalduste esitamine nõuab kõigi süsteemi kasutajate (sh menetlusosaliste esindajad) koolitusi ja kultuurimuutust. • Ressursid ja rahastus: Süsteemi arendamine vajab märkimisväärseid investeeringuid. Eelarvepiirangud võivad takistada arenduse tempot. • Partnerite koordineerimine: Erinevate osapoolte (Justiits- ja Digiministeerium, kohtud (sh Riigikohus) RIK ja IT-ettevõtted) koostöö peab olema sujuv ja hästi juhitud.  • Partnerite koordineerimine: Erinevate osapoolte (Justiits- ja Digiministeerium, kohtud (sh Riigikohus) RIK ja IT-ettevõtted, menetlejad, professionaalsete menetlusosaliste kutseorganisatsioonid) koostöö peab olema sujuv ja hästi juhitud. Tehnoloogilised lahendused kohtuinfosüsteemi arendamiseks Tehisintellekt ja masinõpe • Kasutatakse menetlusandmete analüüsimiseks, mustrite tuvastamiseks ja prognooside tegemiseks (nt menetluste kestus, koormus). • Võimaldab automatiseerida lihtsamaid otsuseid ja dokumentide klassifitseerimist. Automatiseeritud menetlusprotsessid • Süsteemid, mis suudavad automaatselt genereerida menetlusdokumente, saata teavitusi ja hallata tähtaegu. • Näiteks maksekäsu kiirmenetluse infosüsteem, mis on juba liidestatud e-toimikuga. Analoogselt võiks teha ettepanekuid ka nt elatisvaidlustes ning ka nendes hagimenetlus asjades, kus maksekäsu kiirmenetlus ei ole lubatav. • Süsteem võiks pakkuda välja menetlusosalistele kompromissi.  I astme haldus- ja tsiviilkohtumenetluse protsessikirjeldus ETAPP 0 – DOKUMENDI SAABUMINE KOHTUSSE Kes teeb − Kantselei referent Dokumentide kohtusse saabumise viisid: − Avalik e-toimik (AET); − e-post; − paberkandjal (post / käsipost); − Prokuratuuri infosüsteem (PRIS); − Vangiportaal (VAPO); − Riigi Õigusabi Infosüsteem (RIS); − ja muud sidussüsteemid. Dokumentide liigid − kohtumenetlusega seotud dokumendid, sh o kaebused, hagid, avaldused, süüdistusakt jne o menetlusosaliste menetlusdokumendid o avaldused olemasolevates asjades − kohtumenetlusega mitteseotud pöördumised, sh o märgukirjad o selgitustaotlused o teabenõuded o muud pöördumised, mis ei ole seotud konkreetse kohtuasjaga Tegevused − Saabunud posti esmane läbivaatus ja dokumendi sisuline liigitamine: o kas puudutab kohtumenetlust? o kas puudutab olemasolevat asja? OTSUSTUS: KAS ESITATUD DOKUMENT ON KOHTUMENETLUSE DOKUMENT? ➜ EI – menetlusdokument registreeritakse Deltas ning siin protsessis seda edasi ei kajastata ➜ JAH – menetlusdokument registreeritakse uue asjana Riskid Isik, kes dokumenti hindab ei pruugi mõista, kas tegemist on kohtumenetlusega seotud dokumendiga või kohtumenetlusega mitteseotud pöördumisega. Nt vangid kasutavad VAPO-t ka selliste dokumentide edastamiseks kohtule, mis tegelikult ei ole kohtumenetlusega seotud dokumendid või kohtumenetluse alustamine. Kogu protsess toimub käsitsi inimese sisulise hinnangu alusel ilma tehnilise kontrollita. Lähtutakse pm asja esitamise kanalist. Suure ajakuluga ning sõltub töötaja kogemusest. Kõrge eksimisrisk, st osa pöördumisi registreeritakse ekslikult KIS-i, kuigi need on sisult märgukirjad/selgitustaotlused või vastupidi – menetluslik dokument Deltasse. ETAPP 1 – KOHTUMENETLUSE DOKUMENDI SAABUMINE KOHTUSSE Kes teeb − Kantselei referent Dokumentide kohtusse saabumise viisid: − Avalik e-toimik (AET); − e-post; − paberkandjal (post / käsipost); − PRIS; − VAPO; − RIS; − ja muud sidussüsteemid Dokumentide liigid − kohtumenetlusega seotud dokumendid, sh o kaebused, hagid, avaldused, süüdistusakt jne o menetlusosaliste menetlusdokumendid o avaldused olemasolevates asjades Sisendid − Menetlusdokument1 − Lisad (failid, tõendid) − Allviited võimalikele linkidele ja videotele − Võimalik võõrkeelne sisu Tegevused − Dokument võetakse vastu vastavalt saabumiskanalile − Vajadusel paberdokument digiteeritakse − Dokument edastatakse registreerimiseks Automatiseerituse tase 1 Kohtule esitatud dokumendid tuleb esitada lihtteksti- (Text), RTF- (Rich Text Format), PDF- (Portable Document Format), ODF- (Open Document Format), DOC- (MS Office Word Document), DOCX- (Office Open XML Document), DDOC- (digitaalselt allkirjastatud fail), BDOC- (rahvusvaheline digitaalallkirja vorming), ASICE (BDOC allkirjavorming), JPG- (pildifail), XLS- (MS Office Excel Spreadsheet) või XLSX- (MS Office Excel workbook) vormingus.  − Osaline (kanalist sõltuv) − Paberi ja e-posti puhul käsitsi Tulemus Dokument on valmis registreerimiseks infosüsteemis Riskid Kohtule dokumentide esitamisel on mahupiirang; Kohtumenetluses kehtib toimiku põhimõte, mille kohaselt peavad dokumendid olema toimikus, mitte nt videotena Youtubes või alllingitult ETAPP 2 – DOKUMENDI REGISTREERIMINE KIS-IS Kes teeb − Kantselei referent Sisend − ETAPIS 1 kohtusse saabunud menetlusdokument, sh selle lisad Tegevused − Hindamine, kas tegemist on uue kohtuasjaga või olemasoleva kohtuasjaga − Lisade olemasolu kontroll − Ajakriitiliste taotluste tuvastamine (nt hagi tagamine; esialgne õiguskaitse)2 OTSUSTUS: Kas dokument algatab uue asja? ➜ JAH – menetlusdokument registreeritakse uue asjana ➜ EI – menetlusdokument registreeritakse olemasoleva asja juurde Automatiseerituse tase − Valdavalt käsitsi3 − Osaline (kanalist sõltuv) Tulemus − Dokument on KIS-is registreeritud ja seotud Eripära ja võimalikud riskid Otsustaja ei pruugi reaalselt teha vahet, kas tegemist on uue asjaga või olemasoleva asjaga. Seda eriti olukorras, kus isik ei viita olemasolevale asja numbrile, vaid esitab asja n-ö näilikult uue asjana 2 Need märgistatakse süsteemis eraldi 3 Nt hinnatakse menetlusdokumenti lugedes selle pealkiri; ETAPP 3 – MENETLUS- JA ASJA LIIGI MÄÄRAMINE Kes teeb − Kantselei referent Sisend − KIS-is registreeritud dokument Tegevused − Menetluse liigi määramine − Asja liigi määramine − Riigilõivu otsimine ja sidumine − Võõrkeelse dokumendi korral: o edastamine tõlkimiseks o või tõlke korraldamine Automatiseerituse tase − Käsitsi; − Viitenumbriga riigilõivu tasumisel automatiseeritud − Toetatud süsteemis etteantud valikutega Tulemus − Asi on vormiliselt klassifitseeritud Eripära ja võimalikud riskid − sisuliselt kogu klassifitseerimine toimub inimese otsuse alusel − inimene ei pruugi klassifitseerida dokumenti õigesti; − Tõlkimine otsustatakse eraldi protsessina ning toimub KIS-i väliselt; − Tõlkimisega kaasnevad olulised kulud, ehkki tegelikult võis menetlusdokument olla mõistetav − Valesti kvalifitseerimine mõjutab kohtuniku jaotust; koormusmõõdikuid; menetluse prioriteetsust. ETAPP 4 – KOHTUNIKU MÄÄRAMINE Kes teeb − Kantselei referent Sisendid − Registreeritud kohtuasja andmed KIS-is − Menetluse liik − Asja liik − Kohtu tööjaotusplaan − Andmed kohtunike koormuse kohta (piiratud ulatuses) Tegevused − Tööjaotusplaani ja juhuslikkuse põhimõtte kontroll − Kohtuniku valimine: o juhuslikkuse alusel või o tööjaotusplaani alusel − Vajadusel erandite arvestamine: o spetsiifiline asja liik o varem seotud asjad o kohtuniku taandamine − Kohtuniku määramine kohtuasjale KIS-is − Menetluse suunamine vastavasse menetlusgruppi OTSUSTUS – kas asja jagamine toimub tööjaotusplaani alusel juhuslikkuse põhimõttel ➜JAH – juhuslik jaotus vastavalt tööjaotusplaanis kokkulepitud spetsialiseerumisele juhuslikkuse põhimõttel ➜EI – esineb juhuslikku jaotust mõjutav erand. Sellisel juhul jagatakse asi käsitsi Automatiseerituse tase (AS-IS) − Osaliselt automatiseeritud o süsteem toetab jaotamist − Inimese sekkumine: o erandite hindamisel o tööjaotusplaani tõlgendamisel ETAPP 5 – MENETLUSE ALUSTAMISE EELKONTROLL alaprotsess 5a – avaldus on korduv ja tuleb jätta läbivaatamata või tähelepanuta alaprotsess 5b – avaldus on puudusteta alaprotsess 5c – puudustega avaldus, käiguta jätmine võimalik alaprotsess 5d – avaldus tuleb tagastada või keelduda selle menetlusse võtmisest Kes teeb − Kohtunik / kohtujurist / konsultant / istungisekretär Mida teeb − kohtu selgitamiskohustuse täitmine (menetlusdokumendi koostaja); − menetlusdokumentide nähtavaks tegemine (sekretär); − kättetoimetamise korraldamine (AET / e-post / post) (sekretär); − tähtaegade seadmine ja jälgimine (menetlusdokumendi koostaja; sekretär); − menetlusosaliste teavitamine (sekretär); − menetlusliku otsuse vormistamine (menetlusdokumendi koostaja). Sisendid − Registreeritud ja klassifitseeritud kohtuasja andmed − Menetlusdokument ja lisad − Varasemad menetlused − Riigilõivu info Kontrolltegevused: Kontroll hõlmab kolme eraldiseisvat otsustusplokki, mis toimuvad praktikas sageli samas töövoos, kuid erineva õigusliku tagajärjega. Vormiliste ja sisuliste eelduste kontroll − pädevus ja alluvus − tähtaegsus − kaebeõigus − menetlusliigi sobivus − riigilõivu tasumine − avalduse vastavus seaduse nõuetele − menetlusdokumendi korduvus − vajalike lisade olemasolu − hinnang, kas norm, mida tuleb kohaldada võib olla põhiseadusega vastuolus. OTSUSTUS – kas esitatud avaldus on korduv ➜ JAH Liigutakse edasi otsustuspunkti 5a ➜ EI Liigutakse edasi otsustuspunkti 5b ➜ EI Aga esitatud avaldus on menetlusse võtmist takistavate puudustega liigutakse edasi punkti 5c ➜ EI Esitatud avaldus ei ole menetletav ning esinevad puudused ei ole kõrvaldatavad, liigutakse edasi punkti 5d, kus menetlus lõpeb ALAPROTSESS 5a – avalduse korduvus Hinnatakse mh: − kas sama menetlusosaline on varem samas asjas samasisulise avalduse esitanud ning mille osas: o on juba tehtud menetluslik otsus; o mis on menetluses; o mis on läbi vaatamata jäetud Tegevused − Varasemate menetluste otsimine KIS-is: o isiku järgi o asja sisu järgi (märksõnad, nõuded) − Avalduse sisuline võrdlus varasematega Hinnang: − kas tegemist on korduva avaldusega − kas avaldus sisaldab uusi asjaolusid või nõudeid OTSUSTUS – kas esitatud avaldus on korduv ➜ JAH Kohus jätab avalduse läbivaatamata või tähelepanuta. Kui tegemist on kaebusega/hagiga, siis ei võta kohus asja menetlusse Liigu edasi alaprotsessi 5d. ➜ EI Liigu edasi alaprotsessi 5b. ALAPROTSESS 5b – avalduse nõuetekohasus Hinnatakse mh: − kas esinevad absoluutsed menetlustakistused − kas kaebus on lubatav − kas esineb korduv või ilmselgelt perspektiivitu avaldus − kas avaldus on korduv Avaldus on lubatav ja menetlusse võtmist takistavaid puudusi ei esine. Liigu edasi ETAPPI 6 ALAPROTSESS 5c – puudustega avaldus, käiguta jätmine võimalik Tegevused − Puuduste tuvastamine ja kirjeldamine − Käiguta jätmise määruse koostamine − Tähtaja määramine puuduste kõrvaldamiseks − Määruse allkirjastamine − käiguta jätmise määruse kättetoimetamine; − Puuduste kõrvaldamise tähtaja jälgimine − dokumentide nähtavaks tegemine. OTSUSTUS – KAS PUUDUSED ON TÄHTAJA JOOKSUL KÕRVALDATUD või esinevad puudused ei takista asja menetlemist? Hindamiseks liigu tagasi alaprotsessi 5A ➜ Jah Liigutakse edasi ETAPPI 6. ➜ Ei OTSUSTA, kas - Jätta teistkordselt käiguta à LIIGU TAGASI ALAPROTSESSI 5B - Keelduda menetlusse võtmisest/tagastada à LIIGU EDASI ALAPROTSESSI 5C ALAPROTSESS 5d – kõrvaldamatute puudustega avaldus; menetlusse võtmisest keeldumine / tagastamine NB! MENETLUS LÕPPEB SELLES ETAPIS Tegevused − Menetlusse võtmisest keeldumise või tagastamise aluse tuvastamine − Vastava määruse koostamine − Määruse allkirjastamine − Määruse kättetoimetamine menetlusosalisele − Asja menetluslik lõpetamine − Jõustumise tähtaja jälgimine ETAPP 6 – MENETLUSSE VÕTMINE Kes teeb − Kohtunik / kohtujurist / konsultant / istungisekretär Sisend − ETAPIS 5 eelkontrollitud menetlusdokument Tegevused − vaidluse piiritlemine − Menetlusse võtmise määruse koostamine o Menetlusosaliste kindlakstegemine o Seisukohtade ja selgituste nõudmine o Menetlusosalistele tähtaegade määramine o Vajadusel küsimuste esitamine − Määruse allkirjastamine − Määruse kättetoimetamine menetlusosalistele − Avalduse kättetoimetamine vastaspoolele − Menetlusstaadiumi muutmine KIS-is Automatiseerituse tase − Tekstide koostamine käsitsi − Olemas mõningad KIS-i mallid, kuid nende kasutus on vähene − I astme tsiviilasjade menetlusse võtmiseks koostatud menetlusse võtmise automatiseeritud lahendus − Staatused osaliselt automaatsed Tulemus − Asi on ametlikult menetluses ETAPP 7 – MENETLUSE LÄBIVIIMINE Kes teeb − Kohtunik / kohtujurist / konsultant / istungisekretär Sisendid − Menetlusse võetud asi − Menetlusosaliste dokumendid Tegevused − Menetluse tempo ja vormi juhtimine − Saabuvate dokumentide kontroll − Dokumentide nähtavaks tegemine − Kättetoimetamine: o AET o e-post o post − Tähtaegade jälgimine − Taotluste lahendamine (juurdepääsupiirangud, tõendite (sh isikuliste tõendite) kogumine, kinniseks kuulutmine jne) − Tõendite nõudmine ja täiendavate asjaolude väljaselgitamine − Menetluste suunamine kompromissile/kohtuvälisele kokkuleppele − Nõuete ja tagatiste haldus − Menetlusdokumentide nähtavaks tegemine, vajadusel kättetoimetamine Automatiseeritus − Palju paralleelset käsitsi jälgimist Riskid Kuna kohus ei saa sisuliselt hallata menetlusdokumentide esitamist, siis võib menetlusosaline esitada korduvalt menetlusdokumente ja taotlusi ajal, mil kohus neid ei oska oodata. Taotlused võivad jääda teiste asjade vahele tähelepanuta Tulemus − Menetlusmaterjal on koondatud − Asi on lahendamiseks valmis ETAPP 8 – MENETLUSVIISI MÄÄRAMINE Kes teeb − Kohtunik / kohtujurist / konsultant / istungisekretär Sisendid − menetluse seis (toimik täielik) − menetlusosaliste taotlused − asja keerukus ja maht − õiguslik raamistik (HKMS / TsMS) Tegevused − Kohus hindab: o kas asja saab lahendada kirjalikus menetluses à vt etapp 9A o kas on täidetud lihtmenetluse eeldusedà vt etapp 9B o kas on vajalik istungi pidamine à vt etapp 9C − Vajadusel küsitakse menetlusosalistelt seisukohti − Koostatakse menetlusviisi määrus Tulemus • menetlusviis on õiguslikult fikseeritud • menetlus liigub vastavasse harusse ETAPP 9A – ASJA LAHENDAMINE KIRJALIKUS MENETLUSES Tegevused: − kirjalike seisukohtade esitamine − vajadusel tähtaegade määramine − kohtulahendi koostamine à liigu ETAPP 10 – Kohtulahendi koostamine ETAPP 9B – ASJA LAHENDAMINE LIHTMENETLUSES Tegevused: − lihtsustatud menetluslikud toimingud − lühemad tähtajad − sageli kirjalik menetlus, kuid erireeglitega − kohtulahendi koostamine à liigu ETAPP 10 – Kohtulahendi koostamine ETAPP 9C – ISTUNGI ETTEVALMISTUS JA LÄBIVIIMINE Tegevused − Istungiaja leidmine, istungiaja kooskõlastamine menetlusosalistega − Saali broneerimine − Vajadusel tõlgi kaasamine − Kutsete saatmine − Istungi avalikustamine − Istungi helisalvestamine − Protokollimine  − Protokolli KIS-i lisamine − Protokolli menetlusosalistele kättetoimetamine Automatiseerituse tase − Enamasti käsitsi − Mõned kalendrifunktsioonid Tulemus − Istung toimunud ja dokumenteeritud ETAPP 10 – KOHTULAHENDI KOOSTAMINE Kes teeb − Kohtunik / kohtujurist / konsultant Sisendid − Menetluse materjalid − Istungi info (kui toimus) Tegevused − Materjalide analüüs − Menetlusosaliste seisukohtade kokkuvõtted − Kohtupraktika otsimine − Hindamine, kas asja lahendamisel võib mõni norm olla põhiseadusega vastuolus − Lahendi projekti koostamine − Allkirjastamine − Menetlusosalistele kättetoimetamine4 OTSUSTUS – kas asja lahendamisel asjakohane norm võib olla vastuolus põhiseadusega ➜ Ei à põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust ei ole vaja algatada, jätka tavapärase lahendiga ➜ JAH à liigu Alaprotsess 10A / C – põhiseaduslikkuse järelevalve Probleemid − Kokkuvõtted käsitsi − Info hajutatud mahukates dokumentides, mis ei ole võrreldavad − Palju korduvaid dokumente − Palju asjakohatuid dokumente Tulemus • Allkirjastatud kohtulahend ALAPROTSESS 10A – PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE, kas asja lahendamiseks tuleb jätta kohaldamata õigustloov akt põhiseaduse vastasuse tõttu − kohtulahend / määrus sisaldab: o normi asjassepuutuvuse põhjendust; o põhiseadusvastasuse tuvastust; − lahend edastatakse Riigikohtule. 4 kui kohtuotsuse tegemise aeg on teatavaks tehtud kohtuistungil või kirjaliku menetluse määruses, mis on menetlusosalisele kättetoimetatud, siis kohus aktiivse kättetoimetamisega ei tegele ETAPP 10C – RIIGIKOHTU PSJ MENETLUS (ERALDI, KUID SEOTUD) − eelkontroll (PSJKS § 11) − võimalik puuduste kõrvaldamine − sisuline PSJ menetlus − PSJ lahend ETAPP 11 – KOHTULAHENDI EDASIKAEBAMINE JÄRGMISSE ASTMESSE Kes protsessi alustab: Menetlusosaline esitab kaebuse tähtaja jooksul. Sõltuvalt lahendi liigist, kas ➜ Apellatsioonkaebus (otsuse peale) ➜ Määruskaebus (määruse peale) ETAPP 11A – APELLATSIOONKAEBUS Kes teeb − Kantselei referent (registreerib saabunud dokumendi kohtuasja juurde; vt ETAPID 1–4 − Sekretär (kontrollib formaalset nõuetekohasust) − Kohtujurist/kohtunik (kontrollib sisulist nõuetekohasust) Tegevused − apellatsioonkaebuse registreerimine KIS-is (referent) − Tähtaja kontroll (kohtujurist/kohtunik/kohtuistungisekretär) − Kaebuse nõuetekohasuse kontroll (kohtujurist/kohtunik) − Riigilõivu kontroll (kohtujurist/kohtuistungisekretär) − Vajadusel käiguta jätmine (kohtujurist/kohtunik) − Menetlusse võtmine (kohtujurist/kohtunik) − Vastaspoolele dokumentide edastamine − Seisukohtade kogumine OTSUSTUS – kas apellatsioon on nõuetekohane? ➜ JAH → saab võtta menetlusse ➜ EI → käiguta jätmine / läbi vaatamata jätmine Riskid − Toimiku mittetäielikkus − Dokumentide puudulik koondamine − Tähtaja vale hindamine − Topelt esitamised ETAPP 11B – MÄÄRUSKAEBUS5 Eripära − Puudutab konkreetset menetluslikku määrust − Sageli kiireloomuline − Võib peatada menetluse Tegevused − Määruskaebuse registreerimine KIS-is (referent) − Tähtaja kontroll (kohtujurist/kohtunik/kohtuistungisekretär) − Nõuetekohasuse kontroll (kohtujurist/kohtunik) − Vajadusel käiguta jätmine (kohtujurist/kohtunik) − Vastuse küsimine teiselt poolelt (kohtujurist/kohtunik) 5 Halduskohtumenetlus ja tsiviilkohtumenetlus erinevad, kuna tsiviilis esitatakse määruskaebus läbi maakohtu  − Tsiviilis: Kohtuniku seisukoht (võimalik määruse muutmine) − Toimiku edastamine kõrgemasse astmesse (tsiviilis ja halduses erinev, kuna tsiviilis esitatakse määruskaebus läbi maakohtu) OTSUSTUS – kas määruskaebus on lubatav? • ➜ JAH → edastatakse • ➜ EI → jäetakse läbi vaatamata Riskid − Tähtaja möödalaskmine − Menetluse põhjendamatu peatamine − Ebaühtlane praktika määruskaebuste käsitlemisel − Võib jääda tähelepanuta ETAPP 12 – KOHTULAHENDI JÕUSTAMINE, AVALDAMINE JA PUHASTAMINE Asukoht protsessis Kes teeb − Sekretär / konsultant (tehniline teostus) − Referent Sisendid − Allkirjastatud kohtulahend − Andmed kättetoimetamise kohta − Menetlusosaliste andmed − Seadusest tulenevad jõustumistähtajad Tegevused 1.Lahendi kättetoimetamine − Lahendi edastamine menetlusosalistele (AET / e-post / post) − Kättetoimetamise õnnestumise kontroll − Vajadusel korduv kättetoimetamine Automatiseerituse tase: käsitsi, excel tabeli vms-ga, mis aitab meeles pidada, millised lahendid välja on läinud 2. Jõustumise tähtaja jälgimine − Apellatsiooni- või määruskaebuse tähtaja arvestamine − Jõustumise fikseerimine KIS-is Automatiseerituse tase: käsitsi, excel tabeli vms-ga, mis aitab meeles pidada, millised lahendid välja on läinud OTSUSTUS – kas lahend kaevati edasi? ➜ EI → jõustub ➜ JAH → liikumine ETAPP 11 3. Jõustumise märkimine − Jõustumismärke lisamine − Staatusmuudatus KIS-is Automatiseerituse tase: osaliselt automatiseeritud; jõustumismärke lisamine käsitsi 4. Avaldamine − Lahendi avaldamine (nt Riigi Teataja, kohtu koduleht, avalik andmebaas) − Avaldamise kontroll Automatiseerituse tase: osaliselt automatiseeritud 5. Lahendi puhastamine (anonümiseerimine) − Isikuandmete eemaldamine − Delikaatsete andmete varjamine − Vajadusel kinniseks menetluse arvestamine Automatiseerituse tase: osaliselt automatiseeritud Riskid • Tähtaja vale arvestus • Avaldamine enne jõustumist • Ebapiisav anonümiseerimine (andmekaitserisk) • Lahendi staatuse vale kajastamine KIS-is.  Menetlusgrupi tegevuste kirjeldus Toon välja põhimõtted, aga menetlusgrupiti on asjad siiski erinevalt korraldatud. Ent üldine rollide jaotus on järgmine: 1) kantselei referendid (I aste) – vastutavad sisse tulevate menetlusdokumentide1 registreerimise eest infosüsteemis. a. Kui tegemist on uue kohtuasjaga, siis sh: i. Sisestab vajaliku info infosüsteemi ja algatab uue menetluse; ii. Kontrollib üle lisad ning taotlused. Kui avaldus sisaldab hagi tagamist või esialgset õiguskaitset, siis märgistab avalduse vastavalt; iii. Valib menetluse liigi; iv. Valib asja liigi; v. Otsib, kas riigilõivu on tasutud ja seob menetlusega; vi. Edastab võõrkeelse menetlusdokumendi kohtute tõlkekeskusele tõlkimiseks või tõlkimise korraldamiseks;2 vii. Määrab juhuslikkuse põhimõttel või vastavalt kohtu tööjaotusplaanile menetleva kohtuniku; viii. Otsib süüteoasjades kohtuvälise menetluse ja seob selle uue menetlusega; ix. Koostab ja edastab töövoo menetlusgrupile. x. … b. kui tegemist on olemasoleva kohtuasjaga i. Registreerib dokumendid olemasoleva kohtuasja juurde; ii. Kontrollib üle lisad ning taotlused. Kui avaldus sisaldab hagi tagamist või esialgset õiguskaitset, siis märgistab avalduse vastavalt; iii. Koostab ja edastab töövoo menetlusgrupile. iv. … c. lõpplahendite jõustamine, avalikustamine, täitmisele saatmine3. Vastavalt lahendile saadetakse lahend täitmiseks erinevatele asutustele nt: i. juhtimisõiguse peatamine Transpordiamet; ii. eestkoste määramine RR; iii. õigeksmõistmise korral, kui isiku kasuks mõistetakse riigilt välja kaitsekulud, Rahandusministeeriumile jne; iv. isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamine/pikendamine PPA; v. maksuhalduri loataotluste korral MTA; vi. …. d. Väljaminev post – Omniva, käsipost 1 Menetlusdokumendid võivad tulla avalikust e-toimikust, sidussüsteemidest (PRIS, RIS, kohtuekspertiisi büroo jne), e-postiga, paberil. 2 See võib kohtuti erineda ning sõltub kohtutes sõlmitud kokkulepetest. 3 On kohtuid, kus seda teevad ka sekretärid  2) kohtuistungi sekretärid – tagavad juba loodud kohtuasja lahendamisel tehnilise toe, vastutavad kogu väljamineva menetlusposti eest ning kohtuistungite korraldamise eest4. Töötab väga tihedas koostöös kohtujuristi ja kohtunikuga. a. kohtust väljamineva menetlusposti registreerimine ja nendega seotud menetlustoimingute tegemine KIS-is, sh i. Sisestab KIS-i andmed (sh tähtajad)5; ii. Muudab menetlusstaadiumid (osa muutuvad automaatselt); iii. Vastavalt kohtumäärusele liidab või eraldab asjad; iv. Kontrollib igapäevaselt menetlusdokumentide kättetoimetamist ja nähtavusi. 1. Kui kättetoimetamine AET-i kaudu ei ole toiminud, siis koostab saadetise menetlusdokumendi saatmiseks e-kirjaga; 2. Kui menetlusdokumendi kättetoimetamine ei ole õnnestunud AET-i või e-postiga, siis koostab tähtkirjaga saadetava posti; 3. Kui eelnimetatud ei ole toiminud, siis edastab info kohtunikule/kohtujuristile, et avalikustada määrus Ametlikes Teadaannetes. v. Otsib, loob ja seob nõudeid kohtuasjaga 1. riigilõivud; 2. tagatisetüüpi nõuded; vi. Jälgib tähtaegasid; vii. käsiposti kokkupanek (sh väljastusteadete koostamine); viii. … b. Töö kohtusse saabunud dokumentidega: i. Kontrollib kantseleis registreeritud menetlusdokumendi (kas kõik lisad on olemas, milliseid taotlusi on esitatud6); ii. Korraldab menetlusdokumentide nähtavaks tegemist; iii. Jälgib igapäevaselt kättetoimetamisi ja nähtavaks tegemisi; iv. Otsib ja seob pärast asja registreerimist riigilõivusid ja rahalisi nõudeid kohtuasjaga; v. … c. toimiku ja/või digitoimiku korrashoid, sh markeerimine kommentaarina, kui digitoimikust on mõni dokument tagastatud; d. menetlusosaliste andmete korrashoid, sh volituste kontrollimine; e. korraldab menetlusdokumentide tõlkimise; f. istungite tehniline toetamine i. aegade otsimine ja kooskõlastamine7; ii. kui see on vajalik, siis kohtuistungile tõlgi leidmiseks tõlkekeskusega suhtlemine; iii. saali broneerimine; 4 On menetlusgruppe, kus osa sekretäri tööd teeb ära ka kohtujurist, siis võib olla varieeruvusi, aga nendest tahaks lahti saada. Igaüks peaks tegema ikkagi oma tööd. 5 Sh riigi õigusabi tasu tabelite täitmine jms. 6 Nt kas on esitatud juurdepääsupiirangu taotlus vms, mis võiks välistada menetlusdokumentide nähtavaks tegemist/kättetoimetamist jne 7 See toimub täna Outlookis ning seejärel registreerib istungisekretär Outlooki kirjavahetuse KIS-is  iv. kohtuisutngi toimumisaja avalikustamine RT-s; v. menetlusosaliste isikusamasuse tuvastamine; vi. helisalvestamine; vii. protokollimine jne. g. vastavalt kohtuniku korraldusele menetlusosaliste e-kirjadele vastamine ja nende registreerimine KIS-is; h. lahendite jõustamine; i. tähtaegade jälgimine; j. Osades kohtutes teevad menetlusse võtmise määrust; k. Sisulise meta sisestamine; l. Ettemaksu või sundtäidetava nõude koostamine. Punkte j–l võivad osa kohtutes teha ka kohtujuristid ja vastupidi 3) Kohtujuristid – on kohtuniku õigusalane nõunik ja menetluse ettevalmistaja. Töö iseloom pigem sarnane kohtunikule, ehkki tehnilisem. a. Esmase kaebuse saabumisel sisuline kontroll; i. Otsib varasematest menetlustest (lõpetatud ja pooleliolevad) ega tegemist ei ole korduva kaebusega; ii. Otsimine teistest menetlustest, kas isikul võib olla sarnaseid kaebusi, millega liita; iii. Otsib ega kohtumenetluses ei ole teiste kaebajatega vaidlusi, millega tuleks liita; iv. Otsib, ega ei esine aluseid, et kohtumenetlus tuleks peatada; v. Analüüsib, kas tegemist või olla massvaidlusega; vi. Otsib, milliseid kohtulahendeid on isiku suhtes viimasel ajal tehtud; vii. Hindab milline on vaidluse ese; viii. Hindab milline on hagi hind; ix. Hindab kas esitatud avaldus vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele 1. Sh tasutud on riigilõiv; 2. Lisatud vajalikud dokumendid; 3. Esitatud õiged nõuded; 4. kui seaduses on avaldusel esitatud erinõuded, siis kas vastab nendele. x. Hindab kas esitatud avaldus on tähtaegne; xi. Hindab kas kaebus on esitatud pädevale kohtule; xii. Hindab kaebus esitatud alluvusjärgsele kohtule; xiii. Hindab, kas isikul on kaebeõigus; xiv. Hindab kas esineb aluseid avalduse tagastamiseks 1. kui ei esine, siis teeb menetlusse võtmise määruse (omab õigust seda allkirjastada); 2. kui esineb, võib kooskõlastatult kohtunikuga koostada määruse projekti; xv. Hindab kas esineb aluseid avalduse käiguta jätmiseks (ehk kas on vaja kõrvaldada puuduseid);  1. kui ei esine, siis teeb menetlusse võtmise määruse (omab õigust seda allkirjastada); 2. kui esineb, võib koostab määruse projekti, allkirjastab selle ja laseb sekretäril välja saata (võib kooskõlastada kohtunikuga). xvi. Hindab millised taotlused on esitatud ja kas neid tuleks kohe lahendada või tulevikus; xvii. hindab, kas taotluse saab lahendada jurist või kohtunik8; 1. kui taotluse peab lahendama kohtunik, koostab vastavalt kohtunikult saadud juhistele projekti; 2. kui taotluse saab lahendada kohtujurist, lahendab taotluse; xviii. Selgitab välja menetlusosalised, sh kaasab vajadusel isikud. Ringkonnakohtus ja riigikohtus ei ole kohtujuristi ülesanded täpselt samasugused. Ringkonnakohtule tuleks täiendavalt hinnata: − kas vaidlustatud lahend on kooskõlas varasema kohtupraktikaga; − kas vaidlustatud lahendiga sarnaseid vaidlusi on veel samaaegselt menetluses; − kontrollib, kas I aste võis jätta olulise küsimuse käsitlemata; − kas asja vaidlustamine II astmes on lubatav; − kas esitatud on uusi väiteid võrreldes esimese astmega; − hinnang, kas vaidlus on õiguslik või faktiline või mõlemat; − Riigikohus peaks täiendavalt hindama veel; − normi tõlgenduse mustreid; − kohtupraktika ühtlustamise vajadust jne. b. Juba kohtumenetluses oleva dokumendi kontroll; i. Millised taotlused on avalduses esitatud; ii. Kas esitatud avaldus vastab õigusaktides kehtestatud nõuetele, sh: 1. tasutud on riigilõiv, 2. nõuded sobilikud; 3. kui seaduses on avaldusel esitatud erinõuded, siis kas vastab nendele; iii. Kas dokument sisaldab võrreldes varasemaga uusi väiteid; iv. Kas dokument sisaldab uusi nõudeid; 1. Kui jah, siis hindab, kas nõue oleks lubatav (vt muu hulgas toimingud uue kaebusega); v. Kas dokumendis on uusi väiteid; vi. Kas teise poole väidetele on vastatud; vii. Kas on asjaolusid, mille osas vaidlus on ära langenud; viii. Kas mõnes osas on kaebus/hagi õigeks võetud; ix. Taotluste analüüs ning otsustamine, kas saab ise lahendada9; c. Nende kohtulahendite koostamine ja allkirjastamine, mille osas on talle pädevus antud; d. Menetluslike määruste/kohtunõuete koostamine; 8 Kui jah, siis annab kohtunikule teada. Samas võib olla avalduses olla taotlusi, mida saab lahendada ainult kohtunik. Sellisel juhul koostab kohtujurist määruse projekti, mille allkirjastab kohtunik 9 Kui jah, siis annab kohtunikule teada  e. vastavalt kohtuniku korraldusele menetlusosaliste e-kirjadele vastamine ja nende registreerimine KIS-is; f. Kohtulahendi projektide koostamine kohtunikule10, sh i. Asja materjalide analüüsimine; ii. Hindamine, kas mõni taotlus on lahendamata; iii. Vaidluse asjaolude tuvastamine; iv. Menetlusosaliste seisukohtadest ja muudest asjakohastest dokumenditest kokkuvõtete koostamine; v. Kohtupraktika ja kehtiva õiguse väljaselgitamine; vi. Põhjenduste koostamine. 4) Kohtunikud – teostab riigi nimel õigusemõistmist ja menetlusgrupi juhtimist (sh koordineerib tööülesandeid, sh milliseid ülesandeid täidab kohtujurist, milliseid kohtunik ise, mida võiks teha istungisekretär) a. Esmase kaebuse saabumisel sisuline kontroll –vt kohtujuristi tööülesannete punkti a; b. Juba kohtumenetluses oleva dokumendi kontroll – vt kohtujuristi tööülesannete punkti b; c. Menetluslike praktikate ühtlustamine; d. Menetluste planeerimine ja juhtimine;11 e. Kohtulahendite koostamine – vt kohtujuristi tööülesannete punkti f . Lisaks on veel erinevaid inimesi, kes KIS-iga tegelevad: Analüütikud jne. 10 Täna tehakse neid üldjuhul KIS-i väliselt MSWord failis 11 Teatud juhtudel võib seda korraldada ka kohtujurist.  Arendusleping nr 2/21-26 Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1 Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2 Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3 Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4 Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5 Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. Vigu liigitatakse järgnevalt: 1.5.1 Kriitiline/Blocker – viga, mille tõttu süsteemi tervikuna või mistahes süsteemi osa ei ole võimalik kasutada ja/või see piirab sama süsteemi mistahes teise osa kasutamist. 1.5.2 Kõrge – viga, mille tõttu pole võimalik mingit süsteemi osa kasutada, kuid see ei sega mõne teist sama süsteemi osa kasutamast.  1.5.3 Keskmine – viga, mille tõttu süsteemi või selle süsteemi mõnda osa on võimalik kasutada piirangutega ja/või kasutajad peavad tegema mitte ettenähtud tegevusi eesmärgi saavutamiseks (nt. funktsionaalsus lubab vigadega toiminguid lõpetada). 1.5.4 Madal – viga, mille tõttu süsteemis esineb kõrvalekaldeid ettenähtust, kuid üldprotsessi need ei häiri või häirivad vähesel määral. 1.5.5 Väheoluline - viga, mille tõttu otseseid kõrvalekaldeid ei teki kuid vajavad muutmist/parandamist. 1.6 Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks. Lepingu eritingimustes märgitakse lepingu hind käibemaksuta (netosummas). 2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3 Lepingu hind on täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. 3. Maksmine 3.1 Täitja esitab tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib täitjal pärast töö või etapi vastuvõtmist tellija poolt. 3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1 info arve esitaja kohta; 3.2.2 info maksja kohta; 3.2.3 viide Lepingule; 3.2.4 käibemaksukohustuslase number; 3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6 käibemaks; 3.2.7 kogusumma; 3.3 Tellija tasub lepingu hinna täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui tellija on nimetatut tehnilises kirjelduses (tellimuses) ette näinud. 3.4 Ettemakseid tellija ei teosta. 3.5 Lõpparve maksmine eeldab täitja kõigi lepingu järgsete kohustuste täitmist ning tellija poolt vastuvõtmist. 3.6 Tellijal on õigus lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata lepingu alusel täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab täitjale lepingus ettenähtu, maksab täitja tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1 Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2 Tellija varustab täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3 Tellija abistab täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4 Täitja annab tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1 Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2 Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3 Pooltevahelised lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1 teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2 teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3 e-posti või telefoni teel on teade edastatud lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1 Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline  asukoha töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et tellijal oleks võimalik töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2 Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3 Kui tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui tellija ei muuda olukorda selliselt, et täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4 Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale tellija tavalisel tööajal. 6.5 Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6 Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1 Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2 Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku tellija ja täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1 Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira poole õigust kasutada muude lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2 Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3 Pooled vastutavad lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning lepingus ettenähtud korras. 8.4 Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1 pool ei täida mis tahes lepingust tulenevat kohustust teise poole poolt lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2 täitja ei täida garantiiperioodil lepingust tulenevaid kohustusi;  8.4.3 täitja ei ole esitanud tellijale asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu tellija kaotab täitja lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4 täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5 täitja rikub personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6 poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7 täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, täitja varad arestitakse või täitja finantsseisund halveneb tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8 pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9 pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10 pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11 pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12 tellija on viivituses lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5 Poolel on õigus nõuda lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6 Poolte rahaline koguvastutus on piiratud lepingu maksumusega, välja arvatud juhul, kui pool rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 8.7 Pool peab teavitama teist poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Leppetrahvi nõude esitamisel on pool kohustatud märkima mõistliku tähtaja leppetrahvi tasumiseks, tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva. Pool on kohustatud leppetrahvi tasuma nõudes märgitud tähtaja jooksul. Kui poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on pool kohustatud esitama oma vastuväited enne leppetrahvi tasumise tähtaega. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta poole õigust nõuda poolelt nõuetekohase töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 8.8 Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on tellijal õigus nõuda täitjalt lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1 täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2 oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et täitja teeks uue töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning leping lõpetada;  8.8.3 võtta täitja pakutud töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.9 Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1 Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2 Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3 Täitja ei muuda ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1 Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2 Täitja varustab tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3 Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4 Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5 Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1 Töö või töö etapi valmimise järgselt annab täitja selle tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2 Täitja peab tellijat töö või töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui täitja viivituse põhjustab tellija, on täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3 Töö või töö etapi üleandmise kohta koostab täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga töö etapi üleandmisel koostab ja esitab täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4 Töö või töö etapi üleandmine tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena tellija poolt. 11.5 Täitjal on õigus nõuda ja tellijal kohustus töö vatsu võtta kui töös on täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6 Pärast töö etapi üleandmist on tellijal õigus töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast töö üleandmist on tellijal õigus töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Tellija võib tehnilises kirjelduses (tellimuses) ette näha töö üle vaatamisele käesolevast erinevad tähtajad. 11.7Juhul, kui tellija leiab, et töö ei vasta lepingu tingimustele, on tellija kohustatud teavitama täitjat töös avastatud puudustest, keeldumisest tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Kui tellija näeb töö üle vaatamisel ette käesolevatest üldtingimustest erineva tähtaja, täpsustab tellija tehnilises kirjelduses (tellimuses) puuduste kõrvaldamiseks antava tähtaja. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8 Enne töö üleandmist viib täitja töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9 Täitja esitab tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10 Enne töö vastuvõtmist viib tellija töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11 Kui töö või mistahes töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12 Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi täitja. 11.13 Parandatud töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14 Puudustega üle antud tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral täitjalt leppetrahvi lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15 Vastuvõtmiseks valmis töö peab vastama lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine tellija poolt ei tingi ega kohusta töö kui terviku vastuvõtmist tellija poolt juhul, kui töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16 Töö või töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui tellija on võtnud puuduseid sisaldava töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab tellija täitjale töös või töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne töö või töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17 Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18 Täitja vastutab töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni töö vastuvõtmiseni tellija poolt. 12. Koolitus 12.1 Täitja tagab tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt lepingus kokkulepitule. 12.2 Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1 Täitja annab tööle 6 kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2 Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab täitja tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3 Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine lepingu punktis 11 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab täitja tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5Tellija informeerib täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või tellija poolt määratud ajal. 13.6Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1 puudused, mille tekkimise eest vastutab tellija; 13.6.2 diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele lepingu tunnihinna alusel. 13.7Garantii kaotab kehtivuse kui täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3Täitja garanteerib, et tal on õigus anda tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.  Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1 Lepingu allkirjastamisega kinnitab täitja tellijale, et talle kuuluvad lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud lepingu järgse töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2 Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist tellija poolt. 16.3 Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel tellija poolt. 16.4 Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1 teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2 teost reprodutseerida; 16.4.3 originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4 teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5 teost või selle koopiaid levitada; 16.4.6 teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7 anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5 Täitja annab tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab tellijal sellest aru saada. 16.6 Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7 Kõik täitja poolt lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed tellijale üle. 16.8 Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9 Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10 Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide  (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud tellijat teavitama juhul, kui täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11 Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 17 Personal 17.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad lepingus nimetatud isikud vastavalt lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 17.2 Täitja asendab töid teostava isiku viivitamatult lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 17.2.1 töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 17.2.2 lepingus nimetatud töid teostav isik osutub tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 17.2.3 isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 17.3 Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 17.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 17.5 Töid teostavad isikud ei tohi olla tellija töötajad ega tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale. 18 Kolmandad isikud 18.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 18.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata täitja poolt esitatud arve tasumisele tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus  kajastatud. 18.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 19 Auditeerimine 19.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 19.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 19.3 Täitja peab täpset arvestust lepingu täitmisel töötatud kalendripäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 19.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 19.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 19.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 20 Õigustest loobumine 20.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 21 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 21.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 21.2 Täitja on kohustatud: 21.2.1 tagama lepingu täitmise käigus tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad tellija esindajate isikuandmed, know- how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.3 ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase  selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 21.2.4 kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes lepingu täitmiseks ja tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab täitja tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 21.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva lepingu lõppemist; 21.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 21.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.  21.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et tellija saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 21.2.9 tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 21.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 21.2.11 teeb tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 21.2.12 võimaldab tellijal või tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 21.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas tellijal täita tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 21.3 Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 21.4 Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 21.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 21.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 22 Avalikud suhted 22.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 22.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 23 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 23.1 Tellija võib peatada täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.1.1 täitja ei täida lepingut; 23.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 23.1.3 tellija lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab täitja. 23.2 Täitja võib peatada tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 23.2.1 tellija ei täida lepingut; 23.2.2 täitja lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab tellija. 23.3 Tellija võib igal ajal lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 23.4 Tellijal on õigus leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada täitjapoolse olulise lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel täitja tehtud tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 23.5 Täitja võib lepingu üles öelda tellijapoolse olulise lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise lepingu lõpetamise korral maksab tellija täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 23.6 Lepingu lõppemisel on täitja kohustatud tellijale tagastama kõik lepingu täitmiseks üleantu. 24 Vääramatu jõud 24.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled  võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 24.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 24.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 24.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 24.2.3 asjaolu ettenägematus; 24.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus. 24.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine pool öelda lepingu üles. 25 Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 26 Vaidluste lahendamine 26.1 Käesoleva lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 26.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 26.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.  Arendusleping nr 2/21-26 Arenduslepingu eritingimused Tallinnas Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Rivo Reitmann, edaspidi Tellija, ja OSAÜHING LOREX-GRUPP (registrikoodiga 10568121) asukohaga Kabli 5-2, 13516 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel Kristina Kallaste, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu sõlmimise alus ja ese 1.1. Kooskõlas riigihankega „Kohtute infosüsteemi arendustööd“ (viitenumber 296052) tulemusel sõlmitud raamlepinguga nr 2/46-25 esitatud pakkumuse täpsustusele teostab täitja Lepingu lisas 3 kirjeldatud tööd ning täidab kõik muud Lepingust tulenevad kohustused (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on 95 760,00 eurot (netosumma), arvestusega, et arendustööde tunnihind on 38,00 eurot (netosumma). 2.2. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3.2. Töö teostamise tähtaeg on 3 kuud arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. 4. Lepingu dokumendid 4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 4.1.3. Tehniline kirjeldus (Tellimus) Lisa nr 3; 4.1.4. Pakkumus (Pakkumuse täpsustus) Lisa nr 4; 4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1. Eritingimused; 4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3. Tehniline kirjeldus; 4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5. Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Rivo Reitmann Kristina Kallaste  Arendusleping nr 2/21-26 Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Arenduslepingu üldtingimused asub arenduslepingu asice konteineris eraldi failis.  Arendusleping nr. 2/21-26 Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Risto Vatsar (tel 5646 0258; e-post: [email protected]). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Reigo Kalamets (tel 5663 4305; e-post: [email protected]). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1 Täitja esindajaks on Sergei Fedulov (tel. 3725110929, e-post: [email protected]). 2.2 Täitja kontaktisikuks on Kristina Kallaste (tel. 37255542173, e-post: [email protected]). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 1 Risto Vatsar KIS tiimijuht [email protected] 2 Reigo Kalamets KIS tootejuht [email protected] 3 Merilyn Anton ET tiimijuht [email protected] 4 Kaisa Kask AET tootejuht [email protected] 5 Rasmus Varblane DT tiimijuht [email protected] 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 1 Kristina Kallaste Projektijuht/analüütik [email protected] Analüütik (TO-BE protsessid ja 2 Valeria Smolina [email protected] lahenduse terviklikkus) Analüütik (AI, automatiseerimine 3 Kirill Bannov [email protected] ja integratsioonid) Analüütik (Kasutuslood ja 4 Vitalia Iro [email protected] funktsionaalsed moodulid) 5 Maksim Litvinov Arhitekt [email protected] 6 Viktor Jakovlev UX/UI disainer [email protected] 7 Sergei Fedulov Arhitekt [email protected] 4. Kontaktandmed 4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus OSAÜHING LOREX-GRUPP Reg. nr. 70000310 Registrikood 10568121 Lubja tn 4 Kabli tn 5-2 19081 TALLINN 13516, Tallinn Telefon: 663 6300 Telefon: 5554 2173  Arendusleping nr 2/21-26 Lisa nr 3 TEHNILINE KIRJELDUS KOOS LISADEGA Tehniline kirjeldus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi faili(de)na.  Arendusleping nr 2/21-26 Lisa nr 4 PAKKUMUS Pakkumus asub arenduslepingu asice konteineris eraldi konteinerina.  Arendusleping nr 2/21-26 Lisa 3 Registrite ja Infosüsteemide Keskus Kohtute tööprotsesside ja infosüsteemi analüüs toetamaks kaasaegset kohtumõistmist Hankelepingu tehniline kirjeldus 1. Hanke üldinfo ja eesmärk 1.1. Hanke eesmärgiks on anda esialgne sisend uue kaasaegset kohtupidamist toetava infosüsteemi loomiseks (edaspidi Tööd). Tänane kohtute infosüsteem ei toeta terviklikku ja kaasaegset kohtupidamist, mistõttu kulub asjade lahendamisele ning menetlusosalistega suhtlemisele (sh menetlusdokumentide kättetoimetamisele) väga palju väärtuslikku aega. Uue kohtute infosüsteemi eesmärk on vähendada kohtuasjade lahendamisele kuluvat aega, dubleerivaid ülesandeid, automatiseerida standardprotsessid ning seeläbi vähendada tervikuna kohtute töökoormust. 1.2. Hankeleping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega kahe nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujal pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. 1.3. Hankelepingu eeldatavaks maksumuseks on 96 000,00 eurot (km-ta). 1.4. Töid teostatakse ja arveldatakse ühes (1) etapis. Hankelepingu alusel teostatavate töö eest tasumine toimub ühes osas pärast töö lõplikku vastuvõtmist. 1.5. Hankelepingu järgsete tööde (tehnilise kirjelduse p 3 ning selle alapunktid) üleandmise lõpptähtaeg on 3 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest. Hankija poolt antav tööde teostamise tähtaeg on hankija hinnang. Hankija ei anna ette konkreetset meeskonnaliikmete arvu tööde teostamisel. Pakkuja on kohustatud tagama tööde teostamise hankija poolt hankes ette antud tähtajaks pakkuja poolt vajalikuks peetavate meeskonnaliikmete arvuga. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud sellest enne pakkumuse esitamise tähtaega hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras. 1.6. Lepingujärgsete tööde teostamisel on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma sõlmitava tellimuse kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Vajadusel koostatakse vastav lepingu lisa. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid. 1.7. Antud hanke raames garantii ei kohaldu. 1.8. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis mõnele riigihangete seaduse paragrahvi 88 lõikes 2 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.  1.9. Iga viidet, mille hankija teeb käesolevas dokumendis ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 2. Projekti lühitutvustus Projekti raames tuleb luua kohtumenetluse äriprotsesside tulevikuvaade koos kasutuslugude ja prototüübiga ning pakkuda välja realiseerimisplaan teekaardi näol. Väljapakutud lahendused peavad lähtuma sihtrühma vajadustest ning erinevaid lahendusi peab olema võimalik iseseisvalt rakendada või komplekteerida tervikuks. Arvestada tuleb kohtuametnike rollide (kohtunik, kohtujurist, kantselei jne) erisusi erinevates menetluse etappides. Projekti skoop hõlmab tsiviil-, haldus-, põhiseaduslikkuse järelevalve-, kriminaal- ja väärteomenetluse põhiprotsesside kirjeldust kõigis kohtuastmetes:  dokumentide esitamine ja kättetoimetamine;  menetluse algatamine;  tõendite haldus;  istungite korraldamine;  lahendi koostamine;  lahendile kaebuse esitamist ning lahendamist;  lahendi jõustamine. Projekti eesmärk on m.h tuvastada dubleerivad ja veaohtlikud kohad protsessis ja tegevustes, tuua need välja ja pakkuda lahendusi paranduste tegemiseks protsessi muudatuse, automatiseerimiste, AI kasutuse või muude lahenduste näol. Projekti skoop ei hõlma tehnilisi lahenduste ja arhitektuuri disainimist ega arendamise aluseks olevat analüüsi. Projekti tulemit kasutatakse kaasaegset kohtupidamist toetava infosüsteemi arendustööde ettevalmistamisel ning arendustegevuste prioriseerimisel, lähtudes maksimaalsest kasust kohtute töökoormusele. Käesolevas projekti töö tulemid on suunavad, mitte siduvad ning ei piira tellija õigust valida alternatiivseid lahendusi või realiseerimisviise. 3. Hanke oodatav tulem 3.1.Hanke tulemusena valmiv analüüs peab andma hankijale sisendi kohtute tööprotsesside optimeerimiseks ja kohtute infosüsteemi täiendamiseks või uue infosüsteemi arendamiseks lähtuvalt kaasaegse kohtupidamise põhimõtetest, sh arvestama eeldusega, et uus infosüsteem on tulevikus kasutatav ka seadmetes, mis võimaldavad puute- ja/või mobiilset kasutajaliidest.  3.2.Analüüs peab pakkuma võimalusel ka alternatiivseid lahendusi (mitte ühte konkreetset lahendust) ning jagama infosüsteemi protsessid funktsionaalseteks mooduliteks, mis täidavad ärilist eesmärki. Funktsionaalse mooduli puhul on oluline, et tal oleks muust protsessist tulenev konkreetne sisend ning konkreetne väljund. Näiteks sisendina "selles kohtuasjas on vaja planeerida nende osalistega istung esimesele võimalikule ajale" ning väljundina kohtuasja planeeritud istungi andmed. Funktsionaalseid mooduleid peab saama iseseisvalt rakendada või komplekteerida tervikuks (vajadusel paralleelselt vana kohtute infosüsteemiga). 3.3.Analüüsis väljapakutavad lahendused peavad olema kooskõlastatud hankijaga. 3.4.Koostöö hankijaga: 3.4.1. Pakkuja teavitab hankijat mitme isikuga ta kasutajate intervjuusid läbi viia soovib ning hankija edastab pakkujale lepingu sõlmimise järgselt intervjueeritavate kontaktid. 3.4.2. Pakkuja teeb hankijaga pidevalt koostööd ja kaasab analüüsiprotsessi ka hankija ärianalüütikud/teenusejuhi ning tellija ja kohtu esindajad. 3.4.3. Pakkuja selgitab välja kasutajate vajadused ja võimalikud täiendavad probleemid ning arvestab kasutajapoolsete ettepanekute ja ootustega. 3.4.4. Pakkuja lähtub analüüsi koostamisel kasutajate intervjuude tulemist, hankija ja tellija sisendist ning visioonidokumendist (lisa 1), I astme haldus- ja tsiviilkohtumenetluse protsessikirjeldusest (lisa 2), menetlusgrupi tegevuste kirjeldusest (lisa 3) ning uue KISi menetluste kirjeldusest (lisa 4). 3.4.5. Pakkuja poolt loodud prototüüp tuleb hankija ja tellija ning kohtute esindajaga läbi arutada ning valideerida. 3.5.Hanke eesmärgid ja oodatavad tulemid on toodud allolevas tabelis: Tulemi kirjeldus Kommentaar (milleks see Mida tulemiga edasi peab vajalik on) olema võimalik teha 3.5.1. Üldine BPMN joonis Kirjeldab kuidas üks kohtuasja Kasutada menetlusprotsessi tulevikuprotsessi (to-be) menetlus peaks uues süsteemis ümberkujundamises ja kirjeldusega tsiviil-, haldus-, ideaalis toimuma läbi kõigi arendushanke põhiseaduslikkuse kohtuastmete. funktsionaalse lähteülesande järelevalve-, kriminaal- ja alusena. Visuaal kirjeldab protsessi väärteomenetluse üldisel tasandil ega käsitle läbiviimisest uues kohtute üksikute toimingute tehnilist infosüsteemis. ega kasutajaliidese tasandi realiseerimist. Protsesse on võimalik kokku viia kasutuslugude ja moodulitega. 3.5.2. Kasutuslugude kogum uue Tõlgib visiooni ja protsessid Muuta need arendushanke süsteemi vaates. Detailsus: arendajatele arusaadavasse funktsionaalseteks nõueteks pealkiri, user story, kirjeldus vormi. ja kasutusstsenaariumiteks 3-4 lausega, seos Kasutuslugude kogum funktsionaalse mooduli ja keskendub tüüpilistele ja suure prototüübi vaadetega mõjuga menetlusstsenaariumitele, kattes m.h kõik väljatoodud funktsionaalsed moodulid 3.5.3. Kaardistus reeglipõhise Kirjeldab protsesside Kasutada menetlusprotsessi automatiseerimise ja AI kaasajastamise võimalusi. ümberkujundamises ja kasutuse võimalustes arendushanke funktsionaalse lähteülesande järgmistes protsessides: alusena. 1. avalduste vormindamine ja kontroll; 2. menetluskaare planeerimine; 3. töökoormuse jaotamine; 4. tõendite struktureerimine ja otsing; 5. lihtsustatud eelotsused 6. muud analüüsi käigus avalduvad vajadused. 3.5.4. Üldisel tasemel prototüüp Visualiseerib tulevikusüsteemi Testida eeldusi enne tsiviil- ja kriminaal kohtuasja loogikat ja kasutajakogemust arendust ning vähendada menetlemisest, mis kirjeldab keskendudes to-be visioonis valede disainiotsuste riski. to-be visioonis kirjeldatud olevatele muudatustele ja protsessi. automaatika ning tehisaru rakendamisele. Prototüüp on madala detailsusega ja loodud TEDI disainraamistikku arvesse võttes. Prototüüp keskendub lahenduse põhistruktuurile, kasutusloogikale ja peamistele funktsionaalsetele sammudele,  mitte visuaalsele viimistlusele (puuduvad lõplikud värvid, fondid, ikoonid, pildimaterjal). Prototüüp ei pea olema interaktiivne. 3.5.5. Funktsionaalsete moodulite Võimaldab süsteemi arendada Määrata arendushanke jaotus (nt menetluse järk-järgult, mitte monoliidina. etapid ja moodulipõhine algatamine, menetluskaar, arendusstrateegia, st kättetoimetamine, käsitlemise kujundada arenduse moodul, kohtuistungite funktsionaalsed moodulid ja planeerimise moodul jne) määrata arenduse ulatus koos viidetega protsessile, ilma kohtuniku sõltumatust prototüübile ja kahjustamata. kasutuslugudele 3.5.6. Arenduse teostamise Näitab, millises järjekorras on Planeerida arendushange soovituslik teekaart uue mõistlik funktsionaalsuseid faasidena (MVP → infosüsteemi realiseerimiseks arendada lähtudes sellest, et järgmised etapid) moodulite kaupa, sh iga võimalikult kiiresti tuua mooduli realiseerimise maksimaalne kasu kohtutele ajaline mõõde koos ressursi (töökoormuse vähendamise hinnanguga, samuti hinnang näol). selle kohta, et mis eriteadmisi Oluline on iga etapi juures on vaja realiseerimiseks (eriti välja tuua hinnanguline tehisaru realiseerimise realiseerimise maht. kontekstis). 3.5.7. Loetelu võimalustest kuidas Kohtusse pöördumiseks Planeerida seotud kohtusse saabuva kasutatakse eraldi süsteeme süsteemide võimalikke informatsiooni kvaliteeti (www.etoimik.ee ja muudatusi. parandada kriminaalmenetlustes prokuratuuri infosüsteem) 3.5.8. Ettepanekud riigi teiste Toob välja võimalused, kus Planeerida võimalikke süsteemidega liidestamise mõnda protsessi saab liidestusi kohta lihtsustada taaskasutades riigi muudes süsteemides olevaid andmeid või luues andmeedastusvõimalusi teistesse süsteemidesse. Riiklike süsteemide liidestuste käsitlemisel keskendutakse integratsioonide eesmärgile ja mõjule menetlusprotsessidele. Ei määratleta konkreetseid  andmevahetusprotokolle, tehnilisi liideseid ega andmemudeleid. 3.5.9. Eelduste ja sõltuvuste Väldib olukorda, kus arendus Ajastada arendus koos kirjeldus valmib, kuid ei ole rakendatav. organisatsiooniliste (organisatsioonilised, otsustega tehnilised) 3.5.10. Soovitused edasiseks Sild analüüsi ja arenduse vahel Koostada realistlik ja arendushankeks (ulatus, vaidlusi vältiv arendushange faasid, riskid) 3.6.Täitja poolt antakse Hankijale üle järgmised dokumendid: 3.6.1. Punktis 3.5 nimetatud tulemid (analüüsi dokument); 3.6.2. Läbiviidud intervjuude heli- ja videofailid; 3.6.3. Prototüüp; 3.6.4. Pakutavate komponentide dokumentatsioon või viited avalikult kättesaadavale dokumentatsioonile. 4. Projektipõhised nõuded ja töökorraldus 4.1.Projekti ja arendustöid juhib pakkuja. Pakkuja peab kinni pidama hanke alusdokumentidest ja tellimustest ning esitatud pakkumustest. Projekti elluviimisel on oluline tihe koostöö RIKi Kohtute infosüsteemide tiimiga, JDM Tellijaga ning kohtute kasutajate esindajatega. Koostööna jõutakse ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides, sh peab hankija olema pakkujaga samas infoväljas ning omama ülevaadet teostatavate tööde seisust ja pakkumuse koosseisus esitatava projektiplaani järgimisest. Vajadusel moodustatakse juhtrühm. 4.2.Hangitava töö teostamise tegevuskava kirjeldatakse ära pakkumuse osana esitatavas projektiplaanis. Tegevuste ajalise järjestuse ja korduvuse valib pakkuja. Projektiplaan peab sisaldama ajakava kõikide hanke tehnilises kirjelduses (tellimuses) kirjeldatud tööde läbiviimiseks ja vastama vähemalt järgmistele nõuetele: 4.2.1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud hankelepingu raames soovitud tööd. Projektiplaanis peavad kajastuma need tegevused, mis on vajalikud lõpptulemuse saavutamiseks. 4.2.2. Tegevused tuleb planeerida selliselt, et iga planeeritud etapi eel kooskõlastatakse tegevused Hankijaga. 4.2.3. Pärast iga etapi lõppemist tuleb planeerida etappide tulemite presenteerimine Hankijale. 4.2.4. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus ja tähtaeg.  4.2.5. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. 4.2.6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena. 4.2.7. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse Hankijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt. 4.2.8. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. 4.2.9. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. 4.2.10. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. 4.3.Projekti raames koostatud dokumentatsioon tuleb vormistada RIK Confluence platvormile ja peab vastama vähemalt järgmistele vormistusnõuetele: 4.3.1. Dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega). 4.3.2. Kasutuslood on nummerdatud, sisaldavad viiteid prototüübi vaadetele. 4.3.3. Dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega. 4.3.4. Dokumentide sisu osas vastutuse selgemaks eristamiseks on dokumendis märgitud kõik selle koostajad eraldi nende osade juures, mida iga koostaja koostas. 4.3.5. Kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis. 4.3.6. Dokumendid on koostatud eesti keeles. 4.4.Projekti raames koostatud prototüüp vormistatakse RIK Figmas kasutades TEDI disainsüsteemi. 4.5.Arendus- ja testkeskkondades kasutatakse ainult testandmeid. Andmetöötluse vajaduse ilmnedes Live keskkonnast antakse töödeldavad andmed reeglina hägustatud või muul viisil anonümiseeritud kujul. Lisad: 1. KIS AI visioonidokument 2. I astme haldus- ja tsiviilkohtumenetluse protsessikirjeldus 3. Menetlusgrupi tegevuste kirjeldus 4. Uue KISi menetluste kirjeldus