dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lõuna Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · 21. november 2016
Viit
LÕRP-0/16/1282
Registreeritud
21. november 2016
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÕRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÕRP-0/2016
Vastutaja
Valdo Gerassimov (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, III osakonna Valga prokurörid)

Failid

  • 📎16282000301 kriminaalmenetluse lõpetamine.pdf352 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 14. 11. 2016.a. Valgas Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Valdo Gerassimov Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 16282000301 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 319 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): MT Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. osakond menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 11.07. 2016.a. KarS § 319 lg 1 tunnustel selles, et M T esitas 14.06. 2016.a. politseile teadvalt vale kaebuse selles, et tema elukaaslane R V lõi teda 09.06. 2016.a. käte ja jalgadega keha piirkonda ning tiris juustest. M T leidis, et temale põhjustati füüsilist valu, millega elukaaslane pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Teadvalt vale kaebuse esitamisega kuriteo toimepanemise kohta teise isiku poolt, pani M T toime KarS § 319 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtueelse uurimise käigus on tuvastatud, et elukaaslaste R V ja M T omavahelised suhted olid viimasel ajal halvad. Kuna R V omas töökohta Pärnus, polnud tal võimalik ühise lapse kasvatamises piisavalt osaleda. R V´t häiris asjaolu, et M T armastas jätta nende ühist 6 – kuulist last teiste hoida ning ise samal ajal pidutsemas käia. Selle pinnalt tekkis tüli ja R V lubas seepeale võtta lapse kasvatamise ja hooldusõiguse endale. Lapse ema M T pani selline avaldus muretsema ning tal tekkis mõte, et kui meest kriminaalkorras karistatakse, siis kohus ilmselt talle lapse hooldusõigust ei anna. Selleks pöördus M T 14.06. 2016.a. X valla sotsiaaltöötaja poole ning rääkis tema suhtes toimepandud vägivallast elukaaslase poolt. Kuigi mingeid vigastusi sotsiaaltöötaja ei tuvastanud, viidi ta edasiste ütluste andmiseks politseisse. Samal päeval kuulati M T politseiametniku poolt kannatanuna üle, kus M T andis ütluse, mille kohaselt elukaaslane R V kasutas 09. 06. 2016.a. tema suhtes füüsilist vägivalda – peksis käte ja jalgadega, tiris juustest. Juba paar päeva pärast politseis ütluste andmist sai M T aru, et ta käitus valesti ning ta läks ja tunnistas üles valekaebuse esitamise. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M T süü ei ole suur. Ta on pannud toime II astme kuriteo, kus teo tagajärjed pole tõsised. M T sai ise aru oma väärast käitumisest ning informeeris sellest politseiuurijat. M T pani toime õigusemõistmise vastase kuriteo, kus esineb avalik menetlushuvi. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et M T pani teo toime alaealisena. Kuna tema elukaaslane R V oli täisealine, siis tekkis tal tõsine lapsest ilmajäämise hirm. Sellest tulenes ka kuriteo toimepanemise motiiv. Käesoleval ajal ootavad M T ja R V teise ühise lapse sündi. M T kahetseb siiralt juhtunut ning lubab, et midagi taolist enam ei kordu. M T on varem kohtulikult karistamata. Ta omab kolme kehtivat väärteokaristust, neist viimane Ühistranspordiseaduse rikkumise eest, mille pani toime oktoobris 2015.a. Eeltoodu põhjal leian, et äsja täisealiseks saanud M T kohtulik karistamine antud teo eest ei ole põhjendatud ega vajalik. Määratav karistus ning märkimisväärsete menetluskulude lisandumine muudaks pere edasise toimetuleku väga raskeks ning seda eelkõige ühiste laste elementaarseid vajadusi silmas pidades. Seega on igati põhjendatud M T suhtes menetluse lõpetamine KrMS § 202 lg 7 alusel. M T´le üldkasuliku töö määramine ei ole käesoleval juhul võimalik, kuna ta ootab oma teise lapse sündi. Tema praeguseks ainsaks sissetulekuks on emapalk 360 eurot kuus. Elukaaslane, lapse isa toetab küll materiaalselt, kuid põhiliselt püüab M T oma sissetulekuga hakkama saada. Seetõttu ei ole M T suuteline ka suuremat rahasummat riigi tuludesse tasuma. Antud olukorda arvestades on piisav, et M T maksab riigi tuludesse 100 eurot ning hüvitab riigile menetluskulu viie kuu jooksul. Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 16282000301 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: M T´le panna kohustuseks maksta riigi tuludesse 100 eurot ja hüvitada menetluskulu 74,40 eurot. Tähtajaks määrata: 14. aprill 2017.a. 3. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Kriminaalmenetluse kulud: 74,40 eurot kuulub hüvitamisele süüdlase poolt 7. Kahju hüvitamine: Kui isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 esitada Lõuna Ringkonnaprokuratuurile (Kalevi 1 Tartu linn) taotluse kahju hüvitamiseks kuue kuu jooksul arvates päevast, kui ta sai teada või pidi teada saama prokuratuuri või uurimisasutuse määrusest, mille alusel tekkis õigus nõuda kahju hüvitamist. Isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist, kui kahju on tekitatud SKHS § 5 lõike 1 punktides 1-6 (vahistamisega; kahtlustatavana kinnipidamisega; elukohast lahkumise keeluga; ametist kõrvaldamisega; vara arestimise või äravõtmisega; ebamõistliku menetlusajaga) või § 6 lõikes 1 (teistmise tõttu uuendatud kriminaalasja uue arutamise tulemusel mõistetakse isikule varasemaga võrreldes kergem karistus, isik mõistetakse õigeks või isiku suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 kohaselt) sätestatud alustel. Taotluses tuleb välja tuua kõik SKHS § 12 punktides 1-10 märgitud asjaolud (Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014001). 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu R V´le ja M. T kaitsjale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 3. osakonnas Vabaduse 10 Valga linn. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, 15188 Tallinn. Valdo Gerassimov abiprokurör Olen kohustustega nõus:………………………………………………………..
Allikas: Lõuna Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel