Vastus teabe küsimisele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Riigikohus Märge tehtud 08.06.2015 Juurdepääsupiirang kehtib kuni 08.06.2090 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12 Pr Ülle Madise Teie 14.05.2015 nr 11-2/150555/1502137 Õiguskantsler [email protected] Meie 08.06.2015 nr 7-7/15-448-2 Vastus teabe küsimisele Austatud õiguskantsler Pöördusite meie poole teabe saamiseks seoses Riigikohtu poolt Jaak Reinomäele (Reinomägi) 14.04.2015 saadetud vastusega nr 7-1-1-314-15 ning palusite selgitada, mis põhjusel keelduti avaldajale tema enda taotlusest koopia edastamisest. Vastavalt Teie taotlusele lisame kirjale koopiad Riigikohtu 14.04.2015 ja 22.04.2015 vastustest J. Reinomäele ning selgitame järgmist. J. Reinomägi taotles Riigikohtult riigi õigusabi edasikaebuse esitamiseks tema suhtes tehtud kohtulahendi vaidlustamiseks. Kuna riigi õigusabi taotleti kriminaalmenetluse raames, tuli sama menetluse käigus otsustada ka talle riigi õigusabi osutamine. J. Reinomägi taotles koopiat tema enda poolt nimetatud riigi õigusabi menetluse kestel esitatud täiendavast taotlusest. Taotlustest koopiate väljastamist reguleerivad üldseadusena AvTS ja eriseadustena menetlusseadused. Vastavalt üld- ja eriseaduste vahekorrale lahendatakse menetlusosaliste poolt asja menetluse kestel esitatud ja konkreetse menetlusega seotud dokumentidest koopiate väljastamise taotlused tuginevalt menetlusseadustele. Kuna antud juhul esitas menetlusosaline koopiate väljastamise taotluse kriminaalmenetluse vältel ning see puudutas kriminaalmenetluses esitatud taotlust, tuli koopiate väljastamise taotlus lahendada KrMSi alusel. Üld- ja eriregulatsiooni vahekorra tõttu ei ole siinkohal asjakohane AvTS regulatsioon. Isegi kui AvTS ja menetlusseaduste üld- ja erinormi vahekorda selles osas eitada, ei oleks AvTS kohaldamine endiselt asjakohane: AvTS reguleerib avaliku teabe väljastamist, mida kriminaalmenetluse käigus esitatud dokument aga ei ole. Eelnevalt toodud põhjustel tuli koopiate väljastamise taotlus lahendada KrMSi regulatsioonile tuginedes. KrMS § 1604 lg 1 kohaselt võimaldatakse isikule teha menetlusdokumendist väljakirjutusi ja saada tasu eest selle koopia, kui isikul on KrMSi alusel õigus sellega tutvuda. Menetlusdokumentidena peab § 1604 lg 1 silmas eeskätt sama jao alguses loetletud menetleja poolt koostatud dokumente (vt § 144 lg 1 ja §-d 145-159), sealhulgas nt määrust, uurimistoimingu või muu menetlustoimingu protokolli jms. Menetlusdokumentidest § 1604 Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post [email protected] www.riigikohus.ee lg 1 mõttes tuleb eristada teisi kriminaalmenetluses esitatud dokumente – kaebusi, taotlusi jm dokumente (vt nt § 1602 lg 1) –, millele § 1604 lg-st 1 tulenev õigus ei laiene. Seega on KrMS §-s 1604 toodud koopiate väljastamise regulatsiooni eesmärk hoida isik kursis aktuaalse menetlusolukorraga – ja kuna antud juhul oli J. Reinomägi menetlusse kaasatud süüdistatavana, siis ka kaitseõiguse tagamine –, mitte aga isikule tema enda taotlustest koopiate saamise võimaldamine. Käesoleval juhul taotleti koopia tegemist isiku enda esitatud taotlusest, s.o kriminaalmenetluses esitatud dokumendist, mitte menetlusdokumendist, millele laieneks § 1604 lg-s 1 sätestatu. Sellest tulenevalt jäeti J. Reinomäe taotlus saada koopia tema enda esitatud taotlusest Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kantselei poolt rahuldamata. J. Reinomäe poolt esitatud koopiate väljastamise taotlused, mille oleme varasemalt rahuldanud, on puudutanud J. Reinomäe esitatud menetlusväliseid pöördumisi, st pöördumisi, millest koopiate väljastamise suhtes ei kohaldu menetlusseadustest tulenev eriregulatsioon, vaid AvTS-is sisalduv üldregulatsioon. Sellegipoolest ei toeta me seisukohta, et riigiasutusel on AvTS-st tulenev üleüldine kohustus väljastada taotlejale koopia tema enese pöördumisest. AvTS § 3 ja 4 kohaselt tuleb taotlejale viie tööpäeva jooksul väljastada asjakohane avalik teave. Avalikuks teabeks loeb AvTS § 3 lg 1 teabe, mis on jäädvustatud ja dokumenteeritud mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale ning mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Lähtudes eeltoodud sätte grammatilisest tõlgendusest, võiks tõesti asuda seisukohale, et kuna taotleja poolt riigiasutusele esitatud pöördumine on eelduslikult „saadud avalikke ülesandeid täites“, on ka vastav pöördumine automaatselt vaadeldav avaliku teabena ja tuleks seetõttu samale taotlejale koopiana väljastada. Riigikohus taolist tõlgendust ei toeta. Leiame, et eelkirjeldatud lähenemine jätaks tähelepanuta AvTS eesmärgi: tagada üldiseks kasutamiseks mõeldud teabele avalikkuse ja igaühe juurdepääsu võimalus, lähtudes demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi ning avatud ühiskonna põhimõtetest, ning luua võimalused avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle (AvTS § 1). AvTS § 3 mõistet „avalik teave“ tuleks sisustada just eeltoodud eesmärki silmas pidades. Tõlgendades § 1 ja 3 nende koosmõjus, leiame, et AvTS tähenduses „avaliku teabena“ tuleks mõista vaid sellist teavet, mis lisaks §-s 3 toodud nõuete rahuldamisele on mõeldud üldiseks, avalikkusele ja igaühele kasutamiseks ning mille väljastamine teenib demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi või avatud ühiskonna põhimõtet, või loob võimaluse avalikkuse kontrolliks avalike ülesannete täitmise üle. Esmalt märgime, et on kaheldav, kas taotleja pöördumine riigiasutuse poole üleüldse on käsitatav üldiseks kasutamiseks mõeldud teabena AvTS § 1 mõttes. Isegi kui seda jaatada, ei teeni isikule tema enese pöördumise koopia väljastamine iseenesest avatud ühiskonna ega demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtteid. Avatud ühiskonna põhimõttest johtuvalt tuleks väljastada eeskätt selline üldiseks kasutamiseks mõeldud teave, mille sisu ei olnud enne pöördumist taotlejale teada. Kuna isiku enda pöördumine on temale sisuliselt tuttav, ei teeni selle väljastamine avatud ühiskonna põhimõtet. Isiku enese pöördumisest koopia väljastamine teeniks aga demokraatliku ja sotsiaalse õigusriigi põhimõtet vaid juhul, kui nimetatud koopia väljastatakse tema põhiõiguste kaitseks; muul juhul üldiselt puutumus õigusriigi põhimõttega puudub. Ühtlasi ei teeniks isiku enda pöördumisest koopia väljastamine ka asutuse üle avalikkuse kontrolli võimaldamise eesmärki. 2(3) Kuna isegi juhul, kui isiku pöördumised lugeda üldiseks kasutamiseks mõeldud teabeks, ei teeni nende väljastamine üldjuhul AvTS eesmärki, siis leiame, et isikute pöördumised ei ole üldjuhul vaadeldavad avaliku teabena § 3 mõttes. Seetõttu puudub asutusel üldjuhul kohustus neist koopia väljastamiseks. Taotlejale tuleb tema pöördumisest koopia väljastada erandina juhul, kui see on vajalik tema põhiõiguste kaitseks, näiteks tõendamaks riigisisese edasikaebeõiguse ammendumist Euroopa Inimõiguste Kohtu menetluse algatamiseks. Sellisel juhul teeniks teabe, s.o pöördumise koopia väljastamine õigusriigi põhimõtet ja koopia väljastamine oleks seetõttu kooskõlas AvTS eesmärgiga, millest tulenevalt oleks ka taotletav koopia käsitatav avaliku teabena, mis tuleks teabenõudes korras taotlejale väljastada. Asjaolu, kas pöördumisest koopia väljastamine on vajalik isiku põhiõiguste kaitseks, tuleb igakordselt eraldi hinnata. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Priit Pikamäe Riigikohtu esimees Lisad: koopiad Riigikohtu 14.04.2015 ja 22.04.2015 vastustest Teadmiseks: 1. Kersti Kerstna-Vaks, Tartu Ringkonnakohtu esimees 2. Urmas Reinola, Tallinna Ringkonnakohtu esimees 3. Kristjan Siigur, Tallinna Halduskohtu esimees 4. Tanel Saar, Tartu Halduskohtu esimees 5. Helve Särgava, Harju Maakohtu esimees 6. Rubo Kikerpill, Pärnu Maakohtu esimees 7. Liivi Loide, Tartu Maakohtu esimees 8. Anne Palmiste, Viru Maakohtu esimees 3(3) Tere! Teile on saadetud Riigikohtu dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument Vastus teabe küsimisele , mis on registreeritud 08.06.2015, numbriga 7-7/15-448-2. Dokumendile on kehtestatud juurdepääspiirang alates 08.06.2015 kuni 08.06.2090, vastavalt AvTS § 35 lg 1 p 12. Kontaktinfo Riigikohus Lossi 17 50093 Tartu e-post: [email protected] telefon: 7309002, 7309037