Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
[email protected]
30.05.2024 nr DM-128439-5
Arvamuse küsimine Raudoja III uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta
Keskkonnaamet teatab, et on võtnud menetlusse Krüüdneri Karjäär OÜ (registrikood 10698390,
aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Näituse tn 21, 50409) taotluse nr T-
L.MU/1024082 geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks Raudoja III
uuringuruumis (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.05.2024
dokumendina nr DM-128439-1).
Taotletav uuringuruum asub Vikipalu külas, Anija vallas, Harju maakonnas riigiomandisse
kuuluval kinnistul Kolga metskond 81 (katastritunnus 14101:001:1037). Antud katastriüksuse
riigivara valitseja on Kliimaministeerium ning riigivara volitatud asutus Riigimetsa
Majandamise Keskus.
Taotletav uuringuruumi teenindusala pindala on 22,6 ha. Geoloogilise uuringu käigus
planeeritakse rajada kuni 22 uuringukaeveõõnt ja kuni 22 uuringupuurauku maksimaalse
uurimissügavusega 15 m. Taotletava loa kehtivusaeg on viis (5) aastat. Uuritavaks maavaraks
on liiv ja kruus.
Geoloogiline uuring viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52
(„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“)
kehtestatud nõuetele.
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja
selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa
laboratoorseteks määranguteks. Mõõdetakse veetase puuraukudes.
Uuringuala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan.
Kameraaltööde käigus analüüsitakse saadud andmestikku (sh laboritulemused) ja koostatakse
aruanne varu arvele võtmiseks maavarade registris.
Taotletav uuringuruumil kattumist arvel oleva maavaravaruga ei ole. Lähimad maardlad on
Raudoja liivamaardla (maavarade registri registrikaart 0819), mis asub ~825 m kaugusel
põhjapool ning Poolvahe liivamaardla (maavarade registri registrikaart 0815), mis asub ~1,2 km
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
kaugusel idapool.
Taotletav uuringuruum külgneb lõunaservas vahetult olemasoleva Vikipalu uuringuruumi (loa
nr L.MU/519100; loa omaja Sokkel Karjäärid OÜ) teenindusalaga.
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub riigikaitselise ehitise Soodla harjutusväli
piiranguvööndiga.
Lähimad elamud Üleoja (katastritunnus 14001:002:2160), Piibelehe (katastritunnus
14001:002:283), Rebase (katastritunnus 14001:002:2670) ja Purikapõllu (katastritunnus
14001:002:2300) maaüksustel jäävad teenindusala piirist ligikaudu poole kilomeetri kaugusele
põhja poole. Teenindusala ja elamute vahelisele alale jääb metsamaa.
Keskkonnaamet ja maavarade registri vastutav töötleja Maa-amet kontrollis uuringuloa taotluse
vastavust maapõuseaduses ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses
sätestatud nõuetele. Taotlus vastas esitatud nõuetele.
Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 27 lõikele 5 kui uuringuruum või selle
teenindusala asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis, saadab loa andja
üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse arvamuse saamiseks Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult 30 päeva jooksul taotluse
saamisest arvates.
Tuginedes eelnenule palub Keskkonnaamet Raudoja III uuringuruumi uuringuloa taotluse kohta
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse arvamust MaaPS § 27 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Taotlus T-L.MU_1024082.bdoc
Valdo Tohver 53238814
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Krüüdneri Karjäär OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Krister Kaasik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ
Registrikood / Isikukood 14346587
Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg 30.05.2024
Uuringuruumi andmed
Nimetus Raudoja III
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 22.66
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0141 Anija vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Raudoja
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 819
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³
Kruus, Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³
ehituskruus
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 15
Puuraukude arv 22
Uuringukaeveõõnte arv 22
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_RAUDOJA_III.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_RAUDOJA_III_GULT_PLAAN.asice
Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip
Lisa 4: GULT_VORM_RAUDOJA_III.pdf
Krüüdneri Karjäär OÜ
RAUDOJA III GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Raudoja küla
Anija vald, Harju maakond
2024
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Krüüdneri Karjäär OÜ taotleb Raudoja III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba
(loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile
[email protected])
Harjumaal Anija vallas, riigi omandis oleval maaüksusel Kolga metskond 81
(katastritunnus 14101:001:1037). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on
22,66 ha. Teenindusala jääb Raudoja liivamaardlast nr 819 ligikaudu 0,9 km lõuna
poole.
Taotletava uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis
levivate setete (liiv, kruus) maht ja kvaliteet. Krüüdneri Karjäär OÜ soovib kasutada
Raudoja III uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (liiv, kruus) piirkonna teede
ehitusel ja ehitustöödel, madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva esinemise
korral ka betoonitehaste varustamiseks betooniliivaga ning maanteede ehitusel
filtreerivate kihtide rajamiseks.
Siinjuures tuleb märkida, et alles geoloogiliste uuringute läbiviimisel selgub, kas
uuringuruumi piires esineb kvaliteetset ehitusliiva ja/või kruusa. Kuivõrd geoloogiline
uuring võib anda ka negatiivse tulemuse, st kaevandamiseks sobilikku maavara ei
leidu, või ei võimalda mäenduslikud, keskkonna- või sotsiaalsed tingimused seda
kasutusele võtta, siis ka negatiivsete tulemuste korral annab uuring teavet piirkonna
geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja keskkonnatingimuste kohta.
Raudoja III uuringuruumis ehitusmaavarade varude uurimine ja arvelevõtmine
vastab igati riigi huvidele, kindlustades piirkonna varustuskindlust ka pikemas
perspektiivis.
Samas on riigi maal asuvate ehitusmaavarade (kruus, liiv) kasutuselevõtt
atraktiivne ka kohalikule omavalitsusele, sest valdav enamus (üle 70%) nende
maavarade kasutamise ressursitasust laekub kohalikule omavalitsusele. Lisaks
tuleb märkida, et Kliimaministeeriumil on väljatöötamisel häiringutasude
süsteem, st sarnaselt tuulikute tegevusega kaasnevate häiringute
kompenseerimiseks kavatsetakse seda teha ka maavarade kaevandamise puhul –
hüvitist hakatakse maksma karjääride naabruses elavatele inimestele ja
kogukondadele.
Taotletav uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1) jääb riigi metsamaale ja
piirneb riigi metsamaaga. Ligikaudu 15 m kaugusele lääne poole jääb Mustjõe
metsatee. Metsateest lääne pool asub metsa maaparandussüsteem. Vahetult lõuna
poolt piirneb taotletav teenindusala Vikipalu uuringuruumi teenindusalaga.
Maapind teenindusala piires ulatub 70 m abs. kõrguseni, jäädes ümbritseval alal
valdavalt 65 m abs. kõrguse tasemele. Ümbritsev metsa ala on kraavitatud.
Teenindusalast ligikaudu 0,5 km kaugusele põhja poole jääb Raudoja veehoidla, kus
veetase on ligikaudu 57 m abs. kõrgusel.
Lähimad elamud Ülejõe, Piibelehe, Rebase ja Purikapõllu maaüksustel jäävad
teenindusala piirist ligikaudu poole kilomeetri kaugusele põhja poole. Teenindusala ja
elamute vahelisele alale jääb metsamaa.
Teenindusala piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid, samuti ei asu seal ega
lähiümbruses kaitsealasid ega kaitsealuseid üksikobjekte. Ülevaate taotletava Raudoja
III uuringuruumi teenindusala asukohast ja piirkonna rohevõrgustikust
(metsamaadest) annab joonis 1. Piirkond on metsarikas ja maavarade geoloogiline
uuring ei pärsi piirkonna rohevõrgustiku toimimist.
Soodla veehoidla
Jägala - Käravete tee
Raudoja veehoidla
0 km 0,5 km
Ülevaade Raudoja III uuringuruumi teenindusala (piiritletud kollase joonega) piirkonnast 2022. a juunikuu ortofotol Maa-ameti geoportaalist. Mõõtkava 1:20 000
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Vahetult taotletava uuringuruumi piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid
tehtud, kuid pinnakatte geoloogilise baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) andmetel
levivad uuringuruumi piirkonnas liustikujõelised setted – eriteralised liivad (joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte pinnakattesetete geoloogilisest baaskaardist Maa-ameti
geoportaalist. Taotletav uuringuruumi teenindusala jääb rohelise värviga markeeritud
alale, kus levivad erineva terajämedusega liustikujõelised setted – liiv ja kruus.
Teenindusalale lähimal, Raudoja liivamaardlal asuva Raudoja liivakarjääri piires on
geoloogilisi uuringuid tehtud 2006. aastal (EGF 7784). Sarnaselt Raudoja
liivakarjääriga asub ka taotletav uuringuruum liustikujõelise tekkega Raudoja–Kemba
deltal, kuhu mandriliustiku serva sulamisel kuhjusid erineva terajämedusega liivad.
Kasuliku kihi moodustab eriteraline liiv, mille lasundis suureneb ülalt alla
kruusafraktsiooni sisaldus. Kasuliku kihi paksus ulatub Raudoja liivakarjääri alal
seitsme meetrini. Lasund jääb nii põhjaveetasemest kõrgemale kui ka madalamale.
Kasulikule kihile on lamamiks savi või saviliivmoreen, kattekihi moodustab õhuke
kasvukiht.
Raudoja liivakarjääri, samuti ligikaudu 1,1 km kaugusele jääva Poolvahe II
liivakarjääri materjali on edukalt kasutatud teede ehituses ja ehitustöödel. Poolvahe II
liivakarjääri materjal on maardlate registri arvel ehitusliivana, Raudoja liivakarjääri
materjal on ümber hinnatud täiteliivaks.
Maavara esinemine Raudoja III uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad,
kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused
selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Geoloogiliste uuringutööde
läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks“.
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava
vajadus
Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava.
Setendite uurimiseks kavatsetakse Raudoja III uuringuruumi teenindusalale rajada
kuni 22 kaevandit. Juhul kui kaevanditega kasulikku kihti ei läbita ja materjali
terastikuline koostis seda võimaldab, rajatakse samadesse kohtadesse sügavamad
puuraugud. Kaevanditest ja puurmaterjalist võetakse proovid materjali
granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist,
proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist (kui vett esineb) kaevandid ning puuraugud
likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse.
Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija
ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet.
Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse
topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Välitööde tegemisel
järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ekskavaatorit ja puuragregaati. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid
materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide
võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju
looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast
müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist
kahjustaksid.
Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi
viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt
Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või
puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute
läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku
tagasi.
Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse
seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate
keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri
09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa
taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning
taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks
MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga
kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise,
müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6
kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel
uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev
veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on
kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel
lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded
varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja
määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“.
Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad
(Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2).
Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra
piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB.
Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori)
müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu
10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning
mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus:
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel,
et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB.
Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB
100 60
200 54
300 50
400 48
500 46
Raudoja III uuringu puhul jäävad lähimad elamud ligikaudu poole kilomeetri
kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline
(tegevus toimub 2– 3 tööpäeva jooksul päevasel ajal) müra sealset elukeskkonda
negatiivselt ei mõjuta. Lisaks jääb uuringuruumi teenindusalade ja elamute vahelisele
alale võimalikke mürahäiringuid summutav mets.
Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt
tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need
vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse
tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on
looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja
puuraukude rajamisel ega likvideerimisel.
Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga
vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on
tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba
valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga
ümbruskonnale ei kaasne.
Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav
tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda
reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase
saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata.
Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele.
Natura 2000 võrgustiku lähim Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piires asuv loodus- ja
linnuala jääb uuringuruumi teenindusalast 4 km kaugusele ida poole. Arvestades
geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul
igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga.
Geoloogilise uuringuga kaasnev ekskavaatoriga kaevandite rajamine ja vajadusel
nendesse asukohtadesse (pärast kaevandite täitmist ja tasandamist) hiljem puuraukude
rajamine ei kahjusta mingilgi määral piirkonna rohevõrgustiku toimimist.
Geoloogilise uuringu välitööd on väga lühiajalised, kestus vaid kaks–kolm päeva ja
tegevus viiakse läbi vaid tööpäevadel ajavahemikul kell 8–17. Kuna metsloomade
aktiivsem liikumine toimub enamasti öisel ajal, siis ei segata mingilgi määral nende
tavaelu. Uuringupunkte kavatsetakse rajada kuni 22. Nende paiknemise tihedus on
väike, rajamise aeg lühike ja seega pole tegemist intensiivse häiringuga.
06.05.2024
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Geoloogilise uuringuloa taotleja:
Krister Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/
Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
JÄ
73.4
14001:002:0758
dla
GA
14001:002:0841 oi
eeh
L
Anija metskond 107 42.6 SOODLA J
AJ
50.2 71.3
Raudoja veehoidla v
Raudoja liivamaardla a
dl
65.1
o
14001:002:2160
Soodla
Raudoja So
Üleoja 74.3
14001:002:2830 50.6
Piibelehe 58.4
54.7 62.7
Raudoja vh
14001:002:2670 54.4
Rebase 49.6
14101:001:1037
Kolga metskond 81 Lilli 61.7
Ru
14001:002:2300 53.9
un
Purikapõllu Ra
oj
do u
a
56.8
ja
Mustjõe metsate
Soodla-Aavoja kanal Raudoja III
50.7 68.8 uuringuruumi
56.8
50.4
52.7 teenindusala
Aruoja
e nr
57.1
58.7 62.4
1401036
67.9
Looküla
Maaparandushoiu-ala
ja
(4108680010150001) Iduo 67.1
14101:001:1037 47.3
v 6582800 Kolga metskond 81 53.7
58.5
58.0
584000
KEHRA Ülejõe
51.9
53.3
1
7 66.3
65.3
62.0
Kehra Aruoja 63.5
Alus: Eesti Baaskaart, leht 6344
14001:002:1844 2
Pirga v v v
14001:002:0759 v v 3
v
Anija metskond 108 14001:003:0318
Anija metskond 106
14101:001:1037
14101:001:1037 Raudoja III uuringuruumi teenindusala
Kolga metskond 81
Kolga metskond 81 nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m
4 Nr X Y
v v v
1 6582709,86 584208,27
2 6582619,00 584265,37
14101:001:1037 3 6582387,62 584303,76
Kolga metskond 81 4 6582211,53 584381,88
5 6581637,06 584406,21
Maaparandushoiu-ala 6 6581745,97 584164,41
(vid 4108680010010004) 7 6582700,10 584076,69
Pindala 22,66 ha
v v v
LEPPEMÄRGID
1 2
Raudoja III uuringuruumi 14101:001:1037 Katastriüksuse tunnus,
teenindusala piir, Kolga metskond 81 lähiaadress, piir
nurgapunkt, nr
4 3
Kavandatud kaevandi/puuraugu Raudoja liivamaardla nr 819 piir ülevaatekaardil
6581800 v v v orienteeruv asukoht
584000
Maaparandushoiu-ala piir
6
Vikipalu uuringuruumi teenindusala piir
Ranna või kalda piiranguvööndi piir
Kasutatud materjalid:
Katastriüksuste piirid Maa-ametist.
Maaparandushoiu-ala 5
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
(4108680010150001)
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
6581600 v
584400
RAUDOJA III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:5000 Graafiline lisa 1
Töö: Raudoja III geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 24-768
0 50 100 200 m
Asukoht: Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla
14001:002:0408 Tellija: Krüüdneri Karjäär OÜ Näituse 21, 50409 Tartu Tellija esindaja: Krister Kaasik
Anija metskond 33 e-mail:
[email protected], tel. 5071563
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Mai
0m 200 m Liiva 41, 50303, Tartu 2024
Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
-
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Krüüdneri Karjäär OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Näituse 21,
10698390 Tartu 50409
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Raudoja
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 819
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Raudoja III
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Anija
vald, Raudoja küla, Kolga metskond 81 mü (14101:001:1037)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 22,66
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: liiv, kruus
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 450 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 30 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 15
6.3. Puuraukude arv: kuni 22
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 22
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka
purunemiskindluse (LA katse) määramiseks
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Krister Kaasik Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Krüüdneri Karjäär OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Krister Kaasik
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ
Registrikood / Isikukood 14346587
Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg 30.05.2024
Uuringuruumi andmed
Nimetus Raudoja III
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 22.66
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0141 Anija vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Raudoja
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 819
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³
Kruus, Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³
ehituskruus
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 15
Puuraukude arv 22
Uuringukaeveõõnte arv 22
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_RAUDOJA_III.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_RAUDOJA_III_GULT_PLAAN.asice
Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip
Lisa 4: GULT_VORM_RAUDOJA_III.pdf
Krüüdneri Karjäär OÜ
RAUDOJA III GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Raudoja küla
Anija vald, Harju maakond
2024
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
Krüüdneri Karjäär OÜ taotleb Raudoja III uuringuruumi geoloogilise uuringu luba
(loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile
[email protected])
Harjumaal Anija vallas, riigi omandis oleval maaüksusel Kolga metskond 81
(katastritunnus 14101:001:1037). Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on
22,66 ha. Teenindusala jääb Raudoja liivamaardlast nr 819 ligikaudu 0,9 km lõuna
poole.
Taotletava uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis
levivate setete (liiv, kruus) maht ja kvaliteet. Krüüdneri Karjäär OÜ soovib kasutada
Raudoja III uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (liiv, kruus) piirkonna teede
ehitusel ja ehitustöödel, madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva esinemise
korral ka betoonitehaste varustamiseks betooniliivaga ning maanteede ehitusel
filtreerivate kihtide rajamiseks.
Siinjuures tuleb märkida, et alles geoloogiliste uuringute läbiviimisel selgub, kas
uuringuruumi piires esineb kvaliteetset ehitusliiva ja/või kruusa. Kuivõrd geoloogiline
uuring võib anda ka negatiivse tulemuse, st kaevandamiseks sobilikku maavara ei
leidu, või ei võimalda mäenduslikud, keskkonna- või sotsiaalsed tingimused seda
kasutusele võtta, siis ka negatiivsete tulemuste korral annab uuring teavet piirkonna
geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja keskkonnatingimuste kohta.
Raudoja III uuringuruumis ehitusmaavarade varude uurimine ja arvelevõtmine
vastab igati riigi huvidele, kindlustades piirkonna varustuskindlust ka pikemas
perspektiivis.
Samas on riigi maal asuvate ehitusmaavarade (kruus, liiv) kasutuselevõtt
atraktiivne ka kohalikule omavalitsusele, sest valdav enamus (üle 70%) nende
maavarade kasutamise ressursitasust laekub kohalikule omavalitsusele. Lisaks
tuleb märkida, et Kliimaministeeriumil on väljatöötamisel häiringutasude
süsteem, st sarnaselt tuulikute tegevusega kaasnevate häiringute
kompenseerimiseks kavatsetakse seda teha ka maavarade kaevandamise puhul –
hüvitist hakatakse maksma karjääride naabruses elavatele inimestele ja
kogukondadele.
Taotletav uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1) jääb riigi metsamaale ja
piirneb riigi metsamaaga. Ligikaudu 15 m kaugusele lääne poole jääb Mustjõe
metsatee. Metsateest lääne pool asub metsa maaparandussüsteem. Vahetult lõuna
poolt piirneb taotletav teenindusala Vikipalu uuringuruumi teenindusalaga.
Maapind teenindusala piires ulatub 70 m abs. kõrguseni, jäädes ümbritseval alal
valdavalt 65 m abs. kõrguse tasemele. Ümbritsev metsa ala on kraavitatud.
Teenindusalast ligikaudu 0,5 km kaugusele põhja poole jääb Raudoja veehoidla, kus
veetase on ligikaudu 57 m abs. kõrgusel.
Lähimad elamud Ülejõe, Piibelehe, Rebase ja Purikapõllu maaüksustel jäävad
teenindusala piirist ligikaudu poole kilomeetri kaugusele põhja poole. Teenindusala ja
elamute vahelisele alale jääb metsamaa.
Teenindusala piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid, samuti ei asu seal ega
lähiümbruses kaitsealasid ega kaitsealuseid üksikobjekte. Ülevaate taotletava Raudoja
III uuringuruumi teenindusala asukohast ja piirkonna rohevõrgustikust
(metsamaadest) annab joonis 1. Piirkond on metsarikas ja maavarade geoloogiline
uuring ei pärsi piirkonna rohevõrgustiku toimimist.
Soodla veehoidla
Jägala - Käravete tee
Raudoja veehoidla
0 km 0,5 km
Ülevaade Raudoja III uuringuruumi teenindusala (piiritletud kollase joonega) piirkonnast 2022. a juunikuu ortofotol Maa-ameti geoportaalist. Mõõtkava 1:20 000
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Vahetult taotletava uuringuruumi piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid
tehtud, kuid pinnakatte geoloogilise baaskaardi (mõõtkavas 1:50 000) andmetel
levivad uuringuruumi piirkonnas liustikujõelised setted – eriteralised liivad (joonis 2).
Joonis 2. Väljavõte pinnakattesetete geoloogilisest baaskaardist Maa-ameti
geoportaalist. Taotletav uuringuruumi teenindusala jääb rohelise värviga markeeritud
alale, kus levivad erineva terajämedusega liustikujõelised setted – liiv ja kruus.
Teenindusalale lähimal, Raudoja liivamaardlal asuva Raudoja liivakarjääri piires on
geoloogilisi uuringuid tehtud 2006. aastal (EGF 7784). Sarnaselt Raudoja
liivakarjääriga asub ka taotletav uuringuruum liustikujõelise tekkega Raudoja–Kemba
deltal, kuhu mandriliustiku serva sulamisel kuhjusid erineva terajämedusega liivad.
Kasuliku kihi moodustab eriteraline liiv, mille lasundis suureneb ülalt alla
kruusafraktsiooni sisaldus. Kasuliku kihi paksus ulatub Raudoja liivakarjääri alal
seitsme meetrini. Lasund jääb nii põhjaveetasemest kõrgemale kui ka madalamale.
Kasulikule kihile on lamamiks savi või saviliivmoreen, kattekihi moodustab õhuke
kasvukiht.
Raudoja liivakarjääri, samuti ligikaudu 1,1 km kaugusele jääva Poolvahe II
liivakarjääri materjali on edukalt kasutatud teede ehituses ja ehitustöödel. Poolvahe II
liivakarjääri materjal on maardlate registri arvel ehitusliivana, Raudoja liivakarjääri
materjal on ümber hinnatud täiteliivaks.
Maavara esinemine Raudoja III uuringuruumi piires, selle kvaliteedinäitajad,
kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused
selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Geoloogiliste uuringutööde
läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr
52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded
ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta
maavarana arvelevõtmiseks“.
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava
vajadus
Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava.
Setendite uurimiseks kavatsetakse Raudoja III uuringuruumi teenindusalale rajada
kuni 22 kaevandit. Juhul kui kaevanditega kasulikku kihti ei läbita ja materjali
terastikuline koostis seda võimaldab, rajatakse samadesse kohtadesse sügavamad
puuraugud. Kaevanditest ja puurmaterjalist võetakse proovid materjali
granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist,
proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist (kui vett esineb) kaevandid ning puuraugud
likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse.
Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija
ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet.
Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse
topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Välitööde tegemisel
järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt
korras ekskavaatorit ja puuragregaati. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid
materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide
võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju
looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast
müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist
kahjustaksid.
Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi
viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt
Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või
puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute
läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku
tagasi.
Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse
seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate
keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri
09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa
taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning
taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks
MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga
kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise,
müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6
kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel
uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev
veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on
kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel
lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri
määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded
varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja
määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded
varustusele“.
Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad
(Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2).
Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra
piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB.
Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori)
müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu
10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning
mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus:
Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel,
et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB.
Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB
100 60
200 54
300 50
400 48
500 46
Raudoja III uuringu puhul jäävad lähimad elamud ligikaudu poole kilomeetri
kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline
(tegevus toimub 2– 3 tööpäeva jooksul päevasel ajal) müra sealset elukeskkonda
negatiivselt ei mõjuta. Lisaks jääb uuringuruumi teenindusalade ja elamute vahelisele
alale võimalikke mürahäiringuid summutav mets.
Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt
tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need
vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse
tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on
looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja
puuraukude rajamisel ega likvideerimisel.
Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga
vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on
tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba
valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga
ümbruskonnale ei kaasne.
Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav
tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda
reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase
saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata.
Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele.
Natura 2000 võrgustiku lähim Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala piires asuv loodus- ja
linnuala jääb uuringuruumi teenindusalast 4 km kaugusele ida poole. Arvestades
geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul
igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga.
Geoloogilise uuringuga kaasnev ekskavaatoriga kaevandite rajamine ja vajadusel
nendesse asukohtadesse (pärast kaevandite täitmist ja tasandamist) hiljem puuraukude
rajamine ei kahjusta mingilgi määral piirkonna rohevõrgustiku toimimist.
Geoloogilise uuringu välitööd on väga lühiajalised, kestus vaid kaks–kolm päeva ja
tegevus viiakse läbi vaid tööpäevadel ajavahemikul kell 8–17. Kuna metsloomade
aktiivsem liikumine toimub enamasti öisel ajal, siis ei segata mingilgi määral nende
tavaelu. Uuringupunkte kavatsetakse rajada kuni 22. Nende paiknemise tihedus on
väike, rajamise aeg lühike ja seega pole tegemist intensiivse häiringuga.
06.05.2024
Koostaja:
Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ
diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Geoloogilise uuringuloa taotleja:
Krister Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/
Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige
Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile
[email protected]
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
JÄ
73.4
14001:002:0758
dla
GA
14001:002:0841 oi
eeh
L
Anija metskond 107 42.6 SOODLA J
AJ
50.2 71.3
Raudoja veehoidla v
Raudoja liivamaardla a
dl
65.1
o
14001:002:2160
Soodla
Raudoja So
Üleoja 74.3
14001:002:2830 50.6
Piibelehe 58.4
54.7 62.7
Raudoja vh
14001:002:2670 54.4
Rebase 49.6
14101:001:1037
Kolga metskond 81 Lilli 61.7
Ru
14001:002:2300 53.9
un
Purikapõllu Ra
oj
do u
a
56.8
ja
Mustjõe metsate
Soodla-Aavoja kanal Raudoja III
50.7 68.8 uuringuruumi
56.8
50.4
52.7 teenindusala
Aruoja
e nr
57.1
58.7 62.4
1401036
67.9
Looküla
Maaparandushoiu-ala
ja
(4108680010150001) Iduo 67.1
14101:001:1037 47.3
v 6582800 Kolga metskond 81 53.7
58.5
58.0
584000
KEHRA Ülejõe
51.9
53.3
1
7 66.3
65.3
62.0
Kehra Aruoja 63.5
Alus: Eesti Baaskaart, leht 6344
14001:002:1844 2
Pirga v v v
14001:002:0759 v v 3
v
Anija metskond 108 14001:003:0318
Anija metskond 106
14101:001:1037
14101:001:1037 Raudoja III uuringuruumi teenindusala
Kolga metskond 81
Kolga metskond 81 nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m
4 Nr X Y
v v v
1 6582709,86 584208,27
2 6582619,00 584265,37
14101:001:1037 3 6582387,62 584303,76
Kolga metskond 81 4 6582211,53 584381,88
5 6581637,06 584406,21
Maaparandushoiu-ala 6 6581745,97 584164,41
(vid 4108680010010004) 7 6582700,10 584076,69
Pindala 22,66 ha
v v v
LEPPEMÄRGID
1 2
Raudoja III uuringuruumi 14101:001:1037 Katastriüksuse tunnus,
teenindusala piir, Kolga metskond 81 lähiaadress, piir
nurgapunkt, nr
4 3
Kavandatud kaevandi/puuraugu Raudoja liivamaardla nr 819 piir ülevaatekaardil
6581800 v v v orienteeruv asukoht
584000
Maaparandushoiu-ala piir
6
Vikipalu uuringuruumi teenindusala piir
Ranna või kalda piiranguvööndi piir
Kasutatud materjalid:
Katastriüksuste piirid Maa-ametist.
Maaparandushoiu-ala 5
Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
(4108680010150001)
Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
6581600 v
584400
RAUDOJA III UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
M 1:5000 Graafiline lisa 1
Töö: Raudoja III geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 24-768
0 50 100 200 m
Asukoht: Harju maakond, Anija vald, Raudoja küla
14001:002:0408 Tellija: Krüüdneri Karjäär OÜ Näituse 21, 50409 Tartu Tellija esindaja: Krister Kaasik
Anija metskond 33 e-mail:
[email protected], tel. 5071563
MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Mai
0m 200 m Liiva 41, 50303, Tartu 2024
Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
-
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM
1. Taotleja 1.1. Nimi: Krüüdneri Karjäär OÜ
1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Näituse 21,
10698390 Tartu 50409
2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Raudoja
2.2. Maardlaosa nimetus: -
2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 819
3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Raudoja III
3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Harju maakond, Anija
vald, Raudoja küla, Kolga metskond 81 mü (14101:001:1037)
3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 22,66
4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: liiv, kruus
4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus
4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid
ja ühik; 450 tuh.m3
keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 30 tuh.m3
5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ
teostaja
5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303
6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne
iseloom ja maht
tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ]
6.2. Uurimissügavus, m: kuni 15
6.3. Puuraukude arv: kuni 22
6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 22
6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides
6.6. Geofüüsikalised tööd: -
elektromeetria, km
gravimeetria, km
6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline
mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka
purunemiskindluse (LA katse) määramiseks
6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole
6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat
7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud
juhul [-]
/allkirjastatud digitaalselt/
Loa taotleja: Krister Kaasik Krüüdneri Karjäär OÜ juhatuse liige