dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Tallinna vangla
ÜldkäskkiriAvalik

MUUDETUD Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud "Tallinna Vangla kodukord" ja "Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri" muutmine

Tallinna vangla · 1. aprill 2025
Viit
1-1/1-25/46
Registreeritud
1. aprill 2025
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Üldkäskkirjad
Toimik
1-1/2025
Vastutaja
Tiia Kruusmaa

Failid

  • 📎1-11-2546 01.04.2025 Üldkäskkiri.asice923 KB
  • 📎Tallinna Vangla kodukord al 01.04.2025.pdf1009 KB
  • 📎Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri al 01.04.2025.pdf613 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46 Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud "Tallinna Vangla kodukord" ja "Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri" muutmine Vangistusseaduse § 105 lg 3 ja justiitsministri 06.12.2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 3 lg 2 p 7 alusel: 1. Muudan Tallinna Vangla direktori 22.11.2018. a käskkirjaga nr 1-1/18/88 kinnitatud „Tallinna Vangla kodukord“ (edaspidi Kodukord) ja „Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri“ (edaspidi Seletuskiri) järgmiselt: 1.1. Muudan Kodukorra punkti 1.2. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.2. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna Vanglas kinni peetavatele isikutele (kinnipeetavatele, vahistatutele, arestialustele, muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikutele), Tallinna Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele.“ 1.2. Muudan Kodukorra punkti 1.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.3. Mõistet kinnipeetav kasutatakse arestialuse ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isiku, vahistatu ning kinnipeetava ühise nimetusena. Kodukorra kohaldamisel arvestatakse arestialuste ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikute ning vahistatute suhtes õigusaktides toodud erisustega.“ 1.3. Muudan Kodukorra punkti 8.9. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.9. Vahistatu ja arestialune võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmises koguses:“ 1.4. Muudan Kodukorra punkti 8.13.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.13.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele.“ 1.5. Muudan Kodukorra punkti 11.6.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav (v.a arestialune) kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt pesupesemine, koopiate tegemine jne.“ 1.6. Täiendan Seletuskirja punkti 11.6.1. järgmise selgitusega: „ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel teenuste eest tasuda.“ 1.7. Muudan Kodukorra punkti 11.7.1. esimest lauset ja sõnastan selle järgmiselt: „11.7.1. Kinnipeetav (v.a arestialune) saab vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, kanda raha perekonnaliikmetele jm).“ 1.8. Täiendan Seletuskirja punkti 11.7.1. järgmise selgitusega: „ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel pangaülekandeid teha.“ 1.9. Täiendan Kodukorra punkti 12.1.3. teise lausega järgmises sõnastuses: „Arestialusel, v.a distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel, on õigus taotleda ühes kalendrikuus kuni neli lühiajalist kokkusaamist. “ 1.10. Täiendan Seletuskirja punkti 12.1.3. järgmise selgitusega: „ […] Vastavalt VangS § 87 lõikele 1 võimaldatakse arestialusele järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega. Lühiajalist kokkusaamist ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.“ 1.11. Lisan Kodukorda punkti 13.2.8. järgmises sõnastuses: „13.2.8. Punktides 13.2.1.−13.2.7. sätestatu ei kohaldu arestialustele.“ 1.12. Lisan Seletuskirja punkti 13.2.8. järgmise selgitusega: „13.2.8. Vastavalt VangS § 88 lõikele 3 ei võimaldata arestialusele lühiajalist väljaviimist.“ 1.13. Muudan Kodukorra punkti 15.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „15.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku vahendusel graafiku alusel, vastavalt VangS § 48 lg 11 sätestatule ja arvestades Vangla määratletud ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid.“ 1.14. Lisan Seletuskirja punkti 15.1. järgmise selgituse: „ […] Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei võimaldata arestialusele sisseostude tegemist.“ 1.15. Lisan Kodukorda punkti 12.4. järgmises sõnastuses: „12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel 12.4.1. Vangla võimaldab tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord kuus kestvusega vähemalt 1 h. Videokokkusaamisi võimaldatakse üldjuhul ajavahemikul kell 08.30−19.30 vastavalt üksuse töökorraldusele, v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal. 12.4.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses märgitud kokkusaamise aega. 12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. 12.4.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise lubamiseks. 12.4.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid: 12.4.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui videokokkusaamiseks ettenähtud ruumis. 12.4.5.2. Vanglaametnikul nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti. 12.4.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera vaateväljas ja kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav taotlenud ega vanglaga kooskõlastanud; 12.4.5.4 Videokokkusaamise ajal on keelatud:  kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele;  edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega;  eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas üldtunnustatud moraalinormidega;  tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida kokkusaamise ajal joobeseisundis; 12.4.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada, fikseerida sündmus ja algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.“ 1.16. Lisan Seletuskirja punkti 12.4 järgmise selgitusega: „12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel. 12.4.1. Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb VangS § 24 lõikest 1 ja VSkE § 522 lg 1 punktist 3. Kuna vanglateenistus saab telesilla vahendusel kohtumist võimalda üksnes turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral, võib isikute ring, kellega kinnipeetaval telesilla vahendusel kokkusaamist võimaldatakse, olla mõnevõrra piiratum isikute ringist, kellega kinnipeetaval on võimalik kohtuda tavakorras toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste raames. 12.4.1. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg ja kestvus. Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h. 12.4.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra. 12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et oleks võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist. 12.4.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab eelnevalt kokkusaamise lubamist. 12.4.5. Telesilla vahendusel toimuvad kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb telesilla vahendusel toimuva kokkusaamise korral järgida. 12.4.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine lõpetada ja algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus.“ 1.17. Muudan Kodukorra lisa 1.3. ja kehtestan päevakava järgmiselt: „ V-hoones arestialusena viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 11.45 Vaba aeg 08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 15.00 – 17.30 Vaba aeg 17.45 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 19.55 Vaba aeg 19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa) 20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen 22.00 – 06.00 Öörahu“ 1.18. Muudan Kodukorra lisa 1.4. ja kehtestan päevakava järgmiselt: „V-hoone meditsiinikambris viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 17.00 Vaba aeg 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 17.05 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 22.00 – 06.00 Öörahu“ 1.19. Asendan Kodukorra lisa 10 „Taotlus kokkusaamiseks“ blanketi käesolevale käskkirjale lisatud blanketiga. Põhjendused: Muudatused Kodukorra ja Seletuskirja punktides 1.2., 1.3., 8.9., 8.13.1., 11.6.1. 11.7.1., 12.1.3., 13.2.8. ja 15.1. ning Kodukorra lisades 1.3. ja 1.4. tingib asjaolu, et alates 01.04.2025 osutab Tallinna Vangla lühiajalise kinnipidamise teenust, mis tähendab, et lisaks vahistatutele ja kinnipeetavatele paigutatakse Tallinna Vanglasse edaspidi ka arestialuseid, distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi, ohu tõrjeks kinnipeetud isikuid ja kriminaalmenetluses kahtlustatavana kinnipeetud isikuid. Kodukorda ja seletuskirja lisatav punkt 12.4. sätestab telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste täpsema korra. Telesilla vahendusel lühilist kokkusaamist on õigus taotleta arestialustel, vahistatutel ja kinnipeetavatel. Kodukorra lisa 10 „Taotlus kokkusaamiseks“ blankett asendatakse, sest erinevalt varasemast ei pea kokkusaajad enam andma nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Edaspidi on blanketil kajastatud vaid teavitus, et taotluse menetlemisel töödeldakse kokkusaajate isikuandmeid. 2. Käskkiri jõustub 01.04.2025. 3. Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonna teabehaldusteenistusel edastada käskkiri elektrooniliselt Tallinna Vangla teenistujatele. Üksuste juhtidel korraldada käskkirja tutvustamine Tallinna Vangla kinnise vangla kinni peetavatele isikutele. Käskkirjaga mittenõustumisel võib Tallinna Vangla kaudu esitada alates muudatuse jõustumisest 30 päeva jooksul Justiitsministeeriumile vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Juhul, kui vaie jääb rahuldamata, tähtaegselt lahendamata või see tagastatakse, on võimalik esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Andreas Kliimant Direktor Tallinna Vangla kodukorra Lisa 10 TAOTLUS KOKKUSAAMISEKS Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg/ isikukood: Kambri number: Kokkusaamise liik: (teha märge õigesse lahtrisse) Lühiajaline kokkusaamine Lühiajaline kokkusaamine vaheseinata Pikaajaline kokkusaamine 1. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane vm): Sünnikoht: Sünniaeg/ isikukood: Aadress: Telefoninumber, e-mail: Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev: 2. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane vm): Sünniaeg/ isikukood: Aadress: Telefoninumber, e-mail: Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev: Kokkusaamisel on kaasas lapsed (ees- ja 1. perekonnanimi, isikukood): 2. 3. Kuni 2-aastasele lapsele pikaajalisele kokkusaamisele vajalik mõistlikus koguses toit ja hügieenitarbed (RPA pulber, purgipüree, mähkmed, talk, lutt jms): Soovitav kokkusaamise aeg: (märkida kaks erinevat aega) …. . ………………. 20… . a kell ………. või …. . ………………. 20… . a kell ………. Kokkusaamise põhjus: Taotluse esitaja allkiri ja kuupäev: Inspektor-kontaktisiku seisukoht Luban/ Ei luba: Põhjendus: Pikaajalise kokkusaamise korral märge eelneva kokkusaamise toimumise kohta ning kokkusaamise piirangute kohta: Nimi, allkiri ja kuupäev: Kokkusaamise korraga olen tutvunud 1. Kokkusaaja allkiri (allkirjastatud digitaalselt) 2. Kokkusaaja allkiri (allkirjastatud digitaalselt) Kuupäev: Kuupäev: NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja VangS § 1052 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid, mis on sätestatud VangS § 1055 lg-s 5. Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukord Muudetud käskkirjadega: 14.03.2019 nr 1-1/19/14 14.03.2019 nr 1-1/19/18 07.10.2019 nr 1-1/19/67 20.12.2019 nr 1-1/19/79 03.04.2020 nr 1-1/20/14 29.09.2020 nr 1-1/20/46 20.06.2021 nr 1-1/21/34 25.02.2022 nr 1-1/22/22 06.06.2022 nr 1-1/22/58 09.06.2022 nr 1-1/22/61 28.09.2022 nr 1-1/22/82 31.03.2023 nr 1-1/23/29 10.01.2024 nr 1-1/24/3 23.02.2024 nr 1-1/24/15 18.06.2024 nr 1-1/24/40 28.09.2024 nr 1-1/24/68 29.10.2024 nr 1-1/24/79 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46 Muudetud vaideotsusega: JuM 13.06.2023 nr 11-7/3437 Tallinn 2018 Sisukord 1. Üldsätted..................................................................................................................................... 4 2. Vangla territoorium ..................................................................................................................... 5 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus ........................................................................... 6 4. Liikumine vangla territooriumil .................................................................................................... 6 5. Päevakava .................................................................................................................................. 7 6. Loendus ...................................................................................................................................... 8 7. Keelatud esemed ........................................................................................................................ 8 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine ........................................................................................ 10 9. Kinnipeetava toitlustamine ........................................................................................................ 13 10. Jäätmete käitlemine .................................................................................................................. 14 11. Olmeküsimused ........................................................................................................................ 14 12. Kokkusaamised ja telefonikõned .............................................................................................. 16 13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine ........................................................................................... 19 14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) .............................. 20 15. Kinnipeetavate sisseostud ........................................................................................................ 20 16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine ................................................................... 22 17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused24 18. Usuvabaduse tagamine ............................................................................................................ 25 19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine ................................................................................ 26 20. Ametnike vastuvõtt ................................................................................................................... 28 21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine .................................................... 28 22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine ........................................................................... 28 23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused ................................................. 28 24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused.................................................................... 29 25. Tahvelarvuti kasutamine……………………………………………………………………………...30 Lisa 1.1. ................................................................................................................................................. 32 Lisa 1.2. ................................................................................................................................................. 33 Lisa 1.3. ................................................................................................................................................. 34 Lisa 1.4. ................................................................................................................................................. 35 Lisa 1.4.1 ................................................................................................................................................ 36 Lisa 1.4.2 ................................................................................................................................................ 37 Lisa 1.5. ................................................................................................................................................. 38 Lisa 1.51. ................................................................................................................................................ 39 Lisa 1.52. ................................................................................................................................................ 40 Lisa 1.53. ................................................................................................................................................ 40 Lisa 1.6. ................................................................................................................................................. 42 Lisa 1.7. ................................................................................................................................................. 43 Lisa 1.71 ................................................................................................................................................. 44 Lisa 1.72 ................................................................................................................................................. 45 Lisa 1.8. ................................................................................................................................................. 46 Lisa 1.8.1 ................................................................................................................................................ 47 Lisa 1.8.2 ................................................................................................................................................ 48 Lisa 1.9. ................................................................................................................................................. 49 Lisa 1.10. ............................................................................................................................................... 50 Lisa 1.11. ............................................................................................................................................... 50 Lisa 1.12. ............................................................................................................................................... 52 Lisa 1.13. ............................................................................................................................................... 53 Lisa 1.14. ............................................................................................................................................... 54 Lisa 1.15. ............................................................................................................................................... 55 Lisa 1.16. ............................................................................................................................................... 56 Lisa 2 …………………………………………………………………………………………………………..57 Lisa 2.1……………………… .................................................................................................................. 58 Lisa 2.2 …………………………………………………………………………………………………………..59 Lisa 3 …………………………………………………………………………………………………………..60 Lisa 4 …………………………………………………………………………………………………………..60 Lisa 5 …………………………………………………………………………………………………………..62 Lisa 6 …………………………………………………………………………………………………………..63 Lisa 7 …………………………………………………………………………………………………………..64 Lisa 8 …………………………………………………………………………………………………………..65 Lisa 9 …………………………………………………………………………………………………………..66 Lisa 10……………………………………………………………………………………………………………67 Lisa 11 …………………………………………………………………………………………………………..70 2 Lisa 12 …………………………………………………………………………………………………………..72 Lisa 13 …………………………………………………………………………………………………………..73 Lisa 14 …………………………………………………………………………………………………………..74 Lisa 15 …………………………………………………………………………………………………………...74 Lisa 16 …………………………………………………………………………………………………………..77 Lisa 17 …………………………………………………………………………………………………………..78 Lisa 18 …………………………………………………………………………………………………………..80 Lisa 19 …………………………………………………………………………………………………………..82 3 1. Üldsätted 1.1. Tallinna Vangla kodukorra (edaspidi kodukord) eesmärk on täpsustada vangistusseaduse (VangS), justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teiste õigusaktidega sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas (edaspidi vangla). Täpsustused hõlmavad eelnimetatud õigusaktidega täpsemalt reguleerimata sätteid. 1.2. Kodukord on kohustuslik täitmiseks kõigile Tallinna Vanglas kinni peetavatele isikutele (kinnipeetavatele, vahistatutele, arestialustele, muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikutele), Tallinna Vangla teenistujatele ja vanglat külastavatele isikutele. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 1.3. Mõistet kinnipeetav kasutatakse arestialuse ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isiku, vahistatu ning kinnipeetava ühise nimetusena. Kodukorra kohaldamisel arvestatakse arestialuste ja muul põhjusel seaduse alusel kinni peetud isikute ning vahistatute suhtes õigusaktides toodud erisustega. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 1.4. Eluosakond on kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoone osast moodustatud osakond. 1.5. Avatud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetav võib osakonna piires vabalt liikuda päevakavas ettenähtud ajal. 1.6. Suletud osakonna all mõistetakse osakonda, kus kinnipeetavad on suletud ööpäeva ringi oma elukambrisse, s.o vastuvõtukambrisse, lukustatud kambrisse, kartserikambrisse, meditsiinikambrisse. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 1.7. Kodukorras nimetatud graafikutega saab kinnipeetav tutvuda osakonna infokandja või üksuse ametniku vahendusel. 1.8. Kodukorra lisades toodud blankette on kinnipeetaval võimalik saada vanglateenistuse ametnikult vastavalt üksuse töökorraldusele. 1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.10. Vangla võib kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist tsiviilkohtumenetluse kaudu. 1.11. Vangla direktoril on õigus vajaduse korral oma korraldustes kodukorra täitmisest ajutiselt kõrvale kalduda. 1.12. Tallinna Vangla üldkasutatavates ruumides kasutatakse video- ja audiojälgimist. Tallinna Vangla territooriumil võib vanglateenistuse ametnik teenistusülesennete täitmisel, st mistahes seadusest tuleneva toimingu teostamisel (kambris loenduse läbiviimine, kinnipeetavate vanglasisene saatmine või ümberpaigutamine jms, v.a kinni peetava isiku täieliku läbiotsimise teostamise ajal) kasutada tema vormi külge kinnitatud kehakaamerat (mis on selgelt eristatav ja nähtav), millega teostatakse läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13. Kinnipeetav on kohustatud: 1.13.1. käituma vanglateenistujatega, vangla külastajatega ning kaaskinnipeetavatega viisakalt ning suhtlemisel järgima kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid. Kohtumisel teenistujatega ning Vanglat külastavate ametiisikutega peab kinnipeetav neid tervitama püsti seistes. Üheski vestluses, pöördumises ega muus kontekstis ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Kinnipeetava hääletoon ja kehakeel ei tohi olla agressiivsed; 1.13.2. ametniku sisenemisel kambrisse katkestama oma tegevuse ja tõusma püsti; 1.13.3. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13.4. kadunud või leitud esemest, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävimisest, rikkumisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest kohe teatama vanglateenistuse ametnikule; 1.13.5. kambri visuaalseks kontrollimiseks viibima öörahu ajal oma magamiskohal, välja arvatud WC kasutamise ajal; 1.13.6. kartserirežiimil viibides ise voodivarustuse hommikul laoruumi viima ja voodivarustuse õhtul laoruumist kambrisse tooma; 1.13.7. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13.8. kasutama kambriterminali heaperemehelikult ning mitte häirima läbi selle vanglaametnike tööd ja kaaskinnipeetavaid (nt raadio valjult kuulamine). 1.14. Kinnipeetaval on keelatud: 1.14.1. muuta ruumi või kambri sisustust (kleepida või kinnitada seintele pilte, fotosid, postreid, ikoone, kalendreid, nööre jms; panna seintele peegleid; teha iseseisvalt ehitus- ja remonditöid jne), teha kambri seintele, ehitus- ja sisustuselementidele, raamatutele ja muule Vangla varale kirjutisi ja märke, kleepida või kinnitada neile fotosid (v.a selleks ettenähtud liimtahvlile), reprosid, ajakirjade väljalõikeid, enda 4 valmistatud esemeid jms. Keelatud on katta valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ning kasutada esemeid nii, et need takistavad visuaalset kontrolli (nt lauale/riiulile/põrandale katete panemine, aknatrellidele fotode paigutamine jms); 1.14.2. kambrist või üldkasutatavast ruumist lahkumisel kaasa võtta sisustus- või varustuselemente (hari, kühvel, prügikast jne). Kinnipeetaval on keelatud visata kambrist välja või kambrisse sisse (ukse, akna või kambriluugi kaudu) mis tahes esemeid; 1.14.3. tõsta üldkasutatavates ruumides mööblit ümber ilma vanglateenistuse loata; 1.14.4. tuua kambrisse mööbliesemeid, mis ei ole kambrisisustuse nimekirjas, ning hoida kambris kinnitustest lahti tulnud või purunenud mööblit või mööbliosi. Lahtitulnud või purunenud esemest tuleb kohe teatada vanglateenistuse ametnikule ja võimaluse korral see talle üle anda; 1.14.5. ületada piirdeid, ronida või rippuda jalutusaia, eluosakonna või jalutusboksi võre/võrgu või muu konstruktsiooni küljes; avada omavoliliselt lukustatud uksi, toiduluuke, riive, takistada uste sulgumist või fikseerumist, olla vahetult kambri vaateava ees ning vajutada ilma mõjuva põhjuseta väljaspool oma elukambrit ükskõik millisele nupule ja lülitile; (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 1.14.6. kleepida/sulgeda/riputada kambri vaateava, toiduluugi ja tualettruumi vaateava ette visuaalset järelevalvet takistavaid esemeid; 1.14.7. väljuda vanglateenistuse ametniku loata talle määratud viibimiskohast; 1.14.8. siseneda loata vanglateenistuse ametnike tööruumidesse; 1.14.9. väljuda vanglateenistuse ametniku loata eluosakondades või muudes ruumides põrandale joonitud alast; 1.14.10. viibida temale mitte ettenähtud kambris; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.11. katta, määrida või avada valgusteid; 1.14.12. kasutada füüsilist ja/või vaimset vägivalda teiste kinnipeetavate, vanglateenistujate ja muude isikute suhtes; 1.14.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.14. hõigelda, vahetada teise kinnipeetavaga valjul häälel infot, karjuda või häirida muul viisil teisi vanglas viibivaid isikuid; 1.14.15. suhelda kinnipeetavatega, kes on teises osakonnas, päevakava järgi suletud kambris või kartseris, v.a hõivetegevuse ajal. Suletud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda teises kambris oleva kinnipeetavaga. Avatud osakonnas paikneval kinnipeetaval on keelatud suhelda kinnipeetavaga, kelle liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud; 1.14.16. õhutada või kihutada teisi kinnipeetavaid toime panema õigusrikkumisi; 1.14.17. mängida kasu saamise eesmärgil laua- või muid mänge või sõlmida kihlvedusid; 1.14.18. teha endale või teisele tätoveeringuid või lubada ennast tätoveerida; 1.14.19. avada ja sulgeda omavoliliselt uksi; 1.14.20. reguleerida televiisori või raadio helitugevust nii, et see segab vanglateenistujail teenistuskohustusi täita või teisi isikuid; 1.14.21. panna WC-potti esemeid ja aineid, mis ei kuulu WC-poti sihtotstarbelise kasutamise alla; 1.14.22. omandada ja võõrandada esemeid ning aineid teistelt kinnipeetavailt, samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada; 1.14.23. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.24. katta kinni nägu (v.a vanglateenistuse korraldusel kirurgilise kaitsemaski kandmine); (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 1.14.25. pidada loomi, kalu, linde või muid elusolendeid ja/või kasvatada taimi; 1.14.26. valmistada alkoholi sisaldavaid jooke; 1.14.27. ära visata vanglariietust; 1.14.28. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.29. kasutada öörahu ajal isiklikke elektriseadmeid, v.a Kodukorra punktis 5.6. sätestatud ajavahemikus; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.30. vaadata uksesilmadesse; (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 1.14.31. kustutada/muuta/kirjutada kambriuste kõrval olevatele nimetahvlitele kantud infot; 1.14.32. eksponeerida enda kehal, riietusel või kambris ja muudes ruumides (nt eluosakonnas, jalutusalas jne) sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavaid või agressor riikide riigijuhtide kujutisi ja sümboolikat (fotod, pildid, lipud, vapid, sümbolid vms); (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 1.14.33. kinnitada kambrites olevatele liimitahvlitele või muul viisil eksponeerida (sh ka väljaspool kambrit) pilte, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid jms, mis kujutavad alasti inimkeha. (Lisatud 06.06.2022 nr 1- 1/22/58, jõust. 10.06.2022) 1.14.34. pesta vangla poolt väljastatud tekke ja patju; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 1.14.35. hoida ja/või kasutada öörahu ajal kambris telefoni või tahvelarvutit (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 5 2. Vangla territoorium 2.1. Vangla territoorium koosneb seespool vangla välispiiret asuvast maa-alast ja hoonetest. 2.2. Vangla territooriumil asuvad järgmised hooned: 2.2.1. pääslahoone, mille märgistus on A; 2.2.2. peahoone, mille märgistus on V; 2.2.3. õppe- ja köögihoone, mille märgistus on ÕP; 2.2.4. avavangla hoone, mille märgistus on AV; 2.2.5. tootmishoone, mille märgistus on TO; 2.2.6. spordihoone, mille märgistus on SP; 2.2.7. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega R, kus asub kolmas üksus; 2.2.8. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega S, kus asub teine üksus; 2.2.9. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega O, kus asub esimene üksus; 2.2.10. meeskinnipeetavate eluhoone märgistusega P, kus asub neljas üksus; 2.2.11. naiskinnipeetavate eluhoone märgistusega N, kus asub viies üksus. 2.3. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud. 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus 3.1. Vanglasse saabunud kinnipeetav paigutatakse ajutiselt enne läbiotsimist ootekambrisse tema isiklikest asjadest eraldi. Ootekambrisse lubatakse kinnipeetava soovil kaasa võtta ainult hädavajalikke tarbeesemeid. Kinnipeetav otsitakse esimesel võimalusel läbi koos täieliku lahti riietamisega. 3.2. Vanglas keelatud esemetega talitatakse VangSis ja VSkEs kehtestatud korra järgi. 3.3. Esimest korda vanglasse vastuvõtmisel läbib kinnipeetav tervisekontrolli. 3.4. Kinnipeetava isiklikud asjad kantakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu (edaspidi vangiregister) isiklike asjade nimekirja (edaspidi ühtne nimekiri). Ühtne nimekiri tehakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu ja teine säilitatakse laos. Kinnipeetava asjadest koostatud ühtsesse nimekirja ei märgita hügieenitarbeid, ajakirjandust, kirjatarbeid, sokke, sukki, sukapükse, aluspesu, sh rinnahoidjaid ja juuksekumme. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 3.5. Kinnipeetav riietub lahti ja ta otsitakse täielikult läbi. Läbiotsimisele eelneb vanglateenistuse ametniku ettepanek kinnipeetavale anda ära kõik kaasas olevad asjad, mille hoidmine on vanglas keelatud või mis ei olnud tal kaasas, kui ta esimest korda kinnipidamisasutusse saabus, või mis ei ole soetatud vangla või arestimaja vahendusel. 3.6. Vajaduse korral tehakse kinnipeetavale ning tema asjadele kohe desinfektsioon. 3.7. Läbiotsitud kinnipeetavale väljastatakse madrats, padi, tekk, 2 aluslina, padjapüür, käterätik, saunalina, kauss, kruus ja lusikas ning vanglariietus (v.a vahistatule), mille vormielementideks on 4 T-särki, 2 paari pikki pükse, 2 jakki, 2 paari lühikesi pükse, 1 jope, 1 talvemüts. Naiskinnipeetav võib soovi korral lühikeste pükste asemel saada seeliku. Kinnipeetavale, kellel puuduvad isiklik sall ja kindad, väljastatakse taotluse alusel 1 sooniksall ja 1 paar kindaid. Väljastatud vanglariietus registreeritakse vangiregistris ning kõik vormielemendid, mille numbrid ei vasta registris olevatele, võtab vanglateenistuja edaspidistel kontrollimistel kinnipeetavalt ära. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 3.8. Vanglateenistuse ametnik määrab ja otsustab kinnipeetava vanglasisese paiknemise, määrates talle kambri, voodikoha ja riiuli esemete hoidmiseks. Vanglateenistuse ametnik määrab kinnipeetavale toiduainete säilitamiseks külmkapis sahtli (laeka). 4. Liikumine vangla territooriumil 4.1. Kinnipeetavad liiguvad vanglahoonete vahel üldjuhul tunnelite kaudu, v.a spordiväljakut kasutades; kinnipeetavatest abitöölistele määratud tööülesandeid täites; kutseõppes osalemisel, mis eeldab hoonevälise õppetaristu kasutamist; hädaolukorra puhul kinnipeetavaid evakueerides. 4.2. Kinnipeetavad liiguvad vangla territooriumil vanglateenistuja loal koos vanglateenistujast saatjaga. Mitmekaupa vangla territooriumil liikudes on kinnipeetavad kohustatud liikuma kahekaupa kolonnis või vastavalt kinnipeetavaid saatva vanglateenistuja korraldusele. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 4.2.1. Kinnipeetavaid saadetakse kokkusaamisele, jalutuskäigule ja spordikompleksi (v.a vahistatu) vastavalt graafikule. 6 4.3. Väljaspool enda elukambrit on kinnipeetav (v.a vahistatu) kohustatud kandma vangla riietust ja riietuma korrektselt ning vastavalt ilmale. Vangla riietuse all võib kanda vanglateenistuse lubatud isiklikke riideid ainult tingimusel, et need ei paista vangla riietuse alt välja (välja arvatud jope, sokid ja kindad). 4.3.1. Viibides väljaspool kambrit ei tohi kinnipeetav olla ilma riieteta või palja üla- või alakehaga. 4.3.2. Kartserikaristust kandvale kinnipeetavale jopet kambrisse ei võimaldata. 4.4. Kinnipeetaval on saatmise ajal keelatud vestelda teiste kinnipeetavatega ja kõrvaliste isikutega (v.a teda saatva vanglateenistujaga), tegelda kõrvaliste tegevustega, kätelda teiste isikutega, maha visata või maast (ja ka mujalt) võtta mis tahes esemeid vanglateenistuja loata, vaadata uksesilmadesse, vajutada ükskõik mis nupule ja lülitile, kalduda ettenähtud marsruudilt kõrvale jms. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 4.5. Jalutuskäigule minnakse hooajale vastavas riietuses. Vanglateenistuse ametnikul on õigus keelata kinnipeetavale jalutuskäik, kui kinnipeetav ei ole riietatud hooaja kohaselt. Jalutuskäigule on lubatud kaasa võtta ainult käekell, kaelaskantav religioosne ese, abielusõrmus, taskurätt, kuni 0,5-liitrises plastikpudelis vett ja üks kord kuus tekk kloppimise eesmärgil. 4.6. Kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, otsustab vanglateenistuse ametnik jalutuskäigu jätkamise või katkestamise. 4.7. Kinnipeetava läbiotsimise teostamiseks annab vanglateenistuse ametnik vastavasisulise korralduse. Läbiotsimise ajaks kinnipeetav on kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed vanglateenistuse ametniku osutatud kohale. Vajaduse korral otsitakse kinnipeetav läbi koos lahti riietumisega. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) 4.8. Saatmiskavas märgitud kohtadesse minekul on kinnipeetaval lubatud kaasa võtta ainult sihtkohas vajalikke esemeid. Kinnipeetaval on saatmiskavas märgitud kohtadest tagasi tulles keelatud kaasa võtta asju, mida tal minnes kaasas ei olnud, v.a koolist kaasa antud õppematerjalid kambris õppimiseks. 4.9. Kui kinnipeetav paneb vanglasisese saatmise ajal toime distsipliinirikkumise tunnustele vastava teo, on vanglateenistujal õigus saatmine katkestada ja planeeritud tegevust mitte teostada. 4.10. Kinnipeetavale (v.a etapikinnipeetav), kes Vanglasse saabub, väljastatakse nimesilt, mida kinnipeetav on kohustatud väljaspool kambrit ja loenduse ajal kandma loetavana nähtaval kohal vangla väljastatud paelaga kaelas. Kinnipeetav on kohustatud nimesilti säilitama ka vanglasisese ümberpaigutamise korral. Töötav kinnipeetav võib nimesilti kanda tööriietuse all toidu valmistamise ja jagamise ajal ning muudel tööhõivega seotud tegevustel, kus nimesildi sattumine pöörlevate mehhanismide jms vahele võiks põhjustada mehhanismi purunemist või muud ohtu tööd teostavale kinnipeetavale. Vanglateenistuse nõudmisel peab kinnipeetav nimesilti koheselt näitama. 4.10.1. Kinnipeetava nimesildile kantakse järgmised andmed: kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, testitud riigikeeletase ja märgis isiku eluhoone kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 4.10.2. Vahistatu nimesildile kantakse järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto ja märgis isiku eluhoone kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 4.10.3. Andmete muutumise, nimesildi kasutuskõlbmatuks muutumise, kadumise vms korral, pärast mida kinnipeetaval puudub nimesilt, seal olevad andmed on loetamatud või muutunud, on kinnipeetav kohustatud viivitamatult sellest informeerima üksuse ametnikku, kes väljastab uue nimesildi. 4.10.4. Kinnipeetavale väljastatavale nimesildile võib põhjendatud vajadusel anda lisafunktsioone, nt ruumide elektroonilise läbipääsuga uste avamiseks. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 5. Päevakava 5.1. Kinnipeetav on kohustatud järgima kehtestatud päevakava (lisa 1). 5.2. Osakonnas viibival kinnipeetaval on kohustus toitlustamise ajaks ja päevakavajärgse kambriuste lukustamise ajaks minna talle määratud kambrisse ning sulgeda kambri uks. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) 5.3. Tööle, õppima, sotsiaalprogrammidesse jm saatmised toimuvad saatmiskava, peaspetsialist- korrapidaja (edaspidi korrapidaja) või inspektor-korrapidaja abi korralduse alusel. 5.4. Äratusest, öörahust, loendusest, toitlustamisest, jalutuskäigust, tööle, kooli, sotsiaalprogrammidesse jm saatmisest, kirjade vastuvõtust ja üleandmisest teavitatakse kinnipeetavaid helindussüsteemi või kambriterminali vahendusel või teavitab vahetult vanglaametnik. 5.5. Kinnipeetavate kaupluse, spordisaali, laost asjade saamine ja lattu asjade paigutamine, jalutuskäigud, pesuvahetus, kokkusaamised ning telefonikõnede võimaldamine suletud osakondades toimub graafiku alusel. Juuksuriteenuse kasutamine toimub vastavalt üksuse või osakonna töökorraldusele. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 5.6. Kaabeltelevisioon, kambritesse sisseehitatud raadio, päevavalgustus ning seinakontaktide elekter lülitatakse kambrites sisse kell 6.00 ja välja kell 22.00. Öövalgustus lülitub kambrites sisse ja välja suve- ja talveperioodidel erinevatel kellaaegadel, vastavalt automaatsele hämardusandurile. 7 Üksuse juhi otsusel lubatakse elektri, päevavalgustuse ja kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella 00.00-ni. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 5.7. Vanglateenistusel on õigus teha päevakavas vastavalt vajadusele erakorralisi ja ajutisi muudatusi (sh õigus häirida kinnipeetava und öörahu ajal, kui see on vajalik järelevalve teostamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks, öörahu rikkuva tegevuse lõpetamiseks või muul olulisel põhjusel). Kinnipeetavaid teavitatakse muudatustest eelnevalt võimaluse korral. 5.8. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 5.9. Üksuse juhi otsustusel ja tema suulise korralduse alusel võib avatud eluosakondade kambrite uksi äratusest õhtuse loenduseni mitte lukustada, kui see on töökorralduslikult vajalik või vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamiseks otstarbekas. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 6. Loendus 6.1. Teavitus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne selle algust, et kinnipeetaval oleks aega loenduseks valmistuda. Loendus toimub suletud ja avatud osakondades kambris ning vajaduse korral kinnipeetavate töökohtadel. 6.2. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ja seisma korrektselt riietatuna voodi ees või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetava voodi on korrastatud. Kinnipeetav peab loenduse ajal kandma vanglariietust (v.a vahistatu) ja nimesilti. Loenduse ajal on keelatud söömine, lugemine või muu loenduse läbiviimist segav tegevus. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022, muudetud 28.09.2024 nr 1-1/24/68 jõust. 01.10.2024) 6.3. Loenduse ajal hoiab kinnipeetav käsi külgedel. Tal on keelatud toetuda vastu seina või voodit, rääkida ilma vanglateenistuse ametniku loata või takistada loenduse läbiviimist muul viisil. Kõik kambris olevad elektriseadmed peab kinnipeetav loenduse ajaks välja lülitama. 6.4. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib kinnipeetava vastavust loenduskaardile. Vajaduse korral küsib vanglateenistuse ametnik lisaandmeid. 6.5. Loendust tegev vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit ning kambri ja kambrisisustuse tehnilist olukorda. 6.6. Pikaajalisel kokkusaamisel viibivat kinnipeetavat loendatakse pikaajalise kokkusaamise toas. Pikaajalisel kokkusaamisel viibiv kinnipeetav ei pea kinnipeetav loenduse ajal seisma korrastatud voodi kõrval. 6.7. Loenduse ajal töökohal viibivat kinnipeetavat loendatakse töökoha valvepiirkonna eest vastutava vanglateenistuse ametniku poolt töökohal. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7. Keelatud esemed 7.1. Kinnipeetavatele on lisaks VSkE §-s 641 sätestatule keelatud VangS § 15 lg 4 alusel VangS § 15 lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavad järgmised esemed: 7.1.1. vanglateenistuse vahenduseta soetatud toidu- ja maitseained, taimsed tooted, vedelad, pulbrilised, tahked jm ained (v.a arestimajast saabunud kinni peetava isiku puhul); (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.2. juhe, kaabel, pael ja muu sarnane ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a vanglateenistuse poolt või loal väljastatud järgmised esemed: • jalanõude küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael, • pael nimesildi kandmiseks, • pael ususümboolika kandmiseks, • elektriseadme kasutamiseks vajalikud juhtmed või kaablid, mis on vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel isikul kaasas olnud, pikkusega kuni 2 m, (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • riietusese, mille sees on kumm, • vahistatute riietes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael, • silmaklappide küljes olev sihtotstarbeliselt kasutatav pael/kummipael; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.3. keraamiline, klaasist või metallist ese või ese, mis neid elemente sisaldab, v.a järgmised esemed: • vangla vahendusel soetatud käekell, • kuni 8 cm pikkune ilma küüneviilita küünelõikur, • plastümbrisega taskupeegel, mille diameeter või diagonaal koos raamiga on kuni 10 cm, (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) • pintsett naiskinnipeetaval, • loa alusel väljastatud elektriseade (pardel või epilaator), • patareideta raseerija, 8 • muud vanglateenistuse vahendusel väljastatud või lubatud esemed; 7.1.4. isevalmistatud esemed; 7.1.5. närimiskumm; 7.1.6. söömiskõlbmatuks muutunud toiduained; 7.1.7. narkootilise, psühhotroopse või muu uimastava toimega aine lähteaine, sellist ainet sisaldav segu ja loodussaadus ning narkootilise- või psühhotroopse ainega immutatud ese või aine; 7.1.8. erinevatest ainetest kokku segatud vedelikud, mille koostist ei ole võimalik üheselt tuvastada; 7.1.9. ravimid, ravimtaimed, toidulisandid, vitamiinid, energiajoogid ja -padjakesed, spordijoogid ja nende valmistamiseks mõeldud ained, v.a vanglas tervishoiuteenuse osutaja töötaja (edaspidi tervishoiutöötaja) ettekirjutusel ja vanglateenistuse väljastatud ning vangla kaupluse vahendusel soetatud toidulisandid või vitamiinid; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023 ) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.10. meditsiiniline abivahend, meditsiinitarvik, -instrument, -seade, v.a tervishoiutöötaja ettekirjutusel; (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.11. liikumise abivahend, v.a tervishoiutöötaja lubatud või väljastatud; (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.12. aroomi eritav aine ja ese, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud hügieenitarbed ja puhastusvahendid; 7.1.13. WC-paber, salvrätikud, vatipadjad, puhastuslapp, -käsn jms, v.a vangla vahendusel soetatud või vanglasse kaasa võetud esemed; 7.1.14. kondoomid, v.a vanglateenistuse väljastatud; 7.1.15. sigaret, elektrooniline sigaret, suitsuvabad tubakatooted (nt närimistubakas, nuusktubakas, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas), suitsetamistarbed, tubakatoodetega seonduvad tooted (nt tubakavabad nikotiinipadjakesed); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 7.1.16. tätoveeringute tegemisel kasutatav aine, seade või ese; 7.1.17. elektrihambahari, patareidega raseerija, juukselõikusmasin jm sarnased seadmed, mida on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks, v.a epilaator või pardel; 7.1.18. kunsti- ja kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: • vangla vahendusel soetatud esemed, • koolist väljastatud esemed, • vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav lahtikäiv ja läbipaistvast materjalist sinine pastapliiats, ilma metallmehhanismita (nt vedru, metallklamber vms), värvipliiatsid ja kustutuskummita harilik pliiats. Loetletud kirjutusvahendite hulk kokku võib olla 50 tk, (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) • vanglateenistuse vahendusel soetatud kustutuskumm (1 tk), • vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja (1 tk), • kirjutuspaber ja joonistuspaber/blokk, (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1tk. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.19. kontoritehnika, v.a vangla väljastatud või vangla vahendusel soetatud kalkulaator; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 7.1.20. dokumendiregistraator, -kaaned ja kiletasku, v.a läbipaistvate pehmete kaantega dokumendimapid, mis ei sisalda metallist osi; 7.1.21. foto- ja margialbum, pildiraam; 7.1.22. perioodika ja selle väljalõiked, ristsõnaraamatud, kataloogid jm sarnased esemed, mis ei ole vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglateenistuse väljastatud, v.a vahistatutele pakiga saadetud perioodika. Välisriigi kodanikust kinnipeetavale võib saata kirja teel mõistlikus koguses tema emakeeles päevalehti ja ajakirju juhul, kui vangla ei taga kinnipeetavale tema emakeeles ajalehti või ajakirju; 7.1.23. muusikaga või 3D (õnnitlus)kaart; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.24. esemed, mille eesmärgipärane kasutamine eeldab pindade, ehituselementide vms kinnikatmist; 7.1.25. mänguasi, mängud, v.a doomino, kabe, male või nard, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel või vanglasse saabumisel kaasa võetud või mängud, mis on väljastatud vanglateenistuse poolt; 7.1.26. elektriseadmed, mille võimsus ületab 1,2 kW ning mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel või ei ole vanglasse saabumisel olnud isikul kaasas; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.27. televiisor diagonaaliga üle 61 cm (24”); (Muudetud 03.04.2020 nr 1-1/20/14, jõust. 03.04.2020) 7.1.28. toiteallikas, v.a patarei, mis on soetatud vanglateenistuse vahendusel ning ei ole rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega ja kinnipeetaval on olemas seade selle kasutamiseks; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 9 7.1.29. mittetöötav, iseparandatud, ümberehitamise tunnustega või vigastustega elektri- ja elektroonikaseade, seadme seesugune osa ning seade, mille küljest osa on eemaldatud; 7.1.30. signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio, vanglateenistuse loal väljastatud või vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor; 7.1.31. arvuti ja muu seade, millega on võimalik saada või mida modifitseerides on võimalik saada internetiühendus; 7.1.32. andmekandja ja selle lugeja, v.a paber; 7.1.33. digitaalne või elektrooniline mäng ning mängukonsool; 7.1.34. kaal; 7.1.35. riidepuu; 7.1.36. naisteriided meessoost kinnipeetavatele 7.1.37. nokamüts; 7.1.38. üle 3 cm kõrguse kontsaga, metalltugevdustega, platvormtallaga (3 cm) või muul viisil ohtlikud jalanõud ning eriotstarbelised jalanõud, v.a tööülesannete täitmiseks vanglateenistuse väljastatud või lubatud jalanõud või ortopeedilised jalanõud tervishoiutöötaja ettekirjutusel; (Muudetud 29.10.2024 nr 1- 1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.39. kandekott, (ostu) kilekott, kohver, karp, kast, kann, termotass, plastikalus vms asjade hoiustamiseks mõeldud ese, v.a järgmised esemed: (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • vanglateenistuse loal või poolt väljastatud kott; • viis paberkotti kinnipeetava isiklikuks tarbeks; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • kuni 3 läbipaistvat plastikust säilituskarpi. Ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • vanglateenistuse vahendusel soetatud veefiltreerimiskann; • vanglateenistuse vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud plastikust seebikarp, hambaharjakarp, proteesikarp; • prillikarp koos puhastuslapiga prillide olemasolul kambris ja proteesikarp proteeside olemasolul kambris. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) • vangla vahendusel soetatud toidukauba pakend kuni originaalkauba äratarvitamiseni (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 7.1.40. vihmavari; 7.1.41. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.42. päikeseprillid, v.a tervishoiutöötaja ettekirjutusel 2 paari optilisi prille (1 paar kaugele vaatamise prille ja 1 paar lugemisprille); (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.43. silmaklapid (v.a vangla kaupluse vahendusel soetatud); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.44. kõrvatropid ja -klapid; 7.1.45. palvehelmed rohkem kui 1 tk; 7.1.46. relvamakett või -imitatsioon; 7.1.47. filter, v.a vanglateenistuse vahendusel soetatud veefilter; 7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.49. sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla (v.a vangla vahendusel soetatud ühekordsed söögiriistad); (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.50. käesolevas punktis (7.1) nimetamata esemed, mille korrektne läbiotsimine on ajamahukas või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kaotada nendele ette nähtud hügieenilisuse või mille korrektse läbiotsimise tulemusena võivad esemed kergesti puruneda ning mis ei ole vanglas vajalikud või teiste lubatud asjadega asendatavad; 7.1.51. riideesemed ja jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või ei ole väljastatud vanglateenistuse vahendusel või ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, v.a vahistatule pakiga saabunud esemed; 7.1.52. plastpudelid, mille maht kokku ületab kuus liitrit, ning pudelikorgid; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.53. riided, jalanõud või muud esemed, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks; 7.1.54. trükised, paljundused, käsikirjad vms, mis sisaldavad kirjeldusi vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise, kriminogeensete riskide hindamise või erakorraliste sündmuste lahendamise taktikatest ja metoodikast; 7.1.55. ventilaator; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.56. suveniirraha. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 10 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1. Kinnipeetaval on õigus isiklikke või temale vangla poolt antud esemeid hoida elukambris või kinnipeetavate isiklike asjade laos (edaspidi ladu). Kambris on kinnipeetaval lubatud hoida ainult esemeid, mis leiavad seal kasutamist. Kambrisse mistahes esemete kogumine, mida kinnipeetav enam ei kasuta (nt toiduainete pakendeid, mis ei sisalda originaalkaupa; paberist või fooliumist ümbrised; kasutatud margid jne), on keelatud. Laos ei hoiustata kinnipeetavate hügieeni-, kehahooldus ega puhastusvahendeid, toiduaineid, kuivaineid (sh tee ja kohv), ravimeid, süütamisvahendeid, sokke, sukki, sukkpükse, põlvikuid, aluspükse ega rinnahoidjaid. (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust 25.06.2024) 8.2. Asjade Laost väljastamiseks või Lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse (lisa 2) vanglateenistuse ametnikule ning annab ära ja saab esemed kätte graafikus märgitud väljastamise nädalal. Esemeid väljastatakse üks kord kuus. Vanglateenistuse ametnik kontrollib taotluse sisu ning otsustab asjade (v.a elektriseadmed ja vaba aja veetmise vahendid) väljastamise. Isiklikud riideesemed, mida kinnipeetav soovib taotluse alusel kambrist Lattu paigutada, peavad olema puhtad. Laol on õigus keelduda määrdunud ja halvasti lõhnavate esemete vastuvõtmisest. 8.3. Kinnipeetava paigutamisel kartserisse ladustatakse isiklikud asjad selleks ettenähtud hoiupaika. 8.4. Isiklike asjade vanglast väljaandmiseks/saatmiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse (lisa 3). 8.5. Kui kinnipeetav saadetakse Tallinna Vanglast teise vanglasse või politsei arestikambrisse, paigutatakse ümber teise kambrisse või kui ta vabaneb, peab ta võtma kambrist kaasa kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud asjad. 8.6. Kinnipeetaval on õigus hoida enda juures kambris (avatud osakonnas osakonna külmutuskapis) pandipakendit (nt plasttaara) kokku mahuga kuni kuus liitrit. Kui vangla võimaldab töökorralduslikult kinnipeetaval kasutada kaupluseteenust üks kord kuus, võib kinnipeetav eespool nimetatud pakendeid hoida eespool nimetatud kohtades kokku mahuga kuni üheksa liitrit. Siin ei arvestata seda, kui kinnipeetav ükskõik mis põhjusel kasutab kaupluseteenust vangla võimaldatust harvemini. Tühjad pakendid peab kinnipeetav vangla jäätmekäitlusele üle andma. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7. Kinnipeetaval on keelatud: 8.7.1. vangla loata isiklikke asju ära visata. Isiklike esemete äraviskamiseks ja registritest mahakandmiseks on kinnipeetav kohustatud esitama koos taotlusega mahakantavad esemed (v.a ihupesu ja sokid). Selleks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule vastavasisulise taotluse, näidates ette äravisatavad esemed. Vastavasisuline märge tehakse ka kinnipeetava ühtsesse nimekirja. Kinnipeetavale tutvustatakse muudetud ühtset nimekirja allkirja vastu. Mahakantud esemete ja taotluse sisu vastavuse eest vastutab taotluse esitanud kinnipeetav. 8.7.2. võõrandada, saata või teiste kasutusse anda isiklikuks kasutamiseks olevaid asju, samuti teistelt omandada, laenata või võtta ajutiseks kasutamiseks teistele isiklikuks kasutamiseks lubatud või peremehetuid asju (v.a kambrikaaslase loal vaadata kambris tema televiisorit või kasutada veekeedukannu). Samuti esemeid ja aineid teistele kinnipeetavatele edasi anda ning vahendada; 8.7.3. omada arestimajast saabudes esemeid, mida tal vanglast lahkudes kaasas ei olnud ning mida ta ei ole saanud arestimajas kehtiva esemete omandamise korra kohaselt; 8.7.4. viia isiklikke asju teiste kinnipeetavate kambritesse või hoida neid mujal väljaspool oma elukambrit (v.a riideid kuivamise ajal kuivatuskapis ja säilimiseks külma vajavad toiduaineid külmkapis); 8.7.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.6. omada ja kasutada omavalmistatud elektriseadmeid; 8.7.7. kääritada või hapendada toiduaineid; 8.7.8. saatmisel Vanglast teise vanglasse või politsei arestikambrisse, ümberpaigutamisel teise kambrisse või vabanemisel jätta endale kuuluvaid ja talle väljastatud esemeid osakonda, kambrisse või mõne teise isiku kasutusse ning on kohustatud kõik temale kuuluvad ja temale väljastatud esemed kaasa võtma; 8.7.9. hoida kambris rohkem kui viis isiklikku raamatut; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.10. omada rohkem toiduaineid kui kahe kaupluse korraga on võimalik osta; (Lisatud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.11. hoida enda juures äratarvitatud jookide pandipakendeid kauem kui järgmise kauplusepäevani ja tühje muid pakendeid kauem kui järgmise jäätmete ära andmise päevani. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.12. panna toiduaneid külmkapis sahtlisse, mis ei ole temale määratud. (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.8. Kinnipeetav on kohustatud kandma vangla riietust. Kinnipeetavale on lubatud järgmised isiklikud riideesemed: 8.8.1. aluspüksid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.8.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11 8.8.3. jalanõud – neli paari (kinnipeetava valikul, v.a jalgpallisaapad ja terava või kõrge kontsaga jalanõud); (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 8.8.4. pikk aluspesu – kaks komplekti. Pikka aluspesu on lubatud kanda ainult pika riietuse all, mille vangla on kinnipeetavale väljastatud. Pikk pesu ei tohi olla nähtaval riietuse alt, mille vangla on kinnipeetavale väljastanud. Pikaks aluspesuks peetakse pikkade varrukatega ja pikkade säärtega keha vastu hoidvat ning lukkudeta, nöörideta või muude lisaelementideta riideesemeid, mida ei kanta pealisriidena. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.8.5. üks paar kindaid (v.a spordikindad) ja sall 1 tk, k.a kartserikaristuse kandmise ajal. Kindaid ja salli ei ole lubatud kanda vangla siseruumides, v.a siseruumidest õue ja õuest siseruumidesse liikumisel. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.8.6. juuksekumm – mõistlikus koguses. (Lisatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020; muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.9. Vahistatu ja arestialune võib hoida kambris isiklikke riideesemeid järgmises koguses: (Muudetud 01.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 8.9.1. aluspesu – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.9.2. sokid – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.9.3. jope või nahk/teksatagi (metall või neetkaunistusteta) – üks tk; 8.9.4. kindad – üks paar (v.a spordikindad); 8.9.5. sall – üks tk; 8.9.6. pikk aluspesu – üks komplekt; 8.9.7. T-särgid – neli tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.9.8. triiksärk või pikkade varrukatega särk– kaks tk; 8.9.9. jalanõud – neli paari (vahistatu valikul, v.a jalgpallisaapad ja terava või kõrge kontsaga jalanõud); 8.9.10. lühikesed püksid – kaks paari; 8.9.11. pikk spordidress (dressipüksid ja -pluus) – kaks komplekti; 8.9.12. pikad püksid – kaks paari; 8.9.13. müts – üks tk; 8.9.14. kampsun, fliisjakk, polo või sviiter – kaks tk; 8.9.15. vest (metallkaunistusteta) – üks tk; 8.9.16. naissoost vahistatule seelik või kleit– üks tk (pikkus vähemalt põlvekõrgusel); (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.9.17. juuksekumm – mõistlikus koguses (Lisatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020; muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.10. Lisaks on naiskinnipeetavatele lubatud järgmised isiklikud riideesemed: 8.10.1. rinnahoidja – mõistlikus koguses; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.10.2. soojad sukkpüksid – kaks paari; 8.10.3. ööpesu (pidžaama või öösärk) – kaks tk; 8.10.4. (Kehtetuks tunnistatud 29.09.2020 nr 1-1/20/46, jõust. 29.09.2020); 8.10.5. peavõru, plastmassist – üks tk; 8.11. Kinnipeetaval on õigus omada kambris korraga järgmisi hügieenitarbeid: 8.11.1. šampoon – kaks pudelit; 8.11.2. palsam – kaks pudelit; 8.11.3. dušigeel – kaks pudelit; 8.11.4. seep – neli tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.11.5. tualettpaber – kaksteist rulli, 8.11.6. hambapasta – kaks tuubi; 8.11.7. proteesiliim – kaks tuubi; 8.11.8. näo-, jala- ja kehakreem – kaks tk iga eset; 8.11.9. deodorant (alkoholisisalduseta) – kaks tk; 8.11.10. habemeajamiskreem või -geel – kaks tk; 8.11.11. nõudepesuvahend – üks pudel; 8.11.12. pesupulber või -geel– kaks tk; (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.11.13. juuksehari või plastist kamm (kuni 25 cm pikk) – üks tk; 8.11.14. papist küüneviil – üks tk; 8.11.15. küünelõikur – üks tk; 8.11.16. metalli mittesisaldav kannariiv – üks tk; 8.11.17. hügieeniline huulepulk – üks tk; 8.11.18. naissoost kinnipeetavatele hügieenisidemed ja/või tampoonid kokku – mõistlikus koguses, pesukaitsmed – üks pk; 8.11.19. naissoost kinnipeetavale juuksevärv- kaks pk; 8.11.20. naissoost kinnipeetavale ripsmetušš- üks tk; 12 8.11.21. naissoost kinnipeetavale pintsett – üks tk; 8.11.22. läätsevedelik (tervishoiutöötaja loal kambris kontaktläätsede kasutamise korral) – kaks tk. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 8.11.23. hambahari – kaks tk; (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 8.11.24. ühekordne raseerija – seitse tk; (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 8.11.25. vahetatavate teradega raseerija – üks tk ja sellele mõeldud vahetatavad raseerimisterad – neli tk. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 8.11.26. hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.12. Vahistatu ja kinnipeetav võib omada kambris isiklikku plastikust pesukaussi 1 tk. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 8.13. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.13.1. 8.13.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on õigus kasutada isiklikke elektriseadmeid, mis on tehase toodang, muutmata või ümber ehitamata, töökorras, varustatud vangla turvakleebistega ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 8.13.2. Vangla ei vastuta elektriseadmete kahjustuste eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutustest või elektriseadmete tehnilistest riketest, välja arvatud kahjustused, mis on tekkinud Vangla õigusvastase tegevuse tulemusena. 8.13.3. Elektriseadmete Laost väljastamiseks on kinnipeetaval õigus esitada vormikohane taotlus (lisa 4) vanglateenistuse ametnikule. Loa andmise üle otsustab kontaktisik. Kui kinnipeetavale on antud luba elektriseadme kasutamiseks ning ta on andnud elektriseadme kambrist Lattu, siis elektriseadme kambrisse saamiseks esitab kinnipeetav taotluse Laole. Elektriseadmete kasutamise kulud katab kinnipeetav. Kui kambris on juba ühel kinnipeetaval televiisor, siis teisele kinnipeetavale televiisorit kambrisse tehniliste võimaluste puudumise tõttu ei väljastata. 8.13.4. Kinnipeetav peab talle antud elektriseadmeid kasutama elektriseadmetega kaasas olnud kasutamise juhendi järgi ning kooskõlas Kodukorra ja muude õigusaktidega, häirimata seejuures teisi kinnipeetavaid, vanglaametnike tööülesannete täitmist ning Vangla igapäevast töökorraldust. Kinnipeetav on kohustatud kasutama temale väljastatud televiisorit, veekeedukannu jms üksnes selles kambris, kuhu ta on paigutatud. 8.13.5. Kinnipeetaval on keelatud rikkuda või eemaldada elektriseadme turvakleebist, elektriseadmeid ise remontida või ümber ehitada ning tal on kohustus seadme purunemisel või turvakleebisega varustatud elektriseadmete puhul turvakleebise kasutuskõlbmatuks muutumisel seade viivitamatult ära anda. Elektriseadmed, mis on rikutud, muudetud, millel on turvakleebised rikutud, mis on ümber ehitatud või ekspluateerimisest ohtlikuks muutunud, kuuluvad äravõtmisele ja paigutatakse Lattu. 8.13.6. Kui elektriseadme kasutamise käigus tuvastatakse rikkumine või kui kinnipeetav ei ole elektriseadme kasutamisega kaasnevaid kulutusi tasunud, on vanglateenistuse ametnikul õigus elektriseade kinnipeetavalt kohe ära võtta. Kontaktisik otsustab kinnipeetavale antud elektriseadme kasutamise õiguse kehtetuks tunnistamise ning elektriseadme Lattu paigutamise. 8.13.7. Kinnipeetaval on võimalus mittetöötav olmeelektroonika saata taotluse (lisa 5) alusel ja oma kulul vangla vahendusel hooldusfirmasse remonti. 9. Kinnipeetava toitlustamine 9.1. Kinnipeetavaid toitlustatakse sotsiaalministri 31. detsembri 2002. aasta määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ alusel. 9.2. Kinnipeetavaid toitlustatakse üldjuhul kambris. 9.3. Toidujagamist teostab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all. 9.4. Toit väljastatakse toidunõudes vastavalt ettenähtud normidele kambrisse kandikul üldjuhul ukseluugi kaudu. Kinnipeetav peab talle ettenähtud toidu ise vastu võtma. Toidu võtmine edasiandmiseks teisele kinnipeetavale on keelatud. Peale toitlustamisaja lõppu korjab kinnipeetavast abitööline kambrist kandikud ja toidunõud kokku ning viib kööki pesemiseks. 9.5. Kinnipeetaval on õigus omada kambris isiklikke toidunõusid (1 kauss, 1 kruus, 1 lusikas). Kui kinnipeetav kasutab kambris isiklikke toidunõusid, peab ta need ise pesema. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 9.6. Kui kinnipeetav loobub Vangla toidust, hoitakse toitu toitlustamisaja lõpuni ja tagastatakse seejärel kööki hävitamiseks. 9.7. Toitlustamisest loobumisel esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 6), tuues ära loobumise põhjuse. Loobuda saab üksnes kõikidest toidukordadest, valikuline loobumine (nt vaid hommikusöögist) ei ole lubatud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 13 9.8. Uuesti toitlustamisele saamiseks esitab kinnipeetav selleks kirjaliku taotluse (lisa 7). Kinnipeetav saab vangla toitu uuesti alates taotluse esitamisele järgnevast toidukorrast. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 9.9. Kõik menüüs ettenähtud toiduosad väljastatakse kinnipeetavale ettenähtud toidukordade ajal, sh sepik. Kinnipeetavatel on keelatud neile väljastatud toitu (sh sepik) üle anda teisele kinnipeetavale. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 9.10. Söömine ja joomine väljaspool kambrit, kui see ei tulene Vangla töökorraldusest, on keelatud. 9.11. Kinnipeetava ajutisel lahkumisel vanglast väljastatakse talle vajadusel kuivtoidupakk. 9.12. Lisatoitlustamist vajavate isikute nimekirjad koostab vanglas tervishoiuteenuse osutaja. Meditsiinilisel näidustusel eritoitlustamise otsustab tervishoiutöötaja. Religioossetel kaalutlustel või veendumuslikel põhjustel liha/sealiha mittesisaldava toidu saamiseks pöördub kinnipeetav taotlusega kontaktisiku poole. Kui kinnipeetav taotleb liha/sealiha mittesisaldava toidu saamist religioossetel kaalutlustel, menetleb taotlust vangla kaplan. Kui kinnipeetav taotleb liha/sealiha mittesisaldava toidu saamist veendumuslikel kaalutlustel, menetleb taotlust kontaktisik. Kui kinnipeetavale on määratud liha/sealiha vaba toit meditsiinilisel, usulisel või veendusmuslikul kaalutlusel, kontrollitakse kinnipeetava kauplusest ostetud toiduainete nimestikku. Kui kinnipeetav on liha/sealiha vaba toidu võimaldamise ajal ostnud kauplusest lihatooteid, siis lõpetab Vangla talle liha/sealiha vaba toidu väljastamise. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 9.13. Pretensioonide tekkimisel toidu kvaliteedi osas on kinnipeetav kohustatud sellest viivitamatult teavitama vanglateenistuse ametnikku. Hiljem esitatud pretensioone ei rahuldata kontrollimise võimatuse tõttu. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 9.14. Töötavate ja õppivate kinnipeetavate toitlustamine toimub võimalusel töö- ja õppekohas selleks ette nähtud ruumis. Söökla abitööline tohib süüa vaid talle toidunormi järgi ettenähtud toitu. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 9.15. Kinnipeetav on kohustatud toitlustusaja lõppedes tagastama talle antud kandiku koos toidunõudega. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 10. Jäätmete käitlemine 10.1. Kinnipeetav on kohustatud liigiti koguma enda valduses olevad või enda tekitatud paber- ja papijäätmed, pakendijäätmed, segaolmejäätmed ning andma need ettenähtud ajal kambrist välja. Pakendijäätmed peab kinnipeetav enne puhastama. Vangla väljastab jäätmete sortimiseks juhendmaterjalid, tagab kambrisse kinnipeetavaile ühe kogumiskorvi olmejäätmeteks ja kontrollib jäätmete sortimist. 10.2. Enda valduses olevad kasutuskõlbmatud ja äravisatavad patareid peab kinnipeetav edastama vanglateenistuse ametnikule, kes paigutab need selleks ettenähtud kogumiskasti. 10.3. Kambrites kogutud jäätmed tõstavad kambriukse taha kambris viibivad kinnipeetavad vastavalt vanglaametniku antud korraldusele. 11. Olmeküsimused 11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1. Kinnipeetav pöördub tööpäeviti suuliselt oma probleemiga üksuse juhi määratud ametniku poole. Ametnik selgitab välja probleemi olemuse ja vajaduse korral edastab probleemi elektrooniliselt vangla muule struktuuriüksusele, Viru Vangla vanglateenistuse haldusosakonnale, vanglas tervishoiuteenuse osutajale või, kui olukord seda nõuab, laseb kirjutada ja võtab vastu kirjaliku pöördumise. Kinnipeetava pöördumine peab olema kirjutatud loetavas käekirjas, sisaldama kinnipeetava ees- ja perekonnanime, pöördumise põhjendatud sisu, kuupäeva ja allkirja. Pöördumisele kirjutab alla esitaja ning märgib esitamise kuupäeva. Pöördumine, mis ei ole esitatud blanketile, tuleb esitada üldlevinud kirjapaberi formaadis A4 (210 x 297 mm), kuid mitte väiksemas kirjapaberi formaadis kui A5 (148 x 210 mm). Kinnipeetaval on õigus esitada vanglale pöördumisi ka elektroonselt vangiportaali (VaPo) kaudu. Teabehaldusteenistus registreerib elektroonselt esitatud pöördumised ja suunab need vastavalt kuuluvusele lahendamiseks. Elektroonse pöördumise esitamisel ei ole vaja samasisulist pöördumist paberkandjal esitada. Vangla ei vahenda elektroonselt esitatud pöördumisi suhtlemisel teiste asutustega, va vanglas tervishoiuteenuse osutajaga. Teiste asutustega suhtlemisel tuleb kinnipeetaval esitada pöördumine otse adressaadile. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 11.1.2. Taotluse blankettide saamine ja täidetud blankettide vanglale üle andmine toimub vastavalt üksuse töökorraldusele. 11.1.3. Kinnipeetaval on õigus esitada pöördumisi üksnes riigikeeles ainult enda nimel. 11.1.4. Kirjalikule pöördumisele vastamise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 14 11.1.5. Suletud kambris viibimisel või muul ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel, saab kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Õiguspärase haldus- ja kohtumenetluse läbiviimiseks ning menetlusosaliste õiguste tagamiseks võib stentofonide vahendusel teostatud kõnesid salvestada. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11.1.6. Kinnipeetaval on võimalus esitada kinnises ümbrikus pöördumisi teabe- ja uurimisosakonnale, sisekontrollile ning vanglas tervishoiuteenuse osutajale. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid 11.2.1. Kinnipeetav on kohustatud tagama isikliku riietuse puhtuse. 11.2.2. Vangla kindlustab kinnipeetavale vanglateenistuse väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Kui kinnipeetaval ei ole võimalik viibida pesuvahetuse ajal oma kambris, asetab ta musta voodipesu kokkuvoldituna voodi jalutsis nähtavale kohale. Põhjendatud juhtudel on kinnipeetaval õigus taotleda padja, teki, pesu või madratsi vahetust. Selleks tuleb pöörduda pesuvahetuse päeval pesulao töötaja poole. Laotöötaja fikseerib pöördumise, otsustab visuaalse vaatluse abil padja, teki või madratsi vahetuse vajaduse ning vajadusel ja vastavalt võimalusele korraldab voodivarustuse vahetuse. 11.2.3. Vangla väljastatud vooditarvikute, käterättide, vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ning parandamine on tasuta. 11.2.4. Korraga võib anda pesemiseks kuni 50% väljastatud vanglariietusest ehk kaks T-särki, ühe paari lühikesi pükse, ühe vormijaki, ühe paari vormipükse, kootud mütsi, salli ja kindad. Jope pesemine toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte sagedamini kui üks kord poole aasta jooksul. 11.2.5. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav. Pesemisvahendeid on võimalik osta Vangla kauplusest. 11.2.6. Kinnipeetav võib vangla vahendusel anda isiklikud riided pesemiseks vanglale pesupesemisteenust osutavasse pesumajja. Teenuse eest tasub kinnipeetav oma vahenditest lepingupartneri poolt kehtestatud hinnakirja järgi. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) 11.2.7. Isiklike riiete pesemiseks pesumajas esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 8), märkides sellele teenust puudutavad kõik vajalikud andmed, kinnituse, et ta nõustub teenuse osutamise tingimustega ning nõusoleku arvata isikuarvelt maha teenuse eest tasutav summa. Taotluses peab olema märgitud taotleja nimi, isikukood või sünniaeg ja kambri number. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) 11.2.8. Pesemiseks ei võeta aluspesu, sokke, nahast ja karusnahast esemeid ning üleriideid. Üleriideid võidakse pesta erandjuhtudel, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et on teadlik esemete pesemise võimalikest tagajärgedest (eseme mõõtmete vähenemine, värvuse muutumine, materjali kortsumine). 11.2.9. Vanglariietuse vahetamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule või laotöötajale korrektselt täidetud vormikohase taotluse (lisa 14). Vanglariietust vahetama tulles peab kinnipeetav kaasa võtma kõik talle vangla poolt väljastatud vormielemendid. Vanglariietuse vahetuse vajaduse ja vahetamise aja otsustab laotöötaja, millest teavitatakse kinnipeetavat suuliselt. Vanglariietuse vahetamist saab taotleda kuue kuu möödumisel vormielemendi viimasest vahetusest. Varasem taotlemine on lubatud üksnes põhjendatud vajadusel. Infot vanglariietuse vahetuse aegade kohta vahendab kontaktisik. 11.2.10. Vanglateenistuse vahendusel on kinnipeetaval võimalik kasutada jalatsite parandamise teenust. Teenuse eest tasub kinnipeetav oma vahenditest. Jalanõude parandamiseks esitab kinnipeetav vanglateenistuse ametnikule korrektselt täidetud vormikohase taotluse (lisa 15). 11.2.11. Nakkushaiguste või parasiitide leviku tõkestamiseks korraldab vangla kinnipeetava isiklike või temale vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või hävitamise. Vangla ei vastuta esemete hävitamisega või desinfitseerimisega kaasneva kahju eest. 11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine 11.3.1. Vangla väljastab kinnipeetavale hügieenipaki, kui tema isiklikul arvel on taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul vabaks kasutuseks olnud rahasumma alla 15 euro, arvestades perioodi alg- ja lõppsaldot. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma ning alla 30 päevane periood võrdsustatakse seejuures ühe täiskuuga. Hügieenipakk väljastatakse kinnipeetavale iga kolme kuu järel. Erandjuhtudel võib taotluse alusel kinnipeetavale hügieenitarbeid väljastada hügieenitarvete väljastamisega tegelev vanglateenistuja. 11.3.2. Hügieenipakk sisaldab tualettseepi, majapidamisseepi, hambapastat, hambaharja, ühekordseid raseerijaid, šampooni ja naissoost kinnipeetavale hügieenisidemeid. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11.3.3. Kinnipeetavatele, kes on keeldunud majandustööst, ei väljastata hügieenipakki. 15 11.3.4. Kinnipeetaval, kellele on Vanglasse saabudes hügieenitarbed väljastatud, puudub enne kolme kuu möödumist õigus taotleda uusi esemeid, sh ka nendel isikutel, kes on pärast esemete väljastamist viibinud etapis. 11.3.5. Hügieenipaki saamiseks võib vähekindlustatud kinnipeetav, kellel hügieenitarbeid ei ole ja kellel puudub raha nende soetamiseks, esitada taotluse. Taotlus peab olema selgesti loetav ning sisaldama nime (trükitähtedega), sünniaega ja kambri numbrit. 11.4. Riideesemed 11.4.1. Kinnipeetaval on võimalik taotleda põhjendatud vajadusel Vanglalt riideesemeid ja jalanõusid, mis on talle Vanglas lubatud, esitades selleks korrektselt täidetud (s.h. mõõtude tabel) taotluse (lisa 9). Taotlust menetledes arvestatakse kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel kasutamiseks olnud rahalisi vahendeid ja taotletud riideesemete ja jalanõude saamise põhjendatust (vajadust). Aluspesu ja sokke väljastatakse kuni kaks paari kolme kuu jooksul. Riideesemeid ja jalanõusid ei väljastata, kui kinnipeetava kolme kuu keskmine vaba raha jääk on suurem kui taotluses soovitud eseme maksumus. Kinnipeetaval, kes on vangistuses viibinud vähem kui kolm kuud, võetakse arvestuse aluseks ühe kuu keskmine rahasumma, alla 30 päevane periood võrdsustatakse ühe kuuga. Vangla võib keelduda jalanõude ja riideesemete väljastamisest kui kinnipeetav on vangla poolt varasemalt väljastatud jalanõud ja riideesemed vanglast välja saatnud. 11.5. Ruumide korrashoid 11.5.1. Vanglateenistuja annab kinnipeetavaile kambrisse kambri pesemiseks ja korrashoiuks vajaliku koguse puhastusvahendeid ja -tarbeid. Muid kambri korrashoiuks vajalikke puhastusvahendeid saab kinnipeetav, kui ta pöördub vanglateenistuse ametniku poole. 11.5.2. Kinnipeetav on kohustatud täitma isikliku hügieeni nõudeid, pidama korras ja puhtana oma rõivad ning voodiriided, hoidma puhtana elukambri (sh WC) ja osakonna olmeruumid, pärast hommikust äratust seadma korda oma magamiskoha ning hoidma seda korras kogu päeva jooksul. Ajavahemikul äratusest öörahuni on kinnipeetav kohustatud kandma korrektset riietust. Kinnipeetaval on keelatud riputada oma magamiskoha ette eesriideid, seada magamiskohti sisse olme- või teenistusruumides, vanglaametniku loata vahetada kaaskinnipeetavatega magamiskohti. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11.6. Teenuste eest raha broneerimine 11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav (v.a arestialune) kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt pesupesemine, koopiate tegemine jne. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 11.6.2. Vanglateenistuse ametnik broneerib kinnipeetava vanglasisesel isikuarvel oleva raha kinnipeetava esitatud taotluse alusel. 11.6.3. Teenuste eest broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha jooksvalt. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et teenuse eest tasumiseks vajaminev rahasumma oleks kontol olemas. 11.7. Rahaülekanded 11.7.1. Kinnipeetav (v.a arestialune) saab vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, kanda raha perekonnaliikmetele jm). (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 11.7.2. Riigilõive tasutakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt esimesel võimalusel, kui haldusosakonnale on laekunud kinnipeetava nõuetekohaselt täidetud taotlus. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11.7.3. Vangla sisekorraeeskirja § 54 järgi peab nõuetekohaselt täidetud avaldus sisaldama kõiki ülekandmiseks vajalikke rekvisiite: saaja nime, saaja arvelduskonto numbrit, vajaduse korral viitenumbrit, ülekantava summa suurust numbrite ja sõnadega, vajaduse korral ka selgitust, kuupäeva ning allkirja. 12. Kokkusaamised ja telefonikõned 12.1. Lühiajaline kokkusaamine 12.1.1. Lühiajaliseks kokkusaamiseks on vajalik eelregistreerimine. Kinnipeetav saab taotleda lühiajalist kokkusaamist kirjaliku taotluse alusel (lisa 10) üle eelneval nädalal enne soovitavat kokkusaamise aega. Külaline saab kokkusaamist taotleda telefonitsi (tel 612 7593) esmaspäev ja reede kell 13.00- 15.00 või elektrooniliselt (e-mail: [email protected]). (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020) 12.1.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.1.3. Arestialusel, v.a distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel, on õigus taotleda ühes kalendrikuus kuni neli lühiajalist kokkusaamist. (Muudetud 01.04.2025 käskkirjaga nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 16 12.1.4. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul järgmistel kellaaegadel: esmaspäeval, kolmapäeval 09:30-11:30,14:00-16:00; teisipäeval, neljapäeval, reedel ja laupäeval 09:00-11:00, 14:00-16:00. (Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 12.1.5. Kokkusaamisele saabunud isik peab vähemalt 30 minutit enne kokkusaamiseks määratud aega täitma pääsla külaliste ooteruumis (eelpääsla) lühiajalise kokkusaamise taotluse ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020; 18.06.2024 nr 1- 1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.1.6. Alla 8-aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitõendi, 8-15-aastasel lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, ID-kaart jne) ning üle 15-aastasel lapsel peab olema isikut tõendav dokument Isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt ID- kaart, pass vms). 12.1.7. Kokkusaaja paigutab kaasas olevad asjad, mis ei ole kinnipeetavale lubatud, kokkusaamise ajaks vanglasse hoiule. 12.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020) 12.2.1. Pikaajalised kokkusaamised toimuvad üldjuhul teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kõikidel päevadel algavad pikaajalised kokkusaamised orienteeruvalt kell 13:00 ja kestavad kuni järgmise päeva 13:00- ni. (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020; täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.2.2. Pikaajalisele kokkusaamisele vormistamist alustab kokkusaamiste ametnik alates kella 11:00. Enne kokkusaamise vormistamist peab kokkusaaja vangla pääslas kohal olema 30 minutit varem s.o. kell 10:30 ja esitama vanglaametnikule kehtiva isikut tõendava dokumendi. (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020) 12.2.3. Pikaajalise kokkusaamise taotlusi (lisa 10) saab kinnipeetav kontaktisikule esitada kokkusaamisele üle-eelneva kuu 20. kuni 25. kuupäevani. 12.2.4. Esmakordsel pikaajalise kokkusaamise taotlemisel peab taotleja VangS § 25 lg 1 tulenevat õigust dokumentaalselt tõestama. 12.2.5. Pikaajalisele kokkusaamisele saabunud külastajad peavad esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. Alla 8-aastase lapse isiku tuvastamiseks peab lapsevanem esitama lapse sünnitõendi, 8-15-aastase lapsel peab olema isikut tõendav fotoga dokument (pass, õpilaspilet, ID-kaart jne) ja üle 15-aastasel lapsel peab olema isikut tõendav dokument Isikut tõendavate dokumentide seaduse mõistes (nt ID- kaart, pass vms). 12.2.6. Kokkusaamiste hinnakirja koostab Vangla justiitsministri määrusega kehtestatud tariifide alusel ning selle kinnitab vangla direktor. Kokkusaamise kulud tuleb tasuda enne kokkusaamise algust. 12.2.7. Kui kokkusaamise kulud soovib tasuda kinnipeetav, esitab ta haldusosakonnale taotluse arvata vastav summa maha oma vanglasiseselt isikuarvelt. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.2.8. Kinnipeetav võtab end alasti ning ta otsitakse enne pikaajalisele kokkusaamisele minekut ja pärast kokkusaamist läbi ning talle tehakse tervishoiutöötaja juures narkojoobe tuvastamise test. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 12.2.9. Kokkusaamisele ei lubata isikut, kelle suhtes on kahtlus, et ta on alkoholijoobes või narkootilise või psühhotroopse aine mõju all või kes ei allu vanglaametniku seaduslikele korraldustele või pöördub vanglaametniku poole solvavate, ähvardavate, ebaviisakate või laimavate väljenditega või üritab pärast vangla sisekorda reguleerivate õigusaktidega tutvumist võtta kokkusaamisele kaasa vanglas keelatud esemeid. 12.2.10. Vanglal on õigus kokkusaamine katkestada, kui kokkusaamise ajal rikutakse vangla sisekorda reguleerivaid õigusakte või ühiskonnas üldtunnustatud moraalinorme või ohustatakse vangla julgeolekut. 12.2.11. Vanglal on õigus kontrollida kinnipeetava ja kokkusaaja kohalolekut ning seisundit kokkusaamise ajal. 12.2.12. Kokkusaamise võib lõpetada enne kokkusaamiseks ettenähtud aja lõppu kokkusaaja või kinnipeetava soovil. Kokkusaamise lõpu aeg peab olema eelnevalt kokku lepitud kokkusaamisi korraldava ametnikuga. Lühendatud kokkusaamine lõpeb üldjuhul kell 18.00. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.2.13. Kinnipeetav võib kokkusaamistele kaasa võtta järgnevates kogustes tualett-tarbeid: • hambahari -1tk; • kreem - 1 tk; • kamm või juuksehari – 1 tk. • naiskinnipeetav mõistlikus koguses hügieenisidemed ja/või tampoonid. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) (Muudetud 29.10.2024 nr 1- 1/24/79, jõust. 01.11.2024) 12.2.14. Kinnipeetav võib kokkusaamisele kaasa võtta järgnevates kogustes riideesemeid: • vangla poolt kinnipeetavale väljastatud vorm - 1 komplekt; • aluspüksid - 2 paari; 17 • sokid - 2 paari; • jalanõud - 2 paari; • naiskinnipeetav ööpesu (pidžaama või öösärk) – 1 tk; • naiskinnipeetav rinnahoidja – 1 tk (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.2.15. Kokkusaamisele kaasa võetava toidukauba tellib kinnipeetav e-poest. Tellimus tuleb esitada kokkusaamisele eelneva nädala teisepäeva kella 12.00-ks. Kaup tuuakse vanglasse üks kord nädalas reedeti. Tellitud kauba eest tasub kinnipeetav või kokkusaaja (Muudetud 20.12.2019 nr 79, jõust. 02.01.2020; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.2.16. Kokkusaamise lõppedes võib kinnipeetav kaasa võtta ainult eelnevalt tema enda poolt kaasa võetud tualett- tarbed ja riideesemed. Kokkusaaja võib vanglast lahkudes kaasa võtta vaid kokkusaamisele kaasavõetud või vangla vahendusel soetatud esemed ja ained, sh tarvitamata toiduained. 12.3. Telefonikõned 12.3.1. Telefonikõned avatud osakondades 12.3.1.1. Avatud osakondades on lubatud telefoni kasutada päevakavas toodud aegadel. Kui kinnipeetaval on muul ajal vajadus helistada riigiasutusele, kohalikule omavalitsusasutusele või kaitsjale, tuleb tal esitada põhjendatud taotlus hiljemalt helistamisele eelneval tööpäeval. 12.3.1.2. Avatud osakonna lukustamisel korraldatakse helistamine vastavalt ajutisele töökorraldusele, millest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt juhul, kui see ei ole sätestatud käskkirjas. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.1.3. Kinnipeetavale, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse kohaldatakse helistamisel 12.3.3. sätestatut. (Muudetud 28.09.2024 nr 1-1/21/68, jõust. 01.10.2024) 12.3.2. Telefonikõned suletud osakondades 12.3.3. Vangla tagab kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas mitte vähem kui 10 minutit. Telefoni kasutamise ajad on kirjas üksuse helistamise graafikus. Helistamiseks tuleb kinnipeetaval esitada vanglale taotlus, milles tuleb märkida järgmised andmed: enda ees- ja perekonnanimi, kambri number, isik või asutus, kuhu kinnipeetav helistada soovib, kui andmeid ei ole varem esitatud; telefoni kasutamise soovitav aeg, muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäeva. Vahistatul tuleb märkida enda ees- ja perekonnanimi, kambri number, soovitav telefoni kasutamise aeg, muu oluline teave ning taotluse esitamise kuupäev. Suhtlemisõiguse piirangute korral võimaldatakse kinni peetaval helistada üksnes neile isikutele, kellega tal suhtlemist piiratud ei ole. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.3.1. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.3.2. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.3.3. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.4. Kinnipeetaval on keelatud temale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi anda või teha teatavaks teisele kinnipeetavale ning on keelatud, olles oma kõnekaardi numbri ja PIN koodiga sisse logituna, anda telefonitoru teisele kinnipeetavale telefonikõne tegemiseks või lahkuda telefoniaparaadi juurest välja logimata. Samuti on kinnipeetaval keelatud kasutada teisele kinnipeetavale vangla poolt helistamiseks väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi, sh kasutada telefoniaparaati jättes ennast kinnipeetavale vangla vahendusel helistamiseks väljastatud isikliku kõnekaardi numbri ja PIN koodiga eelnevalt sisse logimata. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.3.5. Tootmishoones (TO) ning õppe- ja köögihoones (ÕP) töötavail ja kutseõppepraktikal ÕP hoones viibivail kinnipeetavail on lubatud helistada riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele ning kaitsjale varem esitatud telefoni kasutamise taotluse alusel, mis esitatakse eelneva päeva õhtusel loendusel vanglateenistuse ametnikule. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel (Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 12.4.1. Vangla võimaldab tehnilise võimekuse korral kinnipeetavale lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel (edaspidi videokokkusaamine) vähemalt üks kord kuus kestvusega vähemalt 1 h. Videokokkusaamisi võimaldatakse üldjuhul ajavahemikul kell 08.30−19.30 vastavalt üksuse töökorraldusele, v.a toitlustamiseks ettenähtud ajal. 12.4.2. Videokokkusaamist saab taotleda üksnes kinnipeetav. Taotlus tuleb esitada elektrooniliselt vangiportaali (VaPo) kaudu vähemalt 10 tööpäeva enne taotluses märgitud kokkusaamise aega. 12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. 12.4.4. Videokokkusaamise eelduseks on vanglavälise isiku poolt esitatud kinnitus kokkusaamise lubamiseks. 18 12.4.5. Videokokkusaamisel tuleb järgida alljärgnevaid reegleid: 12.4.5.1. Kinnipeetaval on keelatud videokokkusaamist alustada ja lõpetada mujal, kui videokokkusaamiseks ettenähtud ruumis. 12.4.5.2. Vanglaametnikul nõudmisel tuleb kokkusaajatel näidata isikut tõendavat dokumenti. 12.4.5.3. Kõik kokkusaamisel osalevad isikud peavad olema kaamera vaateväljas. Kaamera vaateväljas ja kuuldeulatuses ei tohi viibida isikuid, kellega kohtumist ei ole kinnipeetav taotlenud ega vanglaga kooskõlastanud. 12.4.5.4. Videokokkusaamise ajal on keelatud: • kohtumist salvestada, fotografeerida ja edastada kolmandatele isikutele; • edastada sisu või meediat, mis ei ole kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega; • eksponeerida intiimpiirkondi ja teha muid tegevusi, mis on vastuolus ühiskonnas üldtunnustatud moraalinormidega; • tarvitada alkoholi, narkootilisi- ja psühhotroopseid aineid ning viibida kokkusaamise ajal joobeseisundis. 12.4.6. Reeglite rikkumise korral on vanglaametnikul õigus kohtumine lõpetada, fikseerida sündmus ja algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus. 13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine 13.1. Lühiajaline väljasõit 13.1.1. Lühiajaliste väljasõitude menetlemist reguleerivad VangS § 32 ning VSkE § 78-89. 13.1.2. Lühiajalist väljasõitu võib taotleda ainult kinnipeetav. Lühiajalise väljasõidu taotluse ja väljasõiduplaani (lisa 11) võib esitada üks kord kuus väljasõidule eelneva kuu esimese viie tööpäeva jooksul. Taotlusesse tuleb märkida põhiandmed, sisuline ning põhjendatud väljasõiduplaan igaks taotletavaks päevaks, aadress, kus kinnipeetav peamiselt viibib, külastatavate isikute/ettevõtete täpsed aadressid ning külastatavate isikute telefoninumbrid. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan, mis ei võimalda vanglal kontrollida kinnipeetava liikumise või väljasõidu eesmärgipärasust, võib olla aluseks väljasõidule mittelubamiseks. 13.1.3. Kinnipeetava lühiajalise väljasõidu arvestust peetakse vangistusaasta järgi (aastat arvestatakse karistusaja algusest). 13.1.4. Sularaha saamiseks teeb kinnipeetav kirjaliku taotluse (lisa 12) hiljemalt kolm tööpäeva enne toimuvat väljasõitu oma isikuarvelt raha broneerimiseks ja lühiajalisele väljasõidule väljastamiseks. Lühiajalisele väljasõidule isikut tõendava või muu olulise dokumendi toimikust kaasa saamiseks esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse. Taotletud dokumendid ja sularaha antakse kinnipeetavale kätte enne vanglast väljumist. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 13.1.5. Kinnipeetav peab olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutunnistuses või lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirjas märgitud aadressidel ja aegadel, mida võivad kontrollida vanglateenistuse või politseiametnikud. Kinnipeetav on kohustatud korraliselt endast teada andma Vangla korrapidajale igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00. Erakorralistest asjaoludest, väljasõiduplaani või asukoha muudatustest on kinnipeetav kohustatud teavitama korrapidajat viivitamatult. 13.1.6. Väljasõidu ajal on kinnipeetaval keelatud vallata ning tarvitada alkohoolseid, narkootilisi, toksilisi ja psühhotroopseid aineid. Teised piirangud kehtestatakse väljasõidule lubamise käskkirjas. 13.1.7. Lühiajaliselt väljasõidult tagasi tulnud kinnipeetaval on keelatud vanglasse tuua esemeid, mida ta ei võtnud kaasa väljasõidule minnes, välja arvatud vanglateenistuja loal soetatud esemed. Kinnipeetav võib väljasõidule minnes kaasa võtta isiklikke asju (sh laos paiknevaid vanglas keelatud esemeid), mida ta ei soovi vanglas hoida. 13.1.8. Kui kinnipeetaval on väljasõidult naastes kaasas sularaha, mille ta ise vabatahtlikult vanglateenistuse ametnikule annab, kantakse summa kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele. VangS § 44 lg-s 2 sätestatud kinnipidamisi tehakse summast, mis ületab väljasõidule kaasavõetud summa. 13.1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.1.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.2. Erakorraline väljasõit ja väljaviimine 13.2.1. Erakorralise lühiajalise väljasõidu taotluse menetlemisel rakendatakse lühiajalise väljasõidu üldtingimusi VangS § 32 lg 5, VSkE § 79 lg 2, § 80 lg 3, § 81 lg 2 toodud erisustega. 13.2.2. Erakorraliseks lühiajaliseks väljasõiduks või lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku taotluse kontaktisikule, kuhu märgib kõik väljasõiduks/väljaviimiseks vajalikud andmed ja lisab dokumendid. Lühiajaliseks väljaviimiseks esitab kinnipeetav kirjaliku nõusoleku kaasnevate kulude katmiseks. Kulude arvestus toimub VSkE-s sätestatud korras ning kinnitatud hinnakirja alusel. 13.2.3. Vahistatu saab taotleda lühiajalist väljaviimist ainult vastavalt VangS sätestatule. 19 13.2.4. Kinnipeetav saab lühiajalise väljasõidu tingimuste kohta infot kontaktisikult, kes selgitab kinnipeetavale tema lühiajalisele väljasõidule lubamise võimalusi ja korda. 13.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.2.6. Määratud vanglaametnik teeb lühiajalise väljasõidu tingimused kinnipeetavale teatavaks allkirja vastu. 13.2.7. Pärast kinnipeetava väljasõidult naasmist arutab kontaktisik kinnipeetavaga kahe tööpäeva jooksul väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmist. 13.2.8. Punktides 13.2.1.−13.2.7. sätestatu ei kohaldu arestialustele. (Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) 14.1. Kirjavahetus 14.1.1. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav vanglatöötaja üle allkirja vastu. Kinnipeetavatele saabunud kirjade kätteandmine ja väljasaadetavate kirjade vastuvõtmine toimub tööpäevadel. Kinnipeetav on kohustatud kirjavahetust pidama seaduses ettenähtud korras. Kinnipeetava poolt vanglast välja saadetav kiri peab olema nõuetekohaselt adresseeritud. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse ja säilitatakse ning antakse kätte, kui kinnipeetav vanglasse naaseb või pikaajaline kokkusaamine lõppeb. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; 31.03.2023 nr 1-1/23/29 täiendatud osa tunnistatud kehtetuks JuM 13.06.2023 vaideotsusega nr 11- 7/3437) 14.1.2. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam Vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri saatjale. 14.1.3. Süüdistusaktid, kohtuotsused ja kohtumääruse koopiad või muud kriminaal-, haldus- või tsiviilkohtumenetlusega seotud dokumendid, mis on saadetud Vanglale kinnipeetavale kätte toimetamiseks, annab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale allkirja vastu üle esimesel võimalusel. 14.1.4. Justiitsministeeriumile või Vangla direktorile adresseeritud vaide esitamise ning Justiitsministeeriumile adresseeritud võõrkeelse vaide või vanglale adresseeritud võõrkeelse vaide või kahju hüvitamise taotluse tõlkimise korda tutvustab kinnipeetavale kontaktisik. 14.1.5. Kinnipeetavale on lubatud anda igal tööpäeval üks ümbrik iga vangla kulul saadetava kirja kohta. Vangla kulul saadetakse õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi kantseleile, vanglakomisjonile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad. Eelnevas loetelus märkimata isikutele saadetakse kirjad kinnipeetava kulul. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 14.1.6. Vangla kulul saadetava kirja ümbrik antakse kinnipeetavale vahetult enne kirja väljasaatmist. Kinnipeetav sulgeb vanglaametniku juuresolekul kirja ümbrikusse, kirjutab ümbrikule adressaadi nimetuse ja annab selle kohe vanglaametnikule postitamiseks. 14.1.7. Kinnipeetavale, kelle vanglasisesel isikuarvel on viimase poole aasta jooksul olnud vähem kui 15 eurot ja keda vangla ei ole tööga kindlustanud, on lubatud anda igal tööpäeval üks leht valget kirjapaberit formaadis A4 iga vangla kulul saadetava kirja kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 14.1.8. Kinnipeetavale (välja arvatud vahistatu), kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit, sõltumata raha puudumisest vanglasisesel isikuarvel. 14.2. Pakkide saamine ja saatmine 14.2.1. Käsipakkide vastuvõtt Vanglas toimub teisipäeval ja neljapäeval kell 9.00 – 11.30, välja arvatud riiklikel pühadel. Postipakke tuuakse postimajast ära vastavalt graafikule. 14.2.2. Käsipaki toonud isik esitab koos pakiga vormikohase taotluse. Paki vastu võtnud vanglateenistuja kontrollib isikut tõendava dokumendi alusel isikuandmeid, paki kaalu ja sisu. Seejärel kinnitab paki vastuvõtmist allkirjaga ja tagastab taotluse ühe eksemplari paki toonud isikule. 14.2.3. Kinnipeetavale vanglasse postipaki saatmiseks tuleb saatjal esitada eelnevalt vanglale digitaalselt allkirjastatud teavitus, mis peab sisaldama loetelu esemetest ja ainetest ning nende kogustest. Paki vastuvõtmisest keeldumise korral informeeritakse saatjat teavituse registreerimisest viie tööpäeva jooksul ja selgitatakse keeldumise põhjuseid. Kui vangla ei ole saatja teavitusele pärast nimetatud aja möödumist vastanud, on saatjal õigus pakk kinnipeetavale saata. Pakile peab olema märgitud teavituse esitaja ees- ja perekonnanimi. Saabunud postipakid avatakse kinnipeetava juuresolekul ja selles sisalduvaid esemeid tutvustatakse talle paki saabumisest seitsme tööpäeva jooksul. Esemed, mis on taotlusesse märgitud ja on kinnipeetavale vanglas lubatud, antakse kinnipeetavale kambrisse või paigutatakse hoiule lattu. Esemed, mis peavad olema kirjas ühtses nimekirjas, kannab vanglateenistuja ühtsesse nimekirja. 14.2.4. Vanglast postipaki väljasaatmiseks esitab kinnipeetav eelnevalt taotluse, milles tuleb märkida loetelu välja saadetavatest esemetest ja nende asukoht (kas laos või kambris), paki saaja ees- ja perekonnanimi ning postiaadress. Paki saatmiseks lubatava pakendi ja vajalikud postmargid saab kinnipeetav soetada tavapärases korras e-poest. Kinnipeetav komplekteerib koostöös 20 vanglateenistujaga paki, kleebib pakendile vastavalt paki kaalule ja postiteenuse hinnakirjale nõutava koguse marke ning kirjutab paki saatja ja saaja andmed. Paki üleandmise postiasutusele korraldab vangla. 14.2.5. Kuni 2 kg pakid viib postiasutus ära tööpäeviti kahepoolse postivahetuse raames. Üle 2 kg pakid viib postiasutusse üks kord nädalas kokkulepitud päeval vangla. 14.2.6. Kiirendatud korras saab pakki vanglast välja saata ka kulleriga, mille teenuse eest tasub kinnipeetav. Kullerteenuse kasutamise soov tuleb märkida paki väljasaatmise taotlusesse. Teenuse eest tasutav summa (kulleri väljakutse tasu 4 eurot + km) broneeritakse eelarveteenistuse poolt enne kulleri vanglasse kutsumist. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 14.3. Perioodiliste väljaannete tellimine 14.3.1. Ajakirjanduse tellimiseks isiklike vahendite arvelt esitab kinnipeetav taotluse. Kinnipeetav märgib taotlusele, millist ajakirjandus väljaannet ta soovib tellida ja nõusoleku kinni pidada tema vanglasiseselt isikuarvelt eeldatav summa ajakirjanduse tellimiseks. Tellimuse miinimumpikkuseks on üks kuu või väljaande toimetuse kehtestatud võimalik miinimumperiood. 14.3.2. Isiklike vahendite arvelt tellitud ajalehed ja/või ajakirjad saab kinnipeetav kätte vanglateenistujalt. 14.3.3. Vangla jätab vormistamata kinnipeetava tellimused trükiste ja teoste kohta, mis VSkE § 64¹ punkti 15 järgi on kinnipeetavale vanglas keelatud. 15. Kinnipeetavate sisseostud 15.1. Kinnipeetaval (v.a arestialusel) on võimalik sooritada sisseoste üksuse juhi määratud isiku vahendusel graafiku alusel, vastavalt VangS § 48 lg 11 sätestatule ja arvestades Vangla määratletud ühe kaupluses käimise korra ajal ostetavate kaupade piirkoguseid. (Muudetud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 15.2. Kinnipeetaval on lubatud teha ühe kaupluses käimise korra ajal sisseoste maksimaalselt järgmistes kogustes: 15.2.1. halvaa, šokolaad ja kompvekid kokku – 1,5 kg; 15.2.2. kondiitritooted kokku – 1 kg; 15.2.3. kohv, kakao ja tee kokku – 1 kg; 15.2.4. mineraalvesi ja karastusjoogid läbipaistvas plasttaaras kokku – 3 l; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.5. kiirnuudlid, kuivsupp ja puljong kokku – 15 pakki; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022) 15.2.6. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.7. lihatooted, sh pasteet kokku – 2 kg; 15.2.8. kala ja kalatooted kokku – 1 kg; 15.2.9. piimatooted (sh kondenspiim) kokku – 3,5 kg; 15.2.10. juust (sh sulatatud juust) kokku – 1 kg; 15.2.11. konservid plastpakendis (šokolaadikreem, hoidised) kokku – 1 kg; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.2.12. sinep, mädarõigas, ketšup, majonees kokku – 1 kg; 15.2.13. sool, pipar ja suhkruasendaja kokku – 0,5 kg 15.2.14. puu- ja köögiviljad kokku – 5 kg; 15.2.15. leiva- ja saiatooted kokku – 1,5 kg; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.2.16. rasvained (või, margariin, toiduõli) kokku – 0,5 kg; 15.2.17. kuivained kokku – 1 kg; 15.2.18. aluspüksid – 2 paari; 15.2.19. T-särk – 3 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.20. pikk aluspesu – 1 komplekt; 15.2.21. sokid – 5 paari; 15.2.22. kindad – 1 paar; 15.2.23. pabertaskurätid – 6 väikest pakki; 15.2.24. spordidress – 1 komplekt; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.25. jalanõud – 1 paar; 15.2.26. plastkööginuga, -lusikas, -kahvel – 5 tk iga eset; 15.2.27. raseerijate komplekt, mehaaniline- või elektripardel, epilaator (kokku) – 1 tk; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.28. dušigeel, hambahari, hambapasta, šampoon, palsam, alkoholi mittesisaldav deodorant, habemeajamiskreem, -geel, pimskivi, proteesiliim, läätsevedelik – 1 tk iga eset; (Muudetud ja täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.29. tualettseep, kreem – 2 tk iga eset; 21 15.2.30. pesupulber, katlakivieemaldi, nõudepesuvahend – 1 tk iga eset, 1 kord kuus 15.2.31. nõudepesušvammid – 5 tk; 15.2.32. kamm, juuksehari, küünelõikur, kannariiv, papist küüneviil – 1 tk iga eset; (Täiendatud 18.06.2024 nr 1- 1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.2.33. tualettpaber – 6 rulli; 15.2.34. male, kabe, nard, doomino – 1 komplekt iga mängu; 15.2.35. käekell – 1 tk; 1 kord kahe kuu tagant; 15.2.36. saapahari, jalatsihooldusvahend – 1 tk iga eset; 15.2.37. kirjamargid, ümbrikud – 20 tk iga eset, postkaart – 5 tk; 15.2.38. A4 paber – 1 pakk; 15.2.39. kirjaplokk või joonistusplokk – 1 tk; 15.2.40. vihik – 3 tk; 15.2.41. sinine pastapliiats – 2 tk, värvipliiatsid – 12 tk, kustutuskummita harilik pliiats – 4 tk, kustutuskumm – 1 tk, pehmest materjalist, painduv ja läbipaistev joonlaud, pikkusega kuni 30 cm – 1 tk; (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.42. veekeetmisvahend - 1 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022) 15.2.43. veekannu veefilter – 1 tk; veefiltreerimiskann– 1 tk; 15.2.44. televiisor (diagonaaliga kuni 24”) - 1 tk; 1 kord kuus; (Muudetud 03.04.2020 nr 1-1/20/14, jõust. 03.04.2020) 15.2.45. AA-patareid, AAA-patareid, kellapatareid vangla kaupluses müüdavatele kelladele – 2 tk iga eset, v.a kinnipeetavad, kellel puuduvad kambris elektriseadmed, mille tarbeks on patareisid vaja; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.46. pliiatsiteritaja -1 tk, plastkirjaklambrid - 1 pakk, dokumendimapp - 1 tk; 15.2.47. puhastuslapp, põrandapesulapp – 1 tk igat eset; 15.2.48. plastsäilituskarp – 1 tk, paberkott – 5 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.49. seebikarp-1 tk; 15.2.50. hambaharja hoiukarp 1 tk; 15.2.51. hügieeniline huulepulk – 1 tk; 15.2.52. hügieenisidemed ja/või tampoonid kokku – 2 pakki, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel; 15.2.53. pesukaitsmed – 1 pakk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel; 15.2.54. juuksevärv – 1 pakk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel; 15.2.55. ripsmetušš - 1 tk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel, juuksekumm – 1 tk; (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.56. pintsett– 1 tk, lubatud osta vaid naiskinnipeetavatel; 15.2.57. plastmassist pesukauss – 1 tk; (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.2.58. D-vitamiin (suukaudsed tilgad) - 1 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.59. silmaklapid – 1 tk; (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.60. lugemisprillid – 1 paar. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.2.61. hambaproteeside puhastusvahend – 60 tbl; (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.3. Kinnipeetav saab kaupu soetada e-poest, esitades selleks elektroonselt tellimuse vangla poolt tagatud tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.4. (Kehtetuks tunnistatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.5. Kauplus komplekteerib kauba tellimuste järgi ning jagab kauba tellimisele järgneva nädala graafikujärgsel päeval. Kauba üleandmise ajal kontrollib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava isikusamasust. Kui kaup antakse üle osakonnas, võetakse kinnipeetavalt tellimislehele allkiri kauba kättesaamise kohta. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 15.6. Kinnipeetaval on võimalik soetada hinnakirjas märgitud kaupu. Põhjendatud vajadusel võib kinnipeetav soetada eritellimusega kaupu. Eritellimusega kaup saab olla üksnes eelnevalt kirjalikult taotletud ja vanglateenistuse poolt lubatud. 15.7. Kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele saab raha kanda väljastpoolt Vanglat. Maksekorraldusele peavad olema märgitud järgmised andmed: Saaja nimi: Rahandusministeerium Saaja pank ja konto number: SEB EE891010220034796011 Swedbank EE932200221023778606 Luminor Bank EE701700017001577198 Viitenumber: kinnipeetava individuaalne viitenumber Selgitus: kinnipeetava ees-, isa- ja perekonnanimi, sünniaasta. Välismakse puhul tuleb kinnipeetava viitenumber kirjutada selgituse lahtrisse kinnipeetava nime ette. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 22 16.1. Taasühiskonnastavad tegevused on õppimine, töötamine, sotsiaalprogrammides osalemine (sh kaplanite korraldatavad programmid) ning kõik tegevused, mille eesmärk on vähendada uue kuriteo toimepanemise võimalust või mis on ette nähtud kinnipeetava individuaalses täitmiskavas. Taasühiskonnastav tegevus on ka kinnipeetavate usuliste vajaduste rahuldamine. 16.2. Kinnipeetav peab kohusetundlikult töötama, õppima ja osalema muudes taasühiskonnastavates tegevustes. 16.3. Õppimine 16.3.1. Vangla saadab kinnipeetavad haridust omandama ja riigikeelt õppima individuaalse täitmiskava (edaspidi ITK) põhjal ning tagab koolikohuslastele võimaluse põhiharidust omandada. 16.3.2. Vangla vahendataval riigikeelekoolitusel osalemise vajadus tehakse kindlaks pärast süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist või kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ajal. 16.3.3. Vahistatu pöördub õppimisküsimustega kontaktisiku vahendusel hariduskorraldaja poole. Õpingute jätkamise konkreetse viisi otsustab vangla, lähtudes vangla territooriumil toimiva õppeasutuse võimalustest ning julgeolekukaalutlustest. 16.3.4. Hariduskorraldaja konsulteerib kinnipeetavat õppimisvõimalustest ja juhendab vajaduse korral, kuidas vormistada õppeasutusse astumise dokumente. 16.3.5. Haridust omandatakse tunniplaani alusel ning tunniplaanis ette nähtud ruumis. 16.3.6. Õppe ajal peab kinnipeetav õppima ja täitma õpetaja antud ülesandeid. 16.3.7. Vangla kutse- ja üldhariduskoolis, samuti eesti keelt õppivaid kinnipeetavaid õpetatakse tunniplaanis ettenähtud ruumides. Kinnipeetavail on keelatud õppe ajal lahkuda kooli- ja praktikaruumidest. Nad ei tohi segada tundi ega teisi kinnipeetavaid või lahkuda tunnist ilma õpetaja või vanglaametniku loata. Õpetajal või vanglateenistujal on õigus kinnipeetav, kes segab õpet, tunnist eemaldada. Tunnist eemaldamist peetakse koolist põhjuseta puudumiseks. 16.3.8. Süstemaatiliselt põhjuseta koolist puuduja kustutatakse kooli nimekirjast ning tema individuaalses täitmiskavas (ITK) ettenähtud hariduse omandamine peetakse mittetäidetuks kinnipeetava motivatsiooni puudumise tõttu. Kinnipeetav saab tulla uuesti kooli, kui ta avaldab selleks soovi ning kui ta pole õppest eemal olnud nii kaua, et liitumine ei ole võimalik enne kui uuel õppeaastal. 16.3.9. Kinnipeetav ei tohi võtta kooli territooriumile kaasa esemeid ja aineid, mida ei ole õppeks vaja, v.a 0,5 l läbipaistev tühi joogipudel. Kooli territooriumilt lahkudes kaasa võetud joogipudel peab olema tühi. (Täiendatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 16.3.10. Kinnipeetaval on keelatud lõhkuda kooli vara ning koolist osakonda tagasi minnes kaasa võtta koolile kuuluvaid õppematerjale ja -vahendeid ilma õpetaja kirjaliku loata. Enne vabanemist tuleb koolile tagastada õppevahendid, mille kool on väljastanud. 16.3.11. Kinnipeetav ei tohi võtta endale õppetegevuse ajal valminud esemeid, toodangut jms. Kinnipeetava lähedased võivad õppetööd läbi viiva õppeasutuse vahendusel ja hinnakirja alusel osta kinnipeetava praktika lõputööna valmistatud eseme. Üldhariduse koolis valminud ühe teose võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 16.3.12. Kutseõppes õppiv kinnipeetav teavitab vastava tööülesande eest vastutavat töötajat, kui töövahend on läinud kaduma, rikki või katki. 16.3.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 16.3.14. Väljaspool vangla territooriumit õppimise peamine eeldus on kinnipeetava paiknemine vangla avavanglas, välja arvatud direktori loal kaugõppes või eksternina haridust omandavad kinnipeetavad. Kui õpe toimub korrapärase õppegraafiku alusel, annab direktor loa õppida väljaspool vanglat. Seejärel annab õppeasutuse edastatud õppegraafiku alusel loa osaleda õppes vastava üksuse juht või osakonna juhataja. 16.3.15. Tootmishoones õppiv kinnipeetav ei tohi suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglaametnike ning tööandjaga. 16.4. Töötamine 16.4.1. Kinnipeetav võib töötada vangla majandustöödel või vangla territooriumil paiknevates käitistes. 16.4.2. Kinnipeetavat tööle määrates lähtutakse VangSis sätestatust. Üldjuhul määratakse kinnipeetav kõigepealt majandustöödele. Kui tööharjumus on kujunenud ning usaldus on tekkinud, määratakse kinnipeetav võimaluse korral tööle käitisesse. 16.4.3. Kinnipeetavad lähevad tööle ja tulevad töölt üldjuhul päevakavas märgitud ajal või töögraafiku alusel. 16.4.4. Töötavail kinnipeetavail on lubatud tööle kaasa võtta ainult tööks vajalikud asjad. 16.4.5. Töötavatel kinnipeetavatel on lubatud tööle kaasa võtta ka enda jaoks hügieenitarbeid, kui töökohal on võimalik pesta. Kaasavõetud esemeid töökohalt tagasi tuua ei tohi, v.a pesemist vajavad tööriided, kui töökohal tööriiete pesemise võimalus puudub ja seljas olev riietus, mis on kirjas kinnipeetava isiklike asjade ühtses nimekirjas ning vahetuspesu (üks paar sokke ja aluspesupüksid). Söökla abitöölistel, kelle tööpäev algab enne päevakavas ette nähtud äratust, on lubatud üks kord nädalas esmaspäeviti töökohale viia kohvi, suhkruasendajat ja teed mõistlikus koguses. Tootmishoones töötav kinnipeetav 23 võib üks kord nädalas esmaspäeviti töökohale viia ühe läbivaistvast plastikust joogipudeli. Kohvi, suhkruasendajat, teed ja joogipudelit ei ole lubatud töökohast tagasi eluosakonda tuua. Esemeid hoiustatakse töökohas vanemkoka või vanglateenistuse ametniku poolt määratud kohas. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022 ning 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024, muudetud 28.09.2024 nr 1-1/24/68 jõust. 01.10.2024) 16.4.6. Praktikal viibivatele kinnipeetavatele tagatakse praktikariided ja –jalanõud, mida hoiustatakse tootmishoones asuvas riietusruumis. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 16.4.7. Kinnipeetava käsutuses olev töövahend peab olema markeeritud. Kinnipeetav teavitab vastava tööülesande eest vastutavat töötajat juhul, kui töövahend on läinud kaduma, rikki või katki. Töökohalt või -objektilt ei tohi kinnipeetav kaasa võtta tööriistu jt tööülesannete täitmiseks antud vahendeid. 16.4.8. Õppe-, köögi- ja tööstushoones töötavad ja õppivad kinnipeetavad lähevad hoonesse ning tulevad tagasi ainult vanglateenistuse ametniku saatel. Vanglateenistuse ametnik otsib kõik kinnipeetavad läbi. 16.4.9. Kinnipeetaval on iseseisvalt ilma loata tööruumidest väljumine keelatud. 16.4.10. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestust peab vangla. Käitises töötavate tööajaarvestust peab Vanglateenistuse ettevõtluskeskus. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 16.4.11. Vangla majandustöödel rakendatud kinnipeetava töö on ajatöö. Kinnipeetava rakendamisel tööle käitises võib töö olla nii aja- kui ka tükitöö. 16.4.12. Kinnipeetava majandustööle rakendamine vormistatakse käskkirjana. 16.4.13. Kinnipeetava majandustööle rakendamisel ja käitises tööle vormistamisel võib kohaldada katseaega. 16.4.14. Tööriided väljastab kinnipeetavale allkirja vastu vastava tööülesande eest vastutav isik. Tööriideid hoiab kinnipeetav selleks ettenähtud kohas. 16.4.15. Kinnipeetav on kohustatud täitma töötervishoiu-, tööohutuse- ning tuleohutuse nõudeid. 16.4.16. Majandustöödel töötav kinnipeetav ja kutseõppes õppiv kinnipeetav kasutab tööriistu ja materjale ainult talle määratud kohas ja ajal. 16.4.17. Käesolev peatükk kehtib ka õppepraktikal viibivatele kinnipeetavatele. 16.4.18. Töötaval kinnipeetaval on keelatud suhelda kõrvaliste isikutega, v.a vanglateenistujaga, tööandjaga või samal ajal tootmishoone samas ruumis tööl viibivate kinnipeetavatega. 16.5. Sotsiaalprogrammides osalemine 16.5.1. Rehabilitatsiooniprogrammidesse (sotsiaalprogrammid, nõustamised kriisi- ja kohanemisraskuste korral, isikut tõendavate dokumentide vormistamiseks, töövõimetuse määramiseks ja vabanemiseks ettevalmistamiseks, kontakti loomine kohaliku omavalitsusega, elukoha probleemid, suhete loomine lähedastega jms) suunatakse kinnipeetav riskihindamise ja ITK alusel. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 16.5.2. Vahistatule võimaldab Vangla sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osalemist vastavalt võimalustele, arvestades vahistatu vajadusi ning kontaktisiku ettepanekut. Vahistatu pöördub sotsiaalprogrammis osalemiseks kontaktisiku poole. 16.5.3. Kinnipeetava võimaliku distsipliinirikkumise või individuaal- või grupitöös kokkulepitud reeglite rikkumise korral on sotsiaalosakonna teenistujal õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine antud tegevuses. Eemaldamise korral loetakse ITK-s ettenähtud tegevus mitteläbituks kinnipeetava initsiatiivil motivatsiooni puudumise tõttu. 16.5.4. Sotsiaalprogrammi toimumise ajakava ja nimekirja osalevatest kinnipeetavatest koostab läbiviija ning teavitab nimekirja kantud kinnipeetavaid, samuti kontaktisikuid ning teabe- ja uurimisosakonda. 16.5.5. Nimekirja kantud kinnipeetavale on sotsiaalprogrammist või tugirühmast osavõtt kohustuslik, kui läbiviijaga ei ole kokku lepitud teisiti. 17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 17.1. Sportimine 17.1.1. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.1.2. Kinnipeetavad saavad kasutada sportimiseks oma osakonnasiseseid sportimisvõimalusi, spordihoones olevat spordisaali ja jalgpalliväljakut ning eluhoonete juures olevaid väliseid spordiväljakuid. Spordirajatisi võivad kinnipeetavad kasutada graafiku järgi, millega saab tutvuda osakonna infokandja vahendusel. 17.1.3. Kõiki spordirajatisi ja -vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt ja heaperemehelikult. Spordiinventari lõhkumise, purunemise või muude juhtumite korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Distsipliinirikkumise või spordirajatise mittesihipärase kasutamise korral on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus ja viia kinnipeetavad tagasi osakonda. Kui spordivahend heidetakse väljapoole sportimiseks mõeldud ala, siis spordivahendit ei tagastata. 17.1.4. Spordirajatise valiku otsustab vanglateenistuse ametnik vahetult enne graafikujärgset aega. 24 17.1.5. Kinnipeetav osaleb sporditegevuses omal vastutusel. Vigastuse, trauma või muu tervisekahjustuse tekkimise korral teavitatakse kohe vanglateenistuse ametnikku. Vangla ei vastuta tervisekahjustuste eest, mis on tekkinud ohutusreeglite täitmata jätmisest. 17.2. Huvitegevus 17.2.1. Huvitegevust korraldab Vangla vastavate võimaluste (ruum, läbiviija, materjalid, töövahendid) olemasolul. Töövahendite ja materjalide väljaviimine töö- ja õpperuumidest on keelatud. 17.2.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.2.3. Huvitegevus on kinnipeetava ITK-s püstitatud riske maandavaid tegevusi toetav tegevus. Huvitegevuse võimaldamise eesmärk vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toime tulla. 17.2.4. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.2.5. Kinnipeetaval on keelatud omada huvitegevuse käigus valminud esemeid, toodangut jms. Kinnipeetav võib igal kalendriaastal huvitegevuse käigus valminud ühe teose paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. Huviringis osalev kinnipeetav allkirjastab enne ringis osalemist kokkuleppe (lisa 13), mis on huviringis osalemise eelduseks. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021; muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 17.3. Raamatukogu kasutamine (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 17.3.1. Raamatukogu teenust korraldatakse vastavalt üksuse võimalustele ning töökorraldusele. 17.3.2. Kinnipeetava kambris võib lugemiseks olla mõistlik arv teavikuid. Teavikuid ei või kasutada mittesihtotstarbeliselt. 17.3.3. Kinnipeetaval on keelatud vangla raamatukogu teavikuid anda või edasi laenutada teistele kinnipeetavatele, samuti teise kinnipeetava laenutatud teavikut laenata või kasutada. 17.3.4. Õppekirjanduse laenutamine toimub avalduse alusel kord kuus. Avaldus tuleb esitada iga kuu 25. kuupäevaks huvijuht- raamatukoguhoidjale ja tellimuse väljastamine toimub järgmise kuu esimesel nädalal. Õppekirjandust laenutatakse eelisjärjekorras kooli nimekirjas olevatele kinnipeetavatele. Laenutamistähtaeg õppekirjandusel on üks semester või kursuse lõppemiseni. Kinnipeetaval on võimalik laenutada korraga kuni viis õpikut ning nende laenutamise üle peetakse eraldi arvestust. Õpikuid ja teatmeteoseid, mida on rohkem või millel ei ole suurt nõudlust, laenutatakse ka iseseisvalt õppijatele. 17.3.5. Kaotatud või rikutud teavik tuleb lugejal hüvitada uue samaväärse teaviku soetushinnaga. Teaviku vöötkoodi või kohaviida rikkumisel tuleb tasuda 1,60 eurot. Teaviku rikkumise või kaotamise korral koostatakse rikkumise toime pannud kinnipeetava kohta ettekanne. Teavikute laenutamise õigus tekib kinnipeetaval uuesti pärast tekitatud kahju hüvitamist. 17.3.6. Vanglasisesel ümberpaigutamisel ja vanglast lahkumise korral on kinnipeetav kohustatud laenutatud teavikud tagastama eluosakonna raamaturiiulisse või üksuse ametnikule. Taotluse alusel saadud õppekirjandus tuleb tagastada huvijuht- raamatukoguhoidjale. Kui ümberpaigutamine toimub ühe eluosakonna piires, ei pea teavikuid eluosakonna raamaturiiulisse tagastama. Laenutatud õppekirjandus tuleb ümberpaigutamisel üksuste vahel või ümberpaigutamisel eluosakonna piires kaasa võtta. 17.3.7. Lugemiseks mõeldud teavikuid roteeritakse vähemalt kord poolaastas, millest teavitatakse kinnipeetavaid vähemalt 1 nädal ette. Roteerimise hetkeks tuleb kinnipeetavatel riiulitelt võetud teavikud sinna tagasi panna. 18. Usuvabaduse tagamine (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 18.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse usuliste vajaduste rahuldamise võimaluse. Usulistes ja hingehoidlikes küsimustes pöördub kinnipeetav vangla kaplani poole kontaktisiku vahendusel. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile sooviavalduse. 18.2. Usutalitusi või muid usuüritusi korraldab kaplan. 18.2.1. Vangla tagab kinnipeetavaile võimaluse osaleda jumalateenistustel vangla kabelis usutunnistuse alusel. Vaimulikke talitusi (piht ja armulaud, ristimine, laulatus, võidmine) peetakse üldjuhul vangla kabelis. Erandlikel juhtudel saab vaimulikke talitusi korraldada kinnipeetava kambris, vestlustoas või muus kohases ruumis. 18.2.2. Osavõtt jumalateenistustest jt religioossetest üritustest on kinnipeetavaile vabatahtlik. 18.2.3. Jumalateenistustest jt religioossetest üritustest (piiblitund, leeritund, vaimulik vestlusring) kabelis saavad osa võtta ainult need kinnipeetavad, kes on kantud vastavasse nimekirja. Kinnipeetav kantakse usulises tegevuses osalejate nimekirja tema sooviavalduse alusel, mis tuleb esitada kontaktisiku vahendusel vangla kaplanile. 25 18.2.4. Kabelis ei tohi kinnipeetavad tegelda kõrvaliste asjadega. Kui kinnipeetav ei järgi kabelis kehtivaid käitumisreegleid ja rikub korda, on kaplanil õigus peatada või lõpetada kinnipeetava osalemine religioossetel üritustel. 18.2.5. Punktis 18.2. sätestatut ei kohaldata vahistatule. 18.2.6. Kinnipeetav võib kohtuda kaplaniga individuaalselt, kui ta esitab selleks kaplanile kontaktisiku kaudu sooviavalduse. 18.3. Iga kinnipeetav, olenemata usutunnistusest, saab võimaluste piires kohtuda oma religiooni esindajaga. 18.4. Kinnipeetaval on võimalus taotleda kaplani vahendusel endale järgnevat religioosset sümboolikat: 18.4.1. Kaelarist - kõrgus ei tohi olla suurem kui 5 cm ning laius suurem kui 5 cm, paksusega kuni 0,5 cm, kaelapaela kogupikkusega kuni 65 cm. Risti puhul lubatud materjal metall (k.a. väärismetall), puit ja plastik. Rist peab olema kaunistusteta, s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate osadeta. Risti kantakse vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla purunematu, s.t peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla rohkem kui üks rist. Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit; (Muudetud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 18.4.2. Medaljon - läbimõõt ei tohi olla suurem kui 3 cm, paksusega kuni 0,5 cm. Medaljoni puhul lubatud materjal metall (k.a. väärismetall), puit, kivim ja plastik. Kui tegu on mõnest muust kõvast materjalist esemega (näiteks luu), siis tuleb nende kasutamine kooskõlastada vanglaga. Medaljon peab olema kaunistusteta s.t peab olema ilma vääriskivideta ja ilma eemaldatavate osadeta. Medaljoni kantakse vangla väljastatud paelaga kaelas. Julgeolekukaalutlustel ei tohi nöör olla purunematu, st peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Ühe paela otsas ei tohi olla rohkem kui üks medaljon. Kanda võib ainult ühte religioosset sümbolit; 18.4.3. Lubatud on kuni kolm pühapilti. Ikoonid (pühapildid) - laius ei tohi olla suurem kui 15 cm, kõrgus suurem kui 20 cm ja paksus suurem kui 2 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühapilt olema vormilt lihtne ilma raami või laekata, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühapildid ja ikoonid, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 18.4.4. Krutsifiksid - kõrgus ei tohi olla suurem kui 20 cm. Keelatud on seinale kinnitatavad (ilma lauale asetamise aluseta) krutsifiksid. Keelatud on muust materjalist kui puu tehtud krutsifiksid (ristilöödu kuju võib olla metallist); 18.4.5. Lubatud on üks pühakuju. Pühakujud (katoliiklased ja budistid) - kõrgus ei tohi olla suurem kui 10 cm ning läbimõõt suurem kui 5 cm. Julgeolekukaalutlustel peab pühakuju olema vormilt lihtne, terviklik (ühest tükist), ilma õõnsusteta. Ei ole lubatud pühakujud, mille valmistamisel on kasutatud klaasi, metalli või tekstiili; 18.4.6. Palvevaip moslemile - maksimaalne suurus 60x100 cm vaiba küljes ei tohi olla kompassi; 18.4.7. Palvehelmed (kasutavad kristlased, budistid, moslemid) - võivad olla tehtud puidust, plastikust, tekstiilist. Helmeste läbimõõt ei tohi olla suurem kui 1 cm. Palvehelmeste lubatud pikkus on kuni 55 cm. Pealuukujuliste helmestega palvehelmed ei ole vangla kontekstis sobivad. Julgeolekukaalutlustel ei tohi palvehelmeste omavaheline kinnitus olla purunematu, st peab olema käte vahel mõistliku jõuga tõmmates katkev. Palvehelmeste ümbertegemine ei ole lubatud; 18.4.8. Palvemüts (lubatud moslemitele ja juudi usulistele) peab olema tekstiilist ja olemuselt lihtne ja ilma eraldatavate osadeta. Eemaldatavad kaunistused ei ole lubatud. 18.5. Kinnipeetaval ei ole kohane ega lubatud kasutada religioossest sümboolikast palvehelmeid ajal, mil ta on hõivatud õppetöö, töötamise, sotsiaalprogrammis osalemise või vanglateenistujaga vestlusel. 18.6. Kartseris viibival kinnipeetaval on vastavalt usutunnistusele võimalik võtta kaasa talle lubatud pühakirja või saada pühakirja kaplanilt. Kartserirežiimil viibival kinnipeetaval on lubatud kaasa võtta talle väljastatud usuline sümboolika. 18.7. Kui see on võimalik, siis kinnipeetava abielu kiriklik laulatamine toimub vangla ruumides ja taotluse selle sõlmimiseks esitab kinnipeetav kaplanile. Riikliku abielu sõlmimise viib läbi notar. 19. Kinnipeetava meditsiiniline teenindamine 19.1. Meditsiinilist teenindamist korraldab vanglas lepinguline tervishoiuteenuse osutaja kooskõlas tervishoiuteenuste osutamist reguleerivate õigusaktidega. Tallinna Vanglas osutab kinnipeetavatele tervishoiuteenust Lääne-Tallinna Keskhaigla. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.2. Vanglas pakutakse kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi vastavalt võimalusele ning statsionaarset tuberkuloosihaigete ravi. Vajadusel suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 26 19.3. Haigete ambulatoorne vastuvõtt toimub eelregistreerimisega ravijärjekorra alusel. Kinnipeetav teavitab oma osakonna vanglateenistujat meditsiinilise konsultatsiooni või arstiabi vajadusest. Vanglateenistuja registreerib kinnipeetava vastuvõtule elektroonilisel teel. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.4. Vältimatu abi vajadusest teavitatakse viivitamatult valves olevat tervishoiutöötajat. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.5. Töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel osutatakse kinnipeetavatele ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.6. Kinnipeetaval, kes soovib tervishoiuteenust, lasub kohustus anda tervishoiutöötajale oma tervise kohta tõele vastavat teavet ja avaldada oma parima arusaama järgi kõik tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikud asjaolud ning osutada kaasabi, mida tervishoiutöötaja tervishoiuteenuse osutamiseks vajab. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.7. Ravimeid, v.a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid, annavad kinnipeetavatele vangla ette nähtud aegadel osakonna valvurid. Ravimi võtmiseks on kinnipeetav kohustatud tulema kambri avatud ukse juurde, astuma korrektses riietuses koridori, manustama ravimi ametniku juuresolekul, avama korralikult suu, liigutama keelt ja tegema ametniku korraldusel muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstma huult vms. Kinnipeetavalt tuleb nõuda ravimi (v.a metadooni) manustamiseks vajaliku vee olemasolu, et tagada ravimi manustamine (alla neelamine) kohe. Vesi peab olema kruusis või topsis. Kinnipeetav peab kõik vee kohe ära jooma. Ravimi manustamisest keeldumisel edastab valvur info tervishoiutöötajale, kes otsustab ravikuuri jätkamise vajaduse. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.8. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite nimekirja kuuluvaid ravimeid annab tervishoiutöötaja, väljastades ravimi manustamiseks üldjuhul purustatud või lahustatud kujul (v.a. juhul kui selleks esineb ilmne vastunäidustus). Kinnipeetav manustab ravimi tervishoiutöötaja juuresolekul. Ravimi võtmiseks tuleb kinnipeetav kambri avatud ukse juurde, astub korrektses riietuses koridori, kaelas nimesilt isiku tuvastamiseks, manustab ravimi kohe ja joob vett peale. Seejärel avab kinnipeetav ravimi manustamise kontrollimiseks suu ja vajaduse korral liigutab keelt või teeb ametniku korraldusel muid ravimi manustamise kontrollimiseks vajalikke toiminguid, nt tõstab huult vms. Hilisemaks manustamiseks kinnipeetavale ravimeid ei anta, samuti ei anta ravimeid kolmandatele isikutele. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.9. Lokaalsed preparaadid (salvid, kreemid) väljastab tervishoiutöötaja ravimitopsis, millele on kantud ravimi nimetus, kinnipeetava nimi, kambri number ja ravi lõppemise kuupäev. Plastpakendis olevad silma- ja ninatilgad ning inhalaatorid väljastatakse originaalpakendis, millele kantakse kinnipeetava nimi, kambri number ja väljastamise kuupäev. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.10. Diabeedihaigel kinnipeetaval võib olla kambris üks insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, süstlanõelad vastavalt raviskeemile, üks glükomeeter, kuni kümme glükomeetri testriba ja kuni kümme lansetinõela. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.11. Vajaduse ilmnemisel võib tervishoiutöötaja otsustada edasise veresuhkru mõõtmise ja ravimi manustamise korraldamise muutmise, sh ravimi manustamise vanglaametniku või tervishoiutöötaja järelevalve all. Tervishoiutöötajal on õigus eemaldada või lasta eemaldada kambrist diabeedihaigele kinnipeetavale väljastatud ravimid või tarvikud ning määrata edasine veresuhkru mõõtmine või ravimi manustamine vanglaametniku või tervishoiutöötaja järelevalve all järgnevatel juhtudel: kui diabeedihaige rikub ravirežiimi; kui on ilmnenud diabeedihaigele väljastatud ravimite ja tarvikute mitte sihtotstarbekohane kasutamine; kui diabeedihaigele väljastatud ravimeid või tarvikuid kasutab teine kinnipeetav; kui diabeedihaige keeldub talle määratud ravimite või tarvikute kasutamisest või kasutatud tarvikute tagastamisest. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.12. Tervishoiuteenusest keeldumise (sh ravimite manustamisest keeldumise) korral on kinnipeetav kohustatud keeldumise fikseerima kirjalikult ning selle allkirjastama. Pärast ravist keeldumist võtab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravilt maha. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.13. Kinnipeetaval on keelatud tarvitada ravimeid ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta; jätta ettenähtud ajal võtmata tervishoiutöötaja või vanglateenistuja poolt antud tervishoiutöötaja määratud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid); omada ravimeid kambris, välja arvatud tervishoiutöötaja plasttopsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (salvid, tilgad); omaalgatuslikult ja ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.14. Kinnipeetaval on keelatud: 19.14.1. tarvitada ravimeid ilma arsti ettekirjutuseta; 19.14.2. jätta ettenähtud ajal võtmata arsti määratud ja/või muu vanglateenistuja antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid); 19.14.3. omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonna plasttopsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja vastavalt markeeritud ravimid (salvid, tilgad); 27 19.14.4. omaalgatuslikult ja ilma arsti ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne. so. enda või teise isiku keha kahjustada. 20. Ametnike vastuvõtt 20.1. Vangla juhtkond võtab kinnipeetavaid vastu põhjendatud taotluse alusel. Täpse vastuvõtu aja teatab kinnipeetavale kontaktisik. Kinnipeetavaid võetakse vastu, kui see on otstarbekas ning esitatud taotlused on põhjendatud. 20.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on kiiresti ja täielikult selgitada välja distsiplinaarsüüteo toimepanemisele viitavad asjaolud, tuvastada võimalik süüdlane ning määrata õiglane distsiplinaarkaristus. 21.2. Distsiplinaarsüütegu on kinnipeetava isiku süüline õigusvastane tegu või tegevusetus, millega isik rikkus õigusaktides selge sõnaga sätestatud keeldu või kohustust. 21.3. Kui vahistatule on määratud karistuseks isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine või kinnipeetavale on määratud karistuseks kokkusaamise või isikliku elektriseadme kasutamise keeld arvestatakse karistuse algust käskkirja kinnipeetavale allkirja vastu üleandmise päevast. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 21.4. Kui kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. 21.5. Kartserikaristust kandma minnes peab kinnipeetav võtma kambrist kaasa kõik oma isiklikud ning vangla poolt kinnipeetavale kasutamiseks väljastatud asjad (nt raamatud), mis paigutatakse karistuse kandmise ajaks lattu. Vangla ei vastuta kambrisse jäänud isiklike asjade hävimise, kadumise või riknemise eest. 22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 22.1. Vanglast vabastamine toimub vastavalt justiitsministri 25.01.2001 määrusele nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord”. 22.2. Vanglatevaheline ümberpaigutamine toimub vastavalt justiitsministri 25.03.2008 määrusele nr 9 „Täitmisplaan”. 22.3. Enne vanglast vabastamist või ümberpaigutamist teise vanglasse peab kinnipeetav vanglale tagastama tema kasutuses olnud vangla vara (ümberpaigutamise korral vanglavormi tagastama ei pea) ning kaasa võtma kambrist kõik oma isiklikud asjad. 22.4. Vanglast vabastamisel tagastab Vangla kinnipeetavale temale kuuluvad Vanglas hoiul olevad esemed (sh väärisesemed) allkirja vastu. 22.5. Kui kinnipeetaval isiklikke riideid ei ole või ei vasta need aastaajale, esitab kinnipeetav vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva taotluse saada riided humanitaarkorras. Võimaluse korral annab vangla kinnipeetavale riided tasuta. 22.6. Vangla väljastab vabastatavale isikule pärast tema isiku tuvastamist vanglast vabastamise õiendi ning vanglas hoiul olevad dokumendid. Vabastatav isik kinnitab vanglast vabastamise õiendi ja isiklike dokumentide kättesaamist enda allkirjaga vabastamisõiendi koopial ja isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 22.7. Vangla väljastab vabastatavale hoiustatud vabanemistoetuse ja vaba raha jäägi. Vahistatule vabanemistoetust ei väljastata. 22.8. Kui kinnipeetav on enne vabanemist avaldanud soovi saada kätte oma tervisekaadi koopia või haigusloo väljavõte, siis tuleb seda teha avaliku teabe seaduses sätestatu järgi. Tervisekaardi koopia või haigusloo väljavõte väljastatakse kinnises ümbrikus enne vabanemist. 22.9. Kinnipeetavale, kes vabastatakse ajutiselt väljaspool vanglat viibimise ajal, antakse vanglast vabastamise õiend tema kirjaliku taotluse alusel tagant järele. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule vanglas hoiul olnud isiklike asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide üle andmise vangla pääslas E-N kell 08.30-16.30 ja R kell 08.30-15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga. 23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused 28 23.1. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakond paikneb N hoones. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatakse naiskinnipeetavad. 23.2. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna eesmärgiks on uimastite tarvitamisest loobunud ja muutuse säilitamisele motiveeritud kinnipeetavate rehabiliteerimine ning tervislikule eluviisile suunamine, et vabanedes suudaksid naiskinnipeetavad parandada oma elukvaliteeti. 23.3. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamiseks on kinnipeetav nõus enda sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamisega ja allkirjastab kokkuleppe (Lisa 16). (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna eesmärk ja meetodid 23.4. Eesmärkideks on: 1) sõltuvusprobleemidega kinnipeetavate elukvaliteedi ja tervise stabiliseerimine ja parandamine; 2) uimastavate ainete hankimise ja tarvitamisega seotud kriminaalsuse tõkestamine; 3) osakonnas viibiva isiku uimastivaba ning vabanemisjärgselt seaduskuulekas elu; 4) tugivõrgustiku ja lähedaste sidemete taastamine ja hoidmine, stabiilse keskkonna ettevalmistamine vabanemiseks. 23.5. Meetoditeks on: 1) grupitööd ning individuaalnõustamine kinnipeetava uimastisõltuvusest vabanemisel; 2) regulaarsed individuaalvestlused kinnipeetavatega, mille eesmärgiks on motiveerida kinnipeetavaid seaduskuulekale käitumisele ja individuaalse täitmiskava täitmisele; 3) toimetulekuoskuste tõhustamine (hõlmab probleemilahendust, sotsiaalseid oskusi, sotsiaalset kompetentsust, suhtlemisoskusi jms). Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise tingimused 23.6. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamiseks peab kinnipeetav olema läbinud rehabilitatsiooni algfaasi (ajavahemiku, mis jääb ravi alguse ja sümptomite kadumise vahele), tal peab olema psühhiaatri poolt diagnoositud uimastisõltuvus, tema karistus on pikem kui üks aasta ning ta on motiveeritud tegelema enda sõltuvusprobleemiga. Kinnipeetava paigutamine on riskihindamisepõhine ja tuleneb individuaalses täitmiskavas püstitatud tegevustest. 23.7. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise otsustamiseks küsib inspektor-kontaktisik arvamust üksuse psühholoogilt, sotsiaaltöötajalt ja teistelt kinnipeetava taasühiskonnastamisega tegelenud ametnikelt. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 23.8. Positiivse otsuse puhul edastab inspektor-kontaktisik ettepaneku üksuse juhile. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast väljaarvamine 23.9. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast väljaarvamise otsustab üksuse juht inspektor-kontaktisiku põhjendatud ettepaneku alusel lähtudes järgnevatest kriteeriumitest: 1) Haigestumine, mis vajab isoleerimist või hospitaliseerimist; 2) Kokkuleppe (lisa 16) rikkumine; 3) Üksusele saab teatavaks SRO tööd takistav põhjus (nt tekkinud julgeolekuriskid); 4) Vanglakaristuse lõppemine. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda ennistamine 23.10. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnast välja arvatud kinnipeetava ennistamise otsustab inspektor- kontaktisik kinnipeetava kirjaliku taotluse alusel. Põhjendatud juhtudel on võimalik jätkata sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas pooleli jäänud tegevusi, kui: 1) Välja arvamisest on möödunud 3 kuud; 2) Kinnipeetav on motiveeritud sõltuvusprobleemidega tegelema (k.a koostöövalmidus); 3) Viimasest distsipliinirikkumisest on möödas rohkem kui 3 kuud; 4) Julgeoleku risk on ära langenud. (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) Üldkord sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas 23.11. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibivad kinnipeetavad on kohustatud korras hoidma kõiki osakonna ruume. Kinnipeetav on kohustatud viivitamatult teatama vanglateenistujale inventari purunemisest või mittefunktsioneerimisest. 24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused 24.1. Emade-laste osakond asub N-hoone esimesel korrusel N2 osakonnas. 24.2. Osakonda paigutamine ja lapse vanglasse taotlemine 24.2.1. Raseda kinnipeetava paigutamise emade-laste osakonda otsustab vanglateenistus. 29 24.2.2. Rase kinnipeetav, kes soovib taotleda peale sünnitamist oma lapse jätmist vanglasse või kinnipeetav, kes soovib taotleda väljaspool vanglat elavat last enda juurde, esitab selleks taotluse (lisa 17). Rase kinnipeetav esitab taotluse vähemalt kolm kuud enne eeldatavat sünnitusaega. 24.2.3. Taotluse esitamisel peab olema kinnipeetaval esmalt luba eestkosteasutuselt, lapsega koos elamiseks. 24.2.4. Taotluse rahuldamisel sõlmib vangla ja kinnipeetav omavahel kokkuleppe, milles määratletakse kinnipeetava kohustused lapse kasvatamise ja osakonnas viibimise kohta. 24.3. Toitlustamine ja üldkord emade-laste osakonnas 24.3.1. Emade ja laste toitlustamine toimub kolm korda päevas vastavalt päevakavale. 24.3.2. Emad registreerivad end ja oma lapsi tervishoiutöötaja vastuvõtule vanglaametnike vahendusel. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 24.3.3. Emade-laste osakonnas viibival kinnipeetaval on vajadusel võimalik võtta toas asuva terminaliga ühendust peavalvekeskusega. 24.3.4. Emade-laste osakonnas viibivad kinnipeetavad esitavad avaldused, taotlused, vaided jmt. kontaktisikule. 24.3.5. Kinnipeetavale saadetud kirjad annab kirjavahetuse eest vastutav vanglaametnik üle allkirja vastu. Kinnipeetavatele saabunud ja väljasaadetavate kirjade kätteandmine/vastuvõtmine toimub riiklikult kehtestatud tööpäevadel. 24.3.6. Ema ajutisel osakonnast eemalviibimisel peab ema eelnevalt leidma ja vanglaga kooskõlastama enda eemalviibimise perioodiks lapsele hooldaja, kes ajutiselt hoolitseb lapse eest. Hooldajaks volitatud isik peab sellekohase nõusoleku kinnitama allkirjaga. Erakorralistel juhtudel korraldab lapse eest hoolitsemise vangla ilma eelviidatud protseduuri järgimata. 24.4. Lastele vajalike esemete saamine 24.4.1. Emade-laste osakonnas viibivale lapsele on vajadusel lubatud tuua riideesemeid, hügieenitarbeid või muid lapsele vajalikke asju. Selleks kirjutab kinnipeetav taotluse, kuhu märgib asjade koguse, nimetused ja põhjenduse, miks neid vaja on. 24.4.2. Kinnipeetaval on võimalik vanglateenistuse vahendusel soetada vangla kauplusest „eritellimusel“ lastele vajalikke toiduaineid ja esemeid. 24.5. Laste eest hoolitsemine, eriarstiabi osutamine ning ema töötamine ja õppimine 24.5.1. Kinnipeetav, kellel on lubatud vanglas elada koos oma lapsega on kohustatud pidevalt hoolitsema oma lapse eest. Kinnipeetav vastutab lapse ebapiisavast järelevalvest tingitud tagajärgede eest. 24.5.2. Lapsele vajaliku eriarstiabi osutamise vajalikkuse otsustab vanglas tervishoiuteenuse osutaja ning võimalusel lubatakse ka kinnipeetaval viibida vanglavälise eriarstiabi osutaja juures koos lapsega. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 24.5.3. Lapse kasvatamise kõrvalt töötamine ja/või õppimine on kinnipeetavale lubatud vangla nõusolekul. Kinnipeetav peab kindlustama kooskõlastatult vanglaga töötamise ja/või õppimise ajaks lapse eest hoolitsemise. 24.5.4. Lapse haigestumise korral peatab kinnipeetav kuni lapse terveks saamiseni töötamise ja/või õppimise. Lapse haigestumise korral ei määrata ema asemele ajutist hooldajat. 24.6. Sünnitama viimine ja tingimused 24.6.1. Enne sünnitama viimist kirjutab kinnipeetav koostöös vanglas tervishoiuteenuse osutajaga taotluse, märkides sinna esemed, mida ta kavatseb sünnitusmajja kaasa võtta, samuti lapsele vajalikud esemed, mida külastavad isikud sünnitusmajja toovad ning isikud, kes planeerivad teda sünnitusmajas külastada. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 24.6.2. Sünnitusmajas lubatakse peale sünnitust kinnipeetavat külastada ainult vanglaga kooskõlastatud perekonnaliikmetel ja/või lähedastel, üks kord ning mõistliku aja jooksul. Külastavatel isikutel on palatisse lubatud kaasa võtta ainult eelnevalt taotluse rahuldamise otsuses lubatud esemed. 25. Tahvelarvuti kasutamine (Lisatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 25.1. Elektrooniliste toimingute tegemiseks kasutab kinnipeetav üldjuhul vangla poolt selleks ettenähtud tahvelarvutit. 25.2. Kinnipeetav logib tahvelarvutis sisse enda profiili näotuvastuse programmi vahendusel. Vajadusel küsib kinnipeetav ametnikult abi. 25.3. Tahvelarvuti kasutamise lõpetamisel on kinnipeetav kohustatud oma profiilist välja logima. 25.4. Peale toimingute tegemist tagastab kinnipeetav koheselt tahvelarvuti üksuse poolt määratud kohta. 25.5. Kinnipeetav kasutab tahvelarvutit heaperemehelikult, väldib selle kahjustamist, vastutab kasutamise ajal seadme seisukorra eest ja hüvitab seadme kasutamisel tekitatud kahju. 30 25.6. Kinnipeetaval on keelatud: 25.6.1. anda tahvelarvutit edasi teisele kinnipeetavale ajal, mil ta on tahvelarvutisse enda profiili näotuvastusega sisse logitud ja tema poolt alustatud sessioon kestab; 25.6.2. kasutada tahvelarvutit ajal, mil tahvelarvutisse on sisse loginud teine kinnipeetav ja tema sessioon veel kestab; 25.6.3. seadme kahjustamine, väärkasutamine, modifitseerimine ja ühendamine muu seadmega (sh mälukandjaga), mille kasutamine ei ole vanglaga kooskõlastatud. 31 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.1. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) V-hoone kartseris viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine, isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 13.00 – 17.30 Vaba aeg 17.45 – 18.30 Toitlustamine 19.00 – 19.55 Vaba aeg 19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa) 20.45 – 21.30 Vaba aeg, isiklik hügieen 21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine 22.00 – 06.00 Öörahu Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt järelevalveosakonna töökorraldusele 32 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.2. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) V-hoone lukustatud/vastuvõtu kambris viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 10.00 Vaba aeg 08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 13.00 – 17.30 Vaba aeg 17.45 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 19.55 Vaba aeg 19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa) 20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen 22.00 – 06.00 Öörahu Kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt järelevalveosakonna töökorraldusele 33 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.3. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022, 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) V-hoone arestialusena viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.55 – 08.45 Hommikune loendus ja ravimite jagamine (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 11.45 Vaba aeg 08.45 – 16.00 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.30 – 16.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 15.00 – 17.30 Vaba aeg 17.45 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 19.55 Vaba aeg 19.55 – 20.45 Õhtune loendus ja ravimite jagamine (rivistus kambrite kaupa) 20.45 – 22.00 Vaba aeg, isiklik hügieen 22.00 – 06.00 Öörahu 34 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.4. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022, 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024, 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) V-hoone meditsiinikambris viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa) 08.00 – 08.05 Kambriuste avamine VT-01 ja VT-02 08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.05 Kambriuste lukustamine VT-01 ja VT-02 12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 17.00 Vaba aeg 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 17.05 – 17.30 Toitlustamine 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 22.00 – 06.00 Öörahu 35 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.4.1 (Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) V-hoone keskmise osa (VT-06 – VT-09) tuberkuloosiosakonnas viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.20 – 07.30 Toitlustamine 07.50 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa) 08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 17.00 Vaba aeg 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 17.05 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.50 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 22.00 – 06.00 Öörahu 36 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.4.2 (Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) V-hoone parempoolses (VT-09 – VT-11) tuberkuloosiosakonnas viibiva kinnipeetava päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.20 – 07.00 Toitlustamine 07.50 – 08.00 Hommikune loendus (rivistus, kambrite kaupa) 08.00 – 08.05 Kambriukse avamine VT-09 08.45 – 21.30 Jalutuskäik (vastavalt graafikule) 09.00 – 11.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (sh registreerimine) v.a nädalavahetusel ja riiklikel pühadel vastavalt vangla töökorraldusele 09.00 – 21.00 Telefoni kasutamine (vastavalt graafikule) 12.00 – 12.05 Kambriukse lukustamine VT-09 12.05 – 12.45 Toitlustamine ja ravimite jagamine 13.00 – 16.30 Ajalehtede jagamine 12.45 – 12.50 Kambriukse avamine VT-10 16.45 – 16.50 Kambriukse lukustamine VT-10 17.05 – 17.45 Toitlustamine 17.30 – 17.35 Kambriukse avamine VT-11 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.45 – 19.50 Kambriukse sulgemine VT-11 19.50 – 20.00 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 20.05 – 20.10 Kambriukse avamine VT-11 21.55 – 22.00 Kambriukse sulgemine VT-11 22.00 – 06.00 Öörahu 37 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.5. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022; 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; 23.02.2024 nr 1-1/24/15, jõust. 26.02.2024; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024; 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) O-hoone (I üksuse) avatud kambrite päevakava 06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) * 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 07.30 Toitlustamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt üksuse töökorraldusele ka üleandmine) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt) 08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 08.55 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine 12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 13.00 – 13.10 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.10 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 17.30 – 17.35 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 17.45 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine 21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 22.00 – 06.00 Öörahu * Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik. 38 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.51. (Kehtetuks tunnistatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) 39 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.52. (Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 40 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.53. (Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 41 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.6. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) O-hoone (I üksuse) suletud kambrite päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt üksuse töökorraldusele ka üleandmine) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 17.45 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 22.00 – 06.00 Öörahu Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele 42 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.7. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) S-hoone (II üksuse) suletud kambrite päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06:00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.10 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 07.30 – 16.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned (vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 17.30 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 18:30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 22.00 – 06.00 Öörahu Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele 43 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.71 (Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 44 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.72 (Lisatud 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) (Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) S-hoone (II üksuse) S1-1, S1-2, S2-1, S2-2, S3-1, S3-2, S4-1, S4-2, S6-1 ja S6-2 osakonna kambrite päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 07.30 Toitlustamine 07.30 – 17.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (kambrite kaupa) 08.10 – 08.15 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22)** 08.30 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 08.10 – 11:40 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22) (kambriuksed lahti)** 11.40 – 11.45 Kambriuste lukustamine 11.45 – 12.45 Toitlustamine 12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 12.45 – 13:00 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22)** 13:00 – 17.30 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22) (kambriuksed lahti)** 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 17.30 – 17.45 Kambriuste lukustamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22)** 17.30 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22)** 18.30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 18.30 – 19.40 Vaba aeg (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22) (kambriuksed lahti)** 19.35 – 19:40 Kambriuste lukustamine (vastavalt kas kambrid numbriga 01 kuni 09 või kambrid numbriga 11 kuni 22)** 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (kambrite kaupa), 22.00 – 06.00 Öörahu **Kambrid on avatud vaheldumisi – üks päev hommikul avatud alumised kambrid (numbriga 01 kuni 09) ja ülemised (numbriga 11 kuni 22) peale lõunat ning järgmine päev ülemised kambrid avatud hommikul ja alumised peale lõunat. Üksuse juhi suulisel korraldusel võib isolatsioonide puudumisel S2-1, S2-2, S3-1, S3-2, S4-1, S4-2, S6-1 ja S6-2 kambrid avada kõikidel vaba aja aegadel. 45 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.8. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) R-hoone (III üksuse) suletud kambrite päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06:00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 21.50 Jalutuskäigud (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 07.30 Toitlustamine 07.30 – 16.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned (vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 11.30 – 12.45 Toitlustamine 12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 17.30 – 18.30 Toitlustamine 18:30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 22.00 – 06.00 Öörahu Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele. 46 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.8.1 (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022; 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) R-hoone (III üksuse) avatud kambrite päevakava 06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) * 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 21.50 Jalutuskäigud ( vastavalt üksuse töökorraldusele) 06.00 – 07.30 Toitlustamine 07.30 – 17.30 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt) 08.45 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 08.55 – 11.50 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 11.30 – 11.45 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 11.45 – 12.45 Toitlustamine 12:30 – 13:30 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 17.30 – 17.35 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 17.30 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 18.30 – 20:45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine 22.00 – 06.00 Öörahu * Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik. 47 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.8.2 (Kehtetuks tunnistatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 48 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.9. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022 ning 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) P-hoone (IV üksuse) avatud kambrite päevakava 06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) * 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 07.30 Toitlustamine 06.45 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.30 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine v.a nädalavahetusel ja riiklike pühadel (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 08.55 Kambriuste avamine (kui ei ole avatud äratuse järgselt) 08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 08.55 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine 12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine v.a nädalavahetusel ja riiklike pühadel (vastavalt vangla töökorraldusele) 13.00 – 13.10 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.10 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 17.30 – 17.45 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 17.45 – 18.30 Toitlustamine 18.30 – 18.40 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 18.40 – 19.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine 21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 22.00 – 06.00 Öörahu * Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik 49 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.10. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) P-hoone (IV üksuse) suletud kambrite päevakava 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Voodivarustuse äraandmine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 06.00 – 06.10 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 06.00 – 08.45 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 07.30 – 11.40 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned (vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule) 07.55 – 08.45 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.45 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.45 – 11.45 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 08.45 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 12.00 – 16.00 Kirjade üleandmine-vastuvõtmine, v.a nädalavahetustel ja riiklikel pühadel, telefonikõned (vastavalt üksuse töökorraldusele, vastavalt kinnitatud graafikule) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 17.45 – 18.30 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 18.30 – 22.00 Ravimite jagamine (vastavalt üksuse töökorraldusele) 19.55 – 20.45 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 21.00 – 22.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 21.30 – 22.00 Voodivarustuse väljastamine (üksuses kartserikaristust kandva kinnipeetava puhul) 22.00 – 06.00 Öörahu Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele 50 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.11. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022; 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) N-hoone (V üksuse) avatud kambrite päevakava, N1, N3, N4 (avatud kambrid) ja N6 osakond 06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel) * 06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.00 – 07.00 Toitlustamine 07.00 – 07.55 Ravimite jagamine 07.15 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.30 – 08.40 Kambriuste avamine (kui ei avatud äratuse järgselt) 08.40 – 11.45 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.45 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine 12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 17.40 – 18.20 Toitlustamine 18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 18.30 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule, vaba aeg (kambriuksed lahti) 19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste sulgemine 20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine 22.00 – 06.00 Öörahu * Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik. 51 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.12. (Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) N-hoone (V üksuse) vahistatute päevakava, N4 osakond 06.00 Äratus, kambriuste avamine (üksuse juhi suulisel korraldusel)* 06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.05 – 07.00 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 07.00 – 07.55 Ravimite jagamine 07.15 – 16.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.30 – 08.40 Kambriuste avamine (kui ei avatud äratuse järgselt) 08.40 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti)**, telefonikõned 09.00 – 19:40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) ** 13.00 – 13.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 13.30 Kambriuste lukustamine **, kambriuste avamine ** 13.30 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned 17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) ** 17.40 – 18.20 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) ** 18.30 – 19.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) ** 19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa), kambriuste lukustamine ** 20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine 22.00 – 06.00 Öörahu * Kambrite uksi võib üksuse juhi suulisel korraldusel avada kell 6.00 ja hoida avatuna õhtuse loenduseni, kui see on vangistuse täideviimise eesmärgi saavutamiseks otstarbekas või töökorralduslikult vajalik. ** üksuse juhi suulisel korraldusel N4-1 või N4-2 eluosakonna avamine 52 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.13. (Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022; 28.09.2024 nr 1-1/24/68, jõust. 01.10.2024) N-hoone (V üksuse) süüdimõistetute vastuvõtuosakonna, suletud kambrite ja vahistatute päevakava, N5 osakond 06.00 Äratus 06.00 – 06.30 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.05 – 07.00 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 07.00 – 07.55 Ravimite jagamine 07.15 – 16.30 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.30 – 08.40 Kambriuste avamine ** 08.40 – 11.50 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned 09.00 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 11.40 – 11.50 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) ** 13.00 – 13.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned 13.00 – 17.00 Taasühiskonnastavates tegevustes osalemine (töö, õpe, sotsiaalprogramm vastavalt saateülesande kavadele) 13.30 Kambriuste lukustamine **, kambriuste avamine ** 13.30 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) **, telefonikõned 17.30 – 17.40 Kambriuste lukustamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) ** 17.40 – 18.20 Toitlustamine (kambriluugi kaudu) 18.30 – 19.40 Vaba aeg (kambriuksed lahti) ** 19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine) 20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, prügi välja andmine 22.00 – 06.00 Öörahu Kartseri kambrites viibivatele kinnipeetavatele võimaldatakse pesemist vastavalt üksuse töökorraldusele. ** üksuse juhi suulisel korraldusel VR või vahistatute avamine VR – vastuvõturežiim 53 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.14. (Muudetud 09.06.2022 nr 1-1/22/61, jõust. 10.06.2022) N-hoone (V üksuse) emade-laste päevakava N2, osakond 06.00 Äratus 06.00 – 06.30 Isiklik ja lapse hügieen, kambri korrastamine 06.05 – 07.00 Toitlustamine 07.00 – 07.55 Ravimite jagamine 07.15 – 11.40 Kirjade vastuvõtmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.15 – 07.55 Lapsega tegelemine 07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine) 08.30 – 09.30 Hommikusöök lastele 09.30 – 12.00 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm); 12.00 – 12.45 Toitlustamine 12.45 – 14.15 Laste lõunauinaku aeg 14.15 – 17.40 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm); 17.40 – 18.20 Toitlustamine 18.20 – 19.55 Vaba aeg, lapsega tegelemine (jalutuskäik jm); 19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa, ravimite jagamine) 20.30 – 22.00 Vaba aeg, isiklik ja lapse hügieen 20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, prügi välja andmine 22.00 – 06.00 Öörahu 54 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.15. (Kehtetuks tunnistatud 14.03.2019 nr 1-1/19/14, jõust. 18.03.2019) 55 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 1.16. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) N-HOONE (V üksuse) noorte/alaealiste päevakava, N6 osakond 06.00 Äratus 06.00 – 06.20 Isiklik hügieen, kambri korrastamine 06.20 – 07.15 Toitlustamine 07.15 – 07.55 Ravimite jagamine 07.15 – 11.50 Kirjade vastuvõtmine ja üleandmine (vastavalt vangla töökorraldusele) 07.55 – 08.30 Hommikune loendus (rivistus kambrite kaupa) 08.30 – 08.40 Kambriuste avamine 08.40 – 11.50 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.50 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 08.40 – 11.50 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 11.50 – 12.00 Kambriuste sulgemine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 12.00 – 12.45 Toitlustamine 12.45 – 13.00 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 13.00 – 17.00 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule 13.00 – 17.00 Tööle saatmine, töötamine, töölt tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.00 Kooli saatmine, õppimine, koolist tagasisaatmine (vastavalt saateülesande kavadele) 13.00 – 17.30 Vaba aeg (kambriuksed lahti) 17.30 – 17.40 Kambriuste sulgemine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 17.40 – 18.20 Toitlustamine 18.20 – 18.30 Kambriuste avamine (juhul kui toitlustamine toimub läbi kambriluugi) 18.30 – 19.40 Jalutuskäigud osakondade kaupa vastavalt graafikule, vaba aeg (kambriuksed lahti) 19.40 – 19.55 Kambriuste sulgemine 19.55 – 20.30 Õhtune loendus (rivistus kambrite kaupa) 20.30 – 22.00 Ravimite jagamine, kambritest prügi välja andmine 22.00 – 06.00 Öörahu 56 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 2 (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) TAOTLUS ISIKLIKE ASJADE LAOLE (ASJADE VÄLJASTAMINE) Eesnimi: ....................................................................................................... Perekonnanimi: ........................................................................................... Sünniaeg: ................................................................................................ Kamber: ................ Palun mulle isiklike asjade laost väljastada järgmised isiklikud esemed: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Allkiri) (Kuupäev) Kinnipeetava isiklike asjade laost väljastamise avaldust: toetan ei toeta ......................................................... ............................................ ..................................... (Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev) Isiklikud esemed olen laost kätte saanud. ........................................................ .............................................. 57 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 2.1 (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) KINNI PEETAVA ISIKU TAOTLUS EES- JA PEREKONNANIMI SÜNNIAEG KAMBRI NUMBER TAOTLUSE SISU JA PÕHJENDUSED: isiklike asjade maha kandmiseks ja hävitamiseks TAOTLUSE ESITAMISE KUUPÄEV JA ALLKIRI: Menetleja märkused: 58 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 2.2 (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) TAOTLUS ISIKLIKE ASJADE LAOLE (ESEMETE LATTU PAIGUTAMINE) Eesnimi: ....................................................................................................... Perekonnanimi: ........................................................................................... Sünniaeg: ................................................................................................ Kamber: ................ Palun lattu paigutada järgmised isiklikud esemed: 1. ……………………………….………………………………................................................... 2. ……………………………….………………………………................................................... 3. ……………………………….………………………………................................................... 4. ……………………………….………………………………................................................... 5. ……………………………….………………………………................................................... 6. ……………………………….………………………………................................................... 7. ……………………………….………………………………................................................... ..................................................................... ................................... (Allkiri) (Kuupäev) Kinnipeetava isiklike asjade lattu paigutamise avaldust: toetan ei toeta ......................................................... ............................................ ..................................... (Teenistuja nimi) (Teenistuja allkiri) (Kuupäev) Isiklikud esemed olen lattu üle andnud. ........................................................ .............................................. (Allkiri) (Kuupäev) 59 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 3 TAOTLUS ISIKLIKE ASJADE VÄLJA ANDMISEKS VANGLAST Taotleja ees- ja perekonnanimi Kambri number Sünniaeg Palun anda laost välja ____________________________________ järgmised mulle kuuluvad sjad: (Kellele, ees- ja perekonnanimi, sünniaeg) 1. 14. 2. 15. 3. 16. 4. 17. 5. 18. 6. 19. 7. 20. 8. 21. 9. 22. 10. 23. 11. 24. 12. 25. 13. 26. Taotleja allkiri Taotluse esitamise kuupäev NB! Kinnipeetava edasine tegevus asjade väljaandmise protsessiga seonduvalt, peale taotluse esitamist! Vanglale taotluse esitamise järgselt peab kinnipeetav iseseisvalt teavitama asjadele järgi tulevat isikut, et ta võtaks ühendust haldusosakonna kinnipeetavate isiklike asjade lao spetsialistiga telefoninumbril 612 7582, et leppida kokku, millal isik saab asjadele vanglasse järgi tulla, arvestades samaaegselt, et esemeid antakse vanglast välja sarnaselt käsipakkide vastu võtmise aegadega, st teisipäeviti ja neljapäeviti 09.00 – 11.30 vangla eelpääslas. Eeltoodu on vajalik selleks, et Vangla kinnipeetavate isiklike asjade lao spetsialistil oleks võimalik aegsasti Vanglast välja antavad asjad kokku panna ja kokkulepitud päevaks Vangla eelpääslasse toimetada. Asjad olen kätte saanud, pretensioone ei ole Vastuvõtja nimi, allkiri, kuupäev Kätte andnud Teenistuja nimi, allkiri, kuupäev 60 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 4 KINNIPEETAVA TAOTLUS ELEKTRISEADME KASUTAMISEKS Palun lubada kasutada kambris alljärgnevaid isiklikke elektriseadmeid Jrk Elektriseadme nimetus, mark Kust Võimsus (poest/laost) 1 2 3 Olen nõus tasuma elektriseadme kasutamisega seotud kulude eest kehtestatud tariifi järgi. Kohustun kasutama elektriseadet kasutamisjuhendi järgi ning vangla päevakorraga ettenähtud korras, häirimata seejuures teiste isikute rahu ja vangla igapäevast töökorraldust. Tean, et vangla ei vastuta elektriseadme kahjustuste eest, mis on põhjustatud elektrivoolu katkestustest või pingemuutustest. Lisaselgitused ……………………………………………………………….......................................................................................... ................................................................................................................................................................................ …………………………………………………………………… ……………...…. …………….. 20.. (Kinnipeetava nimi (trükitähtedega), sünniaeg, toa number) (Allkiri) (Kuupäev) Menetlus Otsus: luban/keeldun (keeldumise korral põhjus) ……………………………………………………………….......................................................................................... ……………………………………………………………………………………………………………………………….. Loa saamise korral kehtib luba kuni kinnipeetava Tallinna Vanglast teise vanglasse ümberpaigutamiseni, vanglast vabanemiseni või kasutusloa kehtetuks tunnistamiseni. Otsustaja: ………………………………………..... ………………………… ………………... 20… a (Nimi ja ametinimetus) (Allkiri) (Kuupäev) Otsusega mittenõustumise korral võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Vanglale vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui vaie jääb rahuldamata, tähtajaks lahendamata või see tagastatakse, võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. Spetsialisti märge elektriseadme kontrollimise kohta ....................................................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................................................... …………………………........... …………………….…................ ................………………... 20….. (Turvakleebiste numbrid) (Allkiri) (Kuupäev) 61 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 5 TAOTLUS OLMEELEKTROONIKA REMONTIMISEKS 1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT PEREKONNA, EES- JA ISANIMI: (trükitähtedega) PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI SÜNNIAEG: TALLINNA VANGLA ÜKSUS KAMBRI NUMBER 2. TAOTLUSE SISU OLMEELEKTROONIKA Teenuste nimekiri Orienteeru Olen nõus Juhul, kui NIMETUS/mark/tehniline v teenuse ja remont kirjeldus maksumus summaga („X“ pole võimalik, vastavasse olen Televiisor Diagnostika + 42 eurot lahtrisse) nõus transport Remonditööd utiliseerimisega 98 eurot + varuosad Veekeedukann Diagnostika + 13 eurot transport Remonttööd + 19 eurot varuosad Elektripardel habemeajamiseks Diagnostika + 13 eurot transport Remonttööd + 19 eurot varuosad Televiisor, veekeedukann ja Utiliseerimine Tasuta elektripardel 3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma diagnostika, transpordi ja remondisumma ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt. ……………………………………………………………. ,,………...,,…….……….20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV ……………………………………............ ,,………...,,…….……..20 a. 5. MENETLEJATE MÄRKUSED ametniku nimi ja allkiri kuupäev 6. OLEN TUTVUNUD JA VASTUSKIRJA EI SOOVI / REMONDITUD OLMEELEKTROONIKA KÄTTE SAANUD JA PRETENSIOONE EI OMA (mittevajalik läbi kriipsutada) ,,………….,,………….20 a. 62 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 6 AVALDUS Mina, ________________________________________________________________________________________ (kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg, kambri nr) ____________________________________________________________________________________ loobun Tallinna Vangla pakutavast toidust. Toidust loobumise põhjus: ________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________________ Olen teadlik, et vangla toidule võetakse mind uuesti minu kirjaliku avalduse alusel alates toiduainete järgnevast väljastamisest laost ja toidu valmistamisest. Käesoleva avalduse alusel vangla mulle toitu ei valmista ega paku. _____________________ (kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud “ ” _____ 20___. a kell ______ _____________________________________ (avalduse vastuvõtnud vanglaametniku allkiri) _____________________________________ (vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) _____________________________________ (ametikoha nimetus) 63 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 7 AVALDUS Mina, ___________________________________________________________________________________ (kinnipeetava eesnimi, perekonnanimi, sünniaeg, kambri nr) ____________________________________________________________________________________ palun võtta mind uuesti Tallinna Vangla toidule alates järgnevast toiduainete väljastamisest laost ja toidu valmistamisest. (kinnipeetava allkiri) Avaldus on vastu võetud „ ____ “ __________________ 20 __ . a kell _________ ___________________________________ (avalduse vastuvõtnud vanglaametniku allkiri) ____________________________________ (vanglaametniku ees- ja perekonnanimi) ____________________________________ (ametikoha nimetus) 64 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 8 (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022 ning 10.01.2024 nr 1-1/24/3, jõust 12.01.2024) TAOTLUS ISIKLIKE RIIETUSESEMETE PESEMISEKS Kinni peetava isiku ees- ja perekonnanimi Kambri number Palun pesta minu isiklikud riietusesemed Tallinna Vanglale pesupesemiseteenust osutava lepingupartneri juures ja arvestada minu vanglasiseselt isikuarvelt maha ettenähtud summa. Olen teadlik, et ühe kilogrammi isiklike riiete pesemise maksumus on 2,44 eurot km-ga ja minu vanglasiseselt isikuarvelt broneeritakse 3 kg riietusesemete pesemiseks vajaminev summa (7,32 eurot km-ga). Riietuseseme nimetus 1. 8. 2. 9. 3. 10. 4. 11. 5. 12. 6. 13. 7. 14. Olen teadlik, et pesumaja ei vastuta riietusesemete pesemisel tekkinud kvaliteedi muutuste eest (värvi muutus, riietuseseme suuruse muutus jne). Kinni peetava isiku allkiri Taotluse esitamise kuupäev Taotluse vastu võtnud ametnik (nimi ja allkiri) Vastuvõtmise kuupäev: Haldusosakonna haldusteenistus: Broneeritud summa Pesemise tegelik maksumus Ametniku nimi ja allkiri Kuupäev Riietusesemete tegelik kogus kg-des Kinnipeetav andis üle Haldusteenistus võttis riided pesemiseks vastu riided (allkiri) pesemiseks (allkiri) Kuupäev Kuupäev Haldusteenistus andis Kinnipeetav sai pestud pestud riided üle riided kätte (allkiri) (allkiri) Kuupäev Kuupäev 65 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 9 (Muudetud 10.01.2024 nr 1-1/24/3, jõust 12.01.2024) TAOTLUS RIIDEESEMETE JA JALATSITE ERALDAMISEKS RIIGIEELARVEST 1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT TAOTLEJA EES- JA PEREKONNANIMI, SÜNNIAEG (trükitähtedega) EESNIMI PEREKONNANIMI SÜNNIAEG TALLINNA VANGLA ÜKSUS, KAMBRI NUMBER 2. TAOTLUSE SISU *Soetatava riideeseme täpsed mõõdud märgin taotluse pöördel RIIDEESEME / JALATSITE NIMETUS SUURUS MÄRKUSED Kinnitan, et ülaltoodud andmed on õiged ja kohustun vastu võtma minule eraldatava riideesemed või jalanõud. 2. KINNIPEETAVA ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV ……………………………………… „……..“……………………20……a kinnipeetava allkiri kuupäev 3. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV ………………………………………………….. „……..“……………………20……a ametniku nimi ja allkiri kuupäev 4. MENETLEJATE MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha/………………………………………………………………………….. ……….……………………………………… „……..“……………………20……a ametniku nimi ja allkiri kuupäev ESEMED KAMBRIS: ESEMED LAOS: …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… …………………………………………………………… OTSUS RIIDEESEMETE ja/või JALANÕUDE VÄLJASTAMISE KOHTA: ……………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………………………………………………………………………………………………… ……………………………………… „……..“……………………20……a ametniku nimi ja allkiri kuupäev 5. OLEN TUTVUNUD/ KÄTTE SAANUD ……………………………………… „……..“……………………20……a kinnipeetava allkiri kuupäev 66 67 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 10 (Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025, 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) TAOTLUS KOKKUSAAMISEKS Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg/ isikukood: Kambri number: Kokkusaamise liik: (teha märge õigesse lahtrisse) Lühiajaline kokkusaamine Lühiajaline kokkusaamine vaheseinata Pikaajaline kokkusaamine 1. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ning suhe kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane vm): Sünnikoht: Sünniaeg/ isikukood: Aadress: Telefoninumber, e-mail: Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev: 2. Kokkusaaja ees- ja perekonnanimi ja suhe kinni peetava isikuga (perekonnaliige, sõber, elukaaslane vm): Sünniaeg/ isikukood: Aadress: Telefoninumber, e-mail: Isikut tõendav dokument, number, väljaandmise kuupäev: Kokkusaamisel on kaasas lapsed (ees- ja 1. perekonnanimi, isikukood): 2. 68 3. Kuni 2-aastasele lapsele pikaajalisele kokkusaamisele vajalik mõistlikus koguses toit ja hügieenitarbed (RPA pulber, purgipüree, mähkmed, talk, lutt jms): Soovitav kokkusaamise aeg: (märkida kaks erinevat aega) …. . ………………. 20… . a kell ………. või …. . ………………. 20… . a kell ………. Kokkusaamise põhjus: Taotluse esitaja allkiri ja kuupäev: Inspektor-kontaktisiku seisukoht Luban/ Ei luba: Põhjendus: Pikaajalise kokkusaamise korral märge eelneva kokkusaamise toimumise kohta ning kokkusaamise piirangute kohta: Nimi, allkiri ja kuupäev: Kokkusaamise korraga olen tutvunud 1. Kokkusaaja allkiri 2. Kokkusaaja allkiri Kuupäev: Kuupäev: NB! TEAVITUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEST: Teavitame, et taotluse läbivaatamisel vangla võib töödelda taotleja ja kokkusaaja(te) isikuandmeid vangistusseaduse (VangS) § 1054 lg 1 p 3 alusel ja VangS § 1052 lg-s 1 nimetatud eesmärgil. Taustakontrolli tegemiseks võib vangla töödelda isikuandmeid, mis on sätestatud VangS § 1055 lg-s 5. 69 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 11 (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS (alus: AvTS § 35 lg 1 p 11,12) VÄLJASÕIDU TAOTLUS JA -PLAAN Kinnipeetav ............................................................................................................................... Sünniaeg: .................................................................................................................................. Paiknemine: ............................................................................................................................. Karistuse paragrahvid: ....................................................................................................... Karistusaja algus: .................................................. , lõpp: ..................................................... TEVi esimene võimalus: ........................................................................................................... Elektroonilise TEVi esimene võimalus: .................................................................................... Väljasõidu soovitav aeg:........................................................................................................... Palun mulle võimaldada lühiajaline väljasõit vanglast. Väljasõit on mulle vajalik selleks, et ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Täpne väljasõiduplaan kuni 7 ööpäevaks koos ettevõtete ja isikute nimede märkimisega Peamine viibimiskoht, aadress ja telefon ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Külastatavate isikute nimed, aadressid ja telefoninumbrid ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Külastatavate ettevõtete nimed, aadressid ja telefoninumbrid ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... ............................................................................................................................................... Lühiajalise väljasõidu tingimuste, nõudmiste ja oma kohustustega lühiajalise väljasõidu ajal olen tutvunud ning olen neist õigesti aru saanud. 1. Tean, et pean saabuma viimasel väljasõidupäeval tagasi vanglasse väljasõidutunnistusel märgitud kellaajaks ja kainena (VSKE § 86 lg 1). Vastutusest KarSi § 329 järgi olen hoiatatud. 2. Tean, et väljasõidu ajal toimepandud õigusrikkumise või kuriteo toimepanemises kahtlustatavana kinnipidamise tõttu katkeb väljasõit kohe (VSKE § 87). 70 3. Tean, et väljasõidu ajal on alkoholi, narkootikumide või muude uimastite tarvitamine keelatud. 4. Tean, et pean olema väljasõidu kestel kättesaadav väljasõidutaotluses märgitud viibimiskoha aadressil ja viibima väljasõidu ajal sellel aadressil alates kella 22.00st kuni 07.00ni. 5. Tean, et vanglasse saabudes ei tohi mul kaasas olla muid esemeid kui needsamad riided ja muud esemed, mis mul olid vanglast lahkudes (VangS § 15, VSKE § 57 lg 1). 6. Kohustun korraliselt endast teavitama ja helistama vangla peaspetsialist-korrapidajale igal väljasõidul viibimise päeval kell 10.00 ja 22.00 ning informeerima teda väljasõidu käigust ja oma asukohast ning vastama korrapidaja küsimustele muude asjaolude kohta. 7. Hädaolukorras kohustun pöörduma lähemasse politseiosakonda või helistama tasuta hädaabinumbril 112. 8. Tean, et pean kandma väljasõidu kulu (VangS § 32 lg 7). Sularaha väljastamiseks pean esitama haldusosakonnale sellesisulise taotluse enne väljasõidule minemist. 9. Tean, et vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab seal viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema (VangS § 32 lg 4¹). „………..“……………..20 .a. Kinnipeetava nimi ja allkiri: ………………………………………… 71 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 12 Avaldus Palun mulle väljastada minu isiklikult arvelt raha ............................................................................................ ....................................................................................................................................................... eurot. (summa numbrite ja sõnadega) Põhjendus: ....................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................... (allkiri) .......................................................................................... (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg) „ ....... “ ..................................... 20.......... .a (kuupäev) Vanglateenistuja märge kinnipeetava raha kohta .................................................................................................................................................................................................... .................................................................................................................................................................................................... Otsus VangSi § 44 lg 2 ning VSkE § 54 ja § 53 lg 2 alusel luban / keeldun (keeldumise korral põhjus) ........................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................... ........................................................................................................................................................................... (nimi, allkiri, kuupäev) 72 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 13 KOKKULEPE HUVIRINGIS OSALEMISEKS Mina, ________________________________________ nõustun huviringis osalemiseks kehtestatud reeglitega ning kohustun neid järgima. Reeglid: 1) Ringi on keelatud kaasa võtta ükskõik milliseid esemeid. 2) Kõik vahendid on kasutamiseks kunstiklassis koha peal. Tunni lõppedes tagastan kõik vahendid huvijuhile. 3) Viibides huviringis ei sega teisi ja tegelen huvijuhi poolt ettenähtud tegevustega. 4) Kohustun hoidma huvitegevuseklassis enda järel korda. 5) Olen teadlik, et huviringis loodud tööd on Tallinna vangla omand. 6) Annan vanglale nõusoleku minu poolt huviringis loodud esemete/piltide annetamiseks, kinkimiseks jms. Olen tutvunud reeglitega ja nõustun neid täitma. Olen teadlik, et reeglite mittetäitmise korral eemaldatakse mind huviringi nimekirjast. Kinnipeetava allkiri Kuupäev 73 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 14 KINNIPEETAVA ISIKU TAOTLUS VORMIRIIETE VAHETAMISEKS EES- JA PEREKONNANIMI SÜNNIAEG KAMBRI NUMBER TAOTLUSE SISU JA PÕHJENDUSED: TAOTLUSE ESITAMISE KUUPÄEV JA ALLKIRI: Menetleja märkused: *Vanglariietuse vahetamist saab taotleda kuue kuu möödumisel vormielemendi viimasest vahetusest. Varasem taotlemine on lubatud üksnes põhjendatud vajadusel. 74 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 15 (Muudetud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) TAOTLUS JALATSITE REMONTIMISEKS 1. ISIKLIKUD ANDMED JA ASUKOHT PEREKONNA, EES- JA ISANIMI: (trükitähtedega) PEREKONNANIMI EESNIMI ISANIMI SÜNNIAEG: TALLINNA VANGLA ÜKSUS KAMBRI NUMBER TURVAPLOMMI NUMBER JALATSITE nimetus, firma nimetus/tunnus, suurus, värv, täpne kirjeldus 2. TAOTLUSE SISU Orienteeruv Olen nõus teenuse ja maksumus summaga („X“ Märkused TEENUSTE NIMEKIRI Kogus eurodes vastavasse lahtrisse) Naiste jalatsite kontsaplekid, tiftiga paar 10,00 Naiste jalatsite kontsaplekid, metallist paar 12,00 Kontsaplekid 2x2cm paar 10,00 Kontsaplekid 3x3cm paar 10,00 Kontsaplekid 4x4cm paar 11,00 Kontsaplekid 5x5cm paar 12,00 Kontsaplekid 8x6cm paar 13,00 Kontsaplekid 10x10cm paar 17,00 Kontsaplekid 12x12 paar 18,00 Kontsaplekid, suuremad kui 12x12cm paar 20,00 Naiste jalatsite pooltallad, kumm paar 17,00 Naiste jalatsite pooltallad, vibram, topy paar 20,00 Meeste jalatsite pooltallad, kumm paar 20,00 Meeste jalatsite pooltallad, vibram, topy paar 20,00 Täistalla vahetus, kumm paar 30,00 Täistalla vahetus, vibram, topy paar 30,00 Jalatsite ninad paar 10,00 Kiilu paigaldus paar 10,00 Broneeritakse Liimimine üks 5,00-15,00 maksimum summa Broneeritakse Õmblemine üks 5,00-15,00 maksimum summa Broneeritakse Lapi paigaldus jalatsile üks 10,00-20,00 maksimum summa Broneeritakse Jalatsite kannavoodrid (kannalapid) paar 25,00-35,00 maksimum summa Lukuvahetus, kuni 10cm üks 17,00 Lukuvahetus, kuni 15cm üks 18,00 75 Lukuvahetus, kuni 40cm üks 20,00 Lukuvahetus, üle 40cm üks 25,00 Jalatsi kontsa vahetus paar 30,00 Jalatsi lengi vahetus üks 15,00 Jalatsi kontsa kinnitus üks 10,00 Jalatsite venitus paar 10,00 Broneeritakse Needi/truki paigaldus üks 1,50-5,00 maksimum summa 3. KINNIPEETAVA KINNITUS, ALLKIRI JA TAOTLEMISE KUUPÄEV Kinnitan, et eeltoodud andmed on õiged ja olen nõus tasuma remondisumma ………………. eurot, mis broneeritakse minu isikuarvelt. …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 4. TAOTLUSE VASTU VÕTNUD AMETNIKU NIMI, ALLKIRI JA KUUPÄEV …………………………………..……….. ,,………...,,…….……….20 a. 4. MENETLEJATE MÄRKUSED Isiku arvel puudub raha Isiku arvel on summa …………….. eurot broneeritud jalatsite remontimiseks. ………………………………………….. ,,………….,,………….20 a. ametniku nimi ja allkiri kuupäev 4. OLEN TUTVUNUD JA VASTUSKIRJA EI SOOVI / REMONDITUD JALATSID KÄTTE SAANUD JA PRETENSIOONE EI OMA (mittevajalik läbi kriipsutada) ………………………………………….. ,,………….,,………….20 a. kinnipeetava allkiri kuupäev 76 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 16 (Muudetud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) Sõltuvusrehabilitatsioonis osalemise nõusolek 1. Olen teadlik sellest, et peamine ajend sõltuvusrehabilitatsiooniosakonnas olemiseks on minu isiklik soov vabaneda sõltuvust tekitavate ainete kasutamisest (sh narkootikumid, alkohol, ilma arsti ettekirjutuseta ravimid, tubakatooted jms). 2. Olen nõus osalema aktiivselt ja kohusetundlikult sõltuvusrehabilitatsiooniosakonna päevakava ning minu individuaalse täitmiskavaga paika pandud tegevustes ning tegema kõik endast oleneva püstitatud eesmärkide saavutamiseks. 3. Väldin mistahes tegevust, mis võiks kahjustada sõltuvusrehabilitatsiooniosakonda ja selles viibijate mainet. 4. Olen teadlik sellest, et järgmiste rikkumiste toimepanemisel arvataks mind SRO osakonnast välja: a. suitsetamine (k.a sigarettide ja/või nende valmistamiseks vajalike vahendite valdamine) b. joovastavate ainete (k.a kääritatud mahl või muu alkoholi sisaldav vedelik) tarvitamine, omamine, valdamine, vahendamine c. joobe tekitamiseks kohandatavate või sobilike vahendite omamine (süstal, süstla nõel vms); d. korduv distsipliinirikkumine; e. puudulik koostöövalmidus. 5. Olen nõus austama teiste usaldust, millest tulenevalt hoian ühistegevustes kaaskinnipeetavate kohta avalikuks tulnud isikliku informatsiooni enda teada ega avalda seda teistele isikutele. 6. Olen teadlik, et viibin sõltuvusrehabilitatsiooni sektsioonis kuni läbiviidavate programmide lõppemiseni. 7. Kohustun andma proove uimastitarbimise ja/või tubakatoodete tarbimise kontrolliks. …................................................................................ (nimi) .................................................................................... (allkiri) (kuupäev) 77 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 17 Lapse vanglasse lubamise taotlus __.___.20__.a ______________________________________________ (Kinnipeetava ees- ja perekonnanimi) _________________________________ (Sünniaeg) _______________________________________________________ (Karistuse algus ja lõpp ning tingimisi enne tähtaega vabanemise võimaluse kuupäev) Palun võimaldada kasvatada oma last Tallinna Vangla emade-laste osakonnas. Lapse andmed: Sünniaeg (eeldatav): ______________________________________ Ees- ja perekonnanimi: _____________________________________ Sündiv või sündinud laps on minu _________ laps. (mitmes) Minu teiste laste andmed (ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, aadress) _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Suhteid teiste lastega hindan järgmiselt (sh suhe lapsega, kui last taotletakse vanglasse väljastpoolt): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Kinnipeetava andmed: Kriminaalkorras olen karistatud ______ korda. Mind on karistatud väärtegude eest ______ korral. Esmakordselt sattusin politsei huviorbiiti ________ vanuselt järgmistel põhjustel: __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ __________________________________________________________________________________ 78 Omandatud haridus (sh koolid(de) nimekiri): ______________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Enne kriminaalkorras karistamist töötasin (kus, kellena ja töötatud aeg) _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Lähedaste andmed (sugulusaste, sünniaeg, aadress, telefoninumber): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Lähedaste andmed, kes võiksid vajadusel lapse eest hoolitseda (samuti andmed isikute kohta, kes hetkel lapse hoolitsevad kui taotletakse last vanglasse väljastpoolt): _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Pärast vabanemist sooviksin elada oma elu… _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ 79 Olen teadlik, et taotluse rahuldamisel sõlmib Tallinna vangla minuga lapse vanglas viibimise ja kasvatamise tingimuste osas kokkuleppe, milles sätestatut kohustun järgima. ______________________ allkiri ja kuupäev Resolutsioon: _________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________________________ Otsus: _________________________________________________________________________________ Märge tutvustamise/tutvumise kohta: _________________________________________________________________________________ Vangistusseaduse § 1¹ lg 5 kohaselt võib käesoleva otsuse peale esitada kaebuse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras Tallinna Halduskohtusse tingimusel, et eelnevalt on 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest esitatud vaie vangla direktorile ning vangla direktor on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. 80 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 18 (Kehtetuks tunnistatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 81 Tallinna Vangla kodukorra Lisa 19 Raamatu üleandmine Tallinna Vangla raamatukogule Soovin ..................…………....………...………………….……………………………………………………….. (nimi, perekonnanimi, isikukood) anda mulle kuuluva(d) teaviku(d) tasuta üle Tallinna vangla raamatukogule. Olen teadlik, et raamatukogu ei ole kohustatud minu annetust vastu võtma. Nõustun, et teavik kantakse minu isiklike asjade nimekirjast maha. Teavik(ud): …………………………………. (Kinnipeetava allkiri) Vastu võtnud: …………………………………. (Nimi) …………………………………. (Ametikoht) …………………………………. (Kuupäev) …………………………………. (Allkiri kinnitamaks, et raamat on kinnipeetava isiklike asjade nimekirjast maha võetud) 82 Kinnitatud Tallinna Vangla direktori 22.11.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/88 Tallinna Vangla kodukorra seletuskiri Muudetud käskkirjaga: 20.12.2019 nr 1-1/19/79 20.06.2021 nr 1-1/21/34 25.02.2022 nr 1-1/22/22 06.06.2022 nr 1-/22/5 28.09.2022 nr 1-1/22/82 31.03.2023 nr 1-1/23/29 18.06.2024 nr 1-1/24/40 29.10.2024 nr 1-1/24/79 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46 Muudetud vaideotsusega: JuM 13.06.2023 nr 11-7/3437 Tallinn 2018 Sissejuhatus Tallinna Vangla kinnipeetavatele kehtib vangla territooriumil lisaks teistele vangistusalastele õigusaktidele, nagu Vangistusseadus (VangS) ja Vangla sisekorraeeskiri (VSkE), ka Tallinna Vangla kodukord (Kodukord) ning muud vanglasisesed haldusaktid (direktori üldkorraldused), millega reguleeritakse kinnipeetavate elukorraldust. Uue Kodukorra kehtestamise vajadus on tingitud eelkõige seoses uue Tallinna Vangla hoone avamisega, mis toob endaga kaasa mõningaid muudatusi kinnipeetavate elukorralduses. Samuti on uues Kodukorras ajakohastatud selles sisalduvaid norme. Kodukorra juurde kuuluva seletuskirja eesmärk on täpsustada Kodukorras sätestatut. Seletused sätete punktide ja alapunktide kaupa 1. Üldsätted 1.1. Kodukord kehtestatakse vangistusseaduse (VangS) § 105 lg 3 alusel ning selles reguleeritakse täpsustavalt VangSis, justiitsministri 30. 11. 2000. aasta määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri” (VSkE) ja teistes õigusaktides sätestatud ning vangistusega seotud otsuste täideviimise üldist korda ja korraldust Tallinna Vanglas. 1.2. Vanglas viibivad isikud peavad täitma kodukorras sätestatud nõudeid ja hoidma vangla territooriumil ära õigusrikkumisi. Kodukorra täitmise kohustus tuleneb: a) VangS § 67 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirja; b) justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” § 3 lg 2 punkti 7, mille kohaselt annab vangla direktor välja oma pädevuse piires käskkirju ja muid kirjalikke või suulisi korraldusi, mis on kohustuslikud vangla teenistujatele ning kinnipeetavatele ja vahistatutele. 1.3. VangS § 2 põhjal on kinnipeetav vanglas vangistust kandev süüdimõistetu; VangSi § 4 järgi on vahistatu isik, kellele on tõkendina kohaldatud vahistamist ning kes kannab eelvangistust kinnise vangla eelvangistusosakonnas. Kodukorras nimetatakse vahistatu ja kinnipeetava kohta käivates ühistes sätetes vahistatut ja kinnipeetavat ühise nimetusega – kinnipeetav. 1.4. VSkE § 5 lg 1 kohaselt moodustatakse kinnise vangla ühest või mitmest kinnipeetavate majutamiseks mõeldud hoonest või hoone osast osakond, kus asuvad kambrid. Moodustatud osakonda kinnipeetavate majutamiseks nimetatakse eluosakonnaks. 1.5. Vangla avatud osakond on see, kuhu on paigutatud kinnipeetavad. Päevakavas sätestatud aegadel on osakonna kambrite uksed lahti ning kinnipeetavad võivad oma osakonna piires vabalt liikuda. 1.6. Vangla suletud osakonna kambrid on lukustatud ööpäeva ringi ning päekava järgi ei ole osakonna kambreil lahtiolekuaegu. Vangla suletud osakonda paigutatud kinnipeetavad viibivad lukustatud kambrites ööpäeva ringi, v.a tegevused, mida ei ole võimalik kambris teha (nt viibimine värskes õhus). 1.7. Kinnipeetavaile on graafikuid (nt spordisaali kasutamist) vaja tutvustada selleks, et nad teaksid, millal konkreetne tegevus toimub. See tagab omakorda päevakavast kinnipidamise. 1.8. Blankettide vajadusest on võimalik vanglateenistuse ametnikele teada anda vastavalt üksuse töökorraldusele. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõustus 25.06.2024) 1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.10. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega on vanglal õigus kinnipeetavalt nõuda tekitatud materiaalse kahju hüvitamist, nt lõhutud vangla vara kinnimaksmist või enesevigastuse toime pannud kinnipeetava ravikulude hüvitamist. Vangla võimaldab kinnipeetaval tema tekitatud kahju hüvitada kohtuväliselt ning teeb kinnipeetavale sellesisulise kirjaliku ettepaneku. Kui kinnipeetav ei ole nõus enda tekitatud kahju hüvitama, on vanglal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega tsiviilkohtusse. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 2 1.11. Põhjendatud vajaduse korral (nt vangla julgeoleku tagamiseks) on vangla direktoril õigus kodukorra täitmisest kõrvale kalduda. Ajutine kõrvalekaldumine vormistatakse käskkirjaga, mida tutvustatakse kinnipeetavatele. 1.12. VangS § 66 lg 1 järgi korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri kehtestatud 05.09.2011 määruse nr 44 nr „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 punkti 1 kohaselt on järelevalvetoiminguks vanglas isikute ja ruumide visuaalne või elektrooniline jälgimine. Vangla üldkasutatavates ruumides (nt koridorides, jalutusboksides jne) kasutatakse elektroonilist (video ja audio) jälgimist. Videovalve on oluline julgeoleku tagamise meede vangla üldkasutatavates ruumides. Vanglale annab õiguse töödelda isikuandmeid ilma andmesubjekti nõusolekuta eelviidatud VangS § 66 lg 1. Muuhulgas läbiviidavate toimingute video- ja audiojälgimine kehakaamera abil aitab kaasa osapoolte õiguste kaitsele ning tagab võimaluse tagantjärgi operatiivselt lahendada tekkinud pretensioone. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13. Kinnipeetava kohustused 1.13.1. VangS § 6 lg 1 järgi on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Õiguskuulekas käitumine tähendab ka seda, et kinnipeetav järgib ühiskonnas üldlevinud viisakusnorme, nt kasutab vestluses teievormi ja tervitab püsti seistes. Žargooni kasutamine väljendab ilmset lugupidamatust nii kinnipeetava enda kui ka teiste vanglas viibivate isikute vastu. Tervitamine püsti seistes on üldlevinud viisakusvorm ning viisakal käitumisel tervikuna on kinnipeetavate käitumisele üldpreventiivne mõju pärast vanglast vabanemist. Väärikuse alandamise keeld tuleneb põhiseaduse §-st 17 ning vangla peab tagama vanglas viibivate isikute põhiseaduslikud õigused. Karistusseadustiku (KarS) §-de 120 ja 275 kohaselt on ähvardamine ja võimuesindaja solvamine karistatavad. 1.13.2. Distsipliini saavutamiseks vanglas on vaja aktseptida ja järgida ühiskonnas kehtestatud käitumisreegleid. See nõue on seotud ametnike julgeolekuga, kuna see tõhustab kambris viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet ja kontrolli, mis võimaldab vanglaametnikul paremini näha ja hinnata võimalikke ohte. Kui vanglaametnik siseneb kambrisse ootamatult (nt ei ole tegemist päevakavajärgse loendusega või enne ei ole teavitatud ametniku tulekust), peab kinnipeetav tegevuse, mida ei ole võimalik kohe katkestada või lõpetada, lõpetama esimesel võimalusel (nt hügieeni eest hoolitsemine jms). 1.13.3. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13.4. Lähtuda tuleb VangSi § 67 p-st 3. Kadunud või leitud esemeist, kambris olevate isiklike esemete või vangla vara hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutumisest teatatakse vanglateenistuse ametnikule, et tagada ning kaitsta vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste isikute elu ja tervist (kambris olevate üleliigsete esemetega võivad kinnipeetavad rünnata vanglateenistuse ametnikku). Kiire teavitamise eesmärk on reageerida näiteks kadunud eseme (nt võtmete) puhul kohe ja leida see üles (teha läbiotsimine). Vangla vara hävitamise või kasutuskõlbmatuks muutmise puhul on kiire teavitamise eesmärk tuvastada süüdlane ning teha vajalikud menetlustoimingud. Kambris olevate isiklike esemete hävitamisest või kasutuskõlbmatuks muutmisest teavitamise eesmärk on, et nimetatud esemed tõmmataks maha kinnipeetavate vara nimekirjast, et hiljem ei tekiks küsimusi, kas kinnipeetav on esemed hävitanud või kellelegi teisele kasutada andnud. 1.13.5. Kohustus on tingitud vajadusest veenduda, et kinnipeetav on vanglas talle määratud kohas ega ole põgenenud. 1.13.6. Kuna kartserirežiimil olevale kinnipeetavale ei võimaldata äratuses öörahuni lavatsi kasutamist, tuleb tal ka voodivarustus selleks ajaks kambrist ära anda. Voodivarustuse päevaks kambrisse jätmine ei täidaks kartserirežiimi eesmärki, sest kinnipeetaval oleks võimalik madratsit ja voodiriideid kasutades päevaks põrandale ase teha. Kinnipeetav viib ja toob oma voodivarustuse ise. Kinnipeetav, kes ei saa tervislikel põhjustel kohustust täita või kellele on näidustatud kartserirežiimi ajal pikali olemine, on kohustusest vabastatud juhul, kui vanglas tervishoiuteenuse osutaja töötaja (edaspidi tervishoiutöötaja) on kinnipeetavale vastavasisulise arstitõendi väljastanud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 1.13.7. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.13.8. Igas kambris on olemas kambriterminal, mille vahendusel on kinnipeetavatel võimalik vanglaametnikega vajadusel suhelda. Kinnipeetav on kohustatud kambriterminali kasutama 3 heaperemehelikult, st kasutama seda ainult põhjendatud vajadusel ning mitte häirima läbi selle vanglaametnike tööd ja kaaskinnipeetavaid. 1.14. Kinnipeetava keelud 1.14.1. Keeld on esiteks vajalik selleks, et ennetada vangla vara lõhkumist või rikkumist ning teiseks julgeoleku tagamiseks. Kambri ehitus- ja sisustuselementidele ning muule vangla varale ei tohi teha kirjutisi või märkeid, panna kleebiseid või kinnitada neile fotosid, reproduktsioone, ajakirjade väljalõikeid ja katteid. Säte on vajalik, et hoida ära vangla vara kahjustamist ning kambrite korratuks muutmist, mille endise olukorra taastamine tekitaks vanglale asjatuid kulutusi. Fotodega, reproduktsioonidega, ajakirjade väljalõigetega, katetega ja vaipadega püüavad kinnipeetavad varjata kambris lõhutud kohti või teha nende taha peidikuid. Järelikult raskendaks nende esemete kambris kasutamine oluliselt vanglateenistuse järelevalvetoiminguid. Valgusteid ja elektroonilisi järelevalveseadmeid ei tohi katta ega kasutada niiviisi, et need takistavad visuaalset järelevalvet (nt laudadele, kappidele katete panemine, aknatrellidele fotode asetamine jms). On vaja tagada operatiivne järelevalve kinnipeetavate ja neile määratud kambrite visuaalse kontrolli üle, et hoida ära näiteks kinnipeetavate enesevigastuste tekitamist, takistada kambris oleva vangla vara lõhkumist või lõhkumise varjamist katete ja lappidega, nt trellide või akna lõhkumise varjamiseks. Vanglas on olnud olukordi, kus kinnipeetav paneb kaamera peale katte, et varjata kambris tegutsemist, või on katteid ja lappe asetatud katkise aknaklaasi varjamiseks. 1.14.2. Kambri sisustusse või varustusse kuuluvad elemendid on kinnistatud konkreetse kambri juurde, mis tagab selle, et kambris viibivatel kinnipeetavatel on võimalik neid kasutada. Näiteks kui kinnipeetav võtab kambrist lahkumisel kaasa televisioonikaabli, siis ei ole kambris enam võimalik televiisorit vaadata. 1.14.3. Üldkasutatavates ruumides mööbli ümber paigutamine ilma vanglateenistuse loata on keelatud hoidmaks ära vangla vara kahjustamist ja ruumide korratuks muutmist. 1.14.4. VSkE §-s 7 on ammendav loetelu kambrisisustuse hulka kuuluvast: 1) ühe- või kahekordsed voodid; 2) isiklike asjade hoiukoht; 3) laud; 4) istekoht igale kinnipeetavale; 5) võimaluse korral valjuhääldi; 6) riidenagi; 7) võimaluse korral pesemiskoht; 8) võimaluse korral WC. Need esemed on andnud kambrisse vangla. Kinnitusest lahti tulnud või katkine mööbel on ohtlik nii kinnipeetavale kui ka vanglateenistuse ametnikule. VangSi § 67 p 3 järgi peab kinnipeetav teatama kohe vanglateenistuse ametnikule kõigist asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teise isiku elu ja tervist. 1.14.5. Keelu eesmärk on hoida ära ja takistada distsiplinaarrikkumiste toimepanemist, samuti vältida vangla vara kahjustamist. Sisuliselt on tegemist vangla julgeoleku ja korra tagamise abinõuga. Kinnipeetava poolt vanglas uste sulgumise või fikseerumise takistamine toob kaasa julgeolekuohu, kuna sellise tegevusega tekib kinnipeetavatel võimalus vabaks liikumiseks vangla territooriumil. Üheks tähtsaimaks julgeoleku tagamise toiminguks on, et kinnipeetavad viibivad vanglas neile määratud kohas ja ajal. Uste sulgumise või fikseerumise takistamine võib kaasa tuua kinnipeetavate põgenemise, konfliktsituatsioonide tekkimise, keelatud esemete vahendamise jms. Vanglas paiknevatel nuppudel ja lülititel on konkreetne eesmärk, mille tagajärjel näiteks lülituvad sisse või peatuvad tehnilised vahendid, valgusallikad või antakse häire, mille tulemusena on vajalik vanglaametnikel vahetult reageerida. Vangla peab oma tegevusega seisma hea selle eest, et vangla tegevused oleks eesmärgipärased ja tagatud oleks vangla turvalisus, seal hulgas ka selle eest, et ei esineks valehäireid ning vangla tehnikavahendid ja valgusallikad töötaksid nii, et need toetaksid vangla tegevusi. Sellest tulenevalt on lubatav tehniliste vahendite, valgusallikate ning häirenuppude vajutamine siis, kui selleks esineb mõjuv põhjus. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 1.14.6. Keeld on tingitud järelevalve teostamise vajadusest, mida kinnipeetav punktis nimetatud tegevustega takistab. Näiteks ei ole vanglaametnikul võimalik kontrollida, kas või kes kambris viibivad, kui vaateava on suletud. Kambriuste toiduluukide avamine ja sulgemine on kinnipeetavatele keelatud töökorralduslikust vajadusest ja julgeoleku kaalutlustest tulenevalt. Toiduluugi omavoliline avamine 4 võib häirida teisi kinnipeetavaid, võimaldab võtta, anda ja vahendada kinnipeetavate isiklikke asju ja vanglas keelatud esemeid ning lihtsustab keelatud suhtlemist. 1.14.7. Tuleb tagada tõhus järelevalve kinnipeetava üle, et vanglateenistuse ametnikul oleks ülevaade kinnipeetava asukohast, ning tõkestada kinnipeetava distsiplinaarrikkumise toimepanemist (nt ära hoida kaklus, põgenemine). 1.14.8. Kinnipeetava valdusse ei tohi sattuda dokumente, võtmeid vms, mis ei ole tema omad ning mis võivad kahjustada vangla julgeolekut (vanglas on tulnud ette olukordi, kus kinnipeetavad on loata sisenenud inspektori-kontaktisiku kabinetti ja viibinud seal või valveteenistuse valveruumides). 1.14.9. Eesmärk on tagada vangla julgeolek. 1.14.10. Julgeoleku tagamiseks ei tohi kinnipeetavad viibida teiste kinnipeetavate kambrites. Keeld on vajalik järelevalve tagamiseks ja ennetamaks kinnipeetavate distsipliinirikkumisi (nt kaklusi, vargusi). Kui on vajalik siseneda temale mitte ettenähtud kambrisse (remonttööde teostamiseks, ohu olukorras vms), siis annab vanglateenistuse ametnik vastava korralduse kinnipeetavale. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.11. Valgusti kinnikatmise, määrimise või avamise keeld tuleneb vajadusest järelevalve teostamiseks, et veenduda, kas kinnipeetavad on neile määratud kohtadel. 1.14.12. Vangla juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu vägivallatsemine vanglas ega ka vabas ühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav kasutab vägivalda, väljendab ta lugupidamatust ühiskonna vastu. Vaimne vägivald on selle tajujale täpselt niisama koormav kui füüsiline vägivald ning ei ole ühiskonnas aktseptitud käitumisnorm. 1.14.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.14. Keeldu on vaja selleks, et takistada omavahelise info vahetamist näiteks keelatud esemete üleandmiseks või kriminaalmenetluse mõjutamiseks. Niisugune tegevus häirib nii vanglaametnike teenistusülesannete täitmist kui ka kinnipeetavate toiminguid (nt õpet). Sellest tingituna võib olla häiritud vangla igapäevane töö, näiteks nihkuda päevakava, kuna vanglaametnikud peavad korda rikkuvate kinnipeetavate korralekutsumiseks tegema plaanimata toiminguid. 1.14.15. Vangla piirab erinevates osakondades, suletud kambris, kartseris või suletud osakonnas paiknevate kinnipeetavate suhtlemist turvalisuse kaalutlusel, et isikud ei saaks vahetada infot, nt organiseerida õigusrikkumisi, ohustada vangla ja ühiskonna julgeolekut, anda üle keelatud esemeid. Kambrite lukustamist on vaja, et tagada vangla julgeolek, mis aitab tõkestada ja ära hoida erinevate menetlustoimingute või muude toimingute häirimatut tegemist. Erand on hõivetegevuses osalevate kinnipeetavate suhtlemine, kus hõivetegevuse omapära tõttu ei ole võimalik suhtlemist piirata. Üksteisega kokkupuutuvad kinnipeetavad on rühmadesse määratud nii, et vanglale vajalike toimingute tegemine ei oleks ohustatud. 1.14.16. KarSis sätestatu põhjal on kuritegudele õhutamine ja kihutamine kriminaalkorras karistatav. Teiste kinnipeetavate mõjutamine õigusvastaselt käituma ohustab vangla julgeolekut tervikuna. Vangla juhib kinnipeetava õiguskuulekalt käituma, et kinnipeetav tavaühiskonda naastes suudaks võtta omaks ühiskonnas aktseptitud käitumisnormid. Ilmselgelt ei kuulu teise kinnipeetava õhutamine või kihutamine õigusrikkumist toime panema ei vanglas ega ka tavaühiskonnas aktseptitavate käitumisnormide hulka. Kui kinnipeetav õhutab või kihutab teist kinnipeetavat õigusrikkumist toime panema, väljendab see lugupidamatust ühiskonna vastu. 1.14.17. Hasartmänguseaduse (HasMS) § 2 lg 1 järgi on hasartmängu olulised osad panuse tegemine ning mängus võimaliku võidu saavutamine. Mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või sõltub see sündmusest, mida enne ei teata. HasMSi §-s 3 on loetletud hasartmängu liigid, mis kvalifitseeruvad ka kodukorra punkti alla. VSkE § 64 1 p 17 põhjal ei tohi kinnipeetaval olla hasartmänguvahendeid. Hoolimata sellest, et kinnipeetavaile on lubatud piiratud loetelu lauamänge (male, kabe, nard), on keelatud neid mängida kasu või hüvede saamiseks. Kasu saamise eesmärgil erinevate lauamängude mängimine ja kihlvedude sõlmimine ohustab nii mängija kui ka vangla julgeolekut. Mängud kasu saamise eesmärgil on keelatud võlanõuete tekkimise tõttu. Praktikas on tekkinud olukordi, kus isik ei suuda kaotatud summasid tasuda ning võlgu sisse nõudes kasutatakse vägivalda ja ähvardamist, mis võib omakorda kahjustada võlgnikku, tema perekonna heaolu ja turvalisust ning seeläbi ka vangla turvalisust. 1.14.18. Tätoveeringute tegemine on vanglas keelatud. See ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere kaudu levivad 5 haigused). Ühiskonnas on levinud arusaam, et tätoveeringud viitavad vanglale ja retsidiivsele taustale või siis vähemalt võimalikule sotsiaalselt agressiivsele käitumisele. Samuti on vangla subkultuuri oluline märk erinevate tähendustega tätoveeringute olemasolu, millest võib selguda positsioon kuritegelikus hierarhias. Subkultuuriliste ilmingute levimine vastandub riiklikule poliitikale ja kehtivatele seadustele, seepärast on vangla kohustus seda takistada. 1.14.19. Kinnipeetaval on keelatud omavoliliselt avada ja sulgeda uksepiirajasse fikseeritud ust, panna võõrkehi uksepiirajasse jms, kuna see takistab vanglateenistuse ametnike poolse järelevalve tagamist, mistõttu võib ohtu sattuda vangla turvalisus. 1.14.20. Sätte eesmärk on tagada osakonnas kord, et vanglateenistuse ametnikud saaksid korrektselt ja takistamatult täita oma teenistuskohustusi. Televiisori vaatamine või raadio kuulamine ei tohi häirida osakonnas viibivate isikute rahu. 1.14.21. Vältida tuleb kanalisatsiooniummistuse ja üleujutuse teket. Praktikas on ette tulnud olukordi, kus kinnipeetavad on visanud WC-potti esemeid, mis ei lagune vees, ning selle tagajärjel on tekkinud kanalisatsiooniummistusi. 1.14.22. Kinnipeetaval on lubatud vallata ainult temale kuuluvaid esemeid ja aineid ning keelatud on esemeid ja ained omandada ja võõrandada teistelt kinnipeetavatelt. Sätte eesmärk on, et vanglas ei toimuks asjade üksteisele andmist ega vahetamist. Tähtis on ka see, et vanglal oleks kinnipeetavate ja neile kuuluvate esemete üle korrektne ülevaade. Praktikas on tulnud ette, et näiteks vabanedes on kinnipeetav andnud oma isiklikud vanglas olnud asjad teistele kinnipeetavatele. Kinnipeetav peab isiklikke ja vangla poolt temale kasutada antud esemeid kasutama nende sihtotstarbest tulenevalt. Teistele kinnipeetavatele esemete ja ainete edasiandmise ning vahendamisega muutub kontrolli teostamine raskendatuks või isegi võimatuks, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht. Samuti võivad olla edasiantavasse või vahendatavasse esemesse peidetud keelatud esemed, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu. 1.14.23. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.24. Kinnipeetava poolt näo kinni katmine raskendab oluliselt või muudab võimatuks kinnipeetava isiku kindlaks tegemise, seega takistab järelevalvetoimingute teostamist, mis võib omakorda tuua kaasa julgeolekuohu. Erandina võib praktikas esineda olukordi (nt viiruse leviku tõkestamise eesmärgil või muu oht, mis võib tuleneda ka kinnipeetava enda käitumisest), kus kirurgilise kaitsemaski kandmine on vajalik, et tagada teiste isikute elu ja tervise kaitse võimalikult kõrgel määral. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 1.14.25. Keeld tuleneb vajadusest tagada vanglas hügieeninõuete täitmine, kuna linnud ja loomad võivad levitada erinevaid haigusi ning vanglal puudub loomaarst, kes nende tervist kontrolliks. Haiguste levimine aga ohustab nii kinnipeetavate kui ka vanglaametnike tervist. Samuti häiriksid loomad, linnud ja taimed vanglateenistuse ametnike tööülesannete täitmist ning kinnipeetavate üle järelevalve teostamist, kuna loomad ja linnud liiguvad ringi ning neile on raske selgitada, et seismine on vajalik järelevalve teostamiseks. Ka on taimedesse lihtne peita keelatud esemeid, mida vanglateenistusel on sealt raske avastada. 1.14.26. Vastavalt vangistusseaduse § 671 lõikes 1 sätestatutele on alkohoolse joogi (välja arvatud usutalitusel pakutava alkoholi) tarvitamine ilma tervishoiutöötaja ettekirjutuseta kinnipeetavale keelatud. Alkohoolsete jookide kontrollimatu tarvitamise tõkestamiseks tuleb keelustada ka alkoholi sisaldavate jookide valmistamine vanglas. Alkoholi sisaldavaid jooke valmistatakse tarbimise eesmärgil, mis on otsene oht kinnipeetavate tervisele ja üldisele julgeolekule vanglas. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 1.14.27. Keeld on vajalik selleks, et kinnipeetavad ei hävitaks vangla vara. Vangla peab kinnipeetavatele väljastatava vanglariietuse üle arvestust, mis on vajalik vormielementide vahetamise vajaduse hindamiseks, maha kandmiseks ja uute soetamiseks. 1.14.28. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.29. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ettenähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Isiklike elektriseadmete kasutamisega öörahu ajal häiritakse teisi kinnipeetavaid. Elektriseadmete lubamisel üksuse juhi loal kuni kella 00.00-ni, on vanglateenistusel võimalik hinnata, kas kinnipeetavatele teataval määral suurema vabaduse võimaldamine öörahu ajal aitab kaasa kinnipeetavate valmidusele käituda õiguskuulekalt, aktsepteerida ühiselureegleid ja nendest kinni pidada. Vanglateenistus jätab endale õiguse mitte võimaldada kinnipeetavatele elektri kasutamist tavapärasest kauem nendes eluosakondades, kus elektri kasutamine häirib teisi isikuid, pannakse 6 toime vangla julgeolekut ohustavaid või muid õigusrikkumisi, ei aktsepteerita ühiselureegleid ega peeta nendest kinni. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.30. Kambrite tualettruumide avad on vajalikud vanglateenistuse järelevalve teostamiseks. Kambrite tualettruumide avad on reeglina tabalukkudega suletud. Kambris toimuvat kontrollitakse üldjuhul visuaalselt läbi kambri uksesilma. Kui uksesilmast ei ole võimalik näha kinnipeetava viibimist kambris, eemaldatakse tualettruumi ava tabalukk ning avatakse kontrollimiseks tualettruumi ava ja vanglateenistuse ametnik saab vajadusel veenduda, et kambri üldruumis mitteviibiv kinnipeetav on tualettruumis. Uksesilmade kasutamise eesmärgiks on järelevalve teostamine. Uksesilmade kasutamine muul eesmärgil riivab põhjendamatult nende isikute õigusi, keda uksesilma läbi vaadatakse või kelle esemed asetsevad teisel pool uksesilma. Seega puudub kinnipeetavatel igasugune vajadus avadest sisse vaadata, mistõttu on see keelatud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 1.14.31. Kambriuste kõrval olevatele nimetahvlitele kantud info kustutamine, muutmine või juurde kirjutamine raskendab oluliselt kinnipeetavate isikute kindlaks tegemise, seega takistab järelevalvetoimingute teostamist, mis võib omakorda tuua kaasa julgeolekuohu. 1.14.32. Sõda-, rahvuste vahelist konflikti õhutavate või agressor riikide (nt Venemaa, Valgevene, Põhja- Korea jt) riigijuhtide kujutiste ja sümboolika eksponeerimine võib vanglas esile kutsuda kinnipeetavate allumatusi, massirahutusi ning kinnipeetavate poolseid konflikte ja ründeid kaaskinnipeetavate ja ametnike suunas. Lisaks ohustavad sõda ja agressiooni heaks kiitvad ja õigustavad tegevused karistuse täideviimise eesmärkide saavutamist sest need soodustavad ja suurendavad vaimse kui ka füüsilise vägivalla ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Rikkumise tuvastamisel võetakse rikkumisega seotud esemed kinnipeetavalt ära või eemaldatakse kambrist. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 1.14.33. Vangla lähtub piirangu kehtestamisel sellest, et alasti inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine on vangla kontekstis sobimatu ning läheb vastuollu vangistusseaduse § 6 lõikest 1 tulenevate karistuse täideviimise eesmärkidega. Vangistuse eesmärgiks on suunata kinnipeetav õiguskuulekale teele ning kindlasti ei soodusta adekvaatsete väärtushinnangute kujunemist vanglas paljast inimkeha (tavaliselt siis naisekeha) kujutavate teoste avalik ja varjamatu eksponeerimine. Pigem pärsib selline tegevus kinnipeetavate kõlbeliste moraalinormide kujunemist. Lisaks võib paljast inimkeha kujutavate teoste eksponeerimine luua vanglas olukorra, kus (nais)ametnikke nähakse eelkõige seksuaalobjektidena. Kindlasti võib selline olukord tekitada alandavat, häirivat ja ebamugavat tunnet mõlemas sugupooles ning mis omakorda võib hajutada tähelepanu teenistusülesannete täitmisel. See aga võib soodustada vangla julgeolekut ohustavaid olukordi. Kindlasti ei kujunda paljast ihu eksponeerivate piltide demonstreerimine kinnipeetavate isiksusele mitte mingit elutervet mõju. Sel puudub igasugune hariv ning kõlbelise ja vastutustundliku ühiskonna liikme moraalinorme kujundav sisu, mistõttu ei sobi see kokku eetiliste ja väärtuste normidega. Alasti kehana käsitletakse inimese katmata üla- ja/või alakeha või keha, mis on kaetud napi riietusega. (Lisatud 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 1.14.34. Tekkide ja patjade pesemise keelamine on vajalik voodivarustuse ning pesumasinate ja kuivatuskappide säästmiseks. Kui kinnipeetavad ise tekke ja patju pesevad, võivad nad soovida seda teha liiga sageli, mis vähendab oluliselt voodivarustuse kasutusaega ning kulutab otstarbetult elektrit ja pesumasinat. Tekkide ja patjade kuivatuskappi kuivama panemine koormab liigselt kappi (kapp saab liiga täis), mis põhjustab kuivatuskapi ventilaatori läbipõlemist. Seadmete sage remont on majanduslikult kulukas ja rikete korral ei saa kinnipeetavad oma isiklikke riideid pesta ja kuivatada, mille puhtuse eest hoolitsemise kohustus on neil endil. (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 1.14.35. VSkE § 10 lg 2 kohaselt on kinnipeetavale ettenähtud 8-tunnine pidev uneaeg. Telefoni ja tahvelarvuti kasutamisega öörahu ajal häiritakse teisi kinnipeetavaid. Samuti takistatakse telefoni ja tahvelarvuti öörahu ajal kambris hoidmisega teistel kinnipeetavatel seadmete sihipärast kasutamist, kuna kambris laadimisdokkide puudumise tõttu ei ole telefoni ega tahvelarvutit võimalik öö jooksul laadida ja hommikuks on seadmed aku tühjenemise tõttu muutunud kasutuskõlbmatuks. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 2. Vangla territoorium 2.1. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hooneist. Vangla territooriumi jaotuse alused tulenevad justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 3 lg-st 1. Selle põhjal ümbritseb vanglat piire, mis koosneb järgmistest osadest: 7 1) sisemine hoiatuspiire, mis eraldab vangla siseterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Kui sisemine hoiatuspiire puudub, tähistatakse hoiatustahvlitega põhipiire; 2) põhipiire, mis asub sisemise ja välimise hoiatuspiirde vahel; 3) välimine hoiatuspiire, mis eraldab vangla välisterritooriumi vangla piirdest ning on kogu pikkuses iga 20 meetri tagant tähistatud hoiatustahvliga „Seis! Vangla piire! Läheneda keelatud! Relvastatud valve!”. Eesmärk on eristada hooneid ja maa-alasid järelevalve tagamise vajadusest. Välispiiret on vaja, et takistada ja tõkestada vanglast põgenemist või rünnet vangla vastu. Territooriumil (vangla välispiirdest) seespool on hooned, millele tuleb kindlasti tagada järelevalve. Vangla välispiirdest väljaspool ei ole vaja hoonete järele pidevalt valvata. Erisus on avavangla, mis asub väljaspool vangla välispiiret, selle kohta kehtivad aga muud nõuded. 2.2. Vangla territoorium koosneb sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast ning hoonetest. 2.2.1. - 2.2.11. Kirjas on vangla territooriumil asuvad hooned ja nende tähistused. Vangla territooriumil asuvate hoonete märgistuse muutmisel lähtuti hoone värvusest ning tähistusena kasutatakse hoone värvuse nimetuse esitähte. 2.3. Tubakaseadus (edaspidi TubS) § 29 loetleb suitsetamiseks keelatud kohad. Vangla või selle maa- ala ei ole TubS §-s 29 loetletud. TubS § 30 lg 1 kohaselt otsustab TubS §-s 29 nimetamata juhtudel ruumis või piiratud maa-alal suitsetamise lubamise vastavalt ruumi või piiratud maa-ala valdaja enda äranägemisel, arvestades TubS § 30 lg-d 3 ja 4 ning TubS § 31. TubS § 30 lg 2 p 1 kohaselt on riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuse ruumides suitsetamine lubatud üksnes suitsetamisruumis või suitsetamisalal. VangS § 105 lg-st 1 tulenevalt on vangla Justiitsministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus, mille ülesandeks on vangistuse, eelvangistuse ja karistusjärgse kinnipidamise täideviimine vangistusseaduses sätestatud korras. Seega on vangla ruumide näol tegemist riigiasutuse ruumidega TubS § 30 lg 2 p 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt näeb kehtiv tubakaseadus ette, et vanglas suitsetamise lubamise otsustab vangla valdaja. Tubakaseaduse eelnõu seletuskirjas on toonitatud, et ruumide või maa-ala valdajal ei ole kohustust suitsetamisruumi ja/või -ala eraldamiseks. Seega ei tulene tubakaseaduse regulatsioonist suitsetaja õigust nõuda, et TubS § 30 lg-s 2 nimetatud kohas oleks suitsetamisruum või –ala ning seega ka suitsetamine lubatud. Vangla territooriumil on suitsetamine keelatud kinnipeetavatele, vanglateenistujatele ja teistele Tallinna Vangla territooriumil viibivatele isikutele. Vanglas suitsetamise keelamise eesmärkideks on 1) tervise kaitse (tervist toetava, mitte kahjustava, elu- ja töökeskkonna loomine); 2) vangla julgeoleku tagamine ning riiklike ressursside säästmine (kulud tervishoiuteenustele); 3) vabanemine sõltuvusest. 3. Vanglasse vastuvõtt ja vanglasisene paigutus 3.1. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, paigutatakse ta ootekambrisse, et vältida tema kokkupuudet teiste kinnipeetavatega ja keelatud esemete sattumist vangla territooriumile. Tegemist on vangla turvalisuse tagamise abinõuga. Läbiotsimise kohustus tuleneb VangS § 14 lg 1 sätestatust, mille kohaselt vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbiotsimisele. Läbiotsimise üks eesmärk on keelatud esemete ja ainete avastamine ning nende vangla territooriumile sattumise välistamine. Antud punktis täpsustatakse olulisemaid tööprotseduure, kuidas vanglasse saabumisel läbiotsimist läbi viiakse tagamaks läbiotsimise eesmärgi täitmist. 3.2. Vangla juhindub keelatud esemetega toimimisel VangSis ja VSkEs kehtestatud korrast. 3.3. Tervisekontrolli kohustus tuleneb VangSi § 14 lg 1 kolmandas lauses sätestatust, mille kohaselt on kinnipeetav kohustatud läbima tervisekontrolli, mida teeb tervishoiutöötaja. Tervisekontrolli eesmärk on saada ülevaade isiku tervislikust seisundist, tema vajadustest saada arstiabi ja ravi (kroonilised haigused, sõltuvusest tulenevad haigusnähud jne), isiku spordi- ja töövõimelisusest (sh teave puude või erivajaduse kohta). Tervisekontrolliga hoitakse ära nakkuste levikut vanglas. Tervisekontrolli kaudu saadakse ülevaade isiku arstiabi ja erikohtlemise vajadustest, mis annab võimaluse nendega tegelda. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 3.4. Kui kinnipeetav saabub vanglasse, koostatakse temaga kaasasolevatest asjadest ühtne nimekiri. Sellest nimekirjast selgub, mis esemed kinnipeetaval kaasas on ja kas ese on kinnipeetavale antud kambrisse või tuppa või paigutatud lattu hoiule. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale, teine lao eest vastutavale teenistujale. Kui kinnipeetav viiakse üle teise vanglasse, lisatakse vanglateenistuse käes olev nimekiri kinnipeetava isiklikku toimikusse. 8 Kinnipeetav ja nimekirja koostanud lao eest vastutav ametnik kinnitavad oma allkirjaga ühtse nimekirja õigsust. Vanglas keelatud esemete kohta (VSkE § 64¹ ja kodukorra punkt 8) tehakse ettepanek esemed vanglast välja saata, kuna neid ei ole võimalik kasutada, kambris lähevad need aga kaalupiirangu sisse. Lattu paigutatud keelatud esemed eraldatakse teistest kinnipeetava isiklikest esemetest ning paigutatakse plommitud kotti (ühe kinnipeetava kõik asjad on ühel riiulil; samal riiulil on ka kinnipeetava keelatud esemed, kuid need on plommitud kotis). Väärisesemete ja sularaha äravõtmise kohta koostatakse kviitung. Väärisesemed paigutatakse seifi, sularaha antakse üle haldusosakonda. Kinnipeetava vanglas lubatud isiklike esemete hoidmine on sätestatud kodukorra punktis 8. 3.5. Läbiotsimise kohustus tuleneb VangSi § 14 lg-st 1, mille kohaselt otsitakse vanglasse saabunud kinnipeetav ja tema isiklikud asjad läbi. Läbiotsimise eesmärk on avastada keelatud esemed ja ained, et need ei satuks vangla territooriumile. Läbiotsimisega selgitatakse välja kinnipeetavaga kaasasolevad asjad ning lahendatakse nende vanglas hoidmise lubatavus. 3.6. Vanglasse saabunud kinnipeetava või temal kaasas olnud esemete desinfektsiooni eesmärk on tõkestada parasiitide ja/või võimalike infektsioonhaiguste levikut ning hoida ära antisanitaarse olukorra teket vanglas. 3.7. VangSi § 46 lg 1 põhjal kannab kinnipeetav vangla riietust, mille annab talle vangla. Vahistatu ei ole kohustatud kandma vangla riietust, seetõttu väljastab vangla vahistatule riietuse ainult vajaduse korral, s.o kui isiklikud riided puuduvad või on kasutuskõlbmatud. Vangla on kohustatud tagama kinnipeetavale magamistarbed, rätiku(d) ja toidunõud. Väljastatavate esemete arvu määrates on lähtutud vangla võimalustest ning kinnipeetavate vajadustest. Hügieenipaki väljastamine on reguleeritud kodukorra 11. peatükis. 3.8. Et vältida kinnipeetavate omavahelisi vaidlusi voodikoha või esemete paigutamiseks ettenähtud riiulite üle, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale voodikoha ning riiuli esemete hoidmiseks. Vaidluste vältimiseks vangla poolt tagatud külmkapis toiduainete säilitamisel, määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale külmkapis riiuli või sahtli. 4. Liikumine vangla territooriumil 4.1. Eesmärk on tagada kinnipeetavate üle tõhus järelevalve ajal, mil isikud liiguvad ühest hoonest teise, ning takistada nende põgenemist. Niiviisi hoitakse ära kinnipeetavate järelevalveta liikumine vangla territooriumil, mis võib omakorda põhjustada õigusrikkumiste toimepanemist. Kinnipeetavate hoonetevaheline liikumine tunnelite kaudu raskendab vangla territooriumile sattunud keelatud esemete (nt üle aia vangla territooriumile visatud esemete) kättesaadavust ja muude keelatud esemete kättesaamist. Spordiväljaku kasutamise korral liiguvad kinnipeetavad, v.a vahistatud, vangla maapealsele spordiväljakule. Kinnipeetavatest abitöölised liiguvad tööülesandeid täites vangla maapealsel territooriumil koos vanglateenistuse ametnikust saatjaga. Kutseõppes osalejad liiguvad vangla maapealsel territooriumil, kui õppe läbiviimisel on vajalik kasutada selleks ettenähtud maapealsel alal olevat õppetaristut. Hädaolukorra puhul (nt põleng vms) evakueeritakse ohtu sattunud kinnipeetavad vajaduse korral aiaga eraldatud territooriumile. 4.2. Vastavalt justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas” § 34 lg-le 2 toimub saatmine saatmiskava alusel. Saatmiskava aitab tagada igapäevase õigeaegse saatmiste korraldamise ning annab võimaluse isolatsioonidest kinnipidamiseks. Loa kinnipeetava vangla territooriumil liikumiseks annab peaspetsialist-korrapidaja või inspektor-korrapidaja abi (Järelevalve korraldus vanglas § 34 lg 2). Eesmärk on anda vanglateenistusele ülevaade kinnipeetavate vanglas toimuvate liikumiste üle ja seeläbi tagada vanglas turvalisus. VangS § 69 lg 1 alusel võib kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule ning raske õigusrikkumise ärahoidmiseks, kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid, sh ohjeldusmeetmena käeraudu. VangS § 70 lg 1 kohaselt võib ohjeldusmeetmeid kasutada ka kinnipeetava saatmisel. Tagamaks julgeolek ka saatmise ajal, ei eemaldata kinnipeetaval, kelle käed on käeraudadega selja taha asetatud, käeraudu ka treppidel liikumise ajaks. Treppidel liikumisel tuleb kinnipeetaval olla tähelepanelik ja ettevaatlik ning vajadusel abistab saatmist teostav vanglateenistuse ametnik kinnipeetaval ohutult treppidel liikuda. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 4.2.1. Saatmine on vajalik, et kinnipeetavad jõuaksid ettenähtud sihtkohta. Nii on tagatud, et kinnipeetavad ei satuks vanglas ruumidesse või kohtadesse, kust neil oleks võimalik end näiteks peita ning võimaluse korral põgeneda. 9 4.3. Vanglariietuse kandmise nõue (v.a vahistatu) tuleneb VangS § 46 lg-st 1, et kinnipeetavad eristuksid teistest vanglas viibivatest isikutest. Kinnipeetav peab välja nägema korrektne ning see nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Vanglateenistuse loal võib vangla riietuse all kanda isiklikke riideid, kui need ei paista vanglariietuse alt välja. Jope, sokkide ja kinnaste puhul selline piirang ei kehti ning need võivad vanglariietuse alt välja paista. 4.3.1. Vangistuse täideviimise eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale ja ühiskonnas aktsepteeritavale käitumisele ning on ilmselge, et ühiskonnas aktsepteeritav käitumine ja viisakusnormid näevad ette, et viibimisel väljaspool enda isiklikku eluruumi (vangistuse tingimustes elukambrit), on iga isik korrektselt riietunud vastavalt hooajale ja hügieeninõuetele. 4.3.2. Kartserikaristust kandvad kinnipeetavad hakkasid päevasel ajal jopesid madratsitena kasutama, mis ei ole jopede sihtotstarbeline kasutamine ja ei täida kartserikaristuse täideviimise eesmärki. Jope väljastatakse kartserikaristust kandvale kinnipeetavale jalutuskäigu ajaks. Sellega on tagatud kinnipeetavatele võimalus aastaajale vastavalt riietuda ja kinnipeetavate tervist piiranguga ohtu ei seata. 4.4. Saatmise ajal on kinnipeetavale Kodukorrast tulenevalt sätestatud teatud piirangud, nt kõrvaliste isikutega vestlemise keeld, kinnipeetav ei tohi mistahes esemeid maha visata, maast võtta (ja ka mujalt, nt laua pealt, kärude pealt jne), tegeleda kõrvaliste tegevustega jne. Piirangute kehtestamise peamine eesmärk on töökorralduse tõrgeteta toimimine ning ajakava järgimine, keelatud suhtluse (isolatsioonid) vältimine, vanglas keelatud esemete leviku tõkestamine jne. Eesmärk on ennetada ja takistada distsipliini rikkumiste toimepanemist, samuti vältida vangla vara kahjustamist. Antud punkt on ennetava eesmärgiga, annab ametnikule võimaluse tekitada vajaliku ja ohutu turvaala, võimaldab vanglateenistuse ametnikul tuvastada ohutult osakonda või jalutusalasse sisenejat ja sealt väljujat. Eesmärk on tagada kinnipeetava osakonda sisenemisel vanglateenistuse ametnike julgeolek ning ennetada olukorda, kus kinnipeetav võiks trelluksi ja vangla muud vara lõhkuda. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 4.5. Kinnipeetavaile tuleb tagada tervislik seisund, st vältida olukordi, kus minnakse näiteks talvel jalutama lühikeste pükstega ning hiljem ollakse selle tagajärjel haige. Jalutuskäigule minnes on kaasavõetavad esemed piiratud, et hoida ära kinnipeetavate esemete vahetamist. 4.6. Eesmärk on vähendada distsipliinirikkumisi jalutuskäigule minnes ja jalutuskäigul viibimise ajal. Vanglateenistuse ametnik võib jalutuskäigu katkestada või lõpetada, kui kinnipeetav paneb jalutuskäigule minnes või jalutuskäigul viibides toime õigusrikkumise tunnustele vastava teo. 4.7. Läbiotsimise alus tuleneb VangSi §-st 68 ning justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ 4. peatükist. Eesmärk on takistada keelatud esemete osakonda jõudmist ja sealt väljumist. 4.8. Mittevajalike esemete kaasavõtmise keeldu on vaja tõhusamaks läbiotsimiseks ning esemete, sh keelatud esemete, üleandmise, transportimise vms võimaluse vähendamiseks. Vajadusel võib kinnipeetav võtta koolist kaasa õppematerjale, et tal oleks võimalik ka kambris õppida. 4.9. Eesmärk on vähendada kinnipeetavate poolt distsipliinirikkumiste toimepanemist vanglasisese saatmise ajal. Sätestatu on vajalik vangla üldise julgeoleku tagamiseks, sest kinnipeetava vanglasisene saatmine toob iseenesest kaasa turvariski ning kui kinnipeetav eirab saatmise ajal vangistust reguleerivaid õigusakte võib seada ohtu kogu vangla julgeoleku. 4.10. VangS § 46 lg 1 sätestab, et kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Sätte esimese lause kohta on erisuseks VangS § 93 lg 1, mis ütleb, et vahistatu kannab isiklikke riideid. VangS § 46 lg 1 teise lause kohta erisätet ei ole ja seega kohaldub ka vahistatule nimesildi kandmise kohustus. Vahistatu nimesildile ei kanta keeleoskuse taset. Toidu valmistamisel ja jagamisel on ette nähtud nimesildi kandmise erisus toiduhügieeni tagamiseks. Muudel tööhõivega seotud tegevustel ei pea kinnipeetav kandma riietusel nimesilti, kui kaela riputatuna võib see ohtu seada kinnipeetava elu ja tervise või põhjustada tööl kasutatavate mehhanismide purunemist. Kinnipeetaval on kohustus kanda nimesilti tööriietuse all ning seda koheselt vanglateenistuse nõudmisel näidata. Nimesiltide kandmise peamine eesmärk on kinnipeetava identifitseerimise vajadus. Vanglateenistuse ametnikul peab olema võimalik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti kindlaks kinnipeetava isik. Seda on vaja, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve 10 kinnipeetavate üle. Näiteks on vaja kiiresti tuvastada kinnipeetava isik, et talle meditsiinilist abi osutada. Sellisel juhul saab meditsiinitöötaja kinnipeetava nime teades tema tervisliku seisundi (nt kroonilised haigused) kohta saada kiiresti lisainfot elektroonilisest tervisekaardist. Kinnipeetava keeleoskust on vaja teada selleks, et aru saada, mis keeles temaga suhelda. Näiteks kinnipeetavale antud korralduse mittetäitmise korral on vanglateenistuse ametnikul võimalik anda korraldus kinnipeetava emakeeles, kui kinnipeetav nimesildi järgi eesti keelt ei oska või ei oska piisavalt, et aru saada. Korralduste mittetäitmine raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas, mis omakorda oleks vanglale julgeolekuohuks. Värviline märgis (roheline, sinine, oranž, punane või kollane) nimesildil vastab kinnipeetava eluhoone värvile, et oleks visuaalselt lihtsam kindlaks teha, millisesse eluhoonesse kinnipeetav paigutatud on. Kui kinnipeetav kannab nimesilti selliselt, et sellel märgitu ei ole nähtav, pole võimalik kiirelt ja operatiivselt kinnipeetavat kindlaks teha. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) Töökorralduslikust vajadusest tingitult võib vangla põhjendatud vajadusel anda nimesildile lisafunktsioone, nt tööhõives osalevatele kinnipeetavatele ruumide elektroonilise läbipääsuga uste avamiseks. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 5. Päevakava 5.1. Päevakava kehtestamise eesmärk on õpetada kinnipeetavaile ühiskonnas mõistlikku ajakasutust ja selle järgimiseks vajalikku enesedistsipliini ning õpetada, kujundada harjumuseks ja kinnistada päevakava järgi tehtavaid positiivseid tegevusi (õppimine, töö, huvitegevus jne). Kinnipeetavate tegevuse piiritlemine ajas ja ruumis kasvatab nende õiguskuulekust ning on üks olulisemaid komponente, valmistades neid ette vabanemiseks. Päevakavad on esitatud kodukorra lisadena. 5.2. Vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 järgi ei ole kinnipeetav, v.a avavanglas või avavanglaosakonnas viibiv kinnipeetav, kohustatud olema kambris, kui ta on hõivatud taasühiskonnastava tegevusega. Väljaspool kambrit oma osakonna piires võib kinnipeetav liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal. Oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Ettenähtud vaba aja lõppedes kambriuste sulgemise ajaks peab kinnipeetav minema tagasi talle määratud kambrisse. 5.3. Seda on vaja, et vanglateenistus ja ka kinnipeetav oleksid teadlikud, kuhu ja mis eesmärgil peab kinnipeetav minema. Kuna võib esineda erakorralisi olukordi, kui on vaja saata kinnipeetavat ühest kohast teise, siis selleks annab korralduse korrapidaja või korrapidaja abi. 5.4. Kinnipeetavaid on vaja teavitada, et nad saaksid osaleda päevakavas ettenähtud toimingutes ja tegevustes. 5.5. Kui kinnipeetava tegevused on graafikuga planeeritud, siis saab kinnipeetav sellega arvestada ning oma aega samuti planeerida. Eesmärgipärane ei ole erinevaid graafikuid lisada kodukorda, kuna graafikud võivad vangla töökorralduse tõttu sageli muutuda. Juuksuriteenuse kasutamine toimub vastavalt üksuse või osakonna töökorraldusele. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 5.6. Vangla sisekorraeeskirja § 10 lg 2 järgi on kinnipeetavaile ette nähtud 8-tunnine pidev uneaeg ja oma äranägemisel kasutatav vaba aeg. Julgeoleku tagamiseks võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega. Sätte eesmärk on tagada igapäevane 8-tunnine uneaeg. Öörahu ajaks kaabeltelevisiooni väljalülitamine on vajalik selleks, et tagada kõigile kinnipeetavatele öörahu. Esineb juhtumeid, kus kinnipeetavad rikuvad keeldu öörahu ajal televiisorit mitte vaadata ning elektri ja kaabeltelevisiooni väljalülitamine tagab selle, et kinnipeetavatel ei ole võimalik eelnimetatud keeldu rikkuda. Üksuse juhi otsusel lubatakse elektri, päevavalgustuse ja kaabeltelevisiooni kasutamine kuni kella 00.00-ni. Järelevalve teostamiseks ning turvalisuse tagamiseks on vajalik, et öövalgustus tagaks järelevalve teostamiseks vajaliku minimaalse valgustuse ka ajal, mil päevavalgus enam valgustust ei taga. Öövalgustus lülitub kambrites sisse ja välja suve- ja talveperioodidel erinevatel kellaaegadel, vastavalt automaatsele hämardusandurile. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 5.7. Vanglas võib esineda olukordi, kus ettenägematutel põhjustel, näiteks kinnipeetavate korrarikkumise tõttu on vanglaametnikel vaja tegeleda tavapäratu tegevusega. Seetõttu nihkuvad päevakavas ettenähtud tegevused ning selleks, et tagada kinnipeetavate õigusaktidest tulenevad õigused, näiteks jalutamine ja toitlustamine, on vaja päevakava ajutiselt muuta. 5.8. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11 6. Loendus 6.1. VSkE § 10 lg 3 järgi tehakse loendus vangla direktori määratud korras. Korraldus loenduseks antakse suuliselt või helindussüsteemi kaudu 10 minutit enne loenduse algust. VangS § 66 lg 1 põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse võimalikult sujuva toimumise huvides on vaja kinnipeetavaid loenduse algamisest teavitada, et nad lõpetaksid muud tegevused ning jõuaksid korrastada kambri, asemed ja oma välimuse. 6.2. VangSi § 66 lg 1 põhjal korraldatakse kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Loenduse ajal on kinnipeetav kohustatud püsti tõusma ja seisma kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Sellega tagatakse vanglateenistuse ametniku julgeolek kambrisse sisenemisel. VangS § 45 lg 2 alusel on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. VangS § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ning õiguskorda kaitsma. Korrektne välimus ja kehahoid on üks osa normaalse ühiskonnaliikme igapäevasest olemusest. Selle nõudega tekitame kinnipeetavais harjumuse viisakalt käituda. VangS § 46 lg 1 järgi kannab kinnipeetav vangla riietust. Kinnipeetav on kohustatud kandma riietusel nimesilti. Igapäevane voodi korrashoid aitab kaasa distsipliini tagamisele. Korratu voodi võib takistada kiiret ja efektiivset visuaalse järelevalve tegemist, kuna korratute voodiriiete alla/vahele saab peita keelatud esemeid, mis võivad jääda vanglateenistuse ametnikule visuaalsel vaatlusel märkamata, mis võib aga ohtu seada vangla julgeoleku. Korrastatud voodi tähendab, et voodi lavatsile asetatud magamistarbed (2 lina ja 1 tekk) on sirgelt madratsi peal. Padi asetseb voodi peatsis. 6.3. VangSi § 6 lg 1 järgi on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetavat õiguskuulekalt käituma ning õiguskorda kaitsma. VangSi § 66 lg 1 põhjal valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. VangSi § 67 p 2 kohaselt ei tohi kinnipeetav takistada vanglaametnikke kohustusi täitmast ega häirida teisi kinnipeetavaid ja muid isikuid. Kohustus hoida käsi külgedel (st korrektses nähtavas asendis) tuleneb vajadusest tagada loendust korraldava vanglateenistuse ametniku julgeolek. Ilma kõrvalise toeta seismine on üldtunnustatult viisakas ning harjutab kinnipeetavaid sellise käitumisviisiga. Kinnipeetava rääkimist või liikumist ilma ametniku loata, samuti elektriseadmete töötamist võib käsitleda katsena hajutada ametniku tähelepanu või ohustada tema julgeolekut, mistõttu niisugune käitumine segab olulisel määral vanglateenistuse ametniku kohustuste täitmist. 6.4. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab selle seaduse ja vangla sisekorraeeskirja täitmise ning üldise julgeoleku vanglas. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 2 p 5 põhjal on järelevalvetoiminguks kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute üle arvestuse pidamine ning arvu kontroll vangla kõigil objektidel. Kinnipeetava võrdlemine loenduskaardiga peab tagama isikusamasuse tuvastamise ning veendumuse, et iga kinnipeetav paikneb talle määratud kohal vanglas ja kinnipeetavate arv vastab sisevalveplaanis näidatud arvule. 6.5. VangSi § 45 lg 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud oma kambrit ja selle sisustust korras hoidma ning puhastama. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ § 14 lg 2 järgi valvepiirkonda üle andes: 1) korraldatakse kinnipeetavate loendus, kui üleantavas valvepiirkonnas viibivad kinnipeetavad; 2) kontrollitakse valvepiirkonnas asuvate kambrite ja muude ruumide või rajatiste tehnilist seisukorda. Kui loendus korraldatakse kambris, võib muu hulgas kontrollida kambri tehnilist seisundit ja korrasolekut. Visuaalset kontrolli tehes kontrollitakse visuaalselt kinnipeetava tervislikku seisundit, et avastada tal võimalikke nähtavaid kehavigastusi, ning kontrollitakse kambri ja kambrisisustuse seisukorda. 6.6. VangSi § 6 lg 1 põhjal on vangistuse täideviimise eesmärk juhtida kinnipeetav õiguskuulekalt käituma ning kaitsta õiguskorda. VangSi § 66 lg 1 järgi valvatakse kinnipeetavate järele viisil, mis tagab vangistust reguleerivate õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Kinnipeetavate loendamine pikaajalisel kokkusaamisel viibimise ajal on üks vangla turvalisuse tagamise viise. 6.7. Loenduse ajal töökohal viibivat kinnipeetavat loendatakse töökoha valvepiirkonna eest vastutava vanglateenistuse ametniku poolt töökohal. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12 7. Keelatud esemed 7.1. VangSi § 15 lõike 4 ning justiitsministri määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus” alusel keelatakse lisaks VSkE §-s 641 nimetatud esemeile ja aineile Tallinna Vanglas viibivaile kinnipeetavaile VangS § 15 lg 2 põhjal järgmised esemed. VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud, et kinnipeetavale on keelatud esemed ja ained, mis: „1) ohustavad inimese julgeolekut, 2) sobivad eriti vara kahjustamiseks, 3) võivad ohustada vangla julgeolekut või korda, 4) ei ole kooskõlas karistusena mõistetud vangistuse täideviimise eesmärkidega, 5) raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist või 6) nõuavad käesoleva seaduse § 31 lõike 2 kohaselt vanglateenistuse ametniku luba“. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kehtestab kinnipeetavale keelatud asjade loetelu justiitsminister määrusega ning lõike 4 alusel võib vangla keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Inimese julgeolekut VangSi § 15 lg 2 p 1 tähenduses ohustavad esemed või ained, mille kasutamine võib seada ohtu inimese elu ja tervise. Vara kahjustamiseks eriti sobivate esemetena ja ainetena VangSi § 15 lg 2 p 2 mõttes tuleb vaadelda selliseid, mis mõjutavad spetsiaalselt eseme seisundit, muutes eseme tarvitamiskõlbmatuks. Vangla julgeolekut ohustavate esemete ja ainetena VangSi § 15 lg 2 p 3 mõttes tuleb mõista selliseid, mis süvendavad vangla julgeolekuriske. Vangla julgeolekut peab mõistma kõige laiemas tähenduses, sh ohtu kinnipeetavate ning vangla personali elule ja tervisele, vanglas kehtestatud korrale ning vangla inventarile. Esemed, mis ohustavad korda, on sellised, mis ei pruugi küll otse olla julgeolekule ohtlikud, kuid raskendavad oluliselt vanglal igapäevarežiimi tagamist. VangS-i § 15 lg 2 p 4 tähenduses võivad vangistuse täideviimise eesmärkidega vastuolus olla esemed, mis ei aita kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele ehk tema adekvaatsete väärtushinnangute või maailmavaate kujunemisele. Vanglas hügieeninõuete täitmist raskendavad VangS-i § 15 lg 2 p 5 mõttes esemed, mille olemasolu seab ohtu vanglas hügieeninõuete täitmise. tuleb raskendavad oluliselt vanglal hügieeninõuete täitmist. VangS-i § 15 lg 2 p 6 mõttes on kinnipeetavale keelatud sama seaduse § 31 lg 2 nimetatud esemed, kui nende kasutamiseks ei ole antud vanglateenistuse ametniku luba. VangSi § 15 lg-s 2 on sätestatud küll üldised tingimused, mille esinemise korral võib kinnipeetavale aineid ja esemeid keelata, kuid paragrahvi kolmandast ja neljandast lõikest tuleneb, et keelatud asjade loetelu kehtestab üldjuhul justiitsminister ning vangla võib kehtestada lisakeelde. Seega ei tulene VangSi § 15 lg-st 2 otseselt, et kõik nimetatud tingimustele vastavad esemed ja ained on kinnipeetavale keelatud, vaid see eeldab täpsustava üldakti kehtestamist või kindlal otstarbel ja/või juhtumiks üksikakti andmist. Kinnipeetavale keelatud esemete ja ainete loetelu on sätestatud VSkE §-s 641. VSkE §-s 641 toodud keelatud asjade ja ainete nimistu kujutab mitteammendavat loetelu nendest asjadest, mille vastavus VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud alustele on ilmselge ega vaja eraldi tuvastamist. VangSi § 15 lg 2 p-des 1–6 sätestatud kinnipeetavale esemete ja ainete keelamise aluste omavaheline täpne piiritlemine ei ole võimalik. Eseme või aine keelamiseks kinnipeetavale piisab, kui see vastab vähemalt ühele VangSi § 15 lg-s 2 nimetatud alusele. Samas tuleb silmas pidada, et konkreetse eseme või aine keelatuse üle otsustades ei saa lähtuda kitsalt eseme või aine sihtotstarbest, kuna ka kinnipeetavale vanglas vaieldamatult lubatud ese või aine võib teatud viisil käsitsetuna osutuda VangSi § 15 lg-s 2 toodud alustele vastavaks. Üksiku eseme või aine keelatust või lubatavust lahendades tuleb vastata küsimusele, kas kinnipeetav vajab seda iga päev. Iga päev vajalikuna ei ole vaadeldavad asjad, mille lubamine kinnipeetavale on seadusega otseselt jäetud vangla direktori pädevusse kaalutlusõiguse alusel. Eitava vastuse korral sellele küsimusele tuleb otsustada, kas asi on vaadeldav ohtlikuna VangSi § 15 lg 2 p-de 1–6 mõttes. VangS lähtub põhimõttest, et kinnipeetaval võib vanglas olla asju, mille olemasolu ei ole VangSi § 15 lg 2 järgi keelatud. Keelatud esemeid arvestades tuleb selle loetelu kõrval arvestada ka VSkEs sätestatud nimekirja. VSkEs toodud esemeid ja aineid ei ole enamjaolt kodukorras sätestatud loetelus, kui ei olnud vaja midagi täpsustada. 7.1.1. Vedelad ained hõlmavad geele, pastasid, kosmeetilisi vedelikke, vedelaid segusid ning survestatud mahutite sisu, mille all on silmas peetud muu hulgas igasuguseid kreeme, geele, šampoone jm. Tahkete ainete all on silmas peetud muu hulgas pulkdeodorante, seepe jm. 13 Seesuguseid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende esemete ja ainete läbiotsimine on kas raske või teatud juhtudel isegi võimatu. Näiteks võib läbipaistmatusse vedelikku sisaldavasse pudelisse kileümbrises peita alkoholi, narkootikume ning muid keelatud esemeid ja aineid. Kuigi vanglal on võimalik kõnealused esemed nii läbi valgustada, manuaalselt läbi otsida kui ka lasta narkokoeral üle kontrollida, ei taga see ometi, et kõik keelatud esemed ja ained ka üles leitakse. Näiteks ei pruugi narkokoer vorsti sisse peidetud narkootilist ainet ära tunda, samuti ei pruugita seda leida manuaalse läbiotsimisega ning läbivalgustamine ei aita säärasel juhul samuti. Isegi kui toiduaine tundub visuaalsel vaatlusel olevat originaalpakendis, ei tähenda see, et sinna ei võiks olla peidetud keelatud esemeid või pakendi sisu ei ole asendatud mõne muu ainega. Vanglal ei ole võimalik saata kõiki aineid ekspertiisi, et kindlaks teha, kas tegemist on pakendi originaalsisuga või keelatud ainega. Peale selle, et toiduainete põhjaliku läbiotsimise korral on küsitav hügieeninõuete täitmine, säilib oht, et posti teel saadetud toiduained võivad rikneda. VSkE § 50 lg 1 järgi peab kirisaadetised kinnipeetavatele kätte andma seitsme tööpäeva jooksul. Osa toiduainete realiseerimise aeg on väiksem kui seitse tööpäeva ning vanglal ei ole võimalik tagada kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilimist, kuna vangla ei tea, mida kirisaadetis sisaldab. Lisaks puuduvad vanglal kirisaadetistes saadetavate toiduainete säilitamise tingimused (sobiva temperatuuriga külmkambrid). Vangla territooriumil riknenud ainete hoidmine seab ohtu nii vanglatöötajate kui ka kinnipeetavate tervise, mistõttu on ohus ka vangla üldine julgeolek. Elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. Toiduaineid, hügieenitarbeid jne saavad kinnipeetavad osta vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Ainult sellisel juhul on tagatud, et kinnipeetavate kätte ei satu keelatud aineid või esemeid. Seejuures on vangla poest kaupa ostes tagatud see, et kaup jõuab kinnipeetavani söömiskõlblikuna. Samuti tuleb arvestada seda, et vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning puudust kannatavaile isikuile väljastatakse ka hügieenitarbeid. Kuna kinnipeetavad saavad selles punktis nimetatud esemeid soetada vangla vahendusel kauplusest, vangla toitlustab kinnipeetavaid ning väljastab puudust kannatavaile kinnipeetavaile ka ise hügieenitarbed, siis ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.2. Nimetatud esemed ohustavad inimese ja vangla julgeolekut. Analoogne keeld tuleneb VSkE § 64 1 p-st 1, mille kohaselt on kinnipeetavaile keelatud esemed, millega saab või on võimalik tekitada vigastusi, nagu nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid. Õigusselguse huvides peab vangla vajalikuks olemasolevat regulatsiooni täpsustada. Kuna poomisvahendina, isikute kinni sidumiseks ja vigastuste tekitamiseks võib kasutada muidki esemeid (nt lipsu, trakse, püksirihma) ning esemete küljes olevaid elemente, siis tuleb ohutuse tagamiseks ka need esemed keelata. Samuti ei ole punktis nimetatud esemed ohtlikud ainult seepärast, et nendega võib tekitada vigastusi, vaid ka seetõttu, et neist saab valmistada (sh lühikestest nööridest, paeltest jm) riputuskonkse või aasu, millega on võimalik keelatud esemeid peita (nt ventilatsioonišahti, WC-poti loputuskasti jne). Kinnipeetava õigusi kõnealuse piiranguga ei rikuta, sest kinnipeetavaile hädavajalikud esemed jäävad lubatuks. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.3. Arvestades nimetatud materjalidest valmistatud esemete või eseme osade raskust, tugevust ja vastupidavust või nendest materjalidest valmistatud esemete purunemisel saadavate kildude teravust, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt seinade kraapimiseks, akende lõhkumiseks jne) ja vigastuste tekitamiseks (nt vihmavari, taskulamp või tugev metallist ese hoobi andmiseks, killud lõikamiseks jne) ning seavad ohtu vangla julgeoleku (nõelu kasutatakse tätoveerimiseks, metallosi tätoveerimisaparaadi või veekeeduseadme valmistamiseks, konkse keelatud esemete riputamiseks ventilatsioonišahti jne). Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vajalikud esemed jäävad lubatuks. Täpsustuseks tuleb öelda, et lubatud on küünelõikurid, kuid mitte küünetangid. Küünetange võib pidada ohtlikumaks kui küünelõikureid. Küünetange saab vajaduse korral valvuri käest küsida. Lubatuks jääb väike kuni 10 cm diameetriga või diagonaaliga peegel, sest peeglit on kinnipeetavatel vaja. Mida suurem peegel on, seda suuremad killud võib sellest saada ning seda rohkem seab see ohtu vangla julgeoleku. (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) Kellad on keelatud seepärast, et tagada vangla üldine julgeolek. Kelli (sh vangla vahenduseta käekelli) on vaja keelata, kuna selle tuvastamiseks, kas kella sisse on peidetud keelatud aineid või esemeid, on vaja kella korpus avada. Korpuse avamine võib kahjustada kella mehhanismi, nii et kell lakkab töötamast. Sellel asjaolul, et käekell on väikesemõõduline, ei ole tähtsust, sest sellesse saab peita näiteks narkootilisi aineid või SIM-kaardi vms ning seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. Vajaduse tõttu tagada vangla julgeolek on lubatud käekellad, mis on ostetud vanglateenistuse 14 vahendusel, vangla kaupluse sortimendist, et minimeerida keelatud esemete ja ainete peitmise võimalusi käekella korpusesse. Samuti võivad vangla julgeolekut ohustada kellad, mis võimaldavad andmete salvestamist ning andmesidet, sest käekella mudelite rohkuse tõttu on vanglateenistusel keeruline nende funktsionaalsust kontrollida. Kuna päevakavas ettenähtud toimingutest teavitatakse kinnipeetavaid valjuhääldi kaudu ning lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud käekellad, ei too kõnealune piirang kaasa kinnipeetavate õiguste rikkumist. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.4. Isevalmistatud esemed võivad olla vangla julgeolekule ohuks erinevatel põhjustel. Nimelt võib esemeid valmistades peita neisse keelatud esemeid ja aineid, mida ei saa ilma eset lõhkumata avastada. Toiduainetest valmistatud esemete puhul rikutakse hügieeninõudeid ning elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ja parasiitide levikut, mis seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Isevalmistatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib kaasa tuua lühiseid ja elektrikatkestusi, mis on ohuks vangla julgeolekule. Kinnipeetavate õigusi selle piiranguga ei rikuta, sest kõik vajamineva saavad nad osta kas poest või lasta saata maksikirjaga. Neile kinnipeetavaile, kellel raha ei ole, tagab vangla kõik inimväärseks eluks vajaliku. 7.1.5. Närimiskumm on vanglas ohuks vangla julgeolekule, sest närimiskumm sobib eriti hästi vangla vara kahjustamiseks (nt võib täis toppida lukuaugud, mis raskendavad või muudavad võimatuks ukse avamise). Nätsuga võib üles riputada pilte ja plakateid, mis on vanglas keelatud tegevus. Lisaks saab nätsu kasutada abivahendina keelatud esemete peitmiseks, kleepides esemed nätsuga varjatud kohtadesse. Kõnealuse piiranguga ei rikuta kinnipeetavate õigusi, sest maitseelamuse saamiseks võivad kinnipeetavad osta poest maiustusi ning hammaste hügieeni saab tagada hammaste pesemisega. 7.1.6. Söömiskõlbmatuks muutunud toiduainete säilitamine kambris on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Nimelt soodustab elementaarsete hügieeninõuete eiramine haiguste ja parasiitide levikut ning mürgituste teket. See raskendab ka läbiotsimisi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Kõnealune piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest vangla toitlustab kinnipeetavaid kolm korda päevas ning kinnipeetaval ei ole vajadust söömiskõlbmatuid toiduaineid kambris hoida. 7.1.7. Narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained on inimese tervisele ohtlikud ning nende ainete tarbimise korral ei ole inimene enam võimeline oma käitumist ega arusaama adekvaatselt hindama (kinnipeetav ei suuda aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, samuti võib seesuguste ainete tarvitaja käituda ettearvamatult). Ainete liigse manustamise korral võib saabuda üledoos ning kinnipeetav saab tervisekahjustusi. Selles punktis sätestatud esemete ja ainete keelamise vajaduse lisaks VSkE § 641 p-s 4 sätestatud keelule tingib asjaolu, et määruse tekst keelab ainult narkootilised või psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained, kuid julgeoleku tagamise ning õigusselguse huvides peavad olema keelatud ka ained, millest saab keelatud aineid toota, või esemed, mis eespool nimetatud aineid sisaldavad (nt narkootilise aine sees immutatud paberid, ajalehed vms). Seega tuleneb eelöeldust, et kuna kõnealuses punktis nimetatud ained ja esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning isikute elu ja tervise, siis peavad need olema kinnipeetavale keelatud. 7.1.8. Kuna § 641 p 7 järgi on alkohol ja alkoholi sisaldavad ained keelatud, siis valmistavad kinnipeetavad kambrites tihtipeale segu, millest lõpp-produktina soovitakse saada alkoholi sisaldavat vedelikku. Säärane vedelik on ohuks vangla julgeolekule, sest see põhjustab joovet. Joobes kinnipeetav ei ole suuteline adekvaatselt hindama enda ümber toimuvat. Toiduainete seesugune käitlemine (nt kääritamine) seab ohtu vanglas viibivate isikute elu ja tervise, sest elementaarsete hügieeninõuete eiramine soodustab haiguste levikut, mürgituste teket ning parasiitide levikut. 7.1.9. VSkE keelab ainult retseptiravimid, kuid kuna kontrollimatu ravimite või ainete tarvitamine seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku, siis tuleb keelata ka muud ained, mille kontrollimatu tarvitamine võib organismile avaldada negatiivset mõju. VangS § 52 lg 2 kohaselt vastutab tervishoiutöötaja kinnipeetavate tervise eest (jälgib kinnipeetavate terviseseisundit, ravib neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunab ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde). Tallinna Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele ja vahistatutele osutab alates 01.07.2024 tervishoiuteenust SA Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kontrollimatu ravimite, toidulisandite jm kõnealuses punktis nimetatud ainete tarbimise puhul muutub tervishoiutöötaja töö kinnipeetavate ravimisel märksa keerulisemaks, kuna puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, milliseid kõnealuses punktis nimetatud aineid ja kui palju on kinnipeetav tarbinud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 15 Ravimite kambris hoiustamine ja nende kontrollimatu kasutamine ohustab nii kinnipeetava tervist (üledoseerimine võib kaasa tuua surma, pöördumatu ajukahjustuse vms) kui ka seab ohtu vangla julgeoleku (liigse ravimite tarvitamise tagajärjel ei pruugi kinnipeetav aduda ümbritsevat ega alluda vanglaametnike korraldustele, kinnipeetav võib käituda ettearvamatult, kujutades endast ohtu kõigile vanglas viibivaile isikuile). Seega tuleb jälgida, et kinnipeetav ravimite manustamisest kõrvale ei hoiaks, st et ta ei koguks talle koheseks manustamiseks väljastatavaid ravimeid neid hiljem suuremas koguses tarvitamiseks või nn kokteili kokkusegamiseks. Kinnipeetav ei tohi ravimeid kambrisse koguda ning tablettide kohest manustamist kontrollivad vanglaametnikud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024 Problemaatilised on energiajoogid, mis on tugevalt ergutava toimega ning võivad kontrollimatu tarbimise korral kaasa tuua tervisekahjustuse või koguni surma, ning spordijoogid, mis on samuti organismi stimuleeriva toimega. Vanglal puudub võimalus operatiivselt tuvastada, kas kinnipeetavate enda soetatud või väljastpoolt saadetud ravimi, vitamiinide, toidulisandite, ravimtaimede, spordijookide, spordipulbrite vms pakendites on see aine, mis seal väidetakse olevat. Saadetud ained võivad olla segatud narkootiliste või psühhotroopsete ainetega ning vanglal ei ole ülevaadet soetatud ravimite koostisest ega kvaliteedist. Narkootiliste ainete tarbimine vanglas on suur oht vangla julgeolekule. Lubatuks jäävad ravimid, mille väljastab tervishoiutöötaja ettekirjutusel vanglateenistuja ning toidulisandid või vitamiinid, mis on soetatud vangla kaupluse vahendusel. Seetõttu ei rikuta kõnealuse piiranguga kinnipeetavate õigusi ega jäeta neid ravist ilma, vaid luuakse olukord, kus kinnipeetavail pole võimalik tarbida aineid, mille koostise ja tarbimise üle puudub vanglal kontroll. Kui tervishoiutöötaja on saatnud kinnipeetava VangS 53 lg 2 alusel eriarstiabi osutaja juurde, kes on kinnipeetavale väljastanud ravimeid, siis peetakse neid ravimeid võrdväärseks tervishoiutöötaja väljastatud ravimitega. Energia- ja spordijoogi asemel võib juua vähem tervist mõjutavaid jooke (nt vangla kaupluses müüdavaid karastusjooke, teed jm). (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.10. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isiku elu ja tervist. Kinnipeetavate tervisliku olukorra hindamise ja ravi ning ravimite määramise pädevus vanglas on tervishoiutöötajal. Kontrollimatu meditsiiniliste abivahendite kasutamine pärsib isikuid raviva tervishoiutöötaja tööd, kuna puudub ülevaade ja võimalus tuvastada, mis abivahendeid on kinnipeetav kasutanud. Meditsiinilistesse abivahendeisse on üldjuhul väga hõlbus peita keelatud esemeid, seepärast võivad abivahendeid kasutada ainult need kinnipeetavad, kellel on neid vaja. Meditsiinilised abivahendid võivad sobida ka kaaskinnipeetavate või ametnike ründamiseks (nt elastikside). Süstalt koos nõelaga saab kasutada tätoveeringute tegemiseks, mis on vanglas keelatud jne. Vererõhumõõtja läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Vererõhumõõtja sisse saab peita keelatud aineid (nt narkootilisi aineid) ning esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Kui keelatud esemed ja ained satuvad vangla territooriumile, seab see otseselt ohtu vangla üldise julgeoleku. Samuti võib vererõhumõõtja sisaldada juhtmeid, mida saab kasutada ründerelvana. Vererõhku mõõdab kinnipeetavail vajaduse korral tervishoiutöötaja, seepärast pole kinnipeetavail vererõhumõõtjat kambris vaja. Neile kinnipeetavaile, kes vajavad meditsiinilist abivahendit vms, see lubatakse või väljastatakse, sestap ei saa kõnealune piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.11. Erinevate liikumise abivahendite olemasolu võib luua kinnipeetavale võimaluse liikuda kiiremini kui vanglaametnikud. See ohustab vangla üldist julgeolekut, kuna kinnipeetavat on raskem kätte saada. Liikumise abivahendid on üldjuhul tehtud nii, et neisse (nt ratastoolide, karkude tühimikesse jne) saab peita väiksemaid esemeid. Nende esemete või nende osadega võib rünnata inimesi (seada ohtu isikute elu ja tervise) või kahjustada vangla vara (kriipida põrandaid, lüüa katki aknaid jne). Kõnealune punkt kinnipeetavate õigusi ei riku, sest neile kinnipeetavaile, kes liikumise abivahendeid vajavad, need ka väljastatakse. 7.1.12. Aroomi eritavate ainete ja esemetega (nt viirukiga) saab varjata narkootikumide kasutamise ja suitsetamise jälgi, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Samuti on reaalne oht, et tugevatoimelised lõhnaained (nt lõhnakuusk) põhjustavad vanglas viibivail isikuil allergilisi reaktsioone, mistõttu satub ohtu nende isikute elu ja tervis. Kinnipeetavate õigusi kõnealuses punktis ei rikuta, sest hädavajalikke esemeid (nt pesemistarbeid) saavad kinnipeetavad soetada vangla kauplusest ning puudust kannatavaile kinnipeetavaile väljastab hügieenitarbed vangla. 7.1.13. WC-paberi, salvrätikute, puhastuslappide, -käsnade jms esemete soetamine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku. Nende esemete läbiotsimine vanglasse saabumisel tekitab hügieeniriske ning nõuab suuri ressursse. Nimelt tuleks iga salvrätik, WC-paberi rull ja puhastuslapp lahti harutada, et 16 näha, kas paberi kihtide vahele ei ole midagi peidetud. Põhjalikult tuleks läbi otsida igasugused käsnad ja lapid. Seesugune tegevus on väga ajamahukas ning küsitav on hügieeninõuete täitmine. Tualettpaberit, salvrätikuid, pesukäsnasid, -lappe ja muud vajalikku saavad kinnipeetavad soetada vanglateenistuse vahendusel kauplusest. Puudust kannatavaile isikuile väljastab tualettpaberi ning koristusvahendid vangla. Niisiis ei saa kõnealune piirang rikkuda isikute õigusi. 7.1.14. Kondoomide hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku (kondoomi peidetakse kehaõõnsustesse, WC-poti loputuskasti jne) ning võib kahjustada vangla vara (WC-potti visatud kondoom võib tekitada suure ummistuse). Kuna vangla väljastab vajaduse korral kinnipeetavaile ise kondoome, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. 7.1.15. TubS § 3 lg 2 alusel rühmitatakse tubakatooted suitsetatavateks ja suitsuvabadeks tubakatoodeteks ning §-s 31 on sätestatud tubakatootega seonduvad tooted. Justiitsministri 06.10.2016 määrusega nr 21 muudeti justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 641 punkti 31 , millega keelati kinnipeetavatele suitsetatavad tubakatooted ja esemed, millest ja mille abil on võimalik suitsetatavaid tubakatooteid kokku panna või neid suitsetada. Vangla on seisukohal, et kinnipeetavatele tuleb ära keelata lisaks sigarettidele suitsuvabad tubakatooted ja tubakatoodetega seonduvad tooted, kuna need tooted on tervist kahjustavad. Seega on õigustatud, et vangla teeb pingutusi, et tervisekahjustusi vanglas ära hoida. Siia alla kuuluvad tubakatoodete tarvitamisest tekkinud tervisekahjustused, mille ravi võib osutuda äärmiselt kulukaks. Riik ei saa seesugust ennast kahjustavat tegevust keelata ära väljaspool vanglat. Vanglas on aga põhjendatud, et selle otsuse teeb riik, arvestades nii üksikisiku kui ka avalikke huve. VangS § 41 tulenevalt, kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Sama seaduse § 66 lg 1 sätestab, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas. Seega annavad eelnimetatud sätted vanglale õiguse piirangu kehtestamiseks, kui seatud piirangud on seotud vangla julgeoleku tagamise vajadusega. Kehtestatud piiranguga võib vangla minimeerida tubakatoodete üleandmist kinnipeetavate vahel. Tubakatooted on subkultuuri maksevahend, mis tähendab, et erinevate tubakatoodetega tasutakse teenuste eest. Igasuguste asjade vahetamine ja üleandmine tekitab vanglas lisaks järelevalve raskustele ebaseaduslikke võlasuhteid. Sellise olukorra tekkimine on aga lubamatu, kuna toetab kinnipeetavate hulgas subkultuuriliste ilmingute levimist, mis vastanduvad riikliku poliitika ja kehtiva seadusandlusega. 7.1.16. Julgeolekukaalutlustel on vanglas tätoveerimine keelatud. Esiteks pole vanglas ohutuks tätoveerimiseks vajalikke tingimusi, seadmeid ega muud vajalikku. Desinfitseerimisvahendite puudus, ebahügieenilistes tingimustes tätoveerimine, korduvalt sama nõela kasutamine ning HIV- positiivsete jm haigusi põdevate kinnipeetavate viibimine vanglas soodustaks HIVi jm haiguste levikut kinnipeetavate seas. Teiseks on tätoveerimine traditsiooniliselt üks võimalusi vangla subkultuuri hoida ja edasi kanda. Et märgistada alamasse subkultuurikihti kuuluvaid kinnipeetavaid, on vanglas ette tulnud juhtumeid, kus neid tätoveeritakse vastu nende tahtmist. Seega on tätoveeringute tegemisel kasutatavad seadmed, ained või esemed (sh šabloonid, nõelad, tätoveeringute pildid ja õpetused, kopeerpaber jm) ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja tervisele. 7.1.17. Elektrihambaharja, patareidega raseerimisvahendit, juukselõikusmasinat jt samalaadseid esemeid on lihtne kohandada tätoveerimisaparaadiks. Tätoveeringute tegemine seab ohtu nii vangla julgeoleku kui ka vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Pealegi on tegemist seadmetega, mille sisse saab peita keelatud esemeid ja aineid, sest neid on keeruline läbi otsida. Samuti sisaldavad need üldjuhul traati, juhet jm osi, millega võib tekitada vigastusi, lõhkuda vangla vara või peita esemeid. Kõnealune säte ei riku isikute õigusi seepärast, et hügieeni eest hoolitsemiseks võib kasutada tavalist raseerijat või hambaharja. 7.1.18. Selles punktis nimetatud esemed tuleb keelata, sest vangla ei suuda tagada nende sihipärast kasutamist ning neid on väga keeruline ka läbi otsida. Need esemed on ohtlikud mitmel põhjusel: 1) geelpliiatsid, tint, pastapliiatsid, sulepead jm sobivad eriti hästi tätoveeringute tegemiseks, mis seab ohtu isikute elu ja tervise. Erinevad värvid ahvatlevad kinnipeetavaid rohkem tätoveerima (eriti noori), sest värvilised tätoveeringud on atraktiivsemad; 2) nende esemetega saab eriti hästi kahjustada vara, sest nendega võib seintele ning ruumielementidele teha joonistusi, kraapeid vms. Joonistuste ja kraabete eemaldamine elementi 17 rikkumata on keeruline ning sageli on elemendi ülevärvimine ainus võimalus taastada algupärane olukord; 3) kõnealustesse esemetesse võib peita väikesemõõdulisi keelatud esemeid ja aineid (nt nõel, narkootilised ained), kuid neid on tülikas ja vahel võimatugi eset kahjustamata otsida, sestap seavad need ohtu vangla julgeoleku; 4) osa sättes nimetatud esemeist (nt sulepead) võib kasutada ründerelvana, mis on ohuks isikute elule ja tervisele; 5) must pastapliiats võimaldab efektiivsemalt dokumente võltsida ning parandada või täiendada märkamatult dokumendile trükitud kirja. Musta pastapliiatsiga kirjutatud dokumendi puhul ei ole võimalik alati operatiivselt vahet teha, kas tegemist on originaaldokumendi või koopiaga. Võltsimise tõttu satub ohtu vangla julgeolek. Kuna kinnipeetavatel on siiski vaja millegagi kirjutada, siis ei ole võimalik kõiki kirjutusvahendeid keelata. Seega jäävad lubatuks sinised pastapliiatsid. Kõnealuse keeluga ei võeta kinnipeetavatelt ka joonistamisvõimalust, sest lisaks sinistele pastapliiatsitele jäävad lubatuks värvipliiatsid ja harilikud pliiatsid. Kinnipeetava õigused joonistamisele ja kirjutamisele ei saa rikutud, kui talle jääb kambrisse kokku maksimaalselt 50 kirjutusvahendit. Kinnipeetav võib vabalt valida, millistest kirjutusvahenditest 50 ühikut koosneb. Valikus on sinine pastapliiats, harilik pliiats või värviline pliiats. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) Liimi on vaja keelata mitmel põhjusel: 1) liim on levinud vahend toksikoloogilise joobe saavutamiseks, mis seab ohtu nii isikute elu ja tervise kui ka vangla üldise julgeoleku; 2) liimi sisse saab peita asju, mida on läbiotsimistel väga keeruline avada; 3) kinnipeetavad kleebivad liimiga vangla ehituselementidele pilte, mis on keelatud tegevus ja mida ei ole sageli võimalik vara kahjustamata eemaldada. Käärid, klammerdi ja auguraud sisaldavad metallist osi, mis on vanglas keelatud. Käärid on vanglas väga ohtlikud, sest neid saab kasutada ründerelvana. Kuna tegemist on üsna teravate esemetega, siis võib kääridega tekitada vägagi tõsiseid vigastusi. Kuna käärid on teravad, siis sobivad need eriti hästi vangla vara kahjustamiseks, nt riiete või madratsi katkilõikamiseks, seinte, põranda ja mööbli kriipimiseks jne. Ka klammerdiga võib tekitada vigastusi, nt lüüa klambrid klammerdiga teise isiku kehasse. Klammerdiga võib kahjustada vangla vara, nt klammerdada linu, T-särke jm, millelt klambrite eemaldamine võib osutuda äärmiselt ressursimahukaks. Pealegi on klammerdil metallosi, millega võib kriipida vangla vara. Paberite kokkuklammerdamise asemel saab isik dokumente koos hoida plastmassist kirjaklambritega ning vangla lubatud mappides. Auguraud on metallist ese, millega võib samuti kahjustada vangla vara (nt kraapida, augustada linu jne). Üldjuhul on augurauad rasked, mistõttu neid võib kasutada ründerelvana, et anda hoop teisele isikule. Auguraudadel on metallist vedrud, mis sobivad isevalmistatud elektriseadme pistiku tegemiseks. Vajaduse korral saab kinnipeetav paberitesse augu teha ka nende vahenditega, mis talle lubatud on. Metallist kirjaklambrid on keelatud seetõttu, et nendega saab avada käeraudu, traati kasutatakse aga vee keetmiseks ning elektriseadmete valmistamiseks. Lubatuks jäävad vanglateenistuse vahendusel soetatud plastkirjaklambrid. Väljastpoolt saadetud kirjaklambrite puhul ei saa vangla kontrollida, kas tegemist on metallkirjaklambriga, mis on pelgalt kaetud plastiga. Teibi ja kleeplindiga saab isikuid kinni siduda või keelatud esemeid raskesti ligipääsetavasse kohta (nt ventilatsioonišahti) kleepida. Kleepmassi, plastiliini ja savi on keeruline läbi otsida, seepärast saab neisse peita keelatud esemeid. Neid võib analoogselt kleeplindi või teibiga kasutada keelatud esemete peitmiseks (kleepides esemed raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse), vangla vara kahjustamiseks ning piltide, plakatite ja dekoratsioonide ülesriputamiseks (seinte katmine on vanglas keelatud tegevus). Üks kustutuskumm ja üks pliiatsiteritaja on lubatud seetõttu, et kinnipeetaval on kambris võimalik hoida värvi- ja harilikke pliiatseid ning nende kasutamisel võib olla vajalik kasutada ka kustutuskummi. Kustutuskummi omamine on lubatud üksnes juhul, kui see on soetatud vanglateenistuse vahendusel. Karistust kandma saabumisel kaasas olnud või vahistatule pakis saadetavasse kustutuskummi võib rajada peidiku, mille avastamine on läbiotsimisel keeruline. Keelatud eseme või aine sattumine vangla territooriumile kujutab endast ohtu julgeolekule. 7.1.19. Vanglateenistus ei suuda piisaval määral tagada kontoritehnikas sisalduvate ainete ja osade sihipärast kasutamist. Seesugustes esemetes leiduvaid aineid (tahma, tinti jms) saab kasutada tätoveeringute tegemiseks ning seada seeläbi ohtu inimese julgeolek ja kahjustada vangla vara. Kontoritehnikasse saab peita mitmesuguseid keelatud esemeid, mida vanglateenistusel ei ole 18 võimalik avastada. Pealegi võib kontoritehnikast saada osi, millest ehitada tätoveerimisaparaat või muid seadmeid. Tehnikaga käib tavaliselt kaasas juhe, mida saab kasutada ründerelvana. Kinnipeetavad koostavad kõik vajalikud dokumendid käsikirjas ning muid toiminguid teevad nad vahenditega, mis ei ole ohtlikud. Põhjendatud vajadus kalkulaatori omamiseks kambris on nt õppetöös osalevatel kinnipeetavatel või poest asjade tellimisel. Samas selle saamine mitteturvalisel viisil, nt kirisaadetisega, ohustab oluliselt vangla julgeolekut. Kalkulaatorisse on võimalik peita keelatud esemeid, kuid nende avastamine on aeganõudev ja keeruline, kui mitte võimatu, ilma kalkulaatorit rikkumata. Seetõttu on kalkulaator lubatud kas vangla poolt antult või vangla poest ostetult, kui see on vangla kaupluse sortimendis. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 7.1.20. Kõvade või mitmekordsest paberist või papist kaante vahele saab peita erinevaid keelatud esemeid ja aineid ning nende avastamine on väga keeruline, mis seab ohtu vangla julgeoleku. Need esemed võivad olla ohuks isikute elule ja tervisele. Kõvade kaantega registraatoritega võib tekitada teistele isikutele kehavigastusi. Registraatoris on köitmise osa üldjuhul metallist, kuid metalli sisaldavad esemed on keelatud. Kinnipeetavad võivad pabereid hoida läbipaistvast õhukesest painduvast plastist mappides, millel ei ole metallosi. Kiletaskud on keelatud seepärast, et varem on kiletaskutega kambriuste alt toimetatud keelatud esemeid ja aineid kambrisse ning kambrist välja. Mapid kambriukse alt läbi ei mahu, sestap ei sea need vangla julgeolekut ohtu niisugusel määral, nagu teevad seda kiletaskud. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.21. Foto- ja margialbum ning pildiraam on ohuks vangla julgeolekule, sest nende vahele võib peita (nt kleepida) keelatud aineid või esemeid, mille avastamine on aja- ja töömahukas. Nimelt on vaja eemaldada kõik albumis olevad pildid või margid ning läbi vaadata iga lehekülg. Kõvade kaantega albumi puhul võib keelatud esemeid peita kaante sisse. Albumikaasi ei saa läbi otsida ilma albumit vigastamata. Pildiraam tuleb samuti lahti võtta ning läbi otsida. Järjepideva lahtivõtmise korral on oht, et pildiraam või pilt saab vigastada. Fotosid võib kinnipeetav hoida näiteks mapis. 7.1.22. Neid esemeid on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna nende läbiotsimine on raske. Vanglas viibib kinnipeetavaid, kellel on diagnoositud narkosõltuvus ning kes üritavad leida erinevaid viise, kuidas toimetada vanglasse narkootilisi aineid. Ajalehtede, ajakirjade ja muu kirjanduse lehtede vahele on võimalik kleepida keelatud aineid. Sestap tuleks iga lehekülge eraldi kontrollida, mis on aja- ja töömahukas. Lehele kleebitud aine ei pruugi olla visuaalselt tuvastatav. Niiviisi võib keelatud aine sattuda vanglasse. Narkootiliste ainete sattumine vangla territooriumile seab otseselt ohtu vangla julgeoleku. Oluline on rõhutada, et VangS § 30 lg 2 järgi võivad kinnipeetavad tellida mõistlikus koguses perioodilisi väljaandeid vanglateenistuse vahendusel, mis tagab selle, et vanglasse ei satu ajalehtede, ajakirjade või muu kirjanduse vahel keelatud aineid. VangS § 30 lg 1 põhjal võivad kinnipeetavad vanglas lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Lisaks saavad nad jälgida nii raadio- kui ka telesaateid, mille vahendusel võivad nad olla kursis päevakajaliste uudistega, ning käia raamatukogus. Juhul, kui vangla ei suuda tagada välisriigi kodanikule tema emakeeles päevalehti ja ajakirju, siis on lubatud välisriigi kodanikust kinnipeetavale saata mõistlikus koguses kirja teel tema emakeeles ajalehti ja ajakirju. 7.1.23. Muusikaline- ja 3D kaart on keelatud vangla julgeoleku tagamiseks, sest kaardi vahele saab peita keelatud esemeid või aineid, mida ei ole võimalik kaarti kahjustamata leida. Lisaks võib muusikalise kaardi elektroonilist sisu kasutada tätoveerimisaparaadi osana. Kinnipeetavaile võib saata tavalisi kaarte, seetõttu ei riku piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.24. Esemed (sh seinavaibad, seinakalendrid, linikud, kleebised, plakatid jne), mis on mõeldud ruumi dekoreerimiseks, sisustamiseks ja pindade kinnikatmiseks, seavad ohtu vangla julgeoleku. Nimelt on seinte jm pindade kinnikatmine vanglas keelatud, sest see takistab visuaalset järelevalvet ning raskendab läbiotsimist (dekoratsioonide, kunstlillede jm vahele võib peita keelatud esemeid ja aineid; samuti saab nende esemetega varjata peidikuid). Kinnipeetav ei saa kõnealuseid esemeid vanglas eesmärgipäraselt kasutada. Esemete lubamine, mida ei ole kambris võimalik kasutada, koormab asjatult kambrit ning takistab läbiotsimist. 7.1.25. Kuna mängude ja mänguasjade sisse saab peita keelatud esemeid ning aineid, mida on keeruline avastada, siis on need vangla julgeolekut ohustavad esemed. Üldjuhul tuleks mängud ja mänguasjad läbi otsida või lõhkuda, sest teisiti ei ole neid võimalik läbi otsida. Pusledel on väga palju osi ning selleks, et veenduda, et ühegi osa taha või sisse ei oleks midagi peidetud, tuleks kõik tükid eraldi läbi vaadata. Et kinnipeetavate õigusi selle piiranguga ei kahjustataks, võib isik teatud lauamänge 19 soetada vangla vahendusel, neid vanglasse tulles kaasa võtta ja mängida vangla väljastatud lauamänge. 7.1.26. Vangla elektrisüsteemi iseärasuste tõttu võib üle 1,2 kW elektriseadmete kasutamisega kaasneda elektrisüsteemi ülekoormus, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning nende liikumine on piiratud, on hoonete elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ning vanglateenistujate elule ja tervisele. Veekeetjaid, telereid jm elektriseadmeid, mida kinnipeetavad kasutavad, valmistatakse ka alla 1,2 kW võimsusega. Nii ei riku piirang kinnipeetavate õigusi rohkem kui piirangust saadav kasu kaasa toob. Elektriseadmed tuleb soetada vangla vahendusel mitmel põhjusel. Nimelt võivad elektriseadmed, mis ei ole soetatud vanglateenistuse vahendusel, ohustada vangla julgeolekut, kuna vanglateenistusel puudub usaldusväärne teave seadme päritolu kohta ning vangla ei saa seadet kahjustamata kontrollida eseme peidikuid sees. See võib kaasa tuua olukorra, kus vangla territooriumile toimetatakse keelatud aineid ja esemeid. Vanglas lubatud elektriseadme põhjalikuks kontrolliks võib olla vaja seda avada. Kuna vanglal ei ole niisuguse kvalifikatsiooniga spetsialisti, kellel on õigus elektriseadme (sh arvuti) garantiiajal (või muul ajal) seda avada, siis võib oskamatusest elektriseadme sootuks ära rikkuda. Pealegi ei kehti üldjuhul esemete ostmise ajal antud müügigarantii, kui elektriseadme avab garantii ajal selleks mittevolitatud isik. Kuna kinnipeetav võib vajalikke elektriseadmeid soetada vanglateenistuse vahendusel ning neid vanglasse tulles kaasa võtta, siis ei riku kõnealune piirang kinnipeetavate õigusi. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.27. Televiisor on vangla julgeolekut ohustav ese, sest sellesse võib peita keelatud esemeid. Kambris paiknev televiisor takistab järelevalvet. Kuna televiisor on kinnipeetavate jaoks vajalik seade, siis ei ole selle keelamine mõistlik. Mida suurem televiisor on, seda rohkem see järelevalvet segab ning seda ajamahukam on seda läbi otsida. Samas tagab ka väike televiisor kinnipeetavale võimaluse telesaateid jälgida. Niisiis ei ületaks suurest televiisorist saadav kasu oluliselt väikesest televiisorist saadavat kasu, kuid suur televiisor seaks märksa rohkem ohtu vangla julgeoleku. 7.1.28. Toiteallikas on vanglas keelatud seepärast, et see seab ohtu vangla julgeoleku. Toiteallikaisse saab peita mitmesuguseid esemeid, mida on toiteallikat avamata võimatu leida. Toiteallika avamine võib aga selle rikkuda. Kuna on esemeid, mille kasutamiseks on vaja patareisid, siis ei saa neid täielikult ära keelata. Patareisid võib kinnipeetav soetada vanglateenistuse vahendusel. Üksnes siis saab vangla olla veendunud, et patareidesse ei ole midagi peidetud. Patarei väärkasutamine seab ohtu vangla julgeoleku kuna vangla praktikas on esinenud olukordi, kus patareidest on valmistatud süütamisvahendeid, mistõttu rikutud ümbrisega või põlemisjälgedega patareid on vanglas keelatud. Samuti kui patareil ei ole kambris praktilist kasutust, siis ei ole ka see lubatud. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.29. Selles punktis nimetatud esemed seavad ohtu vangla julgeoleku ning võivad ohustada isikute elu ja tervist. Iseparandatud elektriseadmete puhul ei saa olla kindel nende töökvaliteedis ning ebakvaliteetsete elektriseadmete ühendamine vangla vooluvõrku võib tekitada lühiseid ja elektrikatkestusi. Kuna kinnipeetavad kannavad oma karistust müüridega ümbritsetud hooneis ning nende liikumine on piiratud, on hoonete elektrisüsteemi rike suur risk kinnipeetavate ja vanglateenistujate elule ning tervisele. Mittetöötavate seadmete küljest eemaldatakse tõenäoliselt osi, mida saab kasutada teiste esemete ja seadmete valmistamiseks (nt tätoveerimisaparaat). Esemete ja seadmete osade lubamine on kambris ohtlik, sest kinnipeetavad saavad nendest osadest kokku panna teisi seadmeid ja esemeid ning pärast kasutamist need uuesti lahti võtta. Seesugust toimimist ei saa vangla aktseptida, sest see seaks ohtu vangla julgeoleku ning vanglas viibivate isikute elu ja tervise. 7.1.30. Signaali ja levi edastajad võimaldavad kinnipeetavail vaadata või kuulata saateid, mis ei ole vanglas aktseptitud (nt vanglas keelatud pornograafilise sisuga filmid), sest need seavad ohtu vangla julgeoleku, või suhelda kontrollimatult välismaailmaga, mis peale vangla julgeoleku ohustab ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeolekut. Ohtlikud on mitmesugused seadmed internetilevi püüdmiseks, sest interneti kasutamine on vanglas keelatud. Praegu on vanglas lubatud piisavalt raadio- ja telekanaleid, et kinnipeetavaile infot anda ning nende meelelahutusvajadust rahuldada. Õigusaktide ja kohtulahenditega saavad nad tutvuda spetsiaalselt neile kohandatud arvuteis. Seega ei saa piirang rikkuda isikute õigusi. Tallinna Vanglas on ehituslikult raadiod kambrites tagatud, mistõttu isiklikku raadiot kambris vaja ei ole. Mittevajalikke esemeid kasutatakse tihtipeale ebaotstarbekalt. Kuna vangla on raadio kinnipeetavale taganud, siis on suur tõenäosus, et isiklikke raadioid ei kasutata sihipäraselt, nt ehitatakse see ümber, eemaldatakse sealt osi, mida kasutatakse tätoveerimisaparaadi tegemiseks, peidetakse keelatud esemeid jne. Elektroonikaseadmeid on väga 20 keeruline läbi otsida, sestap kaasneb nende lubamisega alati risk. Järelikult ei anna kinnipeetavale mittevajaliku raadio lubamine talle erilist kasu, kuid vangla julgeoleku seab see suurel määral ohtu. 7.1.31. Kinnipeetavad ei tohi vanglas internetti kasutada (v.a spetsiaalsetes kohandatud arvutites õigusaktide ja kohtulahenditega tutvumiseks), sest kontrollimatu interneti kasutamine ei sea ohtu mitte ainult vangla julgeolekut, vaid ka väljaspool vanglat viibivate isikute julgeoleku. See on keelatud juba VSkE § 641 p-s 10, kus on sätestatud, et kinnipeetavale on vanglas keelatud mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu võib infot edastada ja vastu võtta. Õigusselguse huvides täpsustab vangla selle sätte sõnastust. Kui esineb risk, et mingi seadme kaudu võib kas otseselt (seadme algkonfiguratsioonis) või kaudselt (seda seadet hiljem modifitseerides) infot edastada ja vastu võtta, siis ei ole ega saagi olla selle olemasolu vanglas lubatud. Niisugune tõlgendus tuleneb sellest, et tänapäeval võimaldavad enamasti kõik personaalarvutid infot edastada ning vastu võtta. Kui vanemad personaalarvutid algkonfiguratsioonis ei pruugi seda võimaldada, siis pääseb internetti selle kaudu, et arvutile paigaldatakse väikesed lisad, näiteks USB-liidesega nn internetipulgad või muud arvutisisesed seadmed, mis ei pruugi olla tuvastatavad. Ei ole ka välistatud, et kinnipeetavad kasutavad ebaseaduslikke viise selleks, et nendeni jõuaks riistvara (nt USB-netipulk), mis ühendatakse arvutiga. Kuna väikseim WiFi pulk on mõõtmetega 1,5 x 2 x 0,8 cm, st ese on väga väike, siis on ametnikel neid väga keeruline avastada. Tõenäosus, et need kinnipeetavate kätte jõuavad, on väga suur. Vangla ei suuda välistada keelatud esemete sattumist vanglasse, mistõttu ei saa välistada sülearvutiga ühendatava riistvara jõudmist kinnipeetavateni. Ükskõik kui hoolsalt vanglateenistuse ametnikud enda tööd ka ei teeks ning vanglasse saabuvaid kirju, pakke ja inimesi ei kontrolliks, kõiki keelatud esemeid ei ole kunagi võimalik avastada. Isegi kui vangla suudaks tõendada, et konkreetse esemega ei ole võimalik konkreetsel hetkel infot edastada ega vastu võtta, ei ole välistatud, et teatud modifikatsioonidega osutuks see siiski võimalikuks. Vangla ei saa ellu viia VangSi § 6 lg-s 1 sätestatud õiguskorra kaitse kohustust ning VangSi § 66 lg-s 1 sätestatud järelevalve kohustust, sest ei saa eeldada, et vangla peab näiteks igal nädalal tegema ekspertiise, et tuvastada, kas seadet on modifitseeritud või ümber ehitatud. Ekspertiisidki ei pruugiks midagi tuvastada, sest kuna modifitseerida saab väga hõlpsasti, siis võib kinnipeetav enne ekspertiisi internetipulga vms seadme eemaldada. Tähtis on veel see, et ekspertiise peaks tegema infotehnoloogilise pädevusega isikud, keda vanglates ei ole. Kinnipeetavaile ei ole arvuti kasutamine hädavajalik, sest nad saavad kõik arvutiga tehtava ellu viia ilma arvutita. Näiteks võib kirju kirjutada käsitsi, teavikuid saab laenutada raamatukogust või lasta postiga saata, filme võib vaadata televiisorist, muusikat kuulata raadiost jne. 7.1.32. Erinevad andmekandjad on mitmeti ohtlikud. CDd ja DVDd on teravate servaga ning neid saab kasutada lõikerelvana endale või teistele vigastuste tekitamiseks, st need seavad ohtu isikute elu ja tervise. VHSi ja audiokassettide sees on kilejas lint, mida võib samuti kasutada ründerelvana. Et kinnipeetavad saaksid andmekandjaid kasutada, on vanglal enne vaja veenduda, et andmekandjad ei sisaldaks vägivalda, rassismi, vihkamist ega pornograafilisi vms vangla julgeolekut ohustavaid teoseid. Sellise veendumise tagab ainult põhjalik kontroll. Põhjalik andmekandja läbikuulamine või vaatamine on ebamõistlikult suure ajakuluga toiming ning nõuab lisatööjõu rakendamist ja segab vanglateenistuse ametnike põhitööd. Pealegi saab kassettide sisse peita esemeid, kuid nende avastamine ilma kassetti avamata ei ole võimalik. Kasseti avamine on aga raske ja ajamahukas ning võib selle rikkuda. Järelikult ohustavad VHS-kassetid vangla üldist julgeolekut. Märgistamata ning isevalmistatud andmekandjate omanikku on keeruline tuvastada, see võimaldab kinnipeetavail kergemini vahetada andmekandjaid, neid teistele laenata või laenutada. Säärane tegevus on aga kodukorra järgi keelatud. Isikud võivad kuulata muusikat raadiost ning jälgida telesaateid ja filme telerist, sestap ei saa pidada CDsid, DVDsid ega VHSe vanglas hädavajalikeks esemeteks. Tundmatu päritoluga infokandjate kasutamine riigiarvutites on keelatud, kuna arvutisüsteemide halvamine tundmatu viirusega ohustab vangla julgeolekut. SIM-kaardid on samuti infokandjad ning neid kasutatakse sihipäraselt ainult mobiiltelefonis. Enamasti ei saa SIM-kaarti ilma telefonita sihipäraselt kasutada. Kuna mobiiltelefonid on vanglas keelatud, siis pole SIM-kaartidel mingisugust praktilist väärtust. Nende lubamine pigem soodustaks mobiiltelefonide levikut vanglas, sest kui SIM-kaart on isikul olemas, siis tekitab see ahvatlusi saada ka telefon. SIM-kaardid võimaldavad koos mobiiltelefoniga luua lubamatuid ja vangla üldisele julgeolekule ohtlikke kontakte. Samal põhjusel on keelatud ka muud infokandjad. 7.1.33. Elektroonilisi ja digitaalseid mänge on väga erinevaid ning paljude mängude mängimiseks on vaja mängukonsoole või muid tarvikuid/seadmeid. Sellistesse seadmetesse saab peita keelatud esemeid või aineid ning neid võib ümber ehitada muuks otstarbeks (nt sidevahendiks, interneti kasutamiseks vm), kuid elektroonika kontrollimine ja läbiotsimine on vanglas raskendatud. Vanglateenistuse 21 ametnikud ei ole elektroonikaspetsialistid ning ilma erialaste teadmisteta on üksnes vaatlusega keeruline hinnata, kas seade on ümber ehitatud või mitte. Keelatud ainete ja esemete leidmiseks on vaja seadmed lahti võtta, kuid siis kaotavad uued elektroonikaseadmed garantii. Esemete lahtivõtmine võib põhjustada nende rikkeid, mis võivad omakorda tuua vanglale varalise kahju nõudeid. Mängukonsoolide mängud on enamjaolt vägivaldse sisuga. Nende mängude mängimine annab kinnipeetavaile valed väärtushinnangud, võib õhutada vägivalda ning tekitada hasarti (sõltuvust). Mängimine on ebaratsionaalne ajakasutus ja vangistuse eesmärke saaks muude tegevustega hoopis tulemuslikumalt realiseerida. Kuigi arvutimängud ei ole otseselt hasartmängud, on neil hasartmängule iseloomulikke tunnuseid, mis võivad mõjutada ka täiskasvanud isiku psüühikat. Arvutimängude mängimine võib tekitada sõltuvust ja soovi veeta rohkem aega mängides ning selle võimaluse puudumise korral põhjustada ärritumist ja negatiivset hoiakut ümbritseva suhtes. Ärritunud olek mõjutab kinnipeetavate omavahelist suhtlemist ning põhjustab kiiremini konfliktide teket, mis ohustab vangla üldist julgeolekut. Kinnipeetavad saavad oma vaba aega sisustada muul viisil. Seega tuleneb eespool öeldust, et need esemed on ohuks vangla julgeolekule. 7.1.34. Kaal on vaja keelata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna selle läbiotsimine on kas raske või teatud juhtudel isegi võimatu. Kaalu sisse saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Kaalu seest saab ka erinevaid osi, millest võib valmistada seadmeid (veekeetja, tätoveerimisaparaadi). Seepärast on kaal vangla julgeolekut ohustav ese. Vajaduse korral kaalub kinnipeetavaid tervishoiutöötaja. Toiduained on tavaliselt pakendeis, millele on kogus peale märgitud. Seega pole kinnipeetavail kambris kaalu vaja. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.35. Riidepuu on keelatud, sest see võib sisaldada traati ning traat on vanglas keelatud. Isegi kui riidepuu on plastist, on tegemist ohtliku esemega, sest seda saab kasutada ründevahendina, seades ohtu isikute elu ja tervise. Riidepuu konksuga võib riputada keelatud esemeid nt ventilatsioonišahti, mis teeb raskeks nende avastamise ning seab ohtu vangla julgeoleku. Kuna kinnipeetavad hoiavad oma riideid kappides ja nagides, siis ei ole riidepuu kinnipeetavaile hädavajalik ja selle keelamisega ei rikuta nende õigusi. 7.1.36. Naisteriideid vabatahtlikult kandev kinnipeetav langeks suure tõenäosusega kaaskinnipeetavate vaenu ja mõnituste ohvriks. Samaaegu võib juhtuda, et nõrgemaid kinnipeetavaid sunnitakse nende alandamiseks ja teiste meelelahutuseks kandma naisteriideid. Mõlemat liiki juhud on ohuks vangla julgeolekule ning isikute elule ja tervisele, sest nendega kaasnevad nii psüühilised kannatused kui ka füüsilised arveteklaarimised. 7.1.37. Nokkmütsi kandmine seab ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavad kannaksid nokkmütse, ei oleks võimalik neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate kaudu). Kuna jalutusboksides ja -hoovides on katusealused, mille alla saavad kinnipeetavad minna varju päikese eest, ning külmal ajal väljastab vangla kinnipeetavaile villased talvemütsid, siis ei saa nokkmütse pidada vanglas hädavajalikeks esemeteks, seepärast ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.38. Motosaapad jt säärased jalanõud on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele, sest neid võib kasutada ründerelvana ning need sobivad eriti hästi vara kahjustamiseks (nt motosaapad akende lõhkumiseks). Isikud võivad kanda jalanõusid, mis ei ole vangla julgeolekule ohtlikud, sestap ei saa piirang rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.39. Kotid, (ostu) kilekotid, kohvrid, karbid ja kastid on keelatud, et tagada vangla üldine julgeolek. Need esemed seaksid ohtu vangla julgeoleku. Kui kinnipeetavate asjad on kottides, kohvrites, karpides või kastides, siis on vanglateenistuse ametnikel raske kambreid efektiivselt jälgida ja läbi otsida. Nimelt on kotid sageli otsast tugevalt kinni seotud, mitmekordsete õmbluste, voltide ja taskutega, mitmekordse või tugevdatud põhjaga jne. Seesugustesse kottidesse ning kohvritesse on eriti hõlbus peita keelatud esemeid ja aineid. Karpidel võivad olla mitmekordsed põhjad, topeltseinad jne. Niisuguste esemete ning sellistes esemetes hoitavate esemete igakülgne kontrollimine on aeganõudev ja keerukas, seepärast on kiire ja efektiivne läbiotsimine takistatud. Peale selle on karbid tugevamast materjalist ning teravate nurkade või servadega, mida saab kasutada isikute ründamiseks. Plastalustest ja -kannudest saab suuri teravaid kilde, millega võib rünnata teisi isikuid. Kinnipeetavad võivad hoida asju vanglat vähem ohustaval viisil kambris selleks ette nähtud kohas, s.o riiulis, nagis või paberkottides. Paberkotte lubatakse maksimaalselt viis, sest rohkemaks puudub vajadus ning iga lisakoti lubamisega kambrisse kaasneb oht vangla julgeolekule. Nimelt tuleb läbiotsimistel iga kott ning selle sisu põhjalikult läbi kontrollida. Mida vähem on kotte, seda efektiivsemalt on võimalik läbi otsida. Pealegi on praktika näidanud, et ebavajalikke esemeid hakatakse tihtipeale kasutama sihipäratult. Näiteks saab kilekottidest punuda nööri, mida võib kasutada ründerelvana, riputusaasade valmistamiseks jne. Kuna toit säilib kõige paremini 22 spetsiaalsetes plastist toidukarpides, siis on lubatud maksimaalselt kolm läbipaistvat plastikust säilituskarpi ning ühe karbi mahutavus võib olla kuni 1 liiter. Piirangut on vaja vangla julgeoleku tagamiseks. Kambris ei ole kontrollimatul hulgal karpe vaja ning need raskendavad läbiotsimist. Kinnipeetavat toitlustatakse kolmel korral päevas, seepärast pole tal vaja suurel hulgal toitu säilitada. Kui kinnipeetav otsustab mitmekümnes karbis toitu säilitada, siis on keelatud esemete avastamine nendest karpidest väga keeruline ja seab ohtu vangla julgeoleku. Lisaks võib ka karpe purustades saada teravaid kilde ja kasutada neid ründerelvadena. Vangla poest ostetud toitu või jooki saab säilitada peale säilituskarpide ka originaalpakendeis. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.40. Vihmavarju kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute elule ja tervisele. Kui kinnipeetavad käiksid vihmavarjudega, siis ei saaks neid operatiivselt tuvastada (eriti kaamerate kaudu). Peale selle võib vihmavarju kasutada ründerelvana. Vihmavarjud sisaldavad ka traati, mida kinnipeetavad kasutavad nt veekeeduseadmete ehitamiseks. Kuna jalutusboksides on katusealused, mille all võivad kinnipeetavad vihmaga seista, siis ei saa vihmavarje pidada vanglas hädavajalikeks esemeteks, järelikult ei saa nende keelamine rikkuda kinnipeetavate õigusi. 7.1.41. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.42. Päikeseprillide kandmine raskendab oluliselt kinnipeetava operatiivset tuvastamist ning võimaldab kandjal varjata füüsilise arveteklaarimise tõttu tekkinud vigastusi. Vigastustele õigeaegne reageerimata jätmine ning tervishoiutöötaja abi hilinenud andmine seab ohtu kinnipeetava elu ja tervise, ent kinnipeetavate arveteklaarimisele õigeaegne reageerimata jätmine seab ohtu vangla julgeoleku tervikuna. See säte ei riku kinnipeetavate õigusi, sest meditsiinilise näidustuse korral lubatakse või väljastatakse kinnipeetavale päikeseprillid. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 7.1.43. Silmaklapid on üldjuhul mitmekordsest materjalist, õmbluste või paksendustega, nii et sinna võib peita keelatud esemeid, mida on raske leida, mistõttu on lubatud silmaklapid, mis on ostetud vanglateenistuse vahendusel, vangla kaupluse sortimendist, et minimeerida keelatud esemete ja ainete peitmise võimalusi. Vajadusel saavad kinnipeetavad kasutada vanglateenistuse vahendusel soetatud silmaklappe, kui mistahes valgusallikas peaks neid segama. (Muudetud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.44. Kõrvatroppide ja -klappide kasutamine seab ohtu vangla julgeoleku. Nende kasutaja ei taju enda ümber toimuvat selgelt, mis seab ohtu tema elu ja tervise, kuid ka vangla üldise julgeoleku. Näiteks ei kuule isik tema ligiduses toimuvat kaklust, töötavat suitsuandurit, ametnike korraldusi jne. Kõrvaklapid sisaldavad ka juhtmeid, mida võib kasutada ründerelvana. Ilma juhtmeta kõrvaklappe saab seadistada nii, et nendega võib edasi anda ja vastu võtta infot. Seesugune kontrollimatu teabe edastamine võib ohtu seada väljaspool vanglat asuvate isikute turvalisuse. 7.1.45. Usuliste vajaduste rahuldamiseks ei ole kinnipeetaval vaja rohkem kui üht komplekti palvehelmeid. Samas äritsevad kinnipeetavad palvehelmestega. Esemete müümine, vahetamine jmt on vanglas keelatud ning võib tekitada kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mis ohustavad vangla üldist julgeolekut. Lisaks sisaldavad palvehelmed niiti/nööre, mis on vanglas keelatud. Kui palvehelmeid on mitu, võib saada piisavalt pika nööri, et ohustada vanglas viibivate isikute julgeolekut. See piirang ei riku kinnipeetavate õigusi, sest usuliste vajaduste rahuldamiseks jääb lubatuks üks komplekt palvehelmeid. 7.1.46. Relvamaketi ja -imitatsiooni olemasolu loob kinnipeetavaile ning vanglateenistujaile pettekujutelma, mis häirib tugevalt vangla tööd ning seab ohtu vangla julgeoleku. Näiteks ei pruugi vanglateenistuja esmapilgul aru saada, kas teda ähvardatakse maketiga või päris relvaga, mistõttu ta ei saa operatiivselt reageerida ega ähvardajat kahjutuks teha. Pealegi saab relvamakettide ja - imitatsioonide sisse peita erinevaid esemeid ning tavaliselt ei ole neid võimalik kahjustamata läbi otsida. 7.1.47. Filtrid seavad ohtu vangla julgeoleku, sest filtritesse võib väga hõlpsasti peita keelatud esemeid ja aineid ning tavaliselt ei saa filtrit läbi otsida seda vigastamata. Kuna üldjuhul on veefiltris vee puhastamiseks vajalikud graanulid või aine, võib filtri originaalsisu asendada narkootilist ainet sisaldavaga ning vangla ei saa seesugust asendust tuvastada. Kinnipeetavad võivad kasutada ainult veefiltrit. Et neid saab soetada vangla vahendusel kauplusest, siis ei rikuta kinnipeetavate õigusi. 7.1.48. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.49. Selles punktis nimetatud esemete olemasolu kambris seab ohtu vangla julgeoleku. Vanglal on märksa lihtsam tagada vangla julgeolekut siis, kui kinnipeetavad kasutavad vangla väljastatud 23 esemeid. Seesugustesse esemetesse on tavaliselt keerulisem midagi peita ning neid on lihtsam läbi otsida, sest vangla teab eseme eripära. Väljastpoolt kaasa võetud või saadetud esemetesse võib peita keelatud esemeid, samuti võivad need olla immutatud narkootilise ainega vms. Lisaks ei äritseta vangla väljastatud esemetega, nagu tehakse isiklike esemetega. Kuna isikul ei jää kõnealuse piirangu tõttu oma õigused ellu viimata, vaid ta saab seda teha esemetega, mille on väljastanud vangla, siis ei riku see piirang kinnipeetava õigusi. 7.1.50. Nende esemete ühisjoon on, et need ohustavad vangla üldist julgeolekut. Seesuguste esemetega, mille läbiotsimine on väga ajamahukas või keeruline (nt margialbumid), on oht, et vanglateenistuse ametnikel jäävad esemesse peidetud keelatud esemed avastamata. Osa esemeid on niisugused, mida ei ole võimalik ilma eset lõhkumata läbi otsida (nt mänguasjad), või on väga suur tõenäosus, et ese läbiotsimise ajal puruneb. Kuna ese tuleb läbiotsimiseks lõhkuda või see puruneb ning esemeid, mis ei ole terved, kinnipeetavaile kätte ei anta, siis kaob nende esemete omandamiseks igasugune eesmärk ja mõte. Teatud esemete põhjaliku läbiotsimisega kaasnevad hügieeniprobleemid (eset otsitakse läbi käsitsi), mistõttu ei ole ka seesuguste esemete kätteandmine mõeldav. Kinnipeetavale vajalikud esemed väljastab talle kas vangla või soetab tal need ise poest. Säärane toimimine tagab selle, et vanglasse ei saabuks ja kambrites ei säilitataks mittevajalikke esemeid, mis takistavad kambrite läbiotsimist ning seavad seeläbi ohtu vangla julgeoleku. 7.1.51. Riideesemete ja jalatsite saatmine posti teel seab ohtu vangla julgeoleku, kuna nende läbiotsimine on kas raskendatud või teatud juhtudel isegi võimatu. Nii riideesemete taskutesse ja õmbluste vahele kui ka jalatsite taldadesse ning kontsadesse jm saab peita keelatud aineid ja esemeid, mida vanglaametnikul on raske avastada. Riideid võib immutada narkootilise vedelikuga, mida vanglateenistuse ametnikud ei pruugi avastada. Kinnipeetaval on kohustus kanda vangla riietust. Neid esemeid, mida vangla kinnipeetavale ei anna, saab ta soetada vanglateenistuse vahendusel. Puudust kannatavale kinnipeetavale väljastatakse vajalikud riideesemed ning jalatsid humanitaarabi korras. Riideesemeid ja jalatseid lubatakse posti teel saata ainult vahistatuile. Vahistatud kannavad kambris oma riideid ning neile on õigusaktidega lubatud saata pakke piiratud koguses, sh riideid (üks pakk kahe kuu jooksul). Kuna vahistatud tavaliselt omavahel kokku ei puutu, siis on keelatud esemete ja ainete levik piiratud. 7.1.52. Plastpudeleist valmistavad kinnipeetavad raskeid hantleid, täites need soola või muu ainega. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ning on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid võib kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Kambris ei ole kinnipeetavatel vaja omada rohkem kui kuus liitrit originaaljooki, kuna vangla kauplusest ei saa rohkem osta Taarat saab kinnipeetav igal järgneval poekorral poodi tagastada. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.53. Esemete seest, mis on mugandatud keelatud esemete peitmiseks, on keeruline keelatud esemeid avastada, mistõttu võivad keelatud esemed kergemini kinnipeetavale kambrisse sattuda, mis omakorda ohustab vangla julgeolekut. 7.1.54. Vangla järelevalve ja julgeoleku tagamise taktikast ja metoodikast informeeritud kinnipeetaval on võimalik ohustada otseselt vangla julgeolekut. Oht väljendub keelatud esemete ja ainete vanglasse smuugeldamises või peitmises selliselt, et vangla neid järelevalvetoimingute käigus ei avasta. Teiseks on kinnipeetaval järelevalve taktikat ja metoodikat teades võimalik vanglast põgenemist või mõnda muud rikkumist selliselt planeerida, et ametnikel ei pruugi olla võimalik seda takistada moel, millega ei kaasneks kinnipeetava/-te, vanglateenistuja, kolmanda isiku või ühiskondliku õigushüve olulist kahju. Kriminogeensete riskide hindamise metoodikat teades on kinnipeetaval võimalik riskihindamise tulemusi sellisel määral manipuleerida, et ametnikul võivad jääda tema kuriteo toimepanemise põhjusriskid välja selgitamata ning talle määratakse ettenähtust madalam kohtlemistase. Sellega kaasneb oht, et kinnipeetav pääseb vabadusse kuriteo põhjusriskide maandamiseta, mis avaldub omakorda suuremas korduvkuritegevuse tasemes ja ohus ühiskonna turvalisusele. Erakorraliste sündmuste lahendamise taktika ja metoodika info võimaldab kinnipeetaval planeerida ja teostada korrarikkumist või rünnet nii, et selle operatiivne ja vähese kahjuga lahendamine ei ole võimalik. Selline olukord toob kaasa kõrge ohu vangla teenistujate, kinnipeetavate, kolmandate isikute ja ühiskonna õigushüvedele ning vajaduse kaasata olukorra lahendamiseks rohkem ressurssi. 7.1.55. Isikliku ventilaatori omamine vanglas ei ole otstarbekas kuna kambrites on sundventilatsioon. Ventilaatorid on vanglas keelatud, kuna seavad ohtu vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Ventilaatoritesse on võimalik peita keelatud esemeid, mille leidmine ventilaatori seest on võrdlemisi keeruline ning ventilaator võib läbiotsimise käigus puruneda. Reeglina sisaldavad ventilaatorid ka juhet, mida on võimalik kasutada ründerelvana ning samuti on ohtlikud ka töötava 24 ventilaatori tiivikud. Lisaks võib jahutamiseks mõeldud ventilaatori ebamõistliku ja kontrollimatu kasutamise tulemusel külmetuda. Kuna vangla siseruumides on ventilatsioon ehituslikult tagatud, siis puudub kinnipeetavatel vajadus kasutada isiklikku ventilaatorit. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 7.1.56. Vastavalt VSkE § 641 punktile 16 on kinnises vanglas paiknevale kinnipeetavale keelatud sularaha. Kuna paljud suveniirrahakupüürid on väga sarnased sularahale ning visuaalsel vaatlusel ei ole kiirelt ja hõlpsalt eristatav, kas tegu on suveniiriga või rahaga, on põhjendatud ja vajalik suveniirraha keelustada. Suveniirraha omamata kinnipeetava elukvaliteet vanglas ei lange, sest tegemist ei ole igapäevaselt vajaliku esemega. Samas suveniirraha lubamise korral tuleks vanglaametnikel postisaadetiste kontrollimisel ja kambrite läbiotsimisel kulutada liigselt ressurssi tuvastamisele, kas tegu on kinnipeetavale vanglas lubatud või keelatud esemega. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 8. Isiklikud esemed ja nende hoidmine 8.1. Antud Kodukorra punkt täpsustab VSkE § 57 lg 1 ja VSkE § 61 ning määratleb täpsemalt, kus kohas enda juures võib kinnipeetav oma isiklikke asju hoida, samuti vanglast talle isiklikuks kasutamiseks väljastatavaid asju. Toiduainete pakendid, mis ei sisalda originaalkaupa, ümbrised jm on prügi, mille kasutamine vanglas ei ole vajalik ning mis kuulub äraviskamisele. Nende alles hoidmine ja kogumine raskendab kambris läbiotsimist ning seega üldist julgeolekut vanglas ning tulenevalt VangS § 15 lg 2 p 3 on see keelatud. Laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus ning vajadusel saab kinnipeetav neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks. Toiduainete, kuivainete (sh tee ja kohv) ladustamine eeldab teatavaid säilitamistingimusi, mis vanglal puuduvad. Toiduained ja kuivained (sh tee ja kohv) võivad laos rikneda, mis võib tekitada laos antisanitaarse olukorra, samuti võivad hakata levima parasiidid. Sotsiaalministri 17.02.2005 määruse nr 19 „Ravimite säilitamise ja transportimise tingimused ja kord“ sätestab ravimite säilitamiseks teatud nõuded, nt säilitamiskoha, niiskus- ja temperatuurivahemiku. Tallinna Vangla kinnipeetavate asjade laos sellised tingimused puuduvad, mistõttu ei ole võimalik ravimeid seal hoiustada. Vangla ei suuda tagada ravimite kvaliteedi säilimist ja mittesaastumist. Lisaks võivad ravimid isiku kinnipidamise ajal aeguda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks, mistõttu ei ole nende laos hoidmine otstarbekas. Seetõttu laos ravimeid ei hoiustata ning vangla tagab ise kinnipeetavale vajalikud ravimid. Süütamisvahendeid laos ei hoiustata, kuna need võivad ohtu seada vangla julgeoleku ja vanglas viibivate isikute elu ja tervise. Näiteks tulemasin, mille sees on vedelkütus, võib seismisel lekkima hakata ja tekitada tuleohtliku olukorra. Samuti on tuletikud on kergestisüttivad esemed ja tuleohu minimeerimiseks tikke laos ei hoiustata. Sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu vahetamise vajadus on kinnipeetavatel sagedane ja erinev, mistõttu on otstarbekas lubada kinnipeetaval hoida kambris kogu sokkide, sukkade, sukkpükste ja aluspesu kogust. (Lisatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.2. Esemete laost väljastamiseks või lattu paigutamiseks esitab kinnipeetav vormikohase taotluse. Isiklikud riideesemed, mille lattu paigutamist kinnipeetav taotleb, tuleb enne puhtaks pesta. Halvasti lõhnavate või määrdunud esemete lattu paigutamisest võib laoametnik keelduda, kuna vanglateenistus ei saa lubada vanglas antisanitaarset olukorda. Määrdunud ning halvasti lõhnavate esemete lattu paigutamisega võib kaasneda parasiitide või nakkushaiguste levik, seepärast niisuguseid esemeid lattu ei võeta. VSkE § 62 lg 1 järgi võib hügieeninõuete täitmise tagamiseks vangla direktor või tema määratud direktori asetäitja arsti ettepanekul tehtud otsuse alusel hävitada kinnipeetavale kuuluvaid asju, kui ta on sellest kinnipeetavale allkirja vastu teatanud. 8.3. VSkE § 60 lg 1 sätestab, mida võib kinnipeetav kartseris omada ning kuna enamik isiklikke asju on kartseris keelatud, siis peab kinnipeetav teadma, kuhu tal kartserikaristuse ajal on isiklikud asjad võimalik hoiule anda. 8.4. Täpsustatakse, mis viisil ja kuidas on võimalik kinnipeetavatel isiklikke esemeid vanglast välja saata. Kui kinnipeetava asjade kaal ületab 30 kilogrammi, tehakse kinnipeetavale ettepanek saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool vanglat (VSkE § 62 lg 2). Kui kinnipeetav sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral 25 kinnipeetava soovi. Sätestatu põhjal võimaldab vangla kinnipeetaval saata vanglast välja esemeid, mida kinnipeetav enam vangistuses ei vaja, ilma et ta peaks need hävitama või kinnipeetava lubatud isiklike asjade kaal ületaks seaduses ettenähtud piirmäära. 8.5. Eesmärk on välistada olukord, kus teine kinnipeetav saaks enda valdusesse võõraid esemeid. Kõigi asjade kaasavõtmine aitab vanglal saada paremat ülevaadet kõigist kinnipeetavale kuuluvaist esemeist. 8.6. Regulatsiooniga määratletakse täpne pakendite kogus, mida kinnipeetav võib vanglas hoida. Regulatsiooni eesmärk on vähendada või hoida kontrolli all kinnipeetavate valduses olevate pakendite kogust ning vähendada nende sihtotstarbetut kasutamist. Pakendite väiksem arv vähendab eluosakondades ja elukambrites olevate esemete kogust, mis lihtsustab omakorda läbiotsimisi ning vähendab sellele kuluvat aega. Samuti kiirendab regulatsioon jäätmete jõudmist jäätmekäitlusesse, mis vähendab pesemata pakendites oleva toidu roiskumisest tulenevaid terviseriske ning kahjurputukate ja näriliste levikut. 8.7. Kinnipeetaval on keelatud: 8.7.1. Vanglal peab olema ülevaade kinnipeetaval kambris või laos olevatest isiklikest esemetest. Ihupesu ja sokkide äraviskamise korral piisab sellest, kui vanglateenistuse ametnik veendub, et kinnipeetav viskab asjad minema, ning märgib selle taotlusele. Kõik muud asjad, mis on märgitud kinnipeetava isiklike asjade kambris olevate esemete nimekirja ja mida kinnipeetav soovib maha kanda (hävitada), tuleb esitada laole koos sellesisulise taotlusega. Praktikas on olnud juhtumeid, kus kinnipeetav taotleb maha kanda jalanõud, kuid mõni aeg hiljem ilmuvad need välja teise kinnipeetava jalas. Peale selle jääb iga esitamata hävitatud ese asjade kogukaalu arvele ning see tähendab, et kui kinnipeetaval on kaalupiirang täis, ei saa ta uusi asju oma esemete hulka lisada. Niisugune regulatsioon aitab ühest küljest luua kinnipeetava asjadest tõetruuma pildi ning teisest küljest distsiplineerib kinnipeetavaid esitama taotluse juurde ka vastavaid esemeid, mitte manipuleerima oma tegeliku varade seisuga. 8.7.2. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Igasugune muu viis esemeid enda valdusesse saada on keelatud. Kambri suurusest ning ehitustehnilistest võimalustest lähtuvalt lubab vanglateenistus ühte elukambrisse ühe televiisori. Nii ei saa vanglateenistus panna kinnipeetavat olukorda, kus viimane on sunnitud rikkuma kodukorra nõuet, kasutades (vaadates, kuulates) kaaskinnipeetavale kambrisse lubatud televiisorit, kui kambrikaaslane seda loomulikult lubab. Esemete edasiandmise ja vahendamisega teistele kinnipeetavatele muutub raskendatuks kontrolli teostamine esemete üle, sest vanglale ei oleks teada nende asukoht, samuti võivad edasiantavasse või vahendatavasse esemesse olla peidetud keelatud esemeid, mis võib tuua kaasa julgeolekuohu. 8.7.3. Keelatud või ebaseaduslikult omandatud esemed ei tohi sattuda vanglasse. Praktika on näidanud, et kinnipeetavad saavad arestimajadest ja kohtutest ebaseaduslikult erinevaid esemeid (sh keelatud esemeid) ning üritavad neid vanglasse tuua. Esemed, mis kinnipeetav on eespool kirjeldatud viisil saanud, võetakse ära ning vanglateenistus korraldab distsiplinaarmenetluse. 8.7.4. VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on isiklike asjade hoidmine teiste kinnipeetavate kambris ja mujal väljaspool elukambrit keelatud. 8.7.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.6. Kinnipeetaval on õigus vanglas kasutada elektriseadmeid, mis on tehase toodang, töökorras ning vastavad Eesti Vabariigis kehtestatud elektriseadmete standarditele. Tegemist on julgeolekuriski maandamisega, et elektriseadme kasutamise tõttu ei satuks ohtu vangla turvalisus. Numbritega märgistatud turvakleebis seob konkreetse elektriseade selle omanikuga. Elektriseadmete liitekohtadele pandud turvakleebis võimaldab vanglateenistusel kindlaks teha, kas kinnipeetavad on elektriseadmeid lahti võtnud (praktikas on tulnud ette, et kinnipeetav peidab elektriseadme sisse keelatud esemeid). Töökorras seadet saab ohutult kasutada ning see tagab vangla elektrisüsteemi tõrgeteta töö. Televiisori kasutamine eeldab kaabli olemasolu, seda peab kinnipeetav elektriseadet soetades arvestama. Elektriseadme kasutamise loa taotleb ja elektriseadet kasutab kinnipeetav enda initsiatiivil, seepärast ei pea vangla kaablit väljastama, vaid tagab televiisori kasutamiseks vajaliku väljundi. 26 8.7.7. Toiduainete kääritamine ja hapendamine ei ole hügieeniline ning selliste toiduainete söömine võib kahjustada tervist. 8.7.8. VSkE § 57 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju, sellest tulenevalt on igasugune muu valduse muutumine keelatud. VangS § 67 punkt 4 kohaselt peab kinnipeetav suhtuma vangla varasse heaperemehelikult. Vangla väljastatud esemete eest vastutab kinnipeetav, kellele need on väljastatud, ning esemete mahajätmine ei ole vangla varasse heaperemehelik suhtumine, kuna kinnipeetav on kohustatud need esemed vanglale tagastama. Jättes need aga kambrisse, satuvad esemed teiste kinnipeetavate valdusesse. 8.7.9. Sättega on reguleeritud kinnipeetavale kambrisse antavate isiklike raamatute kogust. Kui kinnipeetaval on kambris korraga maksimaalselt viis isiklikku raamatut, on see mõistlik kogus, sest kinnipeetav võib laenutada vangla raamatukogust kuni viis raamatut. Seega võib kinnipeetaval olla kambris kokku 10 raamatut. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.10. Toiduainete puhul on tegemist ainetega, mis oma olemuselt võivad rikneda. Riknenud toiduaine ohustab otseselt kinnipeetava tervist. Toiduained meelitavad ligi närilisi, prussakaid jt, kes võivad edasi kanda erinevaid nakkushaigusi, baktereid jne. Keskkonnas, kus toiduained on närilistele lihtsalt kättesaadavad, suureneb näriliste arvukus kiiresti. Näriliste elupaikadeks on sobilikud kuivad ja soojad ruumid või ruumiosad. Vangla tingimustes on sellisteks ruumideks ja ruumiosadeks näiteks serveriruumid, kommunikatsioonišahtid vms. Seega ohustab näriliste suur populatsioon otseselt vangla energia- ja sidevarustuse toimimist. Vangla tagab kinnipeetavale kolm korda päevas sooja söögi, mis tagab kinnipeetava päevase energiavajaduse, seega puudub ka vajadus suurema koguse toiduainete järele. Samuti on oluline, et toiduainete läbiotsimine on aeganõudev (majonees, ketšup, määrded jne) ning teatud juhtudel ei ole need peale läbiotsimist enam hügieenilised. Kambris olevad suured kogused asju (sh toiduaineid) raskendavad läbiotsimist, samas puudub reaalne vajadus hoida enda juures rohkem toiduaineid. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.11. Pakendid (plast-, pandipakend jms) sobivad hästi spordivahendite valmistamiseks ja seda on vanglates korduvalt ette tulnud. Vangla sisekorraeeskirja § 641 p 9 kohaselt on kinnipeetavale keelatud spordivahendid. Seesuguste raskete esemete hoidmine kambris seab ohtu vangla julgeoleku ja on ohuks isikute elule ja tervisele, sest raskeid pudeleid on võimalik kasutada ka ründerelvadena löömiseks. Pakendid on oma mõõtmetelt suured. Suures koguses nimetatud esemete hoidmine kambris raskendab kambri läbiotsimist ja seeläbi keelatud esemete leidmist, võib varjata peidikuid, ehituselementide lõhkumist, sodimist jne. Läbipaistmatute pakenditest on keeruline leida sinna peidetud keelatud esemeid. Seetõttu on need ohtlikud vangla üldisele julgeolekule. Äratarvitatud pandipakendite hoidmine kauem, kui järgmise poepäevani ja äratarvitatud pakendite hoidmine kauem, kui järgmise jäätmete ära andmise päevani ei ole vajalik ning nende ära andmise tagajärjel suureneb vangla julgeolek, kuna läbiotsimisi on kergem teostada. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 8.7.12. Vanglasse vastuvõtmisel määrab vanglateenistuse ametnik kinnipeetavale toiduainete säilitamiseks külmkapis sahtli. Toiduaineid on lubatud hoida üksnes endale määratud sahtlis. Teisele kinnipeetavale määratud või veel määramata sahtlisse toiduainete panemine on keelatud. See on vajalik kinnipeetavate omavahelise kaubavahetuse ja võlasuhete ärahoidmiseks ning tagab, et läbiotsimise käigus ei pea vanglateenistuse ametnikud külmkapist ära viskama toiduaineid, mis on pandud vabadesse sahtlitesse ja mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha. (Lisatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 8.8. Kinnipeetavale, v.a vahistatule, on vangla väljastanud riietuse (v.a jalanõud, pesu). Pesu ja sokkide koguse määramisega tagatakse isiklik pesu ja sokkide mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ja hügieeninõuete tagamist. Jalanõude koguste määramise eesmärk on tagada jalanõude kasutamine, lähtudes nende konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas viibimine). Kui vangla ei piiraks kambris lubatud isiklike esemete kogust, oleks asjade rohkuse tõttu raske kambrit läbi otsida ning visuaalset järelevalvet teha. Määratud isikliku riietuse kandmise lubamine on põhjendatud, kuna vangla riietuse hulka, mille vanglateenistus kinnipeetavale annab, ei kuulu kõik selles punktis nimetatud riietusesemed, kuid mida on normaalsetes tingimustes vaja, et tagada elementaarsed hügieenitingimused ning elada Eestis valitsevates ilmastikuoludes mugavamalt. Tagamaks, et kambrisse ei satuks pika pesu nimetuse all riietusesemeid, mis sobiksid kanda ka pealisriidena, on pika pesu olemust täpsustatud. Pikk aluspesu ei tohi kinnipeetaval olla vangla riiete alt nähtav, kuna jätab isikust korratu mulje. Vangla riietust peab kandma korrektselt. Kinnaste ja salli vangla siseruumides kandmine on keelatud, sest esemed on vajalikud üksnes välitingimustes. 27 Siseruumides on tagatud eluruumidele kehtestatud temperatuur, mis võimaldab olla salli ja kinnasteta. 8.9. VangS § 93 lubab vahistatul kanda isiklikku riietust. Kui kandmiskõlblikud isiklikud riided puuduvad või kui vahistatu ei soovi neid kanda, annab vanglateenistus või arestimaja vahistatule tasuta riietuse. VangS ei täpsusta, missuguseid riideid ja kui suures koguses vahistatul võib olla. Selles punktis loetletud esemete koguste määramise eesmärk on tagada, et isiklikke riietusesemeid hoitaks kambris mõistlikus koguses, arvestades esemete kulumist ning hügieeninõuete tagamist. Jalanõude hulk oleneb nende kasutamise konkreetsest otstarbest (sportimine, jalutamine ja osakonnas viibimine). Vahistatu riiete koguste piiramine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes riiete omamine kambris raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Riiete koguste piiramine aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsimiste teostamise raskendamine tulenevalt suurest kontrollimist vajavate esemete hulgast, ruumipuudusel võimalikud konfliktid kambrikaaslaste vahel jms), mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut. Samas on kehtestatud kogused sellised, et tagavad vahistatule riiete vahetamise vastavalt nende määrdumise vajadusele ja ilmastikutingimustele. Pika aluspesu kandmine on lubatud vaid isikliku pika riietuse all. Triiksärke on kambris vähestel vahistatutel ning talvisel ajal eelistaksid vahistatud pigem kanda pikkade varrukatega särki. 8.10. Punktis 8.8. sätestatud riietusesemed on lubatud nii naisvahistatutele kui ka -kinnipeetavatele. Vangla tagab kinnipeetavatele riietuse, ent kuna vangla ei väljasta kinnipeetavatele kõiki vajalikke riideesemeid (nt rinnahoidja), siis lubatakse teatud isiklike riideesemete kandmise. Samas on kehtestatud kogused piisavad selleks, et oleks tagatud võimalus hügieeni järgida ja riietuda vastavalt ilmastikuoludele. 8.11. VangS § 4¹ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Hügieenivahendite koguseid on vaja piirata vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Hügieenitarvete koguste piiramine aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste teostamise raskendamine tulenevalt kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate hügieenivahendite puhul asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut). Hügieenivahendite kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kambris hoitavad asjad ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, takistada ebaseaduslikke alluvus- ja võlasuhteid jne. 8.12. Kinnipeetavatele ja vahistatutele on tagatud osakondades pesumasinad, millega saab isiklikke riideid pesta, kuid üksikute riideesemete pesemine pesumasinas on ebamõistlikult ressursikulukas. Seetõttu on otstarbekas võimaldada omada ja kambris kasutada ka ühte isiklikku pesukaussi. Kuna vahistatute liikumine väljaspool kambrit on piiratud ja seetõttu on võimalik ka pesumasinaid piiratumalt kasutada, on pesukauss neile isiklike riiete puhtuse eest hoolitsemiseks äärmiselt vajalik. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 8.13. Elektriseadme taotlemise ja kasutamise erisused 8.13.1. Elektriseadmed, mis ei ole toodetud tehases või on ümber ehitatud või mitte töökorras ohustaks vangla julgeolekut. Selliste seadmete kasutamisel võib kinnipeetav saada elektrilöögi või tekkida elektrilühis, mis omakorda võib tekitada tulekahju. Turvakleebis on vajalik selleks, et vanglaametnikule oleks võimalik tuvastada, kellele seade kuulub. On esinenud juhtumeid, kus elektriseade on avastatud valest kambrist ning selle külge on kinnitatud vanglas keelatud ese. Kuna elektriseade väljastatakse kinnipeetavale tema enda vastutusel ning ta peab tagama, et väljastatud elektriseadmega ei pandaks toime distsipliinirikkumisi, siis on seadme omaniku tuvastamine oluline ning turvakleebise puudumisel ei oleks see võimalik. 8.13.2. Kuna vangla elektriga ei varusta, ei saa ta võtta vastutust elektriseadmete kahjustuse eest, mis on tekkinud elektrivoolu katkestusest, pinge muutusest või elektriseadmete tehnilistest riketest. Vangla vastutab ainult juhul, kui kahjustus on tekkinud vangla õigusvastase tegevuse tõttu. 28 8.13.3. Kambrisse elektriseadme saamiseks esitab kinnipeetav inspektorile-kontaktisikule taotluse (lisa 4), kuhu ta märgib elektriseadme nimetuse, margi ja asukoha taotlemise ajal ning elektriseadme võimsuse. Elektriseadme kasutamise kulu katab kinnipeetav. Elektriseadme kasutamise kulu arvestusperioodi pikkus on üks kuu ning kulu arvestamise aluseks on elektriseadme võimsus. Elektriseadmete kasutamise kulude määrad, nende arvestamise ja hüvitamise kord on kehtestatud VSkE §-des 591, 592 ja 593. Mitme seadme kasutamise korral maksab kinnipeetav iga seadme kasutamise eest. Kui kinnipeetav viibib ajutiselt vanglast eemal, annab ta oma elektriseadme vanglateenistuse lattu hoiule. Vanglateenistus vähendab kinnipeetava makstavat tasu proportsionaalselt ajaga, mil isik ei kasutanud elektriseadet, kui kinnipeetav taotleb summa vähendamist ning tasub 0,63 eurot arvestusega seotud lisakulu. Koos elektriseadmete kasutamise loa taotlusega teeb kinnipeetav vanglale taotluse, et elektriseadmete kasutamise kulu arvataks maha tema isikuarvelt. Kinnipeetava isiklike elektriseadmete kasutamisest tekkinud kulu arvab haldusosakond kinnipeetava isikuarvelt vangla kasuks maha arvestuskuule eelneva kuu 15. kuupäevaks. 8.13.4. Kinnipeetav on kohustatud kasutama elektriseadet selle kasutamise juhendi järgi, vastasel korral võib ta seada ohtu enda või kogu vangla turvalisuse. Elektriseadme kasutamise luba antakse kinnipeetavale, kes on esitanud vanglale taotluse. Elektriseadme kasutamise loa saanud kinnipeetav võib elektriseadet kasutada ainult oma kambris, kuhu vanglateenistus on selle paigutanud. Ta ei tohi viia elektriseadet teise kambrisse ega anda seda teisele isikule kasutada. 8.13.5. Rikutud elektriseadme kasutamine ja kinnipeetava enda poolt remontimine on vanglas keelatud, kuna sellega kaasneb oht inimese elule ja tervisele ning vangla turvalisusele. Rikutud elektriseadme võtab vanglateenistus ära ning ese kuulub vastavalt kinnipeetava soovile lattu paigutamisele, hävitamisele või vanglast väljasaatmisele. Saatmiskulud kannab kinnipeetav. Turvakleebised paigaldatakse elektriseadmete erinevatele väljunditele ja ühenduskohtadele tagamaks, et kinnipeetavad ei prooviks elektriseadmeid ümber ehitada ega kasutada seadmetes keelatud esemeid (näiteks mälukaarti). Elektriseadmes keelatud andmekandjate või muude esemete kasutamise ja elektriseadmete ümber ehitamise vältimiseks ei tohi kinnipeetav turvakleebiseid rikkuda ega neid eemaldada. Rikutud turvakleebisega seadme võtab vanglateenistus ja see paigutatakse lattu kinnipeetava isiklike asjade hulka. 8.13.6. Kui kinnipeetav saab elektriseadme kasutamise loa, tekib tal kohustus tasuda elektriseadme kasutamisega kaasnevad kulutused. Ta ei tohi elektriseadet kasutades panna toime õigusrikkumisi. Kui kinnipeetav neid kohustusi ei täida, on vanglateenistusel õigus võtta elektriseade ära ning otsustada, kas tunnistada elektriseadme kasutamise luba kehtetuks. 8.13.7. Kinnipeetaval on õigus esitada taotlus saata parandust vajav olmeelektroonika remondifirmasse. Olmeelektroonika veo- ja remondikulud katab kinnipeetav. 9. Kinnipeetava toitlustamine 9.1. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 järgi kehtestatakse kinnipidamisasutustes kinnipeetavaile päevased toidunormid. 9.2. Kinnipeetavat toitlustatakse üldjuhul temale määratud kambris, v.a mõningad erisused (nt koolis viibivad kinnipeetavad). 9.3. Toitu jagab kinnipeetavast abitööline vanglateenistuse ametniku järelevalve all põhjusel, et toitu jagataks korrektselt. Vanglateenistuse ametnik kontrollib visuaalselt jagatavaid toidukoguseid, et kinnipeetavast abitööline ei annaks kambrisse kõrvalisi esemeid. 9.4. VangS § 47 lg 1 kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Selleks, et tagada kõigile kinnipeetavatele ettenähtud toiduportsjon, väljastatakse toit kandikutel vangla toidunõudes ja igale kinnipeetavale isiklikult. Kui väljastada toit teisele kinnipeetavale, võib juhtuda, et mõni kinnipeetav jääb toiduta. Toitlustamisaja lõppedes korjatakse kambrites toidunõud kokku ja viiakse kööki pesemiseks. Vanglateenistus väljastab igale kinnipeetavale toidu individuaalselt. Selleks, et kinnipeetavale oleks tagatud päevaseks tarbimiseks ettenähtud toidunorm, on keelatud temale väljastatud toidu andmine teisele kinnipeetavale. 9.5. Kinnipeetavatele väljastatakse toit vangla toidunõudes. Kuna kinnipeetavatel on võimalik toiduaineid ka vangla kauplusest osta, siis on lubatud omada kambris isiklikke toidunõusid (kauss, kruus, 29 lusikas). Sellisel juhul hoolitseb kinnipeetav ise nende puhtuse eest. Kambris on olemas voolav soe vesi ja kinnipeetavatel on võimalik vangla kauplustest soetada nõudepesuvahendit. 9.6. Toidu säilitamine on vajalik juhuks, kui kinnipeetav enne toitlustamise lõppu ümber mõtleb ning siiski soovib oma toidu vastu võtta. 9.7. Toitlustamisest loobumise taotluse esitamisega kinnitab kinnipeetav, et loobub toidust vabal tahtel ning vastutab sellest tulenevate tagajärgede eest ise. Taotluse esitamisel loobub kinnipeetav kõikidest toidukordadest. Toidukordadest valikuline loobumine (nt vaid hommikusöögist) ei ole lubatud, sest see raskendab toitlustamise korraldamist. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 9.8. Selleks, et vangla saaks teada, et kinnipeetav soovib uuesti toitlustamisele saada, esitab kinnipeetav vastavasisulise taotluse. 9.9. Vanglal on kohustus väljastada kinnipeetavale menüüs ettenähtud toiduosad selleks menüüs ettenähtud toidukordade ajal, et kinnipeetavale oleks tagatud iga toidukorra ajal toidunormile vastav kogus toitu. Vangla väljastab igale kinnipeetavale toidu individuaalselt ning on keelatud anda temale väljastatud toitu teisele kinnipeetavale. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 9.10. Et vältida vangla osakondades antisanitaarse olukorra tekitamist või parasiitide levikut, söövad ja joovad kinnipeetavad üldjuhul oma kambris. 9.11. Vangla peab kinnipeetavale tagama igapäevase toitlustamise ning kuna vanglast lahkumisel ei ole võimalik kinnipeetavat toitlustada vanglas, siis antakse talle vajadusel toit kaasa. 9.12. VangS § 47 sätestatu kohaselt korraldatakse kinnipeetava toitlustamine vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetava toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla toidukava koostamist ja toitlustamist jälgib tervishoiutöötaja. Tervishoiutöötaja ettekirjutusel kindlustatakse kinnipeetavale dieettoitlustamine. Võimaluse korral lubatakse kinnipeetaval järgida oma religiooni toitumistavasid. Sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määruse nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” § 4 sätestab toidunormid erivajadustega kinnipeetavatele, mille kohaselt haigete ning muude erivajadustega kinnipeetavate toidunormi määrab tervishoiutöötaja, kes arvestab seejuures käesoleva määruse ja sotsiaalministri määrustega kehtestatud tervisekaitsenõudeid. Kinnipeetavad, kelle kehamassiindeks on alla 18,5 kg/m2, naised pikkusega üle 180 cm ja mehed pikkusega üle 190 cm peavad saama lisaks tabelis 1 esitatud normikohasele toiduenergiavajadusele toitu, mis katab toiduenergia lisavajaduse 1260 kJ ehk 300 kcal. Liha/sealiha vaba toidu võimaldamise eesmärk on, et kinnipeetav saaks vältida liha/sealiha sisaldavate toitainete söömist, kui seda ei võimalda tema tervislik seisund, usulised või veendumuslikud vaated. Kui kinnipeetav ostab Vangla kauplusest eritoidu määramise korral keelatud toiduaineid, lõpetatakse temale eritoidu väljastamine ning kinnipeetavale määratakse tavatoitlustamine. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 9.13. Kinnipeetav ei tohi väljendada alusetult rahulolematust vangla pakutava toidu vastu (nt toit ei maitsenud jms). Kui kinnipeetavale on väljastatud ebakvaliteetne toit (nt on toidus kõrvalised esemed jms), peab ta kohe teavitama sellest vanglateenistuse ametnikku ning andma ebakvaliteetse toidu vanglateenistuse ametniku kätte. 9.14. Vangla töökorralduse järgi ei ole töötavaid ja õppivaid kinnipeetavaid otstarbekas tuua oma osakonda ainult toitlustamise ajaks, mistõttu toitlustatakse neid võimalusel töö- ja õppekohas. Samal põhjusel sööb ka kinnipeetavast toidujagaja kinnipeetavate köögis. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1- 1/24/40, jõust. 25.06.2024) 9.15. Kinnipeetaval tuleb toitlustusaja lõppedes toidunõud koos kandikuga tagastada, et vanglal oleks võimalik toidunõusid toidukordade vahepeal pesta ja tagada järgmisel toidukorral toidu väljastamine puhastes toidunõudes. Toidunõude kambrist ära andmisega välistatakse ka olukord, kus kinnipeetavad koguvad kambrisse toidunõusid ning vanglal tuleb seetõttu varuda otstarbetult suuremas koguses toidunõusid. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 10. Jäätmete käitlemine 10.1. Jäätmeseaduse § 31 lg 1 sätestatule vastavalt korraldab kohaliku omavalitsuse üksus jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Jäätmete sorteerimine on oluline keskkonna seisukohast. Liigiti kogutud jäätmete kambris ettenähtud kohta paigutamine on vajalik jäätmete kambrist väljaandmise lihtsustamiseks. 30 Nõustamise ja kontrollimisega tagatakse prügi sorteerimine ning see, et kinnipeetavad on teadlikud, kuidas seda teha. 10.2. Kuna patareid kuuluvad ohtlike jäätmete hulka, siis toimub nende käitlemine erikorras ehk seetõttu peab kinnipeetav patarei andma vanglateenistuja kätte, kes selle ettenähtud kohta paigutab. 10.3. Kuna kambris on üldjuhul mitu kinnipeetavat, siis on vaja kehtestada kohustus täita vanglaametniku korraldust anda jäätmed kambrist välja. 11. Olmeküsimused 11.1. Vanglasiseste olmeküsimuste lahendamine 11.1.1. Vanglasiseseid olmeküsimusi lahendavad vanglateenistuse ametnikud, tulenevalt nende ametikoha põhistest kohustusest ja pädevusest. Kinnipeetava probleemide esmane edastaja ja lahendaja on üksuse juhi määratud ametnik koostöös teiste vanglateenistuse ametnikega. Kui kinnipeetava probleemi lahendamine ei kuulu üksuse juhi määratud ametniku pädevusse, edastab ta selle lahendamiseks Vangla vastavale struktuuriüksusele. Kinnipeetaval tekkinud vangistusega seotud probleemid lahendab üksuse juhi määratud ametnik või tehakse seda tema vahendusel. Vanglale kinnipeetava esitatud taotlus peab olema vanglateenistusele arusaadav, mistõttu on vaja, et taotlus oleks kirjutatud selgesti loetavas käekirjas ning selle sisu peab olema selgelt ja üheselt väljendatud. Kui esitatud taotlus on ebakorrektselt vormistatud või ebatäpne, peab seda lahendav vanglateenistuse ametnik asuma täpsustama puudulikult esitatud andmeid ning taotlust ei ole võimalik esimesel võimalusel lahendada. Dokumentide registreerimisel, menetlusse suunamisel ja säilitamisel on Tallinna Vangla kohustatud järgima arhiiviseaduses ja arhiivieeskirjas sätestatud nõudeid. Väiksemas kui A5 formaadis esitatud dokumendile on raskendatud nõuetekohase registreerimismärke kandmine, dokumentide operatiivne menetlusse suunamine, säilitamine, vajadusel loetavate koopiate tegemine jne. Samuti on väiksemate kui A5 formaadis paberite nõuetekohane käsitlemine töömahukas, need võivad kergemini muutuda loetamatuks või katki minna ning nende säilitamist on raske tagada. Seetõttu peavad kinnipeetavate pöördumised olema üldjuhul esitatud A4 kirjapaberi formaadis, kuid ei tohi olla esitatud väiksemas kui A5 formaadis. Vanglas on kasutusele võetud tahvelarvutid, mille vahendusel on kinnipeetaval võimalik koostada elektroonseid pöördumisi ja esitada neid vangiportaali (VaPo) kaudu. (Täiendatud 18.06.2024 nr 1- 1/24/40, jõust. 25.06.2024) 11.1.2. Blankette väljastatakse kinnipeetavatele ja täidetud blankette võetakse kinnipeetavatelt vastu vastavalt üksuse töökorraldusele üksuse juhi määratud vanglateenistuse ametnike poolt kas loenduse või kirjade üleandmise/ vastuvõtmise ajal. 11.1.3. Kinnipeetav esitab Vanglale taotlusi vaid enda nimel, sest ta saab oma pöördumises taotleda vaid konkreetselt temasse puutuvate probleemide lahendamist. Tulenevalt keeleseaduse §-st 10 toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles. Selles tulenevalt tuleb pöördumised esitada eesti keeles. 11.1.4. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 6 kohaselt vastatakse märgukirjale või selgitustaotlusele viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral võib vastamise keerukuse tõttu vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Isikut teavitatakse vastamise tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. Erandina tuleb käsitleda seadustes ette nähtud kindlaid tähtaegu, millest ei ole lubatud kõrvale kalduda (nt tuleb teabenõue täita viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul). 11.1.5. Kambriterminali põhieesmärk kambris on võimaldada kinnipeetavatel eeskätt kambriuste lukustatud oleku ajal teavitada vanglateenistust arstiabi vajadusest või muudest olukordadest, mis ohustavad vangla julgeolekut ja vajavad vanglateenistuse ametnike kohest sekkumist. Ohuolukorrast teavitamiseks võib kambriterminali kasutada ka muul ajal. Muuhulgas kambriterminali vahendusel teostatakse kõnesid tööülesannete operatiivseks täitmiseks. Kuna stentofonide, sh kambriterminali, kaudu on ette nähtud edastada informatsiooni olukordadest, mis võivad ohustada vangla üldist julgeolekut, siis võimalike teatega seotud haldus- ja kohtumenetluste objektiivsuse ja täielikkuse tagamiseks võib kambriterminali vahendusel teostatud kõnesid salvestada. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust 01.03.2022 ja 06.06.2022 nr 1-1/22/58, jõust. 10.06.2022) 11.1.6. Reguleeritakse kellele on võimalus esitada pöördumisi kinnises ümbrikus. Teistele osakondadele adresseeritud pöördumised ei pea ilmtingimata esitama kinnises ümbrikus, mistõttu vangla selleks ümbrikke ei taga. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 31 11.2. Pesu ja jalanõude korrashoid 11.2.1. Kohustus tagada isikliku riietuse puhtus tuleneb VangS § 46 lg-s 2 sätestatust. 11.2.2. Hügieeni tagamiseks kindlustab Vangla kinnipeetavale Vangla väljastatud voodipesu ja käterätikute vahetuse üldjuhul iga 14 päeva järel. Kui tekk, madrats või padi on määrdunud, on kinnipeetaval õigus taotleda nende pesemist. Kui tekk, padi või madrats on muutunud kasutuskõlbmatuks, on kinnipeetaval võimalus esitada taotlus esemete vahetamiseks. 11.2.3. Vangla väljastatud riideesemeid ja voodipesu puhastatakse vangla kulul. VangS § 46 kohaselt kannab kinnipeetav vangla riietust ning vahistatu VangS § 93 põhjal isiklikku riietust. Isiklikud riided peab korras hoidma kinnipeetav ise. Isiklike riiete pesemiseks vajalikke vahendeid saab kinnipeetav osta vangla kauplusest. Seetõttu peseb kinnipeetav enda riided omal kulul. 11.2.4. Kinnipeetav peab arvestama, et ta saaks kanda vangla vormi korrektselt, kui osa riideid on pessu antud. Sättes on täpsustatud, kui palju saab kinnipeetav korraga riideesemeid pessu anda. Jopet ei pea pesema sama sagedusega kui ülejäänud riideid. 11.2.5. Sättes on täpsustatud, kuidas saab kinnipeetav soetada isiklike riiete pesemiseks pesuvahendeid. 11.2.6. Punktis on ette nähtud võimalus isiklike riietusesemete pesemiseks Tallinna Vanglale pesupesemiseteenust osutava lepingupartneri juures. (Muudetud 28.09.2022 nr 1-1/22/82, jõust. 03.10.2022) 11.2.7. Riided võetakse pesusse vaid kirjaliku taotluse alusel. Kinnipeetav peab andma nõusoleku, et tema isikuarvelt arvestatakse maha pesu pesemise teenuse raha. 11.2.8. Säte täpsustab, mis esemeid ei pesta. Üleriideid võidakse pesta erandjuhul, kui kinnipeetav kinnitab taotlusel oma allkirjaga, et ta teab esemete pesemise võimalikest tagajärgedest. 11.2.9. Punktis on ette nähtud võimalus vormielementi taotlemiseks ja vahetamiseks. Regulatsioon annab juhised taotlemiseks ja otsustamise protsessist. 11.2.10. Punktis on ette nähtud võimalus isiklike jalanõude parandamiseks. Regulatsioon annab juhised teenuse taotlemiseks. 11.2.11. Vanglas on esinenud nakkushaiguste (nt sügelised, jms) ja parasiitide (nt riidetäid, jms) levikut. Tulenevalt VangS § 49 lg 1 sätestatust on vanglal kohustus korraldada kinnipeetavate tervishoidu. Nakkushaiguste ja parasiitide levik võib kahjustada kinnipeetavate tervist. Tervis on oluline väärtus, ilma milleta ei ole võimalik enamiku teiste põhiõiguste kasutamine. Õigus tervise kaitsele omab põhiõiguste süsteemis tähendust nii iseseisva põhiõigusena kui ka väärtusena, mida kasutatakse teiste põhiõiguste piiramisena. Põhiseadus kehtestab igaühe õiguse tervise kaitsele ning riigi kohustuse tervisekaitse vallas tegutseda, sh on riigil kohustus tervisekaitsel astuda preventiivseid samme. Kinnipeetavate tervise kaitsmiseks korraldab vangla nakkushaiguste ja parasiitide leviku tõkestamiseks kinnipeetavate isiklike või vangla poolt väljastatud esemete desinfektsiooni või hävitamise. Seega esineb konkurents omandiõiguse ja õiguse tervise kaitsele vahel. Sellises õiguste konkurentsi olukorras tekib paratamatult vajadus õiguste piiramiseks. Kaaludes õigusi tuleb õigus tervise kaitsele, asetada kõrgemale omandiõigusest. Samuti tuleb arvestada, et jättes tarvitusele võtmata vajalikud meetmed, seaks vangla ohtu suure hulga vanglas viibivate isikute tervise ja seeläbi oleks ohustatud üldine julgeolek vanglas. 11.3. Hügieenitarvete vajaduspõhine väljastamine 11.3.1. Vastavalt VangS § 50 lg 1 peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikutele, kellel selleks rahalised võimalused puuduvad, väljastab Vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahendid. Punktis sätestatakse, millistel tingimustel on kinnipeetaval õigus hügieenipakki saada. Rahalise piiri kehtestamine on vajalik selleks, et kinnipeetav oma rahalisi vahendeid kasutaks kaupluses eesmärgipäraselt ja soetaks eelkõige ise vajalikud hügieenivahendid. Vastasel juhul kulutab kinnipeetav kaupluses raha muudele esemetele, eeldades, et Vangla tagab talle hügieenivahendeid. Hügieenipaki komplekteerimisel on arvestatud vahendite keskmist kulu. 11.3.2. Punktis on välja toodud, milline on hügieenipaki sisu. Loetellu kuuluvate esemetega on tagatud kinnipeetavate esmane hügieen. 11.3.3. VangS § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Tööhõives osalemine tagab kinnipeetavatele võimaluse säilitada tööoskusi, valmistuda vabanemiseks ning tasuda enda kohtunõudeid. Kui kinnipeetav ei täida töökohustust, ei väljasta vangla talle hügieenipakki. Töökohustuse täitmise korral on kinnipeetaval võimalik enda palga eest hügieenivahendeid osta. 32 11.3.4. Punktis on välja toodud tavapärasest hügieenipaki väljastamisest erinev kord. Punktis on välja toodud, kuidas saab vanglasse saabunud kinnipeetav hügieeni tagamiseks vajalikud vahendid. Hügieenivahendid väljastatakse kõikidele kinnipeetavatele, kellel Vanglasse saabudes neid ei ole. Puuduolevad hügieenivahendid antakse kinnipeetavale Vanglasse vastuvõtuprotsessi käigus ning need märgitakse kinnipeetava asjade ühtsesse nimekirja. 11.3.5. VangSi § 50 lg 1 järgi peab kinnipeetav hoolitsema oma hügieeni eest. Isikuile, kellele selleks raha ei ole, väljastab vangla puuduolevad elementaarsed hügieenivahendid. Kinnipeetav, kellel ei ole piisavalt vahendeid, võib taotleda hügieenipaki väljastamist. 11.4. Riideesemed 11.4.1. Punktis on kehtestatud kord ja tingimused, kuidas toimub riideesemete väljastamine vähekindlustatud kinnipeetavale. 11.5. Ruumide korrashoid 11.5.1. Punktis on märgitud, mis vahendid tagab vangla, et kinnipeetavad hoiaksid korras oma elukambri 11.5.2. Kuna vangla on kinnine ühiskond, siis on hügieeninõuete täitmine eriti vajalik, et takistada haiguste levikut. Korrektse riietumise nõue aitab tagada distsipliini ning on samaaegu elementaarne viisakus kinnipeetava enda ja teiste vanglas viibivate isikute vastu. Kinnipeetava korrektse välimuse kohustus on vajalik selleks, et kinnipeetavad ei liiguks vangla territooriumil palja ala- või ülakehaga või aluspesus, millega nad paneksid piinlikku olukord nii teised kinnipeetavad kui ka vanglaametnikud. Ka vabaduses olevad isikud ei liigu väljaspool kodu ringi palja üla- või alakehaga, vaid riietuvad korrektselt. Keeld eesriiete riputamiseks magamiskoha ette ning magamiskoha sisseseadmiseks mujal, kui määratud kohas ning omavahel voodikohtade vahetamiseks, tuleneb vajadusest teha kinnipeetavate üle tõhusat järelevalvet, olles veendunud, et kõik vanglas olema pidavad kinnipeetavad ka vanglas viibivad ega ole põgenenud. (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 11.6. Teenuste eest raha broneerimine 11.6.1. Vangla vahendusel saab kinnipeetav kasutada mitmesuguseid teenuseid, nt pesupesemine, koopiate tegemine jne. Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel teenuste eest tasuda. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1- 1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 11.6.2. Raha broneerib kohe pärast sellekohase taotluse saamist kassapidaja. Raha broneeritakse ette sellel eesmärgil, et kinnipeetav ei saaks vanglasisesel isikuarvel vabaks kasutamiseks olevat rahasummat muul otstarbel ära kulutada enne, kui teenuse osutamiseks vaja minev summa on broneeringust maha arvestatud. Broneering kaitseb Vanglat olukorra eest, kus kinnipeetav saab tellitud kauba kätte, kuid selle eest tasumiseks enam nõutavat summat ei ole. Vastavalt VSkE § 54 saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha, milleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurus märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega, välja arvatud juhul, kui taotluses taotletakse kestvat mahaarvamist ja summa suurust on võimalik arvutada muudel alustel; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas või ülekannet muule arveldusarvele või raha mahakandmist vangla kasuks või sisseostude tegemiseks; 3) kui soovib ülekannet, siis arveldusarve number ja panga nimetu ning arveldusarve kasutaja nimi; 4) asjade ostmise korral nende nimetus ja kogus; 5) avaldaja nimi ja allkiri ning kuupäev. 11.6.3. Vastavalt kinnipeetava soovile broneerib haldusosakonna ametnik vastavad summad. Broneeritud summa arvestatakse kinnipeetava vanglasiseselt isikuarvelt maha iga kuu viimasel tööpäeval. Kinnipeetav peab arvestust pidama, et broneeringu mahaarvamiseks vajaminev summa on kontol olemas. Ülevaade finantsseisust on vajalik, kui kinnipeetav soovib tellida mitut teenust. Broneeringul selgub, et kõikidele teenustele ei jätku vabasid vahendeid ja kui kinnipeetav ei otsusta ise, millest loobuda, jääb viimasena tellitud teenus osutamata. Samal kuul osutatud teenuste eest arvestatakse raha maha kuu viimasel kuupäeval. 11.7. Rahaülekanded 11.7.1. Kinnipeetav võib vangla vahendusel teha pangaülekandeid (tasuda riigilõive, laene, saata raha perekonnale jne). VangS § 44 lg 4 põhjal on kinnipeetaval õigus hoiustada vabanemistoetust sama paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas. Ta võib täita vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summast rahalisi nõudeid, saata raha oma perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda enda arvelduskontole pangas. Selleks tuleb kirjutada taotlus. Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei avata 33 arestialusele vanglasisest isikuarvet, mistõttu ei saa arestialune vangla vahendusel pangaülekandeid teha. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 11.7.2. Riigilõivu tasumiseks võib seaduses olla sätestatud tähtaeg, mistõttu riigilõivu kannab vangla üle esimesel võimalusel. 11.7.3. VSkE § 54 põhjal saab kinnipeetav kasutada oma vabakasutuskontol olevat raha. Selleks kirjutatud taotlus peab sisaldama: 1) isikuarvelt mahaarvatava summa suurust, mis märgitakse nii numbrite kui ka sõnadega; 2) kas soovib raha välja võtta sularahas, teha ülekannet muule arvelduskontole, raha kinni pidada vangla kasuks vms; 3) kui soovib ülekannet, siis arvelduskonto numbri ning arvelduskonto omaniku nime; 4) asjade ostmise korral nende nimetust ja kogust; 5) avaldaja nime, allkirja ning kuupäeva. 12. Kokkusaamised ja telefonikõned 12.1. Lühiajaline kokkusaamine 12.1.1. Sätestatud on kõik lühiajalise kokkusaamise registreerimise kanalid. Seda on vaja, et kinnipeetav teaks, mil viisil saab kokkusaamisele registreerida. Etteteatamisaega on vaja kokkusaamise kooskõlastamiseks. Kokkusaamise ärajäämisest on vaja teatada, et vajaduse korral saaks sama kokkusaamise aega pakkude teisele kinnipeetavale. 12.1.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.1.3. Tulenevalt VangS § 24 lõikest 1 on kinnipeetaval õigus vähemalt ühele lühiajalisele kokkusaamisele kuus. Kahe lühiajalise kokkusaamise võimaldamine kuus on vanglale töökorralduslikult optimaalne, tagamaks kõikidele soovijatele kokkusaamisi ja tõhustada regulaarsete kokkusaamiste võimaldamisega peresuhete säilimist. Vastavalt VangS § 87 lõikele 1 võimaldatakse arestialusele järelevalve all üks kord nädalas lühiajaline kokkusaamine oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega. Lühiajalist kokkusaamist ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 12.1.4. Punkt sätestab kinnipeetavate lühiajaliste kokkusaamiste iganädalased toimumisajad. Teave on vajalik kokkusaajatele ja vanglale kokkusaamise planeerimiseks. 12.1.5. Kokkusaamisele tulnud isik peab 30 minutit enne kokkusaamiseks määratud aja algust täitma pääsla külaliste ooteruumis taotluse ja esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi. See on dokumentatsiooni koostamiseks ning vanglasse sisenemise kontrolltoimingute tegemiseks vajalik miinimumaeg. (Muudetud 20.12.2019 nr 1-1/20/79, jõust. 02.01.2020; 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.1.6. Sätestatud on lapse isikut tõendavate dokumentide loetelu. Regulatsiooni on vaja selleks, et kõigil oleks üheselt arusaadav ja teada isikut tõendavate dokumentide loetelu, millega vangla territooriumile kokkusaamisele pääseb. 12.1.7. Regulatsioon annab tegevusjuhise, mida peaks kokkusaaja tegema kaasasolevate esemetega, mis on kinnipeetavale vanglas keelatud, ning kus ta võib neid vanglas kokkusaamise ajal hoiustada. 12.2. Pikaajaline kokkusaamine (Muudetud 20.12.2019 nr 1-1/20/79, jõust. 02.01.2020) 12.2.1. Sätestab pikaajaliste kokkusaamiste iganädalased toimumise ajad. Teave on vajalik kokkusaajatele ja vanglale kokkusaamiste planeerimiseks. 12.2.2. Punkt sätestab, millal alustatakse kokkusaamisele vormistamist ja mis ajal peab kokkusaaja vangla pääslas kohal olema. 12.2.3. Sätestatud on taotluste esitamise aeg, kellele tuleb taotlus esitada ning kes võtab selle vastu. Ajaline piirang pikaajalise kokkusaamise avalduse esitamiseks on vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks piisavalt aega avalduse menetlemiseks ning pikaajaliste kokkusaamiste graafikut koostada. Arvestades, et praktikas esitavad kinnipeetavad pikaajalise kokkusaamise taotlused koheselt kuu alguses, on taotluste esitamiseks ettenähtud viie päevane tähtaeg mõistlik. 12.2.4. VangS § 25 lg 1 järgi on pikaajalise kokkusaamise õigus ainult piiratud rühmal inimestel, kellel on kinnipeetavaga sugulussidemed. Kui isik taotleb pikaajalist kokkusaamist esimest korda, siis peab ta dokumentaalselt tõendama, et isikul, kellega ta kokkusaamist taotleb, on temaga VangSi § 25 lg- 34 st 1 tulenevad sidemed, et vanglateenistus saaks hinnata kokkusaamisele tuleva isiku kuulumist ülalnimetatud rühma. 12.2.5. Kokkusaamisele tulles peab esitama kehtiva isikut tõendava dokumendi, et vältida olukordi, kus kokkusaamisele saabunud isik esitab vanglasse sisenedes kehtivuse kaotanud dokumendi. 12.2.6. Vastavalt VSkE § 411 lõikele 2 on Tallinna Vangla pikaajaliste kokkusaamiste ruumide tariifiks 1,12 € m2. Kokkusaamiskulude tasumine enne kokkusaamist on vajalik mittetasumise või tasumisega viivitamise vältimiseks. Tasumine enne kokkusaamist aitab vältida ka kokkusaamisele tuleku kergekäelist loobumist ja broneeringuga ruumide asjatut kinni hoidmist. 12.2.7. Sätestab tegevusjuhise kinnipeetavale, kes soovib pikaajalise kokkusaamise kulude tasumist vanglasiseselt isikuarvelt. 12.2.8. Läbiotsimine on vajalik, et keelatud esemete ja ainete vangla territooriumile sattumise tõkestamiseks, samuti esemete ja ainete vanglast väljatoimetamise takistamiseks. 12.2.9. Regulatsiooni eesmärk on vältida vangla territooriumile joobes isikute sattumine. Samuti isikute, kes on vanglateenistujate suhtes agressiivsed, ebaviisakad või üritavad vanglasse toimetada kinnipeetavatele keelatud esemeid. Nii joobes, agressiivsed kui ka keelatud esemeid vangla territooriumile toimetavad isikud on ohtlikud vangla julgeolekule. 12.2.10. Kokkusaamine on lubatud katkestada, kui selle jätkumine võib ohtu seada vangla julgeoleku (nt keelatud ainete tarvitamine, suitsetamine kokkusaamise ruumis vms). 12.2.11. Kontrollimine on vajalik ja õigustatud veendumaks, et kinnipeetav ja/või kokkusaaja ei ole tarvitanud keelatud aineid, sest selline tegevus võib ohustada vangla julgeolekut. 12.2.12. Pikaajalise kokkusaamise varasem lõpetamine võimaldab kokkusaamisele tulla ka neil isikutel, kellel ei ole võimalik kokkusaamisel viibida 24 tundi. Paindlikum ajagraafik soodustab peresidemete säilimist. 12.2.13. – 12.2.14. Kinnipeetaval on keelatud pikaajaliselt kokkusaamisel tulles kaasa võtta esemeid ja aineid, mida tal ei olnud kaasas kokkusaamisele minnes. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et kinnipeetavad ei vahetaks ega võtaks vastu kokkusaamisele tulnud isikult esemeid ja aineid ning takistada seeläbi keelatud esemete ja ainete vanglasse toimetamist. Kodukorra punktid 12.2.13 ja 12.2.14 sätestavad loetelu ning kogused tualett-tarvetest ja riideesemetest, mida on kinnipeetaval lubatud pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võtta. 12.2.15. Tegevusjuhis pikaajalisele kokkusaamisele kaasa võetavate toiduainete soetamiseks. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.2.16. Pikaajalisel kokkusaamisel tarvitamata jäänud toiduainete kaasaviimine kinnipeetava poolt elusosakonda on suur julgeolekurisk. Vanglal puuduvad võimalused toiduainete kiireks ja tõhusaks kontrolliks, mistõttu on keelatud aineid ja esemeid keeruline tuvastada. Mõõdukas koguses toiduainete kaasa võtmine võimaldab toiduained kokkusaamisel ära tarbida või külalisel need vanglast lahkudes kaasa võtta. 12.3. Telefonikõned 12.3.1. Käesolevas punktis on sätestatud üldine telefoni kasutamise kord avatud osakonnas. VSkE § 51 lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus kinnitatakse üksuse telefonikõnede teostamise graafikus. Avatud osakonna lukustamisel korraldab üksus kinnipeetavate helistamise vastavalt ajutisele töökorraldusele, millest teavitatakse kinnipeetavaid suuliselt, v.a juhul kui helistamise kord on sätestatud kirjalikult haldusaktis. VSKE § 51 lg 3 kohaselt kinnipeetavad, kellel ei ole õigust oma osakonna piires vabalt liikuda, saavad helistada taotluse alusel. Sätestatu puudutab avatud osakonnas viibiva kinnipeetava, kellel ei ole päevakavas sätestatud ajal liikumisõigust, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või on raske distsipliinirikkumise tõttu paigutatud eraldi kambrisse, helistamiskorda. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.2. Telefonikõned suletud osakondades 12.3.3. VSkE § 51 lg 2 põhjal võib kinnipeetav telefoni kasutada üks kord nädalas. Telefoninumbri valib kinnipeetav või selleks määratud vanglateenistuse ametnik. VSkE § 51 lg 4 kohaselt kinnipeetav märgib taotluses järgmised andmed: 1) kinnipeetava ees- ja perekonnanimi; 2) kambri number; 3) isik või asutus ja andmed isiku kohta, kellele kinnipeetav soovib helistada, kui andmeid ei ole varem käesoleva määruse §-s 511 sätestatud korras esitatud; 4) 35 soovitav helistamise kuupäev ja kellaaeg; 5) muu oluline teave; 6) taotluse esitamise kuupäev. VSkE § 51 lg 5 kohaselt vahistatu märgib vanglateenistusele esitatavas taotluses lõike 4 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud andmed. Kriminaalmenetluse seadustiku § 1431 lg 1 p 2 põhjal, kui on piisav alus oletada, et vahistatud või vangistuses viibiv või aresti kandev kahtlustatav või süüdistatav võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse korraldamist, võib prokuratuur või kohus teha määruse kahtlustatava või süüdistatava ümberpaigutamiseks, täielikuks eraldamiseks teistest vahistatutest või vangistust või aresti kandvaist isikuist. Prokuratuur või kohus võib määrusega piirata või täielikult keelata kahtlustatava või süüdistatava kirjavahetuse ja telefoni kasutamise õigust. Selle paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud piirang ei kehti kirjavahetuse ja telefoni kasutamise kohta suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus pidada kirjavahetust ja kasutada telefoni, § 28 lg 3 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik kinnipeetava sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Keelatud on piirata kirjavahetust ja telefoni kasutamist suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega ning kaitsjaga. Alus tuleneb VSkE § 51 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/25/40, jõust. 25.06.2024) 12.3.4. Tulenevalt VangS § 29 lg 21 on vanglateenistus kohustatud kontrollima, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb. Kui kinnipeetav annab või teeb teatavaks temale vangla poolt väljastatud kõnekaardi numbri ja PIN koodi teisele kinnipeetavale või kasutab teisele kinnipeetavale väljastatud kõnekaardi numbrit ja PIN koodi või kasutab telefoni ajal, kui teine kinnipeetav logis oma kõnekaardiga sisse või jättis välja logimata, on vanglateenistusel raske või mõnel juhul ka võimatu kontrollida kellega kinnipeetav telefonitsi suhtleb. Samuti võib eelkirjeldatud tegevus tuua kaasa kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja seeläbi võib ohtu sattuda vangla julgeolek. Kui kinnipeetavad annavad telefonitoru edasi teisele kinnipeetavale ajal, kus nad kasutavad oma isiklikku kõnekaarti, ehk sisuliselt teevad võimalikuks oma kõneaja limiidi kasutamist võõra kinnipeetava poolt, siis see tekitab kinnipeetavale põhjendamatut kulu ning selline tegevus võib ka tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.3.5. Käesolevas punktis on sätestatud tootmishoones töötavail ja kutseõppepraktikal viibivail kinnipeetavail telefoni kasutamise kord. Juhul, kui kinnipeetav on tööpäevadel kõik päevad hommikust õhtuni hõivatud kas tööga või kutseõppepraktikaga, siis sellisel juhul võimaldatakse teostada ametlikke kõnesid tootmishoones, kuna ebamõistlik ja ressursimahukas oleks kinnipeetavaid nende telefonikõnede ajaks saata oma eluosakonda. (Lisatud 25.02.2022 nr 1- 1/22/22, jõust. 01.03.2022) 12.4. Lühiajalised kokkusaamised telesilla vahendusel (Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 12.4.1. Vangla õigus võimaldada kinnipeetavatele lühiajalisi kokkusaamisi telesilla vahendusel tuleneb VangS § 24 lõikest 1 ja VSkE § 522 lg 1 punktist 3. Kuna vanglateenistus saab telesilla vahendusel kohtumist võimalda üksnes turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral, võib isikute ring, kellega kinnipeetaval telesilla vahendusel kokkusaamist võimaldatakse, olla mõnevõrra piiratum isikute ringist, kellega kinnipeetaval on võimalik kohtuda tavakorras toimuvate lühiajaliste kokkusaamiste raames. Punktis sätestatakse telesilla vahendusel toimuvate lühiajaliste kohtumiste üldine aeg ja kestvus. Kokkusaamine võib olla ka lühem kui 1 h. 12.4.2. Punkt sätestab telesilla vahendusel lühiajalise kokkusaamise taotlemise korra. 12.4.3. Videokokkusaamise ajal viibib kinnipeetav vanglaametniku poolt ettenäidatud ruumis. et oleks võimalik tagada kokkusaajate privaatsus ja vältida kõrvaliste isikute liitumist. 12.4.4. Punkt selgitab, et videokokkusaamine saab toimuda juhul, kui vanglaväline isik kinnitab eelnevalt kokkusaamise lubamist. 12.4.5. Telesilla vahendusel toimuvad kokkusaamised peavad olema kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega. Punktis sätestatakse reeglid, mida kokkusaajatel tuleb telesilla vahendusel toimuva kokkusaamise korral järgida. 12.4.6. Punkt sätestab vanglaametniku õiguse reeglite rikkumise korral kokkusaamine lõpetada ja algatada rikkumise asjaolude selgitamiseks menetlus. 36 13. Lühiajaline väljasõit ja väljaviimine 13.1. Lühiajaline väljasõit 13.1.1. Punkti eesmärk on lihtsustada kinnipeetavale teabe kättesaadavust vangistust reguleerivatest õigusaktidest. 13.1.2. Alus tuleneb VangS § 32 lg-test 1 ja 2. VSkE § 80 lg 2 järgi peab lühiajaliste väljasõitude taotlused läbi vaatama kuu aja jooksul ning vanglal peab olema piisav aeg hinnata kinnipeetava taotluses märgitud väljasõidu eesmärke ja kontrollida taotluses esitatud väljasõidu ajal külastatavate isikute/asutuste andmete õigsust, mille põhjal teha lõplik otsustus. VangS § 32 lg 7 alusel arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava karistusaja hulka. Sestap peab ka väljasõidu ajal olema karistuse kandmine eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske, seetõttu peab kinnipeetav taotluses põhjendama väljasõidu vajalikkust. Vangistuse jooksul peab vangla tagama kinnipeetava üle järelevalve. Et väljasõidu aeg kuulub karistusaja hulka, tuleb ka väljasõidu jooksul tagada järelevalve. Seda võimaldab ainult korrektselt täidetud väljasõiduplaan, mille järgi saab vangla tuvastada kinnipeetava liikumistrajektoori ja viibimiskohad. Puudulike andmetega esitatud väljasõiduplaan ei pruugi olla piisavalt motiveeritud, et veenduda väljasõidu eesmärgipärasuses, ega võimaldada vanglal valvata kinnipeetava järele. 13.1.3. VangS § 32 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud, et lühiajalise väljasõidu loa võib vanglateenistuse ametnik anda kahekümne üheks kalendripäevaks aastas. Seadus ei reguleeri, mis ajast täpsemalt lühiajaliste väljasõitude arvestust peetakse. Järelikult on seaduses vaja täpsustada, mis ajavahemikku vangla lühiajaliste väljasõitude arvestamisel hindab. 13.1.4. VangS § 32 lg 7 järgi kannab väljasõidukulud kinnipeetav. Kinnipeetava lühiajalisele väljasõidule lubamine tähendab kinnipeetavale rahalisi kulutusi (nt sõidukulud jms). Et väljasõidu eesmärgid oleksid täidetud, peab kinnipeetaval olema piisavalt raha. VangS § 15 lg 1 kohaselt võtab vanglateenistus kinnipeetavat vanglasse vastu võttes temal kaasas olnud isiklikud asjad ja isikut tõendavad dokumendid hoiule. Seega tuleb kinnipeetaval isikut tõendava dokumendi kasutamiseks esitada sellesisuline taotlus. Kuna VSkE § 63 lg 1 p 3 ning § 641 p 16 järgi ei või kinnipeetaval vanglas dokumente ega sularaha olla, antakse sularaha ja taotletud dokumendid kinnipeetavale kätte vahetult enne väljasõidule minekut. 13.1.5. VangSi § 32 lg 41 põhjal võib vanglateenistuse ametnik käskkirjaga määrata kohad, kus kinnipeetav võib väljasõidul viibida või peab seda tegema, ning ajad, millal kinnipeetav on kohustatud määratud kohtades viibima või ei tohi seal olla, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või mida kinnipeetav on kohustatud tegema. VangSi § 32 lg 7 järgi arvestatakse lühiajalise väljasõidu aeg kinnipeetava karistusaja hulka. Järelikult peab ka väljasõidu ajal jätkuma karistuse kandmise eesmärgistatud tegevus (lahendatakse töö-, õppimis-, eluaseme- jm probleeme), mis aitab maandada kuritegelikust käitumisest tulenevaid riske. Vangla ülesanne on tagada, et kinnipeetav peaks väljasõidul viibimise ajal õiguskorda. Seda kontrollivad politsei või vanglateenistuse ametnikud. Kinnipeetav on kohustatud teavitama peaspetsialist-korrapidajat erakorralistest asjaoludest ning väljasõiduplaani või asukoha muudatustest. Vanglateenistusel peab olema ülevaade kinnipeetava tegevusest ja asukohast. 13.1.6. Kuna VangSi § 32 lg 7 põhjal arvatakse väljasõidu aeg karistusaja hulka, on isik väljasõidul viibides jätkuvalt kinnipeetava staatuses. VSkE § 641 järgi ei tohi kinnipeetaval vanglas olla narkootilisi, psühhotroopseid ega muid uimastava või tugeva toimega aineid. Kui kinnipeetav valmistab, omandab või valdab alkohoolset jooki või muud piiritust sisaldavat ainet, on see KarSi § 330 järgi keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Samad piirangud kehtivad KarSi § 331 alusel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta. 13.1.7. VSkE § 57 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumise ajal kaasa võetud asju ning vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSkE § 74 lg 1 põhjal teeb kinnipeetav sisseoste vanglateenistuse kontrolli all. Esemed, mis kinnipeetav soetas väljasõidul, ei ole vanglateenistuse kontrolli all, sestap pole need ka vanglas lubatud. Kui kinnipeetaval on enda käes või kinnipeetavate isiklike asjade laos esemeid, mida ta ei soovi enam vanglas hoida, võib ta väljasõidule minnes need asjad kaasa võtta, mida vanglasse pärast väljasõitu enam ei lubata. 13.1.8. Vanglas on VSkE § 641 p 16 põhjal kinnipeetavail sularaha hoidmine keelatud, seepärast paigutatakse kinnipeetaval kaasas olnud sularaha pärast väljasõidult naasmist VangSi § 44 lg 1 järgi vanglasisesele isikuarvele. Väljasõidule minnes fikseeritakse kinnipeetava kaasavõetav summa, 37 millelt tehakse mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 põhjal. Kui kinnipeetav naaseb vanglasse suurema summaga, kui algul väljasõidule kaasa võeti, tehakse kaasavõetud summat ületavalt väärtuselt mahaarvamised VangSi § 44 lg 2 alusel. 13.1.9. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.1.10. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.2. Erakorraline väljaviimine ja väljasõit 13.2.1. Tegemist on informatiivse teabega kinnipeetavale, kus antakse ülevaade, millest lähtuvalt on isikul õigus erakorralist väljasõitu saada. 13.2.2. Alus tuleneb VSKE § 801, mille kohaselt lühiajalise väljaviimise kulud koosnevad vanglateenistuse saatemeeskonna ja vanglateenistuse transpordi kasutamise kuludest ning muudest kulutustest. Lühiajalise väljaviimise kulude määraks vanglateenistuse saatemeeskonna kasutamisel on Vanglas 6,96 eurot tunnis ühe saatemeeskonna liikme kohta. Väikseimaks kuluarvestuse ühikuks on kolmkümmend minutit. Nimetatud kuludele lisanduvad lühiajalisel väljaviimisel kasutatava vanglateenistuse transpordi kulud ühe kilomeetri kohta. Transpordikuluna arvestatakse kulu konkreetse sõiduvahendi kütusele, remondile ja hooldusele, rehvidele, kindlustusele ja kaskokindlustusele, sõiduki rendi kulu ning muid vajalikke kulusid, nagu kulu autokeemiale, pesemisele ja muule. Vastavad arvutused teeb haldusosakond. Lisaks nimetatud kuludele lisanduvad kulutused, mis tulenevad konkreetse lühiajalise väljaviimise eripärast nagu praamipiletid, parkimistasud, tasulised sissesõidud või muud reaalsed kulutused. Tulenevalt VSkE § 80 2 sätestatust teeb kinnipeetav koos lühiajalise väljaviimise taotlusega ka taotluse, et lühiajalise väljaviimise kulud arvataks tema isikuarvelt maha. Lühiajalise väljaviimise kulud arvestatakse enne lühiajalist väljaviimist hinnakirja alusel, mis tehakse kinnipeetavale kättesaadavaks. Kui kinnipeetaval ei ole lühiajalise väljaviimise taotluse esitamise või taotluse rahuldamise hetkel vanglasisesel isikuarvel raha, võib Vangla direktor anda erandkorras loa, et kinnipeetav tasub lühiajalise väljaviimise kulud pärast lühiajalise väljaviimise toimumist. Pärast lühiajalist väljaviimist kulutuste tasumise kohustuse kohta annab kinnipeetav allkirja. 13.2.3. Vangistusseaduse kohaselt ei võimaldata lühiajalist väljasõitu vahistatule. 13.2.4. Teabe edastamine on vajalik selleks, et kinnipeetav teaks, mida tal ei ole lubatud väljasõidu ajal teha, samuti seda, kui palju tema väljaviimine maksma läheb jms. 13.2.5. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 13.2.6. Kinnipeetav on kohustatud väljasõidu ajal järgima väljasõidu ajal talle pandud kohustusi, millega tutvumist ta kinnitab oma allkirjaga. 13.2.7. Pärast kinnipeetava väljasõidult naasmist väljasõiduplaanis ettenähtud ülesannete täitmise arutamine on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas väljasõit oli vajalik ning täitis oma eesmärgi. 13.2.8. Vastavalt VangS § 88 lõikele 3 ei võimaldata arestialusele lühiajalist väljaviimist. (Lisatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 14. Postisaadetised (sh vahistatu pakid ja perioodiliste väljaannete tellimine) 14.1. Kirjavahetus 14.1.1. VangS § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele, sama § lg 21 kohaselt vanglateenistus kontrollib, kellega kinnipeetav telefoni teel suhtleb või kirjavahetust peab. Kirjavahetuse puhul on vanglateenistusel õigus registreerida adressaadi ees- ja perekonnanimi või asutuse nimi, kuhu kinnipeetav kirjutab, aadress ja kirja saatmise aeg. Vangla sisekorraeeskirja § 48, § 50 ja § 52 panevad kinnipeetavale ja vanglateenistusele õigused ja kohustused, mille täitmiseks on oluline, et kinnipeetav peaks kinni kirjavahetusele kehtestatud nõuetest. Täpsustab kirjade kätteandmise korda ja aega. Lühiajalisel väljasõidul või väljaviimisel või pikaajalisel kokkusaamisel viibiva kinnipeetava kirjad hoitakse Vanglas ja säilitatakse kuni kinnipeetava vanglasse tagasi saabumiseni või pikaajalise kokkusaamise lõppemiseni. Kui on tõendatud kinnipeetava viibimine antud ajahetkel antud vangla kinnipeetavate nimekirjas, kuid ta ise ei viibi kirja saabumise momendil talle määratud elukambris, puudub alus temale saabunud kirja mujale suunata, kuni asjaolude muutumiseni. Kirjavahetuse eest vastutaja annab kinnipeetavatele kirju kätte üldjuhul kirja saabumisega samal päeval. VSkE § 50 kohaselt edastatakse kiri kinnipeetavale allkirja vastu kirja vanglasse saabumisest alates seitsme tööpäeva jooksul. Kinnipeetav peab oma kirja kätte saama mõistliku aja jooksul ja viisil, mis ei ohusta vangla julgeolekut. Kuna esineb juhtumeid, kus kiri on 38 vaja suunata täiendavasse kontrolli, pole alati võimalik kirja kätte anda samal päeval, kuid siiski püütakse seda teha esimesel võimalusel. Nõue, et kinnipeetav on kambrisse lukustatud, tuleneb eelkõige sellest, et ametnik saaks rahulikult kontrollida kirja sisu ja veenduda, et seal ei ole keelatud esemeid. (Täiendatud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023; täiendatud osa tunnistatud kehtetuks JuM 13.06.2023 vaideotsusega nr 11-7/3437) 14.1.2. Kui kinnipeetav ei viibi kirja saabumise ajal enam Vanglas, edastatakse kiri tema asukohajärgsele kinnipidamisasutusele. Kui isik ei viibi enam kinnipidamisasutuses, tagastatakse kiri sõltuvalt saatjast Eesti Postile või vastavale kohtumajale (Halduskohus, Maakohus ja Ringkonnakohus). Postiseaduse § 30 lg 3 järgi tagastatakse postisaadetis saatjale postisaadetise kättetoimetamise võimatuse korral. Postiteenuse osutajal on õigus nõuda tagastamise eest saatjalt mõistlikku tasu. Kui kinnipeetav ei viibi enam Vanglas, käitutakse hariliku tava kohaselt vastavalt postiseadusele. 14.1.3. Vanglateenistuse ametnik annab kinnipeetavale allkirja vastu üle esimesel võimalusel süüdistusaktid, kohtuotsused ja kohtumääruse koopiad või muu kriminaal-, haldus- või tsiviilkohtumenetlusega seotud dokumendid, mis on saadetud Vanglale kinnipeetavale kätte toimetamiseks. 14.1.4. Tegemist kinnipeetava jaoks olulise õiguse kaitsmisega, seega on vajalik, et kinnipeetav oleks teadlik, et menetlusse võetakse vaid eestikeelseid vaideid ja kahju hüvitamise taotlusi. 14.1.5. Üldjuhul toimub kogu kinnipeetava kirjavahetus kinnipeetava kulul, välja arvatud õiguskantslerile, vanglatele, Presidendi kantseleile, prokurörile, uurijale või kohtule adresseeritud kirjad, mis saadetakse vangla kulul. Kirjavahetuse mõiste hõlmab nii saatmiskulusid kui ka kulutusi kirjatarvetele (ümbrik, paber, kirjutusvahend jne). Sõna „saadetakse” all mõistetakse kirja saatmisega ehk edasi, adressaadi kätte toimetamisega kaasnevaid kulusid, milleks on ümbriku, kirjamargi, käsiposti jt analoogsete tasuliste teenuste maksumus. Seega ei ole vangla kohustatud varustama kinnipeetavaid kirjapaberiga. 14.1.6. Ümbrikute otstarbeka kasutamise eesmärgil väljastavad ümbrikuid kirju koguvad ametnikud vahetult enne kirja vastuvõtmist. 14.1.7. Tagamaks ka neile kinnipeetavatele, kelle isikuarvel puudub raha või on seda ebapiisavalt ja keda vangla ei suuda tööga kindlustada, võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks õiguskantsleri, vanglate, Presidendi kantselei, prokuröri, uurija või kohtu poole, on vaja anda vanglapoolset abi tasuta kirjapaberi näol. Vangla eelarveraha säästliku ja sihipärase kasutamise eesmärgil tuleb piirata tasuta jagatava paberi arvu mõistliku piirini. 14.1.8. Sätestab selle, et kinnipeetavale, kellele Vangla on loonud võimaluse töötamisega ka kirjapaberit omandada, kuid kes on töötamisest keeldunud, ei anta kirjapaberit, sõltumata raha puudumisest vanglasisesel arvel. 14.2. Pakkide saamine ja saatmine Pakkide saamise ja saatmist reguleerib VangS ja VSkE-s 15. peatükk. VSkE § 742 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval (ka vahistatul) lubatud pakki saada üks kord kalendrikuu jooksul. Kahel päeval nädalas on võimalik tuua kinnipeetavale pakk isiklikult vanglasse või saata vajalikud esemed postipakiga. Kinnipeetavale saadetava või vanglasse toodud paki maksimaalsed mõõdud on 65 cm pikkust, 40 cm kõrgust ja 40 cm laiust. Kodukorra punktid 14.2.1.−14.2.4 selgitavad kinnipeetavale saabunud pakkide ja kinnipeetava poolt saadetavate pakkide käitlemist. Kinnipeetaval on lubatud pakiga saada järgmisi esemeid: margid, ümbrikud, postkaardid, fotod; raamatud, õppekirjandus ja õigusaktid; meditsiinitarvikud tervishoiutöötaja ettekirjutusel, kui need on vältimatult vajalikud ja vangla ise neid ei väljasta; riideesemed ja jalanõud vahetult enne vabanemist ja vangla direktori määratud ametniku loal vastavalt vajadusele; prillid tervishoiutöötaja loal, välja arvatud päikeseprillid; sokid ja aluspesu; hambahari koos plastotsikuga; hambavaheharjad; žiletiterad habemelõikurile; ühekordsed raseerijad; küünelõikur, küüneviil ja kamm; juuksekumm; taskukalender. Vahistatule võib pakiga saata peale loetletud esemete ka riideesemeid ja jalanõusid; kirjatarbeid, sealhulgas paberit ja kirjutusvahendeid ja perioodilised väljaandeid. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) Kinnipeetaval on võimalik oma isiklikke asju vanglast pakiga välja saata. Paki saatmine toimud Kodukorra punktides 14.2.3.-14.2.5. kirjeldatud viisil. (Muudetud 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 39 14.3. Perioodiliste väljaannete tellimine VangS § 30 lg 2 alusel on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires oma raha eest ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke, vangla julgeolekut või sisekorda. Punkti eesmärk on täpsustada perioodika tellimise korda. 15. Kinnipeetavate sisseostud 15.1. VangS § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta vangla kontrollimisel toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt võib lõikes 1 nimetatud sisseoste teha kinnipeetav ühes kuus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära piires. Vastavalt VangS § 86 lõikele 10 ei võimaldata arestialusele sisseostude tegemist. (Täiendatud 01.04.2025 nr 1-1/1-25/46, jõust. 01.04.2025) 15.2. VangS § 4¹ lg 2 kohaselt kinnipeetava, arestialuse või vahistatu vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla, Justiitsministeerium või arestimaja kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla või arestimaja julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust. Sisseostude koguste piiramist on vaja vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimise teostamist ja suurendab keelatud esemete peitmise võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Sisseostude koguste piiramine aitab ära hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste teostamise raskendamine tulenevalt ostetud ja kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda tarbimisvajadust ületavate ostude puhul ostetud asjade üleandmise või vahetamise võimalus, mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab ilmselgelt vangla julgeolekut). Sisseostude kogust piiramata ei ole efektiivselt võimalik saavutada olukorda, kus kinnipeetava ostetud ja kambris hoitavad asjad ei muutuks vahenditeks, millega on võimalik takistada läbiotsimiste efektiivset teostamist, kalduda kõrvale keelust hoida kambris keelatud esemeid, takistada kinnipeetavate vahelisi alluvus- ja võlasuhteid jne. 15.3. Kuna kinnipeetavad saavad kaupu soetada üksnes e-poest, vormistatakse tellimus e-poe keskkonnas elektroonselt vangla poolt tagatud tahvelarvutit kasutades. (Muudetud 18.06.2024 nr 1- 1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.4. (Tunnistatud kehtetuks 18.06.2024 nr 1-1/24/40, jõust. 25.06.2024) 15.5. Kauplus väljastab kauba ainult tellimuse teinud isikule ning isikusamasust aitab tuvastada vanglateenistuse ametnik. Allkiri kinnitab, et kinnipeetav sai tellitud kauba kätte tellimislehe põhjal. Eesmärk on tagada, et kaup ei satuks teise kinnipeetava kätte, kes seda tegelikult ei tellinud. Kinnipeetav peab kohe kontrollima visuaalselt talle väljastatud kaupa, et vältida hilisemaid vaidlusi tellimuse täitmise asjus. 15.6. Kinnipeetaval on võimalus osta kaupluse sortimenti kuuluvaid esemeid. Erandjuhul on võimalik soetada kaupluse sortimenti mitte kuuluvaid esemeid. Eesmärk on anda kinnipeetavale võimalus soetada erandkorras selliseid kaupu, mille kasutamine kinnipeetavale on hädavajalik 15.7. Kuna Kodukord avaldatakse ka veebis, siis on kinnipeetava lähedastel võimalik sealt saada kinnipeetavate vanglasisese isikuarve üldandmed. 16. Õppimine, töötamine ja programmides osalemine 16.1. Vangistusaja peamised taasühiskonnastavad tegevused on õppimine ja töötamine. Hariduse omandamist ning töökohustust reguleerivad vanglas VangS §-d 34–43. Hariduse omandamise ja töötamise eesmärk on suurendada kinnipeetava iseseisvat toimetulekuvõimet pärast karistuse kandmisest vabanemist. Haridustaseme tõstmine, tööharjumuse ja -oskuste omandamine ning säilitamine tagavad parema konkurentsivõime tööturul. Kinnipeetavaid suunatakse sotsiaalprogrammidesse, mille kestus on lühiajaline. Programmides osaletakse vangistusaja teatud etappides olenevalt programmi eesmärgist (nt vabanemiseelne programm läbitakse vahetult enne vabanemist). Kõik sotsiaalprogrammid on loodud kindlate oskuste õpetamiseks, seega ei osale isikud nendes programmides, mis ei tulene individuaalsest 40 täitmiskavast. Kuna sotsiaalprogrammide kestus on lühiajaline, ei tohiks need segada põhihõivet, s.o õppimist või töötamist. Usuliste vajaduste rahuldamine on laiema tähendusega kui vaid usutalituste pidamine. Kaplanid nõustavad ja korraldavad sotsiaalprogramme, mis aitavad isikul hoiakuid kujundada, ennast analüüsida ning eesmärke seada. 16.2. Kinnipeetava kohusetundlik suhtumine vangla pakutavatesse tegevustesse aitab kaasa töö- ja õppimisharjumuse tekkimisele ning võimaldab kinnipeetaval suurendada enda teadmisi ja parandada kvalifikatsiooni. 16.3. Õppimine 16.3.1. Individuaalse täitmiskava (ITK) alusel tagatakse igale kinnipeetavale isikupärane kohtlemine ja plaan, milles nähakse ette erinevate tegevuste perioodid ja prioriteedid. See tagab iga kinnipeetava jaoks järjepidevuse hariduse omandamisel ning sealt tööhõivesse suundumisel. 16.3.2. Ka riigikeele õppimise vajadus nähakse ette individuaalses täitmiskavas (v.a vahistatud, kuna nende puhul ITK-d ei koostata ning vajaduse hindab inspektor-kontaktisik koostöös riigikeele õppe korraldajaga). 16.3.3. Vahistatule individuaalset täitmiskava ei koostata, tema võib pöörduda vangla poole individuaalkorras. Vangla ei pea võimaldama vahistatul osaleda õppes, kuid vahistatu võib õppida iseseisvalt. 16.3.4. Hariduskorraldaja saab määrata kinnipeetava haridustaseme ja varasemad tööoskused ning selle põhjal anda nõu, kuidas haridusteed jätkata. Konsultatsiooni on vaja ülevaate saamiseks, millised õppimisvõimalused vanglas on ja mis dokumente on vaja õppima asumiseks koolile esitada. 16.3.5. Õppe sujuvamaks korraldamiseks omandatakse haridus tunniplaani alusel, kus on kirjas ka ruum, kus õpe toimub. 16.3.6. Kinnipeetav osaleb aktiivselt õppes ja omandab teadmisi. Õpetaja on võrdsustatud vanglateenistuse ametnikuga ning tema korraldus on nagu vanglateenistuse ametniku korraldus, mis tuleb täita (VangS § 67 p 1). 16.3.7. – 16.3.8. Vangla kinnipeetavad peavad täitma koolikohustust kohusetundlikult. Distsiplineeritus võimaldab kõigil kinnipeetavail rahulikult süveneda õppesse. Kinnipeetav ei tohi segada tunnis teisi ega õpetajat. Haridus omandatakse ettenähtud programmide alusel, mille läbimiseks on vaja teha intensiivset tööd. Seega ei ole mõistlik, et õpetaja tunni ajal peale kinnipeetavate õpetamise kulutaks aega korrarikkumise vältimisele või lõpetamisele. 16.3.9. Kinnipeetaval läheb koolitundides õppimiseks vaja ainult tunnis ettenähtud õppevahendeid. Muud esemed segavad kinnipeetavate keskendumist ning nende kasutamine tunnis ei täida koolis käimise eesmärki. Peale selle on tegemist julgeoleku tagamise abinõuga, et kinnipeetavad ei ohustaks õppimise ajal vangla turvalisust. 16.3.10. Kooli vara heaperemehelik kasutamine ja tagastamine võimaldab kinnipeetavail õppida tehniliselt korras, puhtas ja õppimist innustavas keskkonnas ning kasutada korrektseid ja vajalikke õppevahendeid. 16.3.11. Õppetöö käigus tehakse erinevaid esemeid, mis tuleks kirja panna ka kambris olevate esemete nimekirja. Samuti on osad valmistatud esemed keelatud vanglas (nt savist tehtud nõud vms), mis tähendaks, et Vangla peaks iga kord hakkama valminud eset üle hindama, mis tähendaks suurt ressursikulu. Eeltoodust tulenevalt keelab Vangla koolis õppetöö käigus valmistatud esemete omandamise või omamise, välja arvatud kutseõppe käigus valmistatud õpilase üks lõputöö, mille saavad kinnipeetava lähedased välja osta õppeasutuse kehtestatud hinnakirja alusel ning üldhariduse koolis valminud ühe teose, mille võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 16.3.12. Teavitamine on vajalik selleks, et vanglateenistusel oleks võimalik ennetada tööriistaga toimepandavat õigusrikkumist. 16.3.13. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 16.3.14. See punkt sätestab õppimise eeldused väljaspool vangla territooriumi. 41 16.3.15. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, keelatakse esemete ja omavahelise info vahetus. Punkt ei keela suhtlemist samal erialal õppivate kinnipeetavatega. 16.4. Töötamine 16.4.1. VangS § 38 lg 1 põhjal tagab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetavale töö, arvestades tema füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetav töö ei saa, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib vanglateenistus rajada vangla territooriumil või väljaspool seda käitisi, võimaldada kinnipeetavail töötada väljaspool vanglat või rakendada neid vangla majandustöödel. Väljaspool vangla territooriumi töötamise eeldus on kinnipeetava paiknemine avavanglaosakonnas. 16.4.2. Üldpõhimõttena ei kuulu kinnipeetava töötamine tööõiguse regulatsiooni alla. Kinnipeetav ei tööta eraõigusliku lepingu alusel, vaid teda kohustatakse töötama avalik-õigusliku võimusuhte kaudu. Majandustööd on lihtsamad, sestap annab esialgu sinna tööle määramine vanglale parema ülevaate kinnipeetava võimeist ning motivatsioonist. Hiljem võib teda rakendada rohkem spetsiifilisi oskusi nõudvatele ametikohtadele. 16.4.3. Töögraafiku eesmärk on ennekõike plaanida tööd vangla vajaduse järgi. Lisaks võimaldab töögraafiku järgimine plaanida ka vanglateenistuse ametnikel oma ressurssi, samuti hallata teavet kinnipeetavate asukoha ja ajakasutuse kohta. 16.4.4. Kinnipeetavad töötavad ennekõike töökohtadel, kus ei ole töökohal võimalik pesta ega isiklikke asju hoiustada, mistõttu ei ole muude esemete töökohale kaasavõtmine mõistlik ega vajalik. 16.4.5. Nimetatud esemed lubatakse kaasa võtta, kuna töökohal on pesemiseks mõeldud ruum, mistõttu on sellise erisuse lubamine otstarbekas. Söökla abitöölistel, kelle tööpäev algab enne päevakavas ette nähtud äratust (va toidujagajad), on lubatud töökohas juua isiklikku kohvi või teed, mistõttu lubatakse selleks vajalikud ained hoida töökohal. (Täiendatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 16.4.6. Kuna tegemist on erinevate erialadega, võib praktikaks vajalik riietus erineda kinnipeetavate vormiriietusest ja seetõttu on otstarbekaks tagada kõigile praktikal osalevatele kinnipeetavatele nõuetekohane riietus. Riideid hoitakse tootmishoone riietusruumis, et need kaduma ei läheks või et kinnipeetavad ei kasutaks neid sihipäratult. (Muudetud 31.03.2023 nr 1-1/23/29, jõust. 03.04.2023) 16.4.7. Markeeritud tööriista väljastamine tagab selle, et vangla saab kontrollida, kas tööriist on kinnipeetava käes ning kas seda kasutatakse ainult tööülesannete täitmiseks. Teavitada on vaja selleks, et vanglateenistus teaks, et tööriista võidakse kasutada õigusrikkumise toimepanemiseks või selle ärahoidmiseks. Töökohalt või -objektilt ei tohi kinnipeetavad tööriistu ega vahendeid kaasa võtta vangla julgeoleku kaalutlusel, kuna need on tihtipeale ohtlikud ja kinnipeetavale iga päev kasutamiseks keelatud esemed. Pealegi on tegemist varaga, mis peab olema kohas, kuhu nende omanik on nende kasutamise ette näinud. 16.4.8. Tegemist on ühest hoonest teise liikumisega, sestap on järelevalve tagamiseks vaja nii vanglateenistuse ametnike kontrolli saatmisel kui ka läbiotsimist, et tõkestada keelatud esemete sattumist õppe- köögi või tööstushoone territooriumilt välja. Metalliotsija on üks abivahend keelatud esemete avastamisel. 16.4.9. Keelu eesmärk on ennekõike tagada vangla üldine julgeolek. 16.4.10. Vangla majandustöödel töötavate kinnipeetavate tööaja arvestusega tagatakse kinnipeetavale töötasu reaalselt töötatud aja järgi. 16.4.11. Kinnipeetava töökohustus tuleneb VangS § 37 lg 1. Käesolevas punktis täpsustatakse kinnipeetava tööle vormistamise ja rakendamise korraldust. Kinnipeetavat rakendatakse tööle aja- või tükitööle. 16.4.12. Kinnipeetava tööle rakendamise pädevus on üksuse juhil ning tööle rakendamine vormistatakse käskkirjana. 16.4.13. Katseaja jooksul on võimalik veenduda, et kinnipeetaval on käitises töötamiseks vajalikud oskused ja kogemus ning ta täidab tööülesandeid kohusetundlikult. 16.4.14. Allkirja vastu tööriiete väljastamise eesmärk on tagada, et kinnipeetav saaks aru, et ta on kohustatud tööriiete korrasoleku eest vastutama. Tööriideid hoitakse selleks ettenähtud kohas, et oleks tagatud nende allesolek. 16.4.15. Nõuete täitmine on vajalik kinnipeetava enda turvalisuse ja vangla julgeoleku tagamiseks. 42 16.4.16. Selliselt tagatakse, et tööriistu ei tarvitata õigusrikkumise toimepanemiseks või keelatud tegevuseks (nt trellide saagimiseks). 16.4.17. Kuna õppepraktika toimub vangla tööosakonnas, kehtib käesolev peatükk ka õppepraktikal viibivatele kinnipeetavatele. 16.4.18. Keeluga tagatakse vangla üldine julgeolek, võimalik keelatud esemete liikumine ning omavaheline infovahetus. Sätestatu ei keela kinnipeetava suhtlemist temaga tootmishoone ühes ja samas ruumis töötavate kinnipeetavatega. 16.5. Sotsiaalprogrammides osalemine 16.5.1. Märgitud tegevusi korraldatakse kinnipeetavaga juhtumite põhjal, aluseks on riskihindamine ja individuaalne täitmiskava. Juhtumipõhine töökorraldus tagab selle, et kinnipeetavad teevad täpselt nende riske maandavaid tegevusi. 16.5.2. Vahistatule ei ole vangla kohustatud võimaldama sotsiaalprogrammides ja tugirühmades osalemist, kuid vahistatu võib sotsiaalprogrammis osalemiseks pöörduda kontaktisiku poole. 16.5.3. Eesmärk on tagada efektiivne töö kinnipeetavaga nii individuaalselt kui ka rühmatööna. Seepärast on mõistlik kinnipeetav, kes seda takistab, teatud ajaks või lõplikult tegevusest eemaldada. 16.5.4. Vajalik selleks, et kinnipeetav oleks toimumise ajast teadlik, tagades sellega ka tema osavõtu. 16.5.5. Kinnipeetav peab täitma talle pandud kohustuse, vastasel juhul on võimalik teda distsiplinaarkorras karistada. 17. Sportimine, huvitegevus, raamatukogu kasutamine ning muud vaba aja veetmise võimalused 17.1. Sportimine 17.1.1. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.1.2. Kinnipeetavail võimaldatakse päevakava järgi tegelda kehakultuuriga nii osakonnas kui ka vangla spordirajatistes. Osakonnas sportides võib harrastada aeroobseid tegevusi (nt kõndimine, harjutused erinevatele lihasrühmadele jms). Spordirajatises saab mängida meeskondlikke sportmänge (nt võrkpalli, korvpalli jms). Vanglas on kehakultuuriga tegelemise eesmärk säilitada kinnipeetava füüsist, mitte teha saavutussporti. Spordirajatisi kasutatakse graafiku järgi ning graafikut koostades arvestatakse eelkõige kasuliku tegevusega hõivatud kinnipeetavate suurema spordirajatiste kasutussagedusega. 17.1.3. Spordivahendite eesmärgipärane ja heaperemehelik kasutamine aitab ära hoida kinnipeetavate vigastamist või spordivahendite lõhkumist. Kui kinnipeetav paneb spordirajatises toime distsipliinirikkumise, on vanglateenistuse ametnikul õigus lõpetada sporditegevus, kuna ohtu võib sattuda vangla julgeolek. 17.1.4. Kinnipeetavad võivad vanglas teha sporti spordisaalis või -väljakul. Spordirajatise valiku otsustab vanglateenistuse ametnik, kellel on infot, milline rajatis on vaba ja mis seisukorras see on. 17.1.5. Kinnipeetav vastutab oma tegevuse eest ka sportimise ajal. Ta ei tohi tekitada olukorda, kus satuks ohtu tema enda või teiste elu või tervis. Kui kinnipeetav on treeningul viga saanud, tuleb kohe teavitada vanglateenistuse ametnikku, et korraldada vigastatud kinnipeetavale vajaduse korral kiiresti arstiabi. 17.2. Huvitegevus 17.2.1. Huvitegevuse tagamise kohustus vanglal puudub, kuid vastava võimaluse olemasolul võimaldatakse kinnipeetavale huvitegevus. 17.2.2. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.2.3. Huvitegevuse sisu on huvist lähtuv juhendatud tegevus, et omandada teadmisi ja oskusi. Huvihariduse kaudu arenevad tähtsad isiksuseomadused, nagu töökus, sihikindlus, saavutusvajadus ning vastutus- ja kohusetunne. 17.2.4. (Kehtetuks tunnistatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 17.2.5. Kuna töövahendite ja materjalide näol on tegemist tihtipeale ohtlike ja kinnipeetavale igapäevaselt kasutamiseks mõeldud keelatud esemetega, on põhjendatud nende esemete ainult huvitegevuse ruumides kasutamine. Lisaks on tegemist vangla varaga, mis peab asuma kohas, kuhu vangla on 43 nende kasutamise ette näinud. Käsitöö, muusika või muu huvitegevuse võimaldamise eesmärk vanglas on luua kinnipeetavale pärast vabanemist eeldused ühiskonnas hästi toimetulemiseks, mistõttu nähakse ette ka võimalus, et vangistuse jooksul huvitegevuse käigus valminud ühe teose võib kinnipeetav paigutada lattu või saata väljapoole vanglat juhul, kui ta tasub valmistamiseks kasutatud materjalide kulud. Teose välja saatmisel tasub ka välja saatmise kulud. (Täiendatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 17.3. Raamatukogu kasutamine (Lisatud 20.06.2021 nr 1-1/21/34, jõust. 01.07.2021) 17.3.1. Selgitab kinnipeetavale, kes korraldab vanglas raamatukoguteenuse osutamist. 17.3.2. Sätte eesmärk on vältida teavikute kogunemist ühe isiku kätte, niisamuti selgitada, et sõltumata teavikust on teavikud vanglas mõeldud eesmärgipäraseks kasutamiseks, s.t. lugemiseks, muudel eesmärkidel vangla teavikute kasutamine ei ole lubatud. 17.3.3. Vältimaks teavikute abil keelatud esemete üle andmist teistele kinnipeetavatele, on kinnipeetavatel keelatud anda teavikuid teistele kinnipeetavatele edasi. 17.3.4. Kinnipeetav on teadlik, et tal on võimalik ka õppekirjandust laenutada vähemalt kord kuus. 17.3.5. On sätestatud kinnipeetava vastutus teaviku rikkumise korral. 17.3.6. Eesmärk on suurendada kinnipeetavate vastutust teavikute hoidmisel ja sätestada sanktsioonid nende rikkumiste korral, niisamuti tagada, et Vangla vara jääks Vangla territooriumile ning ei satuks võõraste isikute valdusesse. 17.3.7. Kinnipeetav on teadlik, millal leiab aset osakonnas olevate teavikute roteerimine, millest tulenevalt on kinnipeetav teadlik, et kasutuses olevad teavikud tuleb tagasi riiulisse panna ning roteerimise järgselt on võimalik saada uusi teavikuid. 18. Usuvabaduse tagamine (Lisatud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 18.1. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 40 on igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse on vaba. Riigikirikut ei ole. Igaühel on vabadus nii üksinda kui ka koos teistega, avalikult või eraviisiliselt täita usutalitusi, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. Vastavalt VangS § 62 sätestatule tagab vanglateenistus kinnipeetavale usuliste vajaduste rahuldamise. Vastavalt kirikute ja koguduste seaduse (KiKoS) § 9 lg 1 sätestatule kinnipidamisasutustes viibijal on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, vanglas kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi.17.09.2020 kiitis heaks Eesti Kirikute Nõukogu usuvabaduse miinimumstandardid vanglates, mis täpsustab kinnipeetavatele tagatavate usuvabaduse tagavate nõuete ja meetmete miinimumi. 18.2. KiKoS § 9 lg 2 järgi korraldab jumalateenistusi ning usulisi talitusi ravi-, õppe- ja hoolekandeasutustes usuline ühendus omaniku või asutuse juhi, kinnipidamisasutustes vangla direktori, kaitseväes struktuuriüksuse ülema ning Kaitseliidus maleva pealiku loal. 18.2.1. Eesmärk on rahuldada kõigi huvitatud kinnipeetavate usulised vajadused. 18.2.2. Kaplan vestleb enne kinnipeetavaga, et selgitada tema usulised vajadused ja see, kas isik on motiveeritud osalema jumalateenistusel jt religioossetel üritustel. 18.2.3. Kui kinnipeetav ei saa julgeolekukaalutlustel või muul olulisel põhjusel (nt raske haigus) jumalateenistusel osaleda, võib ta taotleda individuaalset sakramentidega (ristimine, armulaud) jumalateenistust eluosakonnas. Üldjuhul jagatakse sakramente kabelis, erandkorras võib seda teha ka muus kohases ruumis. Religioossetele üritustele registreerimine on kinnipeetavale vabatahtlik. Registreerimiseks tuleb pöörduda kontaktisiku poole. Kui kinnipeetav on saanud loa osaleda religioossel üritusel ja on kabelisse tulnud, on üritusel osalemine talle kohustuslik. See tähendab, et kinnipeetav peab käituma korrektselt ega tohi oma tegevusega häirida ürituse korraldamist. 18.2.4. Kinnipeetavad toimetatakse kabelisse üksnes usutegevuseks, teised tegevused on seal keelatud ega oleks kooskõlas kabelis viibimise eesmärgiga. Kõrvaline tegevus on see, mis ei ole toimuva ürituse kavas ette nähtud ega ole seda otseselt vaja korraldada. Kõrvaline tegevus võib olla näiteks kinnipeetavate omavaheline vestlemine, esemete üleandmine ja vahetamine, demonstratiivne ja väljakutsuv käitumine, tavapärasest valjema häälega laulmine ning palvetamine. 18.2.5. VangS § 90 lg 3 alusel hoitakse vahistatut ööpäev läbi lukustatud kambris, välja arvatud aeg, mil ta töötab või õpib. Sama paragrahvi lõike 5 järgi on vangla või arestimaja kohustatud võtma kõik meetmed, et välistada eri kambritesse paigutatud vahistatute omavahelist sidepidamist. Eeltoodu 44 põhjal ei võimaldata vahistatuil võtta osa jumalateenistusest, kuid nad võivad hingehoidlikes küsimustes individuaalselt pöörduda vangla kaplani poole. 18.2.6. Kui kinnipeetav soovib, et kaplan nõustaks teda individuaalselt või kuulaks teda ära, on tal selleks võimalus tagatud. Kaplan organiseerib oma hinnangu ja töökorralduse põhjal kinnipeetavale vajaduse korral individuaalse vastuvõtu. 18.3. Vangla tagab oma võimaluse piires kinnipeetavale, olenemata tema usutunnistusest, vajaduse korral kohtumise sama religiooni esindajaga, arvestades KiKoS § 9 lg 1 erisusi. 18.4. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale vangla poolt väljastatud usulise sümboolika üle peab vangla arvestust. Pühapiltide arvu piiramine on põhjendatud ja vajalik, kuna nende liigne kogus raskendab oluliselt järelevalve toimingute teostamist, nimelt kambri visuaalset kontrolli ja läbiotsimist. Piirang ei ole ebamõistlik, kuna maksimaalselt 3 pühapilti (Jumalaema, Jeesus Kristus, üks kaitsepühak) on piisav kogus usuliste toimingute tegemiseks ja suurem hulk pühapilte võib mõjuda häirivamalt ilma usulise orientatsioonita või teise usulise orientatsiooniga kinnipeetavatele. Tegemist on võrdse kohtlemise ja tasakaalu tagamisega usuvabaduse rakendamisel. Usulise sümboolika väljastamise vajaduse kinnipeetavale otsustab vangla kaplan. Kinnipeetavale on võimalik saata vanglasse religioosset sümboolikat maksikirjaga. Maksikirjaga saadetud religioosne sümboolika peab vastama kodukorras sätestatud tingimustele ning kätte andmine toimub kaplani loal. 18.5. Eesmärk on, et kinnipeetavad ei kasutaks religioosset sümboolikat mitte usutava kohaselt ega teisi kinnipeetavaid ja vanglateenistujaid häirides. Näiteks võib kinnipeetav palvehelmeid kasutada oma kambris, elusektsioonis, jalutades ja kabelis, mitte aga koolis, sotsiaalprogrammis või mõnes muus vangla organiseeritud tegevuses. 18.6. VSkE § 60 lg 1 järgi võib kinnipeetaval kartseris olla pühakiri. 18.7. Kui kinnipeetav soovib abielu kiriklikult laulatada, pöördub ta esmalt kontaktisiku poole, kes edastab kinnipeetava soovi kaplanile. Kaplan kohtub kinnipeetavaga ning selgitab abielu sõlmimiseks vajalikke tingimusi ja toiminguid. Kui kinnipeetav soovib abielu laulatada, määrab laulatuse kuupäeva kaplan. On võimalikud kolm varianti: 1) kaplan laulatab varem registreeritud abielu, 2) abielu registreerib notar, 3) abielu registreerib ja laulatab registreerimisõigust omav kaplan. 19. Meditsiiniline teenindamine 19.1. Alates 01.07.2024 korraldab kinnipeetavatele tervishoiuteenuste osutamist VangS § 49 lg 3 kohaselt Tervisekassa. Vabariigi Valitsuse 10.06.2024 määruse nr 31 „Vanglas ja arestimajas tervishoiuteenuse korraldamine“ § 1 lg 2 kohaselt tervishoiuteenuste osutamise vanglas ja arestimajas korraldab Tervisekassa, sõlmides ravi rahastamise lepingu ravikindlustuse seaduse tähenduses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu kavas nimetatud haiglaga. Eeltoodust tulenevalt osutab Tallinna Vanglas paiknevatele kinnipeetavatele ja vahistatutele tervishoiuteenust SA Lääne-Tallinna Keskhaigla (edaspidi ka LTK), kelle koosseisus kuuluvad ka kõik Tallinna Vangla kinnipeetavatele meditsiiniteenust osutavad tervishoiutöötajad. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.2. Vangla ruumides teostatakse kinnipeetavatele esmatasandi ambulatoorset üld- ja eriarstiabi vastavalt võimalusele ning statsionaarset tuberkuloosihaigete ravi. Vajaduse korral suunab tervishoiutöötaja kinnipeetava ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.3. Kinnipeetav teavitab oma osakonna vanglateenistujat meditsiinilise konsultatsiooni või arstiabi vajadusest ning vanglateenistuja registreerib kinnipeetava vastuvõtule elektroonilisel teel. Kui kinnipeetav ei soovi oma terviseprobleemi avaldada, võib ta avaldada soovi Tervishoiutöötaja vastuvõtule ilma selgitusteta. Vangla korraldab kinnipeetavate vangla ruumides toimuvale plaanilisele ambulatoorsele vastuvõtule viimise lähtuvalt tervishoiutöötajalt saadud suunistele. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust, 01.11.2024) 19.4. Vanglaametnik teavitab kinnipeetava vältimatu abi vajadusest viivitamatult valves olevat tervishoiutöötajat, kes otsustab kinnipeetavale meditsiiniabi osutamise. (Muudetud 29.10.2024 nr 1- 1/24/79, jõust. 01.11.2024) 45 19.5. Kuna töövälisel ajal, puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on vangla territooriumil vähem tervishoiutöötajaid, siis osutatakse kinnipeetavale ainult erakorralist ja vältimatut meditsiinilist abi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.6. Kui kinnipeetav esitab tervishoiuteenuse osutajale oma tervise kohta valeandmeid, siis ei ole võimalik isikule panna õiget diagnoosi ning määrata vastavat ravi. Selle tagajärjeks võib olla vale ravi määramine ja see võib osutuda eluohtlikuks. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.7. Ravimeid määrab ja jagab ravimipinalitesse tervishoiutöötaja, mistõttu on väga täpselt teada kes, millal ja millist ravimit peab manustama. Ravimi esmasel määramisel selgitab tervishoiutöötaja kinnipeetavale, mis ravimiga on tegemist, milline on oodatav ravitoime, millised on võimalikud kõrvaltoimed ja kuidas ravimit võetakse. Seega ei ole ravimite (v.a narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite) manustamisel vaja tervishoiutöötajat kaasata. Samamoodi manustavad ravimeid kodustes tingimustes kõik inimesed. Eelduseks on, et ravi vajav inimene on huvitatud tervenemisest ja jälgib täpselt talle antud juhiseid. Tervishoiutöötaja koostatud raviskeemi järgimine on väga oluline paranemise protsessi osa. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi, võib see kaasa tuua haiguse ägenemise, ravimi suhtes resistentsuse tekke ning raskemate haiguste puhul ka eluohtliku seisundi. Samuti on väga oluline viivitamatult teavitada tervishoiutöötajat, kui määratud ravimid ei sobi, tekivad kõrvalnähud vms, mis võivad tingida vajaduse raviskeemi muumiseks. Kui kinnipeetav ei järgi raviskeemi või keeldub ravimite viivitamatust manustamisest vanglaametniku juuresolekul, siis kaalub tervishoiutöötaja ravi lõpetamist, kuna sunniviisiliselt ei ole õigust isikut ravida, v.a juhul, kui tegemist on eluohtliku seisundi ning erakorralise meditsiiniabi osutamisega ning isik ei ole ise võimeline enda ravimise üle otsustama. Jook ravimite manustamiseks peab olema kruusis või topsis tõhusama järelevalve teostamiseks. Metadooni manustamise korral annab vee valvur. Kogu kruusis või topsis oleva vee peab kinnipeetav ära jooma. Ametnikul on võimalik selliselt kontrollida, et kinnipeetav ravimit suust joogi sisse ei poeta. Kui jook manustatakse pudelist, mis võib olla läbipaistmatu või osaliselt kaetud sildiga, on ravimite manustamise kontrollimine oluliselt raskendatud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.8. Kui ravimi infolehes ei ilmne vastunäidustust ravimi purustamise või lahustamise osas, väljastatakse narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavad ravimid kinnipeetavale purustatud või lahustatud kujul. Ravimi purustamine või lahustamine on vajalik veendumaks preparaadi õiges manustamises, vältimaks kinnipeetavate poolset tahtlikku ravimi kogumist. Narkootilisi ja psühhotroopseid aineid sisaldavate ravimite suuremas doosis manustamine võib kaasa tuua eluohtlikke ravimmürgistusi. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.9. Ravimid väljastatakse vaid plasttopsides, vältimaks teravate servadega või purunemisohtlikke materjale, millega kinnipeetaval on võimalik end tahtlikult või tahtmatult vigastada. Ravimitopsile kantakse kinnipeetava nimi, kambri number ning väljastamise ja ravi lõppemise kuupäev põhjusel, et oleks võimalik tuvastada, kellele ja millal on ravim väljastatud. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.10. Süstlanõelu vahetab tervishoiutöötaja vastavalt vajadusele, üks ühele uued vanade vastu, st andes nt 2 nõela, annab kinnipeetav vastu 2 kasutatud nõela. Seega võib kambris olla sõltuvalt päevas tehtavate süstete arvust maksimum arv nõelu. Nõelte vahetamiseks tuleb kinnipeetav avatud sektori korral trellukse juurde, kinnises sektoris toimub nõelte vahetamine läbi luugi. Kui kinnipeetav ei viibi nõelte vahetamise hetkel kambris, võib tervishoiutöötaja jätta nõelad valvurile, kes vahetab nõelad kinnipeetava saabumisel kambrisse (jälgides, et kinnipeetav tagastab kasutatud nõelad). Kambris võib olla vaid 1 insuliini pliiatssüstal ühe toimeaine kohta, kuivõrd tagavara süstlad vajavad säilitamist külmiku temperatuuril. Lantsetinõelu vahetab tervishoiutöötaja vastavalt vajadusele, üks ühele uued vanade vastu, st andes nt 10 lantsetinõela, annab kinnipeetav vastu 10 kasutatud nõela. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.11. Pliiatssüstal, süstlanõelad ja lantsetinõelad on teravad torkavad vahendid ja võivad potentsiaalselt olla infitseerunud, ravimi vale kasutuse korral ka ohtlikud, viies veresuhkru taseme liialt madalale. Seetõttu tuleb välistada nende vahendite sattumine valedesse kätesse. Tervishoiutöötaja selgitab kinnipeetavale talle määratud ravirežiimi tagamaks ravimi korrektne doseerimine ja õigeaegne manustamine. Kaitsmaks vangla julgeolekut ja sisekorda ning vanglas viibivate isikute elu ja tervist, võib loetletud asjaolude ilmnemisel kehtestada diabeedihaigele kinnipeetavale väljastatud ravimite manustamine või tarvikute kasutamise piiramine viisil, mis ei sea ohtu diabeedihaige kinnipeetava tervist ega põhjusta ravimi manustamise viibimist, kuid välistab diabeedihaigele kinnipeetavale või teistele isikutele vigastuse või infitseerumisohu tekke. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 46 19.12. Ravist keeldumise fikseerimine on vajalik, kuna sellisel juhul vastutab kinnipeetav oma edaspidise tervisliku seisundi eest ise. Tervishoiutöötajal puudub õigus kinnipeetavat sunniviisiliselt ravida, v.a kui tegemist on eluohtliku seisundiga. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.13. Justiitsministri 01.10.2011 määruse „Järelevalve korraldus vanglas” § 38 lg 1 kohaselt jagavad Vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides tervishoiutöötaja poolt ettenähtud kogust ja aega. Sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja. Lõike 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. Omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jne on vanglas keelatud ja ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on ohtlik tegevus ja võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise meetodiga. On selge, et selliste tegevuste käigus on infektsioonide tekke oht väga kõrge. Kinnipeetav ei tohi omaalgatuslikult oma keha moondada, augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) 19.14. Kinnipeetaval on keelatud: 19.14.1. – 19.14.3 tarvitada retseptiravimeid arsti ettekirjutuseta, jätta ettenähtud ajal tarvitamata arsti määratud ja/või muu vanglateenistuja antud ravimid (kaasa arvatud käsimüügiravimid) ja omada ravimeid kambris, välja arvatud meditsiiniosakonnast plasttopsides väljastatud tablettidest erinevas vormis ja nõuetekohaselt markeeritud ravimid. Justiitsministri 01.10.2011 määruse „Järelevalve korraldus vanglas” § 38 lg 1 kohaselt jagavad vanglateenistuse ametnikud kinnipeetavatele ravimeid, järgides vangla tervishoiutöötaja ettenähtud kogust ja aega. Sama § lg 2 kohaselt psühhotroopsete ja narkootiliste ravimite jagamise juures peab viibima tervishoiutöötaja. Lõike 3 kohaselt on vanglateenistuse ametnik kohustatud kontrollima, et kinnipeetav manustab ravimi. Ravirežiimist kinnipidamine on tulemi saavutamiseks äärmiselt oluline, ravimite kontrollimatu tarvitamine võib kaasa tuua fataalseid tagajärgi. Ka on oluline, et ravimid on kallid ja nende tarvitamine peab täitma vaid tervenemise eesmärki. 19.14.4. Omaalgatuslikult ja ilma arsti ettekirjutuseta ennast augustada, rõngastada, midagi lisada, midagi ära võtta jne – omaalgatuslik augustamine, rõngastamine jne on vanglas keelatud ja ohustab kinnipeetavate ja teiste vanglas viibivate isikute tervist, sest seeläbi võivad hakata levima erinevad nakkushaigused (HIV, hepatiit jm vere teel levivad haigused). Tätoveeringu (märgi) eemaldamine on raskendatud tegevus ja võib kahjustada isiku tervist jäädavalt. Tegemist võib olla ka ühe enesevigastamise meetodiga. On selge, et selliste tegevuste käigus on infektsioonide tekke oht väga kõrge. Vang ei tohi omaalgatuslikult oma keha moondada, augustada, samuti ei tohi lasta teha seda teistel. 20. Ametnike vastuvõtt Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise seaduse § 4 lg 1 kohaselt korraldab riigi- või kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku asutuse juht isikute vastuvõtmise selleks pädeva ametniku või töötaja poolt või võtab isikud ise vastu selleks ettenähtud ja avalikult teatavaks tehtud vastuvõtuajal. Asutuses tuleb vastuvõtuaeg ette näha igal kuul vähemalt kolme tunni ulatuses. Kinnipeetav peab taotluses põhjendama, miks ta soovib vastuvõtule saada ning miks tal ei ole võimalik vangla poole pöörduda kirjalikult. 21. Distsiplinaarmenetlus ja distsiplinaarkaristuste täideviimine 21.1. Distsiplinaarmenetluse eesmärk on distsiplinaarsüüteo kiire ja täielik avastamine, süüdlase ja süüteo põhjuste väljaselgitamine ning distsiplinaarkaristuse õiglane määramine. Distsiplinaarmenetluse ajend on dokument, mis sisaldab andmeid distsiplinaarsüüteo kohta. Vanglas algatatakse distsiplinaarmenetlus siis, kui ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused, mis on fikseeritud ettekandena. 21.2. Distsiplinaarsüüteoks peetakse süülist tegu, mis seisneb õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmises või mitte nõuetekohases täitmises. VangS §-de 63 ja 100 järgi on vanglateenistusel õigus vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest kohaldada kinnipeetava suhtes distsiplinaarkaristusi. 47 21.3. Tulenevalt vangistusseaduse § 101 lg-st 2 ning § 65 lg-st 1 vahistatule/kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus, nt isiklike vahendite arvelt lisatoitlustamise õiguse keelamine (vahistatute puhul), kokkusaamise või isikliku elektriseadme kasutamise keeld (süüdimõistetute puhul) pööratakse täitmisele kohe. Loetletud distsiplinaarkaristuste puhul ei esine täitmisele pööramist takistavaid asjaolusid, mistõttu eesmärgipärane on pöörata distsiplinaarkaristus täitmisele kohe, ehk käskkirja allkirja vastu üleandmise hetkest. (Muudetud 25.02.2022 nr 1-1/22/22, jõust. 01.03.2022) 21.4. VangS § 38 lg 22 kohaselt võib kinnipeetava töölt kõrvaldada või töökohustusest vabastada, kui kinnipeetav ei ole võimeline töökohustust täitma või töötamine ohustab tema enda või vangla julgeolekut või töötamine ohustab vangla distsiplinaarkorda. Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ (edaspidi kord) § 5 lg 2 p 8 põhjal peatub kinnipeetava töökohustus distsiplinaarkaristusena kuni üheks kuuks töölt eemaldamise korral. VangSi § 65 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Kui aga kinnipeetavale on määratud karistuseks töölt eemaldamine kuni üheks kuuks, arvestatakse karistuse algust hetkest, mil kinnipeetav reaalselt töölt eemaldatakse. 21.5. Tavaliselt ei kanna kinnipeetavad kartserikaristust kambris, kuhu nad on paigutatud tavarežiimi puhul. Kartserikaristuse kandmiseks teise kambrisse või osakonda paigutatud kinnipeetav on kohustatud kaasa võtma kõik temale kuuluvad esemed. Kinnipeetava juures kambris olnud isiklikud asjad antakse lattu ning tagastatakse kinnipeetavale pärast kartserist vabastamist. Vangla ei taga, et kinnipeetav paigutatakse tagasi eluosakonda või kambrisse, kust ta kartserikaristust kandma saadeti. Vangla ei vastuta kinnipeetava endisesse kambrisse või eluosakonda jäetud esemete eest. Leitud esemetega, mille omanikku ei suudeta tuvastada, toimitakse vangistust reguleerivate õigusaktide alusel. 22. Ümberpaigutamine ja vanglast vabastamine 22.1. Vanglast vabastatakse justiitsministri 25. 01. 2001. a määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ alusel. Korras on sätestatud vangla toimingud, mida on vaja teha, et kinnipeetavat vanglast vabastamiseks ette valmistada ning vabastada. 22.2. Kinnipeetavad paigutatakse ümber täitmisplaani alusel. 22.3. Kinnipeetaval lasub kohustus vahetult enne vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse tagastada vanglale tema kasutuses olnud vangla vara. Ümberpaigutamise korral teise vanglasse ei pea kinnipeetav vanglavormi tagastama. Vangla vara tagastamise fikseerib vanglateenistuse ametnik. Kinnipeetav on kohustatud enne vanglast vabanemist või ümberpaigutamist teise vanglasse panema kambris kokku kõik temale kuuluvad isiklikud asjad ja need kaasa võtma. 22.4. VangS § 75 lg 3 põhjal tagastatakse kinnipeetavale vabastamise korral vanglateenistuse hoiul olnud esemed ja dokumendid ning isiklikud riided. Kui isiklikud riided puuduvad või ei vasta aastaajale, annab vanglateenistus vabastatavale riided tasuta. VSkE § 64 lg-te 1 ja 6 järgi tagastatakse vanglast vabastatule hoiul olevad asjad, mida kinnipeetav allkirjaga kinnitab. 22.5. Kui kinnipeetaval puuduvad vanglast vabastamise ajal isiklikud riided või ei vasta need aastaajale, siis esitab ta vähemalt kaks nädalat enne vabanemise kuupäeva vanglale taotluse saada riided humanitaarkorras. Esitatud taotluse alusel annab vangla kinnipeetava vabanemise päeval humanitaarkorras riided ning võimaluse korral antakse need tasuta. 22.6. Vabastatava isiku tuvastab vangla, lähtudes „Kinnipeetava vanglast vabastamise korra“ §-st 19. Kinnipeetavalt küsitakse tema elulooandmeid ning tema vastuseid võrreldakse vabastamisõiendi ja isikliku toimiku andmetega. Isiklikus toimikus olevaid fotosid ja eritunnuste kirjeldusi võrreldakse kinnipeetavaga. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 11 põhjal antakse isikule kaasa vanglast vabastamise õiend, millele kantakse õiendi välja andnud vangla nimetus, õiendi number, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, kinnipeetava sünniaeg või isikukood, kinnipeetava foto, kinnipeetava allkiri, õiendi väljaandmise kuupäev, õiendi kehtivusaeg, kinnipidamise algus ja lõpp, õiendi väljaandja ees- ja perekonnanimi, õiendi väljaandja ametinimetus ning õiendi väljaandja allkiri. Vabastamisõiend kehtib kuue kuu jooksul väljaandmisest arvates ning sellele märgitakse kehtivuse lõpptähtpäev. Kinnipeetav kinnitab isiklike dokumentide, sh vabastamisõiendi kättesaamist oma allkirjaga isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel. 22.7. VangS § 75 lg 4 põhjal makstakse kinnipeetavale vabastamise korral välja tema isikuarvel olevatest summadest hoiustatud vabanemistoetus ning vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Kui 48 kinnipeetava isikuarvelt väljamakstav summa on väiksem toetuse määrast, siis makstakse kinnipeetavale ühekordset toetust kehtestatud määra ja isikuarvelt väljamakstava summa vahe ulatuses. Väljamakstava toetuse määr on sätestatud justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ §-s 231. 22.8. VSkE § 9¹ lg 1 põhjal peetakse kinnipeetava kohta vanglas tervisekaarti. Kui kinnipeetav avaldab soovi saada vabanemise korral tervisekaardi koopiat või haigusloo väljavõtet, siis esitab ta taotluse kooskõlas avaliku teabe seaduses sätestatuga. See väljavõte edastatakse talle vahetult enne vanglast lahkumist allkirja vastu kinnises ümbrikus, et kaitsta delikaatseid isikuandmeid. 22.9. Justiitsministri 25.01.2001 määruse nr 11 „Kinnipeetava vanglast vabastamise kord“ § 27 järgi annab kohtusaalis vabastatud kinnipeetavale tema soovil tagantjärele vabastamisõiendi asutus, kus kinnipeetav vahetult enne vabastamist viibis. Vanglateenistuse ametnik korraldab vabastatud isikule vanglas hoiul olnud asjade, vanglasisesel isikuarvel olnud raha, väärisesemete ja dokumentide üleandmise vangla pääslas esmaspäevast kuni neljapäevani kell 08.30–16.30 ja reedel kell 08.30– 15.30. Asjade kättesaamist kinnitab vabanenud isik enda allkirjaga. Kinnipeetavail on vaja teada, kuidas käituda, kui nad väljaspool vanglat, st kohtusaalist, prokuratuurist, vabastatakse ning millal saab vanglas olevaid isiklikke asju kätte. Isikud saavad teada, et pärast vabanemist võib kirjaliku taotluse alusel saada vanglast vabastamise õiendi tagantjärele. Seda õiendit on vaja eelkõige neile isikuile, kellel ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti. 23. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna töökord ja üldkohustused Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatakse sõltuvuse diagnoosiga kinnipeetav, kellele on koostatud riskihindamine ja individuaalne täitmiskava, milles kajastub sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutamise sobivus. Tallinna Vangla sõltuvusrehabilitatsiooni osakond tegeleb naiskinnipeetavatega. Justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan“ alusel paigutatakse sõltuvushäiretega meessoost kinnipeetavad Tartu Vanglasse. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonda paigutatav kinnipeetav on motiveeritud loobuma uimastavate ainete tarvitamisest, soovib muuta oma käitumist ja mõtteviisi ning on intellektuaalselt ja keeleliselt võimeline tegelustes osalema. Peatükis on välja toodud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna asukoht; sätestatud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonna eesmärk ja meetodid, osakonda paigutamise tingimused ja väljaarvamise ning ennistamise alused. Sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas viibivatele kinnipeetavatele kehtib Kodukorra peatükkides 1 - 22 sätestatu käesolevas peatükis toodud erisustega. 24. Emade-laste osakonna töökord ja üldkohustused VangS § 54 lg 1 kohaselt sisustatakse rasedate naiste jaoks vanglas eraldi ruumid ja korraldatakse laste eest hoolitsemine. Emal ja kuni kolmeaastasel (kaasa arvatud) lapsel võimaldatakse ema taotlusel ja eestkosteasutuse nõusolekul elada koos. (Muudetud 29.10.2024 nr 1-1/24/79, jõust. 01.11.2024) Peatükis on välja toodud emade-laste osakonna asukoht, sätestatud osakonda paigutamise ja lapse vanglasse taotlemise protsess, samuti toitlustamine ja üldkord, lastele vajalike esemete saamise võimalused, laste eest hoolitsemine, eriarstiabi osutamine ning ema töötamine ja õppimine ning sünnitama viimine ja tingimused. 25. Tahvelarvuti kasutamine (Lisatud 07.01.2025 nr 1-1/1-25/3, jõust. 10.01.2025) 25.1. Elektrooniliste toimingute all peab vangla eelkõige silmas vanglale pöördumiste (vaided, taotlused, teabenõuded vms) esitamist läbi digitaalse lahenduse. Tahvelarvuti kasutamine lihtsustab kinnipeetavate suhtlemist kohtuga eri menetlustes ning võimaldab vangla e-poe kasutamist. Tahvelarvuti kõrval jääb alles kinnipeetavatele arvuti kasutamise võimalus arvutiruumis. Pöördumiste elektrooniline vorm lihtsustab menetlust, kuna pöördumisi ei ole vaja skaneerida, ega ei teki probleeme käsikirjas teksti lugemisel sõnadest aru saamisel. Turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral on võimalik kinnipeetavatel haldusaktide ja muude dokumentide kättesaamist või nendega tutvumist kinnitada elektrooniliselt. 25.2. Näotuvastuse kasutamine profiili sisselogimisel tuvastab kinnipeetava isikusamasuse. Erinevalt vabaduses viibivatest isikutest ei saa kinnipeetavad kasutada e-toimikusse sisenemiseks mobiil-ID- d, kuna mobiiltelefonide kasutamine ei ole vanglas lubatud, samuti ei ole paljudel kinnipeetavatel 49 ID-kaarti (sh ei vasta nad ka seaduses sätestatud tingimustele, et seda taotleda). Kasutada tuleb autentimisviisi, mille abil on võimalik tuvastada ka need isikud. Näokujutise kasutamine ennetab olukordi, kus oleks võimalus teisel isikul pahatahtlikult kasutada näiteks kinnipeetavale väljastatud kasutajanime ja parooli/PIN-koodi. Tahvelarvuti kasutamisel abistab vajadusel kinnipeetavat vanglaametnik. 25.3. Profiilist välja logimine pärast tahvelarvuti kasutamise lõpetamist on kohustuslik, sellega kaitseb kinnipeetav oma privaatsust. Kuna tahvelarvuti on ühiskasutuses olev seade, millega on võimalik ligi pääseda kinnipeetava vangistuse täideviimist puudutavale informatsioonile (sh eriliigilistele isikuandmetele), mille avaldamist kolmandatele isikutele kinnipeetav ei soovi. 25.4. Üksuse poolt koha määramine loob ühtse arusaama, kus seade jõudeolekus peaks olema hoiustatud ning kuhu kinnipeetav seadme pärast kasutamist tagastab, tagamaks teistele kinnipeetavatele ligipääsu seadmele. 25.5. VangS § 67 p 4 sätestab, et kinnipeetav on kohustatud suhtuma heaperemehelikult talle usaldatud esemetesse. Vangla poolt kasutamiseks antud esemete eest vastutab kasutusajal kinnipeetav, kes on ka kohustatud vangla poolt kasutamiseks antud esemed vanglale tagastama. Vangla poolt kasutusse antud vara hoolas kasutamine tagab seadmele pikema kasutusea. 25.6.1-25.6.3. Keeldude väljatoomine tagab ühese arusaama vangla ootustest tahvelarvuti kasutamisel. Tahvelarvuti edasi andmine teisele kinnipeetavale ajal, mil kinnipeetav on enda profiili näotuvastusega sisse logitud, toob kaasa olukorra, kus vangla ei saa enam kindel olla elektroonilise toimingu teinud isikus. Nimelt võib teine kinnipeetav nii vanglale kui kohtule esitada pöördumisi, teha e-poe tellimuse või märkida ennast dokumendiga tutvunuks. Teise kinnipeetava nimel tahvelarvuti kasutamine võib tekitada võlasuhteid ja kinnipeetavate vahelisi intriige. Selliselt on hõlpsam teisi kinnipeetavaid õhutada ja kaasata pahatahtlike või masspöördumiste esitamisesse. Seadme üleandmine teisele kinnipeetavale võib kaasa tuua ka seadme üleandnud kinnipeetava menetluslike õiguste riive, näiteks võib teine kinnipeetav kinnitada dokumendiga tutvumist, millest tulenevad vaidlustamistähtajad. Kinnipeetava poolt seadme kahjustamisel või lõhkumisel tekib seadme omanikul nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Seadme väärkasutuse all peab vangla silmas kõike, mis ei lange lubatud elektrooniliste toimingute alla ja muid tegevusi, mis ei ole vanglaga kooskõlastatud, selleks on näiteks seadme algseadete taastamine, mängude mängimine, keelatud vanglaväline suhtlemine. Seadme modifitseerimine hõlmab eelkõige seadme terviklikkuse muutmist olenemata kas tegu on seadme riistvara (tahvelarvuti ehituslik vorm ning selle sisse kuuluvad seadmed) või tarkvaraga (programmid). Seadme ühendamine muu seadmega võib kaasa tuua seadme kasutuskõlbmatuks muutumise. 50
Allikas: Tallinna vangla dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel